Vanemlik vastutus – lapse isikuhooldusõigus ja suhtlusõigus

Sloveenia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Vanema hooldusõigus on õigussuhe, mida reguleeritakse perekonnaõigusega. Suhted algavad lapse sünni või isaduse ja emaduse kindlaksmääramisega. Sloveenia õigussüsteemis on vallalistele vanematele sündinud lastel samad õigused kui abielus vanematele sündinud lastel. Sloveenia õigusaktides on omaks võetud täislapsendamise süsteem, mis tähendab, et lapsendatud lapsi käsitletakse bioloogiliste lastega samal viisil.

Õiguslik alus on sätestatud Sloveenia konstitutsiooni artiklis 54 (Ustava Republike Slovenije), mille kohaselt vanematel on õigus ja kohustus oma lapsi ülal pidada, neile haridust anda ja neid kasvatada. Kõnealuse õiguse ja kohustuse võib tühistada või seda piirata ainult seaduses sätestatud põhjustel, et kaitsta lapse huve. Abielus mitteolevatele vanematele sündinud lastel on samad õigused mis abielus vanematele sündinud lastel.

Vanematel on õigus ja kohustus tagada otsese hoolduse ning töö ja tegevuse kaudu oma lapse edukas füüsiline ja vaimne areng. Vanematel on õigus ja kohustus kaitsta veel mitte täisealiseks saanud lapse elu, isiklikku arengut, õigusi ja huve, et tagada tema täisväärtuslik kasvamine ning tasakaalustatud isiklik areng nii, et ta on edaspidi võimeline iseseisvalt elama ja töötama. Vanemlik õigus hõlmab järgmisi õigusi ja kohustusi. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse [Zakon o zakonski zvezi in družinskih razmerjih] artikkel 4)

Vanemad on kohustatud kaitsma oma lapse huve seoses igasuguse lapsega seotud tegevuse ja kõikide menetlustega. Vanemad töötavad lapse huvides, kui nad täidavad lapse materiaalseid, emotsionaalseid ja psühhosotsiaalseid vajadusi käitumise kaudu, mis on kooskõlas vastuvõetavate standarditega ja mis on vajalik, et tagada lapsele nende hool ja vastutus, võttes nõuetekohaselt arvesse lapse isiksust ja soove. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 5a)

Vanemad peavad tagama oma lapsele tingimused täisväärtuslikuks kasvamiseks ja tasakaalustatud isiklikuks arenguks ning aitama tal arendada iseseisva elamise ja töötamise võimet. Nad on kohustatud last ülal pidama ja kasvatama ning kaitsma lapse tervist ja elu. Nad vastutavad oma parimate võimaluste kohaselt selle tagamise eest, et nende laps saab hariduse ja kutsealase koolituse kooskõlas lapse võimete, kalduvuste ja soovidega. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on õigus suhelda lapsega. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 102, 103 ja 106)

Vanemate õiguslik vastutus oma lapse eest on sätestatud võlaõigusseaduse (Obligacijski zakonik) artiklis 142. Vanemad on õiguslikult vastutavad kolmandale isikule tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud alla 7aastane laps, olenemata sellest, kas nad vastutavad tekitatud kahju eest. Vanemad on õiguslikult vastutavad kolmandale isikule tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud vanem kui 7aastane alaealine laps, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõestada, et ei vastuta tekitatud kahju eest.

Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklis 107 on reguleeritud lapse esindamine lapse suhetes välismaailmaga. Alaealisi lapsi esindavad nende vanemad. Kui alaealisele lapsele on vaja midagi ametlikult kätte toimetada või saata või teda millestki teavitada, võib kumbki vanem selle vastu võtta. Kui vanemad elavad eraldi, teeb seda vanem, kellega koos laps elab. Kui lapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamisega tegelevad mõlemad vanemad, peavad nad kokku leppima lapse alalises elukohas ja selles, kes neist võtab vastu lapsele saadetavad kirjad.

Lapse vara haldavad lapse vanemad ning teevad seda lapse huvides, kuni laps saab täisealiseks. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 109)

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlikku õigust teostavad nii isa kui ka ema. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 4)

Vanemad teostavad oma vanemlikku õigust ühisel nõusolekul kooskõlas lapse huvidega. Kui vanemad ei ela koos ja neil ei ole lapse ühist isikuhooldusõigust, otsustavad nad mõlemad ühisel nõusolekul ja kooskõlas lapse huvidega küsimused, millel on lapse arengu seisukohalt oluline tähtsus. Vanem, kellel on lapse isikuhooldusõigus, on see, kes otsustab lapse igapäevaeluga seotud küsimused. Kui ühel vanematest ei ole võimalik oma vanemlikku õigust teostada, teostab seda teine vanem üksinda. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 113)

Kui üks vanematest ei ole enam elus või on teadmata või kui tema vanemlik õigus või õigus- ja teovõime on ära võetud, teostab vanemlikku õigust teine vanem. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 115)

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Lapse eest võivad hoolitseda teised isikud või asutus. Sotsiaalteenuste keskus (Center za socialno delo) võib lapse vanematelt ära võtta ja anda teise isiku või asutuse eestkoste alla, kui vanemad on jätnud täitmata kohustuse last kasvatada ja hooldada või kui see on teistel olulistel põhjustel lapse huvides. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 120)

Sotsiaalteenuste keskus võib paigutada lapse hooldusperesse, kui lapsel ei ole enda perekonda või kui laps ei saa eri põhjustel elada koos oma vanematega, või keskkond, kus laps elab, ohustab tema füüsilist ja vaimset arengut. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 157) Perepõhist asendushooldust reguleerib üksikasjalikumalt perepõhise asendushoolduse seadus (Zakon o izvajanju rejniške dejavnosti).

Lapse eest võib hoolitseda kasuvanem. Lapse võib lapsendada ainult juhul, kui tema vanemad on teadmata, kui vanemate elukoht on olnud teadmata ühe aasta jooksul, kui vanemad on pädeva asutusega kokku leppinud anda oma laps lapsendada või kui vanemad on surnud. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 141)

Alaealise lapse, kellel ei ole vanemaid või kelle eest vanemad ei hoolitse, paigutab sotsiaalteenuste keskus eestkostja hoole alla. Alaealise lapse eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse eest nii, nagu ta oleks tema vanem. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 201 ja 202)

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Vanemad, kes ei ela koos või kavatsevad hakata lahus elama, peavad kokku leppima ühiste laste hooldusõiguses ja tegema seda nende laste huvides. Nad võivad kokku leppida, et säilitavad oma laste võrdse hooldusõiguse, annavad hooldusõiguse ühele vanematest või jagavad lapsed omavahel ära. Kui nad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Kui vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele oma laste hooldusõiguses isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, võib kohus ühe või mõlema vanema taotlusel nõustuda hooldusõiguse andmisega ühele vanematest või laste jagamisega vanemate vahel. Kohus võib samuti omal algatusel otsustada, et kõikide või mõnede laste hooldusõigus antakse kolmandale isikule. Enne otsuse tegemist on kohus kohustatud küsima sotsiaalteenuste keskuse arvamust lapse huvide kohta. Kohus võtab arvesse ka lapse arvamust, kui seda väljendab laps ise või isik, keda laps usaldab ja kelle laps on ise valinud, tingimusel, et laps on võimeline aru saama arvamuse tähtsusest ja tagajärgedest. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 105)

Kui kohus tunnistab abielu kehtetuks, teeb ta ka otsuse abikaasade ühiste laste hooldusõiguse ja elatise ning nende suhtlemise kohta mõlema vanemaga. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 78)

Kui vanemad ei ela koos ja neil ei ole lapse ühist hooldusõigust, otsustavad nad mõlemad ühisel nõusolekul ja kooskõlas lapse huvidega küsimused, millel on lapse arengu seisukohalt oluline tähtsus. Vanem, kellel on lapse isikuhooldusõigus, on see, kes otsustab lapse igapäevaeluga seotud küsimused. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 113)

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Vanemad, kes ei ela koos või kavatsevad hakata lahus elama, peavad kokku leppima ühiste laste hooldusõiguses ja tegema seda nende laste huvides. Kui vanemad jõuavad lapse hooldusõiguses kokkuleppele, võivad nad teha ettepaneku, et kohus teeks selle kohta otsuse hagita menetluse käigus. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi. Kui vanemad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Kui vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus otsuse ühe või mõlema vanema taotlusel. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 105)

Vanemad, kes ei ela koos või kavatsevad hakata lahus elama, lepivad kokku ühiste laste elatises. Kui nad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Kui vanemad ei suuda jõuda ühiste laste elatise suhtes kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus otsuse ühe või mõlema vanema taotlusel. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 105a)

Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on õigus suhelda lapsega. Selline kontakt tagab esmajoones lapse huvide järgimise. Vanem, kelle juures laps elab ja kellel on lapse hooldusõigus, või kolmas isik, kelle juures laps elab, ei tohi teha midagi, mis takistaks lapsel säilitamast kontakti teise vanemaga või oma vanematega, ja peab püüdma julgustada last omandama asjakohast suhtumist suhtlemisse teise vanema või oma vanematega. Vanem, kellega laps suhtleb, ei tohi teha midagi, mis takistaks lapse eest hoolitsemist ja tema kasvatamist. Kui vanemad jõuavad suhtlemise suhtes kokkuleppele, võivad nad teha ettepaneku, et kohus teeks selle kohta otsuse hagita menetluse käigus. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi. Kui vanemad ei suuda jõuda suhtlemise osas kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus otsuse ühe või mõlema vanema taotlusel. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 106a)

Lapsel on ka õigus suhelda teiste isikutega, kes on perekonna sugulased ja kellel on lapsega tihe isiklik side, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Sellisteks isikuteks peetakse eelkõige lapse vanavanemaid, õdesid-vendi, poolõdesid ja poolvendi, endisi kasuvanemaid ja ühe või mõlema vanema endist või praegust abikaasat või abieluvälist partnerit. Kokkulepe suhtlemise kohta tehakse lapse vanemate, lapse (kui ta on võimeline aru saama kokkuleppe tähtsusest) ja isikute vahel, kellega lapsel on isiklik side. Kui nad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Suhtlemise säilitamise ulatus ja viis peavad olema lapse huvides. Kui lapse vanemad, laps ja isikud, kellega lapsel on isiklik side, jõuavad suhtlemise osas kokkuleppele, võivad nad teha ettepaneku, et kohus annaks selle kohta hagita menetluses välja otsuse. Kui kohus tuvastab, et kokkulepe ei ole lapse huvides, lükkab ta ettepaneku tagasi. Kui nad ei suuda jõuda kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb suhtlemise kohta otsuse kohus. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 106a)

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Kui vanemad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Kui nad ei suuda jõuda kokkuleppele isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb asja kohta otsuse kohus.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Kohus võib teha otsuse, et üks vanem saab kõikide laste hooldusõiguse või lapsed jagatakse vanemate vahel. Kohus võib samuti omal algatusel otsustada, et kõikide või mõnede laste hooldusõigus antakse kolmandale isikule. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 105)

Kohus teeb ka otsuse lapse elatise ja suhtlemise kohta. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 105a, 106 ja 106a)

Suhtlemise kohta otsuse tegemisel lähtub kohus peamiselt lapse huvidest. Ettepanekule või taotlusele suhtlemise kohta otsuse tegemiseks tuleb lisada pädeva sotsiaalteenuste keskuse tõend, mis kinnitab, et vanemad üritasid jõuda suhtlemise osas tema abiga kokkuleppele. Kohus võib kontaktiõiguse ära võtta või seda piirata, kui see on vajalik lapse huvide kaitsmiseks. Suhtlemine ei ole lapse huvides, kui see tekitab lapsele psühholoogilist survet või ohustab lapse füüsilist või vaimset arengut. Kohus võib teha otsuse, et suhtlemine toimub kolmanda isiku järelevalve all või et see ei tohiks sisaldada isiklikku kontakti ja seost (st see peaks toimuma muul viisil), kui see ei oleks vastasel juhul lapse huvides. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 106)

Elatise määramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse selle taotleja vajadusi ning elatist maksma kohustatud isiku materiaalseid ja teenimisvõimalusi. Lapse elatise määramisel on kohus kohustatud tegutsema lapse huvides nii, et summa oleks piisav lapse eduka füüsilise ja vaimse arengu tagamiseks. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artiklid 129 ja 129a)

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Kui vanemad ei ela koos ja neil ei ole lapse ühist hooldusõigust, otsustavad nad mõlemad ühisel nõusolekul ja kooskõlas lapse huvidega küsimused, millel on lapse arengu seisukohalt oluline tähtsus. Kui nad ei suuda selles asjas ise kokku leppida, aitab sotsiaalteenuste keskus neil seda teha. Vanem, kellel on lapse hooldusõigus, on see, kes otsustab lapse igapäevaeluga seotud küsimused. Kui vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele lapse arengu seisukohalt olulistes küsimustes isegi sotsiaalteenuste keskuse abiga, teeb kohus ühe või mõlema vanema taotlusel otsuse hagita menetluses. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 113)

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

See tähendab, et lapse kasvatamise ja arengu eest vastutavad võrdselt mõlemad vanemad ja mõlemad peavad jätkama lapse eest hoolitsemist.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Ringkonnakohtud (okrožna sodišča) on kohtud, kelle kohtualluvusse sellised küsimused kuuluvad. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse [Zakon o kaznenom postupku] artikkel 32)

Üldine territoriaalne pädevus on sellel kohtul, kelle piirkonnas asub kostja alaline elukoht. Kui Sloveenia kohtul on pädevus selle alusel, et Sloveenias asub kostja ajutine elukoht, on üldine territoriaalne pädevus kostja ajutise elukoha järgsel kohtul. Kui lisaks alalisele elukohale on kostjal teises kohas ka ajutine elukoht ja asjaolude põhjal võib eeldada, et kostja elab seal veel pikka aega, on üldine territoriaalne pädevus ka kostja ajutise elukoha järgsel kohtul. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 47)

Kui seadusjärgset elatist käsitlevas vaidluses on hagejaks elatist taotlev isik, on üldine territoriaalne pädevus ka hageja alalise või ajutise elukoha järgsel kohtul. Kui seadusjärgset elatist käsitlevas piiriüleses kohtuasjas on Sloveenia kohus pädev asjaolu tõttu, et hageja on laps, kelle alaline elukoht on Sloveenias, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle piirkonnas on hageja alaline elukoht. Kui seadusjärgset elatist käsitlevas vaidluses on Sloveenia kohus pädev asjaolu tõttu, et kostjal on Sloveenias vara, mille arvelt saaks elatist maksta, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle piirkonnas vara asub. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 50)

Menetluse pooled ja teised menetlusosalised peavad esitama hagid, edasikaebused ja muud taotlused sloveenia keeles või kohtus ametlikult kasutatavas rahvuskogukonna keeles. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 104)

Hagi peab sisaldama konkreetset taotlust, milles esitatakse kohtuasja põhinõue ja kõrvalnõuded, hageja taotlust toetavad asjaolud, neid asjaolusid põhjendavad tõendid ja muu teave, mida iga hagi peab sisaldama (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 180).

Vastavalt sellele seadusele on esildis hagi, vastus hagile, õiguskaitsevahend ja muud ütlused, ettepanekud või teated, mis on edastatud menetlusväliselt. Avaldused peavad olema mõistetavad ja sisaldama kõike, mida on vaja asja kohtulikuks arutamiseks. Avaldused peavad esmajoones sisaldama järgmist: kohtu nimi, poolte nimed ja nende alaline või ajutine elukoht või asukoht, seaduslike või volitatud esindajate nimed, vaidluse ese ning taotluse sisu. Avalduse esitaja peab avalduse allkirjastama, välja arvatud juhul, kui see ei ole avalduse vormi tõttu võimalik. Avalduse esitaja originaalallkirjana käsitatakse tema omakäelist allkirja, samuti turvalist digiallkirja, mis on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud. Kui avaldus sisaldab nõuet, peab pool märkima taotluses asjaolud, millele taotlus tugineb, ja tõendid, kui see on nõutav. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105)

Kohtulõivud tuleb tasuda hagi esitamisel. Kohtulõivud tuleb tasuda hiljemalt tähtajaks, mille kohus on kohtulõivude tasumise määruses kehtestanud. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105a)

Avaldused tuleb esitada kirjalikult. Kirjaliku avaldusena käsitatakse avaldust, mis on koostatud käsitsi, või trükitud avaldust, mille avalduse esitaja on omakäeliselt allkirjastanud (füüsilisel kujul taotlus), või elektrooniliselt koostatud avaldust, millel on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud turvaline digiallkiri. Kirjalik avaldus esitatakse posti teel, sidetehnoloogia vahendusel elektrooniliselt, toimetatakse otse asutusse või selle viib kohale isik, kes on kutsealaselt spetsialiseerunud avalduste esitamisele (teenuseosutaja). Elektroonilised avaldused esitatakse elektrooniliselt infosüsteemis. Infosüsteem saadab avalduse esitajale automaatse kinnituse, et avaldus on kätte saadud. Avaldused võib esitada ka ettenähtud või muul viisil koostatud vormil. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105b)

Kui avalduse peab edastama vastaspoolele, tuleb see esitada kohtule nii mitmes eksemplaris, nagu kohus ja vastaspool nõuavad, ning kujul, mis võimaldab kohtul selle edasi saata. See kehtib ka lisatud dokumentide suhtes. Elektrooniliselt esitatavad avaldused ja lisad, mis tuleb saata vastaspoolele, edastatakse ühes eksemplaris. Kohus teeb nii mitu elektroonilist või fotokoopiat, nagu vastaspool nõuab. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 106) Avaldusele lisatud dokumendid võivad olla originaalid või koopiad. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 107)

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Ringkonnakohus teeb otsuse tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud, et ta peaks seda tegema hagita menetluses. Abielu- ja perekonnasuhete seaduses sätestatud küsimusi lahendavad kohtud esmajärjekorras. (Abielu- ja perekonnasuhete seaduse artikkel 10a)

Menetlustes, mis hõlmavad vanemate ja laste vahelisi suhteid, võib kohus poole ettepanekul või omal algatusel kohaldada seoses laste hooldusõiguse ja elatisega ajutisi meetmeid (ajutine ettekirjutus) ning ajutisi meetmeid seoses suhtlusõiguse äravõtmise või piiramise või suhtlusmeetodiga. Ajutisi meetmeid kohaldatakse vastavalt nõuete täitmise ja tagamise seadusele (Zakon o izvršbi in zavarovanju). (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 411)

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Jah, menetluskulude katmiseks on võimalik saada tasuta õigusabi. Tasuta õigusabi andmise otsustab ringkonnakohtu eesistuja. (Tasuta õigusabi seaduse [Zakon o brezplačni pravni pomoči] artikkel 2)

Tasuta õigusabi võidakse võimaldada õigusnõuande, õigusnõustamise ja muude seaduses sätestatud õigusteenuste kasutamiseks, kõigi õiguskaitse vormide kasutamiseks Sloveenia üld- ja erikohtutes, Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohtus (Ustavno sodišče Republike Slovenije) ja kõigi asutuste, institutsioonide ja isikute puhul, kes on Sloveenias pädevad lahendama kohtuväliseid vaidlusi; samuti võidakse vabastada kohtumenetluse kuludest. (Tasuta õigusabi seaduse artikkel 7)

Nimetatud seaduse kohaselt on õigus saada tasuta õigusabi järgmistel isikutel: 1) Sloveenia kodanikud; 2) välisriigi kodanikud, kellel on Sloveenias alaline või ajutine elukoht, ja Sloveenias seaduslikult elavad kodakondsuseta isikud; 3) teised välisriigi kodanikud vastastikkuse põhimõtte alusel või Sloveenia suhtes siduvates välislepingutes kindlaksmääratud tingimustel ja juhtudel; 4) avalikes huvides tegutsevad ja kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega asjaomasesse registrisse kantud mittetulunduslikud vabaühendused ja liidud vaidlustes, mis on seotud sellise avalikes huvides toimuva tegevusega või sellisel eesmärgil, milleks nad loodi; 5) muud isikud, kellele on Sloveenia suhtes siduva õiguse või välislepinguga antud õigus saada tasuta õigusabi. (Tasuta õigusabi seaduse artikkel 10)

Isik, kellel on õigus saada tasuta õigusabi, võib seda taotleda menetluse mis tahes etapis. Tasuta õigusabi saamise taotluste üle otsustamisel tehakse kindlaks taotluse esitaja rahaline olukord ja muud seadusega kindlaks määratud tingimused. (Tasuta õigusabi seaduse artikkel 11)

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah, vanemliku vastutuse kohta tehtud ringkonnakohtu otsuse suhtes esitatud edasikaebusi on pädev käsitlema kõrgema astme kohus (višje sodišče). (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 35) Edasikaebus tuleb esitada piisava arvu ärakirjadena esimeses astmes otsuse teinud kohtule ja vastaspoolele. (Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 342)

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Täitemenetlus on sätestatud nõuete täitmise ja tagamise seaduses. Kui seaduses ei ole teisiti ette nähtud, on täitmise võimaldamise pädevus kohalikul kohtul (okrajno sodišče). (Nõuete täitmise ja tagamise seaduse artikkel 5)

Kohus, kellel on territoriaalne pädevus teha otsus lapse hooldusõigust käsitleva kohtuotsuse täitmise ettepaneku kohta ja täitmise enda kohta, on hooldusõiguse saanud isiku alalise või ajutise elukoha järgne kohus või selle isiku alalise või ajutise elukoha järgne kohus, kelle suhtes on esitatud täitmise ettepanek. Lapse asukoha järgne kohus on ka kohus, millel on territoriaalne pädevus otsese täitmise suhtes. (Nõuete täitmise ja tagamise seaduse artikkel 238a)

Täitekorraldusega pannakse lapse üleandmise kohustus isikule, kellega täitedokument on seotud, isikule, kellest lapse üleandmine sõltub, ja isikule, kelle juures laps viibib korralduse väljaandmise ajal. Kohus teeb täitekorralduses teatavaks, et lapse üleandmise kohustus kehtib ka mis tahes teise isiku suhtes, kelle juures laps täitmise teostamise ajal viibib. (Nõuete täitmise ja tagamise seaduse artikkel 238c)

Juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes ja lapse huvide kaitsmiseks otsustab kohus, kas täita lapse hooldusõigust käsitlev otsus trahvi määramisega isikule, kellega täitekorraldus on seotud või lapse äravõtmisega ja üleandmisega isikule, kellele on antud lapse hooldusõigus. (Nõuete täitmise ja tagamise seaduse artikkel 238č)

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Vanemlikku vastutust käsitlevat kohtuotsust tunnustatakse ja see täidetakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003. Kohus kohaldab hagita menetlust vastavalt hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o nepravdnem postopku) sätetele.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Täidetavaks tunnistamise taotlusi on pädevad käsitlema kõik ringkonnakohtud.

Kohtuotsuse täidetavaks tunnistanud kohus on pädev käsitlema täidetavaks tunnistamise kohtuotsuse suhtes esitatud edasikaebusi.

Kohus kohaldab hagita menetlust vastavalt hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse sätetele.

Ringkonnakohtute nimekiri(244 Kb)  PDF (244 Kb) sl

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Rahvusvahelise eraõiguse ja menetlusseaduse (Zakon o mednarodnem zasebnem pravu in postopku) kohaselt hinnatakse vanemate ja laste vahelisi suhteid nende kodakondsuse järgse riigi õiguse alusel. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on nende kõikide alaline elukoht. Kui vanemad ja lapsed on eri riikide kodanikud ja nende alaline elukoht ei ole samas riigis, kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik laps on. (Artikkel 42)

Viimati uuendatud: 09/08/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta