Kohtukulud seoses Euroopa maksekäsumenetlusega

Käesoleval lehel on esitatud teave Austria kohtulõivude kohta.

Sissejuhatus

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Kui palju pean maksma?

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Sissejuhatus

Määruse (EÜ) nr 1896/2006 (millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus) artiklis 25 on sätestatud, et Euroopa maksekäsumenetluse riigilõivud ja tavalise tsiviilkohtumenetluse riigilõivud, mis tulenevad Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamisest liikmesriigis, ei tohi kokku ületada selle liikmesriigi sellise tavalise tsiviilkohtumenetluse riigilõive, millele ei eelne Euroopa maksekäsumenetlust. Euroopa maksekäsu avaldusi käsitlevates menetlustes tuleb seega maksta kohtulõivude seaduses (Gerichtsgebührengesetz – GGGesitatud tariifistiku punktis 1 (Tarifpost 1) sätestatud kindlasummalist lõivu, seda tuleb teha kõigis riiklikes maksekäsumenetlustes ja tsiviilkohtumenetlustes.

Milliseid tasusid kohaldatakse?

Euroopa maksekäsku käsitlevates esimese astme menetlustes kohaldatakse kohtulõivude seaduses esitatud tariifistiku punkti 1 kooskõlas kohtulõivude seaduse tariifistiku punktile 1 lisatud märkusega 1. Seda kindlasummalist lõivu tuleb maksta olenemata sellest, kas menetlus viiakse lõpule. Vähendusi kohaldatakse ainult juhul, kui avaldus võetakse või lükatakse tagasi veel enne selle vastaspoolele kättetoimetamist (lõivu vähendatakse veerandini; kohtulõivude seaduse tariifistiku punktile 1 lisatud märkus 3) või kui juhtum lahendatakse esimesel istungil õiguslikult kehtival viisil (lõivu vähendatakse poole võrra; kohtulõivude seaduse tariifistiku punktile 1 lisatud märkus 2). Austria kohtulõivude süsteemi kohaselt tuleb esimese astme tsiviilkohtumenetluses maksta lõivu ainult menetluse algatamise avalduse (antud juhul Euroopa maksekäsu avalduse) eest. Esimeses astmes edasiste menetluste eest täiendavaid kohtulõive ei nõuta.

Kohtulõivude seaduse paragrahvi 2 lõike 1 punkti a kohaselt tekib lõivude maksmise kohustus siis, kui kohtule esitatakse Euroopa maksekäsu avaldus. Lõiv tuleb maksta esitamise ajal. Kohtulõivude maksmisest vabastamise taotlused tuleb tasuta õigusabi (Verfahrenshilfe) korra kohaselt esitada samuti hiljemalt selleks ajaks, tingimusel et lõivude maksmisest vabastamise tingimused on täidetud.

Määruse artikli 20 kohane läbivaatamistaotlus on tasuta (olenemata sellest, kas selle eesmärk on saavutada õiguskaitsevahend, mis sarnaneb restitutio in integrum’iga (lõige 1), või sisuline läbivaatamine (lõige 2)).

Kui palju pean maksma?

Esimese astme menetluse kohtulõivude arvutamine oleneb nõude eseme väärtusest (vaidlusalune summa = nõude suurus) ja poolte arvust. Näiteks vt allpool esitatud kohtulõivude seaduse tariifistiku punkti 1 kohaste määrade täielikku tabelit (seisuga 1. august 2017; kohtulõivude seaduse kehtiva redaktsiooni nägemiseks klõpsake kohtulõivude seaduse lingil).

Tariifistiku punkt 1

Nõude eseme väärtus

Lõiv

ei ületa

150 eurot

23 eurot

ületab

150 eurot, kuid ei ületa

300 eurot

45 eurot

ületab

300 eurot, kuid ei ületa

700 eurot

64 eurot

ületab

700 eurot, kuid ei ületa

2000 eurot

107 eurot

ületab

2000 eurot, kuid ei ületa

3500 eurot

171 eurot

ületab

3500 eurot, kuid ei ületa

7000 eurot

314 eurot

ületab

7000 eurot, kuid ei ületa

35 000 eurot

743 eurot

ületab

35 000 eurot, kuid ei ületa

70 000 eurot

1459 eurot

ületab

70 000 eurot, kuid ei ületa

140 000 eurot

2919 eurot

ületab

140 000 eurot, kuid ei ületa

210 000 eurot

4380 eurot

ületab

210 000 eurot, kuid ei ületa

280 000 eurot

5840 eurot

ületab

280 000 eurot, kuid ei ületa

350 000 eurot

7299 eurot

ületab

350 000 eurot

1,2% vaidlusalusest summast, millele lisandub 3488 eurot

Kui pooli on rohkem kui kaks, võib kohtulõivude seaduse paragrahvi 19a kohaselt lisada mitme menetlusosalise lisatasu 10–50%.

Mis juhtub siis, kui jätan kohtukulud õigeaegselt tasumata?

Hilinenud makse korral tuleb maksta kohtulõivude seaduse paragrahvi 31 alusel kindlaksmääratud trahvi 22 eurot (seisuga 1. august 2017). Kohtulõivu hilinenud tasumine ei mõjuta aga tsiviilkohtumenetluse enda kulgu. Kohtumenetlus ei sõltu kohtulõivu tasumisest – see toimub täiesti sõltumatult.

Kohtupoolne kohtulõivude sissenõudmine on reguleeritud kohtulõivude sissenõudmise seadusega (Gerichtliches EinbringungsgesetzGEG). Kui kohus peab maksmata jätmise tõttu tegema kohtulõivude sissenõudmiseks kohtulõivude sissenõudmise seaduse paragrahvi 6a kohaselt maksekäsu (kohtulõivude sissenõudmise täitekorralduse), tuleb 1. jaanuari 2014. aasta seisuga maksta sissenõudmise lisatasu 8 eurot.

Kuidas saan kohtukulusid tasuda?

Makseviisid on sätestatud kohtulõivude seaduse paragrahvis 4. Paragrahvi 4 kohaselt võib lõivusid maksta sularaha väljavõtmist võimaldava pangakaardiga või krediitkaardiga, deposiidina või pangaülekandega pädeva kohtu kontole või sularahamaksega selles kohtus. Kohtu pangarekvisiidid on kättesaadavad justiitsministeeriumi (Bundesministerium für Justiz) veebisaidil Link avaneb uues aknashttp://www.justiz.gv.at/ teemalehel „Kohtud“ (Gerichte).

Lisaks võib kõiki lõive maksta ka otsekorraldusega, kui kohtul (või üldiselt Austria kohtusüsteemil) on lubatud debiteerida kohtulõive kontolt, mille lõive maksma kohustatud isik on teatanud, ja kanda need kohtu kontole. Sellisel juhul peab avalduses (Euroopa maksekäsu avalduses) olema märgitud konto, millelt lõivud debiteeritakse, ja nende debiteerimise volitus, näiteks lisades viite „Gebühreneinzug!“ („Tasude debiteerimine“) või „AEV!“ („Otsekorraldus“). Piiratud volituse puhul võib avalduses märkida ka debiteeritava ülemmäära (otsedebiteerimise korralduse punktid 5 ja 6) (Abbuchungs- und Einziehungs-Verordnung)).

Kui Euroopa maksekäsu avaldus esitatakse Austria e-õiguskeskkonna süsteemi (Elektronischer Rechtsverkehr – ERV) kasutades, tuleb tasud maksta otsekorraldusega. Sellisel juhul ei saa määrata kindlaks suurimat debiteeritavat summat.

Mida pean pärast makse sooritamist tegema?

Kui föderaalasutustel on avalduse (Euroopa maksekäsu avalduse) esitamise korral õigus nõuda kohtulõive ja puudub otsedebiteerimise volitus, tuleb avaldusele lisada tõend lõivude maksmise kohta (ülekande tõend) (kohtulõivude seaduse paragrahv 4). Kui makse tehakse pangakaardi või krediitkaardiga või deposiidina või ülekandega pädeva kohtu kontole või otsekorraldusega menetlusosalise kontolt, teavitab Austria föderaalne raamatupidamisamet (Buchhaltungsagentur des Bundes) kohut hiljem vaid maksete krediteerimisest kohtu kontole. Kohtulõivudest teatamise menetlus lõpeb, kui on esitatud tõend (täieliku) tasumise kohta.

Enammakstud summade korral võib viie aasta jooksul esitada enammakstud kohtulõivude tagasimaksmise nõude (kohtulõivude sissenõudmise seaduse paragrahv 6c).

Lingid

Kohtulõivude seadus

Viimati uuendatud: 22/04/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta