Parental responsibility - child custody and contact rights

Parental responsibility means all rights and obligations towards a child and its assets. Although this concept varies between the Member States, it usually covers custody and visiting rights. If you are an international couple with one or more children and are now separating, you will need to agree the custody arrangements for them.

Where to start?

What is custody? What are visiting rights?

As long as the parents live together, they usually hold custody over their children jointly. However, if the parents get divorced or split up, they need to decide how this responsibility will be exercised in the future.

The parents may decide that the child shall live alternately with both parents, or with one parent. In the latter case, the other parent usually has a right to visit the child at certain times.

Custody rights also cover other rights and duties linked to the education and care of the child, including the right to look after the child and his/her assets. The parents usually have the parental responsibility for a child, but parental responsibility may also be given to an institution to which the child is entrusted.

Who decides on the custody and visiting rights?

The parents may decide on these matters by mutual agreement. A mediator or lawyer can help if the parents do not manage to reach an agreement. Visit the link at the bottom of this page to find a mediator.

If the parents are unable to reach an agreement they may have to go to court. The court may decide that both parents shall have custody over the child (joint custody) or that one of the parents shall have custody (single custody). In the case that only one parent has custody, the court may decide on visiting rights for the other parent.

In the case of an international couple, EU rules determine which court has the responsibility to deal with the case. Visit the link at the bottom of this page to find the responsible court.

The main aim is to avoid both parents addressing the court in their own country and two decisions being issued for the same case. The principle is that the responsible court is the court in the country where the child habitually resides.

Will the decision of the court be enforced in the other EU country?

A mechanism for the recognition and enforcement of decisions ensures that the decision of the court is applied in other EU countries once it has been issued. This makes it easier for those with parental responsibility to exercise their rights.

In particular, a judgment on access rights will be recognised in another EU Member State without any special procedure being required, thus supporting the relationship between the child and both parents.

Which EU rules apply?

The rules settling cross-border matters between children and their parents are part of the Brussels IIa Regulation. These rules apply equally to all children, whether they are born in wedlock or not. The Brussels IIa Regulation is the cornerstone of EU judicial cooperation in matrimonial matters and matters of parental responsibility. The Regulation has applied since 1 March 2005 in all EU countries except Denmark.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

Related links

Last update: 18/01/2019

This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.

Vanemlik vastutus - Belgia

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanema hooldusõigus on õiguslik mehhanism laste kaitsmiseks ja esindamiseks kuni nende täisealiseks saamise või iseseisvumiseni. See hõlmab nii lapse isikut kui ka tema vara. Vanema hooldusõigust reguleerivad tsiviilseadustiku (Code civil) artiklid 371–387b ja 203.

Vanema hooldusõigust teostavad automaatselt lapse seaduslikud vanemad, st isikud, keda käsitatakse seaduse alusel sellistena bioloogilise vanemluse (isa, ema) või lapsendamise alusel. Belgias võib seaduse alusel teise vanemana tunnustada ka lapse ema naispartnerit (comaternité, meemoederschap). Kui bioloogilisi vanemaid ei tunnustata õiguslikult seaduslike vanematena, ei ole neil vanema hooldusõigust.

Lapsed on oma isa ja ema vastutuse all kuni täisealiseks (18aastaseks) saamise või iseseisvumiseni. Lapse elukorraldust, ülalpidamist, tervist, järelevalvet, kasvatust, haridust või arengut puudutavate otsuste tegemise eest vastutavad vanemad (tsiviilseadustiku artikkel 203).

Vanema hooldusõigusega hõlmatud õiguste puhul eristatakse lapse isikuga seotud õigusi, lapse vara hooldamisega seotud õigusi ja teatavaid vanema hooldusõigusega kaasnevaid eriõigusi. Lapse isikuga seotud õigused saab omakorda jagada hooldusõiguseks ehk lapsega kooselamiseks (st lapse eest hoolitsemist, lapse järele valvamist ja samas leibkonnas elava lapse kasvatuslike otsuste tegemist) ning kasvatamisõiguseks (lapse ülalpidamise, kasvatamise ja koolitamisega seotud otsuste tegemine). Seoses lapse vara hooldamisega eristatakse lapse vara valitsemise ja selle vara seadusliku kasutamise õigust. Eriõigused on vanemate õigused seoses lapse abiellumise, lapsendamise ja iseseisvusega.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanema hooldusõigust oma alaealise lapse isiku suhtes teostavad tavaliselt lapse mõlemad vanemad ühiselt. Kui lapse põlvnemine mõlemast vanemast on tuvastatud, teostavad nad vanema hooldusõigusega kaasnevaid eriõigusi ühiselt, olenemata sellest, kas nad elavad koos ja kas nad on omavahel abielus (tsiviilseadustiku artiklid 373 ja 374).

Kui lapse põlvnemine isast või emast ei ole tuvastatud või kui üks neist on surnud, viibib eemal või ei ole suuteline oma tahet väljendama, teostab teine seda õigust üksi.

Kolmandad isikud eeldavad (tegutsedes heas usus), et kumbki vanem tegutseb hooldusõigusega seotud õiguste teostamisel teise vanema nõusolekul (tsiviilseadustiku artikkel 373).

Kui vanemad ei suuda lapse elukorralduse, lapse tervist, haridust, koolitust ja vaba aega puudutavate oluliste küsimuste või usuliste või filosoofiliste küsimuste suhtes kokku leppida või kui kokkulepe leitakse olevat vastuolus lapse huvidega, võib perekonnakohus (tribunal de la famille) usaldada vanema hooldusõiguse teostamise ühele vanemale.

Sel juhul säilitab teine vanem vastavalt kindlaks määratud korrale 1) järelevalveõiguse, st õiguse saada lapse olukorra kohta teavet ja pöörduda pädevasse perekonnakohtusse, kui ta on veendunud, et teine vanem ei ole tegutsenud lapse huvides, ning 2) suhtlusõiguse. Suhtlemise saab keelata ainult väga mõjuvatel põhjustel (tsiviilseadustiku artikkel 374).

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui isal ega emal ei ole võimalik vanema hooldusõigust teostada, määratakse lapsele eestkostja (tsiviilseadustiku artikkel 375).

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Vanemate lahuselu või abielulahutus vanema hooldusõiguse teostamise reegleid põhimõtteliselt ei mõjuta. Õiguslik lähtekoht on, et mõlemal lapsevanemalon oma lapse suhtes ühine hooldusõigus (vt punkt 2). See tähendab, et nad mõlemad teostavad vanema hooldusõigust ja jäävad seda teostama ning kumbki vanem ei saa teha omal käel otsust, mis takistab teisel vanemal oma eriõigusi teostamast. Üks vanem peab seega saama tegutsemiseks teise vanema nõusoleku. Kuid näiteks lapse elukorraldusega seoses teeb igapäevaelu, häid kombeid jms puudutavad otsused siiski vanem, kelle juures laps elab.

Vanemad võivad vanema hooldusõiguse teostamise korras omavahel kokku leppida, tingimusel et see on lapse huvides.

Muul juhul tuleb pöörduda perekonnakohtu poole, kes võib otsustada anda ainuhooldusõiguse ühele vanemale (vt punkt 2).

Otsustada tuleb lapse elukorraldus, lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht ning vanemate panus lapse ülalpidamisse, haridusse ja koolitusse.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemad ei pea pöörduma perekonnakohtusse ja võivad vanema hooldusõiguse küsimuse lahendamiseks sõlmida erakokkuleppe. Vanemad võivad abi saamiseks igal ajal, sealhulgas menetluse käigus, pöörduda akrediteeritud ja nõuetekohase väljaõppe saanud lepitaja (jurist, notar või muu akrediteeritud lepitaja) poole (kohtumenetluse seadustiku (Code judiciaire) artikkel 1730).

Kui nad tahavad, et see otsus pöörataks vajaduse korral täitmisele, peavad vanemad esitama selle kokkuleppe pädevale perekonnakohtule, kes kontrollib, kas see on lapse parimates huvides.

Kui abielu lahutatakse selle pöördumatu lagunemise tõttu (vt teabeleht „Lahutus – Belgia“), võivad vanemad menetluse mis tahes etapis taotleda, et perekonnakohus kinnitaks lastega seotud ajutiste meetmete kokkuleppe. Kohtunik võib keelduda seda kokkulepet kinnitamast, kui see on vastuolus laste huvidega.

Abielu lahutamisel vastastikusel kokkuleppel (vt „Lahutus – Belgia“) peavad pooled lahutuseelsetes kokkulepetes märkima vanema hooldusõigusega seotud meetmed (vanema hooldusõiguse teostamine, suhtlusõigus, lapse vara valitsemine) ja kummagi vanema panuse lapse ülalpidamise, hariduse, tervishoiu, koolituse ja arenguga seotud kuludesse nii lahutusmenetluse ajal kui pärast seda. Prokurör esitab arvamuse ja perekonnakohus saab alaealiste laste huvidega vastuolus olevad sätted kõrvaldada või neid muuta. Perekonnakohus lahutab abielu ja kinnitab alaealisi lapsi puudutavad kokkulepped.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Avalduse saamisel teavitab kohtusekretär pooli, et nad võivad kasutada vahendust, lepitust või muud vaidluste lahendamise meetodit poolte kokkuleppel (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1253b/1). Lisaks võib kohtunik teha pooltele igal ajal ettepaneku kaaluda lepituse või vahenduse kasutamise võimalikkust. Kui pooled on sellega nõus, võib kohtunik kohtuasja arutamise edasi lükata, et pooled saaksid välja selgitada, kas on võimalik jõuda kokkuleppele või kas nad saaksid vaidluse lahendada lepituse teel, või asja võib saata osakonda, mis tegeleb vaidluste lahendamisega poolte kokkuleppe teel (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1253b/3).

Kui pooled jõuavad kokkuleppele, kinnitab kohus selle kokkuleppe, kui see ei ole lapse huvidega selgelt vastuolus (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1253b/2).

Lepituse kasutamise ettepaneku võib olenemata kohtumenetlusest teha ka pool (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1730). Akrediteeritud lepitaja saavutatud kokkuleppe võib samuti eespool nimetatud tingimustel kinnitada.

Kõigele lisaks võivad pooled pädeva arvamuse saamiseks alati nõu pidada ekspertidega (sotsiaaltöötajad, psühholoogid, lastepsühhiaatrid) või taotleda kohtumenetluses eksperdi määramist. Prokurör saab neis menetlustes küsida sotsiaaltalitustelt laste kohta teavet ja perekonnakohus arvestab laste arvamust (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1253b/6).

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kui vanemad ei jõua omavahel kokkuleppele või saavutavad ainult osalise kokkuleppe või kui kokkulepe on lapse huvidega vastuolus, otsustab vanema hooldusõiguse teostamise üle perekonnakohus, võttes arvesse vanemate ja kui laps on piisavalt vana, siis lapse soove ning olukorda ja juhtumi asjaolusid. Kohtusse võidakse pöörduda järgmistes küsimustes:

– ühine hooldusõigus või ainuhooldusõigus (vt punkt 2);

– lapse peamine rahvastikuregistrisse kantud elukoht (alaline elukoht);

– lapse elukorraldus (kokkuleppe puudumisel ja ühise hooldusõiguse korral eelistatakse lapse elukorralduses võrdsust, kui vähemalt üks vanem seda taotleb. Kui see ei ole kõige sobivam lahendus, võib ette näha pikendatud hooldusaja või muu korra. Perekonnakohus arvestab konkreetseid asjaolusid ning lapse ja vanemate huvisid);

– panus ülalpidamisse (kumbki vanem peab oma võimete kohaselt katma lapse elukorralduse, ülalpidamise, tervishoiu, järelevalve, hariduse, koolituse ja arengu kulud).

Perekonnakohtult võidakse paluda ka lapse hariduse ja koolituse üle otsustamist. Pooled võivad kohtusse pöörduda ka konkreetses küsimustes, nagu lapse viibimine pühade ajal ühe või teise vanema juures, teatavate kulude jagamine, kooli registreerimine jne. See sõltub konkreetsest juhtumist.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Ühe vanema ainuhooldusõigus ei anna talle lapsega seotud otsuste langetamisel vaba voli. Arvesse tuleb võtta igal konkreetsel juhul saavutatud kokkuleppeid. Lisaks (vt punkt 2) säilitab teine vanem õiguse valvata lapse hariduse omandamise järele.

Lapsega kolimine teist vanemat teavitamata võib mõjutada lapse elukorraldust, suhtlusõigust jne. Sel juhul on poolel, keda ei teavitatud või kes ei ole sellega nõus, õigus pöörduda perekonnakohtu poole (tsiviilseadustiku artiklid 374 ja 387a) või erakorralises olukorras ja hädavajaduse korral ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku poole (juge des référés; kohtumenetluse seadustiku artikli 584 neljas lõik).

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

(Vt punkt 2.) See tähendab, et nad mõlemad teostavad ja jäävad teostama vanema hooldusõigust (isikuhooldusõigus, lapse õigus haridusele, lapse vara õigusliku valitsemise õigus ja lapse vara kasutamise õigus) ja et kumbki vanem ei saa teha omal käel otsust, mis takistab teisel vanemal oma eriõigusi teostada. Üks vanem peab seega saama tegutsemiseks teise vanema nõusoleku. Kuid näiteks isikuhooldusõigusega seoses teeb vanem, kelle juures laps elab, siiski asjakohaselt igapäevaelu, häid kombeid jms puudutavaid otsuseid. Kolmandad isikud eeldavad (heauskselt), et kumbki vanem tegutseb teatava toimingu puhul üksi oma vanema hooldusõigust teostades teise vanema nõusolekul (tsiviilseadustiku artikkel 373).

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Kohtumenetluse seadustiku artikli 572a punkti 4° kohaselt vaatab vanema hooldusõigust, alaealiste laste elukorraldust või nendega suhtlemise õigust puudutavaid avaldusi läbi perekonnakohus. See, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada, oleneb algatatavast menetlusest.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Mõnda perekonnakohtu pädevusse kuuluvat asja, nagu vanema hooldusõigust, lapse elukorraldust või suhtlusõigust puudutavaid asju peetakse õigusnormide kohaselt kiireloomuliseks, ning neid saab algatada inter partes avalduse, kohtukutse või ühisavaldusega. Sellistes asjades tehakse vaheotsus. Kui kohtuasi algatatakse kohtukutsega, on tähtaeg vähemalt kaks päeva (vt kohtumenetluse seadustiku artikli 1035 teine lõik). Muudel juhtudel peab esialgne kohtuistung toimuma 15 päeva jooksul pärast avalduse esitamist kohtukantseleisse (kohtumenetluse seadustiku artikli 1253b/4 lõige 2).

Kõikides alaealiste lastega seotud asjades ei pea pooled ilmuma isiklikult mitte üksnes esialgsele kohtuistungile, vaid ka kohtuistungitele, kus arutatakse lastega seotud küsimusi, ja kohtuistungitele, kus kuulatakse ära poolte seisukohad (kohtumenetluse seadustiku artikli 1253b lõike 2 esimene ja teine lõik). Lisaks on igal alaealisel õigus, et teda vanema hooldusõiguse, elukorralduse ja suhtlusõigusega seotud asjakohastes küsimustes ära kuulataks (kohtumenetluse seadustiku artikli 1004/1 lõige 1).

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Sellega seoses kohaldatakse tavanorme (vt teabeleht „Õigusabi – Belgia“).

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Kui abielu lahutatakse vastastikusel kokkuleppel ning pooled on leppinud kokku vanema hooldusõiguse teostamise korras, prokurör on esitanud arvamuse ja perekonnakohus on kokkulepped kinnitanud ja abielu lahutatuks kuulutanud, ei ole edasikaebamiseks põhimõtteliselt alust.

Muudel juhtudel saab vanema hooldusõiguse kohta tehtud lahendi edasi kaevata tavaliselt ühekuuse tähtaja jooksul. Tähtaeg algab kohtulahendi kättetoimetamisest või teatavakstegemisest (ühepoolse avalduse alusel tehtud määruse edasikaebamine). Mõnikord otsuse tegemisega viivitatakse (nt prokuröri taotlusel), et tähtaega pikendada.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Perekonnakohus, kes on kindlaks määranud lapse kummagi vanema juures elamise ajakava või kinnitanud vanema või isegi kolmanda isiku suhtlusõiguse, võib hiljem lisada oma otsusele täitemeetmed (tsiviilseadustiku artikli 387b lõike 1 viies lõik). Kohus täpsustab lapse huvisid arvesse võttes nende meetmete laadi ja rakendamise korra ning määrab vajaduse korral isikud, kellel on õigus kohtuametnikku otsuse täideviimisel aidata. Perekonnakohus võib määrata otsuse täitmise tagamiseks korrapärased karistusmaksed.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2201/2003 (Brüsseli IIa määrus) tunnustatakse kõiki liikmesriigis (v.a Taanis) tehtud kohtulahendeid, mis käsitlevad vanemlikku vastutust, alates 1. märtsist 2005 põhimõtteliselt automaatselt. Erandina suhtlusõigust ja röövitud lapse tagastamist käsitlevatest otsustest on täitmise eelduseks siiski see, et perekonnakohtule on esitatud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlus, mille kohta see kohus teeb vaheotsuse.

Seda lihtsustatud menetlust ei kohaldata siiski enne nimetatud kuupäeva väljaspool lahutusmenetlust tehtud otsuste suhtes. Sel juhul on soovitatav järgida tavapärast kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korda.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Huvitatud isik võib pöörduda välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamise vaidlustamiseks perekonnakohtusse. Perekonnakohus saab menetluse peatada, kui kõnealune otsus on selle päritoluriigis edasi kaevatud.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Belgia kohtud kohaldavad põhimõtteliselt lapse hariliku viibimiskoha riigi õigust.

Kui lapse hariliku viibimiskoha riigi õigus ei võimalda lapse isikut või vara nõuetekohaselt kaitsta, kohaldatakse siiski lapse kodakondsusriigi õigust. Kui asjaomase välisriigi õiguses ettenähtud meetmeid on sisuliselt või õiguslikult võimatu võtta, kohaldatakse Belgia õigust.

Viimati uuendatud: 28/06/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Bulgaaria

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Bulgaaria õigusaktides kasutatakse vanemliku vastutuse ja hooldusõigusega seoses termineid „vanema õigused ja kohustused” (родителски права и задължения) ning „vanema õiguste teostamine” (упражняване на родителски права). Need terminid hõlmavad kõiki õigusi ja kohustusi, mis vanemal on seoses alaealiste lastega.

Bulgaaria õiguses eristatakse alla 14aastaseid alaealisi ja 14–18aastaseid alaealisi. Vanema õigusi teostatakse mõlemasse vanuserühma kuuluvate laste suhtes.

Lapsendamise puhul on ühelt poolt lapsendatud isiku ja tema alanejate sugulaste õigused ja kohustused ning teiselt poolt lapsendaja ja tema sugulaste õigused ja kohustused samasugused nagu veresugulaste vahelised õigused ja kohustused, kusjuures lapsendatud isiku ja tema alanejate sugulaste ning nende veresugulaste vahelised õigused ja kohustused lõpevad lapsendamisega.

Kui kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, peab ta tegema otsuse ka vanema õiguste, isiklike suhete ja abielust sündinud laste ülalpidamise kohta ning perekonna ühise eluaseme kasutamise kohta, võttes arvesse laste huve.

Kohus otsustab, kummale abikaasale antakse vanema õigused, ning näeb ette meetmed seoses nende õiguste teostamise, laste ja nende vanemate vaheliste isiklike suhetega ning laste ülalpidamisega. Kui kohus otsustab, kummale vanemale jäävad vanema õigused, hindab ta kõiki asjaolusid, pidades silmas laste huve, ning kuulab ära nii vanemad kui ka lapsed, tingimusel et lapsed on vähemalt 10aastased.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Üldiselt teostavad vanema õigusi mõlemad vanemad solidaarselt.

Seadus sisaldab sõnaselgeid sätteid vanavanemate õiguse kohta lapsega suhelda.

Alaealised lapsed peavad elama oma vanematega, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel. Kui sellest nõudest kaldutakse kõrvale, käsib kohus vanemate taotluse alusel ja pärast lapse ärakuulamist – kui laps on vähemalt 10aastane – tagastada lapse vanematele.

Mõlemad vanemad võivad esindada alla 14aastast last üksinda ning anda nõusoleku 14–18aastase lapse õigustoiminguteks vaid lapse huvidest lähtuvalt.

Alaealise lapse kinnis- ja vallasvara, välja arvatud kiiresti riknevaid kaupu, võib võõrandada, koormata pandiga või üldiselt käsutada lapse alalise elukoha järgse piirkondliku kohtu loal (районен съд) vaid juhul, kui see on vajalik või ilmselgelt lapse huvides. Kingitused, õigustest loobumised, laenud ja teiste isikute võlgade tagamine pandi, hüpoteegi või garantiiga alaealise lapse poolt on õigustühised.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui vanema käitumine ohustab lapse isikut, tema kasvatamist, tervist või vara, võtab piirkondlik kohus omal algatusel või teise vanema või prokuröri taotluse alusel asjakohased meetmed lapse huvides, nähes lapsele vajaduse korral ette sobiva elukoha.

Sellised meetmed võetakse ka siis, kui vanem ei suuda teostada vanema õigusi püsiva füüsilise või vaimse haiguse tõttu, pikaajalise eemalviibimise tõttu või muudel objektiivsetel põhjustel. Vanemalt võidakse vanema õigused ära võtta järgmistel eriti tõsistel asjaoludel: kui vanem ei kanna lapse eest hoolt ja ei tee elatismakseid pika aja jooksul ja mõjuva põhjuseta või kui vanem on pannud lapse eriasutusse ja ei ole lapsele järele tulnud kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil ta oleks pidanud seda tegema.

Vanema õiguste äravõtmist käsitlevaid asju menetleb piirkondlik kohus omal algatusel või teise vanema või prokuröri taotluse alusel. Kõigil vanema õiguste piiramise või äravõtmise juhtudel teeb kohus samuti otsuse meetmete kohta, mis käsitlevad vanemate ja laste vahelisi isiklikke suhteid.

Kohus võib vanema õigused tagasi anda, kui ilmnevad uued asjaolud või kui vanem seda taotleb.

Kohus annab ex officio vanema elukohajärgsele omavalitsusüksusele teada vanema õiguste äravõtmisest või nende hilisemast tagasiandmisest, et määrataks hooldaja (попечител) 14–18aastasele alaealisele või eestkostja (настойник) alla 14aastasele alaealisele.

Sotsiaalkaitse direktoraadi taotluse alusel võib kohus näha ette, et laps paigutatakse elama väljapoole tema peret, kui vanemad on surnud, nende isik ei ole teada, kui vanematelt on võetud vanema õigused, kui vanemate õigusi on piiratud või kui vanemad ei kanna lapse eest hoolt pika aja jooksul objektiivsetel põhjustel või mõjuva põhjuseta, kui laps on koduvägivalla ohver ning tema füüsiline, vaimne, kõlbeline, intellektuaalne ja sotsiaalne areng on tõsiselt ohus. Laps paigutatakse sotsiaalhoolekandeasutusse või kasuperre, muu hulgas laste kaitset käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni artikli 11 kohastel juhtudel.

Kohus võib ette näha, et laps paigutatakse elama sugulaste juurde või kasuperre või eriasutusse. Kohtuotsuse tegemiseni määrab lapse elukohajärgne sotsiaalkaitse direktoraat lapsele halduskorras ajutise elukoha.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui koos elavad vanemad ei jõua kokkuleppele vanema õigustega seotud küsimustes, suunatakse vaidlus lahendamiseks piirkondlikule kohtule, kes kuulab ära vanemad ja vajaduse korral ka lapse. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni tavakorras.

Kui vanemad ei ela koos ja ei suuda jõuda kokkuleppele selles, kellele kuulub lapse hooldusõigus, lahendab vaidluse lapse alalise elukoha järgne piirkondlik kohus pärast lapse ärakuulamist, tingimusel et laps on vähemalt 10aastane. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni tavakorras.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemad võivad sõlmida kohtuvälise kokkuleppe seoses vanema õiguste andmise ja teostamisega ning vanema õigusi mitteomava vanema suhtlusõigusega, kuid sellised kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad. Isegi kohtuvälise kokkuleppe olemasolul võib üks vanematest pöörduda vanema õigusi või suhtlusõigust käsitlevas asjas kohtu poole ning kohus teeb otsuse, kuidas vanema õigusi edaspidi teostatakse olenemata sellest, mis on kokku lepitud eespool nimetatud kokkuleppes. Selle vanema suhtlusõiguse suhtes, kellel ei ole hooldusõigust ja kes ei ela lapsega koos, kohaldatakse samu õiguslikke põhimõtteid.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Vahendust käsitleva seaduse kohaselt võib perekonnavaidlusi lahendada vahenduse teel, kuid vanema õigusi käsitlev kokkulepe muutub õiguslikult siduvaks alles siis, kui kohus on selle sõnaselgelt heaks kiitnud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohus võib otsuseid teha mis tahes talle menetlemiseks esitatud asja kohta, sealhulgas määrata kindlaks lapse alalise elukoha, otsustada, kumb vanem saab vanema õigused, milline on teise vanema ja lapse vahelise suhtlemise kord, milline on vanemate külastus- või suhtlusõigus, kehtestada lapsele elatise maksmise kohustuse, teha otsuse lapsele kooli valimise või nime panemise küsimuses jne. Vt küsimustele nr 3 ja 4 antud vastused.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Üldjuhul otsustab vanema õigusi teostav lapsevanem lapse igapäevaelu üle, sealhulgas näiteks selle üle, millises koolis laps käib. Mõnel juhul on vajalik mõlema vanema nõusolek, näiteks juhul, kui lapsele väljastatakse isikut tõendavad dokumendid või kui laps lahkub riigist reisi kestusest või eesmärgist olenemata, sealhulgas turismi eesmärgil.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Kui vanemad ei ela koos, peab kohus otsustama, millisel vanemal on vanema õigused ja kuidas toimub suhtlus teise vanemaga. Ilma et see mõjutaks märgitut, võivad vanemad kohtus kokku leppida tavapärasemast ulatuslikuma lapse ja teise vanema vahelise suhtlemise korra. Kohtupraktika ja tavapäraselt abieluasjade poolte vahel kokkulepitu põhjal võib öelda, et üldjuhul saab laps teise vanemaga veeta kaks või enam puhkepäeva kuus ja kindlaksmääratud arvu nädalaid koolivaheajal.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Pädev kohus on kostja alalise elukoha järgne piirkondlik kohus. Kui avaldus on seotud lapsele elatise maksmisega, võib hageja selle esitada ka oma alalise elukoha järgsele kohtule.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Vanema õigustega seotud asjade puhul kohaldatakse üldiseid menetluseeskirju.

Kui asja menetletakse poolelioleva lahutusasja raames, võivad vanemad paluda kohtul ette näha ajutised meetmed seoses vanema õiguste teostamise ja teise vanema suhtlusõigusega.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Pooltel on võimalik saada menetlusabi õigusabi käsitlevas seaduses sätestatud üldtingimustel.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Piirkondliku kohtu otsuste peale on võimalik esitada apellatsioon ringkonnakohtule (окръжен съд) üldkorras kahe nädala jooksul alates otsuse koopia saamisest.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Kohtuotsused kuuluvad täitmisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Nimetatud seadustik sisaldab sõnaselgeid sätteid kohustuse kohta teha teatavad toimingud või hoiduda teatavate toimingute tegemisest ning kohustuse kohta laps üle anda. Kohtuotsuse pöörab täitmisele avalik-õiguslik või eraõiguslik kohtutäitur, kelle valib hageja.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Kohaldatakse nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (jõus alates 24. juulist 2007) artiklit 621.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Kohaldatakse nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (jõus alates 24. juulist 2007) artiklit 622.

Üldine pädevus on vastaspoole alalise elukoha järgsel ringkonnakohtul või kui asjaomasel isikul puudub Bulgaarias alaline elukoht, siis on pädev huvitatud isiku alalise elukoha järgne ringkonnakohus, või kui huvitatud isikul puudub Bulgaarias alaline elukoht, on pädev Sofia linnakohus.

Taotlus selliste otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks, mille on teinud välisriigi kohus või välisriigi ametiasutus seoses vanema õiguste teostamise või taastamisega juhul, kui laps on ebaseaduslikult ära viidud, ning mis põhinevad laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise 1980. aasta Euroopa konventsioonil (sõlmitud Luxembourgis 20. mail 1980. aastal; ratifitseeritud seadusega – ametlik väljaanne (SG) nr 21, 2003) (Luxembourgi konventsioon; SG nr 104, 2003), esitatakse Sofia linnakohtule. Kohus korraldab avaliku istungi, millel osalevad justiitsministeeriumi esindaja või taotluse esitaja, välisriigis tehtud kohtuotsuse või otsuse pooled ning prokurör. Kohus kuulab ära lapse, kui seda nõuab lapse elukohajärgse omavalitsusüksuse sotsiaalkaitse direktoraat. Välisriigi kohtuotsuse või otsuse tunnustamise ja täitmise menetlus peatatakse järgmistel juhtudel: Bulgaaria kohtus on asjaga seoses pooleli sisuline kohtuvaidlus, mida alustati enne menetlust selles riigis, kus asjaomane kohtuotsus või otsus on väljastatud. Sama menetlust kohaldatakse siis, kui Bulgaaria kohtutes on pooleli veel mõne sellise kohtuotsuse või otsuse tunnustamist või täitmist käsitlev menetlus, mis käsitleb vanema õigusi. Peatamisest teavitatakse viivitamatult asjaomast kohut, kes peab tegema otsuse kuu aja jooksul alates teate saamisest.

Kohtuotsus tuleb teha kuu aja jooksul alates taotluse esitamisest. Selle kohtuotsuse peale on võimalik esitada apellatsioon Sofia apellatsioonikohtule, kelle otsus on lõplik.

Seda menetlust kohaldatakse ka selliste otsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevate taotluste suhtes, mis on tehtud pärast lapse äraviimist ja milles leitakse, et äraviimine oli ebaseaduslik. Teises Luxembourgi konventsiooni osalisriigis tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise taotlus jäetakse konventsiooni artiklite 8 ja 9 kohaselt rahuldamata, kui artikli 10 lõikes 1 sätestatud nõuded on täidetud, ning rahuldatakse vaid sel määral, mil määral on otsust võimalik täitmisele pöörata riigis, kus see heaks kiideti. Sama menetlust kohaldatakse ka kohtuasjade puhul, mis on algatatud 1996. aasta vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooni alusel.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Vanemate ja lapse vahelised suhted on reguleeritud selle riigi õigusega, kus asub nende alaline elukoht. Kui vanematel ja lapsel ei ole ühist alalist elukohta, on nendevahelised suhted reguleeritud selle riigi õigusega, kus asub lapse alaline elukoht või mille kodanik laps on (olenevalt sellest, kumb variant on lapse jaoks soodsam). Hooldusõiguse ja eestkostega seotud küsimused on reguleeritud selle riigi õigusega, kus asub selle isiku alaline elukoht, kellele hooldaja või eestkostja on määratud. Hooldaja või eestkostja suhted hooldusele või eestkoste alla paigutatud isikuga on reguleeritud õigusaktidega, mida kohaldati isiku suhtes siis, kui talle hooldaja või eestkostja määrati.

Viimati uuendatud: 17/10/2016

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Tšehhi

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Termin „vanemlik vastutus” on sätestatud tsiviilseadustikus (seadus nr 89/2012). See hõlmab järgmisi vanema õigusi ja kohustusi:

  • hoolitsemine lapse eest, sealhulgas eelkõige hoolitsemine lapse tervise ning füüsilise, vaimse, intellektuaalse ja kõlbelise arengu eest;
  • lapse kaitsmine;
  • lapsega isikliku kontakti säilitamine;
  • lapse kasvatamise ja talle hariduse andmise tagamine;
  • lapse elukoha kindlaksmääramine;
  • lapse esindamine ja tema varade valitsemine.

Vanemlik vastutus tekib lapse sündides ja lõpeb siis, kui laps omandab täieliku teovõime. Vanemliku vastutuse kestust ja ulatust saab muuta üksnes kohus. Vanemad teostavad vanemlikku vastutust lapse huvides. Enne lapse huve mõjutava otsuse tegemist teavitavad vanemad last kõigest vajalikust, mis võimaldab lapsel kujundada välja oma arvamuse asjaomases küsimuses ning teavitada vanemaid sellest arvamusest; seda ei kohaldata juhul, kui laps ei ole suuteline teabest vajalikul määral aru saama, oma arvamust kujundama või vanemaid sellest arvamusest teavitama. Vanemad pööravad erilist tähelepanu lapse arvamusele ja võtavad seda arvamust otsuse tegemisel arvesse. Vanemad teostavad vanemlikku vastutust seoses lapse isikuga sellisel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse arengutasemega. Kui vanemad teevad otsust seoses lapsele hariduse andmisega või lapse töötamisega, võtavad nad arvesse lapse arvamust ning tema võimeid ja andeid.

Kuni laps omandab teovõime, on tema vanematel õigus last suunata, kasutades selleks tema arenevate võimete seisukohast asjakohaseid kasvatuslikke meetmeid, sealhulgas piiranguid, mis on mõeldud lapse kõlbluse, tervise ja õiguste kaitsmiseks, samuti teiste isikute õiguste ja avaliku korra kaitsmiseks. Laps peab neile meetmetele alluma. Kasvatuslikke meetmeid võib kasutada üksnes sellises vormis ja ulatuses, nagu on asjakohane olukorda arvesse võttes, kahjustamata seejuures lapse tervist või tema arengut ja inimväärikust.

Leitakse, et kõik alaealised, kes ei ole omandanud täielikku teovõimet, on pädevad tegema selliseid õigustoiminguid, mis vastavad nendevanuste alaealiste intellektuaalsele küpsusele ja otsustusvõimele. Vanematel on kohustus ja õigus esindada last õigustoimingutes, mille tegemiseks laps ei ole õiguslikult pädev. Vanemad esindavad last ühiselt, kuid kumbki vanem võib toimida eraldi; kui üks vanematest tegutseb last käsitlevas asjas üksi suhetes kolmanda isikuga, kes toimib heas usus, siis loetakse, et asjaomane vanem tegutseb teise vanema nõusolekul. Vanem ei saa last esindada, kui see võib põhjustada huvide konflikti tema ja lapse vahel või samade vanemate mitme lapse vahel. Sellisel juhul määrab kohus lapsele hooldaja. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele küsimuses, kumb vanematest peaks last õigustoimingutes esindama, otsustab kohus ühe vanema avalduse alusel, kumb vanematest tohib last seaduslikult esindada ja mil viisil on tal õigus seda teha.

Vanematel on kohustus ja õigus valitseda lapse vara, eelkõige hallata seda vajaliku hoolikusega. Vanemad peavad ettevaatusega käsutama rahalisi vahendeid, mida ei pruugita vajada lapse varaga seotud kulude katmiseks. Õigusmenetlustes, mis on seotud lapse vara üksikute osadega, toimivad vanemad tema esindajatena; vanem ei saa last esindada, kui see võib põhjustada huvide konflikti tema ja lapse vahel või samade vanemate mitme lapse vahel. Sellisel juhul määrab kohus lapsele hooldaja. Kui vanemad rikuvad kohustust hoolitseda lapse vara eest vajaliku hoolikusega, hüvitavad nad lapsele tekitatud kahju solidaarselt. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele lapse vara valitsemisega seotud olulistes küsimustes, teeb otsuse kohus ühe vanema avalduse alusel. Kui vanemad soovivad teha õigustoiminguid, mis on seotud lapse olemasoleva või tulevase varaga või sellise vara üksikute osadega, peab neil selleks olema kohtu luba, välja arvatud juhul, kui tegemist on üldiste küsimustega või kui küsimus on küll erakorraline, kuid sellega hõlmatud vara on väga väikese väärtusega.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlik vastutus lasub mõlemal vanemal. Vanemal on vanemlik vastutus, kui teda ei ole sellest ilma jäetud. Ei ole oluline, kas lapse vanemad on abielus või mitte ning kas laps sündis abielust või väljaspool abielu.

Vanemad teostavad vanemlikku vastutust vastastikusel kokkuleppel. Kui last käsitlevas küsimuses otsuse tegemisega viivitamine võib olla ohtlik, võib üks vanem teha otsuse või anda oma nõusoleku üksi; ta peab siiski teavitama teist vanemat viivitamata asjade seisust. Kui üks vanem tegutseb last käsitlevas asjas üksi suhetes kolmanda isikuga, kes toimib heas usus, siis loetakse, et asjaomane vanem tegutseb teise vanema nõusolekul. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet lapse jaoks olulises, eelkõige lapse huvidega seotud küsimuses, teeb otsuse kohus ühe vanema avalduse alusel; seda kohaldatakse ka juhul, kui üks vanem on teise vanema lapse jaoks olulises küsimuses otsuse tegemisest kõrvale jätnud. Olulisteks küsimusteks loetakse eelkõige lapse elukoha kindlaksmääramist ja tema hariduse või töötamise üle otsustamist, kuid mitte tavapäraste meditsiiniliste ja sarnaste protseduuride tegemist.

Kohus võib otsustada peatada vanema õiguse teostada vanemlikku vastutust, kui vanem ei saa vanemlikku vastutust teostada tõsiste asjaolude tõttu ja kui leitakse, et see on vajalik lapse huvides. Kui vanem ei teosta vanemlikku vastutust nõuetekohaselt ja kui see on vajalik lapse huvidest lähtuvalt, võib kohus piirata vanemlikku vastutust või selle teostamist ning samal ajal määrata kindlaks sellise piirangu ulatuse. Kui vanem kuritarvitab oma vanemlikku vastutust või selle teostamise õigust ja/või jätab vanemliku vastutuse või selle teostamise tõsiselt hooletusse, võib kohus temalt vanemliku vastustuse ära võtta. Kui vanem paneb lapse vastu toime tahtliku kuriteo või kui vanem kasutab oma last – keda ei saa kriminaalvastutusele võtta – kuriteo toimepanemiseks, hindab kohus eelkõige seda, kas on alust asjaomaselt vanemalt vanemliku vastutuse äravõtmiseks.

Kui üks vanematest on surnud või tema isik ei ole teada või kui ühel vanematest ei ole vanemlikku vastutust või kui tema õigus teostada vanemlikku vastutust on peatatud, teostab vanemlikku vastutust teine vanem; seda kohaldatakse ka juhul, kui ühe vanema vanemlikku vastutust või selle teostamise õigust on piiratud. Kui kummalgi vanematest ei ole täielikku vanemlikku vastutust, kui mõlema vanema õigus teostada vanemlikku vastutust on peatatud ja/või kui vanemate vanemlikku vastutust on mõjutatud ühel eespool kirjeldatud viisil, kuid kummagi vanema puhul erinevalt, määrab kohus lapsele hooldaja, kellele antakse vanema kohustused ja õigused või kes täidab neid kohustusi ja õigusi vanemate asemel. Vanemliku vastutuse või selle teostamise õiguse piiramise korral määrab kohus lapsele hooldaja.

Lapse lapsendamise korral lähevad vanemliku vastutusega kaasnevad õigused ja kohustused lapsendajale üle lapsendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumise hetkest.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui kohus otsustab piirata vanema teovõimet, teeb ta ka otsuse vanemliku vastutuse kohta. Kui vanem on alaealine, kes ei ole veel omandanud täielikku teovõimet avalduse alusel või abiellumise kaudu, siis peatatakse tema vanemliku vastutuse teostamise õigus seniks, kuni ta omandab täieliku teovõime. Seda ei kohaldata seoses lapse eest hoolitsemisega seotud kohustuste ja õigustega, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab seoses vanema isikuga peatada nende kohustuste ja õiguste täitmise õiguse seniks, kuni vanem omandab täieliku teovõime. Kui vanema teovõimet selles küsimuses on piiratud, peatatakse tema õigus teostada vanemlikku vastutust tema piiratud teovõime kehtivuse ajaks, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab kõnealuse vanema isikut silmas pidades säilitada tema õiguse täita lapse eest hoolitsemisega seotud kohustusi ja õigusi ning tema õiguse lapsega suhelda.

Kui puuduvad mõlemad vanemad, kes peaksid teostama lapse suhtes vanemlikku vastustust, määrab kohus lapsele eestkostja. Eestkostjal on lapse ees põhimõtteliselt kõik vanema õigused ja kohustused, kuid tal puudub lapse ülalpidamise kohustus. Erandjuhtudel võivad olla kindlaks määratud teistsugused kohustused ja õigused, võttes arvesse eestkostja isikut või lapse olukorda, samuti seda, mis põhjustel ei ole vanematel kõiki kohustusi ja õigusi. Eestkostjal peab olema täielik teovõime ja tema eluviis peab tagama, et ta on suuteline seda rolli nõuetekohaselt täitma. Kohus võib määrata eestkostja rolli täitma ka kaks isikut – tavaliselt abielupaari. Kui see ei ole vastuolus lapse huvidega, määrab kohus eestkostjaks vanema nimetatud isiku. Muudel juhtudel määrab kohus eestkostjaks lapse sugulase või talle lähedalseisva isiku, välja arvatud juhul, kui vanem on sõnaselgelt selle isiku vastu. Kui selline isik puudub, määrab kohus eestkostjaks muu sobiva isiku. Kui lapse eestkostjaks ei ole võimalik määrata ühtegi füüsilist isikut, määrab kohus eestkostjaks laste sotsiaal- ja õiguskaitsega tegeleva ametiasutuse, kuni kohus määrab teise eestkostja või kuni eestkostja nõustub seda rolli täitma. Eestkostja tegutseb kohtu järelevalve all. Ta koostab vara nimekirja nii oma tegevuse alguses kui ka lõpus. Ta esitab korrapäraselt kohtule aruandeid lapse ja tema arengu kohta ning annab aru lapse vara valitsemise kohta. Kõik eestkostja otsused, mis ei ole seotud igapäevaste küsimustega, peab heaks kiitma kohus.

Teine võimalus on paigutada laps asendusperre. Asendusperes hoolitsetakse teise isiku lapse eest, kuid see ei tähenda teise isiku lapse lapsendamist. Lapse kasvatamisel on asendusvanemal mõistlikus ulatuses vanema õigused ja kohustused. Tal on kohustus ja õigus teha otsuseid üksnes lapsega seotud igapäevaküsimustes, esindada last neis küsimustes ja valitseda lapse vara. Olulistest küsimustest peab ta teavitama lapse vanemaid. Kui asjaolud seda tingivad, annab kohus asendusvanemale täiendavad kohustused ja õigused. Lapse vanematele jäävad vanemlikust vastutusest tulenevad kohustused ja õigused, sealhulgas õigus lapsega isiklikult ja korrapäraselt suhelda, ning õigus saada lapsega seotud teavet. Neile ei jää need õigused ja kohustused, mis lähevad seaduse alusel asendusvanemale, välja arvatud juhul, kui kohus erilisi asjaolusid arvesse võttes otsustab teisiti. Asendusvanemal puudub lapse ülalpidamise kohustus.

Asendusvanem peab tagama nõuetekohase hoolitsuse, tema elukoht peab asuma Tšehhi Vabariigis ning ta peab nõustuma sellega, et laps paigutatakse tema juurde asendushooldusele. Üldjuhul on asendusvanem lapse sugulane, kuid see võib olla ka muu isik, kellega laste sotsiaal- ja õiguskaitsega tegelev ametiasutus on lapse asendushoolduse kokku leppinud (sel eesmärgil peavad piirkondlikud bürood arvestust asendusvanemateks sobivate kandidaatide üle). Kohus võib paigutada lapse asendushooldusele nii lühiajaliselt (näiteks vanema raviasutuses viibimise ajaks) kui ka tähtajatult pikemaks perioodiks. Asendushooldusega on seega võimalik lahendada perekonnas tekkinud kriisiolukorda või tagada hoolitsus alternatiivses perekeskkonnas. Selleks et vähendada laste paigutamist hoolekandeasutustesse või sarnast liiki asutustesse, eelistatakse asendushooldust institutsionaalsele hooldusele. Asendusvanem saab riiklikke toetusi (nt makstakse toetust lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutuste katmiseks, asendushoolduse lõpetamise toetust, asendusvanema tasu jne).

Tsiviilseadustikus on lisaks sätestatud lapse hooldamine kolmanda isiku poolt juhul, kui kumbki vanematest ega eestkostja ei saa lapse eest isiklikult hoolitseda. Selline hooldus ei ole asendushoolduse alternatiiv ning sellega ei asendata hooldust, mis peab eelnema lapsendamisele. Seda eelistatakse lapse hoolekandeasutusse paigutamisele. Hooldaja peab tagama nõuetekohase hoolitsuse, tema elukoht peab asuma Tšehhi Vabariigis ning ta peab nõustuma sellega, et laps paigutatakse tema hooldusele. Hooldaja kohustused ja õigused määrab kindlaks kohus. Vastasel korral lähtutakse asjakohastest asendushooldust käsitlevatest õigusaktidest.

Vanemad kui seaduslikud esindajad võivad lapsega seotud toimingute (välja arvatud perekonnaseisutoimingute) tegemiseks allkirjastada esindamist käsitleva kokkuleppe eksperditeadmisi omava isikuga või näiteks teise sobiva isikuga. Kui laps allkirjastab esindamiskokkuleppe, ei mõjuta see vanemate õigust last seaduslikult esindada. Kui seaduslikud ja lepingulised esindajad ei saavuta kokkulepet, teeb otsuse kohus lähtuvalt lapse huvidest.

Kui lapse kasvatamine või tema füüsiline, intellektuaalne või vaimne seisund ning nõuetekohane areng satub ohtu või on häiritud sellises ulatuses, mis ei ole lapse huvides, ning juhul, kui eksisteerivad tõsised põhjused, mis ei võimalda vanematel tagada lapse kasvatamist, võib kohus vajaliku meetmena ette näha lapse paigutamise hoolekandeasutusse. Kohus teeb seda eelkõige juhul, kui varasemate meetmetega ei ole suudetud olukorda parandada. Sellise meetme võtmisel hindab kohus alati, kas oleks asjakohasem eelistada lapse paigutamist hooldusele füüsilise isiku juurde. Institutsionaalse hoolduse võib ette näha maksimaalselt kolmeks aastaks, kuid seda aega võidakse (korduvalt) pikendada, kui lapse institutsionaalsele hooldusele paigutamise põhjused eksisteerivad jätkuvalt (iga kord pikendatakse perioodi maksimaalselt kolm aastat). Kui lapse institutsionaalsele hooldusele paigutamise põhjused langevad ära või kui on võimalik pakkuda lapsele muud liiki hooldust institutsionaalse hoolduse asemel, tühistab kohus viivitamatult lapse institutsionaalsele hooldusele paigutamise määruse ning teeb samal ajal asjaoludest lähtudes otsuse selle kohta, kelle hoolde usaldatakse laps edaspidi.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Lapse eest hoolitsemist käsitlev otsus on oluline eeltingimus vanematele abielulahutuse võimaldamisel. Otsustamisel võtab kohus arvesse lapse huve. Kohus kaldub vanematevahelisest kokkuleppest kõrvale üksnes juhul, kui see on vajalik lapse huvide kaitsmiseks. Kohus võib anda lapse isikuhooldusõiguse ühele vanematest või näha ette jagatud või ühise isikuhooldusõiguse. Kohus võib lapse isikuhooldusõiguse anda ka muule isikule vanemate asemel, kui see on vajalik lähtuvalt lapse huvidest. Kohus võtab arvesse lapse isiksust, eelkõige tema arenguvõimalustega seotud andeid ja võimeid, vanemate elatustaset, samuti lapse emotsionaalset seisundit ja tausta, kummagi vanema suutlikkust last kasvatada, lapse praeguse ja eeldatava hariduskeskkonna stabiilsust ning lapse emotsionaalseid sidemeid õdede-vendade, vanavanemate või teiste sugulaste ja tuttavatega. Kohus võtab alati arvesse seda, kumb vanematest on seni nõuetekohaselt hoolitsenud lapse ning tema emotsionaalse, intellektuaalse ja kõlbelise arengu eest, samuti seda, kumb vanematest pakub lapsele paremaid tervisliku ja tulemusliku arengu võimalusi. Kohus pöörab tähelepanu ka lapse õigusele saada hoolitsust mõlemalt vanemalt ning mõlema vanemaga regulaarselt isiklikult suhelda, lapsest eraldi elava vanema õigusele saada lapse kohta korrapäraselt teavet; samuti võtab kohus arvesse vanema suutlikkust jõuda teise vanemaga üksmeelele lapse kasvatamise küsimustes. Kohus võib samuti otsustada kiita heaks vanematevahelise kokkuleppe, välja arvatud juhul, kui on selge, et vanemliku vastutuse kokkulepitud viisil teostamine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

Kui täieliku teovõimeta alaealise lapse vanemad ei ela koos ja nad ei suuda leppida kokku sellise lapse eest hoolitsemise küsimustes, teeb otsuse kohus omal algatusel. Samu põhimõtteid kohaldatakse juhul, kui kohus teeb otsuse lapse eest hoolitsemise küsimuses näiteks seoses vanemate abielu lahutamisega.

Lapse isikuhooldusõigusega vanem ja teine vanem otsustavad koos selle üle, kuidas hakkab lapsega suhtlema see vanem, kellel puudub lapse isikuhooldusõigus. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua või kui see on nõutav lapse kasvatamise ja perekonnasuhete huvides, määrab vanema ja lapse vahelise suhtlemise korra kindlaks kohus. Põhjendatud juhtudel võib kohus määrata kindlaks ka vanema ja lapse kokkusaamise koha. Kui see on vajalik lapse huvidest lähtuvalt, piirab kohus vanema suhtlusõigust ja/või keelab vanema ja lapse vahelise suhtlemise.

Asjaolude muutumise korral muudab kohus oma otsust, mis käsitleb vanemlikust vastutusest tulenevate kohustuste ja õiguste teostamist. Kohus võib seda teha ka omal algatusel.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemate lahutuse korral tuleb vanemliku vastutuse teostamist käsitleva vanematevahelise kokkuleppega kindlaks määrata see, kuidas hakkab kumbki vanem pärast abielulahutust lapse eest hoolitsema. Selle kokkuleppega võivad vanemad samuti kindlaks määrata vanemate ja laste suhtlusõiguse. Kõnealuse vanematevahelise kokkuleppega peab nõustuma kohus, kes kiidab kokkuleppe heaks, välja arvatud juhul, kui on selge, et vanemliku vastutuse teostamine kokkulepitud viisil ei ole kooskõlas lapse huvidega. Sama kohaldatakse sellise kokkuleppe puhul, mille on sõlminud vanemad, kes ei ela koos.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Lapse huvide kaitsmiseks julgustab kohus alaealise eest hoolitsemist käsitleva menetluse ajal vanemaid leidma lahendust lepituse teel. Kohus võib ette näha, et vanemad peavad võtma osa kohtuvälisest lepitus- või vahendusmenetlusest või pereteraapiast maksimaalselt kolme kuu jooksul või võib neid kohustada kohtuma lastepsühholoogiga.

Peale selle on võimalik kasutada n-ö abielu- ja perenõustamiskeskuste teenuseid. Neis keskustes pakuvad abi kvalifitseeritud psühholoogid ja sotsiaaltöötajad.

Lisaks võib laste sotsiaal- ja õiguskaitsega tegelev ametiasutus veenda vanemat, kes ei austa lapse või teise vanema õigusi (nt õigus lapse eest hoolitseda, lapsega regulaarselt suhelda), ning tutvustada talle õigusakte ja tema käitumise tagajärgi. Laste sotsiaal- ja õiguskaitsega tegelev ametiasutus võib samuti panna vanemale kohustuse kasutada professionaalset nõustamist, kui vanem ei suuda lahendada lapse kasvatamisega seotud probleeme ilma eksperdipoolse nõustamiseta, eelkõige lapse kasvatamise või suhtlusõiguse muutmist käsitlevate vaidluste ajal.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kui on täidetud kindlaksmääratud tingimused, võib kohus vanemate avalduse alusel teha otsuse eelkõige järgmistes vanemate ja laste vaheliste suhetega seotud asjades:

a)      lapse isikuga seotud õigused (nt õigus otsustada lapse ees- ja perekonnanime üle või õigus anda nõusolek lapse lapsendamiseks);

b)      lapse isikuhooldusõiguse ja suhtlusõiguse kindlaksmääramine;

c)      lapse isikuhoolduse alternatiivsed vormid (nt eestkoste, lapse hooldamine kolmanda isiku poolt, asendushooldus, institutsionaalne hooldus);

d)     ülalpidamiskohustus;

e)      lapse esindamine ja tema vara valitsemine, nõusoleku andmine lapsele õigustoimingute tegemiseks;

f)       lapse jaoks olulised küsimused, milles vanemad ei suuda kokku leppida (olulisteks küsimusteks loetakse eelkõige lapse elukoha kindlaksmääramist ja tema hariduse või töötamise üle otsustamist, kuid mitte tavapäraste meditsiiniliste ja sarnaste protseduuride tegemist).

Kõige sagedamini teeb kohus otsuseid selle kohta, kelle hoolde ta lapse usaldab, ning potentsiaalselt lapsega suhtlemise õiguse ja lapse ülalpidamise kohta.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Lapse isikuhooldus on kõigest osa vanemliku vastutusega seotud kohustustest ja õigustest. Kui vanemalt, kellele ei antud lapse isikuhooldusõigust, ei võetud vanemlikku vastutust või tema vanemlikku vastutust ei piiratud ega peatatud, teostab ta endiselt vanemlikku vastutust seoses selle muude aspektidega ning ta ei jää ilma õigusest teha otsuseid last käsitlevates olulistes küsimustes. Vanemad teostavad vanemlikku vastutust vastastikusel kokkuleppel ja lähtuvalt lapse huvidest. Kui last käsitlevas küsimuses otsuse tegemisega viivitamine võib olla ohtlik, võib üks vanem teha otsuse või anda oma nõusoleku üksi; ta peab siiski teavitama teist vanemat viivitamata asjade seisust.

Kui vanemad ei saavuta kokkulepet lapse jaoks olulises, eelkõige lapse huvidega seotud küsimuses, teeb otsuse kohus ühe vanema avalduse alusel; seda kohaldatakse ka juhul, kui üks vanem on teise vanema lapse jaoks olulises küsimuses otsuse tegemisest kõrvale jätnud. Kohus teeb vanema avalduse alusel otsuse ka sellisel juhul, kui vanemad ei suuda kokku leppida, kumb neist esindab last kohtumenetluses või lapse vara valitsemisega seotud olulistes küsimustes.

Vanemad peavad teineteist teavitama kõigest olulisest, mis on seotud lapse ja tema huvidega.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Tsiviilseadustikus eristatakse lapse hooldusõiguse andmist ühele vanemale, vanemate jagatud või ühist hooldusõigust või lapse hooldusõiguse andmist muule isikule vanemate asemel. Lapse hooldusõiguse andmise üle otsustamisel võtab kohus arvesse lapse huve. Kohus võib jagatud või ühise hooldusõiguse kohta otsuse tegemisest loobuda, kui vanemad on suutelised teineteisega suhtlema ja koostööd tegema.

Ühine hooldusõigus (lapse ühine kasvatamine)

See lapse hoolduse vorm tähendab, et puudub konkreetne otsus, millega antakse lapse hooldusõigus ainult ühele vanemale. Praktikas tähendab see, et ühise hooldusõiguse puhul võib üks vanem näiteks tagada lapse haridusvajaduste ja teine vanem sportimisvajaduste rahuldamise ja/või üks vanem keskendub lapse keeleõppele, samas kui teine vanem pöörab suuremat tähelepanu lapse muudele koolivälistele tegevustele. Mõlemad vanemad osalevad võrdselt lapse tervise eest hoolitsemises ja materiaalsete vajaduste rahuldamises (nt toit, puhtus, rõivad jne). Kui lapse hooldusõigus antakse vanematele ühiselt, peavad vanemad sellega nõus olema.

Jagatud hooldusõigus (lapse kordamööda kasvatamine)

Jagatud hooldusõiguse korral on laps täpselt kindlaksmääratud ajavahemike kaupa vaheldumisi kummagi vanema hooldusel. Kohus määrab samuti kindlaks, millised õigused ja kohustused vanematel neil perioodidel on.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanema kohustuste ja õigustega seotud avaldus tuleb esitada sellele maakohtule (Prahas pealinnapiirkonna kohtule, Brnos munitsipaalkohtule), kelle tööpiirkonnas on alaealise alaline elukoht; alalise elukoha puudumise korral tuleb pöörduda selle maakohtu poole, kelle tööpiirkonnas alaealine elab. Kohus võib alaealistega seotud asjades teha otsuse ka omal algatusel.

Avaldusele seatud nõuded sõltuvad avalduse liigist. Alati on siiski vajalik märkida menetlusosaliste ees- ja perekonnanimed ning aadressid või menetlusosaliste ja nende esindajate isikukoodid, kirjeldada olulisi asjaolusid ning märkida, millistele tõenditele hageja tugineb. Samuti peab avaldusest nähtuma, mida hageja taotleb ja millisele kohtule on avaldus adresseeritud.

Avaldus peab sisaldama kõiki kõnealuse asjaga seotud olulisi dokumente, nt sünnitunnistus, abielutunnistus, mis tahes varasemad lapsega seotud kohtuotsused jms. Avaldus tuleks esitada paberil vajalikul arvul eksemplarides, nii et üks eksemplar jääks kohtule ja iga menetlusosaline saaks vajaduse korral ühe eksemplari.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kohus võib alustada alaealise kohtuliku kaitsega seotud menetlust ka omal algatusel.

Ajutisi meetmeid käsitleva määrusega võib kohus ka enne asja kohta sisulise otsuse tegemist nõuda menetlusosaliselt vajaliku elatise maksmist ja/või anda lapse hooldusõiguse ühele vanematest või kohtu määratud isikule, kui see on vajalik menetlusosaliste vaheliste suhete ajutiseks korraldamiseks või kui on alust arvata, et kohtuotsuse täitmine on ohus. Ajutisi meetmeid käsitlev määrus väljastatakse tavaliselt avalduse alusel, kuid kui kohus saab menetlust (sellest tulenevalt ka alaealiste kohtuliku kaitsega seotud menetlust) alustada asja sisuliste asjaolude alusel omal algatusel, võib kohus teha ajutisi meetmeid käsitleva määruse samuti omal algatusel. Ajutisi meetmeid käsitleva määruse tegemise eest vastutab see kohus, kes on pädev asja menetlema, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. Ajutisi meetmeid käsitleva määruse taotlus peab sisaldama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (õigusakt nr 99/1963 (seadustekogu); muudetud kujul) artikli 42 lõikes 4 ja artiklis 75 sätestatud andmeid, eelkõige järgmist: millisele kohtule on taotlus esitatud; taotluse esitaja ja taotluse sisu, s.t nende asjaolude kirjeldus, mille alusel on kavandatud ajutisi meetmeid käsitleva määruse tegemine õigustatud; taotluse eesmärk, s.t milliste meetmete võtmist taotleja soovib; väide, et ajutiselt on vaja korraldada menetlusosaliste suhteid või et on alust arvata, et kohtuotsuse täitmine on ohus; samuti taotluse koostamise kuupäev ja taotleja või tema esindaja allkiri. Taotlusele tuleb lisada dokumendid, millele taotleja viitab. Ajutiste meetmete taotlemisel peab taotleja ajutiste meetmetega kaasneva võimaliku kahju hüvitamise tagamiseks üldjuhul maksma kindlaksmääratud summas tagatise hiljemalt samal päeval, mil ta esitas taotluse ajutisi meetmeid käsitleva kohtumääruse saamiseks. Kuid kui ajutisi meetmeid taotletakse ülalpidamiskohustusega seotud asjas või kui tegemist on ajutisi meetmeid käsitleva määrusega, mille kohus võib teha ka omal algatusel, siis tagatist ei nõuta. Kohus teeb ajutiste meetmete kohta otsuse viivitamata. Kui otsusega viivitamisega ei kaasne ohtu, võib kohus teha ajutiste meetmete taotluse kohta otsuse seitsme päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kohus teeb otsuse menetlusosalisi ära kuulamata. Kui kohus teeb ajutisi meetmeid käsitleva määruse, kehtestab ta taotluse esitajale kohustuse esitada kohtule avaldus menetluse alustamiseks ettenähtud aja jooksul. Kohus võib samuti määrata, et esialgseid meetmeid kohaldatakse üksnes teatava aja jooksul.

Spetsiaalseid kohtumenetlusi käsitleva seadusega (õigusakt nr 292/2013 (seadustekogu); muudetud kujul) nähakse ette sellised ajutised erimeetmed, mida võetakse juhul, kui alaealine on jäetud hoolitsuseta, olenemata sellest, kas on olemas isik, kellel on lapse hooldusõigus, või kui lapse elu, tema normaalne areng või muu oluline huvi on tõsiselt ohus või kahjustada saanud. Sellisel juhul teeb kohus sellise ajutisi meetmeid käsitleva määruse, mille ta saab teha üksnes laste sotsiaal- ja õiguskaitsega tegeleva ametiasutuse taotluse alusel, ning korraldab lapse suhteid vajaliku aja jooksul, nähes ette lapse paigutamise otsusega kindlaksmääratud sobivasse keskkonda. Sellise ajutisi meetmeid käsitleva määrusega on võimalik paigutada laps ajutiselt asendusperre selliseks ajaks, mille jooksul ei saa vanem mõjuvatel põhjustel lapse eest hoolitseda või pärast mille lõppemist on võimalik laps paigutada lapsendamisele eelnevale hooldusele; samuti on võimalik otsustada, et lapsendamiseks ei ole nõutav vanemate nõusolek. Kohus teeb ajutiste meetmete võtmist käsitleva taotluse kohta otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul pärast taotluse esitamist. Otsus kuulub koheselt täitmisele ning kohus teeb otsuse täitmisega seoses koostööd asjakohaste ametiasutustega.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Kohtukulusid käsitleva seaduse (seadus nr 549/1991; muudetud kujul) kohaselt ei tule alaealiste hooldusõiguse ja alaealiste kohtuliku kaitsega seotud menetluste puhul maksta lõivusid. See tähendab, et isik, kes esitab hagi seoses vanema kohustuste ja õigustega, ei ole kohustatud tasuma kohtukulusid.

Teatavatel tingimustel on võimalik määrata õigusesindaja tasuta või vähendatud tasu eest. Kohus määrab esindaja selle menetlusosalise taotluse alusel, kellega seoses võib eeldada, et kohus vabastab ta täielikult või osaliselt kohtukulude tasumisest, kui see on vajalik näiteks tema huvide kaitsmiseks. Kui see on vajalik menetlusosalise huvide kaitsmiseks, määratakse talle advokaat. Esindaja määramine peab olema põhjendatud menetlusosalise olukorraga (praktikas võib põhjuseks olla raske majanduslik või sotsiaalne olukord, kuid alati on vaja arvesse võtta juhtumi konkreetseid asjaolusid) ning hagi näol ei tohi tegemist olla meelevaldse või ilmselgelt edutu katsega õigusi jõustada või neid kaitsta.

Seadusega, mis käsitleb õigusabi andmist Euroopa Liidus piiriüleste vaidluste korral (seadus nr 629/2004; muudetud kujul), reguleeritakse õigusabi kättesaadavust seoses Euroopa Liidu liikmesriigis läbiviidavate õigustoimingutega, mille üks osaline on teises liikmesriigis elav füüsiline isik. Seda abi antakse seoses kohtumenetluse ja täitemenetluse raames tehtavate õigustoimingutega.

Advokaadina tegutsemist käsitlevas seaduses (seadus nr 85/1996; muudetud kujul) on sätestatud, millistel tingimustel on võimalik taotleda, et Tšehhi Advokatuur määraks otse tasuta õigusnõustaja.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, vanemlikku vastutust käsitleva otsuse peale on võimalik esitada apellatsioon. Vanemlikust vastutusest tulenevate õiguste ja kohustustega seoses on esimeses astmes pädevad otsuseid tegema maakohtud. Esimese astme kohtu otsuste peale esitatud apellatsioone lahendavad piirkonnakohtud (või Prahas lahendab neid munitsipaalkohus). Kohtu otsuse peale saab apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kirjaliku kohtuotsuse saamisest, välja arvatud juhul, kui apellatsiooni esitamine ei ole seaduse alusel võimalik (nt ei saa apellatsiooni esitada selle kohtuotsuse peale, millega kiidetakse heaks vanematevaheline kokkulepe lapse hooldamise kohta). Apellatsioon, mis esitati pärast 15päevase tähtaja lõppu, loetakse samuti esitatuks õigeaegselt, kui apellant tegutses apellatsioonikohtult saadud ebaõige teabe alusel.

Tuleb rõhutada, et mõni otsus võib kuuluda esialgselt täitmisele – selliseid otsuseid võib täitmisele pöörata isegi juhul, kui nende peale on esitatud apellatsioon. Esialgselt kuuluvad täitmisele otsused, millega mõistetakse välja elatis, ja otsused, millega pikendatakse sellise kasvatusliku meetme kestvust, mille raames võeti laps ajutiselt ära vanemate või muu isiku hoole alt.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Tšehhi Vabariigis tuleb alaealise hooldusõigusega seotud otsuse täitmise avaldus esitada kohtule. Otsuse täitmisele pööramisel kohaldatakse spetsiaalseid kohtumenetlusi käsitlevas seaduses (seadus nr 292/2013; muudetud kujul) sätestatud menetlust.

Selliste menetluste puhul on pädev lapse elukohajärgne üldkohus, s.t see maakohus (Prahas pealinnapiirkonna kohus, Brnos munitsipaalkohus), kelle tööpiirkonnas alaealine vanematevahelise kokkuleppe või kohtuotsuse alusel või muude otsustava tähtsusega asjaolude tõttu elab. Avaldus peab sisaldama kogu vajalikku teavet (õigustatud isik ja kohustuslane, kohustuslasele pandud kohustuse ulatus ja sisu ning asjaomase kohustuse täitmise tähtaeg, samuti andmed täitedokumendi s.t täidetava otsuse kohta).

Enne otsuse täitmisele pööramiseks korralduse andmist võib kohus, kui tal on selleks konkreetsed põhjused ja/või kui kohustuslast ei teavitatud kohustuse täitmata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest, kutsuda kohustuslast üles täitma otsust või kokkulepet vabatahtlikult ning teavitada teda võimalustest pöörata otsus tema vastu täitmisele rahatrahvide määramise või lapse äraviimise kaudu. Kohus võib samuti paluda, et asjakohane laste sotsiaal- ja õiguskaitsega tegelev ametiasutus suunaks kohustuslast kohustusi täitma, ilma et oleks vaja anda korraldust otsuse täitmisele pööramiseks.

Kui isik ei täida oma kohustust ka pärast kohtult juhiste saamist, näeb kohus ette otsuse täitmisele pööramise rahatrahvi määramisega. Seda võib teha korduvalt. Üksiku trahvi summa ei tohi olla üle 50 000 Tšehhi krooni. Muud kohtu võetavad meetmed võivad hõlmata kohtumist lepitajaga või lastepsühholoogiga või kohanemiskava kindlaksmääramist eesmärgiga hõlbustada järkjärgulisi kontakte lapse ja temaga suhtlemise õigust omava isiku vahel.

Kui nimetatud meetmete rakendamisest olenemata isik kohustusi ei täida või kui asjaolude põhjal on ilmne, et selline lähenemisviis ei ole taganud kohustuste täitmist, näeb kohus otsuse täitmisele pööramiseks erandjuhtudel ette lapse äravõtmise isikult, kellega laps ei peaks kokkuleppe või otsuse kohaselt koos olema. Otsus, millega anti korraldus lapse äraviimiseks, tehakse kohustuslasele teatavaks alles otsuse täitmise ajal.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Vanemlikku vastutust käsitlevaid otsuseid, mille on teinud Euroopa Liidu liikmesriikide kohtud, tunnustatakse Tšehhi Vabariigis ühegi erimenetluse järgimist nõudmata kooskõlas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (edaspidi „määrus (EÜ) nr 2201/2003”). Kuid mis tahes huvitatud isik võib pöörduda kohtu poole, et saada otsus kohtuotsuse tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta. Tšehhi Vabariigis menetlevad selliseid asju esimeses astmes maakohtud (Prahas pealinnapiirkonna kohtud, Brnos munitsipaalkohus). Pädev on taotluse esitaja suhtes üldise pädevusega maakohus. Muudel juhtudel on pädev see maakohus, kelle tööpiirkonnas leidis või võib leida aset sündmus, millega seoses on tunnustamine oluline.

Enne seda, kui vanemlikku vastutust käsitleva ja teises liikmesriigis tehtud otsuse saab Tšehhi Vabariigis täitmisele pöörata, tuleb see eespool osutatud määruses (EÜ) nr 2201/2003 sätestatud erimenetluse kohaselt täidetavaks tunnistada. Tšehhi Vabariigis esitatakse täitmisotsuse taotlus kohaliku pädevusega maakohtule (Prahas pealinnapiirkonna kohtule, Brnos munitsipaalkohtule). Kohaliku kohtu pädevus määratakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2201/2003 kindlaks selle isiku alalise elukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või lapse alalise elukoha alusel; kui kumbki nimetatud kohtadest ei asu kohtuotsuse täitmise liikmesriigis, määratakse kohalike kohtute pädevus kindlaks otsuse täitmise koha alusel.

Lapsega suhtlemise õigust käsitlev otsus ja määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 11 lõike 8 alusel tehtud otsus, millega nõutakse lapse tagastamist, kuuluvad vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklitele 41 ja 42 teises liikmesriigis täitmisele ilma täitmisotsuse tegemise vajaduseta ning ilma võimaluseta selle tunnustamist vaidlustada, kui kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud määruse (EÜ) nr 2201/2003 lisas esitatud standardvormi kasutades.

Otsuse tunnustamise või mittetunnustamise taotlusele ning täitmisotsuse taotlusele tuleb lisada selline otsuse koopia, mis vastab autentsuse tõendamiseks vajalikele tingimustele (nt otsuse duplikaat või tõestatud ärakiri), ning artikli 39 kohane tõend, mille on välja andnud otsuse teinud liikmesriigi asjakohane ametiasutus ja mis on vormistatud määruse (EÜ) nr 2201/2003 lisas esitatud standardvormi kasutades. Kui otsus on tehtud tagaselja, tuleb esitada ka selle dokumendi originaal või tõestatud koopia, millega kinnitatakse, et kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalisele toimetati kätte menetluse algatamise avaldus või muu sarnane dokument, või mis tahes dokument, mis tõendab, et kostja aktsepteeris kohtuotsust sõnaselgelt. Kui tõendit või tagaselja tehtud otsusega seoses nõutavaid dokumente ei esitata, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 38 lõikes 1 sätestatud menetlust.

Kui nimetatud määruses sätestatud tingimused on täidetud, kohaldatakse teises ELi liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsuse täitmisele pööramise puhul sama menetlust nagu siseriiklike otsuste täitmisele pööramise puhul. Lisateabe saamiseks tutvuge eelmisele küsimusele antud vastusega.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Kohtuotsuse peale esitatakse apellatsioon asjaomase otsuse teinud kohtule. Apellatsiooni kohta teeb otsuse kõrgema astme kohus.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Vanemlikku vastutust käsitlevates asjades määratakse kohaldatav õigus kindlaks vastavalt 19. oktoobri 1996. aasta vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioonile. Mis tahes kahepoolsed välislepingud, mille Tšehhi Vabariik on sõlminud teiste riikidega, on ülimuslikud 1996. aasta konventsiooni suhtes, välja arvatud juhul, kui on tehtud 1996. aasta konventsiooni artikli 52 lõike 1 kohane deklaratsioon (sellise deklaratsiooni on Tšehhi Vabariik ja Poola teinud seoses vastastikuse kahepoolse kokkuleppega ning selle deklaratsiooniga tagati 1996. aasta konventsiooni ülimuslikkus).

Viimati uuendatud: 06/03/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Eesti

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus tähistab vanema hooldusõigust, milleks on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lase vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.

Vanemal on alaealise lapse suhtes otsustusõigus, mille sisuks on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asjade üle. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut üsivalt ei mõjuta. Lisaks otsustuõigusele on hooldusõiguslikul vanemal oma alaealise lapse suhtes ka esindusõigus. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Mõlemal vanemal on suhtlusõigus, mis tähistab mõlema vanema kohustust ja õigust suhelda lapsega isiklikult. Vanema suhtlusõigus ei sõltu hooldusõiguse olemasolust. Samuti on vanematel alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Ema on naine, kes on lapse sünnitanud. Isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Vanemlik vastutus kui hooldusõigus oma lapse suhtes on omavahel abielus olevatel vanematel ühine. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Juhul kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse äritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Sel juhul kuulub hooldusõigus eestkostjale. Eestkostja ülesanne on tagada lapse kasvatamine ja tema isiklike ja varaliste huvide kaitse.

Eestkostjaks võib olla nii täisealine piiramata teovõimega füüsiline kui juriidiline isik, näiteks lapse sugulane, kolmas isik või mõni asutus (äriühing või kohalik omavalitsus). Juriidiline isik määratakse eestkostjaks siis, kui sobivat füüsilist isikut ei leita või kui see on olnud vanema tahe testamendis või pärimislepingus. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavatele füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega.

Ajutiselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel eestkostja õigused ja kohustused.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse hooldusõigust teostada, on neil võimalik anda nõusolek lapse lapsendamiseks. Vanema nõusolek lapsendamiseks ei jõustu enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist ning enne vanema nõusoleku jõustumist ei saa lapsendamisavaldust kohtule esitada. Vanema nõusolekul võib lapse enne lapsendamiseks antud nõusoleku jõustumist anda hooldada last lapsendada soovivale isikule.

Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse äritolu ei ole võimalik kindlaks teha otsustab kohus eestkostja määramise omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui vanemad on lahutatud või elavad lahus siis peavad nad otsustama, kuidas edasised hooldusõiguslikud küsimused lahendada. Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises, kuid hooldusõiguse kuuluvuse muutmine, sh ühise hooldusõiguse lõpetamine, on võimalik ainult kohtu kaudu.

Kummalgi vanemal on õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Hooldusõiguse vaidluse võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamise või elatise välja mõistmisega.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Hooldusõiguslikud vanemad võivad ühise hooldusõiguse teostamist korraldada vabas vormis, kuid hooldusõiguse kuuluvuse muutmine, sh ühise hooldusõiguse lõpetamine, on võimalik ainult kohtu kaudu. Hooldusõiguse küsimused otsustab ja paneb õiguslikult siduvalt paika üksnes kohus. Kohus lähtub lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Hooldusõigusega seotud vaidlused on hagita perekonnaasjad, mille suhtes teeb kohus kohtumääruse. Vanemal tuleb oma õiguste määramisel lapse suhtes esitada kohtusse avaldus.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Hooldusõiguslikud vanemad võivad ühise hooldusõiguse teostamist korraldada vabas vormis, kuid hooldusõiguse kuuluvuse muutmine, sh ühise hooldusõiguse lõpetamine, on võimalik ainult kohtu kaudu. Kokkuleppele jõudmiseks saavad vanemad kasutada perelepitusteenust, kuhu saab vanemad suunata kohalik omavalitsus. Näiteks saavad vanemad vabas vormis või pereleitajate abiga paika panna lasega suhtlemise korra, kuid kui kokkulepet rikutakse on neil vaja pöörduda kohtusse täitedokumendi (s.o kohtumäärus) saamiseks.

Lapsega suhtlemise korra määramisel tegutseb ka kohus kohtumenetluse raames lepitusorganina, püüdes saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Kohus kuulab asjaosalised võimalikult aegsasti ära ja juhib nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Kohus võib last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohtu pädevusse kuuluvad küsimused, mis on seotud vanemate õigusega lapsega suhelda, hooldusõiguse muutustega, hooldusõiguse taastamise ja kohustusega maksta elatist ning muuta vanema taotlusel selle suurust.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest ehk vanemal, kellest laps põlvneb, on lapse suhtes hoolduskohustus. Vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused tulenevad sellest, kellel on lapse hooldusõigus, seega kui lapse hooldusõigus on ainult ühel vanemal, siis ta saab kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata.

Vanemal võib olla ainuhooldusõigus juba lapse sünnist saati, näiteks siis, kui isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades on väljendatud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. Ainuhooldusõigus võib ka ühel vanemal tekkida, välja võib tuua kolm näidet.

Ainuhooldusõigus on vanemal siis, kui vanem on kohtult hagita menetluses taotlenud, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Tavaliselt taotleb vanem seda siis, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada.

Vanem teostab hooldusõigust üksinda ka siis, kui hooldusõigus kuulub vanematele ühiselt, kuid ühe vanema hooldusõigus on peatatud. Kui vanemale seaduse või kohtulahendi alusel kuuluv ainuhooldusõigus lapse suhtes on peatatud ja peatamise põhjuse äralangemist ei ole alust oodata, annab kohus hooldusõiguse üle teisele vanemale, kui see vastab lapse huvidele.

Kohus annab hooldusõiguse teisele vanemale üle ka siis, kui ainuhooldusõigusega vanem on surnud või temalt on hooldusõigus ära võetud, välja arvatud juhul, kui see ei vasta lapse huvidele.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ka ühine esindusõigus.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Hooldusõigusega seotuid vaidlusi lahendab maakohus. Hooldusõigusega seotud vaidluse korral tuleb avaldajal esitada maakohtusse avaldus asja hagita menetluses lahendamiseks. Avaldus tuleb esitada lapse elukohajärgsele maakohtule.

Avalduses tuleb märkida kohtu nimi, avaldaja ja asjast puudutatud isiku ning nende laste isikuandmed, samuti avaldaja selgelt väljendatud nõue. Lisaks märgitakse avaldusse faktilised asjaolud ning avaldaja peab loetlema ja esitama avalduses tema käsutuses olevad tõendid. Avaldusele peab alla kirjutama avaldaja või tema esindaja. Esindaja puhul lisatakse sellel volikiri või muu dokument, mis tõendab tema esindusõigust.

Avaldus ja dokumentaalsed tõendid tuleb kohtule esitada kirjalikult eesti keeles. Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde.

Vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise ehk hooldusõiguse asjad võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmisega hagimenetluses.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kohus vaatab hooldusõigusega seotud hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (vaata tsiviilkohtumenetluse seadustik [1] ).

Kiirmenetluses saab kohus last puudutavates asjades lahendada üksnes alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmises. Hooldusõiguse asju lihtsustatud korras läbi vaadata ei saa, kuid hooldusõiguse asjad on hagita asjad ning erinevad seetõttu tavapärasest hagimenetlusest. Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Leebemad on nõuded ka kohtuistungite protokollimisele ja dokumentide kätte toimetamisele. Hooldusõiguse asjades on lisaks kohtul võimalik kohaldada abinõusid, et hooldusõiguse teostamist või lapsega suhtlemist menetluse ajaks reguleerida või tulevane kokkulepete täitmine tagada.

Kui on alust arvata, et abinõude kohaldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, võib kohus rakendada hagi tagamise abinõusid ehk kohaldada esialgset õiguskaitset. Hagita perekonnaasjas võib esialgset õiguskaitset kohaldada iga kohus, kelle tööpiirkonnas on vaja abinõu rakendada. Abinõud on näiteks lapse väljaandmine teisele vanemale või seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmine, muu hulgas saab kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma.

[1] Tsiviilkohtumenetluse seadustik – TsMS (RT I 2005, 26, 197; RT I, 21.06.2014, 58). Internetis: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.riigiteataja.ee/akt/121062014058?leiaKehtiv.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Kui kohus leiab, et füüsiline isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid kanda, võib kohus vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabi kulude kandmisest, riigilõivu maksmisest.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Hagita menetluse lahend on kohtumäärus, millele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hooldusõiguse kohta tehtud kohtumäärust saab apellatsioonimenetlust reguleerivate üldsätete kohaselt edasi kaevata, kui apellant leiab, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel (nt esimese astme kohus on materiaalõiguse või menetlusõiguse normi kohaldanud ebaõigesti). Eelnimetatud põhjustel on võimalik esitada ka kassatsioonikaebus Riigikohtusse.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Hooldusõiguse asjad lahendatakse hagita menetluses. Hagita perekonnaasjas teeb kohus määruse, mis kuulub täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtumäärus hagita asjas on täitedokument. Juhul, kui võlgnik ei täida hooldusõiguse kohta tehtud kohtumäärust vabatahtlikult, siis täidetakse määrus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Selleks peab sissenõudja esitama avalduse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara. Lapsega suhtlemise võimaldamise asjas teeb kohtutäitur täitetoimingu alusel koostööd lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindajaga, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Vajaduse korral võib kohututäitur ka tõstatada kohaliku omavalitsuse ees küsimuse lapse ajutiseks paigutamiseks hoolekandeasutusse. Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada sunniraha määramist.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis reguleerib vanemlike õiguste ja kohustuste suhtes tehtud kohtulahendite kohtualluvust, tunnustamist ja täitmist, kohaselt tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata. Määrust kohaldatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taani.

Lapse suhtes vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis ja on selles liikmesriigis täitmisele pööratav ning kätte antud, täidetakse teises liikmesriigis siis, kui see on huvitatud poole taotlusel kuulutatud seal täitmisele pööratavaks. Selleks tuleb esitada täitmisotsuse taotlus kohtule.

Taotluse esitamiseks kohtu leidmine siit.

Kohtuotsuse tunnustamist taotlev või vaidlustav või selle täitmisotsust taotlev pool peab esitama:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning

b) tõend vanemliku vastutust käsitlevate kohtuotsuste kohta.

Vorm kättesaadav siit.

Vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust ei tunnustata:

a) kui selline tunnustamine on oluliselt vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus taotletakse tunnustamist, võttes arvesse lapse parimaid huve;

b) kui see on tehtud last ära kuulamata, rikkudes olulisi protsessiõiguse põhimõtteid selles liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel;

c) kui see on tehtud tagaselja ja algatamist käsitlevat või samaväärset dokumenti ei ole kohale ilmumata jäänud isikule edastatud küllalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud end kaitsta, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et selline isik on kohtuotsuse selgesõnaliselt heaks kiitnud;

d) iga isiku taotluse alusel, kes väidab, et kohtuotsus kahjustab tema vanemlikku vastutust, kui otsus on tehtud ilma seda isikut ära kuulamata;

e) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsusega, mis on tehtud liikmesriigis, kus taotletakse tunnustamist;

f) kui see on vastuolus hilisema vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsusega, mis on tehtud teises liikmesriigis või mitteliikmesriigis, kus on lapse peamine elukoht, tingimusel et hilisem kohtuotsus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks liikmesriigis, kus seda taotletakse;

või

g) kui ei järgita Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklis 56 sätestatud menetlust

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Taotluse esitamiseks kohtu leidmine siit.

Kohtuotsuse tunnustamist taotlev või vaidlustav või selle täitmisotsust taotlev pool peab esitama:

a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele ning

b) Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikkel 39 kohane tõend vanemliku vastutust käsitlevate kohtuotsuste kohta.

Vorm kättesaadav siit.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Eesti rahvusvahelise eraõiguse seaduse [1] kohaselt reguleerib lapse ja vanemate vahelisi perekonnaõiguslikke suhteid lapse elukohajärgse riigi õigus.

Samuti kohaldub konventsiooni osalisriikide vahel vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö 1996. a Haagi konventsioon.

Kohaldatava õiguse määramist võivad reguleerida ka õigusabileingud. Eesti Vabariik on sõlminud õigusabilepingud järgnevate riikidega:

  • Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping (1993);
  • Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, erekonna- ja kriminaalasjades (1993);
  • Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (1995);
  • Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades (1999).

Kuivõrd Leedu, Läti ja Poolaga sõlmitud õigusabilepingute puhul on kõik lepingute osapooled ka Haagi 1996. a konventsiooni osapooled, on nendega otsustatud kohaldada konventsiooni sätteid kohalduva õiguse tuvastamisel.

[1] Rahvusvahelise eraõiguse seadus – REÕS (RT I 2002, 35, 217). Internetis: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.riigiteataja.ee/akt/13242136?leiaKehtiv.

Viimati uuendatud: 30/08/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Iirimaa

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Õigustermin „vanemlik vastutus” – Iirimaal kasutatakse terminit „vanema hooldusõigus“ – tähistab kõiki lapsega seotud õigusi ja kohustusi, mis on isikule antud seaduse, kohtuotsuse või õigusliku kokkuleppega. Isikul, kellel lasub vanemlik vastutus, on lisaks lapse heaolu tagamisega seotud õigustele ja kohustustele ka isiku- ja varahooldusõigus ning suhtlusõigus.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Üldjuhul kannavad vanemlikku vastutust omavahel abielus olevad lapsevanemad ühiselt. Kui vanemad ei ole omavahel abielus, lasub üldine vanemlik vastutus emal, kuid vanematevahelisel kokkuleppel või kohtuotsusega võidakse eestkostjaks määrata lapse bioloogiline isa.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Jah. Terviseamet (Health Service Executive) saab oma haldusalasse kuuluva laste- ja perekaitseteenistuse TUSLA kaudu taotleda piirkonnakohtult (District Court) alla 18-aastastele lastele eestkostja määramist. Erandjuhtudel võib kohus määrata vanemlikku vastutust kandma eeskostja, juhul kui vanem ei soovi vanemlikku vastutust kanda või ei ole suuteline seda tegema. Vanema surma korral võidakse eestkostja määrata testamendiga või pärimislepinguga või määrab eestkostja kohus. Kui lapse vanemad on surnud või ei ole suutelised lapse eest hoolitsema ning eestkostjat ei ole eelnimetatud viisil valitud, saab terviseamet oma haldusalasse kuuluva laste- ja perekaitseteenistuse TUSLA kaudu taotleda piirkonnakohtult alla 18-aastasele lapsele eestkostja määramist.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui lapse vanemad lahutavad omavahelise abielu või kolivad lahku, määratakse vanema hooldusõigus ja suhtlusõigus vanematevahelise kokkuleppega. Kui kokkuleppele ei jõuta, saavad vanemad pöörduda vanema hooldusõiguse või suhtlemisõiguse määramiseks kohtusse. Kui lapse eestkostjad on mõlemad vanemad, siis abielulahutus või kooselu lõpetamine seda ei mõjuta, kuigi väga erandlikel juhtudel ja ainult siis, kui see on lapse heaolu seisukohast vajalik, võib kohus isalt, kes ei ole lapse emaga abielus, hooldusõiguse ära võtta.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemad peavad vanemliku vastutuse küsimuses sõlmitud kokkuleppe õiguslikult siduvaks muutmiseks pöörduma kohtu poole, kes väljastab kokkuleppe õiguslikku siduvust kinnitava otsuse. Kohus peab olema veendunud, et lapse õigused on kokkuleppega piisavalt kaitstud, ning võib keelduda otsuse tegemisest, kui ta ei ole veendunud, et üks või mõlemad vanemad täidavad oma kohustusi lapse vastu. Selline kokkulepe ei tühista kummagi vanema hooldusõigust.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Vaidluse lahendamiseks võib kasutada kohtuväliseid võimalusi, näiteks perelepitust või nõustamist.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohtu pädevusse kuuluvad kõik lapse heaoluga seotud küsimused, sealhulgas vanema hooldusõiguse, eestkoste ja suhtlusõigusega seotud küsimused. Vt ka vastused 4. ja 5. küsimusele – kohus ei saa omavahel abielus olevate vanemate või lapse bioloogilise ema hooldusõigust tühistada, kuid võib kehtestada vanemliku vastutuse teostamise tingimused.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Ei. Kuigi vanem, kellel on lapse suhtes ainuhooldusõigus, saab otsustada lapse igapäevase hooldamise ja lapse kontrolli üle, on hooldusõiguseta vanemal, kes on lapse eestkostja, õigus kaasa rääkida kõikides lapse heaolu mõjutavates küsimustes, sealhulgas neis, mis puudutavad lapse haridust ja elukohta.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Ühine hooldusõigus antakse vanematele, kes ei ole omavahel vaenujalal ning suudavad ühiselt teha lapse heaolu ja igapäevast hooldamist puudutavaid otsuseid. See ei tähenda, et mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega võrdselt aega; pigem tagatakse sellega, et kummalgi vanemal on lapse suhtes oma ülesanded ja kohustused.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Tavaliselt saavad pooled esitada vanemliku vastutusega seotud avalduse piirkonnakohtusse (District Court); teatavate abieluõiguslike menetlustega seotud avaldused tuleb siiski esitada ringkonnakohtusse (Circuit Court) või kõrgemasse kohtusse (High Court). Lapserööviga seotud küsimused kuuluvad kõrgema kohtu ainupädevusse.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Jah on. Kohtusse on võimalik pöörduda ühepoolselt (ex parte), st teist poolt sellest teavitamata, juhul kui asjaolud on sellised, et vastaspoole tavapärasel viisil teavitamine seaks lapse ohtu.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah. Tasuta õigusabi saab tsiviilasjades antava tasuta õigusabi programmi raames. Programmi raames antakse abi olenevalt taotleja majanduslikust olukorrast.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah. Edasi saab kaevata esimese astme kohtu otsuse, st selle kohtu otsuse, kus menetlus algatati; samas ei saa tavaliselt edasi kaevata apellatsioonikohtu otsust.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Isikud, kes soovivad taotleda vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist, peaksid tutvuma vastava kohtu või asutuse eeskirjadega. Vastaspoolt tuleb teavitada oma kavatsusest algatada menetlus kohtuotsuse täitmisele pööramiseks, v.a ühepoolselt (ex parte) esitatud avalduste puhul.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Vt vastus 14. küsimusele.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Selleks tuleb pöörduda kõrgemasse kohtusse, kellel on selles küsimuses täielik algne pädevus.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Selles valdkonnas kohaldatakse vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 1996. aasta Haagi konventsiooni, millele annab juriidilise jõu 2000. aasta lastekaitseseadus (Haagi konventsiooni seadus) (Protection of Children (Hague Convention) Act 2000); lisaks kohaldatakse selles valdkonnas nõukogu määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (Brüsseli IIa määrus).

Viimati uuendatud: 03/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Kreeka

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus tähendab vanemate õigusi ja kohustusi. See hõlmab alaealise lapse eest hoolitsemist, tema vara valitsemist ja lapse esindamist mis tahes küsimustes, tehingutes või kohtuvaidlustes, mis on seotud lapse isiku või varaga. Seega tagatakse vanemliku vastutuse abil alaealise isiklike ja varaliste õiguste kaitse.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlikku vastutust teostavad kaks vanemat ühiselt. Kui vanemad teevad vanemliku vastutuse teostamisega seoses mis tahes otsuseid, tuleb silmas pidada lapse huve.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui üks vanematest ei ole suuteline teostama vanemlikku vastutust praktilistel põhjustel (nt haiglas või vangistuses viibimine) või juriidilistel põhjustel (teovõimetus), jääb sellele vanemale pelgalt õigus, samas kui vanemlikku vastutust teostab ainuisikuliselt teine vanem.

Kui kumbki vanem ei ole suuteline teostama vanemlikku vastutust, määratakse alaealisele hooldaja ning vanematele jääb vanemlik vastutus vaid pelgalt kui õigus, mida nad aga ei saa teostada.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Lahutuse või lahuselu puhul – ja tingimusel, et mõlemad vanemad on elus – lahendab vanemliku vastutusega seotud küsimused kohus. Vanemliku vastutuse võib anda ühele vanemale või mõlemale vanemale ühiselt, kui nad sõlmivad kokkuleppe ja määravad samaaegselt kindlaks lapse elukoha. Kohus võib otsustada teisiti ning eelkõige võib kohus jagada vanemliku vastutuse vanemate vahel või anda selle kolmandale isikule.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui kohus peab tegema otsuse vanemliku vastutuse teostamise kohta – näiteks lahutust või lahuselu käsitlevate kohtuasjade puhul –, võtab ta arvesse vanematevahelisi mis tahes kokkuleppeid, kuid need kokkulepped ei ole kohtu jaoks siduvad. Seda laadi kokkulepped ei pea olema koostatud konkreetseid vorminõudeid järgides, neist tuleb vaid seaduse kohaselt kohtule teada anda. Tavaliselt esitatakse huvitatud isikute koostatud dokument, mis sisaldab nendevahelist kokkulepet. See on seadusega sõnaselgelt ette nähtud juhul, kui abielu lahutavad vanemad, kellel on alaealised lapsed. Sel juhul tuleb kohtule esitada vanemate kirjalik kokkulepe, millega lahendatakse nende laste isikuhooldusõigust ja nendega suhtlemise õigust käsitlevad küsimused.

Kõigil muudel juhtudel võivad vanemad mitteametlikult kokku leppida vanemliku vastutuse teostamises – koostamata mis tahes ametlikku dokumenti või järgimata mis tahes ametlikku menetlust –, et jagada omavahel reaalselt vastutus nii, et ühtede küsimuste eest vastutab üks vanem ja teiste küsimuste eest teine vanem. Näiteks võib ühel vanemal olla lapse isikuhooldusõigus ning teine võib valitseda alaealise lapse vara ja esindada tema huve.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Kui vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele vanemliku vastutuse küsimuses ja selle kohta otsuse tegemine on lapse huvides, teeb asjas otsuse kohus. Vahendus on vaidluste lahendamise alternatiivne meetod.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kui vanemad on vanemliku vastutuse teostamisel eriarvamusel konkreetses küsimuses ja annavad asja lahendamiseks kohtule, võib kohus teha otsuse vaid selles küsimuses. Tegemist võib olla mis tahes küsimusega, mis tekib vanemliku vastutuse teostamisel ja mis põhjustab vanemate vahel lahkhelisid, sest nad jäävad kumbki oma arvamuse juurde. Seega on lahenduse leidmine lapse huvides. Küsimus võib olla objektiivselt tõsine – näiteks eesnime valimine, operatsiooniks nõusoleku andmine jne – või siis võib tegemist olla vähem tähtsa küsimusega, mida vanemad peavad siiski piisavalt oluliseks, et sellega kohtu poole pöörduda.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Jah, põhimõtteliselt küll, kuid üksnes ühele vanemale antud hooldusõiguse ulatuses. Vanemad võivad alati otsustada, et nad ei kohalda kohtu otsust määrata hooldusõigus vaid ühele vanemale. Isegi pärast seda, kui kohus on teinud otsuse, võivad vanemad kokku leppida teistsuguse korra kohaldamises, andes ka teisele vanemale võimaluse lapse eest hoolitseda, kuid seda loomulikult tingimusel, et selline korraldus on lapse huvides.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

See tähendab, et lapse eest hoolitsemisega seotud küsimustes peavad vanemad tegema otsused ühiselt.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Pädev kohus on alati ühe kohtunikuga esimese astme kohus (μονομελές πρωτοδικείο). Avaldus tuleb esitada territoriaalse pädevusega kohtule ja toimetada ka kostjale. Kohtule tuleb esitada ka avalduse esitamise aluseks olevad dokumendid.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Ühe kohtunikuga esimese astme kohus teeb otsuse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 681B ja 681C sätestatud erimenetlusele. See menetlus töötati välja töövaidluste puhul kohaldatava menetluse alusel, et tagada kohtuasjade kiire lahendamine. Kuna vanemlikku vastutust käsitlevad vaidlused on peamiselt isiklikku laadi, kohaldatakse selle menetluse raames ka teatavaid abieluasjade puhul kohaldatava menetluse elemente ning hagita menetluste eeskirju, mis on seotud uurimisasutusega ja tõendite kogumisega kohtu omal algatusel. Kuid kui vanemlikku vastutust käsitlev vaidlus on seotud mis tahes abieluvaidlusega, millele on osutatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 592 lõikes 11 (nt lahutus ja abielu kehtetuks tunnistamine) või seadustiku artikli 614 lõikes 1 (nt isaduse tuvastamine), peab kohus kohaldama seadustiku artiklites 598–612 ja 616–622 sätestatud menetlust. Kiireloomulistes asjades võib võtta ajutisi meetmeid (ασφαλιστικά μέτρα) ja teha ajutisi kohtumääruseid (προσωρινή διαταγή).

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, teatavatel tingimustel on võimalik saada menetlusabi.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Vanemliku vastutuse kohta tehtud kohtuotsuse võib tühistada või seda võib muuta, kui kohtuotsuse tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Muudel juhtudel võib vanemliku vastutuse kohta tehtud kohtuotsuse vaidlustada mis tahes tavapärasel viisil (faktiliste või õigusküsimuste alusel esitatud apellatsioon (έφεση), ainult õigusküsimuste alusel esitatud apellatsioon (kassatsioonkaebus, αναίρεση), avaldus otsuse tühistamiseks (ανακοπή ερημοδικίας), avaldus kohtuotsuse läbivaatamiseks (αναψηλάφηση)) vastavalt tavapärastele nõuetele.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Vanemliku vastutuse kohta tehtud kohtuotsus on täitmisele pööratav tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 950 alusel, kui sellega kehtestatakse ka kohustusi, s.t kui sellega ei lahendata pelgalt vanemliku vastutusega või alaealise lapse hooldusõigusega või suhtlusõigusega seotud küsimusi, vaid nähakse ette ka lapse üleandmine või tagastamine või määratakse kindlaks lapsega suhtlemise kord või keelatakse pooltel vastupidiselt tegutseda. Eelkõige võidakse teha järgmist: a) teha kohtuotsus, millega nähakse ette lapse üleandmine või tagastamine ning milles nõutakse, et vanem, kelle käes on laps, tegutseks vastavalt kohtu poolt ette nähtule, ning puhuks, kui ta kohtuotsust ei järgi, võidakse sama kohtuotsusega määrata automaatselt kuni 50 000 euro suurune rahatrahv, mis tuleb tasuda lapse üleandmist või tagastamist nõudvale hagejale, või kuni üheaastane ajutine vangistus või mõlemad karistused (kaudne täitmine (έμμεση εκτέλεση)); ning b) kui takistatakse vanema suhtlusõiguse kasutamist, võidakse suhtlusõigust käsitleva kohtuotsuse alusel määrata selle õiguse kasutamist takistavale isikule rahatrahv ja vangistus (täiendav täitmine (αναπληρωματική εκτέλεση)).

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Teises liikmesriigis tehtud vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuotsuseid tunnustatakse automaatselt, ilma et Kreeka haldusasutused nõuaksid mis tahes erimenetluse järgimist. Kreeka kohtud on pädevad tegema otsuseid välisriigi kohtuotsuse kehtivuse kohta või välisriigi kohtuotsuse tunnustamist käsitlevate taotluste kohta, kontrollimata algse otsuse teinud liikmesriigi pädevust. Kui Kreekas taotletakse otsuse tunnustamist, võivad Kreeka kohtud keelduda vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamisest järgmiste juhtudel: a) kui see otsus on vastuolus Kreeka avaliku korraga, võttes alati arvesse lapse huve; või b) kui otsus on vastuolus hilisema kohtuotsusega, mille Kreeka kohtud on teinud vanemlikku vastutust käsitlevas asjas. Kui Kreeka kohtutel on vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2201/2003 pädevus lapse elukoha alusel, võivad Kreeka kohtud kui tunnustamistaotluse saanud liikmesriigi kohtud teha vanemlikku vastutust käsitlevas asjas lapse jaoks teistsuguse otsuse, tehes asja kohta hilisema otsuse, kontrollimata eelnevalt algse otsuse teinud liikmesriigi kohtu pädevust ja selle otsuse siduvat laadi (näiteks seda, kas otsuse peale on võimalik esitada apellatsioon).

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Sellistes asjades on pädev ühe kohtunikuga esimese astme kohus, kes menetleb asja vaidluse laadist lähtuvalt.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Vanemate ja lapse vaheliste suhete suhtes kohaldatakse järgmist õigust järgmises prioriteetsuse järjekorras: 1) selle riigi õigust, mille kodanikud nad viimati kõik olid; 2) selle riigi õigust, kus asus nende viimane ühine alaline elukoht; 3) selle riigi õigust, mille kodanik laps on.

Viimati uuendatud: 21/10/2016

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje hispaania keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Vanemlik vastutus - Hispaania

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Termini „vanemlik vastutus” asemel kasutatakse Hispaania õigusaktides tavaliselt terminit „vanema hooldusõigus” (patria potestad). See hõlmab õigusi ja kohustusi, mis on füüsilistel isikutel – tavaliselt vanematel – või juriidilistel isikutel, kellele on seadusega või kohtuotsusega antud kohustus kaitsta alaealise isikut ja vara.

Vanema hooldusõigust tuleb alati teostada laste huvides, võttes arvesse nende isiksuseomadusi ning austades nende füüsilist ja vaimset puutumatust. Vanema hooldusõigus hõlmab järgmisi õigusi ja kohustusi:

1. laste eest hoolitsemine ja nendega koos olemine, nende toitmine, neile hariduse võimaldamine ja nende igakülgse arengu tagamine;

2. laste esindamine ja nende vara valitsemine.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Alaealiste lastega seotud vanemlik vastutus on nende vanematel.

Lahuselu ja abielulahutuse korral või juhul, kui vanemad ei ela koos, on mõlemal vanemal kõik õigused ja kohustused seoses alaealisega või tema varaga, välja arvatud erandlike asjaolude korral.

Kui vanemad elavad eraldi, teostab vanema hooldusõigust see vanem, kellega koos laps elab. Kuid kui teine vanem esitab avalduse, millele on lisatud põhjendused, võib kohus lapse huvidest lähtuvalt näha ette vanemate ühise hooldusõiguse või võib vanema hooldusõigusega hõlmatud ülesanded ema ja isa vahel ära jagada.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Hispaania õiguse kohaselt võidakse määrata muud sugulased, isikud või asutused, kes peavad kohtu järelevalve all teostama vanemlikku vastutust alaealiste suhtes juhul, kui vanemad ei suuda täita seaduses sätestatud kohustust hoolitseda alaealiste eest või ei täida seda kohustust rahuldavalt.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui vanemad alustavad lahuselu või lahutavad oma abielu, võib vanemliku vastutuse määrata kindlaks järgmiselt:

  • mõlema vanema taotluse alusel vanematevahelises kokkuleppes (convenio regulador), mille peab heaks kiitma kohus;
  • võistleva menetluse raames tehtud kohtuotsusega.

Vanemlik vastutus, mille eesmärk on kaitsta alaealisi, on mõlemal vanemal.

Alaealiste eest hoolitsemiseks tehtud korraldusi võib kirjeldada järgmiselt.

  • Hooldusõiguse võib anda ka ainult ühele vanemale. Selline korraldus on kõige levinum nii lahuselu kui ka abielulahutuse puhul, mis toimub kas vastastikusel kokkuleppel või mida menetletakse võistleva menetluse raames; hooldusõiguseta jäänud vanemale tagatakse suhtlusõigus.
  • Võidakse ette näha ühine hooldusõigus, mille puhul alaealised elavad vaheldumisi ühe ja teise vanema juures.
  • Erandjuhul, kui asjaolud seda tingivad ja kui see on alaealise huvides, võib kohus vanemate ettepanekul või omal algatusel teha otsuse, millega annab vanema hooldusõiguse kolmandale isikule.

Olukordades, kus alaealise eest hoolitsemine on antud ametiasutusele, säilitatakse status quo ja isikuhooldusõigust ei anta kummalegi vanemale.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemad, kes jõuavad vanemliku vastutusega seotud küsimustes üksmeelele, peavad esitama allkirjastatud vanematevahelise kokkuleppe (convenio regulador), mis sisaldab kõiki kokkulepitud punkte. Muu hulgas peab asjaomane dokument sisaldama sõnaselget kokkulepet järgmise kohta:

  • alaealise eest hoolitsemiseks tehtud korraldused;
  • vanemate suhtlusõigus;
  • vanemliku vastutuse teostamine;
  • perekonna ühise eluaseme kasutamine;
  • alaealisele makstav elatis.

Vanematevaheline kokkulepe koos avaldusega tuleb esitada asjakohasele esimese astme kohtule. Vanemad peavad selle kohtus kinnitama. Pärast alaealiste (kui nad on piisavalt vanad ütluste andmiseks) ja prokuröri ärakuulamist hindab kohtunik kokkuleppeid.

Kohtunik kiidab abikaasade sõlmitud kokkuleppe abielu kehtetuks tunnistamise, lahuselu või abielu lahutamise tagajärgedega tegelemise kohta heaks, kui sellega ei kahjustata laste huve. Kui menetluspooled teevad ettepanekuid lapselaste ja vanavanemate suhtlus- ja külastusõiguse kohta, võib kohtunik need heaks kiita pärast seda, kui on korraldatud istung, millest võtavad osa vanavanemad ja kus nad annavad oma nõusoleku.

Kui kohus jätab kokkuleppe heaks kiitmata, peab ta tegema põhjendatud otsuse. Sellisel juhul peavad abikaasad esitama kohtunikule heakskiitmiseks uue ettepaneku, kui see on asjakohane.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Pooltevahelise kokkuleppe saavutamiseks on perelepitus parim alternatiiv kohtuotsusele.

Et sõlmitud kokkulepe oleks täitmisele pööratav, peab kohus selle alati oma otsusega heaks kiitma.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Oma otsuse tegemisel lähtub kohtunik alati alaealiste laste huvidest, vältides võimaluse korral vendade-õdede lahutamist, ning teeb pärast laste ärakuulamist (tingimusel, et lapsed on otsustusvõimelised) otsuse järgmiste küsimuste kohta:

  • kohtulikud meetmed seoses lapse eest hoolitsemise ja hooldusõigusega, mis on antud ühele või mõlemale vanemale, ning lapsele hariduse andmisega;
  • suhtlusõigust käsitlevad kokkulepped, milles on märgitud kohtumise aeg ja viis ning koht, kus vanemad saavad oma lastega suhelda ja nendega aega veeta;
  • erandjuhul võib olla vaja suhtlusõigust piirata või see peatada, kui ilmnevad tõsised asjaolud või kui üks vanematest eksib raskelt ja korduvalt oma kohustuste vastu;
  • vanema hooldusõiguse andmine ning vajaduse korral – ja kui see on laste seisukohast asjakohane – sellise otsuse tegemine, millega usaldatakse sellise hooldusõiguse täielik või osaline teostamine ühele vanematest, sealhulgas mõjuvatel põhjustel isiku ilmajätmine vanema hooldusõigusest;
  • mõlemalt vanemalt elatise väljamõistmine lapse vajaduste rahuldamiseks, võttes arvesse majanduslikku olukorda ning nähes ette meetmed eesmärgiga tagada elatise tõhusus;
  • perekonna ühise eluaseme ja ühiskasutatavate esemete kasutamisõiguse määramine vanematevahelise kokkuleppe puudumise korral, eelistades seda abikaasat, kellele anti alaealiste laste isikuhooldusõigus.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Üldjuhul on vanematel ühine hooldusõigus. Mõlemad vanemad jagavad õigust teha otsuseid alaealisega seotud küsimustes ja neid küsimusi lahendada, seda isegi juhul, kui lapse isikuhooldusõigus on antud ainult ühele vanemale.

Juhul kui vanemad ei suuda jõuda üksmeelele otsustes, mille nad võivad või mis tuleks teha seoses alaealise lapsega (näiteks kooli või koolivälise tegevuse valik seoses kooli- ja haridusküsimustega, arsti valik seoses tervishoiuküsimustega, isiklike küsimuste alla kuuluv nime või usulise hariduse valik või alaealise elukoha või elukohariigi valik jne), ning kui vastastikuse kokkuleppe saavutamine on osutunud võimatuks, võib üks vanematest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole.

Pärast mõlema vanema ja lapse (tingimusel, et laps on otsustusvõimeline) ärakuulamist teeb kohus edasikaebamisele mittekuuluva otsuse, millega annab otsuste tegemise õiguse kas isale või emale. Kui erimeelsused jätkuvad või kui tekib mõni muu põhjus, mis raskendab olulisel määral vanema hooldusõiguse teostamist, võib kohus anda otsuste tegemise õiguse täielikult või osaliselt ühele vanematest või võib need ülesanded vanemate vahel ära jagada. Kõik need meetmed võetakse kuni kaheks aastaks.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Juhul kui vanematele antakse ühine isikuhooldusõigus, hoolitsevad vanemad igapäevaselt lapse eest vaheldumisi eelnevalt kindlaksmääratud perioodide kaupa, kusjuures need perioodid kattuvad tavaliselt konkreetsete kooliperioodidega, näiteks õppeveerandite või -aastatega.

Vanemad jagavad kõiki koolivaheaegu.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Lahuselu või abielu lahutamist vastastikusel kokkuleppel käsitlevates abieluasjades on pädev see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub abikaasade viimane ühine elukoht või ühe taotleja elukoht.

Võistlevate abieluasjade puhul on pädev abikaasade ühise elukoha järgne esimese astme kohus ning kui abikaasad elavad eri kohtualluvuspiirkondades, võib hageja valida kas selle kohtu, kelle tööpiirkonnas asub abikaasade viimane ühine elukoht, või kostja elukohajärgse kohtu.

Menetlustes, mis käsitlevad eranditult alaealiste laste eest hoolitsemist, nende isikuhooldusõigust ja ülalpidamist ning mille poolteks on vanemad, kes ei ole teineteisega abielus, on pädev see esimese astme kohus, kelle tööpiirkonnas asub vanemate viimane ühine elukoht. Kui vanemad elavad eri kohtualluvuspiirkondades, võib hageja valida kas kostja elukohajärgse kohtu või alaealise elukohajärgse kohtu.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Nende juhtumite puhul kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Kui vanemad on saavutanud kokkuleppe, kohaldatakse juhul, kui vanemad ei ole abielus, tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 777 lahuselu ja abielu lahutamise kohta ning alaealiste laste eest hoolitsemise, nende isikuhooldusõiguse ja ülalpidamisega seotud lõplike meetmete vastuvõtmiseks sätestatud vastastikusel kokkuleppel toimuvat menetlust.

Kui vanematevaheline kokkulepe puudub ja vanemad ei ole abielus, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklites 770 ja 774 sätestatud võistlevat menetlust ka perekonnaasjade ja alaealisi käsitlevate asjade puhul.

Kiireloomuliste asjade puhul võib taotleda meetmete võtmist järgmiste menetluste kohaselt.

Enne seda, kui esitatakse avaldus abielu kehtetuks tunnistamiseks, lahuselu võimaldamiseks, abielu lahutamiseks, või menetlustes, milles käsitletakse alaealiste laste eest hoolitsemist, nende isikuhooldusõigust või ülalpidamist, võib võtta ajutisi meetmeid. Seda reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklitega 771 ja 772.

Sõnaselgelt on sätestatud, et kui on alust võtta kiireloomulisi meetmeid, võib esimese otsusega võtta kohesed meetmed.

Sarnaselt eespool kirjeldatud juhtudega võib võtta ajutisi meetmeid tulenevalt abieluasjas või alaealistega seotud menetluses esitatud avalduse vastuvõtmisest. Seda reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 773.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Isik võib saada täielikku või osalist õigusabi, kui ta esitab tõendid selle kohta, et tema puhul on täidetud õigusabi seaduses õigusabi taotlejale sätestatud tingimused. (Vt teabeleht „Õigusabi – Hispaania“).

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Et teha kindlaks, milliseid otsuseid on võimalik edasi kaevata, tuleb vaadelda eraldi kõiki võimalikke otsuseid, mis on seotud vanemliku vastutusega.

  • Kõigi võistleva menetluse raames tehtud otsuste peale saab esitada apellatsiooni provintsikohtule.
  • Vastastikusel kokkuleppel toimuva menetluse raames tehtud otsuseid saab provintsikohtusse edasi kaevata, kuid üksnes juhul, kui vastuvõetud meede erineb vanematevahelise kokkuleppe (convenio regulador) tingimustest.

Seadusega ei ole ette nähtud õigust esitada apellatsiooni esialgseid ajutisi meetmeid või ajutisi meetmeid käsitlevate otsuste peale või vanema hooldusõiguse teostamist käsitlevate otsuste peale.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Kui vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust ei täideta vabatahtlikult, võib asjaomase otsuse teinud esimese astme kohtule esitada avalduse, milles taotletakse täitmata jäetud meetme või meetmete täitmisele pööramist.

Avalduses tuleb märkida, millise otsuse täitmist taotletakse ja kelle vastu tuleb täitmisele pööramise menetlust alustada.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Otsuseid, mis on liikmesriigis tehtud abieluasjades seoses abikaasade ühise lapse suhtes vanemliku vastutuse teostamisega ja mis kuulusid täitmisele asjaomases liikmesriigis ning millest on teavitatud, tunnustatakse Hispaanias iga huvitatud isiku taotluse alusel ühegi erimenetluse järgimist nõudmata kooskõlas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega.

Täitmisele pööramiseks tuleb esitada asjakohane taotlus selle koha kohtule, kus alaealine asub ja kus täitmisele pööramist taotletakse. Taotlusele tuleb lisada selle otsuse koopia, mille täitmisele pööramist taotletakse, ja see peab vastama kõigile autentsuse tõendamiseks vajalikele tingimustele kooskõlas V lisas esitatud standardvormiga. Advokaadi ja õigusesindaja olemasolu on vajalik.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Et vaidlustada Hispaanias teises liikmesriigis vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse tunnustamine, peab isik pöörduma selle esimese astme kohtu poole, kellele on esitatud tunnustamise taotlus, ning väitma, et eksisteerivad määruses (EÜ) nr 2201/2003 sätestatud mittetunnustamise alused.

Need alused on järgmised:

  • otsus on lapse parimaid huve arvesse võttes oluliselt vastuolus avaliku korraga;
  • lapsele ei antud võimalust saada ära kuulatud (see põhjus ei ole vastuvõetav kiireloomulistel juhtudel);
  • otsus tehti tagaselja ning menetluse algatamist käsitlevat dokumenti ei edastatud või sellest ei teatatud, välja arvatud juhul, kui on tõestatud, et vaidlustav isik oli otsuse vastu võtnud ;
  • vaidlustavale isikule, kes on tunnustamise vastu ja väidab, et kohtuotsus kahjustab tema vanemlikku vastutust, ei antud võimalust olla ära kuulatud,
  • või see on vastuolus mõne hiljem tehtud otsusega.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Kohaldatakse alaealise tavalise elukoha õigust vastavalt 1996. aasta lastekaitse abinõusid käsitlevale Haagi konventsioonile.

Viimati uuendatud: 05/04/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Horvaatia

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

„Vanemlik vastutus“ tähendab vanemate kohustusi, ülesandeid ja õigusi, millega kaitstakse ja edendatakse lapse isiklikke ja varalisi õigusi ning lapse parimaid huvisid. Vanemad peavad vanema hooldusõigust teostama lapse arenguvajaduste ja võimete kohaselt. Vanem ei saa vanema hooldusõigusest loobuda. Vanemad peavad vanema hooldusõiguse üksikasju lapsega tema vanuse ja küpsuse kohaselt arutama ja nendes temaga kokku leppima.

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust ja kohustust kaitsta lapse isiklikke õigusi tervishoiule, arengule, hoolitsusele ja kaitsele, kasvatamisele ja haridusele, suhtlemisele, viibimiskoha valimisele ning lapse vara valitsemise õigust ja kohustust. Vanema hooldusõigus hõlmab ka lapse isiklike ja varaliste õiguste ja huvide esindamise õigust ja kohustust.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanematel on õigus ja kohustus teostada vanema hooldusõigust võrdselt, ühiselt ja kokkuleppel. Kui vanemad ei ela alaliselt koos, peavad nad vanema hooldusõiguse teostamise korralduses kokku leppima, koostades ühise hooldusõiguse kava. Ühist hooldusõigust võib reguleerida ka kohus ning kohtu otsus põhineb vanemate koostatud ühisel kaval, mis puudutab kõiki hooldusõigusega seotud olulisi küsimusi. Vanemad peavad ühist hooldusõigust teostades püüdma lahendada probleemid kokkuleppe teel.

Kumbki vanem võib teostada vanema hooldusõigust üksi kas täielikult, osaliselt või teatava last puudutava tähtsa küsimuse otsustamiseks vajalikul määral. Nimetatud olukordades võib teise vanema hooldusõigust piirata ainult kohtuotsusega, võttes arvesse lapse parimaid huvisid. Kui vanematel oli enne kummagi vanema surma ühine hooldusõigus, peab üleelanud vanem teostama vanema hooldusõigust ilma kohtuotsuseta üksi, kui teine vanem on surnud või surnuks tunnistatud. Kumbki vanem võib teostada vanema hooldusõigust üksi vastava kohtuotsuse alusel, kui vanemad ei ole suutnud ühise hooldusõiguse kavas või muus korralduses kohtumenetluse käigus kokku leppida. Sel juhul peab kohus eelistama vanemat, kes on näidanud üles valmidust teha koostööd ja ühise hooldusõiguse kava suhtes kokkuleppele jõuda.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui vanem on alaealine või teatavas vanema hooldusõiguse valdkonnas teovõimetuks tunnistatud, siis tema vanema hooldusõigus peatub õiguslike takistuste tõttu. Kui vanema hooldusõigus on peatunud, võib see vanem lapse eest igapäevaselt hoolitseda üksi, koos lapse teise vanema või eestkostjaga, kes on määratud perekonnaseaduse (Obiteljski zakon) eestkostja määramist käsitlevate sätete kohaselt. See vanem ei tohi last esindada ja kui ta on tunnistatud teovõimetuks, ei tohi ta last esindada valdkonnas, milles ta on tunnistatud teovõimetuks. Last esindab teine vanem või eestkostja, kusjuures eestkostja peab lähtuma teise vanema soovidest.

Kui lapse vanemad või kumbki vanem ja eestkostja on last puudutavate tähtsate otsuste puhul lapse esindamise suhtes lahkarvamusel, teeb kohus lapse, kummagi vanema või eestkostja ettepanekul ex parte otsuse selle kohta, kes last asjaomases küsimuses esindab.

Kohus teeb lapse, kummagi vanema või sotsiaalhoolekandekeskuse ettepanekul ex parte otsuse vanema hooldusõiguse peatamise kohta (vanema hooldusõiguse peatamine tegelike takistuste tõttu), kui kumbki vanem viibib eemal või kummagi vanema elukoht ei ole teada või kui kumbki vanem ei saa vanema hooldusõigust objektiivsetel põhjustel pikema aja jooksul teostada. Asjaomane vanem ei tohi ajavahemikul, mil tema vanema hooldusõigus on nimetatud põhjustel peatatud, vanema hooldusõigust teostada. Peatamisperioodi ajal teostab vanema hooldusõigust teine vanem üksi või lapse üle seatakse perekonnaseaduse kohaselt eestkoste. Kohus teeb lapse, peatatud vanema hooldusõigusega vanema või lastehoolekandekeskuse ettepanekul ex parte otsuse tegelike takistuste tõttu peatatud vanema hooldusõigus ennistada, kui peatamise alused on ära langenud.

Kui vanematel on ühine hooldusõigus ja üks neist sureb, jääb üleelanud vanemale ainuhooldusõigus. Kui sureb ainuhooldusõigusega vanem, teeb kohus lapse, üleelanud vanema või lastehoolekandekeskuse ettepanekul ex parte otsuse anda vanema hooldusõigus üleelanud vanemale, kui ta leiab, et see on lapse parimates huvides. Kui surevad mõlemad vanemad, seab lastehoolekandekeskus lapse üle eestkoste. Kuni vanema hooldusõigusega vanem on veel elus, võib ta määrata testamendi või notariaalaktiga (mida nimetatakse horvaadi keeles anticipirana naredba’ks (eelotsus/eeljuhis)) isiku, kes tema surma korral lapse eest tema arvates kõige paremini hoolt kannaks. Kui lapsele määratakse vanema surma korral eestkostja, võetakse arvesse lapse arvamust ja üleelanud vanema soove, kui ei leita, et nende arvamuse/soovide arvestamine ei oleks lapse parimate huvidega vastuolus.

Perekonnaseaduse artikli 224 kohaselt tuleb lapse üle seada eestkoste, kui tema vanemad on surnud, kadunud, ei ole teada või nende viibimiskoht on vähemalt kuu aega teadmata; kui tema vanematelt on võetud vanema hooldusõigus; kui tema vanemad, kes on tunnistatud teovõimetuks valdkonnas, mis takistab neid vanema hooldusõigust teostamast, ei ole suutnud usaldada last eestkostjaks olemise kriteeriumidele vastava isiku hoolde, või kui ta vanemad on andnud nõusoleku lapsendamiseks. Perekonnaseaduse artikli 225 kohaselt peab lapse üle eestkoste seadma ja eestkostja määrama lastehoolekandekeskus. Lastehoolekandekeskus võib määrata lapse eestkostja, muu isiku, kasupere või lastekodu igapäevase hoole alla või sotsiaalhoolekandega tegeleva juriidilise isiku hoole alla, kui perekonnaseaduses ei ole sätestatud teisiti.

Lapse isiklike õiguste ja parimate huvide kaitseks võetakse eksperdihinnangu põhjal meetmeid, kui leitakse, et lapse õigusi ja parimaid huvisid on rikutud või lapse õigused, parimad huvid ja areng on ohus. Lapse õigusi peetakse ohus olevaks, kui lapse eest hoolitsemine on ebapiisav, kui laps kogeb psühhosotsiaalseid raskusi (mida näitavad tema käitumine, emotsionaalsed probleemid, probleemid koolis või muud kasvamisega seotud probleemid) või kui on tõenäoline, et nimetatud asjaolud tekivad.

Sotsiaalhoolekandekeskus võib lapse õiguste ja parimate huvide kaitsmiseks:

1) võtta erakorralise meetme lapse eraldamiseks ja majutamiseks väljaspool kodu;

2) teha hoiatuse vea või tegevusetuse eest vanema hooldusõiguse teostamisel;

3) korraldada vanematele vanema hooldusõigusega seotud professionaalse abi ja toetuse saamise ning

4) korraldada vanematele intensiivse professionaalse toe ja järelevalve nende teostatava vanema hooldusõiguse üle.

Kohus võib lapse isiklike õiguste ja parimate huvide kaitsmiseks:

1) määrata lapse ajutiselt muu isiku, kasupere või sotsiaalhoolekandeasutuse hoole alla;

2) seada lähenemiskeelu;

3) võtta vanematelt õiguse elada koos lapsega ühises kodus ning määrata lapse muu isiku, kasupere või sotsiaalhoolekandeasutuse igapäevase hoole alla;

4) pakkuda lapse kasvatamiseks tuge, kui tal on käitumisprobleemid, paigutades ta kasuperre või sotsiaalhoolekandeasutusse, või

5) võtta vanematelt vanema hooldusõiguse.

Perekonnaseadus sisaldab lapse õiguste ja parimate huvide kaitsmiseks ette nähtud meetmete osana sätteid, mis reguleerivad lapse ajutist paigutamist või ajutist määramist muu isiku hoole alla, vanematelt õiguse võtmist elada koos lapsega ühises kodus jne.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Vanemliku vastutuse küsimused võidakse lahendada ühise hooldusõiguse kava või kohtuotsusega.

Ühise hooldusõiguse kava on vanemate kirjalik kokkulepe, milles on kindlaks määratud ühise hooldusõiguse teostamise viisid, kui lapse vanemad ei ela pidevalt koos kui perekond. Ühise hooldusõiguse kava peab sisaldama järgmist teavet:

1) lapse elukoha aadress,

2) lapse poolt kummagi vanema juures veedetav aeg,

3) lapse jaoks oluliste otsuste tegemiseks vajalikku nõusolekut puudutava teabe vahetamise viisid ja lapsega seotud olulise teabe vahetamise viisid,

4) selle vanema ülalpidamiskohustuse ulatus, kelle juures laps ei ela, ning

5) tulevaste probleemide lahendamise viisid.

Vanemad võivad ühise hooldusõiguse kava koostada omal käel või kohustusliku nõustamise või perelepituse käigus.

Kui vanemad ei jõua ühise hooldusõiguse kava suhtes kokkuleppele või kui kohus keeldub seda kinnitamast, võib kumbki vanem või laps algatada kohtumenetluse, et lahendada küsimused, mis puudutavad vanemat, kelle juures laps elama hakkab, vanema hooldusõiguse teostamise viise, lapse suhtlemist teise vanemaga või lapse ülalpidamist. Menetluses, mis algatatakse eesmärgiga määrata kindlaks, kumma vanema juures laps elama hakkab, vanema hooldusõiguse teostamise või lapse suhtlemise kord teise vanemaga, ei ole kohus seotud poolte soovidega. Kohus võib teha vanema kohta, kelle juures laps elama hakkab, lapse ja teise vanema suhtlemise viiside ning vanema hooldusõiguse teostamise kohta otsuse vanemate kokkuleppe põhjal, kui ta leiab, et kokkulepe on lapse parimates huvides.

Kohus määrab abielusuhete pöördumatu lõppemise tuvastamise, abielu kehtetuks tunnistamise või abielu lahutamise otsusega ja muudel juhtudel, kui vanemad elavad eraldi, või emaduse või isaduse vaidlustamise asjas tehtud otsusega omal algatusel kindlaks, kumma vanema juures laps elama hakkab, vanema hooldusõiguse teostamise viisid, lapse teise vanemaga suhtlemise ja lapse ülalpidamise korralduse, kui sellise otsuse tegemine on seoses kohtumenetluse tulemuse ja kohtuasja asjaoludega võimalik ja vajalik.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Et ühise hooldusõiguse kava oleks täitmisele pööratav, võib selle esitada kohtule ex parte menetluses, mis võimaldab kohtul selle sisu kontrollida ning kava perekonnaseaduse kohaselt kinnitada või kinnitamata jätta. Ühise hooldusõiguse kava võib muuta olenevalt lapse vanusest ja küpsusest või kui selle muutmist õigustavad asjaolude märkimisväärsed muutused. Muudetud kava tuleks esitada ex parte menetluses kohtule, et kohus saaks kontrollida selle sisu ning muudatused kinnitada või kinnitamata jätta.

Kohus võib teha vanema kohta, kelle juures laps elama hakkab, lapse ja teise vanema suhtlemise viiside ning vanema hooldusõiguse teostamise kohta otsuse vanemate kokkuleppe põhjal, kui ta leiab, et kokkulepe on lapse parimates huvides. Kui vanemad otsustavad ühise hooldusõiguse kasuks, peab kokkulepe reguleerima kõiki ühise hooldusõiguse kavas käsitletud olulisi küsimusi. Seoses õiguskaitsevahendite ja kohtuotsuse muutmisega on kohtuotsusel, mis põhineb vanemate kokkuleppel ühise hooldusõiguse teostamise kohta, samad õiguslikud tagajärjed nagu kohtu kinnitatud ühise hooldusõiguse kaval. Kui kohtuotsus põhineb vanemate kokkuleppel ühise hooldusõiguse teostamise kohta, ei ole sellesse vaja lisada põhjendusi vanema hooldusõiguse või lapse ja teise vanema suhtlemise kohta.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Kui vanemad ei jõua ühise hooldusõiguse kava suhtes kokkuleppele, soovitab sotsiaalhoolekandekeskus neil püüda jõuda kokkuleppele perelepituse käigus, välja arvatud juhul, kui asjaomase küsimuse suhtes ei kohaldata seadusjärgseid lepitusnõudeid. Kui abielu lahutada kavatsevad vanemad ei jõua ühise hooldusõiguse kava suhtes kokkuleppele, teavitab sotsiaalhoolekandekeskus neid, et kummagi vanema hagi alusel algatatud lahutusmenetluse osana teeb kohus omal algatusel järgmist:

1) teeb otsuse, millega määratakse kindlaks, kumma vanema juures laps elama hakkab, vanema hooldusõiguse teostamise korraldus, lapse teise vanemaga suhtlemise ja lapse ülalpidamise korraldus;

2) lubab lapsel perekonnaseaduse kohaselt arvamust avaldada ning

3) määrab lapsele perekonnaseaduse kohaselt erieestkostja.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Perekonnaseaduse artikli 413 kohaselt määrab kohus abielusuhete pöördumatu lõppemise tuvastamise, abielu kehtetuks tunnistamise või abielu lahutamise otsusega ja muudel juhtudel, kui vanemad elavad eraldi, või emaduse või isaduse vaidlustamise asjas tehtud otsusega omal algatusel kindlaks, kumma vanema juures laps elama hakkab, vanema hooldusõiguse teostamise viisid, lapse teise vanemaga suhtlemise ja lapse ülalpidamise korralduse, kui sellise otsuse tegemine on seoses kohtumenetluse tulemuse ja kohtuasja asjaoludega võimalik ja vajalik. Kohus võib

1) piirata lapse ja teise vanema suhtlemist või selle keelata;

2) määrata, et laps suhtleb vanemaga eksperdi järelevalve all;

3) määrata lapse õiguste ja parimate huvide kaitse meetme kohaldamise, nagu nõuavad juhtumi asjaolud, või

4) kehtestada võõrasema või võõrasisaga suhtlemise korra, kui nimetatu elas abielu lõppemise ajal lapsega koos ja hoolitses tema eest.

Perekonnaseaduse artikli 417 kohaselt peab kohus menetluses, milles otsustatakse lapse ja teise vanema suhtlemise üle, vanematele rõhutama, et selline suhtlemine on lapse heaolule eriti oluline, ärgitama vanemaid kokkuleppele jõudma ja perelepituses osalema, kui tegemist ei ole koduvägivalla juhtumiga, ning kui vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda, tagama, et koht, kus laps jätkab teise vanemaga suhtlemist, on lapsele sobiv, võttes arvesse teise vanema geograafilisi ja ajalisi piiranguid. Kohtuotsus peab sisaldama üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas, millal ja kust teine vanem saab lapse kaasa võtta ja kuidas, millal ja kuhu ta saab lapse tagasi tuua, ning vajaduse korral suhtlemise kuludega seotud üksikasju. Kohus lisab kohtuotsuse põhjendustesse kirjaliku hoiatuse selle kohta, millised õiguslikud tagajärjed kaasnevad, kui ei täideta kohustust hõlbustada lapse suhtlemist teise vanemaga (sh trahv, vabadusekaotus või otsus muuta kohtuotsust, millega määratakse kindlaks, kumma vanema juures laps elama hakkab).

Perekonnaseaduse artikli 418 kohaselt võib kohus menetluses, milles määratakse kindlaks lapse suhtlemine teise vanemaga, määrata ühe või mitme meetme kohaldamise otsuse täitmise tagamiseks, kui ta kahtlustab, et vanem, kelle juures laps elab, tõenäoliselt ei täida suhtlemist käsitlevat otsust. Ta võib eelkõige:

1) määrata isiku, kes aitab täitmisele pöörata kohtuotsust või korraldusi, mis võimaldavad lapsel teise vanemaga suhelda, ning

2) kohustada vanemat, kelle juures laps elab, hoiustama rahalist tagatist.

Kohus võtab selliste meetmete määramisel eelkõige arvesse seda, kuidas vanem, kelle juures laps elab, on varem käitunud.

Perekonnaseaduse artikli 419 kohaselt võib kohus menetluses, milles määratakse kindlaks lapse teise vanemaga suhtlemise korraldus, määrata ühe või mitme meetme kohaldamise, et tagada lapse tagastamine või vältida lapseröövi suhtleva vanema poolt (nt kohustades suhtlevat vanemat andma suhtlemise ajaks oma passi meetme määranud kohtusse, kohustades suhtlevat vanemat hoiustama rahalist tagatist, keelates suhtleva vanema varaliste õiguste võõrandamise või koormamise (sellise keelu üksikasjad kantakse avalikesse registritesse), nõudes, et suhtlev vanem külastaks suhtlemiskohas koos lapsega korrapäraselt volitatud asutust (nt sotsiaalhoolekandekeskus), määrates suhtlemise koha, keelates lapsel lahkuda riigist, kus suhtlemine toimub, ja kandes sellise keelu üksikasjad riiklikku või rahvusvahelisse infosüsteemi). Kohus peab nimetatud meetmete määramisel eelkõige arvesse võtma, kuidas suhtlev vanem on varem käitunud.

Perekonnaseaduse artikli 421 kohaselt ei tule vanema hooldusõigust või lapsega suhtlemise korraldust käsitlevasse kohtuotsusesse lisada põhjendusi, kui kohtuotsus põhineb vanematevahelisel kokkuleppel, millele jõuti perekonnaseaduse kohaselt, või kui kohtuotsus kuulutati välja kõikide poolte juuresolekul ja kui kõik pooled on kohustunud õiguskaitsevahendeid mitte kasutama.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Perekonnaseaduse artikli 99 kohaselt peab kumbki vanem esindama last üksi neis vanema hooldusõiguse valdkondades, milles teise vanema suhtes kehtivad perekonnaseaduse või kohtuotsuse kohaselt piirangud.

Perekonnaseaduse artiklis 105 on sätestatud, et kumbki vanem võib teostada vanema hooldusõigust üksi kas täielikult, osaliselt või teatava last puudutava olulise küsimuse otsustamiseks vajalikul määral. Nimetatud olukordades võib teise vanema hooldusõigust piirata ainult kohtuotsusega, võttes arvesse lapse parimaid huvisid. Kui vanematel oli enne kummagi vanema surma ühine hooldusõigus, peab üleelanud vanem teostama vanema hooldusõigust ilma kohtuotsuseta üksi, kui teine vanem on surnud või surnuks tunnistatud. Ainuhooldusõiguse kohta otsust tehes otsustab kohus, kas vanem, kellele antakse hooldusõigus, peaks esindama last lapse oluliste isiklike õigustega seotud küsimustes üksi või teise vanema nõusolekul, nagu on täpsustatud perekonnaseaduse artiklis 100 (lapse esindamine tema oluliste isiklike õigustega seotud küsimustes tähendab esindamist lapse nime või alalise või ajutise elukoha muutmise korral või seoses tema vabadusega valida või muuta oma usulist kuuluvust).

Perekonnaseaduse artikli 110 kohaselt on vanematel olenemata sellest, kas neil on ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, õigus otsustada lapse igapäevaelu asju üksi, kui laps viibib neist kummagi juures. Erakorralises olukorras, st kui laps on vahetus ohus, on kummalgi vanemal õigus võtta teise vanema nõusolekut küsimata meetmeid, mis on lapse parimaid huvisid arvestades vajalikud. Ta peab teist vanemat sellest niipea kui võimalik teavitama.

Olenemata sellest, kas ühel vanemal on ainuhooldusõigus või vanematel on ühine hooldusõigus, peavad nad vahetama teavet lapse tervise, tema kasvatamise järjekindluse ning lapse õppe- ja koolivälise tegevuse kohta. Sellist teavet tuleb vahetada kiiresti, läbipaistvalt ja üksnes lapsele keskendudes.

Kumbki vanem ei tohi oma koostöökohustust kuritarvitada teise vanema kontrollimiseks.

Lisaks eeltoodule on vanemal, kelle hooldusõigust on teatud valdkonnas piiratud, perekonnaseaduse artikli 112 kohaselt õigus lapsega suhelda, teha lapse igapäevaelu asju puudutavaid otsuseid, võtta viivitamata meetmeid, kui laps on vahetus ohus, ja saada teavet lapse isiklike õigustega seotud oluliste asjaolude kohta. Neid õigusi saab piirata või ära võtta ainult kohtuotsusega, kui nende piiramine või äravõtmine on vajalik lapse parimate huvide kaitseks. Hooldusõiguseta vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt lapse isiklike õigustega seotud oluliste asjaolude kohta teavet, kui tal on selleks õigustatud huvi ja kui see ei lähe vastuollu lapse parimate huvidega. Vaidlusi lahendab kohus ex parte menetluses ja lapse või kummagi vanema ettepanekul, tagades lapse parimate huvide kaitse.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus peavad nad perekonnaseaduse artikli 108 kohaselt tegema lapsega seotud olulised otsused ja andma mis tahes nõusoleku omavahelisel kokkuleppel. Lapse jaoks olulised otsused on seotud lapse esindamisega tema olulisi isiklikke õigusi puudutavates küsimustes ning lapse väärtusliku vara ja varaliste õigustega seotud küsimustes. Lapse jaoks olulised otsused võivad olla ka muud otsused, mis võivad märkimisväärselt mõjutada lapse elu, nagu otsused, mis puudutavad lapse suhtlemist talle lähedaste isikutega, erakorralisi meditsiinilisi protseduure või ravi ning lapse vabadust valida kooli. Kõik sellised otsused kehtivad, kui teine vanem on nendega nõus. Erandjuhtudel, nt kiireloomulise meditsiinilise protseduuri korral, kohaldatakse patsientide õiguste kaitset käsitlevaid erieeskirju. Perekonnaseaduse artikkel 100 sisaldab sätteid lapse esindamise kohta tema oluliste isiklike õigustega seotud küsimustes (lapse nime või alalise või ajutise elukoha muutmise korral või seoses tema vabadusega valida või muuta oma usulist kuuluvust). Lapse oluliste isiklike õigustega seotud küsimustes esindamist peetakse kehtivaks, kui last esindav vanem on saanud kirjaliku nõusoleku lapse teiselt vanemalt, kellel on õigus last esindada. Seaduses sätestatud juhtudel ei ole sellist nõusolekut vaja, kui vanem, kelle juures laps elab, on saanud sotsiaalhoolekandekeskuse nõusoleku. Kui last esindav vanem ei saa kirjalikku nõusolekut, otsustab kohus ex parte menetluses ja lapse või kummagi vanema ettepanekul, kumb vanem last asjaomases küsimuses esindab, et kaitsta tema parimaid huvisid.

Perekonnaseaduse artikkel 101 sisaldab sätteid esindamise kohta lapse väärtusliku vara või varaliste õigustega seotud küsimustes.

Perekonnaseaduse artiklis 109 on sätestatud, et kui vanemad, kellel on õigus last esindada, ei jõua lapse jaoks oluliste otsuste suhtes kokkuleppele, otsustab kohus ex parte menetluses ja lapse või kummagi vanema ettepanekul, kumb vanem last asjaomases küsimuses esindab. Kui olulised otsused on seotud lapse isiklike õigustega, peavad vanemad enne ex parte menetluse algatamist osalema kohustuslikus nõustamisprotsessis.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Ettepanekud ja avaldused tuleb esitada territoriaalselt pädevale linnakohtule.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku) artikli 34 kohaselt mõistavad linnakohtud alati esimeses astmes õigust järgmiste vaidluste korral: kas abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kas abielu tuleks kehtetuks tunnistada või kas abielu tuleks lahutada; isaduse või emaduse tuvastamise või vaidlustamisega seotud vaidlused; vaidlused selle üle, kumma vanema juures laps elama hakkab, ning vanema hooldusõigusega seotud vaidlused, kui samal ajal on pooleli kohtumenetlus tuvastamiseks, kas abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielu kehtetuks tunnistamiseks või abielu lahutamiseks.

Perekonnaseaduse kohaselt peab enne, kui oma alaealise lapse ühise hooldusõigusega abikaasad esitavad abielu lahutamise avalduse, või enne muu vanema hooldusõiguse ja suhtlemisega seotud kohtumenetluse algatamist toimuma kohustuslik nõustamine. Perekonnaseaduse sätteid, mis on seotud kohustusliku nõustamisega enne, kui oma alaealise lapse ühise hooldusõigusega vanemad esitavad abielu lahutamise avalduse, kohaldatakse mutatis mutandis sellise kohustusliku nõustamise suhtes, mis toimub enne vanema hooldusõiguse teostamise ning lapse ja teise vanema suhtlemise korralduse kindlaksmääramise avalduse esitamist, kui lapse vanemate abielu-/kooselusuhted on pöördumatult lõppenud. Seaduses on sätestatud juhud, mil kohustuslikku nõustamist ei kasutata. Kohustuslik nõustamine algab, kui pool esitab vastava taotluse. Taotlus esitakse kirjalikult või suuliselt (registreeritava avaldusena) sotsiaalhoolekandekeskusele. Kohustuslikku nõustamisteenust osutab lapse alalise või ajutise elukoha või abikaasade või elukaaslaste viimase ühise alalise või ajutise elukoha järgse sotsiaalhoolekandekeskuse ekspertide rühm. Kohustuslik nõustamine on protsess, milles pereliikmed peavad isiklikult osalema (esindajad ei ole lubatud). Pärast kohustusliku nõustamise lõppu koostab sotsiaalhoolekandekeskus aruande, mis kehtib kuus kuud pärast nõustamise lõppkuupäeva.

Enne abielu lahutamise avalduse esitamist tuleb osaleda esimesel perelepituse kohtumisel.

Olenevalt algatatavast menetlusest (abieluasi, emaduse või isaduse tuvastamine või vaidlustamine, vanema hooldusõiguse vaidlus, suhtlusõigusega seotud vaidlus, abielu lahutamine vastastikusel nõusolekul või ühise hooldusõiguse kava kinnitamise taotlemine) peab avalduse esitaja koos muude dokumentidega esitama kohustusliku nõustamise aruande / tõendi esimesel perelepituse kohtumisel osalemise kohta / ühise hooldusõiguse kava. Nõutavad dokumendid olenevad algatatavast menetlusest.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kõikides lastega seotud perekonnaõiguslikke küsimusi puudutavates kohtuasjades peavad pädevad asutused kiiresti meetmeid võtma, kaitstes samal ajal lapse parimaid huvisid.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah. Tasuta õigusabi reguleerib tasuta õigusabi seadus (Zakon o besplatnoj pravnoj pomoći) (Narodne novine (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne, edaspidi „NN“) nr 143/2013).

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah. Pooled võivad esimese astme kohtu otsuse edasi kaevata 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamist, kui tsiviilkohtumenetluse seaduses ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib perekonnaseadusega reguleeritud spetsiaalsetes ex parte menetlustes tehtud esimese astme kohtu otsused edasi kaevata. Edasikaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Pöörduda tuleb territoriaalselt pädevasse linnakohtusse. Täitemenetlus viiakse ellu täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon) kohaselt, kuid perekonnaseadus sisaldab erieeskirju seoses sundtäitmisega, millega tagatakse lapse üleandmine, ja sundtäitmisega, millega tagatakse lapsega suhtlemine (perekonnaseaduse artiklid 509–525).

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Välisriigi kohtu otsuse tunnustamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt seadusele, mis käsitleb Horvaatia ja teiste riikide õigusnormide kollisiooni lahendamist teatavates õigussuhetes (Zakon o rješavanju sukoba zakona s propisima drugih zemalja u određenim odnosima; NN nr 53/91, 88/01).

Alates 1. juulist 2013 kohaldab Horvaatia nõukogu määrust nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000. Nimetatud määruse III peatükki kohaldatakse mutatis mutandis vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise suhtes.

Tunnustamise või mittetunnustamise või täidetavaks tunnistamise taotlus ning täitmisettepanek tuleb esitada territoriaalselt pädevale linnakohtule.

Ettepanekud ja avaldused tuleb esitada territoriaalselt pädevale linnakohtule.

Välisriigi kohtute tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise menetluse suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Apellatsioonkaebused tuleks esitada linnakohtule. Apellatsioonkaebuse lahendab maakonnakohus.

Apellatsioonimenetluse suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, ning tsiviilkohtumenetluse seadust.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Horvaatia ja teiste riikide õigusnormide kollisiooni lahendamist teatavates õigussuhetes käsitleva seaduse artikli 40 kohaselt kohaldatakse vanemate ja laste vaheliste suhete suhtes nende kodakondsuse järgse riigi õigust. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende kõigi alaline elukoht. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud ega ole sama riigi alalised elanikud, kohaldatakse Horvaatia õigust, kui kas laps või kumbki vanem on Horvaatia kodanik. Eelnimetatud sätetega hõlmamata vanemate ja laste vaheliste suhete suhtes kohaldatakse lapse kodakondsusriigi õigust.

Horvaatia kohaldab alates 1. jaanuarist 2010 vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevat 1996. aasta Haagi konventsiooni.

Lisateavet saab järgmistest õigusaktidest:

perekonnaseadus (NN nr 103/15);

täitemenetluse seadus (NN nr 112/12, 25/13, 93/14);

seadus, mis käsitleb Horvaatia ja teiste riikide õigusnormide kollisiooni lahendamist teatavates õigussuhetes (NN nr 53/91, 88/01);

tasuta õigusabi seadus (NN nr 143/2013);

nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, rakendamise seadus (NN nr 127/2013);

nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

Viimati uuendatud: 16/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Itaalia

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Itaalia õiguses asendati mõiste „vanema hooldusõigus“ (potestà genitoriale) mõistega „vanemlik vastutus“ (responsabilità genitoriale) lapsevanemaks olemise põhimõtteid muutva seadusega (seadus nr 219/2012) ning seadusandliku dekreediga nr 154/2013, mis jõustus 7. veebruaril 2014.

Vanemlik vastutus on kohustus last üleval pidada, kasvatada, harida ja moraalselt toetada, võttes nõuetekohaselt arvesse tema võimeid, eelsoodumusi ja püüdlusi.

Lapsel on ka õigus tasakaalustatud ja katkematule suhtele mõlema vanemaga ning õigus saada mõlemalt vanemalt hoolitsust, kasvatust, haridust ja moraalset tuge ning õigus sisukale suhtele mõlema vanema ülenevate sugulaste ja muude sugulastega.

Lapsel on ka kohustused: austada oma vanemaid ja osaleda pere ülalpidamises seni, kuni ta kuulub sellesse leibkonda.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Kui vanemad on omavahel abielus, tuleneb vanemlik vastutus seadusest. Sellisel juhul lasub vanemlik vastutus oma lapse suhtes mõlemal vanemal.

Kui vanemad ei ole omavahel abielus, lasub vanemlik vastutus emaduse või isaduse omaks võtnud lapsevanemal. Kui mõlemad vanemad võtavad lapse omaks, kannavad mõlemad lapse eest samasugust vanemlikku vastutust, nagu nad kannaksid siis, kui nad oleksid omavahel abielus. Kui vanemad ei ole omavahel abielus ja ei võta last omaks ühel ja samal ajal, ei saa teine vanem last hiljem omaks võtta ilma selle vanema nõusolekuta, kes on lapse juba omaks võtnud.

Lapsevanemad kannavad vanemlikku vastutust omavahelisel kokkuleppel, võttes arvesse lapse võimeid, loomulikke eelsoodumusi ja püüdlusi. Eelkõige peavad vanemad kokku leppima lapse alalise elukoha.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui lapsele sobiv perekeskkond ajutiselt puudub, paigutatakse laps kasuperekonda.

Kui vanemad ei tõenda piisavalt, et nad suudavad lapse üles kasvatada, näiteks kui nendevahelised suhted on äärmiselt vaenulikud, annab kohus sageli vanema hooldusõiguse üle perekonna elukoha järgsele sotsiaalteenistusele. Sellisel juhul piiratakse tavaliselt vanemlikku vastutust: üldjuhul teeb lapse tervist, haridust ja kasvatust käsitlevaid otsuseid siis perekonna elukoha järgne sotsiaalteenistus. Sellistel puhkudel jääb laps sageli elama mõlema või ühe vanema juurde. Kõige raskematel juhtudel annab kohus korralduse laps perekonnast eraldada.

Kui lapsevanem rikub oma kohustusi või jätab need täitmata või kuritarvitab nendega seotud õigusi, tekitades sellega lapsele tõsist kahju, võib kohus lapsevanemalt vanemliku vastutuse ära võtta.

Kui mõlemad vanemad on surnud, neilt on vanemlik vastutus ära võetud või nad ei saa muul põhjusel vanemlikku vastutust kanda, määratakse lapsele eestkostja. Eestkostja hoolitseb lapse eest, esindab teda kõikides tsiviilkohtumenetlustes ja valitseb lapse vara.

Tsiviilseadustikus on ette nähtud ka võimalus, et kohus määrab lapsele erieestkostja, kui mõlemad vanemad (või ainuhooldusõigust omav vanem) ei saa või ei soovi teha lisaks tavapärasele lapse eest hoolitsemisele ühte või mitut toimingut, mis on lapse huvides. Sellisel juhul on erieestkostjal õigus neid toiminguid teha.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Lahku elama asumisel, abielu lahutamisel, selle tsiviilmõju lõppemisel või abielu kehtetuks tunnistamisel ja tühistamisel vanemate vanemlik vastutus ei lõppe.

Tavaline vanema hooldusõiguse vorm, mis tagab, et vanemad kasvatavad last ühiselt, on ühine hooldusõigus, mille puhul teostavad vanemlikku vastutust mõlemad vanemad.

Otsused, mis puudutavad lapse olulisimaid huvisid, nt haridus, kasvatus, tervis ja lapse alalise elukoha valimine, tehakse vanematevahelisel kokkuleppel ja lapse parimates huvides, võttes arvesse lapse võimeid, loomulikke eelsoodumusi ja püüdlusi; muudes asjades, mis on seotud lapse eest tavapärase hoolitsemisega, võivad vanemad teostada vanemlikku vastutust eraldi (tsiviilseadustiku artikkel 337b).

Ühine hooldusõigus ei tähenda tingimata, et laps veedab aega võrdselt mõlema vanemaga. Tavaliselt määratakse kooselu lõpetamisel või abielu lahutamisel kindlaks, kumma vanema juures laps alaliselt elama hakkab ning millistel tingimustel saab teine vanem lapsega aega veeta. Samuti on võimalik, et laps hakkab elama mõlema vanema juures võrdselt, kui vanemad elavad teineteise lähedal ja nende eluviisid on sarnased, tingimusel et selline korraldus ei kahjusta lapse sotsiaalset ja koolielu.

Kui aga ühine hooldusõigus ei ole lapse parimates huvides, võib kohus anda põhjendatud otsusega ühele vanemale ainuhooldusõiguse (tsiviilseadustiku artikkel 337c).

Tavaliselt antakse ühele vanemale ainuhooldusõigus: 1) kui üks vanem ohustab lapse füüsilist või vaimset heaolu (on vägivaldne, mitu korda kohtulikult karistatud, narkosõltlane või alkohoolik); 2) kui vanem ei suuda last moraalselt ja materiaalselt toetada või ei ole lapse vastu mingit huvi üles näidanud; 3) kui vanem halvustab teist vanemat lapse ees; 4) kui vanematevahelised suhted on nii vaenulikud, et see võib ohustada lapse vaimset tasakaalu ning tema vaimset ja füüsilist arengut.

Ainuhooldusõiguse korral lasub vanemlik vastutus ainuhooldusõigust omaval vanemal, kuid lapse kõige tähtsamaid huvisid puudutavad otsused peavad vanemad tegema koos, v.a juhul, kui eriti mõjuval põhjusel (nt vägivald või väärkohtlemine) on ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku artikkel 337c).

Vanemal, kellel puudub oma lapse suhtes vanemlik vastutus, on õigus ja kohustus jälgida lapse haridusteed, kasvatamist ja elutingimusi (artikli 316 viimane lõik).

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanematevaheline kokkulepe küsimuses, kuidas nad teostavad vanemlikku vastutust pärast lahkuminekut, tuleb esitada elukohajärgsele kohtule, kes kontrollib, kas kokkulepe tagab lapse õigused ja heaolu; kui see on nii, siis kinnitab kohus kokkuleppe.

Kui alaealiste lastega abielupaar soovib kooselu lõpetada või abielu lahutada ning on ka jõudnud vanema hooldusõiguse ja vanemliku vastutuse teostamise suhtes kokkuleppele, saavad pooled valida kahe võimaluse vahel:

a) nad võivad esitada ühise avalduse kohtule kokkuleppe kinnitamiseks;

b) nad võivad pidada läbirääkimisi, milles neid abistab jurist (seadusandliku dekreedi nr Lingil klikates avaneb uus aken132/2014 artikkel 6): nende läbirääkimiste käigus lepivad pooled kokku teha heas usus ja õiglasel viisil koostööd, et lahendada lahutuse ja vanema hooldusõigusega seotud vaidlus kompromissiga.

Kui lapsed on alaealised (ning ka siis, kui täiskasvanud laps on töövõimetu või raske puudega või ei ole majanduslikult iseseisev), tuleb juristi abiga peetud läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kokkulepe edastada kümne päeva jooksul pädeva kohtu juures tegutsevale prokurörile, kes kinnitab kokkuleppe, kui ta leiab, et see on laste huvides. Kui aga prokurör leiab, et kokkulepe ei ole laste parimates huvides, edastab ta selle viie päeva jooksul kohtu presidendile, kes määrab viivitamata kuupäeva, mil pooled peavad järgneva kolmekümne päeva jooksul kohtusse ilmuma.

Kui kokkulepe on kinnitatud, on see võrdne lahuselu või abielulahutuse kohta tehtud kohtuotsusega.

Kui vanemad ei ole omavahel abielus, on võimalik ainult esimene võimalus (st kohtu kinnitatud kokkulepe).

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Vanemad võivad pöörduda vanemliku vastutusega seotud küsimuste lahendamiseks perekondliku lepitaja poole. Lepitusmenetluse eesmärk ei ole paari lepitamine, vaid vanemliku vastutuse teostamise tingimustes vastastikusele kokkuleppele jõudmine, et seeläbi konflikti vältida või leevendada. Samas tuleb kõik ühiselt kokkulepitud lahendused esitada kohtule, kes hindab, kas lapse huvidega on arvestatud.

Kui vaidlus jätkub, lahendatakse see selles kohtus, kus toimub lahuselu-, abielulahutuse või vanema hooldusõiguse määramise menetlus.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Eristada tuleb kahte stsenaariumi.

a. Kui vanemad ei jõua eriti tähtsates küsimustes kokkuleppele, võivad nad pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Sellisel juhul pakub kohus esmalt välja lahendused, mis on lapse ja perekonna parimates huvides. Kui vaidlus jätkub, annab kohus konkreetse küsimuse üle otsustamise õiguse sellele vanemale, kes kohtu arvates kõige tõenäolisemalt hoolitseb lapse huvide kaitstuse eest.

b. Vanemad võivad pöörduda kohtusse ja taotleda otsust vanema hooldusõiguse ja lapse elukoha kohta (tavaliselt siis, kui vanemad lõpetavad kooselu). Sellisel juhul määrab kohus:

  • vanema hooldusõiguse lapse suhtes, valides peamiselt ühise hooldusõiguse (st hooldusõigus on mõlemal vanemal);
  • kummagi vanema juures elamise aja ja tingimused;
  • elatisraha summa ning selle, kui suure osa lapse eest hoolitsemise, tema harimise ja kasvatamisega seotud kuludest peab kumbki vanem üldiselt kandma.

Kuna enamik olulistest otsustest tuleb teha vanemate omavahelisel kokkuleppel isegi siis, kui vanemad elavad lahus või on lahutatud, siis võivad nad juhul, kui nad ei jõua mõnes küsimuses kokkuleppele, pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse, nagu on selgitatud punktis a.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Vanemal, kellele on antud laste ainuhooldusõigus, on õigus ainsana teostada vanemlikku vastutust, v.a juhul, kui kohus on määranud teisiti. Kõnealune vanem võib eelkõige teha iseseisvalt ka otsuseid, mis ei ole seotud tavapärase lapse eest hoolitsemisega.

Samas, isegi kui ühele vanemale on antud ainuhooldusõigus, peavad lapse parimaid huve teenivaid otsuseid (mis on seotud lapse hariduse, kasvatuse ja tervisega) tegema mõlemad vanemad koos, v.a juhul, kui vanema hooldusõiguse määramise otsuses on sätestatud teisiti.

Üldiselt teeb kohus otsuse, et hooldusõiguseta vanema nõusolek ei ole vajalik, kui ta viibib eemal, on lapse suhtes ükskõikne, ei ole kättesaadav või on varem käitunud lapse suhtes vägivaldselt või last väärkohelnud.

Hooldusõiguseta vanemal on õigus ja kohustus jälgida lapse haridusteed, kasvatamist ja elutingimusi ning ta võib pöörduda kohtusse, kui ta usub, et mõni otsus on vastuolus lapse parimate huvidega.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Kui määratakse ühine hooldusõigus, kannavad vanemlikku vastutust mõlemad vanemad, kes peavad kokku leppima, kuidas laps elab, ning tegema üheskoos otsuseid, mis on seotud lapse hariduse, kasvatuse, tervise ja alalise elukoha valikuga, tagades, et need otsused on tehtud lapse parimaid huve silmas pidades. Üksnes lapse eest tavapärase hoolitsemisega seotud otsuste puhul teostavad vanemad vanemlikku vastutust üldjuhul eraldi ajal, mil laps elab vastava vanema juures.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Kõik vanema hooldusõiguse ja sellega seotud vanemliku vastutuse küsimused kuuluvad esimese astme kohtu (tribunale ordinario) pädevusse.

Kui vaidlus puudutab vanemliku vastutuse äravõtmist või piiramist või taastamist ning ei ole seotud vanema hooldusõigusega, kuulub see alaealiste asjade kohtu (tribunale per i minorenni) pädevusse.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kui abielust sündinud laste hooldusõiguse ja nende suhtes vanemliku vastutuse teostamise küsimus on kooselu lõpetamise või abielulahutusega seotud vaidluse esemeks, kohaldatakse abielulahutust käsitlevas rubriigis kirjeldatud menetlust.

Väljaspool abielu sündinud laste hooldusõiguse ja nende suhtes vanemliku vastutuse teostamisega seotud meetmed võtab kohus vastu suletud istungil pärast asjaomase teabega tutvumist ning prokuröri ja vanemate ärakuulamist; eriolukorras võib kohus määrata ajutiste meetmete kohaldamise, et kaitsta laste huvisid.

Mõlemal juhul võib kohus määrata ajutiste kiirmeetmete kohaldamise laste kaitsmiseks. Menetlused erinevad olenevalt sellest, kas need puudutavad lapsi, kelle vanemad ei ole omavahel abielus, või omavahel abielus olevate vanemate lapsi, kuid mõlemal juhul kuulub asi esimese astme kohtu pädevusse.

Nagu kõikides lastega seotud menetlustes, kuulab kohus ära lapse arvamuse, kui laps on 12-aastane või vanem või on igal juhul võimeline asjast aru saama.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Tasuta õigusabi võib saada kooselu lõpetamise, abielulahutuse või vanema hooldusõiguse määramise menetluse või vanemliku vastutuse piiramise või äravõtmise menetluse kulude katmiseks.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Vanemlikku vastutust puudutava otsuse saab edasi kaevata apellatsioonikohtusse (corte d’appello – teise astme kohus).

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Vanemlikku vastutust puudutav kohtuotsus kuulub täitmisele.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Mõne muu ELi liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust puudutavat otsust tunnustatakse automaatselt. Samas võib vastavalt 27. novembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 2201/2003 iga huvitatud pool taotleda otsust, et kohtuotsust tunnustataks või ei tunnustataks.

Otsuse täitmisele pööramiseks peab huvitatud pool esitama territoriaalselt pädevale apellatsioonikohtule täitmistaotluse. Kui otsus on kuulutatud täidetavaks, pööratakse see täitmisele samadel tingimustel, nagu oleks see tehtud otsuse täitmise liikmesriigis.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Pädevaks kohtuks on territoriaalselt pädev apellatsioonikohus (viitega kohale, kus otsus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele täitmisele pööratakse). Vaidlus lahendatakse hagimenetluses ning selle tulemusel tehakse tuvastusotsus, mille peale saab esitada kassatsioonkaebuse (ricorso per cassazione).

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Kuna Itaalia on ratifitseerinud 1996. aasta Haagi konventsiooni, kohaldatakse konventsiooni sätteid. Vanemliku vastutuse tekkimist või lõppemist, selle teostamist ning selle äravõtmist või piiramist reguleerib seega lapse alalise elukoha riigi õigus.

Viimati uuendatud: 10/09/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Küpros

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Mõiste „vanemlik vastutus“ hõlmab lapsele nime andmist, lapse eest hoolitsemist, lapse vara haldamist ja lapse esindamist kõikides last või tema vara puudutavates küsimustes või õiguslikes tehingutes. Tegelikult hõlmab see mõiste kõiki lapse (kui isiku) ja tema varaga seotud küsimusi.

Vanemlik vastutus on seda ühiselt kandvate vanemate kohustus ja õigus. Vanemliku vastutuse kandmisel tuleb silmas pidada lapse huvisid (seaduse 216/1990 paragrahv 6).

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlikku vastutust kannavad lapse suhtes mõlemad vanemad ühiselt.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Jah, sellisel juhul võib kohus määrata eestkostja, kellel lasub vanemlik vastutus (laste ja vanemate suhteid käsitleva seaduse 2016/1990 paragrahvi 18 lõige 2).

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui abielu lahutatakse või tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse, otsustab vanemliku vastutuse üle kohus, kes võib määrata selle ühele või mõlemale vanemale või kolmandale isikule (seaduse 216/1990 paragrahvid 14 ja 15). Kui kohus määrab vanemliku vastutuse ainult ühele vanemale, võib ta teha otsuse ka teise vanema suhtlusõiguse kohta, võttes arvesse lapse huvisid (seaduse 216/1990 paragrahv 17).

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Selleks et kokkulepe oleks õiguslikult siduv, peab kohus tegema selle kohta määruse.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Praegu vaidluse kohtulikule lahendamisele alternatiivid puuduvad.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohus saab otsustada kõikide last puudutavate küsimuste üle, sealhulgas vanemlik vastutus, suhtlusõigus, haridus, tervis, vara valitsemine, nimi, elatis, välismaale reisimine ja lapserööv.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Ei, sest mõiste „vanema hooldusõigus“ kitsas tähenduses ei hõlma näiteks lapse vara valitsemist.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Tegelikult tähendab ühine hooldusõigus seda, et vanemad peavad lapsega seotud küsimuste üle otsustama üheskoos. Tavaliselt tähendab see seda, et laps elab võrdselt mõlema vanema juures.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Pädev kohus on alaealise alalise elukoha järgne perekonnakohus. Menetluse algatamiseks tuleb esitada avaldus ilma kirjaliku tunnistuseta. Selles etapis ei ole tõendavaid dokumente esitada vaja.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Avaldus edastatakse vastaspoolele, kellel palutakse ilmuda avalduses märgitud kuupäeval kohtusse, et esitada oma seisukoht. Lastega seotud juhtumite puhul pole kiirmenetlust ette nähtud, v.a juhul, kui tegemist on lapserööviga. Samas võib kohus nende juhtumite iseloomu tõttu arutada neid eelisjärjekorras. Lisaks kohaldatakse nende menetluste suhtes Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6 ja Küprose Vabariigi põhiseaduse artiklit 30; neis artiklites on sätestatud, et kohtumenetlus tuleb ellu viia mõistliku aja jooksul.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, tingimusel et vastate õigusaktides sätestatud tingimustele ning asjas on tehtud kohtuotsus vastavalt seadusele 165(I)/2002.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah. Otsuse saab edasi kaevata kõrgema astme perekonnakohtusse.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Vanemlikku vastutust puudutava otsuse täitmisele pööramine kuulub otsuse teinud kohtu pädevusse. Menetluse algatamiseks tuleb esitada kirjaliku selgituseta avaldus menetlusmääruses nr 2/90 sätestatud 1. tüübi vormil.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Peate esitama vastavalt määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 21 lõikele 3 taotluse kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks. Taotlus tuleb esitada lapse elukoha järgsele perekonnakohtule või kui laps elab välismaal, siis kostja elukoha järgsele perekonnakohtule.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Pädevaks kohtuks on lapse elukoha järgne perekonnakohus või kui laps elab välismaal, siis kostja elukoha järgne perekonnakohus.

Kui eelnimetatud taotlus toimetatakse kostjale kätte, on kostjal õigus ilmuda kohtusse ja ennast kaitsta vastavalt seaduses 121(I)/2000 sätestatule. Menetlus kuulub määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaldamisalasse.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Kohaldatakse Küprose Vabariigi õigust, konkreetsemalt seadust nr 216/1990. Seadus 216/1990 sätestab, et kui ükski menetlusosaline ei ela Küproses, ei ole Küprose Vabariigi perekonnakohtud pädevad asja arutama.

Viimati uuendatud: 08/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Läti

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanematel on lapse suhtes hooldusõigus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Hoolduse all mõistetakse vanemate õigust ja kohustust kanda hoolt lapse ja tema vara eest ning esindada last tema isiklikes ja varasuhetes.

Lapse eest hoolitsemine tähendab tema hooldust, järelevalvet ja õigust määrata tema viibimiskoht.

Lapse eest hoolitsemine tähendab tema ülalpidamist, st toidu, riiete, elukoha ja tervishoiu tagamist, hoolitsemist ning talle hariduse andmist ja tema kasvatamist (tagades vaimse ja füüsilise arengu, võttes võimalikult suures ulatuses arvesse lapse isiksust, võimeid ja huve ning valmistades last ette ühiskondlikult kasulikuks tööks).

Lapse järele valvamine tähendab hoolitsemist lapse turvalisuse eest ja kolmandatest isikutest lähtuva ohu ärahoidmist. Lapse viibimiskoha määramise õigus tähendab elukoha geograafilist valikut ja elamispinna valikut.

Lapse vara eest hoolitsemine tähendab lapse vara säilitamist ja kasutamist selle kaitsmise ja väärtuse suurendamise eesmärgil.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Koos elavad vanemad hoolitsevad laste eest ühiselt. Kui vanemad elavad lahus, jätkub nende ühine hooldusõigus. Lapse eest hoolitseb ja tema järele valvab lapsega koos elav vanem. Küsimustes, millel võib olla lapse arengule oluline mõju, teevad vanemad otsuseid ühiselt.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui lapse tervis või elu satub vanema süü läbi ohtu (vanema tahtliku käitumise või hooletuse tõttu) või kui vanem kuritarvitab oma õigusi või jätab lapse hoolitsusest ja järelevalvest ilma, seades sellega ohtu lapse füüsilise, vaimse või kõlbelise arengu, võib kohus vanema isikuhooldusõigusest ilma jätta.

Kui kohus võtab ühelt vanemalt hooldusõiguse ära, annab ta lapse teise vanema ainuhoolduse alla. Kui teine hooldust teostav vanem ei suuda last ohu eest piisavalt kaitsta või kui mõlemad vanemad jäetakse hooldusõigusest ilma, teeb kohus perekonnakohtule ülesandeks anda laps hoole alla väljaspool kodu.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui vanemad elavad lahus, jätkub nende ühine hooldusõigus. Lapse eest hoolitseb ja tema järele valvab lapsega koos elav vanem. Küsimustes, millel võib olla lapse arengule oluline mõju, teevad vanemad otsuseid ühiselt. Vanemate erimeelsused lahendab perekonnakohus, kui seaduses ei ole teisiti ette nähtud. Vanemate ühine hooldusõigus lõpeb, kui vanemate vahelise kokkuleppe või kohtuotsuse alusel kehtestatakse ühe vanema ainuhooldusõigus.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui vanemad lepivad vanema hooldusõiguses kokku ja teostavad seda vabatahtlikult, ei ole vaja küsida ühegi asutuse või kohtu heakskiitu.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Vaidluse korral lahendab erimeelsused perekonnakohus. Kui perekonnakohus ei suuda vanemate erimeelsusi lahendada või kui perekonnakohtu otsust ei täideta, pöörduvad vanemad piirkonna (või linnaosa) kohtu poole.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohtusse pöördudes taotlevad vanemad ühist või ainuhooldusõigust. Lisaks teeb kohtunik vajaduse korral otsuse ülalpidamise, viibimiskoha jne kohta. Ainuhooldusõigusega vanem teostab lapse hooldusõigust, mis sisaldab õigust tegutseda lapse nimel tema isiklikes ja varasuhetes ja õigust määrata lapse viibimiskoht. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus säilitada lapsega isiklikud suhted ja otsene kontakt. Seda sätet kohaldatakse ka juhul, kui laps on perekonnast eraldatud või ei ela ühe või mõlema vanemaga koos. Lapsest eraldi elaval vanemal on õigus saada tema kohta teavet, eelkõige tema arengu, tervise, õpiedukuse, huvide ja elutingimuste kohta. Vanemate vaidlus hooldusõiguse üle tuleks lahendada lapse huve arvesse võttes ja lapse arvamust küsides, kui ta on võimeline seda väljendama.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Vanemal, kellel on lapse ainuhooldusõigus, on kõik hooldusõigusest tulenevad õigused ja kohustused. Vanemad on kohustatud toetama oma last vastavalt oma võimalustele ja rahalisele olukorrale. See kohustus on isal ja emal seni, kuni laps on võimeline ennast ise ülal pidama.

Lapse toetamise kohustus ei lõpe, kui laps perekonnast eraldatakse või kui üks vanematest ei ela temaga koos.

Kohtud võtavad ainuhooldusõiguse määramise otsustamisel arvesse juhtumi asjaolusid, st millise vanema juures laps hagi esitamise ajal elab ja milline vanem hoolitseb lapse eest igapäevaelus. Lapsel on õigus säilitada isiklikud suhted ja otsesed kontaktid mõlema vanemaga (suhtlusõigused). Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus säilitada lapsega isiklikud suhted ja otsesed kontaktid. Lapsest eraldi elaval vanemal on õigus saada tema kohta teavet, eelkõige teavet tema arengu, tervise, akadeemiliste saavutuste, huvide ja elutingimuste kohta. Lapse suhtes ainuhooldusõiguse andmine ühele vanemale ei tähenda, et teine vanem jäetakse isikuhooldusõigusest ilma.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Kui mõlemal vanemal on laste suhtes ühine hooldusõigus, võivad mõlemad vanemad tegutseda oma lapse nimel tema isiklikes ja varasuhetes. Vanemad teevad ühise otsuse kõikides lapse arenguga seotud küsimustes.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Hooldus- ja suhtlusõigusest tulenevad hagid esitatakse lapse elukohajärgsesse kohtusse. Hooldus- ja suhtlusõigusest tulenevate hagide korral loetakse lapse elukohaks tema vanemate registreeritud elukoht. Kui lapse vanemate registreeritud elukohad asuvad eri haldusüksustes, loetakse lapse elukohaks selle vanema registreeritud elukoht, kelle juures ta elab. Kui lapse vanematel või lapsel ei ole registreeritud elukohta, käsitletakse lapse elukohana vanemate elukohta.

Hagiavaldus tuleks esitada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklile 128. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklit 129 kohaldatakse seoses hagiavaldusele lisatavate dokumentidega.

Hagiavaldusele võib lisada ka perekonnakohtu arvamuse asja kohta.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Tsiviilasjades reguleerivad kohtumenetlust Läti tsiviilkohtumenetluse seaduse sätted. Lapse õiguste ja huvide kaitsega seotud küsimusi käsitleb kohus väljaspool järjekorda. Kohus taotleb perekonnakohtu arvamust asjades, mis on seotud hooldusõiguse andmisega, lapsehoolduse ja suhtlusõiguse teostamise menetlusega, ning kutsub kohtuistungil osalema esindaja, et selgitada välja lapse arvamus, kui laps on võimeline seda tema vanust ja küpsusastet arvestades väljendama.

Kohus arutab tsiviilasju avatud istungitel, välja arvatud näiteks hooldus- ja suhtlusõiguse küsimused. Kohus võib asjaosaliste põhjendatud taotlusel või omal algatusel kuulutada istungi või osa sellest alaealiste huvides kinniseks.

Pooltel on õigus esitada kohtule põhjendatud taotlus asja kiiremaks läbivaatamiseks. Kohus vaatab seejärel selle põhjendatud taotluse läbi.

Ühe poole taotlusel võib kohtuotsuses märkida, et kohtuotsused või lapse ülalpidamist käsitlevad otsuste osad ning otsused hooldus- ja suhtlusõigusega seotud juhtumites kuuluvad viivitamata täitmisele.

Ühe poole taotlusel teeb kohus määruse, millega määratakse ajutiselt kindlaks lapse elatis kuni kohtuotsuse tegemiseni.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Madalapalgalistel või puudust kannatavatel isikutel, kellele on selline staatus antud õigusaktides ettenähtud korras, ja isikutel, kes satuvad ootamatult sellisesse seisundisse ja rahalisse olukorda, mis ei võimalda neil oma õigusi kaitsta (loodusõnnetuste, vääramatu jõu või isiku kontrolli alt väljas olevate muude asjaolude tõttu) või kes on täielikult riigi või omavalitsuse hoole all (edaspidi „eriolukord“), on õigus taotleda õigusabiks rahalist toetust.

Isiku põhjendatud taotluse alusel kaalub kohus või kohtunik isiku rahalist olukorda ning vabastab ta täielikult või osaliselt kohtukulude maksmisest riigieelarvesse ja peatab määratud kohtukulude maksmise riigieelarvesse või jagab need osamakseteks.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt vabastatakse hagejad kohtukulude maksmisest riigieelarvesse nõuete puhul, mis on seotud lapse elatise sissenõudmisega.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Kohtuotsuse saab edasi kaevata üldmenetluses, st esitades apellatsioonkaebuse (piirkondlikule kohtule) või kassatsioonkaebuse (ülemkohtule).

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Kohtuotsused täidetakse pärast nende jõustumist või kohe, kui need on tunnistatud viivitamatult täidetavaks.

Kohtuotsused pöörab täitmisele vannutatud kohtutäitur.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Läti kohtud tunnustavad ja täidavad välisriikide kohtute otsuseid.

Välisriikide kohtute otsuseid tunnustatakse ja täidetakse tsiviilkohtumenetluse seaduses kehtestatud menetluse kohaselt ja vastavalt nõukogu määrusele nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

Täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse läbivaatamiseks selle isiku alalise elukoha järgsele ringkonna- (või linnaosa) kohtule, kelle suhtes täitmist taotletakse, või selle lapse alalise elukoha järgsele piirkonna- (või linnaosa) kohtule, kellega täitmine on seotud. Otsuse täidetavaks tunnistamise või otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumise kohta teeb kohtunik esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel omal äranägemisel 10 päeva jooksul alates taotluse esitamise päevast, pooli kohale kutsumata.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Välisriigi kohtu otsuse tunnustamise korral võib esitada ringkonnakohtule individuaalse kaebuse esimese astme kohtu otsuse suhtes ja sellist kaebust käsitleva ringkonnakohtu otsuse saab edasi kaevata konstitutsioonikohtule individuaalset kaebust esitades.

Asjaosaline, kelle registreeritud või alaline elukoht on Lätis, võib esitada individuaalse kaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse ärakirja väljastamise kuupäevast, samas kui asjaosaline, kelle registreeritud või alaline elukoht ei ole Lätis, võib esitada sellise kaebuse 60 päeva jooksul alates otsuse ärakirja väljastamise kuupäevast.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Läti on seotud vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga ning kahepoolsete õigusabi lepingutega, mis on sõlmitud Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni, Ukraina, Valgevene Vabariigi, Usbekistani Vabariigi, Kõrgõzstani Vabariigi ja Moldova Vabariigiga.

Viimati uuendatud: 09/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Leedu

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Laste ja vanemate vastastikuseid õigusi ja kohustusi reguleerib Leedu Vabariigi tsiviilseadustiku (Lietuvos Respublikos civilinis kodeksas, edaspidi „tsiviilseadustik“) III raamatu IV osa. Tsiviilseadustiku artiklis 3.155 on sätestatud, et vanemad hoolitsevad oma laste eest kuni nende täisealiseks saamise või iseseisvumiseni. Vanematel on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja õpetada neid olema aus, hoolitseda nende tervise eest ning luua neile nende füüsilist ja vaimset seisundit arvestades soodsad tingimused täielikuks ja harmooniliseks arenguks, et valmistada nad ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Tsiviilseadustiku III raamatu XI peatükis on sätestatud vanemate õigused ja kohustused oma laste suhtes ning XII peatükis vanemate ja laste vastastikused varalised õigused ja kohustused.

Tsiviilseadustiku artikli 3.227 lõikes 2 on sätestatud, et lapsendanud vanemaid tuleb seaduse ees käsitada lapse vanematena alates lapsendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest, välja arvatud tsiviilseadustiku artiklis 3.222 lõikes 4 ette nähtud erandjuhtudel.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Tsiviilseadustiku artiklis 3.156 on sätestatud, et isal ja emal on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused olenemata sellest, kas laps sündis abielu- või mitteabielulisele paarile, pärast lahutust, abielu kehtetuks tunnistamist või kooselu lõpetamist.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi oma laste üle hooldusõigust teostada, võib nende asemele määrata mõne teise isiku. Selleks on tsiviilseadustikuga kehtestatud alaealise eestkoste ja hoolduse institutsioon. Lapse üle ajutise ja alalise eestkoste/hoolduse seadmise põhinormid on sätestatud artiklites 3.254 ja 3.257.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui vanemad lasevad abielu lahutada, määratakse tulevane vanema hooldusõigus vastavalt sellele, kuidas abielu lahutatakse.

Kui abielu lahutatakse abikaasade vastastikusel kokkuleppel, peavad nad esitama kohtule lahutuse tagajärgede (vara jagamine, lastele makstav elatis jne) kokkuleppe. Tsiviilseadustiku artikli 3.53 lõikes 3 on sätestatud, et kohus kinnitab abielu lahutamisel abikaasadevahelise abielu lahutamise tagajärgi kajastava kokkuleppe, mis reguleerib alaealistele lastele ja teineteisele elatise maksmist, alaealiste laste elukohta, abikaasade osalust laste hariduses ning muid varalisi õigusi ja kohustusi. Selle kokkuleppe sisu lisatakse määrusele abielu lahutamise kohta. Kui asjaolud oluliselt muutuvad (ühe endise abikaasa haigus või töövõimetus jne), võivad endised abikaasad või üks neist esitada kohtule taotluse muuta lahutuse tagajärgede kokkuleppe tingimusi.

Kui abielu lahutatakse ühe abikaasa avalduse alusel, tuleb kohtule esitatavas avalduses märkida ka seda, kuidas avalduse esitaja täidab oma kohustusi teise abikaasa ja nende alaealiste laste vastu. Kohus peab abielu lahutamisel lahendama alaealiste laste elukoha ja ülalpidamise, ühe abikaasa ülalpidamise ja abikaasade ühisvara jagamisega seotud küsimused, välja arvatud juhul, kui vara on jagatud nende vastastikuse kokkuleppe alusel, mis on notariaalselt tõestatud (tsiviilseadustiku artikkel 3.59).

Mõlema abikaasa süül põhineval lahutusel on samad tagajärjed nagu abielu lahutamisel abikaasade vastastikusel nõusolekul (tsiviilseadustiku artiklid 3.51–3.54). Ühe abikaasa süül põhineva lahutusmenetluse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis tsiviilseadustiku artiklit 3.59.

Kooselu lõpetamise küsimuses võib üks abikaasa esitada kohtule avalduse lahuselu korralduse kehtestamiseks, kui ta ei suuda enam oma abikaasaga koos elada või see on muutunud võimatuks või võib tõsiselt kahjustada alaealiste laste huvisid konkreetsete asjaolude tõttu, mis ei pruugi sõltuda teisest abikaasast, või kui abikaasad ei ole koos elamisest enam huvitatud. Kohus peab lahuselu lubamisel määrama abikaasa, kelle juures lapsed elama hakkavad, ning lahendama küsimused, mis on seotud laste ülalpidamise ja lahus elava isa (või ema) osalemisega laste kasvatamises. Abikaasad võivad esitada kohtule ühisavalduse nende lahuselu heakskiitmiseks, kui nad on jõudnud kokkuleppele nende lahuselu tagajärgede suhtes seoses nende alaealiste laste elukoha, ülalpidamise ja kasvatamise, oma vara jagamise ja teineteise ülalpidamisega. Kui abikaasad on jõudnud oma lahuselu tagajärgede suhtes kokkuleppele, kinnitab kohus kokkuleppe, kui see on kooskõlas avaliku korraga ega kahjusta nende alaealiste laste või ühe abikaasa õigusi ega õigustatud huve. Kui kohus on kokkuleppe kinnitanud, lisab ta selle lahuselu käsitlevasse kohtuotsusesse.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui vanemad elavad koos, määravad nad ülalpidamise korralduse ja vormi kindlaks vastastikusel kokkuleppel. Sellise kokkuleppe erivormi ega selle sõlmimise menetlust kehtestatud ei ole. Tsiviilseadustiku artiklis 3.193 on sätestatud, et abielu lahutamisel vastastikusel kokkuleppel (tsiviilseadustiku artikkel 3.51) või kooselu lõpetamisel (tsiviilseadustiku artikkel 3.73) sõlmivad abikaasad kokkuleppe, mis käsitleb nende vastastikuseid kohustusi oma alaealiste laste ülalpidamisel ning selle ülalpidamise viisi, ulatust ja vormi. Kokkuleppe kinnitab kohus (tsiviilseadustiku artikkel 3.53). Alaealiste laste vanemad võivad sõlmida oma laste ülalpidamise kokkuleppe ka juhul, kui nende lahutus toimub muudel alustel. Kui üks vanem ei täida alaealiste laste ülalpidamise kokkulepet, mille kohus on kinnitanud, on teisel vanemal õigus taotleda kohtult täitedokumendi väljastamist.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Vanemad saavad konflikti kohtuväliseks lahendamiseks kasutada ka lepitusteenuseid. Kohtulik lepitusmenetlus on kättesaadav kõikides üldkohtutes. Kohtulik lepitusmenetlus on tasuta. See on odavam ja kiirem vaidluste lahendamise viis. Tuleb märkida, et kohtulik lepitus tagab konfidentsiaalsuse ja pool võib kohtuliku lepitusmenetluse seda põhjendamata katkestada. Vaidluse suunamise kohtuliku lepitusmenetluse teel lahendamisele võib algatada tsiviilasja menetlev kohtunik (koda) või vaidluse pool. Lisateavet lepituse kohta ja lepitajate nimekirja leiab Lingil klikates avaneb uus akenLeedu kohtute veebisaidilt.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kui vanemad pöörduvad kohtusse, võib kohus otsustada kõigi nende lastega seotud küsimuste üle, sh nende elukoha, vanemate külastus- ja suhtlusõiguse, alaealiste laste ülalpidamise ning muude kohtule esitatud avalduses tõstatatud küsimuste üle.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Tsiviilseadustiku artiklis 3.156 on sätestatud, et isal ja emal on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. See kehtib olenemata sellest, kas laps sündis abielu- või mitteabielulisele paarile, pärast lahutust, abielu kehtetuks tunnistamist või kooselu lõpetamist. Vanematel on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada, vastutada nende hariduse ja arengu eest, hoolitseda nende tervise eest ning neid vaimselt ja moraalselt suunata. Nende kohustuste täitmisel on vanemate õigused teiste isikute õiguste suhtes esimuslikud. Vanemad peavad looma oma lastele tingimused haridusasutustes õppimiseks kuni seaduses ettenähtud eani.

Vanemale võib ainuhooldusõiguse määrata ainult juhul, kui teise vanema hooldusõigust on piiratud. Kui vanemad (isa või ema) ei täida oma laste kasvatamise kohustust, kuritarvitavad vanema hooldusõigust, kohtlevad oma lapsi julmalt, avaldavad lastele oma amoraalse käitumisega kahjulikku mõju või ei hoolitse oma laste eest, võib kohus teha otsuse nende (isa või ema) vanema hooldusõiguse ajutise või alalise piiramise kohta. Kohus arvestab sellist otsust tehes konkreetseid asjaolusid, millel vanema hooldusõiguse piiramise avaldus põhineb. Vanemad säilitavad siiski lapsega suhtlemise õiguse, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus. Kui vanema hooldusõigust piiratakse alaliselt, võib lapse ilma tema vanemate konkreetse nõusolekuta lapsendada.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Vanemad otsustavad kõik oma laste haridusega seotud ja muud vanemliku vastutuse küsimused vastastikusel kokkuleppel. Kui nad kokkuleppele ei jõua, lahendab vaidlusaluse küsimuse kohus.

Lapse isa, ema või alaealiste teovõimetute vanemate vanemad (eestkostjad/hooldajad) võivad esitada kohtule vanema ja lapse vahelise suhtlemise või lapse hariduses osalemisega seotud avalduse. Kohus määrab lahus elava isa või ema lapsega suhtlemise korra, võttes arvesse lapse huvisid, et võimaldada lahus elaval isal või emal lapse hariduses võimalikult palju osaleda. Lapsega võimalikult harva suhtlemine võidakse määrata ainult juhul, kui pidev võimalikult tihe suhtlemine kahjustab lapse huvisid.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanemliku vastutusega seotud avaldus tuleb esitada piirkondlikule kohtule. See, milliseid vorminõudeid tuleb järgida ja millised dokumendid tuleb avaldusele lisada, oleneb avalduses esitatud nõuetest ning vaidlustatud või lahendamist või kindlaksmääramist vajavatest õigustest ja kohustustest (seoses vanemliku vastutusega).

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Vanemliku vastutusega seotud põhivaidlused ja -küsimused lahendatakse lihtmenetluse teel.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Tasuta õigusabi kättesaadavust reguleerib riigi õigusabi seadus (Valstybės garantuojamos teisinės pagalbos įstatymas). Riigi õigusabi saamise võimalus oleneb isiku varalisest seisundist.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, sellise otsuse saab tsiviilkohtumenetluse üldnormide kohaselt kõrgema astme kohtusse edasi kaevata.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Kohtu otsust sundtäidavad kohtutäiturid.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, kohaldatakse muu ELi liikmesriigi kohtu otsuse tunnustamiseks Leedus ilma erimenetluseta. Seda määrust kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides, välja arvatud Taanis.

ELi liikmesriikide kohtute otsused, mis käsitlevad suhtlusõigust või nõuavad lapse tagastamist, pööratakse täitmisele Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas, edaspidi „tsiviilkohtumenetluse seadustik“) VI osas sätestatud eeskirjade kohaselt.

Välisriigi kohtult pädevuse ülevõtmise ja pädevuse välisriigi kohtule üleandmise taotlused, millele on osutatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklis 15 (ning 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooni artiklites 8 ja 9), vaatab läbi Leedu apellatsioonikohus (Lietuvos apeliacinis teismas).

Nimetatud taotlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku 39. peatükis sätestatud menetluse kohaselt, kui nõukogu määruses (EÜ) nr 2201/2003 ei ole sätestatud teisiti. Selliste taotluste esitamisel ei tule tasuda kohtulõivu.

Leedu apellatsioonikohtule esitatud taotlused peavad vastama menetlusdokumentide suhtes kohaldatavatele üldnõuetele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 111). Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikliga 15 tuleb taotlus ja selle lisad esitada riigikeeles või lisada nende tõlked leedu keelde. Kui taotluse esitaja ei ela Leedu Vabariigis ega ole määranud kohtuasja tarvis esindajat või menetlusdokumente vastu võtma volitatud isikut, kelle elukoht või büroo asub Leedu Vabariigis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 805), peab taotlus sisaldama Leedu Vabariigi aadressi või telekommunikatsiooniseadme aadressi, kuhu menetlusdokumendid taotluse esitajale kätte toimetatakse. Neid nõudeid ei kohaldata siiski taotluste suhtes, mille on Leedu apellatsioonikohtule esitanud välisriigi kohus.

Kui see on asjakohane, võib Leedu apellatsioonikohus teha Leedu Vabariigi sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi haldusalasse kuuluvale riiklikule laste õiguste kaitse ja lapsendamisametile (Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba prie Lietuvos Respublikos socialinės apsaugos ir darbo ministerijos) ülesandeks esitada arvamus pädevuse ülevõtmise või üleandmise otstarbekuse kohta. Leedu apellatsioonikohus määrab tähtaja, mille jooksul see arvamus tuleb esitada.

Leedu apellatsioonikohus peab taotluse läbi vaatama hiljemalt kuue nädala jooksul pärast taotluse kohtusse saabumise kuupäeva.

Olles kaalunud välisriigi kohtult pädevuse ülevõtmise taotlust ja selle rahuldanud, määrab Leedu apellatsioonikohus juhtumi asjaolusid arvesse võttes pädeva Leedu kohtu, kes hakkab asja Leedus arutama. Välisriigi kohtus algatatud menetlus antakse üle pädevale Leedu kohtule asja sisuliseks läbivaatamiseks. Sel juhul kohaldatakse mutatis mutandis tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklit 35 ja menetlus jätkub pädevas Leedu kohtus. Kui see on asjakohane, siis teeb pädev Leedu kohus kindlaks menetlusosaliste seisukohad ja võtab meetmeid menetlusdokumentidega seotud puuduste kõrvaldamiseks.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Taotlus tuleb esitada Leedu kõrgeimale kohtule (Lietuvos Aukščiausiasis Teismas). See vaadatakse kassatsiooni korras läbi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Vanemate ja laste vaheliste suhete suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks tsiviilseadustiku artikli 1.32 kohaselt. Vanemate ja laste vahelisi isiklikke ja varalisi suhteid reguleerib lapse hariliku viibimiskoha riigi õigus. Kui kummagi vanema harilik viibimiskoht ei ole lapse hariliku viibimiskoha riigis ja mõlemad vanemad on sama riigi kodanikud, kohaldatakse nende kodakondsusriigi õigust.

Vanemliku vastutusega seotud küsimustes määratakse pädev kohus kindlaks kooskõlas vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga.

Alaealiste kaitse, eestkoste ja hoolduse suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat seadust käsitlevale 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioonile.

Perekonnasisest ülalpidamiskohustust (elatise maksmist) reguleerib ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon.

Viimati uuendatud: 10/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Ungari

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Praktikas hõlmab vanemlik vastutus (vanema hooldusõigus) alaealisele lapsele nime panemist, lapse eest hoolitsemist ja lapse kasvatamist, tema viibimiskoha määramist, vara valitsemist, seadusliku esindamise õigust ja kohustust ning eestkostja määramise või kellegi eestkoste välistamise õigust.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Kui vanemad ei ole sõlminud kokkulepet või eestkosteasutus või kohus ei ole määranud teisiti, on vanematel ühine hooldusõigus olenemata sellest, kas nad elavad koos või ei ela enam koos.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Ungaris on eestkoste õiguslik korraldus, mis tagab alaealiste eest hoolitsemise, nende esindamise ja nende vara valitsemise eestkosteasutuse määratava eestkostja kaudu, juhul kui lapsel ei ole vanemat, kes saaks vanema hooldusõigust teostada. Eestkostja määramise vajadusest võib eestkosteasutusele teatada igaüks. Alaealise lähisugulane või isik, kelle hoole all laps elab, nagu ka kohus või muu ametiasutus, on kohustatud eestkosteasutust eestkostja määramise vajadusest teavitama.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui vanemad ei ole sõlminud kokkulepet või eestkosteasutus või kohus ei ole määranud teisiti, on vanematel ühine hooldusõigus isegi juhul, kui nad ei ela enam koos. Lahus elavad vanemad võivad leppida kokku hooldusõigusega seotud õiguste ja kohustuste jaotuses, kuid nad peavad tagama lapsele tasakaalustatud eluviisi (lapse elukoha roteerumine ei ole näiteks võimalik, kui vanemad elavad teineteisest liiga kaugel ja see oleks lapsele liiga koormav). Vanemate kokkuleppe kinnitab kohus. Kui vanemad ei suuda vanema hooldusõigusega seotud õiguste ja kohustuste küsimuses kokkuleppele jõuda, otsustab kohus, kummale vanemale hooldusõigus jääb. Otsuse tegemisel hindab kohus, kus on lapse kehaline, vaimne ja moraalne areng paremini tagatud.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui abielu lahutatakse kohtule esitatud abikaasade ühise kirjaliku soovi- ja tahteavalduse alusel, sisaldab asjaomane avaldus vanemate kokkulepet hooldusõiguse kohta. Kohus kinnitab kokkuleppe lahutusmenetluses tehtava lõpliku otsusega, sest abielu ei saa sellise kokkuleppeta vastastikusel nõusolekul lahutada.

Vajaduse korral peab kohus abielu lahutamisel tegema vanema hooldusõiguse kohta otsuse isegi siis, kui seda ei ole taotletud. Kui esimese astme kohtu otsust edasi ei kaevata, muutub see lõplikuks alles pärast 15 päeva möödumist edasikaebamise tähtaja lõpust.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Abikaasad võivad enne lahutusmenetluse algatamist või selle ajal kasutada vabatahtlikult või kohtu algatusel lepitust, et lahendada oma suhte või abielulahutusega seotud vaidlused, nagu vanema hooldusõigus, vastastikusel nõusolekul. Nad võivad lepituse tulemusel saavutatud kokkuleppe lisada kohtuliku kokkuleppe menetlusse. Vanemliku vastutuse nõuetekohase teostamise ja vanematevahelise vajaliku koostöö tagamiseks võivad kohus ja/või eestkosteasutus oma menetluse käigus (taotluse korral või nende pädevusse antud asjades omal algatusel) kohustada vanemaid osalema lepituses, et määrata kindlaks sobiv koostöö tegemise kord hooldusõigusega vanema ja nende lapsest eraldi elava vanema vahel ning tagada eraldi elava vanema õigused.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Vaidluse korral otsustab kohus, kummale vanemale vanema hooldusõigus jääb, kuulates ära mõlemad vanemad ja põhjendatud juhtudel lapse. Kohus võib otsustada määrata ühele vanemale ainuhooldusõiguse või ühele vanemale teatavad vanema hooldusõigusega seotud õigused ja kohustused ning teisele vanemale muud sellised õigused ja kohustused. Kohus võib anda oma lapsest eraldi elavale vanemale õiguse täita teatavaid lapse eest hoolitsemise ja lapse kasvatamisega seotud ülesandeid või erandkorras täielikult või osaliselt valitseda lapse vara ja olla seaduslik esindaja lapse varaga seotud küsimustes. Kui see on lapse huvides, võib kohus piirata õigust otsustada lapse tulevikku mõjutava olulise küsimuse üle või selle õiguse ära võtta. Kohus ei saa siiski määrata ühist hooldusõigust, sest selle saab kehtestada ainult vanemate kokkuleppega, mille kohus võib kinnitada.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Ei. Kui kohus määrab hooldusõiguse ühele vanemale, võib oma lapsest eraldi elav vanem jätkata vanemliku vastutusega seotud õiguste teostamist lapse tulevikku mõjutavates olulistes küsimustes. Sellisteks olulisteks küsimusteks peetakse alaealisele lapsele nime panemist ja selle muutmist, lapse viibimiskoha määramist, kui see erineb vanema elukohast, lapse viibimiskoha määramist pikaajaliseks välismaal viibimiseks või elamiseks, lapse kodakondsuse valimist ning lapse kooli ja elukutse valimist.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Kohus ei saa ühist hooldusõigust määrata, vaid ainult vastava vanemate kokkuleppe abieluõiguslikes menetlustes lapse huvisid arvesse võttes kinnitada. Selle kinnitamise tingimus on, et lahus elavad vanemad peavad ühist hooldusõigust teostades tagama oma lapsele tasakaalustatud eluviisi. Kui kohus ei pea seda võimalikuks, võib ta kokkuleppe kinnitamisest keelduda. Viivitamatut tegutsemist nõudvas olukorras võib üks vanem siiski iseseisvalt otsuseid teha ja peab teist vanemat viivitamata teavitama (nt kiireloomulise meditsiinilise sekkumise korral).

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanema hooldusõiguse küsimuses võib pöörduda kas eestkosteasutuse või kohtu poole, olenevalt sellest, kas vanemate vaidlus puudutab ühise hooldusõiguse teostamist või peab hooldusõiguse määrama kohus.

Avaldus tuleb esitada kostja elukoha (või selle puudumisel kostja viibimiskoha) või abikaasade viimase ühise elukoha järgsele kohtule.

Avaldus tuleb pädevale kohtule esitada kirjalikult. Vt ka teabelehte „Kuidas toimida?“ seoses menetluse algatamise ja avalduse sisuga. Lisaks üldiselt nõutavale teabele tuleb vanemliku vastutusega seotud asjades esitada abielu sõlmimise ning abielust sündinud ja elavate laste andmed ning lisada laste sünnitunnistused.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Vanema hooldusõiguse vaidluse lahendamiseks ja lapse kolmanda isiku hooldada andmiseks algatatud kohtumenetlus

Kui lahus elavad vanemad ei ole kokkuleppele jõudnud, otsustab kohus taotluse korral või omal algatusel, kummale vanemale hooldusõigus jääb. Kohus võtab otsust tehes arvesse lapse huvisid ja hindab, kus on lapse füüsiline, vaimne ja moraalne areng paremini tagatud.

Vanemliku vastutuse või vanema hooldusõiguse teostaja määramist või isiku hooldusõiguse muutmist, lapse kolmanda isiku hooldada andmist või selle muutmist puudutava kohtumenetluse võib algatada vanem või eestkosteasutus. Kohtumenetluse peab algatama üks vanem teise vastu või eestkosteasutus mõlema vanema vastu. Lapse kolmanda isiku hooldada andmise muutmise menetlus tuleb algatada selle isiku vastu, kelle hooldada laps anti.

Kohus peab menetluse käigus ära kuulama mõlemad vanemad ja põhjendatud juhtudel – või kui laps seda ise taotleb – ka lapse. Kui laps on vähemalt 14-aastane, võib kohus vanema hooldusõiguse ja lapse hooldada andmise otsustada ainult lapse nõusolekul, kui lapse valik ei ohusta tema arengut.

Kohus võib vanemaid kohustada kasutama lepitust, et tagada vanemliku vastutuse nõuetekohane teostamine ja selle tagamiseks vajalik koostöö vanemate vahel.

Eestkosteasutuse menetlus ühise hooldusõigusega seotud vaidluses

Kui vanemad ei suuda ühise hooldusõigusega seotud küsimustes kokkuleppele jõuda (olenemata sellest, kas nad elavad koos või lahus), võib kumbki vanem taotleda, et otsuse teeks eestkosteasutus, välja arvatud südametunnistusevabaduse või usuvabaduse küsimustes.

Kui lahus elavad vanemad, kellel on ühine hooldusõigus, lepivad kokku asjakohaste õiguste ja kohustuste omavahelises jaotuses või et vanema hooldusõigust teostab tulevikus üks neist, protokollib eestkosteasutus nende taotluse korral selle kokkuleppe. Protokollida tuleb ka kokkulepe selle kohta, kumb vanem last kasvatab ja asjaolu, et lapse tulevikku mõjutavates olulistes küsimustes teostavad nad ühist hooldusõigust, kui kohus ei ole määranud teisiti.

Vanemaid tuleb teavitada, et nad võivad oma kokkulepet muuta ja et kokkuleppel ei ole sama jõudu nagu abieluõiguslikus menetluses või vanema hooldusõiguse vaidluse lahendamiseks algatatud kohtumenetluses tehtud otsusel.

Abieluõiguslikes menetlustes teeb kohus oma äranägemise järgi esialgse otsuse alaealise lapse elu- ja viibimiskoha kohta vanema või kolmanda isiku juures, vanema hooldusõiguste laiendamise või piiramise või kummagi vanema ja lapse suhtlemise kohta.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Vt ka teabelehte „Kuidas toimida?“, mis käsitleb seda küsimust.

Vanema hooldusõiguse äravõtmise või ennistamise ning lapse hooldada andmise ja üleandmise või suhtlusõigusega seotud menetlustes antakse pooltele olenemata nende sissetulekust ja varalisest seisundist maksete edasilükkamise õigus. Maksete edasilükkamise õigus tähendab, et menetlusega kaasnevad tasud ja kulud tasub alguses poolte asemel riik, kuid kohtuvaidluse kaotanud pool peab tasutud kulud riigile menetluse lõpus tagasi maksma.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, vanema hooldusõigusega seotud menetlustes tehtud otsused saab üldnormide kohaselt edasi kaevata. Edasikaebuse võib esitada vanem või laps. Edasikaebamise tähtaeg on 15 päeva pärast otsuse teatavakstegemise kuupäeva.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Vanemliku vastutusega seotud otsuse täitmisele pööramiseks väljastab esimese astme kohus või – sellise välisriigis tehtud otsuse (kohtuliku kokkuleppe) korral, mis on nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) artikli 42 kohaselt tõendatud – lapse või selle isiku, kelle suhtes täitmisotsus on tehtud, hariliku viibimiskoha järgse regionaalse kohtu asukohas tegutsev piirkondlik kohus või Budapestis asuv Buda linnaosa esimese astme kohus (Budai Központi Kerületi Bíróság) täitekorralduse.

Kui täitmisele pööratakse kohtu otsust (kohtu kinnitatud kokkulepet) lapse üleandmise ja hooldada andmise kohta, kutsub kohus isikut, kelle suhtes otsus on tehtud, oma kohustust vabatahtlikult täitma, määrates asjakohase tähtaja, ning kui isik seda ei tee, määrab kohus lapse üleandmise politsei abil.

Laps tuleb üle anda täitmist taotlevale isikule või selle isiku äraolekul tema esindajale, kelle eestkosteasutus on heaks kiitnud, või eestkosteasutusele. Kui laps antakse üle, peab last üle andma kohustatud isik teavitama last ülevõtvat isikut lapse tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest, mille mitteteadmine võib ohustada lapse elu või füüsilist puutumatust.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Ungari kohtud tunnustavad liikmesriigis vanemliku vastutuse küsimuses tehtud otsust erimenetluseta. Kohtuotsuse sisu ei või mitte mingil juhul kontrollida.

Huvitatud isik võib sellegipoolest taotleda pädevalt kohtult otsuse tunnustamise või mittetunnustamise otsust.

Täitmisele pööramine

Liikmesriigis tehtud vanemliku vastutuse teostamist käsitlev otsus, mis on asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav ja mis on kätte toimetatud, pööratakse Ungaris täitmisele juhul, kui see on huvitatud isiku taotlusel Ungaris täidetavaks tunnistatud.

Otsuse tegemise liikmesriigi kohus või pädev asutus väljastab huvitatud isiku taotluse korral nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 42 kohase tõendi.

Lapse või täitmiskohustusega isiku hariliku viibimiskoha järgse regionaalse kohtu asukohas tegutsev piirkondlik kohus või Budapestis asuv Buda linnaosa esimese astme kohus väljastab sellise tõendiga välisriigi otsuse (kohtuliku kokkuleppe) põhjal täitekorralduse.

Välisriigi kohtu otsus on täitmisele pööratav, kui see vastab olenevalt oma laadist järgmistele tingimustele: see on tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtuotsus, millega tuvastati rikkumine; see on kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse see osa, millega tuvastati rikkumine seotud tsiviilnõude alusel, või see on kohtu kinnitatud kokkulepe.

Täitekorraldusel põhinev täitemenetlus toimub vastavalt Ungari täitemenetlust käsitlevatele õigusaktidele.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Ungari kohtud tunnustavad liikmesriigis tehtud otsust erimenetluseta. Kohtuotsuse sisu ei või mitte mingil juhul kontrollida.

Huvitatud isik võib sellegipoolest taotleda pädevalt kohtult otsuse tunnustamise või mittetunnustamise otsust.

Pool võib täitmisotsuse taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.

Edasikaebuse kohta tuleb teha otsus kohtumenetlust reguleerivate normide järgi.

Täitmisotsuse peale tuleb edasikaebus esitada ühe kuu jooksul pärast selle kättetoimetamist. Kui isiku, kelle suhtes täitmist taotletakse, harilik viibimikoht on mõnes muus liikmesriigis (mitte Ungari), on edasikaebuse esitamise tähtaeg kaks kuud pärast otsuse talle isiklikult või tema viibimiskohta kättetoimetamist. Tähtaega ei või elukoha kauguse tõttu pikendada.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Ungari on ühinenud vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsiooniga, mis sisaldab kohaldatavat õigust käsitlevaid norme, ja selliseid norme sisaldavad ka teatavad kahepoolsed vastastikuse abi lepingud.

Ungari siseriikliku õiguse kohaselt reguleerib vanema ja lapse vahelisi perekonnaõiguslikke suhteid, seega eelkõige lapsele nime panemist, lapse paigutamist, hooldamist ja seaduslikku esindamist ning lapse vara valitsemist, välja arvatud ülalpidamiskohustusi, lapse isiku suhtes kohaldatav õigus. Seoses lapse seisundiga perekonnas ning lapse ja tema vanemate vaheliste perekonnaõiguslike suhetega tuleb sellise lapse suhtes, kes on Ungari kodanik või elab Ungaris, kohaldada Ungari õigust (v.a ülalpidamiskohustuste puhul), kui see on lapsele soodsam.

Viimati uuendatud: 04/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Malta

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Mõiste hõlmab kõiki tsiviilseadustikus (Malta seaduste kogu 16. peatükk) sätestatud vanemate õigusi ja kohustusi oma alaealise lapse suhtes. Termin „vanemlik vastutus“, mida Malta õigusaktides nimetatakse „vanema hooldusõiguseks“, hõlmab isiku- ja varahooldusõigust ja suhtlusõigust ning selliste otsuste tegemise õigust, mis puudutavad lapse elukohta, lapsega reisimist, lapse ülalpidamise kohustust, tema haridust, tähtsaid tervisealaseid otsuseid ja lapsele kuuluva vara valitsemist.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Lapse bioloogilisel vanemal või kui laps on lapsendatud, siis lapsendajatel pärast lõpliku lapsendamisotsuse tegemist. Lisaks kannab vanemlikku vastutust üksikema, v.a juhul, kui lapse isa ja ema registreerivad lapse sünni koos.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui laps paigutatakse kasuperekonda või antakse kohtu eestkoste alla, kuulub vastavalt laste ja noorukite (eestkoste) seadusele (Malta seaduste kogu 285. peatükk) vanema hooldusõigus lapse suhtes ministrile.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Abielulahutuse või kooselu lõpetamise korral lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus kohtuotsusega või lepitusmenetluse teel. Vanemliku vastutuse küsimuse saab lahendada ka notari juuresolekul poolte vahel sõlmitava õiguslikult siduva ja täitmisele kuuluva dokumendiga.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kui selline kokkulepe sõlmitakse väljaspool lahutusmenetlust, siis selleks, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv, peab kohus selle kinnitama ning see tuleb esitada riiklikule registrile. Kui aga vanemlikku vastutust käsitlev kokkulepe sõlmitakse lahuselu- või abielulahutuse menetluse ajal, esitatakse kokkulepe asja menetlevale kohtule, kes teeb otsuse, millega kokkulepe kinnitatakse või jäetakse kinnitamata.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Sellisel juhul on alternatiiviks lepitusmenetlus. Kui vanemad lepitusmenetluses kokkuleppele ei jõua, algatatakse menetlus tsiviilkohtus (perekonnaasjade osakonnas).

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohus saab otsuse teha kõikides küsimustes, mida peetakse lapse heaolu seisukohast olulisteks, näiteks lapse elukoht, kummal vanemal on vanema hooldusõigus, külastus- ja suhtlusõigus ning lapsele elatise maksmise kohustus.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Kohus määrab harva ühele vanemale ainuhooldusõiguse, kuid see sõltub konkreetsest juhtumist. Kui aga kohus määrab ühele vanemale ainuhooldusõiguse, on teatavate küsimuste üle otsustamisel siiski vajalik teise vanema nõusolek, eelkõige kui need puudutavad suhtlusõigust või alaealise viimist kolmandasse riiki, sest need on otseselt seotud hooldusõiguseta vanema suhtlusõigusega.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

See tähendab, et mõlemad vanemad arutavad last puudutavad küsimused omavahel läbi ja otsustavad need koos. See ei hõlma igapäevaseid tegevusi, vaid ainult olulisi otsuseid, mis on seotud lapse elukoha, hariduse ja tervisega. Lingil klikates avaneb uus akenTsiviilseadustiku artikli 136 lõikes 3 on loetletud erakorralised toimingud, mille tegemiseks on tarvis mõlema vanema nõusolekut.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, tuleb esitada avaldus tsiviilkohtule (perekonnaasjade osakonnale). Kuna nõutavate dokumentide ametlik loetelu puudub, võib avaldusele lisada kõik asjakohased dokumendid ja tõendid, eelkõige need, mis tõendavad vanema hooldusõigust, ning isiku- ja varahooldusõigust puudutavad kokkulepped või otsused.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Avalduse läbivaatamiseks määratakse konkreetne kuupäev. Istungil kuulab kohtunik ära menetluse pooled ja tunnistajad, kelle pooled on välja kutsunud. Kohus võib ka vajaduse korral määrata sotsiaaltöötajad ja psühholoogid, kes koostavad lapse kohta arvamuse. Kohtu määratud eksperdid koostavad arvamuse pärast vanemate, lapse ja juhtumiga seotud muude spetsialistide ärakuulamist. Kiirmenetlust kohaldatakse siis, kui avalduse esitanud pool põhjendab piisavalt asja kiireloomulist. Kui see on alaealise huvides, tehakse kiireloomulises asjas, näiteks lahkumise takistamine, isiku- ja varahooldusõigus jne, esialgne otsus.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, tasuta õigusabi saab taotleda, kuid sellisel juhul hinnatakse taotleja majanduslikku olukorda vastavalt kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Malta seaduste kogu Lingil klikates avaneb uus aken12. peatükk) kolmanda raamatu X jaotisele. Lisateavet tasuta õigusabi kohta saab tasuta õigusabi rubriigist.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Otsuse saab edasi kaevata ainult õigusküsimustes, st näiteks kui kohus ei ole andnud ühele poolele õigust kutsuda kohtusse oma tunnistaja ning on sellest keeldunud mõjuva põhjuseta. Sellisel juhul saab otsuse edasi kaevata apellatsioonikohtusse.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Tsiviilkohtu (perekonnaasjade osakonna) otsus kuulub automaatselt täitmisele, kuid kui üks lapsevanematest otsust ei täida, saab see lapsevanem, kelle hooldusõigust see piirab, esitada teate politseile, kes algatab magistraadikohtus kriminaalmenetluse otsuse täitmisele pööramiseks, ning rikkujale võidakse määrata trahv (multa) ja/või vabadusekaotus. Lisaks saab tsiviilkohtule (perekonnaasjade osakonnale) esitada avalduse kohtuotsuse muutmiseks.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Kohaldatav menetlus on sätestatud määruses (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega (Brüsseli IIa määrus); selle menetluse raames väljastab pädev kohus tõendi, mis esitatakse koos kohtuotsuse ning kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise taotlusega tsiviilkohtule (perekonnaasjade osakonnale). Samuti tuleb esitada aadress, kuhu saab saata teated. Kõik dokumendid tuleb tõlkida malta või inglise keelde.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Kohtuotsuse tunnustamist saab vaidlustada samas kohtus, kellele on esitatud kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise taotlus. Asjaomases taotluses tuleb märkida põhjused, miks kohtuotsust ei tuleks tunnustada ega täitmisele pöörata.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Kohaldatav õigusakt on nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

Viimati uuendatud: 10/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Holland

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Termin „vanemlik vastutus“ tähendab alaealise suhtes kehtivaid õigusi ning lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise kohustust.

Tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) 1. raamatu artiklis 247 on selle kohta sätestatud:

1. Vanema hooldusõigus hõlmab vanemate kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest ja teda kasvatada.

2. Hoolitsemine ja kasvatamine hõlmab vastutust lapse vaimse ja füüsilise heaolu ja ohutuse eest ning lapse isiksuse arenemise toetamist. Vanemad ei või lapse eest hoolitsedes ja teda kasvatades kasutada vaimset või füüsilist vägivalda ega kohelda last alandavalt.

3. Vanema hooldusõigus hõlmab vanema kohustust toetada sideme loomist lapse ja teise vanema vahel.

4. Lapsel, kelle suhtes vanematel on ühine hooldusõigus, on õigus mõlema vanema võrdsele hoolitsusele ja kasvatusele pärast abielu lõppemist (muul põhjusel kui surma tõttu), pärast kooselu lõpetamist või registreeritud partnerluse lõppemist (muul põhjusel kui surma tõttu) või pärast mitteabielulise kooselu lõpetamist, kui sellest on teatatud kooskõlas artikli 252 lõikega 1.

5. Lõike 4 rakendamiseks peavad vanemad omavahelises kokkuleppes või lapse kasvatamise kavas arvesse võtma praktilisi takistusi, mis võivad tekkida seoses abielu lõppemisega (muul põhjusel kui surma tõttu), pärast kooselu lõpetamist või registreeritud partnerluse lõppemist (muul põhjusel kui surma tõttu) või pärast mitteabielulise kooselu lõpetamist, kui sellest on teatatud kooskõlas artikli 252 lõikega 1, kuid ainult siis, kui sellised takistused on olemas.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamise õigus ja kohustus on lapse vanematel. Sellest reeglist on siiski ka erandeid.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui vanemad ei soovi või ei saa vanema hooldusõigust teostada või vanemlikku vastutust kanda, saab kohus anda vanema hooldusõiguse üle muule isikule.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Pärast abielulahutust säilitavad mõlemad vanemad oma lapse suhtes hooldusõiguse. Mõlemad jäävad vastutavaks lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise eest. Sellest reeglist on siiski ka erandeid. Teatavatel juhtudel võib kohus taotluse alusel anda isiku- ja varahooldusõiguse ühele vanemale. Lapsevanemaks olemist (mis ei ole määratluse kohaselt samaväärne vanema hooldusõigusega) ning sellega seotud õigusi ja kohustusi saab lapse kasvatamise kavas, mis koostatakse abielulahutuse korral, reguleerida ka teistmoodi.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Abielulahutuse korral määratakse kokkuleppeline korraldus kindlaks lapse kasvatamise kavas, mille vaatab läbi kohus. Kohus kuulutab abielu lõppenuks.

Vt ka: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/scheiden/vraag-en-antwoord/checklist-bij-scheiden-of-uit-elkaar-gaan

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Lapse kasvatamisega seotud vaidlusi saab lahendada lepitusmenetluse teel.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohtuotsus hõlmab kõiki lapse kasvatamise kava elemente, sealhulgas isiku- ja varahooldusõigust, lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamisega seotud ülesannete jaotust ning lapse peamist elukohta.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Ei. Vanem, kellel on lapse ainuhooldusõigus, peab hoidma hooldusõiguseta vanemat kursis last ja tema vara puudutavate oluliste asjaoludega ning pidama temaga nõu last puudutavate otsuste tegemisel. Lõpliku otsuse teeb siiski vanem, kellel on ainuhooldusõigus.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

See tähendab, et kui vanemad on lapse kasvatamise kavas kokku leppinud lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamisega seotud ülesannete erineva jaotuse, on mõlemal vanemal samasugused õigused ja kohustused nagu hooldusõigusega vanemal (vt 1. küsimus).

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Lapse suhtes vanema hooldusõiguse saamiseks tuleb esitada taotlus lapse elukoha järgsele pädevale kohtule. Esitatavad dokumendid sõltuvad vanema ja lapse olukorrast. Teavet vajalike dokumentide kohta saab veebisaidilt www.rechtspraak.nl rubriigist Lingil klikates avaneb uus aken„Menetluseeskirjad“ („Procesreglement“) allrubriigist „Vanema hooldusõigus ja suhtlusõigus“ („Gezag en omgang“). Selles abistab Teid jurist.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Sellistes asjades ei ole konkreetset menetlust ette nähtud. Jah, ajutiste meetmete kohaldamise menetlus on võimalik.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, tasuta õigusabi on võimalik saada, kuid teatavatel tingimustel. Lingil klikates avaneb uus akenLisateavet selle kohta saab õigusabinõukogu (Raad voor Rechtsbijstand) veebisaidilt.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, apellatsioonkaebuse saab esitada apellatsioonikohtule (gerechtshof).

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Sellisel juhul kohaldatakse tavapärast kohtumenetlust.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Põhimõtteliselt ei pea midagi tegema. Kohtuotsus kuulub automaatselt täitmisele, kui asjaomane liikmesriik kohaldab Brüsseli IIa määrust. Määrus on kohaldatav kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, v.a Taanis.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Apellatsioonkaebus tuleb esitada selle riigi kohtusse, kus tehti kohtuotsus.

Madalmaades tuleb perekonnaasjades apellatsioonkaebuse esitamiseks kasutada advokaadi abi. Advokaat esitab edasikaebuse apellatsioonikohtu Lingil klikates avaneb uus akenregistrile. Pärast seda, kui kohus on teinud perekonnaasjas otsuse, on advokaadil kolm kuud aega otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonikohus peab sellest tähtajast rangelt kinni. Apellatsioonkaebuse esitamise ametlik kuupäev on apellatsioonkaebuse registrile esitamise kuupäev.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Madalmaade kohtud kohaldavad ainult Madalmaade õigust.

Viimati uuendatud: 02/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Austria

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanema hooldusõigus (vanemlik vastutus) on lapsevanemate kohustus ja õigus. See hõlmab lisaks muudele toimingutele lapse eest hoolitsemist ja tema kasvatamist, lapse vara valitsemist ja lapse esindamist (Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines bürgerliches Gesetzbuch) paragrahv 158).

Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 160 kohaselt tähendab lapse eest hoolitsemine peamiselt lapse füüsilise heaolu ja tervise eest hoolitsemist ning otseselt lapse järele valvamist, samal ajal kui lapse kasvatamine on eelkõige lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja moraalse arengu tagamine ning lapse annete, võimete, eelistuste ja arengupotentsiaali ning hariduse/kutsehariduse omandamise toetamine. Hoolitsemine hõlmab ka lapse ravimist ning lapse kasvatamine lapse elukoha üle otsustamist (Austria tsiviilseadustiku paragrahv 162) ning seega ka näiteks selliste otsuste tegemist, mis puudutavad lapse välismaale reisimist, talle kooli valimist ja tema usulise kuuluvuse valimist või muutmist. Vanemate õigus kasvatada oma last tähendab ka seda, et neil on õigus anda lapsele nimi.

Lapse vara valitsemine hõlmab näiteks lapse elatise valitsemist (selle määramist, muutmist, vastuvõtmist, sissenõudmist ja kasutamist). Austria tsiviilseadustiku paragrahvis 164 on sätestatud, et vanemad peavad valitsema lapse vara „heade vanemate hoolsusega“.

Lapse „õiguslik esindamine“ on määratletud kui õigus ja kohustus tegeleda õigusküsimustega lapse nimel. See hõlmab lapse esindamist juhul, kui õigused ja kohustused on omistatud otse lapsele, või lapse eest nõusoleku andmist. Õiguslik esindamine tähendab lapse eest hoolitsemist ja tema kasvatamist ning lapse vara valitsemist „kaudses“ tähenduses (nt arstiga ravilepingu sõlmimine, ravimeetodi kasutamiseks nõusoleku andmine) ning ei hõlma „otseseid“ toiminguid (nt ravimi manustamine, imiku mähkmete vahetamine, kontrollimine, kas kodused ülesanded on tehtud). Õiguslik esindamine (sõna otseses mõttes) toimub ka väljaspool nimetatud valdkondi, näiteks lapse nime või kodakondsuse muutmisel, abieluvälise isaduse tunnustamise taotlemisel ja lapse isikuõiguste teostamisel.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Kui laps on sündinud omavahel abielus vanematele või vanemad abielluvad omavahel pärast lapse sündi, on üldjuhul mõlemal vanemal lapse suhtes hooldusõigus (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 177 lõige 1). Kui laps on sündinud väljaspool abielu, on seaduse kohaselt lapse suhtes hooldusõigus lapse emal (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 177 lõige 2).

Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 177 lõike 2 teises lauses on sätestatud, et vanemad, kes ei ole omavahel abielus, võivad kinnitada registripidajale isiklikult pärast seda, kui neid on teavitatud õiguslikest tagajärgedest, et neil on lapse suhtes ühine hooldusõigus, kui see ei ole juba määratud kohtu poolt. Kui vanemad ei ela koos, peavad nad kokku leppima, kumb vanem on lapse peamine hooldaja. Teise võimalusena saavad vanemad sõlmida kokkuleppe kohtus või esitada sellise kokkuleppe kohtule kinnitamiseks (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 177 lõige 3). Kohus saab vanema hooldusõiguse määrata ka mõlemale vanemale (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 180 lõige 2).

Ühise hooldusõiguse saab lõpetada ainult kohtuotsusega. Sel juhul peab kohus proovima lahendada vaidluse kompromissiga. Kui see ei õnnestu, määrab kohus hooldusõiguse ühele või mõlemale vanemale (Austria tsiviilseadustiku paragrahv 180). Kui kohus määrab ühise hooldusõiguse, peab ta ka määrama, kumb vanem on lapse peamine hooldaja. Selliste otsuste tegemisel lähtub kohus alati lapse parimatest huvidest.

Kui vanema hooldusõigus määratakse ainult ühele vanemale, antakse teisele vanemale suhtlusõigus ning õigus saada teavet ja avaldada oma arvamust last puudutavate küsimuste kohta ning esindusõigus vastavalt Austria tsiviilseadustiku paragrahvis 189 sätestatule.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui kumbki vanem ei saa vanema hooldusõigust teostada, peab kohus otsustama, millistele vanavanematele (või millisele vanavanemale) või kasuvanematele (või millisele kasuvanemale) tuleb anda lapse suhtes hooldusõigus. Kui vanema hooldusõigus antakse vanavanematele või kasuvanematele, eelistatakse üldjuhul paari üksikule vanavanemale või kasuvanemale, v.a juhul, kui see ei ole lapse parimates huvides. Juhul kui kumbki vanem ei suuda teostada üht ja sama konkreetset osa oma hooldusõigusest, kehtib eelnev selle konkreetse osa kohta. Vanema hooldusõiguse määramisel on alati peamiseks kriteeriumiks lapse heaolu.

Kui ainuhooldusõigusega vanem ei saa vanema hooldusõigust teostada, peab kohus otsustama, kas anda vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt teisele vanemale, vanavanematele (või vanavanemale) või kasuvanematele (või kasuvanemale). Vanavanematele ja kasuvanematele eelistatakse teist vanemat, tingimusel et see vanem suudab tagada lapse heaolu.

Kui lapsel puuduvad vanemad, vanavanemad või kasuvanemad, kellele saaks tema suhtes hooldusõiguse määrata, antakse vanema hooldusõigus muule sobivale isikule (Austria tsiviilseadustiku paragrahv 204). Selle isiku valimisel on otsustavaks teguriks lapse heaolu; samuti tuleb arvesse võtta lapse ja tema vanemate soove (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 205 lõige 1). Esimesena kaalutakse sugulasi ning seejärel teisi lapsele lähedasi isikuid ja viimasena muid sobivaid isikuid, näiteks laste või noorte hoolekandeorganisatsioone (Austria tsiviilseadustiku paragrahv 209).

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Ühine hooldusõigus säilib ka pärast vanemate omavahelise abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist. Kui vanemad soovivad säilitada ühise hooldusõiguse, peavad nad esitama kohtule mõistliku aja jooksul kokkuleppe, milles on täpsustatud, millise vanema juures hakkab laps põhiliselt elama. Kohus kinnitab kokkuleppe, kui see on lapse parimates huvides. Vanemad ei saa siiski jagada hooldusõigust nii, et näiteks üks vanem vastutab ainult lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamise eest ning teine tegeleb ainult lapse vara valitsemise ja lapse esindamisega; sellel vanemal, kelle juures laps põhiliselt elab, peab alati olema täielik hooldusõigus. Kui kokkulepet ei esitata mõistliku aja jooksul pärast abielu lõppemist või see ei ole lapse parimates huvides ning kompromissi ei saavutata (vajaduse korral lepitusmenetluse tulemusel), peab kohus otsustama, millisel vanemal on tulevikus lapse suhtes ainuhooldusõigus.

Vanemad ei saa ka otsustada, et pärast abielu lõppemist on hooldusõigus ainult ühel vanemal. Kokkulepe selle kohta, millise vanema juures hakkab laps põhiliselt elama, ei ole sellisel juhul ilmselgelt vajalik. See kehtib nii abielulahutuse puhul kui ka siis, kui lapse vanemad on veel omavahel abielus, kuid elavad püsivalt lahus. Sellisel juhul teeb kohus otsuse ainult ühe vanema taotlusel.

Selline abielulahutusjärgne vanema hooldusõiguse teostamise korraldus kehtib ka siis, kui elukaaslased lähevad lahku. Seega võib kohus määrata väljaspool abielu sündinud lapse vanematele ühise hooldusõiguse, kui vanemad ei ela enam koos või pole kunagi koos elanud, tingimusel et lepitakse kokku lapse elukohas, võttes arvesse lapse parimaid huvisid.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vt 4. küsimus.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Vanemad võivad nõu saamiseks pöörduda laste ja noorte hoolekandeasutuse poole (perenõustamine) või eraõiguslike organisatsioonide poole. Teise võimalusena saavad vanemad osaleda lepitusmenetluses, paarinõustamises või perenõustamises või kasutada muid nõustamisteenuseid.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Vanema hooldusõigust ja suhtlusõigust käsitlevaid menetlusi saab ametlikult algatada ja ellu viia ainult eestkostekohus (Pflegschaftsgericht). Kui lapse heaolu on suures ohus, tuleb sellest teatada laste ja noorte hoolekandeasutusele. Kui laps on otseses ohus, saab hoolekandeasutus võtta asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kõige tõsisemate juhtumite korral võtta ära vanema hooldusõiguse.

Lapse elatise küsimuses saab otsuse teha ainult lapse õigusliku esindaja või elatist saama õigustatud vastutusealise isiku taotlusel; kohus ei saa seda omal algatusel otsustada. Lapse elatis tuleb sisse nõuda hagita menetluses (Außerstreitverfahren). See kehtib ka vastutusealiste laste puhul. Selle eest vastutavad kohtuametnikud (Rechtspfleger).

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Hooldusõiguseta vanemal on õigus saada hooldusõigusega isikult õigel ajal teavet last mõjutavate oluliste küsimuste ning kavandatud meetmete kohta, mille puhul on ühise hooldusõiguse korral nõutav ühine esindamine (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 167 lõiked 2 ja 3), ning esitada selle kohta oma arvamus (õigus saada teavet ja avaldada oma arvamust). Seda arvamust tuleb arvesse võtta, kui väljendatud soovid teenivad lapse huve paremini. Need õigused kehtivad ka vähemoluliste küsimuste puhul (kui tegemist ei ole vaid igapäevaste asjadega), kui hooldusõiguseta vanema soovist hoolimata ei ole tal võimalik lapsega iga päev silmast-silma suhelda, näiteks kui asjaolud seda ei võimalda või laps keeldub suhtlemisest (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 189 lõige 3).

Kui hooldusõigusega vanem jätab need kohustused järjekindlalt täitmata, võib kohus teha vastava ettekirjutuse taotluse alusel ning kui lapse heaolu on ohus, siis omal algatusel (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 189 lõige 4). Kohus saab näiteks anda vanemale, kes ei täida oma kohustusi, konkreetse korralduse või anda hooldusõiguseta vanemale õiguse hankida ise arstilt või koolilt teavet. Kui hooldusõigusega vanema käitumine ohustab lapse heaolu, võidakse hooldusõigus temalt vastavalt Austria tsiviilseadustiku paragrahvile 181 osaliselt või täielikult ära võtta.

Kohus võib piirata õigust saada teavet ja avaldada oma arvamust või selle õiguse ära võtta, kui selle kasutamine ohustab tõsiselt lapse heaolu. Sama kehtib ka siis, kui asjaomane vanem kuritarvitab seda õigust või kasutab seda teisele vanemale vastuvõetamatul viisil. See õigus võetakse ära ka siis, kui vanem ise põhjuseta keeldub lapsega suhtlemast (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 189 lõige 2).

Vanema hooldusõigust tuleb alati teostada viisil, mis teenib kõige paremini lapse huve. Lapse parimate huvide kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta lapse isikuomadusi ja vajadusi, eelkõige tema andeid, võimeid, eelistusi ja arengupotentsiaali ning vanemate elutingimusi.

Kõik hooldusõigusega isikud (vanemad, vanavanemad, kasuvanemad ja muud isikud) ning isikud, kellel on lapse suhtes muud õigused ja kohustused (nt suhtlusõigus), peavad lapse heaolu tagamiseks hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada lapse suhteid teiste isikutega, kellel on lapse suhtes õigused ja kohustused, või raskendada neil isikutel oma kohustuste täitmist (hea käitumise põhimõtted (Wohlverhaltensgebot), Austria tsiviilseadustiku paragrahv 159).

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Lapse õigusliku esindamise puhul kehtib üksi esindamise põhimõte, st kummalgi vanemal on õigus ja kohustus esindada last üksi. Seega on ühe vanema algatatud kohtumenetlus seaduslik isegi siis, kui teine vanem sellega ei nõustu (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 167 lõige 1). Mõlema esindusõigusliku vanema nõusolek on nõutav ainult Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 167 lõikes 2 loetletud juhtudel (nt lapse ees- ja perekonnanime muutmine, lapse usulise kuuluvuse valimine või muutmine, lapse üleandmine teise isiku hoole alla jne).

Teise esindusõigusliku vanema nõusolek ja kohtu nõusolek on vajalik siis, kui last esindatakse või tema eest antakse nõusolek varaga seotud küsimustes, mis ei ole seotud tavapärase äritegevusega (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 167 lõige 3). See hõlmab näiteks vara võõrandamist või sellele hüpoteegi seadmist, pärimisõigusest loobumist, pärandi tingimusteta vastuvõtmist või sellest loobumist ning kohustustega koormatud kingete vastuvõtmist.

Tsiviilkohtumenetluses on mõlemal vanemal õigus last üksi esindada. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele või kohus ei ole määranud neile või kolmandale isikule lapse esindamise õigust, esindab last menetluse algatanud vanem (Verfahrenshandlung) (Austria tsiviilseadustiku paragrahv 69). Vanemad peavad järgima hea käitumise põhimõtteid (vt 9. küsimus).

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Kohtualluvuse seaduse (Jurisdiktionsnorm – JN) paragrahvi 109 kohaselt on pädev kohus lapse alalise elukoha järgne piirkondlik kohus (Bezirksgericht) või kui lapse alaline elukoht ei asu Austrias, siis tema tegeliku elukoha järgne piirkondlik kohus. Kui lapse elukoht ei ole Austrias, on pädev kohus tema õigusliku esindaja alalise elukoha järgne piirkondlik kohus. Kui esindaja ei ela Austrias, on pädevaks kohtuks ühe vanema alalise elukoha järgne piirkondlik kohus või Viini linna piirkondlik kohus (Bezirksgericht Innere Stadt Wien). Alaline elukoht erineb (lihtsalt) elukohast selle poolest, et seal elatakse konkreetse aja jooksul pidevalt (umbes kuus kuud).

Ainuhooldusõiguse või ühise hooldusõiguse üleandmise taotluse saab saata piirkondlikule kohtule kirjalikult posti teel või esitada isiklikult vastuvõtuajal (Amtstage), mis on vähemalt kord nädalas, tavaliselt teisipäeva hommikuti. Pooli ei pea esindama advokaat. Kui pooled siiski soovivad esindajat, võib neid esindada ainult advokaat (õiguslikule esindajale esitatav nõue (relative Anwaltspflicht), mis on sätestatud hagita menetluste seaduse paragrahvi 101 lõikes 1).

Taotluses tuleb esitada juhtumi kirjeldus, taotleja ning tema esindaja ees- ja perekonnanimi ning aadress ja vajaduse korral muude isikute nimed ja aadressid, kui need on taotlejale teada, ning perekonnaseisu käsitlevates asjades mõlema poole sünnikuupäev ja -koht ning kodakondsus (hagita menetluste seaduse paragrahvi 10 lõige 3).

Kui taotlus ei ole vormilt või sisult nõuetekohane või täielik ning see takistab järgmisi menetlustoiminguid, ei tohi kohus taotlust kohe tagasi lükata või rahuldamata jätta, vaid peab esmalt nõudma selle parandamist (hagita menetluste seaduse paragrahvi 10 lõige 4).

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Sellisel juhul kohaldatakse hagita menetlust kooskõlas hagita menetluste seadusega.

Kohus peab vanema hooldusõiguse ja suhtlusõiguse määramisel või äravõtmisel arvestama lapse parimate huvidega, eelkõige selleks, et säilitada usaldusväärne suhe ja tagada õiguslik selgus, ning peab mõnikord tegema seda ajutiselt kiirmenetluses. See võib olla vajalik eelkõige pärast vanemate abielulahutust või lahkukolimist (Austria tsiviilseadustiku paragrahvi 180 lõike 1 punkt 1). Kui kohus ei ole otsustanud teisiti, on selline otsus siduv ja kuulub täitmisele ajutiselt.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung – ZPO) paragrahvide 63–73 kohaselt saab pool taotleda tsiviilkohtumenetluses tasuta õigusabi, kui ta ei suuda menetluskulusid tasuda, ilma et ta satuks seetõttu allapoole toimetulekupiiri. Vastavalt hagita menetluste seaduse paragrahvi 7 lõikele 1 kohaldatakse neid sätteid hagita menetlustes (näiteks lapsele elatise maksmise menetluses).

Abstraktses tähenduses asub toimetulekupiir töötava isiku statistilise keskmise sissetuleku ja elatusmiinimumi vahepeal. Toimetulek on ohus, kui isik ja tema pere, kellel on õigus elatisele, ei saaks elada isegi tagasihoidlikult, võttes arvesse kogu likviidset vara või võimalust koguda pikema menetluse jooksul sääste. Samuti võidakse anda osaliselt tasuta õigusabi.

Tasuta õigusabi antakse ainult siis, kui kavandatud hagi esitamine või õiguste kaitsmine kohtus ei ole ilmselgelt alusetu või mõttetu. Tasuta õigusabi antakse nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Poole kodakondsus ei ole oluline.

Tasuta õigusabi hõlmab eelkõige ajutist vabastust kohtukulude ning tunnistajate, ekspertide ja tõlkide tasude maksmisest ning poole sõidukulude katmist, kui ta peab isiklikult kohtusse ilmuma. Kui seaduse kohaselt peab poolt esindama advokaat (näiteks vaidluste puhul, mis käsitlevad 5000 eurost suuremat summat või mida arutatakse liidumaa kohtus (Landesgerichte)) või kui see on juhtumi asjaolusid arvesse võttes vajalik, tagatakse poolele ajutiselt tasuta Austria advokaat. Advokaat annab poolele enne menetlust tasuta õigusnõu, et lahendada vaidlus kohtuväliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 71 on sätestatud, et tasuta õigusabi saav pool peab summad, mille tasumisest ta ajutiselt vabastati ning mis ei ole veel tagasi makstud, osaliselt või tervikuna tagasi maksma. Lisaks peab ta tasuma talle määratud advokaadi kulud vastavalt kehtestatud tasumääradele, kui ja niipea, kui ta suudab seda teha oma toimetulekut ohustamata. Tagasimaksmise kohustus aegub kolm aastat pärast menetluse lõppemist. Selleks et kontrollida, kas tagasimaksmise tingimused on täidetud, võib kohus nõuda poolelt sobiva aja jooksul oma varade uuesti deklareerimist (Vermögensbekenntnis) koos vajalike tõenditega.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Esimese astme kohtu otsuse vanemliku vastutuse kohta saab edasi kaevata (hagita menetluste seaduse paragrahv 45). Edasikaebus tuleb esitada 14 päeva jooksul pärast otsuse ärakirja kättetoimetamise kuupäeva (hagita menetluste seaduse paragrahvi 46 lõige 1). Üldjuhul lahendab apellatsioonkaebusi teise astme kohus.

Teatud juhtudel võib apellatsioonimenetluses esitada apellatsioonikohtu (Rekursgericht) otsuse peale kassatsioonkaebuse (Revisionsrekurs) kõrgeimale üldkohtule (Oberster Gerichtshof) (vrdl hagita menetluste seaduse paragrahv 62). Kassatsioonkaebuse saab esitada ainult sellise õigusküsimuse lahendamiseks, mis on õiguse ühtluse, kindluse või arengu seisukohast väga tähtis. Teatud juhtudel ei ole kassatsioonkaebuse esitamine lubatud, näiteks asjades, mis käsitlevad tasuta õigusabi, kohtukulusid ja tasusid. Edasikaebus tuleb esitada 14 päeva jooksul pärast apellatsioonikohtu otsuse kättetoimetamise kuupäeva (hagita menetluste seaduse paragrahvi 65 lõige 1). Kaebusele peab alla kirjutama advokaat või notar (hagita menetluste seaduse paragrahvi 65 lõike 3 punkt 5).

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Vastavalt hagita menetluste seaduse paragrahvi 110 lõikele 2 ei saa otsuseid täitmisele pöörata täitemenetluse seadustiku (Exekutionsordnung) kohaselt. Vastavalt hagita menetluste seaduse paragrahvi 79 lõikele 2 peab kohus määrama poole taotlusel või omal algatusel asjakohaste siduvate meetmete kohaldamise. Nendeks meetmeteks on trahv, kuni ühe aasta pikkune vabadusekaotus, sundtoomine, dokumentide, teabe ja vallasvara kontroll ning usaldusisiku määramine, kes võtab mõistlikke meetmeid süüdlase kulul ja riisikol. Suhtlusõigust käsitlev otsus tuleb täitmisele pöörata isegi siis, kui vanem, kes ei kuulu lapsega samasse leibkonda, on selle vastu. Kohus võib ka täitmisele pöörata vanema hooldusõigust käsitleva otsuse, kasutades sobivaid otseseid sunnimeetmeid.

Vastavalt hagita menetluste seaduse paragrahvi 110 lõikele 3 saab kohus otsuse täitmisele pööramisest omal algatusel loobuda ainult siis ja nii kauaks, kui täitmine ohustab lapse heaolu. Kui täitmisele pööratakse kohtu poolt tehtud või heaks kiidetud vanema hooldusõigust käsitlev otsus, võib kohus paluda abi laste ja noorte hoolekandeasutuselt või perekonnakohtult, eelkõige seoses lapse ajutise hooldusega, kui see on vajalik lapse heaolu tagamiseks. Otseseid sunnimeetmeid kohtuotsuse täitmisele pööramiseks saab siiski kohaldada ainult kohtuasutus. Kohtuasutus võib paluda selleks politsei abi.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Vastavalt Brüsseli IIa määruse artiklile 21 tunnustatakse ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust teistes liikmesriikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

Välisriigi kohtu tehtud vanema hooldusõigust käsitleva otsuse täitmiseks on vajalik erimenetlus (Brüsseli IIa määruse artikkel 28 jj); vastavalt määruse artiklile 30 reguleerib sellist menetlust liikmesriigi õigus. Austrias kohaldatakse sel puhul hagita menetluste seaduse paragrahve 112–116.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Taotlus teises liikmesriigis tehtud vanema hooldusõigust käsitleva otsuse mittetunnustamiseks (Brüsseli IIa määruse artikli 21 lõige 3) kuulub nii nagu tunnustamise taotlus lapse alalise elukoha järgse piirkondliku kohtu pädevusse või alalise elukoha puudumisel lapse Austrias asuva elukoha järgse kohtu pädevusse. Kui lapse elukoht ei ole Austrias, on pädevaks kohtuks tema õigusliku esindaja alalise elukoha järgne kohus või kui õigusliku esindaja alaline elukoht ei ole Austrias, siis ühe vanema alalise elukoha järgne kohus, kui asi puudutab last. Muudel juhtudel on pädevaks kohtuks Viini linna piirkondlik kohus (kohtualluvuse seaduse paragrahv 109a koostoimes selle seaduse paragrahviga 109).

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Kui Brüsseli IIa määruse või Haagi 1996. aasta lastekaitse konventsiooni kohaselt on pädevaks kohtuks Austria kohus, kohaldatakse peamiselt Austria õigust.

Viimati uuendatud: 19/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Rumeenia

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Rumeenia tsiviilseadustikus (Codul Civil) kasutatakse terminit „vanema hooldusõigus” (autoritatea părintească). Vanema hooldusõiguse all mõistetakse kõiki õigusi ja kohustusi, mis vanemal on seoses lapse isiku ja tema varaga. Õigused ja kohustused kuuluvad võrdselt mõlemale vanemale ning neid teostatakse lapse huvidest lähtuvalt. Vanema hooldusõigust teostatakse seni, kuni laps omandab täieliku teovõime.

Vanemate õigused ja kohustused (mis on sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 487–499 ja seaduses nr 272/2004 (Legea nr. 272/2004) laste õiguste kaitse ja edendamise kohta) hõlmavad seoses lapse isikuga järgmist:

  • õigus ja kohustus luua lapse identiteet ja seda säilitada. Vanemad registreerivad lapse kohe pärast sündi ning lapsel on õigus nimele ja kodakondsusele. Vanemad valivad lapse ees- ja perekonnanime;
  • õigus ja kohustus last kasvatada. Vanematel on õigus ja kohustus laps üles kasvatada, hoolitseda lapse tervise ning füüsilise, vaimse ja intellektuaalse arengu eest, samuti talle hariduse andmise ning tema väljaõppe ja kutsealase koolituse eest kooskõlas oma veendumustega ning vastavalt lapse eripärale ja vajadustele;
  • õigus ja kohustus valvata lapse järele;
  • õigus ja kohustus anda lapsele ülalpidamist. Vanemad on kohustatud andma solidaarselt alaealisele lapsele ülalpidamist. Vanemad on kohustatud toetama oma täiskasvanud last kuni kooli lõpetamiseni, kui laps jätkab õpinguid, kuid mitte kauem kui lapse 26aastaseks saamiseni;
  • õigus võtta lapse suhtes teatavaid distsiplinaarmeetmeid. Keelatud on võtta teatavaid meetmeid, näiteks kohaldada teatavaid füüsilisi karistusi, mis kahjustaksid lapse füüsilist, vaimset või emotsionaalset seisundit;
  • õigus taotleda lapse tagasitoomist mis tahes isikult, kellel puudub õigus lapse enda juures hoidmiseks;
  • vanemate õigus lapsega kokku saada. See õigus on seotud lapse õigusega mitte olla oma vanematest lahutatud muudel kui erandlikel ja ajutistel põhjustel (nt asendushooldusele paigutamine);
  • vanema õigus säilitada lapsega isiklik kontakt. Lapsega isikliku kontakti säilitamine on võimalik näiteks järgmisel viisil: vanem külastab last tema elukohas, vanem külastab last koolis, laps veedab vaheajad kordamööda mõlema vanemaga;
  • õigus määrata kindlaks lapse elukoht. Alaealine laps elab koos oma vanematega. Kui vanemad ei ela koos, otsustavad nad lapse elukoha üle vastastikusel kokkuleppel. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, teeb otsuse eestkostekohus (Instanţa de tutelă);
  • õigus anda nõusolek lapse kihlumiseks ja abiellumiseks, kui laps on 16aastaseks saanud alaealine; õigus anda nõusolek lapse lapsendamiseks;
  • õigus vaidlustada ametiasutuste poolt seoses lapsega võetud meetmed ning esitada taotlusi ja hagisid enda ja lapse nimel.

Vanemate õigused ja kohustused (mis on sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 500–502) seoses lapse varaga võivad hõlmata järgmist:

  • lapse vara valitsemine. Vanemal puudub õigus lapse vara käsutada (samuti puudub lapsel õigus käsutada vanema vara), kuid eksisteerib pärimis- ja ülalpidamisõigus. Vanematel on õigus ja kohustus valitseda nende alaealise lapse vara ning esindada last tsiviilõiguslike dokumentide vormistamisel või anda oma nõusolek nende dokumentide vormistamiseks. Pärast 14aastaseks saamist teostab alaealine laps oma õigusi ja täidab oma kohustusi ise, kuid tal peab olema vanemate ja vajaduse korral eestkostekohtu nõusolek;
  • õigus ja kohustus esindada alaealist last tsiviilõiguslike dokumentide vormistamisel või anda oma nõusolek selliste dokumentide vormistamiseks. Enne lapse 14aastaseks saamist esindavad teda tsiviilõiguslike dokumentide vormistamisel vanemad, sest lapsel puudub täielikult teovõime. Vanuses 14–18 aastat teostab laps oma õigusi ja täidab oma kohustusi ise, kuid piiratud teovõime tõttu peab tal olema vanemate eelnev nõusolek.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Õigused ja kohustused kuuluvad võrdselt mõlemale vanemale (tsiviilseadustiku artikli 503 lõige 1) järgmistel juhtudel: kui vanemad on abielus; pärast abielulahutust (tsiviilseadustiku artikkel 397); kui väljaspool abielu sündinud lapse puhul on tuvastatud tema põlvnemine mõlemast vanemast ja vanemad elavad koos (tsiviilseadustiku artikli 505 lõige 1).

Vanema hooldusõigust teostavad (lahus elavad) vanemad ebavõrdselt järgmistel juhtudel: kui abielu lahutatakse ja kohus leiab, et on lapse huvides, et vanema hooldusõigust teostaks ainult üks vanem (tsiviilseadustiku artikkel 398); abielu lahutamise korral (tsiviilseadustiku artikli 305 lõige 2); kui laps sündis väljaspool abielu ja vanemad ei ela koos (tsiviilseadustiku artikli 505 lõige 2).

Vanema hooldusõigust teostab üks vanem vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 507, kui teine vanem on surnud või kui temalt on vanema õigused ära võetud või kui talle on seatud keeld jne.

Vanemad teostavad piiratud hooldusõigust, kui õigused ja kohustused kuuluvad kolmandale isikule või hoolekandeasutusele (tsiviilseadustiku artikkel 399).

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Kui laps on saanud 14aastaseks, on vanemal õigused ja kohustused ainult seoses lapse isikuga. Lapse varaga seotud õigused ja kohustused kuuluvad lapse eestkostjale või kolmandale isikule.

Alaealised võetakse eestkoste alla siis, kui mõlemad vanemad on surnud, nende isikud ei ole teada, nad on vanema õigustest ilma jäetud või neile on määratud kriminaalkaristus, mistõttu nad ei saa vanema õigusi teostada, nende suhtes on väljastatud keelav kohtumäärus, nad on teadmata kadunud või surnuks tunnistatud, ning kui kohus teeb lapsendamissuhte lõppemise korral otsuse, et eestkoste seadmine on lapse huvides.

Eestkoste seatakse juhul, kui lapse eest ei hoolitse kumbki vanem pärast seda, kui neilt on võetud õigus teostada vanema õigusi.

Erandkorras võib eestkostekohus otsustada paigutada laps elama sugulase või mõne muu perekonna või isiku juurde, kui nad annavad selleks oma nõusoleku, või anda laps hoolekandeasutuse hoolde.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Põhimõtteliselt on pärast lahutust vanematel ühine hooldusõigus või antakse hooldusõigus ainult ühele vanematest, kui selleks on mõjuvad põhjused, võttes arvesse lapse huve. Teisel vanemal säilib õigus jälgida lapse kasvatamist ja talle hariduse andmist ning tal on õigus anda nõusolek lapsendamiseks.

Erandkorras võib eestkostekohus otsustada paigutada laps elama sugulase või mõne muu perekonna või isiku juurde, kui nad annavad selleks oma nõusoleku, või anda laps hoolekandeasutuse hoolde. Nad teostavad lapse suhtes vanemate õigusi ja kohustusi (tsiviilseadustiku artikkel 399).

Kui tegemist on väljaspool abielu sündinud lapsega ja on tuvastatud tema põlvnemine mõlemast vanemast, teostavad vanema hooldusõigust mõlemad vanemad ühiselt ja võrdselt, kui nad elavad koos. Kui väljaspool abielu sündinud lapse vanemad ei ela koos, teostab vanema hooldusõigust ainult üks vanematest.

Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võidakse abielu lahutada notari juures isegi juhul, kui on olemas abielust sündinud lapsed, väljaspool abielu sündinud lapsed või lapsendatud lapsed või kui abikaasad saavutavad kokkuleppe kõigis küsimustes, mis käsitlevad perekonnanime kasutamist pärast lahutust, vanema hooldusõiguse teostamist mõlema vanema poolt, laste lahutusjärgse eluaseme kindlaksmääramist, eraldi elava vanema ja iga lapse vaheliste isiklike suhete säilitamist ning vanemate poolt lapse kasvatamisse, harimisse, koolitamisse ja kutseõppesse antava panuse kindlaksmääramist. Kui sotsiaaluuring näitab, et abikaasadevaheline ühist hooldusõigust või lapse eluaseme kindlaksmääramist käsitlev kokkulepe ei teeni lapse huve, jätab notar abielu lahutamise avalduse rahuldamata ja soovitab abikaasadel kohtu poole pöörduda.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Eestkostekohtu nõusolekul võivad vanemad kokku leppida vanema hooldusõiguse teostamises või lapse kaitsmiseks võetavates meetmetes, kui see on lapse huvides (tsiviilseadustiku artikkel 506).

Pooled võivad – ka ilma kohtukutseta – kohtusse ilmuda igal ajal asja kohtuliku arutamise kestel eesmärgiga taotleda, et kohus kinnitaks nendevahelise toimingu, s.t teeks otsuse kiirmenetluse korras. Kiirmenetluse otsus on lõplik ja kuulub täitmisele.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Enne kohtu poole pöördumist on vahenduse kasutamine vabatahtlik. Asja kohtuliku arutamise ajal on kohtuasutused kohustatud teavitama menetlusosalisi vahenduse kasutamise võimalusest ja eelistest. Kui vahenduse tulemusel kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlusküsimused kohtus.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Vt küsimusele nr 1 antud vastus.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Kui kohus otsustab, et vanema hooldusõigust teostab ainult üks vanematest, on asjaomasel vanemal õigus teha kõigis lapsega seotud küsimustes otsuseid ainuisikuliselt. Teisel vanemal säilib õigus kontrollida, kuidas toimub lapse kasvatamine ja talle hariduse andmine, ning tal on samuti õigus anda nõusolek lapsendamiseks.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Vanemad teostavad hooldusõigust ühiselt ja võrdselt. Kui üks vanematest teeb ilma teise vanemata vanema õiguste teostamiseks ja vanema kohustuste täitmiseks igapäevase õigustoimingu heas usus toimivate kolmandate isikutega, siis eeldatakse, et tal on selleks teise vanema nõusolek.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Eestkoste- ja perekonnaasju menetleva kohtu (ringkonnakohus või – kui see on asjakohane – laste- ja perekonnaasjade kohus) pädevusse kuuluvaid avaldusi, mis käsitlevad üksikisikute kaitset, lahendatakse selles kohtus, kelle tööpiirkonnas asub kaitstava isiku elu- või asukoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Codul de Procedură Civilă) artikkel 94).

Põlvnemise tuvastamisega seotud avaldusi on pädev menetlema hageja elukohajärgne kohus ning ülalpidamiskohustustega (sealhulgas riiklike lapsetoetustega) seotud avaldusi on pädev menetlema see kohus, kelle tööpiirkonnas avalduse esitanud ülalpidamist saama õigustatud isik elab.

Hagiavaldusele tuleb lisada alaealise lapse sünnitunnistuse koopia, isikut tõendava dokumendi koopia, abielu lahutamist käsitleva kohtuotsuse koopia, vahenduskokkulepe (kui see on olemas) ja mis tahes muud dokumendid, mida peetakse asja lahendamise seisukohast kasulikuks. Avalduse esitamisel ei tule tasuda templimaksu.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kohtu esimehe määrusega võib kohus kogu lahutusmenetluse jooksul võtta ajutisi meetmeid (kohaldatakse lühikeste menetlustähtaegadega erimenetlust), mis käsitlevad alaealise lapse eluaseme kindlaksmääramist, ülalpidamiskohustusi, riikliku lapsetoetuse sissenõudmist ja perekonna ühise eluaseme kasutamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 919).

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Menetlusabi võidakse taotleda kooskõlas erakorralise määrusega nr 51/2008 (Ordonanța de Urgență nr. 51/2008) tsiviilasjades antava õigusabi kohta, mida on muudetud seadusega nr 193/2008 (Legea nr. 193/2008), hiljem muudetud kujul.

Menetlusabi võidakse anda eraldi või kumulatiivselt advokaadipoolse abistamise, eksperdi, tõlkija või tõlgi tasude maksmise ja kohtutäituri tasu maksmise vormis, samuti kohtukulude maksmisest vabastamisena, nende kulude vähendamisena või kulude osamaksetena või edasilükatud maksetena tasumise võimaldamisena.

Täielikku menetlusabi antakse neile isikutele, kelle igakuine netosissetulek perekonnaliikme kohta oli alla 300 Rumeenia leu viimase kahe kuu jooksul enne taotluse esitamist. Kui sissetulek on alla 600 Rumeenia leu, antakse menetlusabi 50 % ulatuses. Kehtestatud tingimused ei takista siiski menetlusabi saada neil isikutel, kelle ressursid ületavad piirsummasid, kui nad tõendavad, et nad ei saa õiguskulusid kanda tulenevalt nende elu- või asukohariigi ja kohtu asukohariigi elatustaseme erinevusest.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Vanema hooldusõiguse teostamisega seotud asjades (mis on algatatud lahutusasjade raames või eraldi hagi alusel) tehtud kohtuotsuse peale saab 30 päeva jooksul pärast otsuse tegemist esitada üksnes apellatsiooni. Pooltevahelise kokkuleppe kinnitamiseks tehtud kiirmenetluse otsusega seoses saab üksnes taotleda kohtulikku läbivaatamist.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Kui kohustatud isik ei täida vabatahtlikult oma kohustust, peab õigustatud isik teavitama sellest kohtutäiturit. Kohtutäitur pöördub otsuse täidetavaks tunnistamiseks täitemenetlust läbiviiva kohtu poole. Selles küsimuses tehakse otsus kinnisel istungil menetluse pooli kohtusse kutsumata.

Täitmisele pööramise taotluse rahuldamise korral saadab kohtutäitur vanemale või sellele isikule, kelle hoolde on alaealine usaldatud, määruse ja kohtukutse, milles ta teatab kuupäeva, mil asjaomane isik peab koos alaealisega kohtusse ilmuma, et õigustatud isik saaks lapse enda hoolde võtta, või näeb ette, et asjaomane isik peab võimaldama teisel vanemal teostada õigust alaealisega isiklikult suhelda.

Kui kohustatud isik ei täida oma kohustust, viib kohtutäitur läbi sundtäitmise sotsiaalabi ja lastekaitse peadirektoraadi esindaja ning vajaduse korral psühholoogi ja politseiametnike juuresolekul. Alaealist on otsuse täitmisele pööramisel keelatud ähvardada või survestada.

Kui kohustatud isik ei täida oma kohustust, kehtib kohtu määratud karistus kuni otsuse täitmiseni ja kohtutäitur palub prokuröril esitada süüdistus.

Alaealise keeldumise korral esitab täitevametnik sotsiaalabi ja lastekaitse peadirektoraadi esindajale ametliku aruande ning pädev kohus suunab alaealise nõustamisele, mille lõpus koostab aruande psühholoog. Kui pärast sundtäitmise jätkamist alaealine keeldub, võib õigustatud isik pöörduda kohtu poole karistuse määramiseks.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Vanema hooldusõigust käsitleva otsuse tunnustamisega seoses kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2201/2003 sätteid. Avaldus tuleb esitada sellele üldkohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja elukoht või alaline asukoht Rumeenias. Tunnustamisotsuse peale võib esitada apellatsiooni territoriaalse pädevusega apellatsioonikohtule (Curtea de Apel) või selle võib vaidlustada, taotledes kohtulikku läbivaatamist Kõrgemas Kassatsioonikohus (Înalta Curte de Casație și Justiție).

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Vanema hooldusõigust käsitleva otsuse tunnustamise vaidlustamiseks võib huvitatud isik pöörduda selle üldkohtu poole, kelle tööpiirkonnas asub kostja elukoht või alaline asukoht Rumeenias.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Tsiviilseadustiku artiklis 2611 on sätestatud, et vanema hooldusõigust ja laste kaitset käsitlevates asjades kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioonile, mis võeti vastu 19. oktoobril 1996. aastal Haagis ja mis ratifitseeriti seadusega nr 361/2007.

Viimati uuendatud: 27/10/2016

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Sloveenia

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanema hooldusõigus on õigussuhe, mida reguleeritakse perekonnaõigusega. Suhted algavad lapse sünni või isaduse ja emaduse kindlaksmääramisega. Sloveenia õigussüsteemis on vallalistele vanematele sündinud lastel samad õigused kui abielus vanematele sündinud lastel. Sloveenia õigusaktides on omaks võetud täislapsendamise süsteem, mis tähendab, et lapsendatud lapsi käsitletakse bioloogiliste lastega samal viisil.

Õiguslik alus on sätestatud Sloveenia konstitutsiooni artiklis 54 (Ustava Republike Slovenije), mille kohaselt vanematel on õigus ja kohustus oma lapsi ülal pidada, neile haridust anda ja neid kasvatada. Kõnealuse õiguse ja kohustuse võib tühistada või seda piirata ainult seaduses sätestatud põhjustel, et kaitsta lapse huve. Abielus mitteolevatele vanematele sündinud lastel on samad õigused mis abielus vanematele sündinud lastel.

Vanematel on õigus ja kohustus tagada otsese hoolduse ning töö ja tegevuse kaudu oma lapse edukas füüsiline ja vaimne areng. Vanematel on õigus ja kohustus kaitsta veel mitte täisealiseks saanud lapse elu, isiklikku arengut, õigusi ja huve, et tagada tema täisväärtuslik kasvamine ning tasakaalustatud isiklik areng nii, et ta on edaspidi võimeline iseseisvalt elama ja töötama. Vanemlik õigus hõlmab järgmisi õigusi ja kohustusi. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse [Zakon o zakonski zvezi in družinskih razmerjih] artikkel 4)

Vanemad on kohustatud kaitsma oma lapse huve seoses igasuguse lapsega seotud tegevuse ja kõikide menetlustega. Vanemad töötavad lapse huvides, kui nad täidavad lapse materiaalseid, emotsionaalseid ja psühhosotsiaalseid vajadusi käitumise kaudu, mis on kooskõlas vastuvõetavate standarditega ja mis on vajalik, et tagada lapsele nende hool ja vastutus, võttes nõuetekohaselt arvesse lapse isiksust ja soove. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 5a)

Vanemad peavad tagama oma lapsele tingimused täisväärtuslikuks kasvamiseks ja tasakaalustatud isiklikuks arenguks ning aitama tal arendada iseseisva elamise ja töötamise võimet. Nad on kohustatud last ülal pidama ja kasvatama ning kaitsma lapse tervist ja elu. Nad vastutavad oma parimate võimaluste kohaselt selle tagamise eest, et nende laps saab hariduse ja kutsealase koolituse kooskõlas lapse võimete, kalduvuste ja soovidega. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on õigus suhelda lapsega. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 102, 103 ja 106)

Vanemate õiguslik vastutus oma lapse eest on sätestatud võlaõigusseaduse (Obligacijski zakonik) artiklis 142. Vanemad on õiguslikult vastutavad kolmandale isikule tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud alla 7aastane laps, olenemata sellest, kas nad vastutavad tekitatud kahju eest. Vanemad on õiguslikult vastutavad kolmandale isikule tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud vanem kui 7aastane alaealine laps, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõestada, et ei vastuta tekitatud kahju eest.

Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklis 107 on reguleeritud lapse esindamine lapse suhetes välismaailmaga. Alaealisi lapsi esindavad nende vanemad. Kui alaealisele lapsele on vaja midagi ametlikult kätte toimetada või saata või teda millestki teavitada, võib kumbki vanem selle vastu võtta. Kui vanemad elavad eraldi, teeb seda vanem, kellega koos laps elab. Kui lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamisega tegelevad mõlemad vanemad, peavad nad kokku leppima lapse alalises elukohas ja selles, kes neist võtab vastu lapsele saadetavad kirjad.

Lapse vara haldavad lapse vanemad ning teevad seda lapse huvides, kuni laps saab täisealiseks. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 109)

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlikku õigust teostavad nii isa kui ka ema. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 4)

Vanemad teostavad oma vanemlikku õigust ühisel nõusolekul kooskõlas lapse huvidega. Kui vanemad ei ela koos ja neil ei ole lapse ühist isikuhooldusõigust, otsustavad nad mõlemad ühisel nõusolekul ja kooskõlas lapse huvidega küsimused, millel on lapse arengu seisukohalt oluline tähtsus. Vanem, kellel on lapse isikuhooldusõigus, on see, kes otsustab lapse igapäevaeluga seotud küsimused. Kui ühel vanematest ei ole võimalik oma vanemlikku õigust teostada, teostab seda teine vanem üksinda. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 113)

Kui üks vanematest ei ole enam elus või on teadmata või kui tema vanemlik õigus või õigus- ja teovõime on ära võetud, teostab vanemlikku õigust teine vanem. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 115)

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Lapse eest võivad hoolitseda teised isikud või asutus. Sotsiaalteenuste keskus (Center za socialno delo) võib lapse vanematelt ära võtta ja anda teise isiku või asutuse eestkoste alla, kui vanemad on jätnud täitmata kohustuse last kasvatada ja hooldada või kui see on teistel olulistel põhjustel lapse huvides. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 120)

Sotsiaalteenuste keskus võib paigutada lapse hooldusperesse, kui lapsel ei ole enda perekonda või kui laps ei saa eri põhjustel elada koos oma vanematega, või keskkond, kus laps elab, ohustab tema füüsilist ja vaimset arengut. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 157) Perepõhist asendushooldust reguleerib üksikasjalikumalt perepõhise asendushoolduse seadus (Zakon o izvajanju rejniške dejavnosti).

Lapse eest võib hoolitseda kasuvanem. Lapse võib lapsendada ainult juhul, kui tema vanemad on teadmata, kui vanemate elukoht on olnud teadmata ühe aasta jooksul, kui vanemad on pädeva asutusega kokku leppinud anda oma laps lapsendada või kui vanemad on surnud. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 141)

Alaealise lapse, kellel ei ole vanemaid või kelle eest vanemad ei hoolitse, paigutab sotsiaalteenuste keskus eestkostja hoole alla. Alaealise lapse eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse eest nii, nagu ta oleks tema vanem. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 201 ja 202)

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Vanemad, kes ei ela koos või kavatsevad hakata lahus elama, peavad kokku leppima ühiste laste hooldusõiguses ja tegema seda nende laste huvides. Nad võivad kokku leppida, et säilitavad oma laste võrdse hooldusõiguse, annavad hooldusõiguse ühele vanematest või jagavad lapsed omavahel ära. Kui nad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Kui vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele oma laste hooldusõiguses isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, võib kohus ühe või mõlema vanema taotlusel nõustuda hooldusõiguse andmisega ühele vanematest või laste jagamisega vanemate vahel. Kohus võib samuti omal algatusel otsustada, et kõikide või mõnede laste hooldusõigus antakse kolmandale isikule. Enne otsuse tegemist on kohus kohustatud küsima sotsiaalteenuste keskuse arvamust lapse huvide kohta. Kohus võtab arvesse ka lapse arvamust, kui seda väljendab laps ise või isik, keda laps usaldab ja kelle laps on ise valinud, tingimusel, et laps on võimeline aru saama arvamuse tähtsusest ja tagajärgedest. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 105)

Kui kohus tunnistab abielu kehtetuks, teeb ta ka otsuse abikaasade ühiste laste hooldusõiguse ja elatise ning nende suhtlemise kohta mõlema vanemaga. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 78)

Kui vanemad ei ela koos ja neil ei ole lapse ühist hooldusõigust, otsustavad nad mõlemad ühisel nõusolekul ja kooskõlas lapse huvidega küsimused, millel on lapse arengu seisukohalt oluline tähtsus. Vanem, kellel on lapse isikuhooldusõigus, on see, kes otsustab lapse igapäevaeluga seotud küsimused. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 113)

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemad, kes ei ela koos või kavatsevad hakata lahus elama, peavad kokku leppima ühiste laste hooldusõiguses ja tegema seda nende laste huvides. Kui vanemad jõuavad lapse hooldusõiguses kokkuleppele, võivad nad teha ettepaneku, et kohus teeks selle kohta otsuse hagita menetluse käigus. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi. Kui vanemad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Kui vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus otsuse ühe või mõlema vanema taotlusel. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 105)

Vanemad, kes ei ela koos või kavatsevad hakata lahus elama, lepivad kokku ühiste laste elatises. Kui nad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Kui vanemad ei suuda jõuda ühiste laste elatise suhtes kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus otsuse ühe või mõlema vanema taotlusel. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 105a)

Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on õigus suhelda lapsega. Selline kontakt tagab esmajoones lapse huvide järgimise. Vanem, kelle juures laps elab ja kellel on lapse hooldusõigus, või kolmas isik, kelle juures laps elab, ei tohi teha midagi, mis takistaks lapsel säilitamast kontakti teise vanemaga või oma vanematega, ja peab püüdma julgustada last omandama asjakohast suhtumist suhtlemisse teise vanema või oma vanematega. Vanem, kellega laps suhtleb, ei tohi teha midagi, mis takistaks lapse eest hoolitsemist ja tema kasvatamist. Kui vanemad jõuavad suhtlemise suhtes kokkuleppele, võivad nad teha ettepaneku, et kohus teeks selle kohta otsuse hagita menetluse käigus. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi. Kui vanemad ei suuda jõuda suhtlemise osas kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus otsuse ühe või mõlema vanema taotlusel. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 106a)

Lapsel on ka õigus suhelda teiste isikutega, kes on perekonna sugulased ja kellel on lapsega tihe isiklik side, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Sellisteks isikuteks peetakse eelkõige lapse vanavanemaid, õdesid-vendi, poolõdesid ja poolvendi, endisi kasuvanemaid ja ühe või mõlema vanema endist või praegust abikaasat või abieluvälist partnerit. Kokkulepe suhtlemise kohta tehakse lapse vanemate, lapse (kui ta on võimeline aru saama kokkuleppe tähtsusest) ja isikute vahel, kellega lapsel on isiklik side. Kui nad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Suhtlemise säilitamise ulatus ja viis peavad olema lapse huvides. Kui lapse vanemad, laps ja isikud, kellega lapsel on isiklik side, jõuavad suhtlemise osas kokkuleppele, võivad nad teha ettepaneku, et kohus annaks selle kohta hagita menetluses välja otsuse. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi. Kui nad ei suuda jõuda kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb suhtlemise kohta otsuse kohus. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 106a)

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Kui vanemad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Kui nad ei suuda jõuda kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb asja kohta otsuse kohus.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohus võib teha otsuse, et üks vanem saab kõikide laste hooldusõiguse või lapsed jagatakse vanemate vahel. Kohus võib samuti omal algatusel otsustada, et kõikide või mõnede laste hooldusõigus antakse kolmandale isikule. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 105)

Kohus teeb ka otsuse lapse elatise ja suhtlemise kohta. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 105a, 106 ja 106a)

Suhtlemise kohta otsuse tegemisel lähtub kohus peamiselt lapse huvidest. Ettepanekule või taotlusele suhtlemise kohta otsuse tegemiseks tuleb lisada pädeva sotsiaalteenuste keskuse tõend, mis kinnitab, et vanemad üritasid jõuda suhtlemise osas tema abiga kokkuleppele. Kohus võib kontaktiõiguse ära võtta või seda piirata, kui see on vajalik lapse huvide kaitsmiseks. Suhtlemine ei ole lapse huvides, kui see tekitab lapsele psühholoogilist survet või ohustab lapse füüsilist või vaimset arengut. Kohus võib teha otsuse, et suhtlemine toimub kolmanda isiku järelevalve all või et see ei tohiks sisaldada isiklikku kontakti ja seost (st see peaks toimuma muul viisil), kui see ei oleks vastasel juhul lapse huvides. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 106)

Elatise määramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse selle taotleja vajadusi ning elatist maksma kohustatud isiku materiaalseid ja teenimisvõimalusi. Lapse elatise määramisel on kohus kohustatud tegutsema lapse huvides nii, et summa oleks piisav lapse eduka füüsilise ja vaimse arengu tagamiseks. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 129 ja 129a)

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Kui vanemad ei ela koos ja neil ei ole lapse ühist hooldusõigust, otsustavad nad mõlemad ühisel nõusolekul ja kooskõlas lapse huvidega küsimused, millel on lapse arengu seisukohalt oluline tähtsus. Kui nad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Vanem, kellel on lapse hooldusõigus, on see, kes otsustab lapse igapäevaeluga seotud küsimused. Kui vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele lapse arengu seisukohalt olulistes küsimustes isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus ühe või mõlema vanema taotlusel otsuse hagita menetluses. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 113)

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

See tähendab, et lapse kasvatamise ja arengu eest vastutavad võrdselt mõlemad vanemad ja mõlemad peavad jätkama lapse eest hoolitsemist.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Ringkonnakohtud (okrožna sodišča) on kohtud, kelle kohtualluvusse sellised küsimused kuuluvad. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse [Zakon o kaznenom postupku] artikkel 32)

Üldine territoriaalne pädevus on sellel kohtul, kelle piirkonnas asub kostja alaline elukoht. Kui Sloveenia kohtul on pädevus selle alusel, et Sloveenias asub kostja ajutine elukoht, on üldine territoriaalne pädevus kostja ajutise elukoha järgsel kohtul. Kui lisaks alalisele elukohale on kostjal teises kohas ka ajutine elukoht ja asjaolude põhjal võib eeldada, et kostja elab seal veel pikka aega, on üldine territoriaalne pädevus ka kostja ajutise elukoha järgsel kohtul. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 47)

Kui seadusjärgset elatist käsitlevas vaidluses on hagejaks elatist taotlev isik, on üldine territoriaalne pädevus ka hageja alalise või ajutise elukoha järgsel kohtul. Kui seadusjärgset elatist käsitlevas piiriüleses kohtuasjas on Sloveenia kohus pädev asjaolu tõttu, et hageja on laps, kelle alaline elukoht on Sloveenias, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle piirkonnas on hageja alaline elukoht. Kui seadusjärgset elatist käsitlevas vaidluses on Sloveenia kohus pädev asjaolu tõttu, et kostjal on Sloveenias vara, mille arvelt saaks elatist maksta, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle piirkonnas vara asub. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 50)

Menetluse pooled ja teised menetlusosalised peavad esitama hagid, edasikaebused ja muud taotlused sloveenia keeles või kohtus ametlikult kasutatavas rahvuskogukonna keeles. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 104)

Hagi peab sisaldama konkreetset taotlust, milles esitatakse kohtuasja põhinõue ja kõrvalnõuded, hageja taotlust toetavad asjaolud, neid asjaolusid põhjendavad tõendid ja muu teave, mida iga hagi peab sisaldama (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 180).

Vastavalt sellele seadusele on esildis hagi, vastus hagile, õiguskaitsevahend ja muud ütlused, ettepanekud või teated, mis on edastatud menetlusväliselt. Avaldused peavad olema mõistetavad ja sisaldama kõike, mida on vaja asja kohtulikuks arutamiseks. Avaldused peavad esmajoones sisaldama järgmist: kohtu nimi, poolte nimed ja nende alaline või ajutine elukoht või asukoht, seaduslike või volitatud esindajate nimed, vaidluse ese ning taotluse sisu. Avalduse esitaja peab avalduse allkirjastama, välja arvatud juhul, kui see ei ole avalduse vormi tõttu võimalik. Avalduse esitaja originaalallkirjana käsitatakse tema omakäelist allkirja, samuti turvalist digiallkirja, mis on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud. Kui avaldus sisaldab nõuet, peab pool märkima taotluses asjaolud, millele taotlus tugineb, ja tõendid, kui see on nõutav. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105)

Kohtulõivud tuleb tasuda hagi esitamisel. Kohtulõivud tuleb tasuda hiljemalt tähtajaks, mille kohus on kohtulõivude tasumise määruses kehtestanud. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105a)

Avaldused tuleb esitada kirjalikult. Kirjaliku avaldusena käsitatakse avaldust, mis on koostatud käsitsi, või trükitud avaldust, mille avalduse esitaja on omakäeliselt allkirjastanud (füüsilisel kujul taotlus), või elektrooniliselt koostatud avaldust, millel on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud turvaline digiallkiri. Kirjalik avaldus esitatakse posti teel, sidetehnoloogia vahendusel elektrooniliselt, toimetatakse otse asutusse või selle viib kohale isik, kes on kutsealaselt spetsialiseerunud avalduste esitamisele (teenuseosutaja). Elektroonilised avaldused esitatakse elektrooniliselt infosüsteemis. Infosüsteem saadab avalduse esitajale automaatse kinnituse, et avaldus on kätte saadud. Avaldused võib esitada ka ettenähtud või muul viisil koostatud vormil. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105b)

Kui avalduse peab edastama vastaspoolele, tuleb see esitada kohtule nii mitmes eksemplaris, nagu kohus ja vastaspool nõuavad, ning kujul, mis võimaldab kohtul selle edasi saata. See kehtib ka lisatud dokumentide suhtes. Elektrooniliselt esitatavad avaldused ja lisad, mis tuleb saata vastaspoolele, edastatakse ühes eksemplaris. Kohus teeb nii mitu elektroonilist või fotokoopiat, nagu vastaspool nõuab. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 106) Avaldusele lisatud dokumendid võivad olla originaalid või koopiad. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 107)

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Ringkonnakohus teeb otsuse tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud, et ta peaks seda tegema hagita menetluses. Abielu- ja perekonnasuhete seaduses sätestatud küsimusi lahendavad kohtud esmajärjekorras. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 10a)

Menetlustes, mis hõlmavad vanemate ja laste vahelisi suhteid, võib kohus poole ettepanekul või omal algatusel kohaldada seoses laste hooldusõiguse ja elatisega ajutisi meetmeid (ajutine ettekirjutus) ning ajutisi meetmeid seoses suhtlusõiguse äravõtmise või piiramise või suhtlusmeetodiga. Ajutisi meetmeid kohaldatakse vastavalt nõuete täitmise ja tagamise seadusele (Zakon o izvršbi in zavarovanju). (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 411)

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, menetluskulude katmiseks on võimalik saada tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi andmise otsustab ringkonnakohtu eesistuja. (Tasuta õigusabi seaduse [Zakon o brezplačni pravni pomoči] artikkel 2)

Tasuta õigusabi võidakse võimaldada õigusnõuande, õigusnõustamise ja muude seaduses sätestatud õigusteenuste kasutamiseks, kõigi õiguskaitse vormide kasutamiseks Sloveenia üld- ja erikohtutes, Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohtus (Ustavno sodišče Republike Slovenije) ja kõigi asutuste, institutsioonide ja isikute puhul, kes on Sloveenias pädevad lahendama kohtuväliseid vaidlusi; samuti võidakse vabastada kohtumenetluse kuludest. (Tasuta õigusabi seaduse artikkel 7)

Nimetatud seaduse kohaselt on õigus saada tasuta õigusabi järgmistel isikutel: 1) Sloveenia kodanikud; 2) välisriigi kodanikud, kellel on Sloveenias alaline või ajutine elukoht, ja Sloveenias seaduslikult elavad kodakondsuseta isikud; 3) teised välisriigi kodanikud vastastikkuse põhimõtte alusel või Sloveenia suhtes siduvates välislepingutes kindlaksmääratud tingimustel ja juhtudel; 4) avalikes huvides tegutsevad ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega asjaomasesse registrisse kantud mittetulunduslikud vabaühendused ja liidud vaidlustes, mis on seotud sellise avalikes huvides toimuva tegevusega või sellisel eesmärgil, milleks nad loodi; 5) muud isikud, kellele on Sloveenia suhtes siduva õiguse või välislepinguga antud õigus saada tasuta õigusabi. (Tasuta õigusabi seaduse artikkel 10)

Isik, kellel on õigus saada tasuta õigusabi, võib seda taotleda menetluse mis tahes etapis. Tasuta õigusabi saamise taotluste üle otsustamisel tehakse kindlaks taotluse esitaja rahaline olukord ja muud seadusega kindlaks määratud tingimused. (Tasuta õigusabi seaduse artikkel 11)

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, vanemliku vastutuse kohta tehtud ringkonnakohtu otsuse suhtes esitatud edasikaebusi on pädev käsitlema kõrgema astme kohus (višje sodišče). (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 35) Edasikaebus tuleb esitada piisava arvu ärakirjadena esimeses astmes otsuse teinud kohtule ja vastaspoolele. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 342)

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Täitemenetlus on sätestatud nõuete täitmise ja tagamise seaduses. Kui seaduses ei ole teisiti ette nähtud, on täitmise võimaldamise pädevus kohalikul kohtul (okrajno sodišče). (Nõuete täitmise ja tagamise seaduse artikkel 5)

Kohus, kellel on territoriaalne pädevus teha otsus lapse hooldusõigust käsitleva kohtuotsuse täitmise ettepaneku kohta ja täitmise enda kohta, on hooldusõiguse saanud isiku alalise või ajutise elukoha järgne kohus või selle isiku alalise või ajutise elukoha järgne kohus, kelle suhtes on esitatud täitmise ettepanek. Lapse asukoha järgne kohus on ka kohus, millel on territoriaalne pädevus otsese täitmise suhtes. (Nõuete täitmise ja tagamise seaduse artikkel 238a)

Täitekorraldusega pannakse lapse üleandmise kohustus isikule, kellega täitedokument on seotud, isikule, kellest lapse üleandmine sõltub, ja isikule, kelle juures laps viibib korralduse väljaandmise ajal. Kohus teeb täitekorralduses teatavaks, et lapse üleandmise kohustus kehtib ka mis tahes teise isiku suhtes, kelle juures laps täitmise teostamise ajal viibib. (Nõuete täitmise ja tagamise seaduse artikkel 238c)

Juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes ja lapse huvide kaitsmiseks otsustab kohus, kas täita lapse hooldusõigust käsitlev otsus trahvi määramisega isikule, kellega täitekorraldus on seotud või lapse äravõtmisega ja üleandmisega isikule, kellele on antud lapse hooldusõigus. (Nõuete täitmise ja tagamise seaduse artikkel 238č)

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust tunnustatakse ja see täidetakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003. Kohus kohaldab hagita menetlust vastavalt hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o nepravdnem postopku) sätetele.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Täidetavaks tunnistamise taotlusi on pädevad käsitlema kõik ringkonnakohtud.

Kohtuotsuse täidetavaks tunnistanud kohus on pädev käsitlema täidetavaks tunnistamise kohtuotsuse suhtes esitatud edasikaebusi.

Kohus kohaldab hagita menetlust vastavalt hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse sätetele.

Ringkonnakohtute nimekiri(244 Kb) PDF(244 Kb)sl

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Rahvusvahelise eraõiguse ja menetlusseaduse (Zakon o mednarodnem zasebnem pravu in postopku) kohaselt hinnatakse vanemate ja laste vahelisi suhteid nende kodakondsuse järgse riigi õiguse alusel. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende kõikide alaline elukoht. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud ja nende alaline elukoht ei ole samas riigis, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik laps on. (Artikkel 42)

Viimati uuendatud: 09/08/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje slovaki keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.

Vanemlik vastutus - Slovakkia

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Slovakkia perekonnaseaduse (seadus nr 36/2005, mis käsitleb perekonda ja millega muudetakse teatavaid õigusakte) ja kohtupraktika kohaselt hõlmab vanemlik vastutus (s.t vanema hooldusõigusega seotud õigused ja kohustused) eelkõige lapse eest hoolitsemist, tema ülalpidamist, esindamist ja lapse vara valitsemist.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Mõlemad vanemad jagavad vanema õigusi ja kohustusi lapse ees olenemata sellest, kas laps sündis abielust või väljaspool abielu või kas vanemad elavad koos või mitte (kas nad on abielus, lahutatud või elavad lahus).

Kohus võib võtta vanemalt hooldusõiguse (või siis piirata seda õigust) tõsiste asjaolude korral, nagu on sätestatud perekonnaseaduse § 38 lõikes 4.

Kohus võib tunnustada üle 16aastase alaealise vanema õigusi ja kohustusi seoses alaealise lapse isikuhooldusega, võttes arvesse perekonnaseaduse § 29 sätestatud tingimusi.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Jah. Kui alaealise lapse mõlemad vanemad ei ole teovõimelised, neid on nende vanema õigustest ilma jäetud või nad on surnud, peab kohus määrama eestkostja, kes peab alaealise lapse isiklikult üles kasvatama, teda esindama ja tema vara valitsema.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kohus peab tegema otsuse vanema õiguste ja kohustuste jaotamise ja teostamise kohta (seda isegi juhul, kui mõlemad vanemad jätkavad ühiselt vanema õiguste ja kohustuste teostamist) või võib kiita heaks vanematevahelise kokkuleppe.

Perekonnaseaduse § 36 lõike 1 kohaselt võivad alaealise lapse lahus elavad vanemad mis tahes ajal kokku leppida vanema õiguste ja kohustuste teostamise küsimuses. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, võib kohus kindlaks määrata, kuidas nad peavad oma õigusi ja kohustusi teostama, seda isegi juhul, kui sellega seoses ei ole avaldust esitatud; eelkõige peab kohus otsustama, kummale vanematest antakse alaealise lapse isikuhooldusõigus (osobná starostlivosť). Paragrahve 24, 25 ja 26 kohaldatakse mutatis mutandis.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemate õigusi ja kohustusi käsitleva vanematevahelise kokkuleppe peab heaks kiitma kohus.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Vaidlusi on võimalik kohtuväliselt lahendada vahendust käsitleva seaduse nr 420/2004 kohase vahendusmenetluse teel. Seda seadust kohaldatakse ka perekonnaseadusega reguleeritud suhetest tulenevate vaidluste puhul. Vahendus on kohtuväline menetlus, mille raames lahendavad menetluse pooled vahendaja abil vaidlust, mis on tekkinud nende lepinguliste või muude õiguslike suhete tagajärjel. Vahendusmenetluse käigus saavutatud mis tahes kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult ja on menetluse poolte jaoks siduv.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohus võib põhimõtteliselt teha mis tahes otsuse, kuid kohus ei saa anda ainuhooldusõigust ühele vanemale. Üksnes juhul, kui üks vanematest on vanema õigustest ilma jäetud, saab ühele vanemale anda lapse ainuhooldusõiguse. Praktikas aga teeb kohus otsuse selle kohta, kumb vanem saab lapse isikuhooldusõiguse ning peab last esindama ja tema vara valitsema. Kohus teeb samuti otsuse selle kohta, kuidas peab lapse ülalpidamises osalema see vanem, kellele ei antud lapse isikuhooldusõigust, või kiitma heaks vanematevahelise kokkulepe elatise maksmise kohta.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Slovakkia perekonnaõiguses kasutatakse terminit „rodičovské práva a povinnosti”, mille all mõistetakse vanemate õigusi ja kohustusi, mida mõlemad vanemad alati jagavad (sellest tulenevalt saab ainuhooldusõigus eksisteerida üksnes juhul, kui teine vanem on surnud, ta ei ole teovõimeline või temalt on vanema õigused ära võetud). Tuleb eristada neid vanema õigustest ja kohustustest ilmajätmise juhtumeid ning juhtumeid, mille puhul antakse lapse isikuhooldusõigus teisele isikule. Kui lapse isikuhooldusõigus antakse ühele vanematest, on asjaomasel vanemal õigus teha otsuseid kõigis lapse igapäevelu käsitlevates küsimustes, ilma et tal oleks vaja teise vanema nõusolekut. Kuid vanema õiguste ja kohustuste teostamisega seotud olulistes küsimustes (lapse vara valitsemine, lapse välisriiki elama asumine, kodakondsus, tervishoiuteenuste osutamiseks nõusoleku andmine, tulevase elukutsega seotud väljaõpe) tuleb saada teise vanema nõusolek. Kui vanemad ei suuda kokkulepet saavutada, teeb otsuse kohus ühe vanema avalduse alusel.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Kohus võib vanematele anda ühise isikuhooldusõiguse (s.t näha ette, et vanemad teostavad seda õigust kordamööda), kui mõlemad vanemad on võimelised last kasvatama ja on huvitatud lapse eest hoolitsemisest ning kui selline korraldus on lapse huvides ja aitab tema vajadusi paremini rahuldada. Kui vähemalt üks vanematest nõustub lapse jagatud isikuhooldusõigusega, peab kohus välja selgitama, kas ühine isikuhooldusõigus on lapse huvides.

Vt kõigile eelmistele küsimustele antud vastused, eelkõige küsimusele nr 8 antud vastus.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevad avaldused tuleb esitada sellele ringkonnakohtule (okresný súd), kelle tööpiirkonnas asjaomane alaealine laps elab. Vorminõudeid järgida ja dokumente lisada ei ole vaja, sest selle menetluse võib kohus algatada omal algatusel. Dokumentide esitamise kohustus sõltub avalduse sisust; tavaliselt on vaja lapse sünnitunnistust.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Kohaldatakse lihtsustatud ja vähem formaalset menetluskorda. On võimalik võtta kiirmenetluse korras ajutisi meetmeid.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Vanemate õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisega seotud menetluste puhul kohtukulusid maksma ei pea. Slovakkias antakse praegu menetlusabi üksnes kohtukulude maksmisest vabastamise ja tasuta õigusesindaja teenuste osutamise vormis. Üksikud inimesed otsustavad kasutada advokaadi abi, võttes arvesse, et vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate menetluste puhul on tegemist hagita menetlustega. Kuid kui isiku puhul on täidetud kohtukulude maksmisest vabastamise tingimused, võib kohus omal äranägemisel tagada tasuta õigusesindaja, sealhulgas advokaadi teenuste osutamise, kui ta leiab, et esindaja kasutamine on vajalik menetluse poole huvide kaitsmiseks.

Kohus suunab kõik isikud, kes taotlevad advokaadi määramist ja kelle puhul on täidetud kohtukulude maksmisest vabastamise tingimused, õigusabikeskusesse. Kohus tutvustab menetluse pooltele seda võimalust. Kohus võib isiku kohtukulude maksmisest vabastada täielikult või osaliselt, kui see on põhjendatud isiku olukorraga ja kui tegemist ei ole isiku meelevaldse või ilmselgelt alusetu katsega õigust kasutada või õigusemõistmist takistada. Vabastust kohaldatakse kogu menetluse suhtes ja tagasiulatuvalt, kui kohus ei otsusta teisiti. Siiski ei hüvitata summasid, mis maksti enne seda, kui tehti otsus kulude maksmisest vabastamise kohta.

Õigusabikeskus pakub menetlusabi ja kaitset neile füüsilistele isikutele, kes ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suutelised oma õiguste kasutamiseks ja kaitsmiseks õigusteenuseid kasutama. Menetlusabi andmise ulatus on sätestatud seaduses nr 327/2005 õigusabi andmise kohta materiaalset puudust kannatavatele isikutele.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, vanemate õigusi ja kohustusi käsitleva otsuse peale on võimalik esitada apellatsioon.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Otsuse täitmisele pööramise taotlus esitatakse lapse elukohajärgsele üldkohtule. Otsuse täitmisele pööramisel kohaldatakse seaduses nr 99/1963 (tsiviilkohtumenetluse seadustik) sätestatud menetlust.

Kohaldatakse tavapärast (kohtulikku) täitemenetlust, välja arvatud seoses isikuhooldusõigust käsitlevate otsustega (mille kohaselt tuleb laps tagastada vanemale, kellel on otsuse alusel lapse isikuhooldusõigus). Sellistel juhtudel kohaldatakse rangemat menetlust (määratakse rahatrahvid ja võimalik on politsei või muude pädevate täitevasutuste sekkumine).

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Vastavalt nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, tunnustatakse ja täidetakse vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevaid teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuseid Slovaki Vabariigis ühegi erimenetluse järgimist nõudmata (artikli 21 lõige 1), s.t puudub vajadus otsuse täidetavaks tunnistamise järele.

Kuid huvitatud isik võib taotleda vanemate õigusi ja kohustusi käsitleva teises liikmesriigis tehtud otsuse täidetavaks tunnistamist; sellisel juhul kohaldatakse määruse III peatüki 2. jaos sätestatud menetlust.

Taotlused esitatakse sellele ringkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub lapse alaline elukoht, või kui laps ei ole resident, siis sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas laps ajutiselt elab. Sellise kohtu puudumise korral on pädev Bratislava I linnaosa ringkonnakohus.

Otsuse tunnustamise taotlusele või täitmisotsuse taotlusele tuleb lisada vanemate õigusi ja kohustusi käsitleva otsuse koopia, mis vastab selle autentsuse tõendamise nõuetele, ning otsust käsitlev tõend, mille on huvitatud isiku taotluse alusel välja andnud asjaomane päritoluriigi kohus, s.t kohus, kes tegi otsuse vanema õiguste ja kohustuste kohta.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Apellatsiooniga tuleb alati pöörduda algse otsuse teinud ringkonnakohtu poole, kuid apellatsioone lahendab piirkonnakohus (krajský súd). Vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise peale esitatud apellatsioone menetletakse ja lahendatakse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Slovakkia kohtud on pädevad üksnes neis vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevates menetlustes, kus lapse alaline elukoht on Slovaki Vabariigis. Kui laps ei ela Slovaki Vabariigis, kuid tema alaline elukoht on seal, või kui vanemad ei ela Slovaki Vabariigis või on eri riikide kodanikud, kohaldatakse Slovakkia õigust kooskõlas vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö Haagi konventsiooniga (teatis nr 344/2002) (konventsiooni III peatükk).

Rahvusvahelist eraõigust ja menetlusõigust käsitlevas seaduses nr 97/1963 on sätestatud, et vanemate ja laste vahelised suhted, sealhulgas vanema õiguste ja kohustuste tekkimine või lõppemine, on reguleeritud lapse alalise elukoha järgse riigi õigusega. Erandjuhul võib kohus võtta arvesse teise riigi õigust, kui menetletaval asjal on selle riigiga oluline seos ja kui see on vajalik lapse või tema vara kaitsmiseks. Vanema õigused ja kohustused, mis on isikul lapse algse alalise elukoha järgse riigi õiguse alusel, jäävad kehtima ka juhul, kui lapse alaline elukoht muutub. Kui kummalgi vanemal ei olnud vanema õigusi ja kohustusi, mida tunnistatakse Slovakkia õiguse alusel, siis tekivad need õigused ja kohustused siis, kui lapse alaliseks elukohaks saab Slovaki Vabariik. Vanema õiguste ja kohustuste teostamise suhtes kohaldatakse lapse alalise elukoha järgse riigi õigust.

Rahvusvahelist eraõigust ja menetlusõigust käsitlevat seadust kohaldatakse üksnes juhul, kui puudub välisleping või kui olemasolev välisleping ei sisalda kohaldatava õiguse kindlaksmääramist käsitlevaid kollisiooninorme.

Peale 1996. aasta Haagi konventsiooni on Slovaki Vabariigi suhtes siduvad mitmed kahepoolsed kokkulepped, mis sisaldavad kohaldatavat õigust käsitlevaid sätteid, ning vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevates menetlustes on need sätted ülimuslikud rahvusvahelist eraõigust ja menetlusõigust käsitleva seaduse sätete suhtes. Kõnealused kokkulepped on järgmised:

Bulgaaria: Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õigusabi andmist ja õigussuhete reguleerimist tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Sofia, 25. november 1976; määrus nr 3/1978);

Horvaatia, Sloveenia: Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õigussuhete reguleerimist tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Belgrad, 20. jaanuar 1964; määrus nr 207/1964);

Ungari: Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õigusabi andmist ja õigussuhete reguleerimist tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Bratislava, 28. märts 1989; teatis nr 63/1990);

Poola: Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õigusabi andmist ja õigussuhete reguleerimist tsiviil-, perekonna-, tööõigus- ja kriminaalasjades (Varssavi, 21. detsember 1987; määrus nr 42/1989);

Rumeenia: Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õigusabi andmist ja õigussuhete reguleerimist tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Praha, 25. oktoober 1958; määrus nr 31/1959).

Viimati uuendatud: 14/01/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Vanemlik vastutus - Rootsi

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanemlik vastutus hõlmab muu hulgas asju, õigusi ja kohustusi seoses lapse kui füüsilise isiku ja tema vara eest hoolitsemisega ning sisaldab küsimusi, mis on seotud lapse hooldusõigusega, lapse elukohaga, lapse ja eestkostja vahelise suhtlusega.

Hooldus tähendab õiguslikku vastutust lapse kui füüsilise isiku eest. Hooldusõigusega isikul on õigus ja kohustus teha otsuseid lapsega seotud isiklikes küsimustes, näiteks kus laps peab elama ja millises koolis käima. Hooldusõigusega isiku kohustus on tagada, et lapse vajadused hoolitsuse, turvalisuse ja hea kasvatamise järele on täidetud. Lapse hooldusõigusega isiku kohustus on ka tagada, et lapse järele valvatakse vajalikul määral, võttes arvesse tema vanust, arengut ja muid asjaolusid, ning ta on kohustatud jälgima, kas laps saab rahuldava toetuse ja hariduse. Lapse kasvades ja arenedes peab lapse hooldusõigusega isik üha rohkem arvestama lapse enda seisukohtade ja soovidega.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Lapse hooldusõigusega isikuks on tavaliselt lapse vanemad või üks nendest. Kui lapse vanemad on lapse sünni ajal omavahel abielus, on vanematel automaatselt lapse ühine isikuhooldusõigus. Kui vanemad abielluvad hiljem, saavad nad abielu kaudu automaatselt ühise hooldusõiguse. Kui lapse vanemad ei ole lapse sünni ajal omavahel abielus, on lapse hooldusõigus emal. Vanemad saavad siiski lihtsalt omandada ühise hooldusõiguse registreerimise kaudu. Isa võib pöörduda ka kohtusse, et saada lapse ühine või ainuhooldusõigus.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Teatud juhtudel võidakse lapse hooldusõigus anda lapse vanematelt või ühelt vanemalt üle spetsiaalselt määratud eestkostjale. Seda laadi üleandmine võib osutuda vajalikuks, kui vanem on süüdi väärkohtlemises või hooletussejätmises või ei hoolitse lapse eest nõutaval viisil teistmoodi, mis kujutab endast püsivat ohtu lapse tervisele või arengule. Üleandmine võib osutuda ka asjakohaseks, kui ühel või mõlemal vanemal ei ole püsivalt võimalik lapse hooldusõigust teostada.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui vanemad lahutavad, jätkub ühine hooldusõigus, ilma et kohtul oleks vaja teha seoses lahutusega selle kohta otsust. Kui üks vanematest soovib hooldusõigust muuta, peab ta taotlema ühise hooldusõiguse lõpetamist.

Kui üks vanematest soovib hooldusõiguse muutmist, on võimalik küsimuse lahendada kohtus. Kui vanemad on muudatuse osas ühel meelel, võivad nad lahendada asja kokkuleppega ilma kohtu sekkumiseta. Selleks et see kokkulepe oleks kehtiv, peab selle heaks kiitma sotsiaalteenuste komisjon (socialnämd). Sama kohaldatakse küsimuste puhul, mis on seotud sellega, millise vanema juures peaks laps elama ja kuidas tuleks korraldada suhtlemine teise vanemaga.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Kokkulepe peab olema kirjalik ja mõlema vanema allkirjastatud. Lisaks peab selle heaks kiitma selle omavalitsuse sotsiaalteenuste komisjon, kus laps on registreeritud.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Omavalitsus on kohustatud pakkuma vanematele sotsiaalteenuste komisjoni kaudu professionaalset lepitust eesmärgiga jõuda kokkuleppele hooldusõiguse, elukoha ja kontaktiga seotud küsimustes. Lepitus on vabatahtlik. Seetõttu on vaja, et mõlemad vanemad ühiselt lepitust küsiksid. Kui vanemad jõuavad hooldusõiguse, elukoha ja kontaktiga seotud küsimustes kokkuleppele, võivad nad allkirjastada kokkuleppe, millel on pärast sotsiaalteenuste komisjoni heakskiidu saamist kohtuotsusega sama toime.

Kui vanemad pöörduvad kohtusse, võib kohus suunata nad lepituse eesmärgil sotsiaalteenuste komisjoni, kui lepitusmenetlust ei ole varem toimunud ja kohtu arvates on olemas tingimused lahenduste saavutamiseks kokkuleppe abil. Kui vanemad on lepitusemenetlusel käinud, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud, võib kohus selle asemel määrata kellegi vanemaid lepitama. Kohtul on üldine kohustus töötada hooldusõiguse, elukoha ja suhtluse küsimustes kokkuleppeliste lahenduste saavutamise nimel.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohus võib otsustada järgmised küsimused:

  • hooldusõigus (ühine või ainuhooldusõigus),
  • lapse elukoht (millise vanema juures peaks laps elama või kas laps peaks elama vaheldumisi mõlema vanema juures) ja
  • suhtlemine (lapse õigus suhelda temast eraldi elava vanemaga).

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Vanemal, kellel on lapse ainuhooldusõigus, on õigus teha lapsega seotud isiklikes küsimustes otsuseid üksinda. Hooldusõigusega isik ei pea konsulteerima sellistes asjades teise vanemaga ega saama tema heakskiitu. Lapsel on siiski õigus suhelda teise vanemaga ja hooldusõigusega isikul on kohustus see õigus tagada. Hooldusõigusega isik on ka kohustatud andma teisele vanemale teavet, et hõlbustada suhtlemist lapsega.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Ühine hooldusõigus tähendab, et vanemad peavad tegema otsuseid lapse isiklikes küsimustes koos. Lähtepunkt on see, et vanemad peavad kõigis lapsega seotud küsimustes kokku leppima. Suhtlemise ja lapse elukohaga seotud erimeelsused võib siiski lahendada kohtus (vt eespool).

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Hooldusõiguse, elukoha või suhtlusega seotud küsimustes võib vanem esitada hagi lapse elukohajärgsele ringkonnakohtule (tingsrätt). Kui pädev ringkonnakohus puudub, on pädevus Stockholmi ringkonnakohtul (Stockholms tingsrätt). Hooldusõiguse, elukoha ja suhtlusega seotud küsimustega võib tegeleda ka abielulahutusmenetluses.

Kohtukutse peab olema kirjalik ja taotluse esitaja või tema esindaja peab selle isiklikult allkirjastama. Taotlus peab sisaldama teavet poolte kohta, konkreetset nõuet (st millist küsimust palutakse kohtul otsustada), nõude tausta, teavet tõendite kohta, millele tuginetakse, ja mida iga tõend peaks tõendama, ning teavet asjaolude kohta, mille alusel on kohus pädev. Taotlusega koos tuleks esitada kirjalikud tõendid, millele tuginetakse.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Hooldusõiguse, elukoha ja suhtlusega seotud küsimustes kaalutlusõigust ei kasutata.

Üldjuhul tuleb hooldusõiguse, elukoha ja suhtlemisega seotud küsimused kohe läbi vaadata. Kohus võib teha hooldusõiguse, elukoha või suhtluse kohta ajutise otsuse. Ajutises otsuses võib käsitleda näiteks seda, kus laps vaidluse menetlemise ajal elab, ning seda kohaldatakse seni, kuni kohtuotsus on jõustunud.

Kuigi hooldusõiguse, elukoha ja suhtlusega seotud küsimuste kiireks läbivaatamiseks ei ole eraldi ametlikku menetlust, tehakse iga üksiku juhtumi puhul hindamine, kui kiireloomuline asi on.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Hooldusõiguse, elukoha ja suhtlusega seotud küsimustes on üldreegel see, et kumbki pool kannab oma õigusabikulud.

Tasuta õigusabi võib anda, kui on täidetud asjaomased tingimused.

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Hooldusõigust, elukohta või suhtlust käsitleva ringkonnakohtu või muu otsuse suhtes võib esitada edasikaebuse apellatsioonikohtule (hovrätt). Selleks et apellatsioonikohus asja läbi vaataks, tuleb esmalt saada apellatsioonkaebuse esitamise luba.

Apellatsioonikohtu otsuse võib edasi kaevata ülemkohtule (Högsta domstolen). Selleks et ülemkohus edasikaebuse läbi vaataks, on vaja apellatsioonkaebuse esitamise luba.

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Täitmisele on võimalik pöörata kohtu- ja muid otsuseid või kokkuleppeid hooldusõiguse, elukoha või suhtlemise kohta. Täitmisele pööramist taotletakse lapse elukohajärgses ringkonnakohtus. Kui pädev kohus puudub, vaatab täitmisele pööramise küsimuse läbi Stockholmi ringkonnakohus.

Ringkonnakohus võib teha otsuse eri meetmete võtmise kohta. Kõigepealt palub kohus tavaliselt lapse vabatahtlikult üle anda. Kui see ei ole võimalik, võib kohus lõpuks teha otsuse tingimusliku trahvi või lapse äravõtmise kohta. Tingimusliku trahvi määramine tähendab, et isikut, kes lapse eest hoolitseb, hoiatatakse, et ta peab maksma märkimisväärse rahasumma, kui ta last üle ei anna. Lapse äravõtmine on väga ebatavaline meede, mida otsustatakse teha ainult siis, kui olukorda ei ole võimalik muul viisil lahendada, ja selleks, et hoida ära lapsele suure kahju tekkimine. See tähendab, et politsei võtab lapse ära ja annab ta üle hooldusõigusega isikule.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Teatud juhtudel kohaldatakse Brüsseli II määrust. Rootsis esitatakse täidetavaks tunnistamise taotlused Svea apellatsioonikohtule (Svea hovrätt).

Muudel juhtudel kohaldatakse 1980. aasta Euroopa konventsiooni ja 1996. aasta Haagi konventsiooni allkirjastanud riikide suhtes neid konventsioone. 1980. aasta Euroopa konventsiooni kohaselt esitatakse täitmistaotlused lapse elukohajärgsele ringkonnakohtule. 1996. aasta Haagi konventsiooni kohaselt esitatakse täitmistaotlused Svea apellatsioonikohtule.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Seda reguleerivad sätted sisalduvad Brüsseli II määruses.

Vastuväite, et otsus ei ole kohaldatav või täidetav, võib esitada ka juhtudel, kui küsimus tekib.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Põhimõtteliselt kohaldatakse lapse elukohariigi õigust.

Viimati uuendatud: 24/07/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.