Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Kohtukulud seoses Euroopa maksekäsumenetlusega

Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv õigusraamistik

Advokaadid

Austria advokatuuriseaduse (Rechtsanwaltsordnung) kohaselt võivad advokaat ja klient advokaadile tema osutatud teenuste eest makstava tasu üldiselt vabalt kokku leppida.

Tasud võivad olla tunnipõhised või kindlasummalised. Kindlasummaline tasu ei olene konkreetsetest osutatud teenustest ega nende osutamisele kulunud ajast. Kui tasu ei ole sõnaselgelt kindlaks määratud, siis arvatakse mõistliku suurusega tasu olevat kokku lepitud advokaatide tasumäärade seaduses (Rechtsanwaltstarifsgesetz) sätestatud tasumäärade või advokaaditasude määramise üldkriteeriumide (Allgemeinen Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte) põhjal.

Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Zivilprozessordnung – ZPO) ja advokaatide tasumäärade seaduses on sätestatud, et tsiviilkohtumenetluses peab kohus kindlaks määrama, millise osa kuludest peab kaotanud pool võitnud poolele hüvitama. Need kulud arvutatakse kohtuasja hinna ning osutatud teenuse kestuse ja laadi alusel.

Kriminaalmenetluses on üldjuhul tavaks, et igaüks (süüdistatav, erasüüdistuse esitaja või kannatanu, kes esitab tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames), kes on palganud ennast esindama advokaadi, peab kandma ka sellega kaasnevad kulud. See on nii ka juhul, kui kaitsja määras kohus, välja arvatud juhul, kui täidetud on tasuta õigusabi andmise tingimused. Kulud on üldjuhul erinevad vastavalt asjaomase kohtu liigile ja koosseisule (nt esimese astme (Bezirksgericht), üheisikulises koosseisus asja menetlev liidumaa kohus (Landesgericht), kohtukaasistujatega kohus või vandekohus).

Kohtutäiturid

Tasu, mida kohtutäiturid (Gerichtsvollzieher) oma toimingute eest saavad, on sätestatud täitetasude seaduses (Vollzugsgebührengesetz). Seadusega on täpsemalt ette nähtud täitetasu, mida võlausaldaja peab maksma täitmisavalduse esitamisel, ja kohtulõivude seaduses (Gerichtsgebührengesetz -GGG) sätestatud kindlasummaline tasu.

Täitetasu (täitetasude seaduse § 2) on osa täitemenetluse kuludest. Kulude väljamõistmisel võib kohus võlausaldaja taotluse korral määrata, et võlgnik peab täitetasu hüvitama.

Kohtutäituril on õigus saada tasu ka maksete vastuvõtmise eest. Selle tasu võib sissenõutud summast maha arvata ( täitetasude seaduse § 11).

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtuteenuste kasutamise eest makstavad kohtulõivud on kas kindlasummalised või moodustavad teatava protsendimäära aluseks olevast summast. Lõivu suurus oleneb kohtuasja laadist ning kohtuasja hinnast (mis määratakse nõude rahalise väärtuse alusel) ja menetlusosaliste arvust. Rohkem kui kahe menetlusosalise korral võidakse vastavalt kohtulõivude seaduse §-le 19a kohaldada mitme menetlusosalise lisatasu (10–50%).

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Esimese astme tsiviilkohtumenetluses tuleb hagiavalduse esitamisel maksta kindlasummaline lõiv. Lõiv on ühekordne olenemata menetluse seisust selles etapis ning sellest, kas hagiavaldus sisaldab rohkem kui ühte nõuet või on seotud rohkem kui ühe isikuga, ning katab kogu menetluse esimese astme kohtus. Kui nõudeid menetluse käigus laiendatakse, võidakse nõuda lisalõivu tasumist. Need lõivud tuleb tasuda kirjalike avalduste esitamise ajal. Kui nõuet laiendatakse kohtuistungil, tuleb lõiv maksta siis, kui see kantakse protokolli. Teises või kolmandas kohtuastmes tuleb lõivu maksta edasikaebuse esitamisel (kohtulõivude seaduse § 2 lõige 1). Erandiks on mõnikord hagita menetlused, kus tuleb hagiavalduse lõivu asemel maksta otsuse tegemise lõivu.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtulõivude seaduses esitatud tariifistiku punkti 13 kohast lõivu tuleb maksta ainult erasüüdistuse esitamise korral.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses ja edasikaebuse esitamisel.

Kindlaksmääratud kulud konstitutsioonikohtu menetluses

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu seaduse (Verfassungsgerichtshofgesetz – VfGG) § 17a lõike 1 kohaselt on lõiv 220 eurot.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses.

Õigusliku esindaja kohustus anda eelteavet

Poolte õigused ja kohustused

Üldiselt on advokaadil kohustus teavitada oma klienti sellest, kuidas tasusid arvutatakse ja milliseid kulusid peab klient tõenäoliselt kandma. Advokaadi kutsealal töötamist ja advokaatide kohustuste täitmise üle tehtavat järelevalvet käsitlevate suuniste (Richtlinien für die Ausübung des Rechtsanwaltsberufs und für die Überwachung der Pflichten des Rechtsanwalts – RL-BA) § 50 lõikes 2 on soovitatud, et kui advokaat hakkab tegelema uue kohtuasjaga, siis peaks ta klienti teavitama tasu arvestamise alusest ja oma õigusest vahemaksetele. Kui ei ole kokku lepitud kindlasummalises tasus, on kliendil õigus mõistlike ajavahemike järel nõuda vahearuannet või aruannet juba osutatud teenuste kohta või – juhul kui on kokku lepitud tunnipõhises tasus – advokaadi ajakulu kohta. Advokaadi palkamisel tuleks sõlmida leping, mis sisaldab sätteid vahemaksete tegemise alguse ja sageduse kohta.

Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused

Kust leida teavet õiguskulude kohta Austrias?

Hagiliste tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulude kandmist käsitlevad õigusnormid sisalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 40–55. Hagita menetluste (nt perekonnaasjade menetlused, eelkõige abielulahutus vastastikusel kokkuleppel või vaidlused isikuhooldus- ja suhtlusõiguse või ülalpidamisnõuete üle) suhtes kohaldatakse kulude kandmise kohustuse kohta muid norme. Üldnormid on sätestatud hagita menetluste seaduse (Außerstreitgesetz – AußStrG) §-s 78. Erandeid nendest üldnormidest kohaldatakse muu hulgas isikuhooldus- ja suhtlusõigusega seotud vaidluste puhul ning alaealiste ülalpidamise nõudeid käsitlevates menetlustes. Kriminaalmenetluse kulusid reguleerivad Austria kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung – StPO) §-d 380–395. Kohtulõivud (kindlasummalised lõivud) on sätestatud kohtulõivude seaduses.

Ülevaatlik teave advokaaditasude kohta on esitatud Austria advokatuuri (Österreichischer Rechtsanwaltskammertag) veebisaidil avaldatud teabelehel. Üldteavet võib leida ka Austrias elavatele välisriikide kodanikele mõeldud infoportaalist HELP (Amtshelfer für Österreich), liikudes veebisaidil järgmiselt: Leben in Österreich > Zivilrecht > Zivilverfahren (Elu Austrias > Tsiviilõigus > Tsiviilkohtumenetlus).

Austrias elavatele välisriikide kodanikele mõeldud infoportaalis HELP on esitatud kohtulõivude üldteave. Seaduste tekstid (nt kohtulõivude seadus ja lõivumäärasid käsitlevad reeglid) on tasuta kättesaadavad Austria Vabariigi õigusteabesüsteemis (Rechtsinformationssystem des Bundes), mille link on avaldatud liidukantsleri büroo (Bundeskanzleramt) veebisaidil.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Austrias?

Saksa keeles.

Kust leida teavet lepituse kohta?

Lepitajate loetelu (mida haldab Austria justiitsministeerium) on üldsusele kättesaadav lepitust käsitleval veebilehel.

Seoses taastava õigusega kriminaalmenetluses on kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu lepitamist käsitlev teave kättesaadav veebisaidil NEUSTART (ka inglise keeles).

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebis kättesaadav teave menetluskulude kohta

Austria kohtusüsteemi puudutav üldteave ning kulusid ja föderaalset justiitsministeeriumi puudutav teave on esitatud Austria justiitsministeeriumi veebisaidil ja lugejasõbralikku teavet pakkuvas Austrias elavatele välisriikide kodanikele mõeldud infoportaalis HELP.

Austria Vabariigi õigusteabesüsteemis on esitatud järgmiste õigusaktide tekstid:

  • kohtulõivude seadus (Gerichtsgebührengesetz – GGG);
  • tasu määramist puudutav seadus (Gebührenanspruchsgesetz – GebAG);
  • advokatuuriseadus (Rechtsanwaltsordnung – RAO);
  • advokaatide tasumäärade seadus (Rechtsanwaltstarifgesetz – RATG).

Advokaaditasude määramise üldkriteeriumide (Allgemeine Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte – AHK) täisteksti leiab Austria advokatuuri portaalist.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Seda liiki teabe saamiseks tuleb pöörduda otse Austria justiitsministeeriumi poole.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Eri liiki menetlustega seoses makstavad kohtulõivud on eelnevalt kindlaks määratud (kohtulõivude seaduses). Need võivad muutuda, kui kohtuvaidluse eseme väärtus suureneb või väheneb. Kulud, mida kaotanud pool peab tsiviilmenetluses võitnud poolele maksma (advokaadi- ja eksperditasud, tõlkekulud), määrab kindlaks kohus. Kohus teeb oma määruse advokaatide tasumäärade seaduse (advokaaditasude puhul) ja tasu määramist puudutava seaduse (eksperditasude ning tõlkide ja tõlkijate tasude puhul) alusel. Kulud sõltuvad suuresti seotud kulutustest ja ajakulust. Seepärast ei ole konkreetset summat võimalik ette kindlaks määrata. Põhimõtteliselt võivad klient ja advokaat kliendi poolt advokaadile makstava tasu vabalt kokku leppida.

Käibemaks

Kust leida teavet käibemaksu kohta? Millised on kohaldatavad määrad?

Advokaatide osutatavad teenused on maksustatud käibemaksuga. Austrias on käibemaksumäär 20%. Nii nagu muud kulud, tuleb see maksta advokaadile eraldi, nagu on sätestatud advokaatide tasumäärade seaduse §-s 16 ja advokaaditasude määramise üldkriteeriumide §-s 17. Advokaatide tasumäärade seaduses ja advokaaditasude määramise üldkriteeriumides sätestatud tasumäärad ei sisalda käibemaksu.

Tasuta õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Tasuta õigusabi (Verfahrenshilfe) saamise õigus ei põhine seaduses sätestatud sissetulekukünnisel. Tsiviilkohtumenetluses (ja kaubandusasjades) reguleerib tasuta õigusabi andmist Austria tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid kohaldatakse mutatis mutandis hagita menetluste suhtes. Tasuta õigusabi andmise otsuse teeb esimese astme kohus.

Tasuta õigusabi tuleb menetluspoolele anda üksnes siis, kui tema sissetulek, finantsolukord ja ülalpidamiskohustused on sellised, mis ei võimalda tal maksta menetluskulusid, ilma et see kahjustaks talle tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks vajalikke toimetulekuvahendeid. Tasuta õigusabi ei anta, kui kavandatud kohtumenetlus või kaitse tundub ilmselgelt pahatahtlikuna või igasuguse eduväljavaadeteta. Kohus otsustab, milliseid allpool loetletud soodustusi igal üksikjuhul antakse.

Austrias võib tasuta õigusabi hõlmata järgmist:

  1. ajutine vabastus kohtulõivude, tunnistaja-, eksperdi- ja tõlkide või tõlkijate tasude, mis tahes vajaliku avaliku teavitamisega seotud kulude, usaldusisiku kulude ja kohtu määratud esindaja või advokaadi otseste kulutuste tasumisest;
  2. advokaadi kasutamine.

Kolme aasta jooksul pärast menetluse lõppu võidakse tasuta õigusabi saanud pooltelt nõuda abi täies mahus või osalist tagastamist, kui nende rahaline olukord on muutunud ja neil on siis võimalik asjaomaseid makseid teha, ilma et see kahjustaks nende toimetulekuvahendeid.

Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Selle kindlaksmääramisel, kas kahtlustataval, süüdistataval, kannatanul või tsiviilhagejal on õigus saada tasuta õigusabi, ei kasutata kindlaksmääratud finantskünnist. Suunavateks kriteeriumideks on äraelamist võimaldavast töötasust suurem sissetulek ja asjakohasest elatustasemest väiksem sissetulek. Äraelamist võimaldavat töötasu hinnatakse korrapäraselt ümber ja kehtiv suurus on avaldatud Austria justiitsministeeriumi veebisaidil.

Kannatanutele tasuta õigusabi andmisega seotud tingimused

Kui Austria kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung – StPO) § 66 lõike 2 alusel ei ole õigusalast nõustamist (Prozessbegleitung) ette nähtud, on tsiviilhagejal õigus saada tasuta õigusabi järgmistel tingimustel:

  • tal ei ole võimalik õigusnõustajat kasutada, ilma et see kahjustaks tema toimetulekuvahendeid (vt toimetulekuvahendeid puudutavaid selgitusi eespool), ning
  • õigusnõustaja kasutamine on õigusemõistmise huvides ja eelkõige nõuete asjakohase täitmisele pööramise huvides, et vältida hilisemat tsiviilkohtumenetlust.

Kahtlustatavale või süüdistatavale tasuta õigusabi andmisega seotud tingimused

Lisaks finantstingimustele peab tasuta õigusabi andmine olema õigusemõistmise ja eeskätt kannatanu õiguste nõuetekohase maksmapanemise huvides.

Õigusemõistmise huvides määratakse kaitsja, kui

  • see on kriminaalmenetluse seadustiku § 61 lõike 1 kohaselt hädavajalik (notwendige Verteidigung) (vt allpool);
  • kui kahtlustatav või süüdistatav on pime, kurt, tumm või muul viisil puudega või ta ei valda piisavalt kohtu kasutatavat keelt;
  • apellatsioonimenetluses;
  • kui kohtuasjaga on seotud keerulised faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Kaitsja osavõtu kohustuslikkuse korral peab kahtlustatavat või süüdistatavat esindama kaitsja. Kriminaalmenetluse seadustiku § 61 lõikes 1 on esitatud ammendav loetelu olukordadest, mil kaitsja osavõtt on seaduse järgi kohustuslik:

  1. kahtlustatava või süüdistatava kohtueelse kinnipidamise ajal;
  2. kogu sellise menetluse ajal, mis puudutab kahtlustatava või süüdistatava paigutamist vaimse häirega õigusrikkujate kinnipidamisasutusse;
  3. kohtumenetluse raames, mille eesmärk on kahtlustatava või süüdistatava paigutamine taastusravi vajavate sõltlastest õigusrikkujate kinnipidamisasutusse või ohtlike korduvrikkujate kinnipidamisasutusse;
  4. liidumaa kohtu (Landesgericht) menetluses, kui õigusemõistmine toimub kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel;
  5. liidumaa kohtus (Landesgericht) ainukohtuniku osalusel toimuvas menetluses, kui karistusena võidakse määrata üle kolme aasta pikkune vangistus, välja arvatud juhul, kui tegemist on Austria karistusseadustiku (Strafgesetzbuch – StGB) § 129 lõigetes 1–3 osutatud murdvargustega ja § 164 lõikes 4 osutatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omastamisega;
  6. võistleval ülekuulamisel (kontradiktorischen Vernehmung) (§ 165) kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel langetatud kohtuotsuse edasikaebamisel, kui põhiistungil on kaitsja osavõtt punktide 3–5 järgi kohustuslik;
  7. asja uuesti arutamise avalduse esitamiseks ja kõnealuse avalduse mis tahes avaliku arutamise korral.

Kuludeta menetlused

Selleks et kaitsta kannatanu õigusi kriminaalmenetluse raames, on vägivallakuritegude, tõsiste ähvarduste või seksuaalkuritegude ohvritele ning kuriteo tagajärjel hukkunud isiku abikaasale, elukaaslasele, otsejoones sugulastele ning vendadele või õdedele või teistele kuriteo tunnistajaks olnud sugulastele taotluse korral kättesaadav tasuta psühholoogiline ja sotsiaalne abi või õigusalane nõustamine. Alla 14aastastele seksuaalkuritegude ohvritele on abi kõikidel juhtudel tasuta kättesaadav ilma taotlust esitamata. Psühhosotsiaalne abi hõlmab kannatanu ettevalmistamist menetluseks ja sellega kaasnevaks emotsionaalseks koormaks. Psühhosotsiaalset abi ning õigusalast nõustamist pakuvad ohvriabiorganisatsioonid, kellega föderaalne justiitsministeerium on sõlminud lepingu kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lõike 2 kohaselt.

Hagita menetlustes ei ole lõivustatud menetlused, mis puudutavad vara hooldaja (Sachwalter) määramist või hooldus- ja suhtlusõigust. Lõivustatud pole ka sundkorras raviasutusse paigutamise seaduse (Unterbringungsgesetz) või hooldekodusse paigutamise seaduse (Heimaufenthaltsgesetz) kohased menetlused. Kui poole sissetulek ja varad on väikesed, võib anda tasuta õigusabi lõivude maksmisest ajutise vabastamise kujul. Vabastuse ulatus sõltub esitatud avaldusest ja kohus teeb otsuse oma äranägemisel.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Hagimenetlused

Tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulusid reguleerib Austria tsiviilkohtumenetluse seadustik. Selles on sätestatud, et alguses peab kumbki pool üldjuhul kandma talle menetluses tekkinud kulud ise. Mõlemale poolele tekkinud kulud jagatakse alguses poolte vahel võrdselt. Kui kohus langetab kohtuasjas otsuse, teeb ta määruse kulude jaotamise kohta. Kehtib põhimõte, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks. Pool, kes kaotab kohtuvaidluse igas punktis, peab teisele poolele hüvitama kõik tasud ja kulud, mis olid vajalikud asja nõuetekohaseks menetlemiseks või kaitsmiseks. Kui pooled on saanud võidu mõnes punktis ja kaotanud seoses teiste punktidega, tuleb kulud vastastikku tasaarveldada või jagada proportsionaalselt.

Kõrvalekaldumine põhimõttest, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks, on teatavatel juhtudel põhjendatud:

  • kaotuse korral suhteliselt vähetähtsas küsimuses, kui hagi rahuldamata jäetud osa ei põhjustanud erilisi kulusid;
  • kui nõude suuruse on kindlaks määranud eksperdid või see on kohtu pädevuses ning kui kulud tuleb vastastikku tasaarveldada;
  • kui kostja käitumine ei ole põhjustanud hagi esitamist ning ta on esimesel võimalusel nõuet tunnistanud ning
  • kui üks pooltest on põhjustanud menetluse tühistamise või kehtetuks tunnistamise; sel juhul võidakse sellelt poolelt nõuda kõigi kulude katmist.

Hagita menetlused

Perekonnaõiguse küsimusi (ülalpidamist, suhtlus- ja isikuhooldusõigust käsitlevad menetlused ning abielulahutus vastastikusel kokkuleppel) lahendatakse hagita menetlustes. Hagita menetlustega seotud kulusid käsitlevad üldnormid on sätestatud hagita menetluste seaduse §-s 78. Mitut liiki menetluste suhtes on siiski kehtestatud erandid. Ka hagita menetluste puhul kehtib tavaliselt põhimõte, et kulud tuleks välja mõista võitnud poole kasuks, kuid õigluse huvides võib kulud välja mõista teisiti.  Kui hüvitamist ei nõuta, tuleb tegelikud kulud (nt eksperditasud) maksta proportsionaalselt poole osalusega kohtumenetluses. Kui seda osalust ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb kulud jagada võrdselt.

Täpsustused mitmesugust liiki menetluste (ülalpidamist, suhtlus- ja isikuhooldusõigust käsitlevad menetlused ning abielulahutus) kohta

  1. Abielulahutust käsitlevate menetluste puhul tuleb eristada abielulahutust ühe abikaasa avalduse alusel ja abielulahutust vastastikusel kokkuleppel.

Ühe abikaasa avalduse alusel algatatud abielulahutus: kohaldatakse Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku erisätteid. Kui kummalgi poolel ei leita abielulahutuses süüd olevat, tuleb kulud vastastikku tasaarveldada. Kui abielulahutuse põhjuseks on abielu purunemine ning kui kohtulahend sisaldab otsust selle kohta, kes purunemise eest vastutab, peab süüdi olev abikaasa maksma teise poole kulud.

Abielulahutus vastastikusel kokkuleppel: kohaldatakse hagita menetluse norme. Abikaasad esitavad kohtule kaks identset avaldust. Kuna võistlevat kohtumenetlust ei ole, siis kulude väljamõistmist ei toimu. Tegelikud kulud peavad pooled kandma võrdselt.

  1. Ka isikuhooldus- ja suhtlusõigust käsitlevad menetlused on hagita menetlused. Erandina (hagita menetluste seaduse § 107 lõike 5 alusel) ei toimu selliste menetluste puhul kulude väljamõistmist.
  2. Veel ühe erandina (hagita menetluste seaduse § 101 lõike 2 alusel) ei mõisteta kulusid välja ka alaealiste lastega seotud ülalpidamisnõudeid käsitlevates menetlustes.

Kriminaalmenetlused

Kriminaalmenetlustes peab igaüks, keda esindab kaitseadvokaat või muu esindaja, kandma kulud ise ning seda isegi juhul, kui advokaadi on määranud kohus (kriminaalmenetluse seadustiku § 393 lõige 1).

Kohtuotsusega, millega süüdistatav süüdi mõistetakse, tuleb süüdimõistetult välja mõista ka kriminaalmenetluse kulud (kriminaalmenetluse seadustiku § 389 lõige 1). Kriminaalmenetluse seadustiku § 381 lõike 1 kohaselt võivad kriminaalmenetluses tekkida järgmised kulud:

  1. kindlasummaline lõiv allpool täpsustamata menetluskulude osana. Nende kulude hulka kuuluvad eeluurimise kulud ja prokuröri või kohtutoimingute kulud, mille suhtes on § 381 lõike 3 kohaselt kehtestatud järgmised piirsummad: vandekohtu osalusel toimuva liidumaa kohtu menetluse puhul alates 500 eurost kuni 10 000 euroni, kohtukaasistujate osalusel toimuva liidumaa kohtu menetluse puhul alates 250 eurost kuni 5000 euroni, ühe kohtuniku osalusel toimuva liidumaa kohtu menetluse puhul alates 150 eurost kuni 3000 euroni ning esimese astme kohtu menetluse puhul alates 50 eurost kuni 1000 euroni;
  2. eksperditasud ja üldiselt ka tõlkide tasud;
  3. ametiasutustelt teabe, aruannete või arvamuste saamisega seotud kulud;
  4. kahtlustatava või süüdistatava või tunnistajate piiriülese transpordi kulud;
  5. arestimismäärusega kaasnevad kulud, arvelduskontosid käsitleva teabe saamise, kirjade konfiskeerimise, sideandmete saamise ja side pealtkuulamisega seotud kulud;
  6. karistuse täitmisele pööramisega seotud kulud, sealhulgas vangide riigisisesesse või välisriigi karistussüsteemi üleviimise kulud, välja arvatud vabaduskaotusliku karistuse täitmisele pööramisega seotud kulud;
  7. kriminaalmenetlusega seotud kohtulõivud;
  8. kaitsja või teiste esindajate kulud;
  9. kindlasummaline tasu seoses kannatanule antud abi kuludega kuni 1000 euro ulatuses.

Need kulud – välja arvatud eespool kolmandas, seitsmendas ja üheksandas punktis loetletud kulud – kannavad algselt föderaalasutused. Paragrahvi 381 lõike 1 punkti 9 kohase kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse tasumise eest vastutava isiku majanduslikku olukorda. Süüdistatav ei pea tagasi maksma tõlgi teenuste kasutamisega kaasnevaid kulusid.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 391 lõikes 1 on aga sätestatud, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdimõistetud isikult sisse nõuda ainult ulatuses, mis ei kahjusta tema toimetulekuvahendeid, mida süüdimõistetud isik vajab enda ja oma perekonna tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks, või tema suutlikkust hüvitada tekitatud kahju. Kui kulusid ei saa sisse nõuda seetõttu, et süüdimõistetud isikul puuduvad selleks rahalised vahendid, võib kohus tunnistada kulud tagastamatuteks. Kui kohus leiab, et kulusid, mida ei ole võimalik praegu sisse nõuda, on võimalik sisse nõuda tulevikus, tuleb asjaomase isiku majanduslikku olukorda pärast teatava aja möödumist uuesti hinnata. Seaduse järgi aegub õigus nõuda kulude hüvitamist viie aasta jooksul pärast menetluses lõpliku otsuse tegemist. Kui kohus otsustab, et süüdimõistetud isik peab kandma menetluskulud, ja hiljem ilmneb, et asjaomane isik ei ole võimeline seda tegema, võivad ametiasutused maksetähtaega pikendada, lubada maksta osade kaupa või kulusid vähendada.

Kui süüdimõistetud isik on kriminaalkohtu otsuse kohaselt kohustatud maksma tsiviilhagejale vähemalt osalist hüvitist, peab ta hüvitama ka tsiviilhagejale kriminaalmenetlusega kaasnenud kulud.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 393a kohaselt võib õigeksmõistetud süüdistatav taotleda föderaalasutustelt rahalist toetust oma kaitsja kulude tasumiseks. See toetus hõlmab vajalikke tegelikult tehtud rahalisi kulutusi ja kindlasummalist tasu kaitsja kulude eest. Kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võetakse arvesse kaitse ulatust ja keerukust ning kaitsja osutatud vajalike ja asjakohaste teenuste mahtu ning see tasu ei tohi ületada järgmisi ülemmäärasid: vandekohtu osalusel toimuva liidumaa kohtu menetluse puhul 10 000 eurot, kohtukaasistujate osalusel toimuva liidumaa kohtu menetluse puhul 5000 eurot, ühe kohtuniku osalusel toimuva liidumaa kohtu menetluse puhul 3000 eurot ning esimese astme kohtu menetluse puhul 1000 eurot.

Kui kriminaalmenetlus algatatakse erasüüdistuse esitamisega või tsiviilhageja avalduse alusel vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le 72 ja kui selle tulemusena ei tehta süüdimõistvat otsust, on erasüüdistuse esitaja või tsiviilhageja kohustatud kandma kõik kriminaalmenetluse algatamise või jätkamisega seotud kulud. Kui kriminaalmenetlus lõppeb kokkuleppega (Diversion) (kriminaalmenetluse seadustiku §-d 198–209), ei pea tsiviilhageja kulusid tasuma.

Eksperditasud

Hagilistes tsiviilkohtumenetlustes (sealhulgas kaubandusasjades) tasaarveldatakse eksperditasud vastastikku või mõistetakse välja proportsionaalselt poole võidu või kaotuse ulatusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 43 lõige 1).

Kui ühe abikaasa avalduse alusel algatatud abielulahutusmenetluse puhul ei sisalda kohtulahend otsust vastutuse kohta, tuleb tegelikud kulud vastastikku tasaarveldada. Kui üks pool on teinud üle poole rahalistest kulutustest, peab teine pool ülemäärase summa talle hüvitama. Kuid kui üks abikaasadest leitakse olevat süüdi, peab see pool hüvitama teise poole eksperditasud.

Vastastikusel kokkuleppel algatatud abielulahutuste, isikuhooldus- ja suhtlusõigust käsitlevate menetluste ning alaealiste laste ülalpidamisnõudeid käsitlevate menetluste korral peavad pooled, kes kulud põhjustasid või kelle huvides ametlikud toimingud tehti, kohtule hüvitama mis tahes eksperditasud, mis algselt maksti välja riiklikest vahenditest. Kui kulude hüvitamise kohustus lasub mitmel isikul, vastutavad nad ühiselt (kohtukulude maksmise seaduse (Gerichtliches Einbringungsgesetz – GEG) § 1 lõige 5 koostoimes sama seaduse § 2 lõikega 1).

Eksperditasude suurust reguleerib tasu määramist puudutav seadus. See oleneb peamiselt kohtu poolt igal konkreetsel juhul küsitud arvamuse sisust ja ulatusest.

Kriminaalmenetluses moodustavad eksperditasud osa kohtukuludest (kriminaalmenetluse seadustiku § 381 lõige 1), mille vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 389 lõikele 1 peab kandma süüdimõistetud isik. Eksperditasud määrab kindlaks kohus või riigiprokurör ning neid tasusid maksavad föderaalasutused.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Eespool esitatud selgitus kehtib ka tõlkijate ja tõlkide tasude kohta.

Seotud dokumendid

Kulude läbipaistvuse uuring. Riigiaruanne: Austria  PDF (829 Kb) en

Seotud lingid

Kohtulõivude seaduse § 32

Viimati uuendatud: 27/01/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta