Vanemlik vastutus – lapse isikuhooldusõigus ja suhtlusõigus

Poola
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õiguslik termin „vanemlik vastutus” igapäevaelus? Millised on vanemliku vastutuse kandja õigused ja kohustused?

Poola perekonna- ja eestkosteseadustik vanemliku vastutuse määratlust ei sisalda. Poola õiguskirjanduses mõistetakse vanemliku vastutuse all vanemate lapsega seotud kohustuste ja õiguste kogumit, mille eesmärk on nõuetekohane hoolitsemine lapse ja tema vara eest.

2 Kellel lasub üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Vanemlik vastutus lapse eest on mõlemal vanemal. Kui üks vanem on surnud või on piiratud teovõimega, on vanemliku vastutuse kandja teine vanem. Sama kohaldatakse juhul, kui ühe vanema vanemlik vastutus on peatatud.

Vanemlikku vastutust saab piirata ka kohtuotsusega. Sellisel juhul on teisel vanemal õigus teostada vanemlikku vastutust lapse üle kohtuotsuses täpsustatud ulatuses.

3 Kui vanemad ei ole suutelised või ei soovi lapse eest vanemlikku vastutust kanda, kas nende asemele võib määrata mõne teise isiku?

Juhul kui vanemad ei ole võimelised vanemlikku vastutust teostama, võivad nad pöörduda lapse hooldusperesse paigutamiseks eestkoste küsimustega tegelevasse kohtusse (sąd opiekuńczy) või muu avaliku asutuse poole. Äärmiselt kiireloomulistel juhtudel võib lapse vanemate taotlusel või nõusolekul paigutada lapse hooldusperesse ringkonnavanema (starosta) ja hoolduspere või hooldusperekodu (rodzinny dom dziecka) pidavate isikute vahelise kokkuleppe alusel.

Kui vanemad ei soovi lapse suhtes vanemlikku vastutust teostada, võivad nad anda nõusoleku tema lapsendamiseks. Poola õiguse alusel on kolm lapsendamise vormi: täielik, täielik ja tagasivõetamatu ning mittetäielik.

Kui lapse huve ohustavad täielikult vanemlikku vastutust teostavad vanemad, võib nende vanemlikku vastutust eestkoste küsimustega tegeleva kohtu otsusega piirata ja laps võidakse paigutada hooldusperesse, hooldusperekodusse, hoolekandeasutusse, hooldus- ja ravikeskusesse, õendusabiasutusse või taastusraviasutusse.

4 Kuidas lahendatakse vanemliku vastutuse küsimus, kui vanemad lasevad abielu lahutada või elavad lahus?

Kui Poola kohus teeb otsuse abielulahutuse, lahuselu või abielu tühistamise kohta, peab ta lahendama lapsega seotud vanemliku vastutuse küsimuse, välja arvatud juhul, kui tal puudub konkreetsel juhul vanemliku vastutusega seotud pädevus. Lapsega seotud vanemliku vastutuse küsimuse lahendamisel võib Poola kohus arvesse võtta abikaasade vahelist kirjalikku kokkulepet vanemliku vastutuse teostamise viisi kohta, tingimusel, et see on lapse parimates huvides.

Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, võib kohus, võttes arvesse lapse õigust sellele, et teda kasvatavad mõlemad vanemad:

1) otsustada, et vanemlikku vastutust teostatakse ühiselt;

2) anda vanemliku vastutuse ühele vanematest ja piirata teise vanema vanemlikku vastutust lapsega seotud konkreetsete kohustuste ja õigustega.

5 Kui vanemad sõlmivad vanemliku vastutuse küsimuses kokkuleppe, siis milliseid vorminõudeid peavad nad järgima, et kokkulepe oleks õiguslikult siduv?

Seaduses ei ole sellise vanematevahelise kokkuleppe jaoks vorminõudeid ette nähtud. Siiski tuleks märkida, et vanematevaheline kokkulepe selle kohta, kuidas vanemlikku vastutust teostada, ei ole õiguslikult siduv. See võib äärmisel juhul olla kohtus otsuse tegemise aluseks. Kokkulepe võidakse saavutada ka lepitusmenetluse kaudu. Sellisel juhul vormistatakse kokkulepe kirjalikult ning selle allkirjastavad mõlemad vanemad ja lepitaja. Et kokkulepe oleks õiguslikult siduv, peab kohus selle kinnitama.

6 Kuidas on võimalik vanemliku vastutuse küsimust kohtuväliselt lahendada, kui vanemad ei jõua kokkuleppele?

Vanemaid võib abistada lepitaja. Lepitusteenuseid osutatakse lepituskokkuleppe või kohtuotsuse alusel, millega suunatakse vanemad lepitusmenetlusse. Kokkuleppe võib sõlmida ka nii, et vanem annab nõusoleku lepituseks, kui teine vanem on lepitust taotlenud. Lepitaja juures saavutatud kokkuleppel ei ole siiski kohtuliku kokkuleppe õigusjõudu enne, kui kohus selle heaks kiidab.

7 Kui vanemad pöörduvad kohtusse, milliseid last käsitlevaid otsuseid saab kohus teha?

Poolas võivad vanemad pöörduda eestkostega tegelevasse kohtusse mitmesuguste küsimustega, mis on seotud vanemliku vastutusega lapse suhtes:

1) viis, kuidas tuleb vanemlikku vastutust ja lapsega suhtlemise õigust teostada, kui vanemlikku vastutust jagavad mõlemad vanemad, kes elavad eraldi;

2) vaidluse lahendamine olulistes lapsega seotud küsimustes, kui vanemad ei suuda jõuda kokkuleppele, kuidas küsimusi lahendada, kaasa arvatud elukoha määramine, kooli valik, ees- ja perekonnanime valimine, ravi ja välismaal reisimisega seotud küsimused jne;

3) lapse ja vanema vahelised õigustoimingud, kui sellised toimingud ulatuvad kaugemale lapse vara tavapärasest haldamisest.

8 Kui kohus otsustab, et lapse eestkostjaks jääb üks vanem, kas see tähendab, et see vanem võib kõiki lapsega seotud asju otsustada ilma neid enne teise vanemaga arutamata?

Jah. Kui kohus on andnud lapse hooldusõiguse ainult ühele vanematest, on sellel vanemal vabadus teha otsuseid kõigis last puudutavates küsimustes, ilma et ta peaks teise vanemaga nõu pidama ja tema nõusoleku saama.

Eestkoste küsimustega tegelev kohus võib jätta vanema vanemlikust vastutusest ilma, kui vanemlikku vastutust ei ole võimalik teostada püsiva takistuse tõttu, vanem kuritarvitab oma vanemlikku vastutust või jätab oma kohustused lapse suhtes oluliselt täitmata.

9 Kui kohus määrab lapse vanemate ühise eestkoste alla, mida see igapäevaelus tähendab?

Vanematele ühise isikuhooldusõiguse andmine tähendab, et nad võivad ja peavad teostama lapse suhtes samu õigusi ja kohustusi. See tähendab muu hulgas, et vanemad otsustavad lapsega seotud oluliste küsimuste üle ühiselt, või kui nad ei suuda kokkuleppele jõuda, teeb seda eestkoste küsimustega tegelev kohus.

10 Millisesse kohtusse või ametiasutusse peab esitama avalduse seoses vanemliku vastutusega? Milliseid vorminõudeid peab järgima ning millised dokumendid avaldusele lisama?

Vanemliku vastutusega seotud asju arutavad lapse elukohajärgsete rajoonikohtute (sądy rejonowe) (eestkoste küsimustega tegelevad kohtud) perekonna ja alaealiste osakonnad. Kui selline võimalus puudub, on pädev pealinna Varssavi linna rajoonikohus.

Avaldus tuleb esitada koos lapse sünnitunnistuse, vanemate abielutunnistuse (kui nad on abielus), avaldust toetavate muude dokumentidega, nagu arstitõendid, koolitunnistused, pedagoogilised arvamused jne.

11 Milline on menetluse kord sellistes asjades? Kas on võimalik kohaldada kiirmenetlust?

Vanemliku vastutuse juhtumeid arutatakse hagita menetluses, mis on hagimenetlusest vähem ametlik.

Lisaks võib eestkoste küsimustega tegelev kohus võtta menetluspoole taotlusel ajutisi meetmeid, mida ta peab konkreetsete asjaolude alusel sobivaks. Sellega seotud otsused jõustuvad ja muutuvad täidetavaks pärast nende väljastamist.

12 Kas menetluskulude katteks on võimalik saada menetlusabi?

Vanemliku vastutusega seotud menetluse pooled peavad maksma tsiviilasjade seaduses ette nähtud tasud ja kulud. Seaduse artikli 102 lõike 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool taotleda siiski kohtukuludest vabastamist, esitades avalduse, et ta ei ole võimeline neid kulusid kandma ennast või oma perekonda raskelt koormamata. Kohtukuludest vabastamise taotlusele tuleks lisada avaldus, milles on üksikasjalikult märgitud taotluse esitaja perekonnaseis, vara, tulu ja elatusvahendid. Kohus võib menetluspoole kohtukuludest osaliselt vabastada, kui poolel on võimalik maksta nendest kuludest ainult osa (artikli 101 lõige 1).

13 Kas vanemliku vastutuse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata?

Jah. Iga otsuse suhtes võib esitada kõrgemale kohtule apellatsioonkaebuse. Vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste suhtes, mille on teinud rajoonikohus (sąd rejonowy), võib esitada apellatsioonkaebuse regionaalsele kohtule (sąd okręgowy). Vanemlikku vastutust käsitlevate otsuste suhtes, mille on teinud regionaalne kohus (sąd okręgowy) abielulahutust, lahuselu või abielu tühistamist käsitlevas menetluses, võib esitada edasikaebuse apellatsioonikohtule (sąd apelacyjny).

14 Teatavatel juhtudel võib osutuda vajalikuks taotleda kohtult või mõnelt muult ametiasutuselt vanemlikku vastutust käsitleva otsuse täitmist. Milline on menetluse kord sellisel juhul?

Kohtu täitevasutus lapse tagasitoomist käsitlevates asjades on kohtu määratud eestkostja (kurator sądowy). Juhul kui kohtuotsusega kehtestatud korraldust lapse tagasitoomise kohta ei täideta, peaks isik, kellel on õigus laps tagasi saada, taotlema otsuse väljastanud kohtult korraldust, et määratud eestkostja võtaks lapse kohustuslikus korras ära. Juhul kui vanemlikku vastutust kandva isiku asukoht on teadmata, korraldab kohus uurimise, et tema asukoht kindlaks teha. Kohus annab korralduse kohtu määratud eestkostjale otsuse vormis, mille võib teha kinnisel istungil. Otsuse suhtes ei saa esitada apellatsioonkaebust. Kohtu määratud eestkostja määrab lapse äravõtmise kuupäeva ja teavitab õigustatud isikut. Kohtu määratud eestkostja võib lapse ära võtta igalt isikult, kelle juures laps viibib. Kohtu määratud eestkostja võib sel eesmärgil küsida abi politseiametnikelt, psühholoogidelt jne.

Suhtlemiskorda käsitlevate kohtuotsuste puhul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud erinev menetlus. Sellisel juhul ähvardab eestkoste küsimustega tegelev kohus lapsega suhtlemise õigusega isiku taotlusel anda välja määruse isiku suhtes, kellel on hooldusõigus ja kes rikub kohtuotsusest või kokkuleppest tulenevaid kohustusi seoses lapsega suhtlemisega, nõudes konkreetse summa maksmist õigustatud isikule kohustuse iga rikkumise eest. Juhul kui isik, kellel on õigus lapsega suhelda või isik, kellele see on keelatud, rikub kohtu otsusega kehtestatud kohustust, ähvardab eestkoste küsimustega tegelev kohus anda sellele isikule korralduse tasuda lapse hooldusõigusega isikule konkreetne summa. Juhul kui isik, kellele eestkoste küsimustega tegelev kohus on andnud korralduse makse tegemiseks, ei täida jätkuvalt oma kohustust, annab eestkostekohus sellele isikule korralduse maksta nõuetekohane summa, mis määratakse kindlaks vastavalt rikkumiste arvule.

Lapsega suhtlemist käsitlev täitmisele kuuluv kohtuotsus või kokkulepe tuleb lisada eespool nimetatud taotlusele.

15 Mida tuleb teha, et muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitlevat otsust selles liikmesriigis tunnustataks ja täidetaks?

Kohaldamisele kuuluvad nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) III peatüki sätted. Reeglina tunnustatakse ja täidetakse niisuguseid otsuseid ilma täiendavate menetlusteta. Samas on võimalik esitada regionaalsele kohtule tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus. Regionaalne kohus on ka pädev vaatama läbi täidetavaks tunnistamise taotluse. Mõlemal juhul peab taotlus vastama menetlusdokumendi kriteeriumidele, mis tähendab, et selles tuleb esitada konkreetselt taotlus, taotlust õigustavad asjaolud ja selgitada, kas pooled on proovinud lepitusmenetlust või mitte.

16 Millisesse kohtusse pean ma selles liikmesriigis pöörduma, et vaidlustada muu liikmesriigi kohtu vanemlikku vastutust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine? Milline on menetluse kord eespool nimetatud juhtudel?

Liikmesriigi kohtu langetatud otsuse mittetunnustamise taotlus tuleb esitada regionaalsele kohtule, kes on geograafiliselt pädev välisriigi kohtu otsusega lahendatud juhtumit arutama, või regionaalsele kohtule piirkonnas, milles geograafiliselt pädev rajoonikohus asub, või selliste kohtute puudumisel Varssavi regionaalsele kohtule (Sąd Okręgowy w Warszawie). Regionaalse kohtu langetatud tunnustamise otsuse kohta saab esitada kaebuse (zażalenie) ja apellatsioonikohtu otsuse kohta saab esitada kassatsioonikaebuse (skarga kasacyjna). Samuti saab taotleda menetluse (milles langetati tunnustamise kohta otsus, mis ei kuulu edasikaebamisele) uuesti algatamist ja asjaomase edasikaebamisele mittekuuluva otsuse ebaseaduslikuks tunnistamist. Kohaldatakse hagita menetlust.

17 Millist õigust kohaldab kohus vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses, kui laps või pooled ei ela selles liikmesriigis või on eri kodakondsusega?

Vanemliku vastutuse ja lapsega suhtlemisega seotud küsimustes kohaldatav õigus on kehtestatud vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlevas 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsioonis või kahepoolsetes kokkulepetes, milles Poola on osaline. Kui ükski nendest dokumentidest ei ole kohaldatav, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse sätteid. Juhul kui lapse harilik viibimiskoht muutub viibimiskohaks riigis, mis ei ole konventsiooni osaline, reguleerib selle riigi õigus kõiki edasisi muudatusi lapse varasema hariliku viibimiskoha riigis vastu võetud meetmete kohaldamise tingimustes.

 

See veebileht on osa portaalist „Teie Euroopa“.

Sooviksime teilt tagasisidet selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet.

Your-Europe

Viimati uuendatud: 16/12/2020

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta