This page provides you with general information (on the role and functions) on different legal professions.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

If you need to consult or find a legal practitioner in any Member State of the European Union, you can visit the Find a legal professional section.

Introduction

Apart from lawyers, European Union law does not regulate the conditions for exercising as a legal professional. Legal professions are generally regulated at national level. Although there may be natural similarities between them, these national regulations differ quite substantially from one country to another because they reflect the continuation of often ancient traditions.

The Committee of Ministers of the Council of Europe (COE) has issued a number of recommendations on the legal professions. One of these initiatives concerns the exercise of the profession of lawyer. Another concerns the independence of judges. COE recommendations and other information on this issue may be found on its website.

In addition, the European Convention on Human Rights states that everyone charged with a criminal offence has the right to defend himself in person or through legal assistance of his own choosing or, if he has not sufficient means to pay for legal assistance, to be given it free when the interests of justice so require. This clause mainly refers to criminal cases, but the European Court of Human Rights (ECHR) has extended it to cover also civil cases.

Judges

A judge, or arbiter of justice, is a lead official who presides over a court of law, either alone or as part of a panel of judges. The powers, functions, method of appointment, discipline, and training of judges vary widely across different jurisdictions. The judge is like an umpire in a game and conducts the trial impartially and in an open court. The judge hears all the witnesses and any other evidence presented by the parties of the case, assesses the credibility of the parties, and then issues a ruling on the matter at hand based on his or her interpretation of the law and his or her own personal judgment.

You can find more information about this profession at the following websites:

• Association of European Administrative Judges (AEAJ),
• European Judges and Prosecutors Association (EJPA),
• International Association of Judges (in particular the European section),
• European Judges for Democracy and Liberty(MEDEL).

Public Prosecutors

In criminal proceedings, the prosecution service or office of public prosecution plays a very important role. The Member States' systems are also very diverse as regards the role, tasks and powers of prosecutors.

Court staff

The functions and titles of court staff can be very different, for example: "Greffier" in France, "Rechtspfleger" in Germany.

In addition, functions held by them vary widely from one legal system to another: assisting judges or prosecutors, management of courts, responsibilities in certain procedures. Depending on the country, they are subject to legal studies, can provide legal advice and/or benefit from continuous training.

In each case, they play an important part in courts, through their role in welcoming victims as well as defendants and in the overall efficiency of the justice system.

Members of this profession are represented at the European level by the European Union of Rechtspfleger (E.U.R), a non-governmental organization that brings together professional associations from the several countries. The E.U.R's objectives include participation in the creation, development and the harmonization of law on the European and international levels; working with the European institutions; representation of the professional interests of its members and promotion of the profession in the interest of a better functioning justice system.

Bailiffs (judicial officers)

The judicial officers' profession is regulated by the law of the individual Member State and these regulations differ from one Member State to another.

Members of this profession are represented at European level by the International Union of Judicial Officers (UIHJ). The purpose of UIHJ is to represent its members in international organisations and ensure collaboration with national professional bodies. It works to improve national procedural law and international treaties and makes every effort to promote ideas, projects and initiatives which help to move forward and elevate the independent status of judicial officers.

The European Chamber of Judicial Officers (whose French acronym is CEHJ) also represents judicial officers. A non-profit making association governed by Belgian law, the CEHJ aims to promote greater involvement of judicial officers in the concerted action of legal professionals in the European debate.

Lawyers

The lawyer’s role, whether retained by an individual, a corporation or the state, is as the client’s trusted adviser and representative, as a professional respected by third parties, and as an indispensable participant in the fair administration of justice. By embodying all these elements, the lawyer, who faithfully serves his or her own client’s interests and protects the client’s rights, also fulfils the functions of the lawyer in society - which are to forestall and prevent conflicts, to ensure that conflicts are resolved in accordance with recognised principles of civil, public or criminal law and with due account of rights and interests, to further the development of the law, and to defend liberty, justice and the rule of law.

In their activity, lawyers are governed by professional organisations or authorities within their Member State – the bars and law societies – which are responsible for the laying down of rules of professional conduct and the administration of discipline of lawyers.

European Union law does not regulate the conditions for exercising a legal profession. However, the 1998 Directive sets out the conditions in which a lawyer who has qualified in one Member State can exercise his or her profession on a permanent basis in another Member State.

At EU level, lawyers are represented by the Council of Bars and Law Societies of Europe (CCBE) - an international non-profit-making association founded in 1960. It acts as the liaison between the EU and Europe's national bars and law societies on all matters of mutual interest relating to the exercise of the profession of lawyer.

Notaries

Notaries are legal practitioners specialised and authorised to act in certain legal matters. By virtue of their tasks and responsibilities, notaries play an important role in the State legislature in the 22 Member States where the legal order is based on Latin civil law. Ireland is the single Common Law Jurisdiction within the European Union also has a notarial profession whose practice extends across a wide range of legal services and whose functions and authority are principally exercised in relation to legal acts and instruments to be used in overseas jurisdictions. They have a significant role in the international trade and commerce of their domestic jurisdiction.

Notaries tasks in particular are:

• to draw up private agreements and to advise the parties while satisfying an obligation to treat each of them fairly. In drafting official documents, the notary is responsible for the legality of these documents and for the advice s/he gives. S/he has to inform the parties of the implications and consequences of the obligations they undertake,
• to enforce the deeds s/he draws up. The deed can then be registered directly in the official records, or enforced if one of the parties does not meet its obligations, without the prior intervention of a judge,
• to play the role of an arbitrator who, impartially, and under strict observance of the law, enables the parties to reach a mutually acceptable agreement.

Notaries are public officials – States delegate a portion of public power to allow them to fulfil a public service mission - exercising their functions within the framework of an independent profession.

Notaries are bound by professional confidentiality. The conditions of the notary’s nomination are similar to that of a magistrate and s/he is subject to the same independence, permanence of office, impartiality, conclusive power and enforceability of her/his actions in addition to the supervision of her/his activities by the Ministry of Justice.

There are approximately 35.000 notaries, throughout the 22 Member States of the European Union whose legal systems are based on Latin civil law.

In dealings with the European institutions, notaries in the Latin civil law jurisdictions of the European Union are represented by the Council of the Notariats of the European Union (CNUE) which was set up in 1993. The CNUE represents the Notariats of all EU Member States where the role of Latin Civil Law notary exists: Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Czech Republic, Estonia, France, Germany, Greece, Hungary, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, the Netherlands, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia and Spain. Ireland has its own national representative body, however internationally, it is represented by the "UK and Ireland Notarial Forum".

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Sellel teabelehel esitatakse teave selliste õigusvaldkonna ametite kohta nagu:

• prokurörid,
• kohtunikud,
• advokaadid,
• notarid ja
• kohtutäiturid.

Prokurörid

Korraldus

Prokuratuur (ministère public / openbaar ministerie) koosneb eri prokuratuuridesse (parquet, auditorat) kuuluvatest õigusametnikest (magistrats/magistraten), kes täidavad oma ülesandeid selle kohtu (cour, tribunal) tööpiirkonnas, mille juures nad tegutsevad.

Kohturingkonnas (arrondissement judiciare / gerechtelijk arrondissement) tegutsevad esimese astme kohtus (tribunal de première instance / rechtbank van eerste aanleg) ja noortekohtus (tribunal de la jeunesse / jeugdrechtbank), mis on esimese astme kohtu haru, kuninglik prokurör (procureur du Roi / procureur des Konings), tema esimesed asetäitjad (premiers substituts / eerste substituten) ja asetäitjad (substituts/subsituten). Ühtlasi täidavad nad oma tööpiirkonnas süüdistaja ülesandeid väärteoasjade kohtutes (tribunal de police / politierechtbank) ja kaubanduskohtus (tribunal de commerce / handelsrechtbank).

Töökohtutes (tribunaux de travail / arbeidsrechtbanken) täidab kõnealuseid ülesandeid töökohtu prokurör (auditeur du travail / arbeidsauditeur), keda abistavad samuti asetäitjad ja vajaduse korral esimesed asetäitjad. Samu ülesandeid täidavad nad nende pädevusse kuuluvates kriminaalasjades ka kriminaalkohtus (tribunal correctionnel / correctionele rechtbank), mis on esimese astme kohtu haru, ja väärteoasjade kohtutes.

Igas apellatsioonikohtus (cour d’appel / hof van beroep) ja kõrgemas töökohtus (cour du travail / arbeidshof) tegutseb peaprokurör (procureur-général/procureur-generaal), kes juhib apellatsioonikohtu juures tegutsevaid peaprokuratuuri (parquet général/parket-generaaal) ja kõrgema töökohtu juures tegutsevaid vastava organi (auditorat général / arbeidsauditoraat-generaal) õigusametnikke ning teeb nende üle järelevalvet. Apellatsioonikohtus abistavad peaprokuröri peakohtujurist (premier avocat-général / eerste advocaat-generaal), kohtujuristid (avocats-généraux/advocaten-generaal) ja peaprokuröri asetäitjad (substituts généraux / substituten-generaal). Kõrgemas töökohtus abistavad peaprokuröri samuti peakohtujurist, kohtujuristid ja peaprokuröri asetäitjad.

Kassatsioonikohtus (Cour de cassation / Hof van cassatie) tegutseb süüdistajana kassatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör, keda abistavad peakohtujurist ja kohtujuristid. Kuigi kasutatav terminoloogia on sama, on prokuratuuril siin hoopis teistsugune funktsioon. Kassatsioonikohus ei tee sisulist otsust, vaid kontrollib menetluse seaduslikkust ja korrektsust.

Prokuratuur on konkreetsete juhtumite uurimisel ja süüdistuste esitamisel sõltumatu. See ei piira pädeva ministri õigust anda korraldus esitada süüdistus ja avaldada siduvaid kriminaalpoliitika suuniseid, sealhulgas uurimise ja süüdistuste esitamise põhimõtete valdkonnas.

Roll ja ülesanded

Prokuratuuril on hulk ülesandeid ja kohustusi, mis on seotud nii kriminaal- kui ka tsiviilasjade menetlemise ja järelmeetmetega.

• Kriminaalasjades tegutsevad süüdistajad avalikes huvides ning püüavad tagada kriminaalasjade nõuetekohase menetlemise ja lahendamise. Nad teevad seda nii kohtumenetluse enda kui ka eelneva teabe kogumise ja uurimismenetluse käigus (mille üle teeb järelevalvet kas kohtunikekolleegium (chambre du conseil / raadkamer) või kriminaalasjade kolleegium (chambre des mises en accusation / kamer van inbeschuldigingstelling)). Istungil nõuavad nad kriminaalõiguse kohaldamist ning püüavad tagada, et võetaks vajalikud meetmed määratud karistuste täideviimiseks. Vandekohtu (cour d’assises / hof van assisen) ees täidab süüdistaja ülesandeid apellatsioonikohtu peaprokurör, kes võib selle ülesande siiski delegeerida ka mõnele muule prokuratuuri liikmele.
• Tsiviilasjas sekkub prokuratuur seaduses ette nähtud juhtudel ja kui avalik kord seda nõuab. Nendes asjades esitab prokuratuur kirjaliku või suulise arvamuse. Prokuratuuri arvamust tuleb küsida konkreetsetes asjades, mis on loetletud kohtumenetluse seadustiku (Code judiciaire / Gerechtelijk Wetboek) artikli 764 lõikes 1. Prokuratuur võib nõuda, et temalt küsitaks arvamust ka muudes asjades, kui ta peab seda vajalikuks, ning kohus võib talle esitada asja arvamuse saamiseks omal algatusel (kohtumenetluse seadustiku artikli 764 lõige 2).

Lisaks nimetatud põhiülesannetele tagab prokuratuur oma tööpiirkonnas ka kriminaalpoliitikaga seotud otsuste ja suuniste järgimise ning nende nõuetekohase kohaldamise.

Kriminaalpoliitika suunised kinnitab justiitsminister pärast konsulteerimist viiest apellatsioonikohtu peaprokurörist koosneva kolleegiumiga (collège des procureurs généraux / college van procureurs-generaal).

See kolleegium kuulub justiitsministri vastutusalasse ja teeb otsuseid poliitika võimalikult järjekindla väljatöötamise ja kooskõlastamise ning prokuratuuri üldise nõuetekohase toimimise nimel.

Kolleegiumi pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi ning selle otsused on siduvad apellatsioonikohtute peaprokuröridele ja kõigile nende kontrollitavatele ja juhitavatele prokuratuuri liikmetele.

Lisateavet saab prokuratuuri veebisaidilt.

Kohtunikud

Korraldus

Belgia riik on rajatud võimude, st seadusandliku, täitev- ja kohtuvõimu lahususe põhimõttele. Kohtusüsteem on sõltumatu.
Eristatakse kohtunikke (la magistrature assise / de zittende magistratuur) ja prokuröre (la magistrature debout / de staande magistratuur) (vt eespool).
Kohtusüsteem koosneb madalama ja kõrgema astme kohtutest, kes kõik lahendavad kohtuasju. Kohtusüsteem kontrollib ka täitevvõimu tegevuse seaduslikkust.
Üldiselt nimetatakse madalama astme kohtutes töötavaid kohtunikke «juges/rechters» ja kõrgema astme kohtutes töötavaid kohtunikke «conseillers/raadsheren».
Kohtunike ülesanne on kohaldada õigust tsiviilasjas neile esitatud olukorra või vaidluse suhtes või isikute suhtes, kes on toime pannud õigusrikkumise.
Teatavates madalama astme kohtutes mõistavad elukutselised kohtunikud õigust kõrvuti mitteelukutseliste kohtunikega. Mitteelukutselised kohtunikud töötavad järgmistes kohtutes:

• kaubanduskohus: elukutselised kohtunikud ja mitteelukutselised kohtunikud (juges consulaires / consulaire rechters);
• kõrgem töökohus: elukutselised kohtunikud ja mitteelukutselised kohtunikud (juges sociaux / sociale rechters);
• täitmiskohus (tribunal de l'application des peines / strafuitvoeringsrechtbank): elukutselised kohtunikud ja mitteelukutselised kohtunikud (assesseurs en application des peines / assessoren in strauitvoeringszaken).

Prokuratuuril on kohtusüsteemis täita konkreetne sotsiaalne ülesanne, mis hõlmab lisaks kriminaalõigusnormide järgimisele tsiviilõigusliku iseloomuga ülesandeid töö-, noorte- ja kaubandusõiguse valdkonnas.

Juhtimine ja tugi

Kohtute kolleegium

Kohtud on osa kohtuvõimust. Demokraatlikus õigusriigis aitavad nad neile seadusandja poolt antud volituste piires sõltumatul, erapooletul ja professionaalsel viisil kaasa konfliktide lahendamisele või ennetamisele. Nad järgivad õigusnorme ja kasutavad kättesaadavaid ressursse, et tagada parim võimalik kvaliteet.
Kohtute kolleegium (Collège des cours et tribunaux / College van de hoven en rechtbanken) abistab kohtuid nende põhiülesande täitmisel järgmisega:

• nõuab läbipaistval, professionaalsel ja põhjendatud viisil vajalikke ressursse ja tagab nende optimaalse kasutamise;
• tegutseb väliste sidusrühmade ees eestkõnelejana kohtute juhtimise küsimustes;
• abistab kohtute juhtimisel.

Prokuratuuri kolleegium

Lisaks viiele peaprokurörile kuuluvad prokuratuuri kolleegiumi (Collège du ministère public / College van het openbaar ministerie) riigiprokurör (procureur fédéral / federale procureur), kolm kuningliku prokuröri nõunikku (Conseil des procureurs du Roi / Raad van procureurs des Konings) ja töökohtu prokuröri nõunik (Conseil des auditeurs du travail / Raad van arbeidsauditeurs). Koos käsitlevad nad prokuratuuri hea juhtimistavaga seotud küsimusi.
Peaprokuröride kolleegiumi esimees on ka prokuratuuri kolleegiumi esimees.
Esiteks aitab prokuratuuri kolleegium juhtida peaprokuröride kolleegiumi kehtestatud kriminaalpoliitika elluviimist. Teiseks hoolitseb ta selle eest, et teabevahetus, teadmushaldus, arvutistamine, töökoormuse mõõtmine, tööprotsessid, statistika ja inimressursside strateegiline juhtimine oleks võimalikult heal tasemel.. Lisaks pakub ta õigusasutustele, täpsemalt peaprokuröridele, kõrgemate töökohtute juures tegutsevatele peaprokuratuuridele (auditorats généraux du travail / arbeidsauditoraten), kuninglikele prokuratuuridele (parquets du procureur du Roi / parketten van de procureur des Konings), kõrgemate töökohtute juures tegutsevatele prokuratuuridele (auditorats du travail/arbeidsauditoraten) ja riigiprokuratuurile (parquet fédéral/federaal parket) juhtimistuge.
Prokuratuuri kolleegium võtab nende ülesannete täitmiseks kõik vajalikud meetmed ning võib esitada siduvaid soovitusi ja suuniseid.
Kolleegium kohtub korra nädalas. Ta konsulteerib regulaarselt justiitsministriga.

Arvamused

Kohtunike nõuandekogu

Kohtunike nõuandekogu (Conseil consultatif de la magistrature / Adviesraad van de magistratuur) esindab kohtuid ametiasutuste ees seoses kohtunike staatuse, töötingimuste ja õigustega.

Kohtusüsteemi autonoomsed ja föderaalorganid

Kõrgem kohtunõukogu
Kontroll ja arvamused

Kõrgem kohtunõukogu (Conseil supérieur de la Justice / Hoge Raad voor Justitie) peab aitama Belgia kohtusüsteemil tõhusamalt toimida, täites olulist rolli kohtunike valimisel ja ametisse nimetamisel, tehes selle toimimise väliskontrolli, eelkõige auditite, konkreetsete uurimiste, kaebuste menetlemise ja arvamuste esitamise kaudu.
Kõrgem kohtunõukogu on parlamendist, valitsusest ja kohtutest sõltumatu.

Kohtunike Koolituse Instituut

Koolitus

Kohtunike Koolituse Instituut (Institut de formation judiciaire / Instituut voor Gerechtelijke Opleiding) on sõltumatu föderaalasutus, mis vastutab kohtunike ja kohtutöötajate tervikliku arengu- ja koolituspoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest ning aitab kaasa kvaliteetsele õigusemõistmisele.

Advokaadid

Roll ja ülesanded

Advokaat (avocat/advocaat) on õigusvaldkonna- ja kohtusüsteemi amet. Advokaatide eetikakoodeks tagab tema täieliku sõltumatuse. Lisaks on ta kohustatud hoidma ametisaladust.

Advokaat on koolitatud tegutsema eri õigusvaldkondades, mis on sageli omavahel seotud (äriühinguõigus, haldusõigus, planeerimisõigus, maksuõigus, perekonnaõigus jne). Oma karjääri jooksul võivad advokaadid spetsialiseeruda ühele või mitmele valdkonnale, kus nad on omandanud suurema asjatundlikkuse.

Advokaat mitte üksnes ei abista kliente kohtus, vaid kõikides olukordades, kus võib õigusnõustamist tarvis minna: kas esindajana, dokumentide koostajana või isegi moraalse toe pakkujana.

Üldiselt täidab advokaat kolme liiki ülesandeid:

• nõustamine,
• lepitamine,
• kaitsmine.

Advokaat võib esindada klienti kõikides Belgia kohtutes (väärteoasjade kohtus, rahukohtus (justice de paix / vredegerecht), esimese astme kohtus, kaubanduskohtus, töökohtus, apellatsioonikohtus, kõrgemas töökohtus, vandekohtus, Belgia kõrgeima halduskohtuna tegutsevas riiginõukogus (Conseil d'État / Raad van State)) ja muude Euroopa Liidu liikmesriikide kohtutes.

Advokaat abistab klienti ka vahekohtu- või lepitusmenetluses, vaidluste kohtuvälisel lahendamisel või koosolekutel.

Advokaat ei sekku üksnes konflikti korral. Nad annavad ka nõu või koostavad või toimetavad dokumente, hoides sageli ära vajaduse kohtusse pöörduda.

Advokaat abistab klienti ka kinnisvara üürimise/rentimise või ostmise korral, äriühingu loomisel, võlgade maksmisega hättajäämisel, uue tööandjaga töölepingu sõlmimisel, õnnetuse või kallaletungi ohvriks langemisel, kohtusse kutsumisel, partnerist lahkuminekul jne.

Advokaat kõigile

Väikese sissetulekuga inimestele on seadusega ette nähtud tasuta õigusabi (aide juridique / juridische bijstand, varasem nimetus pro deo) ja menetlusabi (assistance judiciaire / rechtsbijstand).

Tasuta õigusabi annab võimaluse kasutada advokaadi teenuseid kas täiesti tasuta või osalise tasu eest. Tasuta õigusabi antakse kahel tasandil:

• esmane tasuta õigusabi (aide juridique de première ligne / eerstelijnsbijstand) on kättesaadav kõigile sissetuleku suurusest olenemata. See tähendab, et advokaadi abi saab lühemateks konsultatsioonideks igal ajal (permanence/permanentie): esmane õigusnõu, teabenõu jne.
  Esmast tasuta õigusabi annavad õigusabikomisjonid (Commissions d’Aide Juridique / Commissies voor Juridische Bijstand);
• teisene tasuta õigusabi (aide juridique de deuxième ligne / tweedelijnsbijstand) on kättesaadav isikutele, kelle puhul on täidetud teatavad finantstingimused või kes on teatavas olukorras. See abi on olenevalt konkreetsetest asjaoludest tasuta või osaliselt tasuta ja võimaldab lasta määrata kohtu-, haldus- või lepitusmenetluse jaoks advokaadi, kes nõustab klienti põhjalikumalt.
  Teisest tasuta õigusabi annavad tasuta õigusabi bürood (Bureaux d’Aide Juridique / Bureaus voor Juridische Bijstand).

Menetlusabi tähendab täielikku või osalist vabastamist menetluskuludest (kantselei- või registreerimiskulud (droit de greffe / griffierechten või droits d’enregistrement / registratierechten), kohtutäituri (huissiers de justice / rechtsdeurwaarders), notari (notaires/notarissen) või eksperdiarvamuse tasud). Menetlusabi saamiseks peab klient kas otse või advokaadi vahendusel pöörduma tasuta õigusabi büroosse.

Vastutavad asutused

Kõik advokaadid kuuluvad advokatuuri (barreau/balie). Praegu on Belgias 25 advokatuuri.

Prantsus- ja saksakeelsete advokatuuride ühendus (Ordre des barreaux francophones et germanophone / Kammer der französischsprachigen und deutschsprachigen Rechtsanwaltschaften (AVOCATS.BE)) on kõikide riigi prantsus- ja saksakeelsete kogukondade advokatuuride esindusorganisatsioon (sinna kuulub 11 prantsuskeelset advokatuuri ja üks saksakeelne advokatuur).

Flaami advokatuuride ühendus (Orde van Vlaamse Balies (OVB)) on kõikide riigi hollandikeelsete kogukondade advokatuuride esindusorganisatsioon (sinna kuulub 13 advokatuuri).

Advokaadi elukutse kohta saab teavet järgmistelt veebisaitidelt.

• Belgia prantsus- ja saksakeelsete advokatuuride ühendus
• Flaami advokatuuride ühendus

Juurdepääs neile andmebaasidele on tasuta.

Notarid

Notarid on riigiametnikud, kelle on ametisse nimetanud kuningas ning kelle peamine ülesanne on nende juuresolekul sõlmitud ametlike dokumentide tõestamine. Seaduse kohaselt peab teatavate dokumentide puhul olema kaasatud notar, et kinnitada poolte vahel sõlmitud kokkulepe (ametlikud dokumendid (actes authentiques / authentieke akten)). Nii näiteks tuleb kinnisvara müümisel kasutada notari teenuseid. Lisaks ametlike dokumentide koostamisele võib notari teenuseid vaja minna pärandvara jagamiseks, erakokkuleppe koostamiseks, arvamuse saamiseks jne.

Notarite pädevus hõlmab kolme olulist valdkonda:

• asjaõigus (vara müük, laenamine jne);
• perekonnaõigus (abieluleping, pärimine, lahutus jne) ning
• äriõigus (äriühingute asutamine jne).

Belgias on olemas Riiklik Notarite Koda (Chambre nationale des notaires / Nationale Kamer van Notarissen). Selle peamised eesmärgid on:

• esindada Belgia notareid ametiasutuste ees oma pädevuse piires,
• kinnitada kutse-eetika koodeks,
• esitada notarite kodadele soovitusi, mis aitavad säilitada ametialast distsipliini.

Provintsi tasandi kojad on kutseala distsiplinaarorganid: nende põhiülesanded on tagada kutse-eetika koodeksist kinnipidamine ja lahendada ametialaseid vaidlusi (sh menetleda kaebusi). Mis puudutab kaebusi, siis notarite jaoks on loodud ka riiklik vahendusteenistus (www.ombudsnotaire.be).

Belgias on olemas ka Belgia Notarite Kuninglik Ühendus (Fédération Royale du Notariat Belge (Fednot) / Koninklijke Federatie van het Belgisch Notariaat (Fednot)). See on kutseliit, mis toetab notareid õiguslike arvamuste, nõuannete ja soovitustega notaribüroode juhtimise, infotehnoloogialahenduste, koolituse ja avalikkusega suhtlemise kohta. Belgia Notarite Kuningliku Ühenduse võrgustikku kuulub 1150 notaribürood, kus töötab 1550 notarit ja 8000 notari abilist.

Lisateavet saab Belgia Notarite Kuningliku Ühenduse veebisaidilt.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäitur on õigusvaldkonna ametiisik. Samas loetakse seda kutset vabaks õiguskutseks (profession libérale). Ehk kohtutäitur on ühest küljest ametiisik ja teisest küljest oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

Kohtutäitur on õigusvaldkonna ametiisik tänu sellele, et riik on talle delegeerinud osa avalikust võimust. Seetõttu ei saa ta keelduda vastamast sekkumispalvele, välja arvatud olukorrad, kus kutse-eetika või seadus seda nõuavad. Nii on see näiteks juhul, kui tegemist on huvide konfliktiga või palve on ebaseaduslik. Kohtutäitur ei tegutse kunagi omal algatusel, vaid alati kellegi palvel, kes on talle ametliku ülesande andnud. Iga ülesande puhul peab ta järgima mitmesuguseid seadusest tulenevaid nõudeid. Lisaks sellele võib kohtutäitur nõuda oma toimingute eest tasu, et katta oma kulud osaliselt või täielikult.

Vaba elukutse esindajana töötab kohtutäitur iseseisvalt ja erapooletult. Ta kasutab oma ametikogemust kõigi abivajajate aitamiseks. Ta ei saa ametiasutustelt palka, hüvitist ega muud tasu. Ta peab ise kandma kõik oma kulud.

Kohtutäituri ülesanded võib jagada kahte üldkategooriasse: nn kohtuvälised meetmed (interventions extrajudiciaires / buitengerechtelijke tussenkomsten, nagu võlgade kohtuväline sissenõudmine või faktiliste asjaolutuvastamine) ja nn kohtulikud meetmed (interventions judiciaires / gerechtelijke tussenkomsten, mis tähendab otsuse kättetoimetamist või täitmist). Sekkumiste käigus on sageli tema kohuseks teavitada isikuid nende õiguste teostamise võimalustest ja vastata küsimustele oma rolli kohta. Ei ole vahet, kas kohtutäitur tegutseb asjaomase isiku huvides või võtab meetmeid selle isiku suhtes.

Igas kohturingkonnas on kohtutäiturite koda (chambre/kamer), millesse kuuluvad kõik selle ringkonna kohtutäiturid. Koja peamised ülesanded on tagada, et ringkonna kohtutäiturid järgiksid nende suhtes kehtivaid distsiplinaareeskirju ja õigusnorme, ning lahendada kohtutäiturite vahel tekkida võivaid vaidlusi.

Belgias on olemas ka Belgia Riiklik Kohtutäiturite Koda (Chambre nationale des huissiers de justice de Belgique / Nationale Kamer van Gerechtsdeurwaarders van België), mille peamised eesmärgid on järgmised:

• tagada ühtne distsipliini ja kutse-eetika koodeksi järgimine kohtutäiturite seas,
• kaitsta oma liikmete huve ja
• esindada neid.

Lisateavet saab Belgia Riikliku Kohtutäiturite Koja veebisaidilt.

Muu

Kohtunikke ja prokuröre abistavad mitmesugused haldus- ja õigusametnikud: kohtuametnikud, õigusnõunikud, juristid, kantselei- ja haldustöötajad.

Igal istungil abistab kohtunikku kohtusekretär (greffier/griffier). Kohtusekretär valmistab ette kohtuniku töö, näiteks paneb kokku istungiks vajalikud materjalid. Istungi ajal protokollib ta istungi käigu ja ütlused ja tagab kõigi vajalike dokumentide nõuetekohase koostamise. Kohtusekretär täidab ja koordineerib kohtukantselei (greffe/griffie) ülesandeid. Igal kohtul on kantselei, mille eesotsas on vanemkohtusekretär (greffier en chef / hoofdgriffier). Kantseleis võib olenevalt kohtu suurusest töötada üks või mitu kohtusekretäri. Kohtusekretäre võivad omakorda aidata haldustöötajad.

Referendid (référendaires/referendarissen) on juristid, kes aitavad kohtunikel valmistada ette kohtulahendeid. Nad aitavad koostada kohtutoimikuid ühe või mitme kohtuniku vastutusel ja juhendamisel. Nad analüüsivad toimikuid, tõstatatud õigusküsimusi ja valmistavad ette kohtulahendeid.

Ka prokurörid võivad paluda referentidel oma toimikute õiguslikke aspekte ette valmistada. Prokuratuuris nimetatakse neid prokuratuurireferendiks (juristes du parquet / parketjuristen). Prokuratuurireferendid tegelevad õigusliku analüüsiga, juhivad uurimisi või valmistavad ette kohtukutsete ja prokuröri määruste õiguslikud aspektid ühe või mitme prokuröri juhendamisel ja vastutusel.

Igal prokuratuuril on kantselei, mida juhib vanemsekretär. Need sekretärid abistavad prokuröre uurimisel, dokumentidega tegelemisel ja toimikute koostamisel. Nad ajakohastavad prokuratuuri dokumente ja registreid, peavad arhiivi jne. Sekretäride arv oleneb prokuratuuri suurusest. Sekretäre võivad omakorda aidata haldusametnikud.

Kohtu- ja prokuratuuri kantseleides töötab arvukalt haldusametnikke. Haldusametnikud haldavad menetletavate asjade toimikuid ja andmebaasidesse sisestatavaid andmeid. Teised haldusametnikud tegelevad postiga ja dokumentide klassifitseerimisega ning võtavad vastu kantselei külastajaid.

Lisateavet nende ametite kohta saab sellest dokumendist (378 Kb).

Tasuta õigusnõustamist pakkuvad organisatsioonid

Igal kodanikul on õigus esmasele tasuta õigusnõustamisele, mida pakuvad õigusvaldkonna töötajad. Tegemist on esmase tasuta õigusabiga (vt eespool):

• praktiline teave,
• õigusteave,
• esmane õiguslik arvamus või
• suunamine eriorganisatsiooni juurde.

Juhtumit ei lahendata kohe, vaid antakse esmased juhtnöörid. Sellist õigusabi pakutakse kohtumajades (palais de justice), õiguskeskustes (maisons de justice / justitiehuizen), teatavates kohalikes haldusasutustes (administrations communales / gemeentelijke diensten), enamikes avalikes sotsiaalhoolekandekeskustes (centres publiques d'action sociale / openbare centra voor maatschappelijk welzijn) ja mitmesugustes mittetulundusühingutes, mis osutavad õigusteenuseid.

Lisateavet saab veebibrošüürist „Tasuta õigusabi: õiguskaitse parem kättesaadavus“.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet saab Föderaalse Avaliku Õigusteenistuse (justiitsministeerium) veebisaidilt.

Õigusvaldkonna ametid: sissejuhatus

Peamised õigusvaldkonna ametid Bulgaarias on järgmised: prokurör, uurija, kohtunik, advokaat, notar, eraõiguslik kohtutäitur, avalik-õiguslik kohtutäitur ja registrikohtunik. Need õigusvaldkonna ametid on reguleeritud Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse ja kohtute seaduse sätetega.

Prokurörid

Korraldus

Bulgaaria Vabariigi prokuratuur koosneb peaprokurörist, kõrgemast kassatsiooniprokuratuurist, kõrgemast haldusprokuratuurist, riiklikust uurimisteenistusest, apellatsiooniprokuratuuridest, eriapellatsiooniprokuratuuridest, sõjaväe apellatsiooniprokuratuurist, ringkonnaprokuratuuridest, eriprokuratuurist, sõjaväe ringkonnaprokuratuuridest ja piirkondlikest prokuratuuridest. Ringkonnaprokuratuuride struktuur hõlmab ringkondlikke uurimisosakondi ning eriprokuratuuri koosseisu kuulub uurimisosakond. Ringkonnaprokuratuuride raames tegutsevad haldusõiguse osakonnad, mille koosseisu kuuluvad prokurörid osalevad haldusmenetlustes.

Prokuratuur on ühtne ja tsentraliseeritud. Kõik prokurörid ja uurijad alluvad peaprokurörile. Iga prokurör annab aru vastavale kõrgema astme prokurörile ning kõik prokurörid ja uurijad alluvad vastava prokuratuuri juhile. Sõjaväeprokurörid ja -uurijad on oma ametiülesannete täitmisel sõltumatud sõjaväe juhtkonnast.

Peaprokuröri nimetab ametisse (ja vabastab ametist) Bulgaaria Vabariigi president kõrgema justiitsnõukogu (Висш съдебен съвет) ettepanekul. Peaprokuröri ametiaeg on seitse aastat ning teda ei saa nimetada ametisse teiseks ametiajaks.

Prokurörid nimetatakse ametisse, neid edutatakse, nad viiakse üle madalamale ametikohale, nad viiakse üle teisele ametikohale ja vabastatakse ametist kõrgema justiitsnõukogu otsusega.

Prokuröri ametikohad ja nõutav varasem kogemus on järgmised:

• kõrgema kassatsiooniprokuratuuri prokurör ja kõrgema haldusprokuratuuri prokurör – vähemalt 12aastane õigusalane töökogemus;
• apellatsiooniprokuratuuri prokurör, sõjaväe apellatsiooniprokuratuuri prokurör ja eriapellatsiooniprokuratuuri prokurör – vähemalt kümneaastane õigusalane töökogemus; eriapellatsiooniprokuratuuri prokuröril peab olema vähemalt 12aastane töökogemus, kusjuures vähemalt kaheksa aastat peab ta olema töötanud prokuröri või uurijana;
• ringkonnaprokuratuuri prokurör, sõjaväe ringkonnaprokuratuuri prokurör, eriprokuratuuri prokurör – vähemalt kaheksa-aastane õigusalane töökogemus; eriprokuratuuri prokuröril peab olema vähemalt kümneaastane töökogemus, kusjuures vähemalt viis aastat peab ta olema töötanud prokuröri või uurijana;

• piirkondliku prokuratuuri prokurör – vähemalt kolmeaastane õigusalane töökogemus;

• nooremprokurör – eelnev kogemus ei ole nõutav.

Pärast viieaastast töötamist hinnatakse põhjalikult prokuröri tegevust. Positiivse hinnangu korral kinnitatakse prokurör alaliselt ametisse kõrgema justiitsnõukogu otsusega.

Roll ja ülesanded

Peaprokurör juhib prokuratuuri ning annab prokuratuuri tegevusega seoses juhiseid ja suuniseid; koos ministeeriumi juhtivate töötajate ja riigiasutustega moodustab ta spetsiaalseid asutustevahelisi üksusi, mille ülesanne on pakkuda abi uurimiste käigus, mida toimetatakse peaprokuröri määratud prokuröri menetluslike suuniste kohaselt. Peaprokurör võib suunata asju konstitutsioonikohtusse.

Prokurör juhib uurimist juhtiva prokurörina. Ta võib esitada vastuväiteid ja taotleda õigusvastaste meetmete tühistamist või muutmist ettenähtud tähtaja jooksul ja seaduses sätestatud tingimustel. Ta võib peatada meetme rakendamise seni, kuni vastuväidet on arutanud asjaomane asutus. Kõigi prokuratuuri toimingute ja aktide peale võib esitada apellatsiooni vahetult kõrgemal asuvale prokuratuurile, välja arvatud juhul, kui need toimingud ja aktid peab läbi vaatama kohus. Kõrgema astme prokurör või kõrgema astme prokuratuuri prokurör võib teha toiminguid, mis kuuluvad tema alluvuses töötavate prokuröride pädevusse, ning ta võib kirjalikult peatada või tühistada madalama astme prokuröride otsused seaduses sätestatud juhtudel.

Oma ülesannete täitmisel on prokurörid sõltumatud ja nad tegutsevad kooskõlas õigusnormidega. Prokurörid on poliitiliselt neutraalsed ning oma otsuste tegemisel tuginevad nad seadustele ja menetletavas asjas kogutud tõenditele; nad juhinduvad oma südametunnistusest ja sisemistest veendumustest.

Lisateavet leiate Bulgaaria Vabariigi prokuratuuri (Прокуратурата на Република България) veebisaidilt.

Bulgaaria prokuröride ühendus on vabatahtlik apoliitiline ühendus, kuhu kuuluvad isikud, kes töötavad või on töötanud riigi prokuratuurisüsteemis. Ühenduse eesmärk on tuua kokku kogu riigi prokurörid ning olla foorumiks, kus jagada vajalikku teavet ja vahetada arvamusi prokuröritööga seonduvates küsimustes; samuti on ühenduse eesmärk arendada rahvusvahelisi suhteid teiste riikide prokuratuuride ja prokuröridega. Lisateavet leiate ühenduse veebisaidilt aadressil apb.prb.bg.

Uurijad

Kohtute seaduse kohaselt on Bulgaaria Vabariigi uurijatel kohtuniku ja prokuröri staatus.

Uurimisasutused on riiklik uurimisteenistus, ringkonnaprokuratuuride juures tegutsevad ringkondlikud uurimisosakonnad ning eriprokuratuuri juurde kuuluv uurimisosakond. Sofia linnaprokuratuuri uurimisosakonnal on ringkondliku uurimisosakonna staatus.

Riiklikku uurimisteenistust juhib peaprokurör kas otse või teenistuse direktori kaudu, kellele peaprokurör on delegeerinud juhtimise seoses uurimiste läbiviimisega. Riikliku uurimisteenistuse direktor vastutab riikliku uurimisteenistuse teenistuses olevate uurijate ja muu personali haldusalase ja korraldusliku juhtimise eest ning annab ringkonnaprokuratuuride juures tegutsevate ringkondlike uurimisteenistuste uurijatele metoodikajuhiseid.

Ringkonnaprokuratuuride juures tegutsevad ringkondlikud uurimisosakonnad ja eriprokuratuuri juurde kuuluv uurimisosakond koosnevad uurijatest.

Ringkonnaprokuratuuride juures tegutsevad ringkondlike uurimisosakondade uurijad ja eriprokuratuuri juurde kuuluva uurimisosakonna uurijad toimetavad uurimisi seoses juhtumitega, mille on neile määranud vastava prokuratuuri haldusjuht.

Kriminaalmenetlusega seotud ülesannete täitmisel tegutsevad uurimisasutused prokuröri juhtimisel ja tema järelevalve all.

Uurijate poolt uurimise käigus tehtud korraldused on siduvad kõigi riigiasutuste, juriidiliste isikute ja kodanike jaoks.

Kohtunikud

Bulgaarias nimetatakse kohtunikud ametisse, neid edutatakse, nad viiakse üle madalamale ametikohale, nad viiakse üle teisele ametikohale ja vabastatakse ametist kõrgema justiitsnõukogu otsusega.

Korraldus

Nõutava kogemusega kohtunike jaoks on olemas järgmised ametikohad:

• kõrgema kassatsioonikohtu kohtunik ja kõrgema halduskohtu kohtunik – vähemalt 12aastane õigusalane töökogemus;
• apellatsioonikohtu kohtunik, sõjaväe apellatsioonikohtu kohtunik, kriminaalasjade eriapellatsioonikohtu kohtunik – vähemalt kümneaastane õigusalane töökogemus; kriminaalasjade eriapellatsioonikohtu kohtunikul peab olema vähemalt 12aastane töökogemus, kusjuures vähemalt kaheksa aastat peab ta olema töötanud kriminaalasju menetleva kohtunikuna;
• ringkonnakohtu kohtunik, halduskohtu kohtunik, sõjaväekohtu kohtunik, kriminaalasjade erikohtu kohtunik – vähemalt kaheksa-aastane töökogemus; kriminaalasjade erikohtu kohtunikul peab olema vähemalt kümneaastane töökogemus, kusjuures vähemalt viis aastat peab ta olema töötanud kriminaalasju menetleva kohtunikuna;
• piirkondliku kohtu kohtunik – vähemalt kolmeaastane õigusalane töökogemus;
• nooremkohtunik – eelnev kogemus ei ole nõutav.

Pärast viieaastast töötamist hinnatakse põhjalikult kohtuniku tegevust. Positiivse hinnangu korral kinnitatakse kohtunik alaliselt ametisse kõrgema justiitsnõukogu otsusega.

Bulgaaria Kohtunike Liit loodi 28. märtsil 1997. aastal Sofias. Liidul oli 30 asutajaliiget, sealhulgas kõrgema kassatsioonikohtu kohtunikud ning ringkonnakohtute ja piirkondlike kohtute kohtunikud kogu riigist.

Praegu toimiv liit on mitteametlik kutseorganisatsioon, mis on 1919. aastal asutatud ja kuni 1945. aastani tegutsenud Bulgaaria Kohtunike Liidu õigusjärglane. Liit ühendab kohtunikkonda ja tema eesmärk on kaitsta kutseala huve ning arutada probleeme ja leida neile lahendusi.

Lisateavet leiate Bulgaaria Kohtunike Liidu (Съюза на съдиите в България) veebisaidilt.

Bulgaaria Kohtunike Ühendus loodi eesmärgiga tagada kodanikele õiglus, läbipaistvus ja juurdepääs õigusemõistmisele.

Kohtusüsteemi raames püüab ühendus teha tööd kooskõlas põhiseaduse ja õigusaktidega, järgides samal ajal kutseala eetika norme. Lisateavet leiate Bulgaaria Kohtunike Ühenduse veebisaidilt aadressil https://judgesbg.org.

Roll ja ülesanded

Bulgaaria Kohtunike Liit koostab dokumente, sealhulgas kohtunike suhtes algatatud distsiplinaarmenetluste kohta, tegutseb vahendajana kohtunike ja teiste riigiametnike vahelistes vaidlustes, abistab seadusandjaid õigusloomeprotsessis, registreerib toiminguid ja annab välja oma ajakirja.

Kohtunikuabid ja prokuröriabid

Kohtunikuabid töötavad ringkonna- ja halduskohtutes, apellatsioonikohtutes, kõrgemas kassatsioonikohtus ja kõrgemas halduskohtus.

Prokuröriabid töötavad ringkonna- ja apellatsiooniprokuratuurides, kõrgemas kassatsiooniprokuratuuris ja kõrgemas haldusprokuratuuris.

Isiku, kes vastab kohtuniku, prokuröri või uurija ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele ning kes on läbinud kohtuametnike konkursi, võib nimetada kohtunikuabiks või prokuröriabiks.

Kohtunikuabid nimetab ametisse vastava kohtu haldusjuht. Prokuröriabid nimetab ametisse peaprokurör või vastava prokuratuuri haldusjuht.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid

Advokaadid

Bulgaarias on advokaadi kutseala reguleeritud põhiseadusega. Advokaadina võib tegutseda ainult isik, kes on andnud nõuetekohase vande ja kes on kantud advokatuuri registrisse. Ringkonnakohtu igal tööpiirkonnal on oma advokatuur. See allub Sofias asuvale kõrgemale advokatuurinõukogule. Advokaatide staatus, õigused ja kohustused on reguleeritud Bulgaaria advokatuuriseadusega.

Kõrgem advokatuurinõukogu on juriidiline isik, mis koosneb advokatuuride esindajatest, kusjuures esindatuse suhe on järgmine: üks delegaat 40 advokaadi kohta.

Kõrgem advokatuurinõukogu kutsub kokku ja korraldab Bulgaaria advokaatide peaassamblee kohtumisi, täidab selle otsuseid ning valmistab ette ja esitab aruanded peaassambleele, määrab kindlaks advokaatide esialgsed ja iga-aastased osamaksed nõukogu eelarvesse, annab välja advokatuuriseaduse kohaseid korraldusi, teeb otsuseid advokatuuride peaassambleede õigusvastaste otsuste peale ja advokatuurinõukogude valimise seaduslikkuse suhtes esitatud kaebuste kohta, teeb otsuseid advokatuurinõukogude otsuste (mis käsitlevad advokaadi ametikohale praktikale lubamist) ja advokaatide registreerimisest keeldumise suhtes esitatud kaebuste ja protestide kohta, tagab rahalised vahendid kõrgema kontrollinõukogu ja kõrgema distsiplinaarkohtu tegevusega seotud kulutuste jaoks ja kinnitab need kulutused.

Kõrgem advokatuurinõukogu peab ühte advokaatide, ühte nooremadvokaatide ja ühte advokaadibüroode registrit ning ühte nende välismaalastest advokaatide registrit, kellel on õigus tegutseda Bulgaaria kohtutes kaitsjana.

Õigusvaldkonna andmebaas

Lisateavet leiate veebisaidilt Висшия адвокатски съвет.

Notarid

Korraldus

Notar on isik, kelle riik on määranud tegema seaduses sätestatud notaritoiminguid. Oma ülesannete täitmisel on notar sõltumatu ja peab tuginema üksnes seadusele. Järelevalvet kõigi notarite tegevuse õiguspärasuse ja notarite koja põhikirjale vastavuse üle teeb justiitsminister.

Notari staatus, õigused ja kohustused on reguleeritud Bulgaaria notarite ja notaritoimingute seadusega.

Roll ja ülesanded

Notarite koda (Нотариалната камара) on Bulgaaria Vabariigi notarite organisatsioon, mis asutati notarite ja notaritoimingute seaduse alusel. Kõik ametisse nimetatud notarid on automaatselt notarite koja liikmed. Notarite koda on Sofias asuv juriidiline isik.

Notarite koja juhtorganid on peaassamblee, notarite nõukogu, järelevalvenõukogu ja distsiplinaarkomisjon. Notarite koda esindab notarite koja esimees.

Notarite koda korraldab ja toetab notarite tegevust, kaitseb ja edendab notari kutseala mainet ning arendab suhteid sarnaseid ülesandeid täitvate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Lisateavet leiate veebisaidilt Нотариалната камара.

Muud õigusvaldkonna ametid

Eraõiguslikud kohtutäiturid

Eraõiguslik kohtutäitur on isik, kellele riik teeb ülesandeks eraõiguslike nõuete täitmisele pööramise ja avalike nõuete sissenõudmise. Eraõiguslik kohtutäitur tegutseb vastava ringkonnakohtu geograafilises tööpiirkonnas.

Eraõiguslike kohtutäiturite koja missioon on edendada kutseala mainet ja parandada täitemenetlust Bulgaarias, toetades samas koja liikmeid ja kaitstes avalikke huve.

Õigusvaldkonna andmebaas

Eraõiguslike kohtutäiturite koda (Камарата на частните съдебни изпълнители) peab eraõiguslike kohtutäiturite registrit.

Register on avalik ja sellele pääseb juurde koja veebisaidi kaudu. Igal isikul on õigus registriga tutvuda ja teha sellest väljavõtteid (eraõiguslike kohtutäiturite seadus).

Eraõiguslikud kohtutäiturid peavad esitama justiitsministeeriumile poolaastaaruandeid ja iga-aastaseid tegevusaruandeid. Nende aruannete põhjal loob, haldab ja arendab justiitsministeerium kohtuliku täitemenetluse infosüsteemi. Infosüsteemi kasutamise eest küsib justiitsministeerium tasu vastavalt ministrite nõukogu poolt heakskiidetud hinnakirjale. Ametlik juurdepääs infosüsteemile on tasuta riigiasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ja kohalike haldusasutuste jaoks ning isikute jaoks, kes täidavad ülesandeid avalikes huvides.

Avalik-õiguslikud kohtutäiturid

Avalik-õiguslikud kohtutäiturid jõustavad eraõiguslikke nõudeid. Riik võib teha avalik-õiguslikele kohtutäituritele ülesandeks nõuda sisse ka avalikke nõudeid seaduses sätestatud konkreetsetel juhtudel.

Avalik-õiguslike kohtutäiturite arvu määrab kindlaks justiitsminister.

Nendes piirkondlikes kohtutes, kus ei ole avalik-õiguslikke kohtutäitureid, täidavad nende ülesandeid piirkondliku kohtu kohtunikud, kelle on määranud asjaomase kohtu esimees. Sellest asjaolust teavitatakse justiitsministrit.

Avalik-õiguslikud kohtutäiturid määrab ametisse justiitsminister konkursi tulemuste alusel. Justiitsminister võib kavandada konkursi läbiviimise piirkondliku kohtu esimehe ettepanekul.

Bulgaaria Avalik-Õiguslike Kohtutäiturite Ühendus (Асоциацията на държавните съдебни изпълнители в България) on sõltumatu ja vabatahtlik kutseorganisatsioon, mis kaitseb Bulgaaria avalik-õiguslike kohtutäiturite kutsealaseid, intellektuaalseid, kultuurilisi, sotsiaalseid ja materiaalseid huve, edendades samas kutseala populaarsust ja aidates parandada selle mainet riigis ja ühiskonnas.

Õigusvaldkonna andmebaas

Avalik-õiguslike kohtutäiturite registriga (Регистърът на държавните съдебни изпълнители) võib tutvuda ka avalik-õiguslike kohtutäiturite ühenduse veebisaidil.

Registrikohtunikud

Registrikohtunikud täidavad oma ülesandeid piirkondlikes kohtutes.

Nad annavad korralduse kinnistusregistri kannete tegemiseks, heakskiitmiseks või kustutamiseks või keelduvad selliste kannete tegemisest ning otsustavad väljavõtete ja tõendite väljastamise üle. Nad teevad seaduses sätestatud notariaalseid ja muid tehinguid. Registrikohtunikud võivad tegutseda üksnes oma kohtupiirkonnas.

Registrikohtunike arvu määrab kindlaks justiitsminister.

Nendes piirkondlikes kohtutes, kus registrikohtunik puudub või kus registrikohtunik ei saa oma ülesandeid täita, täidab registrikohtuniku kohustusi piirkondliku kohtu kohtunik. Sellest asjaolust tuleb teavitada justiitsministrit.

Justiitsminister võib määrata registrikohtuniku ülesandeid täitma ka sama kohtu juures tegutseva avalik-õigusliku kohtutäituri.

Registrikohtunikud määrab ametisse justiitsminister konkursi tulemuste alusel. Justiitsminister võib kavandada konkursi läbiviimise piirkondliku kohtu esimehe ettepanekul.

Bulgaaria Registrikohtunike Ühendus on sõltumatu ja vabatahtlik kutseorganisatsioon, mis kaitseb Bulgaaria registrikohtunike kutsealaseid, intellektuaalseid, kultuurilisi, sotsiaalseid ja materiaalseid huve, edendades samas kutseala populaarsust ja aidates parandada selle mainet riigis ja ühiskonnas. Lisateavet leiate ühenduse veebisaidilt aadressil http://www.basv.free.bg.

Lähemat teavet kohtuametnike kohta leiab siit(378 Kb)

Õiguselukutsed – Sissejuhatus

Õiguselukutse esindajad on kohtunikud, prokurörid, advokaadid, notarid ja kohtutäiturid.

Prokurörid

Korraldus

Prokurörid on prokuratuuris töötavad õiguselukutse esindajad. Prokuratuurid on riigiasutused, mis esindavad riiki viimase huvide kaitsmiseks selgelt kindlaksmääratud küsimustes. Prokurörid tegelevad prokuratuuri pädevuses olevate juhtumitega. Mitte ükski muu asutus ega isik ei või nende tegevusse sekkuda ega neid nende ülesannete täitmisel asendada ega esindada.

Prokuratuuride ülesehitus on samasugune nagu kohtutel (need tegutsevad piirkondlikul, maakonna ja kõrgemal tasandil). Süsteemi juhib riigiprokuratuur, mis asub Brnos ning vastutab prokuröride tegevuse keskse korralduse ja kutseala regulatsiooni eest. Valitsusel on õigus nimetada justiitsministri ettepanekul ametisse riigiprokurör ja teda ametist vabastada.

Kutseühing

Tšehhi Vabariigi prokuröride liit – Unie státních zástupcù České republiky – on Tšehhi Vabariigi prokuröride vabatahtlik kutseühendus, mille eesmärk on abistada prokuratuure nende ülesannete täitmisel ning soodustada õiguspärast ja mõjutusteta otsustamist. See liit aitab ka koolitada prokuröre ja prokuröriabisid ning esindab prokuröride huve.

Kutsetegevust reguleerivad prokuröride kutse-eetika normid.

Prokuröride nimekirjaga nende prokuratuuride järgi, kuhu nad on määratud, saab tutvuda justiitsministeeriumi veebisaidil Ministerstvo spravedlnosti.

Prokuratuuride roll ja ülesanded

Prokurörid on riigiteenistujad, kelle ülesanne on esindada riiki avalike huvide kaitsel, esitades eelkõige kriminaalsüüdistusi, ning valvata õigusaktide järgimise järele arestimajades ja vanglates, sundraviasutustes, noorte kinnipidamiskeskustes ja hoolekandeasutustes, samuti aidata ennetada kuritegusid ning abistada kuriteoohvreid.

Pädevus kriminaalmenetluses

Prokuröridel on õigus osaleda õiguskaitseorganina kriminaalmenetluse igas etapis. Neil on menetluses teatavad õigused ja kohustused.

Prokuröride tegevust reguleerib seadus nr 283/1993. Eelkõige vastutavad nad riikliku süüdistuse esitamise ja teatavate muude ülesannete täitmise eest vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule. Prokuröride ülesanne on ka valvata õigusaktide täitmise järele arestimajades ja vanglates, sundraviasutustes, noorte kinnipidamiskeskustes ja hoolekandeasutustes ning muudes olukordades, kus on seadusega ette nähtud isikuvabaduse piiramine. Samuti osalevad nad muudes kui kriminaalmenetlustes ja täidavad muid eriseadusega ette nähtud ülesandeid.

Prokurörid tagavad seaduse järgimise kohtueelses menetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (seadus nr 141/1961) kohaselt kuuluvad teatavad ülesanded selles etapis prokuröri ainupädevusse.

Enne kriminaalsüüdistuse esitamist tuleb prokuröri teavitada kuriteo toimepanemise asjaoludest (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 158 lõige 2).

Prokurör esitab ametliku süüdistuse (soovitab karistuse), misjärel antakse asi arutamiseks asjaomasele kohtule. Prokurörid peavad osalema põhiistungil, kus nad algatavad menetluse süüdistuse esitamisega ja lõpetavad selle lõppsõnaga.

Prokuröridel on õigus osaleda ka süü väljaselgitamises ja karistuse määramises.

Prokurör võib esitada apellatsioonkaebuse põhjendusel, et kohtuasjas on tehtud väär otsus. Apellatsioonkaebus võib olla süüdistatava kasuks või kahjuks.

Järgmise edasikaebuse võib esitada riigiprokurör.

Prokurör võib soovitada asja uuesti läbivaatamist süüdistatava kasuks või kahjuks.

Alaealise vastu algatatud kohtuasjas peab prokurör alati kohal viibima – nii põhiistungil kui ka avalikel ärakuulamistel (seadus nr 218/2003 kohtumenetluse kohta alaealisi käsitlevates asjades).

Prokuröri ainupädevusse kuulub veel otsuste tegemine kohtueelses etapis kokku lepitud alternatiivsete lahenduste kohta.

Prokuratuuri tegevus väljaspool kriminaalmenetlust

Prokuratuur võib teha ettepaneku tsiviilmenetluse algatamiseks või sekkuda käimasolevasse tsiviilmenetlusse seadusega lubatud juhtudel.

Prokuratuuri tsiviilmenetluses osalemise aluseks on Tšehhi põhiseaduse artikkel 80, mille kohaselt võib prokuratuur täita lisaks riikliku süüdistuse esitamisele muid seadusega ettenähtud ülesandeid. Prokuratuuriseaduse kohaselt võib prokuratuur osaleda ka muudes menetlustes peale kriminaalmenetluse. Neid õigusi on täpsemalt reguleeritud tsiviilmenetluse seadustikuga, milles on ette nähtud juhud, mil prokuratuur võib käimasolevasse tsiviilmenetlusse sekkuda.

Lisaks võimalusele osaleda tsiviilmenetluse poolena, võib prokuratuur teha riigiprokurörile ettepaneku algatada menetlus näiteks isaduse tuvastamise asjades perekonnaseaduse alusel.

Prokuröridele esitatavad kutse- ja muud nõuded

Prokurör alustab tegevust ametisse nimetamise järel. Prokurörid nimetab ametisse justiitsminister riigiprokuröri ettepanekul määramata ajaks. Prokurör annab justiitsministrile ametivande.

Prokurörikandidaat peab olema Tšehhi kodanik ja vastama järgmistele nõuetele:

• tal peab olema teovõime;
• ta ei tohi olla kriminaalkorras karistatud;
• ta peab olema ametisse nimetamise ajal vähemalt 25aastane;
• tal peab olema Tšehhi ülikoolis omandatud magistrikraad õigusteaduses;
• ta peab olema sooritanud lõpueksami;
• tal peavad olema kõlbelised omadused, mis tagavad prokuröri ülesannete nõuetekohase täitmise, ning
• ta peab andma nõusoleku oma prokuröriks nimetamiseks ning konkreetsesse prokuratuuri suunamiseks.

Prokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks, ent justiitsministri otsusega võib prokuröri siiski ametikohustustest vabastada. Prokuröri ametiaeg lõpeb tema 70aastaseks saamise, tema surma või ametlikult surnuks tunnistamise, täieliku või osalise töövõimetusega, või juhul, kui prokurör keeldub vannet andmast, kaotab Tšehhi kodakondsuse, asub ametikohale, mis ei sobi kokku prokuröri ametikohaga, mõistetakse süüdi kuriteos, kuulutatakse ametikohale sobimatuks või kui ta ei saa püsiva tervisehäire tõttu oma ülesandeid täita. Prokuröri võib ametist vabastada ka distsiplinaarmenetluse korras ning ta võib ametist tagasi astuda.

Justiitsminister määrab kindlaks prokuratuuri eelarve. Prokuröri elukutset reguleerib seadus nr 283/1993.

Ametikohtade kokkusobimatus

Prokurör ei tohi tegutseda vahekohtuniku või lepitajana õigusvaidluse lahendamisel, esindada kohtumenetluse pooli või tegutseda kohtu- või haldusmenetluses kaebaja või menetlusosalise esindajana, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud konkreetsed erandid. Lisaks ei tohi prokurör töötada ühelgi muul tasulisel ametikohal, v.a prokuröri, peaprokuröri või peaprokuröri asetäitja ametikoht või tegevus, mis on seotud ajutise lähetusega ministeeriumisse või kohtuakadeemiasse, ega tegeleda muu tasulise tegevusega, v.a isikliku vara haldamine, akadeemiline, pedagoogiline, kirjanduslik, ajakirjanduslik või kunstiline tegevus ning tegevus valitsuse või ministeeriumi juures asuvates nõuandvates organites või parlamendi organites.

Tasustamine

Prokuröride tasustamine on seadusega reguleeritud ning töötasu maksab neile riik.

Kutsealane vastutus

Eriseaduse kohaselt vastutab prokuröri õigusvastasest otsusest või menetlusnormide rikkumisest tuleneva kahju eest riik.

Prokurörid vastutavad enda toimepandud distsiplinaarrikkumiste eest.

Kohtunikud

Korraldus

Kohtuniku elukutset reguleeriv alussäte on Tšehhi põhiseaduse artikli 82 lõige 1, mille kohaselt peavad kohtunikud olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud ja keegi ei või proovida neid mõjutada. Täiendavad normid on sisalduvad kohtute ja kohtunike seaduses nr 6/2002.

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Isiku, kes täidab kõiki nõutavaid tingimusi, nimetab kohtuniku ametisse Tšehhi Vabariigi president, ning ametisse astudes annab see isik ametivande. Õiguspärast ootust kohtunikuks saada siiski ei ole.

Kohtuniku ettevalmistus hõlmab kolmeaastast teenistust kohtuniku abina. Ettevalmistava teenistuse lõppedes sooritab kohtuniku abi kutseeksami.

Kohtunik nimetatakse ametisse tähtajatult, kuid justiitsminister võib kohtuniku ajutiselt ametist vabastada. Kohtuniku ametiaeg lõpeb selle aasta lõpus, mil kohtunik saab 70-aastaseks, kohtuniku surma või ametlikult surnuks tunnistamisega, kohtuotsusega, millega tunnistatakse kohtunik ametiülesannete täitmiseks sobimatuks, või ametist lahkumisega.

Kohtunikele esitatavad kutse- ja muud nõuded

Kohtunikukandidaat peab vastama järgmistele tingimustele:

• ta peab olema Tšehhi kodanik;
• tal peab olema teovõime;
• ta ei tohi olla kriminaalkorras karistatud;
• tema vanus peab olema vähemalt 30 aastat;
• tal peab olema Tšehhi ülikoolis omandatud magistrikraad õigusteaduses;
• ta peab olema sooritanud kohtuniku kutseeksami;
• tal peavad olema kõlbelised omadused, mis tagavad kohtuniku ülesannete nõuetekohase täitmise, ning
• ta peab andma nõusoleku oma kohtunikuks nimetamiseks ning konkreetsesse kohtusse suunamiseks.

Kohtukaasistujad määratakse üldsuse hulgast (need isikud ei tohi olla kriminaalkorras karistatud). Nad annavad kohtu esimehe ees vande ja teenivad neli aastat.

Ametikohtade kokkusobimatus

Kohtunik ei tohi tegeleda muu tasulise tööga, v.a kohtu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmine. Neil on siiski lubatud hallata isiklikku vara ning tegeleda akadeemilise, pedagoogilise, kirjandusliku, ajakirjandusliku või kunstilise tegevusega või tegutseda ministeeriumi, valitsuse või parlamendi juures asuvates nõuandvates organites.

Tasustamine

Kohtunike tasustamine on reguleeritud seadusega.

Roll ja ülesanded

Kohtuniku põhiõigus ja -kohustus ametiülesannete täitmisel on jääda sõltumatuks ning lähtuda otsuste tegemisel üksnes õigusest, mida ta peab tõlgendama oma parima arusaamise ja südametunnistuse järgi. Ta ei tohi lasta end mõjutada näiteks erakondade huvidest, avalikust arvamusest ega meediast. Kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse rikkumine või ohustamine on keelatud.

Kohtunik peab otsuse tegema võimalikult kiiresti mõistliku aja jooksul ning andma menetlusosalistele ja nende esindajatele võimaluse kasutada nende õigusi. Kohtunik ei tohi siiski arutada menetlusosalistega kohtuasja sisu ega menetlusega seotud küsimusi, mis võivad kohtuasja mõjutada.

Kui kohtunik lõpetab tegevuse kohtunikuna, peab ta hoidma saladuses kõik talle ametiaja jooksul teatavaks saanud asjaolud. Sellest kohustusest võib kohtuniku vabastada üksnes erakorralisel juhul.

Kohtunike ja nende kohtute nimekiri, kus nad töötavad, on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil Ministerstvo spravedlnosti.

Kohtunike liit – Soudcovská unie – ei esinda kõiki kohtunikke, sest selle liikmesus on vabatahtlik. Kohtunike liidu üldkogu on vastu võtnud kohtunike tegevuse kõlbelisi aluseid käsitleva käitumisjuhendi.

Kohtunike kategooriad ja spetsialiseerumine

Lisaks kohtunikuametile võib kohtunik olla kohtu esimees või aseesimees. Kohtuniku nimetab kõnealusesse ametisse Tšehhi Vabariigi president (kõrgeim kohus ja kõrgeim halduskohus) või justiitsminister (kõrgemad kohtud, maakonnakohtud ja piirkondlikud kohtud). Nende peamiste ülesannete hulka kuulub kohtute haldamine.

Kohtuniku võib nimetada ka mõne kõrgeima kohtu või kõrgeima halduskohtu koja esimeheks või kohtukolleegiumi esimeheks.

Piirkondlikud, maakonna- ja kõrgemad kohtud jagunevad kohtuosakondadeks, mis on spetsialiseerunud kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtumenetlusele.

Kohtuniku kutsealane vastutus

Kui kohtunik on teinud ebaseadusliku otsuse või vahistamismääruse, määranud vale karistuse või kaitsemeetme või rikkunud menetlusnormi, vastutab sellest tuleneva kahju eest riik. Riik võib kahju kohtunikult välja nõuda üksnes siis, kui kohtunik on distsiplinaar- või kriminaalmenetluses süüdi mõistetud. Kohtunik vastutab oma kutsealase pädevuse eest kohtuniku ülesannete täitmisel.

Muud kohtutöötajad

Kohtuniku abi / abiprokurör (374 Kb)

Praktikant (422 Kb)

Kohtu vanemsekretär / prokuratuuri vanemsekretär (372 Kb)

Notarid

Korraldus

Notarite staatus ja nende tegevus on reguleeritud seadusega nr 358/1992 notarite ja nende tegevuse kohta (notariaadiseadustik).

Notarid peavad kuuluma notarite kotta (Notářská komora), mis vastutab kutseala korraldamise eest. Koda korraldab erialast väljaõpet ja tulevaste notarite eksamineerimist. Notarite nimekirjaga piirkondade kaupa saab tutvuda notarite koja veebisaidil.

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Notari nimetab vabale ametikohale justiitsminister notarite koja ettepanekul ja konkursi alusel. Notar asub ametikohale alates registreerimisest notarite nimekirjas, mida haldab notarite koda.

Notari abi valmistub tulevaseks elukutseks, omandades kogemusi notaribüroos. Ettevalmistuse järgmises etapis saab temast notarikandidaat, kes peab olema teinud vähemalt kolmeaastase praktika ja sooritanud notari kutseeksami.

Notari ametiaja suhtes piiranguid ei kohaldata, ent tema tegevuse võib peatada. Notari ametiaeg lõpeb, kui ta saab 70-aastaseks, sureb või tunnistatakse ametlikult surnuks, tagandatakse ametist, kaotab Tšehhi kodakondsuse või muutub töövõimetuks või kui ametisse nimetatud notar keeldub vande andmisest või ei saa tervislikel põhjustel notari ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Iga piirkondliku kohtu tööpiirkonnas tegutsevate notaribüroode arvu määrab justiitsminister notarite koja ettepanekul.

Notarid on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Nad kohustuvad järgima vaid seadust. Notar ei tohi teha mis tahes muud tasulist tegevust (v.a seadusega sätestatud erijuhtudel).

Notaritele esitatavad kutse- ja muud nõuded

Notarikandidaat peab vastama järgmistele tingimustele:

• ta peab olema Tšehhi kodanik;
• tal peab olema teovõime;
• ta ei tohi olla kriminaalkorras karistatud;
• tal peab olema kõrgharidus;
• tal peab olema vähemalt viieaastane töökogemus notaribüroos;
• ta peab olema sooritanud kutseeksami.

Notarina tegutsemiseks peab kandidaat

• olema nimetatud notariks;
• andma justiitsministrile ametivande (juhul kui ta ei ole seda juba teinud);
• olema saanud ametliku notari pitsati;
• olema sõlminud vastutuskindlustuse oma tegevuse käigus tekkida võiva kahju katmiseks.

Ametikohtade kokkusobimatus

Notari ametikoht on kokkusobimatu mis tahes muu tasulise tegevusega, v.a notari isikliku vara haldamine. Ta võib siiski tegeleda tasulise akadeemilise, ajakirjandusliku, pedagoogilise, tõlke-, eksperdi- või kunstilise tegevusega.

Tasustamine

Notariaadiseadustikus on sätestatud, et notar saab oma tegevuse eest tasu, mis koosneb peamiselt notaritasust ning hüvitisest kulutatud aja ja tekkinud kulude eest. Tasu maksab ametitoimingut taotlenud isik. Notaril on õigus nõuda mõistlikku ettemaksu notaritasu ja kulude eest. Notaritasu üksikasjad on sätestatud eraldi õigusaktis.

Notari roll ja ülesanded

Notar peab ametitoiminguid tehes järgima õigusakte ja muid üldkohaldatavaid õigussätteid ning õigusabi andmisel kliendi juhiseid. Notaril on õigus keelduda ametitoimingu sooritamisest üksnes siis, kui see on vastuolus üldaktiga, kui konkreetse tehingu osaline on notar ise või talle lähedane isik, kui notar on juba osutanud õigusabi tehingus osalevale teisele isikule, kellel on teistsugused huvid, või kui taotleja jätab mõjuva põhjuseta maksmata notaritasu ettemaksu. Notar võib kliendiga sõlmitud lepingust taganeda või õigusabi andmisest keelduda, kui on kaotatud vastastikune usaldus.

Notar on kohustatud hoidma saladuses kõik asjaolud, mis on talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud ja mis võivad mõjutada kliendi või õigusabi taotleja tagatud huve. Notari võib kõnealusest kohustusest vabastada üksnes isik, kes on toiminguga seotud.

Notar osutab järgmisi õigus- ja muid teenuseid:

• tegutseb kohtuvolinikuna, st esindab klienti kohtu volitatud isikuna näiteks pärimisasjades;
• koostab notariaalakte – õigustoimingute, juriidiliste isikute üld- ja muude koosolekute, muude toimingute ja olukordade ametlikke protokolle;
• koostab lepinguid;
• säilitab dokumente;
• koostab täitmisele kuuluvaid notariaaldokumente;
• koostab ja võtab hoiule testamente;
• koostab abielueelseid lepinguid (mis peavad olema notariaalakti vormis) ning koostab pandilepinguid ja registreerib pante;
• tõestab dokumente.

Lisaks teevad nad väljavõtteid Tšehhi kinnistusraamatust jne.

Notari kutsealane vastutus

Notar vastutab taotlejate, klientide ja muude isikute ees neile notari ametitoimingutega põhjustatud kahju eest ning oma töötajate ees neile tööülesannete täitmisel tekkida võiva kahju eest. Sellise kahju katmiseks peab notaril olema vastutuskindlustus.

Notareid võib võtta vastutusele ka distsiplinaarkorras.

Notarite ametitegevuse järele valvab justiitsministeerium, aga ka Tšehhi Notarite Koda ja muud notarite kojad.

Kutseühing

Iga maakonnakohtu tööpiirkonnas ja Praha linnakohtu tööpiirkonnas seaduse alusel asutatud notarite kojad on avatud kõikidele asjaomases piirkonnas asuvatele notaritele. Notarite koda on juriidiline isik, millel on oma juhtorganid ja oma sissetulek.

Tšehhi Notarite Koda (Notářská komora ČR) on sõltumatu organisatsioon, millesse kuuluvad eri notarite kojad. See on juriidiline isik, millel on oma juhtorganid ja oma sissetulek. Koja üks ülesanne on pidada ja hallata testamendiregistrit, mis kujutab endast elektroonilist testamentide, pärandist ilmajätmise dokumentide ja kõnealuseid dokumente tühistavate dokumentide ning testamenditäitjate nimetamise ja ametist tagandamise dokumentide eraõiguslikku registrit. Samuti peab Tšehhi Notarite Koda pandiregistrit.

Õiguselukutsete korraldus: õigustöötajad

Advokaadid

Advokaadid peavad olema Tšehhi Advokatuuri (Česká advokátní komora) liikmed. Advokatuur on keskne, sõltumatu valitsusväline organisatsioon, mis vastutab kutseala reguleerimise eest.

Õigusteenuste osutamist advokaatide poolt reguleerib advokaadiseadus nr 85/1996 (Zákon o advokacii).

Advokaatidele esitatavad nõuded

Advokaadi kutsealal tegutsemiseks tuleb isik kanda Tšehhi Advokatuuri (Česká advokátní komora) hallatavasse advokaatide nimekirja. Nimekirja kandmiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja kandidaat peab vastama järgmistele tingimustele:

• tal peab olema teovõime;
• ta ei tohi olla kriminaalkorras karistatud;
• tal peab olema magistrikraad õigusteaduses;
• tal peab olema vähemalt kolmeaastane töökogemus advokaadi abina;
• ta peab olema sooritanud advokatuuri eksami ning
• ta peab olema andnud ametivande Tšehhi Advokatuuri esimehe ees.

Õigusteenuseid võivad Tšehhi Vabariigis korraliselt ja tasu eest osutada ainult:

• Tšehhi Advokatuuris registreeritud advokaadid;
• Euroopa advokaadid.

Tšehhi Vabariigis on vaid üks advokaatide kategooria. Ühele õigusvaldkonnale spetsialiseeruvad advokaadid alles tegevuse käigus.

Advokaatide õigused ja kohustused

Isik saab advokaadiks advokaatide nimekirja kandmisel.

Kutsealal tegutsemiseks valmistatakse end ette, töötades teise advokaadi juures advokaadi abina.

Advokaat kantakse nimekirja tähtajatult, ent advokaadi võib vastavalt seadusele või Tšehhi Advokatuuri otsuse alusel siiski ajutiselt ametist vabastada.

Advokaadina tegutsemise luba kaotab kehtivuse, kui advokaat arvatakse advokaatide nimekirjast välja seaduses ettenähtud alustel, milleks on advokaadi surm, tema surnuks tunnistamine, töövõimetuks muutumine või tema teovõime piiramine, advokaadi nimekirjast väljaarvamine distsiplinaarkaristusena, pankrot või advokaadi enda taotlus nimekirjast väljaarvamiseks. Samuti võib advokaadi nimekirjast välja arvata Tšehhi Advokatuur.

Ametikohtade kokkusobimatus

Seaduses on sätestatud, et advokaat ei tohi advokaadina tegutsedes teha muud samalaadset tööd või tegeleda muu samalaadse tasustatava tegevusega (v.a töö ülikooli õppejõuna) ning ei tohi tegeleda muu tegevusega, mis on vastuolus advokaadina tegutsemisega.

Tasustamine

Üldjuhul osutavad advokaadid klientidele teenuseid tasu eest. Advokaat võib nõuda mõistlikku ettemaksu. Meetod, millega määratakse advokaadi tasu suurus õigusteenuste osutamise eest ning hüvitis kulutatud raha ja aja eest, on sätestatud üldaktis. Advokaadi tasu õigusteenuste osutamise eest reguleerib harilikult advokaadi ja kliendi vahel sõlmitud leping (lepinguline tasu). Kui lepingulist tasu ei ole määratud, määratakse tasu kooskõlas lepinguväliste tasude astmikku käsitlevate sätetega. Kui advokaadi on määranud õigusteenuseid osutama riik, maksab advokaaditasu riik.

Kutseühing

Tšehhi Advokatuur, mis asub Prahas ja millel on filiaal Brnos, on kõikide advokaatide sõltumatu kutseühendus. Sellel on oma juhtorganid ning see kehtestab siduvaid kutse-eetika norme, mille järgimine on advokaatidele kohustuslik ning mis avaldatakse Tšehhi Advokatuuri Teatajas.

Sellised normid on näiteks Tšehhi Vabariigi advokaatide kutse-eetika ja konkurentsieeskirjad.

Kutsealane vastutus

Advokaat vastutab kliendi ees kliendile õigusteenuste osutamise käigus advokaadi enda, tema töötajate või esindajate põhjustatud kahju eest. Advokaadil peab olema vastutuskindlustus.

Samuti vastutab advokaat distsiplinaarrikkumiste eest (oma kohustuste tõsise või korduva rikkumise eest).

Advokaatide andmebaas

Advokaatide nimekirjaga saab tutvuda Tšehhi Advokatuuri veebisaidil. Seal saab advokaate otsida nii asukoha kui ka spetsialiseerumise ja keelteoskuse alusel.

Kas andmebaasiga saab tutvuda tasuta?

Jah, seda saab vaadata tasuta.

Äriõiguse advokaadid / õigusnõustajad

Tšehhi Vabariigis on ainult üks advokaatide kategooria.

Muud õiguselukutsed

Kohtutäiturid

Kohtutäitur on sõltumatu õiguselukutse esindaja, kes tegeleb täitmisele pööramisega vastavalt täiteseadustikule (Exekuční řád). Kõik kohtutäiturid peavad kuuluma sõltumatusse kohtutäiturite kotta (Exekutorské komora).

Kohtutäiturite tegevust reguleerib seadus nr 120/2001 kohtutäiturite ja täitmisele pööramise kohta (täiteseadustik).

Kohtutäiturid nimetab ametisse justiitsminister.

Tšehhi Vabariigis on kohtutäitur riigiteenistuja ning tema tegevust käsitatakse kohtu tegevusena.

Kohtutäituri kandidaat peab olema Tšehhi kodanik ja vastama järgmistele nõuetele:

• tal peab olema täielik teovõime;
• tal peab olema Tšehhi ülikoolis omandatud õigusalane kraad;
• ta ei tohi olla kriminaalkorras karistatud;
• tal peab olema vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus;
• ta peab olema sooritanud kohtutäituri eksami.

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Pärast vande andmist nimetab justiitsminister kohtutäituri ametisse avaliku konkursi alusel. Ametisse nimetamisel saab kohtutäiturist kohtutäiturite koja liige. Kohtutäituriks saamiseks on vajalik töökogemus kohtutäituri abina (kohtutäituri büroos). Järgmises etapis saab isikust kohtutäituri kandidaat, kes peab olema teinud vähemalt kolmeaastase täitetegevuse praktika ning sooritanud kohtutäituri eksami, enne kui ta registreeritakse kohtutäiturite nimekirjas.

Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult, ent justiitsminister võib siiski tema tegevuse peatada. Kohtutäitur, kelle tegevus on peatatud, ei tohi tegeleda ametitegevusega, ning tema asemel nimetatakse ametisse asendaja. Asendaja nimetatakse ametisse ka ajavahemikuks, mil kohtutäitur ei saa muudel põhjustel (nt haiguse või puhkuse tõttu) ametitegevusega tegeleda.

Kohtutäituri ametiaeg lõpeb, kui ta ei ole enam kohtutäiturite koja liige. Selle põhjuseks võib olla kohtutäituri surm, tema ametlikult surnuks tunnistamine, ametist tagandamine, Tšehhi kodakondsuse kaotamine või teovõime piiramine või kaotamine.

Ametikohtade kokkusobimatus

Kohtutäituri tegevus ei sobi kokku mis tahes muu tasulise tegevusega, v.a kohtutäituri isikliku vara haldamine. Ta võib siiski tegeleda tasulise akadeemilise, ajakirjandusliku, pedagoogilise, tõlke-, eksperdi- või kunstilise tegevusega.

Tasustamine

Kohtutäitur saab täitetoimingute ja muu tegevuse eest tasu, mis koosneb peamiselt kohtutäituri tasust, hüvitisest ametitegevuseks kulutatud raha ja aja eest ning dokumentide kättetoimetamise tasust. Kohtutäituri tasu võib määrata kindlaks kohtutäituri ja õigustatud isiku vahel sõlmitud lepingus. Sellise lepingu puudumisel määratakse tasu suurus vastavalt üldaktidele. Kohtutäituril on õigus nõuda mõistlikku ettemakset ametitegevusega seotud kulude katteks.

Kutsealane vastutus

Kohtutäitur vastutab enda või oma töötajate poolt ametitegevuse käigus põhjustatud kahju eest. Kohtutäituril peab olema vastutuskindlustus.

Samuti vastutavad kohtutäiturid ja kohtutäituri kandidaadid distsiplinaarkorras seaduses ettenähtud kohustuste rikkumise või tõsise või korduva ametiväärikuse rikkumise eest.

Lisateavet leiab kohtutäiturite koja veebisaidilt.

Tasuta õigusteenuseid pakkuvad organisatsioonid

Üldsusele pakub eri valdkondades õigusabi mitu valitsusvälist organisatsiooni, näiteks keskkonnaalased õigusteenused pakkuv ühendus ja inimõigusi edendav organisatsioon luridicum remedium.

Teatavatel juhtudel annab Tšehhi Advokatuur tasuta õigusabi.

Tšehhi Kohtutäiturite Koda pakub tasuta nõustamist täiteküsimustes.

Prokurörid

Korraldus

Taani prokuratuur (den danske anklagemyndighed) kuulub justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Prokuratuur koosneb peaprokurörist (rigsadvokaten), prokuröridest (statsadvokaterne) ja politseiülematest (politidirektørerne).

Peaprokurör viib läbi kriminaalmenetlusi kõrgeimas kohtus ning osaleb ka erikaebuste kohtu (Den Særlige Klageret) istungitel.

Peaprokurör on hierarhias teistest prokuröridest kõrgemal positsioonil ja teeb järelevalvet nende töö üle. Peaprokurör menetleb ka kaebusi, mis on esitatud esimese astme kohtutes prokuröride tehtud otsuste peale.

Roll ja ülesanded

Prokuratuuri ülesanded ja korraldus on sätestatud õigusemõistmise korralduse seaduse (retsplejeloven) 10. peatükis (§§ 95–107).

Prokuratuuri ülesanne on esitada koostöös politseiga süüdistusi kuritegude toimepanemise eest vastavalt õigusemõistmise korralduse seaduses sätestatud normidele. Paragrahvi 96 lõikes 2 on sätestatud, et prokuratuur peab menetlema kohtuasja selle laadist tuleneva kiirusega. Seejuures peab prokuratuur tagama, et süüdistus esitatakse neile, kes peavad karistatud saama, kuid tagama ka selle, et süüdistust ei esitata süütutele (objektiivsuse põhimõte).

Kõrgemates kohtutes toimetavad kriminaalasju – kaebused ja vandekohtuasjad – kuus piirkondlikku prokuröri, kes vaatavad ka selle järele, kuidas politseiülemad kriminaalasju menetlevad. Samuti menetlevad piirkondlikud prokurörid kaebusi, mis on esitatud otsuste peale, mille politseiülemad on uurimise läbiviimise käigus teinud. Prokurörid tegelevad ka kahju hüvitamise juhtumitega kriminaalmenetluses ning politsei vastu esitatud kaebustega.

Raskete majanduskuritegude prokurör (Statsadvokaten for Særlig Økonomisk Kriminalitet) esitab üleriigiliselt süüdistusi ulatuslike majanduskuritegude eest.

Rahvusvaheliste kriminaalasjade peaprokurör (Statsadvokaten for Særlige Internationale Straffesager) esitab süüdistusi välismaal toime pandud rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas genotsiidide, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest.

Politseiülemad tegutsevad prokurörina esimese astme kohtutes (byretterne) ning vastutavad seega lisaks politsei töö juhtimisele ka politseijaoskondade tehtud uurimiste ning kohalike prokuratuuride tegevuse eest.

Kohtunikud

Korraldus

Kohtunike ametisse nimetamise nõukogu (Dommerudnævnelsesrådet) vastutusalasse kuulub justiitsministrile ettepanekute esitamine kohtunike ametisse nimetamise, välja arvatud ülemkohtu presidendi ametisse nimetamise kohta. Praktikas järgib justiitsminister alati nõukogu soovitusi.

Kohtunikega ja Taani kohtute muude ametnikega seotud distsiplinaarmenetlusi käsitleb kohtuliku süüdistuse esitamise ja läbivaatamise erikohus (Den Særlige Klageret).

Taani kohtute ametil (Domstolsstyrelsen) lasub üldine vastutus kohtuametnike koolitamise eest.

Roll ja ülesanded

Üldiselt ei spetsialiseeru Taanis elukutselised kohtunikud konkreetsele õigusvaldkonnale. Kohtunikud võidakse nimetada alalisele või ajutisele (kohusetäitja) ametikohale. Abikohtunikud (retsassessorer) ja asekohtunikud (dommerfuldmægtige) käsitlevad tavaliselt vähemtähtsaid kohtuasju (nt kohtutäiturite esitatud kohtuasjad).

Mõne olulise erandiga osalevad kohtukaasistujad (lægdommere) kõigis kriminaalasjades, mida arutatakse esimese ja teise astme kohtutes. Tsiviilasjades võidakse esimeses ja teises astmes kasutada ekspertteadmistega kohtuhindajaid (sagkyndige domsmænd). Kohtukaasistujad ja ekspertteadmistega kohtuhindajad nimetatakse ametisse neljaks aastaks.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateabe saamiseks vt

Taani kohtunike liidu (Den Danske Dommerforening) veebisait;

asekohtunike liidu (Dommerfuldmægtigforeningen) koduleht;

teave kohtuametnike kohta. (361 Kb)

Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid (advokater)

Advokaadid

Erapraksist pidavad advokaadid

Kõik Taani advokaadid on 1919. aastal loodud Taani advokatuuri ja õigusühingu (Advokatsamfundet) liikmed.

Ettevõtte juristid ja advokaadikandidaadid (advokatfuldmægtige)

Juristid ja advokaadikandidaadid kuuluvad juristide ja advokaadikandidaatide liitu (Foreningen af Advokater og Advokatfuldmægtige – FAAF), mis on Taani juristide ja majandusteadlaste liidu (Danmark Jurist- og Økonomforbund – Djøf) osa. Djøf on Taani suurim ametiühing ja huvide kaitse organisatsioon selliste valdkondade üliõpilastele ja töötajatele nagu õigus, haldus, valitsemine, teadusuuringud, haridus, sidetehnoloogia, majandus ning politoloogia. Ametiühingul on ligikaudu 50 000 neis valdkondades töötavat liiget. FAAFi umbes 1500 liikmest on ligikaudu 900 erapraksist pidavad juristid.

Ettevõtte juristid

Ettevõtte juristid kuuluvad Taani advokatuuri ja õigusühingusse, kuid võivad saada ka Taani ettevõtte juristide liidu (Danske Virksomhedsjurister – DVJ) liikmeks. Praegu on umbes kaks kolmandikku DVJ liikmetest Taani tegevusloaga juristid. Üldiselt esindab DVJ ettevõtte juristide kutsealaseid huve. Liidu töö eesmärk on ka suurendada ettevõtte juristide ameti tunnustamist ja mõistmist ning selle ametikoha tähtsust ettevõtjatele, ametiasutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja ühiskonnale üldiselt. DVJ on Euroopa Firmajuristide Assotsiatsiooni (ECLA) liige.

Erapraksist pidavate juristide ja ettevõtte juristide erinevus

Taanis kohaldatakse Taani tegevusloaga ettevõtte juristide suhtes täpselt samu norme nagu erapraksist pidavate juristide suhtes. Õigusemõistmise korralduse seaduses ei tehta neil vahet ja mõlemad rühmad kuuluvad Taani advokatuuri ja õigusühingusse.

See tähendab sisuliselt, et ametialase käitumise koodeksi (advokatetiske regler), ametisaladuse, kliendi ja juristi vahelise konfidentsiaalsuse jms osas on ettevõtte juristidel sama õiguslik staatus kui teistel juristidel. Ametialase käitumise koodeksi ulatust on siiski muudetud, et hõlmata ka ettevõtte juriste, võttes arvesse nende töö konkreetseid tingimusi.

Seega tuleneb kliendi ja juristi vahelise konfidentsiaalsuse põhimõte ettevõtte juristide puhul samadest normidest, mida kohaldatakse erapraksist pidavate juristide suhtes. Seda, kas ettevõtte juristide suhtes kohaldatakse samu või leebemaid nõudeid kui teiste juristide suhtes, ei ole kohtud veel läbi vaadanud.

Ainus erand ettevõtte juristide ja teiste juristide õigusliku staatuse võrdsusest puudutab seda, keda ettevõtte jurist võib esindada. Seaduses ettenähtud võimalust tegutseda ettevõtte juristina peetakse vaikimisi kokkulepitud erandiks õigusemõistmise korralduse seaduse paragrahvist 124, milles käsitletakse seda, millist liiki äriühingu heaks võib jurist töötada.

Seega, kui ettevõtte juristil ei ole erapraksist, võib ta kasutada juristi ametinimetust ainult siis, kui ta esindab seda äriühingut või organisatsiooni, kus ta on töötaja. See tähendab, et kui tööandja palub ettevõtte juristil osutada õigusnõustamist kliendile või liikmele, ei tohi seda tehes kasutada juristi ametinimetust, välja arvatud juhul, kui ettevõtte juristil on ka erapraksis ning ta nõustab klienti või liiget selle erapraksise kaudu.

Kui ettevõtte juristil ei ole oma erapraksist ja ta pakub õigusnõustamist kliendile või liikmele, kes on tarbija, ning kui nõustamist pakutakse äriotstarbel, kohaldatakse ettevõtte juristi suhtes õigusnõustamist käsitlevat seadust (lov om juridisk rådgivning) ühe erandiga: seadust ei kohaldata õigusnõustamise suhtes, mida pakuvad ametiühingud ja valitsusvälised organisatsioonid. See erand on kehtestatud põhjusel, et sellist nõustamist ei pakuta äriotstarbel ning seda käsitletakse üldiselt teenusena, mis läheb kaugemale tavalisest teenusest, mida ametiühing oma peamiste eesmärkide täitmise käigus liikmetele osutab.

Seepärast reguleeritakse tegevusluba omava ametiühingu töötaja poolt tarbijale õigusnõustamise pakkumist ainult lepinguvälise vastutuse üldnormidega ning vaid kaudselt ametialase käitumise koodeksiga. Nimetatud koodeksis on sätestatud, et õigusemõistmise korralduse seaduse paragrahvi 126 lõike 4 kohaselt ei tohi jurist (kutsealasest tegevusest väljaspool) äri- või finantsküsimustes käituda viisil, mis ei ole juristi ametikoha vääriline.

Õigusnõustamise seadus

Alates 2006. aasta juulist kohaldatakse tarbijatele äriotstarbel pakutava õigusnõustamise suhtes seadust, mis kohaldub olenemata õigusnõu andva isiku hariduslikust taustast. Seaduses on sõnaselgelt sätestatud, et seda ei kohaldata õigusnõustamise suhtes, mida juristid pakuvad sõltumatu juristina ametiülesannete täitmisel. Samuti ei kohaldata seda ametiühingute või valitsusväliste organisatsioonide pakutava õigusnõustamise suhtes, sest sellist nõustamist ei peeta äriotstarbel pakutavaks nõustamiseks (vt eespool). Lisaks ei kuulu seaduse kohaldamisalasse finantstegevuse seadusega reguleeritud finantsasutuste osutatav õigusnõustamine, tingimusel et majandus- ja ettevõtlusminister on kõnealuses valdkonnas välja andnud hea tava reeglid.

Nagu eespool märgitud, ei tähenda see siiski seda, et tegevusloaga isiku pakutav õigusnõustamine ei ole seadusega reguleeritud. Kui tegevusloaga ettevõtte jurist pakub tarbijale (s.o kellelegi teisele peale oma tööandja) õigusnõustamist ning ettevõtte juristil ei ole oma erapraksist, kuulub see teenus õigusnõustamise seaduse kohaldamisalasse, kui leitakse, et nõustamist pakuti äriotstarbel.

Õigusnõustamise seaduse peamised tunnusjooned on järgmised:

• õigusnõustaja peab tegutsema õigusnõustamise hea tava kohaselt. Sellest tuleneb, et nõustaja peab oma ülesandeid täitma põhjalikult, kohusetundlikult ja vastavalt kliendi parimate huvidega seotud seaduslikele nõuetele. Nõu tuleb anda nii kiiresti kui vaja;
• õigusnõustamise pakkumise lepingud tuleb sõlmida kirjalikult;
• õigusnõustaja ei pea sõlmima tsiviilvastutuskindlustust, kuid sõlmitud lepingus tuleb esitada neid küsimusi puudutav teave;
• õigusnõustaja peab klienti teavitama õigusnõustamise hinnast;
• õigusnõustajale ei tohi usalduslepingu alusel üle kanda vahendeid;
• õigusnõustaja ei tohi võtta täitmiseks ülesandeid, milles tal on isiklikud või finantshuvid;
• õigusnõustaja järgib justiitsministri välja antud õigusnõustamise hea tava reegleid. Tarbijaküsimuste ombudsman teeb järelevalvet selle üle, kuidas õigusnõustaja järgib õigusakte ja hea tava reegleid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

See teave on kättesaadav Taani advokatuuri ja õigusühingu veebisaidil.

Veebisait sisaldab teavet juristi elukutse kohta Taanis ja tegutsevate juristide nimistut.

Muud õigusvaldkonna ametid

Õigusabi pakkuvad organisatsioonid

Kogu Taani riigis on õigusabi pakkuvaid asutusi. Õigusabi soovivad isikud võivad ühendust võtta tsiviilasjade ametiga (Civilstyrelsen), kes suunab nad lähimasse asutusse. Aadress on järgmine:

Department of Civil Affairs

Toldboden 2, 2. floor.

8800 Viborg.

Tel: +45 33 92 33 34

E-post: civilstyrelsen@civilstyrelsen.dk

Prokurör

Roll ja ülesanded

Prokuratuur (Staatsanwaltschaft) on sõltumatu ja kohtutega samaväärne karistusõigusorgan. Prokuratuur vastutab eeluurimiste juhtimise, süüdistuste esitamise, süüdistuste esindamise eest kohtus ja süüdimõistvate kohtuotsuste täitmisele pööramise eest. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, vastutab prokuratuur ka väärtegude korral süüdistuste esitamise eest.

Prokuratuur peab alati sekkuma, kui tegemist on õigusrikkumisega, mille eest võib isikule süüdistuse esitada, tingimusel et selleks on piisavalt alust (seaduslikkuse põhimõte). See tähendab, et enne süüdistuse esitamise otsuse tegemist peab prokuratuur uurima ja õiguslikult analüüsima kõiki talle teatavaks saanud asjaolusid. Ta peab seda tegema objektiivselt ja erapooletult: ta peab uurima nii kahtlustatavat süüstavaid kui ka õigustavaid asjaolusid. Kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud, peab ta esitama süüdistuse. Väärteomenetluses võib prokuratuur jätta süüdistuse esitamata, kui süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Teatavatel seaduses sätestatud tingimustel on vaja ka selle kohtu nõusolekut, kes on pädev asja arutama. Süüdistatava suhtes võib kohaldada ka teatavaid kohustusi ja ettekirjutusi, mille täitmisel menetlus lõpetatakse.

Kriminaalmenetluse raames uurimist läbi viies võib prokuratuur kasutada kolmandate isikute, näiteks politseiametnike, maksuameti uurijate ja tolliametnike abi. Need isikud peavad järgima prokuratuuri juhiseid.

Kriminaalasja kohtus arutamise eelduseks on süüdistuse esitamine. Kui välja arvata mõned üksikud erandid seoses väiksemate õigusrikkumistega, peab süüdistuse esitama alati prokuratuur. Prokurör osaleb tavaliselt kohtumenetluses prokuratuuri esindajana.

Prokuratuur osaleb nii esimese astme menetluses kui ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses.

Kohtulikul arutelul peab prokurör süüdistuse ette lugema. Tal on õigus küsitleda süüdistatavat ja tunnistajaid ning taotleda tõendite kogumist. Kohtuliku arutelu lõpus esitab prokurör lõpukõne, hinnates faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Üldjuhul taotleb ta süüdistatavale teatavat konkreetset karistust või tema õigeksmõistmist.

Prokuratuuri, kohtu ja süüdistatava nõusolekul võib kohtuasja selles menetlusetapis lõpetada. Seda võib teha näiteks juhul, kui pärast kohtulikku arutelu leitakse, et süüdistatava süü ei ole suur.

Kui prokuratuur on veendunud, et kohtuotsus tuleks faktilise või õigusliku asjaolu alusel läbi vaadata, võib ta otsuse edasi kaevata. Ta võib seda teha ka süüdistatava kasuks.

Korraldus

Prokuratuur tegutseb iga esimese astme või apellatsioonikohtu (Landgericht) ja liidumaa kõrgeima üldkohtu (Oberlandesgericht) ning Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu (Bundesgerichtshof) juures. Prokuratuuril on hierarhiline struktuur.

Saksamaa föderaalse süsteemi tõttu tuleb eristada liiduvalitsuse pädevusi ja liidumaade (Länder) pädevusi.

Liidumaade prokuratuurid (Staatsanwaltschaften der Länder)

Liidumaade prokuratuurid on pädevad esitama süüdistust kõigi teiste õigusrikkumiste eest peale nende, mille korral esitab süüdistuse Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör (Generalbundesanwalt beim Bundesgerichtshof). Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör ja liidumaade prokuratuurid on erinevad ja eraldiseisvad organid ning tegutsevad oma tasandil. Föderaaltasandi prokuratuuri ja liidumaade tasandi prokuratuuride vahel puudub hierarhiline seos. Erandjuhtudel võib Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör siiski anda oma pädevusse kuuluvaid asju üle liidumaade prokuratuuridele või võtta üle nende pädevusse kuuluvaid asju.

Kõigil 16 liidumaal on oma prokuratuur. Prokuratuuride korraldust kirjeldatakse allpool.

Igal esimese astme või apellatsioonikohtul (Landgericht) on oma prokuratuur, mis täidab prokuratuuri ülesandeid ka asjaomase kohtu tööpiirkonda kuuluvate esimese astme kohtute (Amtsgerichte) jaoks.

Kõik esimese astme või apellatsioonikohtute prokuratuurid alluvad vastava liidumaa kõrgeima üldkohtu (Oberlandesgericht) juures tegutsevale peaprokuratuurile, mis omakorda annab aru asukohajärgse liidumaa justiitsministeeriumile.

Peaprokuratuurid (Generalstaatsanwaltschaften) vastutavad liidumaade kõrgema astme kohtutele esitatavate kassatsioonkaebuste eest. Kui selline menetlus kuulub Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu pädevusse, on süüdistaja liidu peaprokurör.

Lisateavet prokuratuuride kohta leiate föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi veebisaidilt kohtuid ja prokuratuure (Gerichte und Staatsanwaltschaften) käsitlevast osast. Paljudel prokuratuuridel on ka oma veebisait, mille leiab liidumaade õigusportaalidest.

Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör (Generalbundesanwalt beim Bundesgerichtshof)

Saksamaa Liitvabariigis on õigusemõistmine põhimõtteliselt liidumaade pädevuses (põhiseaduse artiklid 30, 92 ja 96). Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokuratuur on liiduvalitsuse ainus prokuratuur. Seda nimetatakse ka liiduprokuratuuriks (Bundesanwaltschaft). Lisaks liidu peaprokurörile töötavad seal teised liiduprokurörid, vanemprokurörid, prokurörid ja muud töötajad. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsevat liiduprokuratuuri juhib liidu peaprokurör.

Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör tegutseb nõustajana süüdistuse esitamisel kõigi selliste raskete riigivastaste kuritegude eest, millega seatakse suurel määral ohtu Saksamaa sisejulgeolek (eelkõige terrorikuriteod) või välisjulgeolek (riigireetmine ja spionaaž). Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu juures tegutsev liidu peaprokurör võib teatavatel kohtute seaduse (Gerichtsverfassungsgesetz, GVG) § 120 lõikes 2 sätestatud tingimustel võtta endale vastutuse süüdistuse esitamise eest muude riigivastaste kuritegude korral. Seda nimetatakse evokatsiooniõiguseks. Liidu peaprokurör vastutab ka süüdistuste esitamise eest rahvusvahelise kriminaalõiguse rikkumist käsitleva seadustiku (Völkerstrafgesetzbuch) alusel ning osaleb apellatsiooni- ja kaebuste läbivaatamise menetlustes Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu (Bundesgerichtshof) kriminaalkolleegiumides.

Liidu peaprokuröri nimetab föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministri ettepanekul ametisse liidupresident. Nimetamise peab heaks kiitma Saksamaa Liidunõukogu (Bundesrat). Liidu peaprokuröri töö üle teeb järelevalvet föderaalne justiits- ja tarbijakaitseminister. Ministril ei ole siiski õigust teha järelevalvet liidumaade prokuröride üle või anda neile juhiseid.

Kohtunik

Korraldus

Peamine õigusakt, mis reguleerib nii föderaalsete kui ka liidumaade kohtute kohtunike tegevust, on Saksamaa kohtunike seadus (Deutsches Richtergesetz, DRiG). Lisasätteid võib leida ka liidumaa tasandi õigusaktidest.

Liidumaade justiitsministeeriumid teevad järelevalvet kohtunike töö üle liidumaa tasandil. Föderaaltasandi kohtute (välja arvatud Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu (Bundesverfassungsgericht)) kohtunike töö üle teeb järelevalvet asjaomane liiduministeerium.

Roll ja ülesanded

Elukutselised kohtunikud ja kohtukaasistujad (Berufsrichter und Laienrichter)

Elukutselised kohtunikud (Berufsrichter) töötavad kas föderaalsetes või liidumaa kohtutes. Liidumaa tasandil töötavad kohtunikud langetavad otsuseid esimese astme kohtus (Amtsgericht), esimese astme või apellatsioonikohtus (Landgericht) või liidumaa kõrgeimas üldkohtus (Oberlandesgericht). Enamik kohtunikke töötab liidumaa tasandil.

Liidukohtunikud (Bundesrichter) võivad olla ametis Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtus (Bundesverfassungsgericht), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas üldkohtus (Bundesgerichtshof), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas töökohtus (Bundesarbeitsgericht), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas maksukohtus (Bundesfinanzhof), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas sotsiaalkohtus (Bundessozialgericht), Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas halduskohtus (Bundesverwaltungsgericht) või Saksamaa Liitvabariigi patendikohtus (Bundespatentgericht).

Kriminaalmenetlustes arutavad kohtuasju lisaks elukutselistele kohtunikele ka kohtukaasistujad (Laienrichter). Kohtukaasistujad kutsutakse seda ülesannet täitma ja selle eest neile palka ei maksta. Teoreetiliselt võib isiku määrata kohtukaasistujaks ka tema nõusolekuta ning ta võib selle ülesande täitmisest keelduda ainult erandlikel asjaoludel. Kohtukaasistujad osalevad esimese astme kohtu istungitel ning kriminaalasjade ja alaealisi käsitlevate asjade arutamisel esimese astme või apellatsioonikohtutes.

Põhimõtteliselt on kohtukaasistujatel elukutseliste kohtunikega samaväärne hääleõigus, st nad langetavad koos elukutseliste kohtunikega ühise otsuse selle kohta, kas süüdistatav on süüdi ning millist karistust kohaldada.

Kohtute seaduse (GVG) § 36 kohaselt valitakse kohtukaasistujad iga viie aasta järel. Kohtukaasistujateks võivad olla ainult Saksamaa kodanikud (GVG § 31) ja sellesse ametisse ei määrata järgmisi isikuid (GVG § 33):

• alla 25aastased või üle 70aastased isikud ja isikud, kes oleksid kohtukaasistujaks asumise päeval üle 70aastased;
• isikud, kelle elukoht ei ole asjaomase kohtu tööpiirkonnas;
• isikud, kes ei sobi kohtukaasistujaks tervislikel põhjustel;
• isikud, kes ei sobi kohtukaasistujaks ebapiisava saksa keele oskuse tõttu;
• isikud, kes on maksejõuetud.

Kohtukaasistujaks ei tohi olla järgmised isikud:

• isikud, kes on tunnistatud kohtumäärusega avalikku teenistusse sobimatuks või kellele on määratud tahtliku õigusrikkumise eest karistuseks üle kuuekuuline vabadusekaotus, või
• isikud, kes on uurimise all seoses õigusrikkumisega, mille tõttu nad võidakse tunnistada avalikku teenistusse sobimatuks (GVG § 32).

Kohtukaasistujatel on õigus saada hüvitist saamata jäänud töötasu eest. Summa suurus on kindlaks määratud kohtumenetluses osalevate isikute tasustamise ja neile hüvitiste maksmise seadusega (Justizvergütungs- und -entschädigungsgesetz) (GVG § 55). Liidumaad jagavad selgitavaid brošüüre, milles kohtukaasistujatele antakse teavet nende ülesannete kohta. Need brošüürid on kättesaadavad ka internetis. Liidumaad pakuvad ka kohtukaasistujatele mõeldud koolitust.

Kohtu vanemametnik

Kohtu vanemametnikud (Rechtspfleger) on Saksamaa kohtute teenistuses olevad ametnikud. Riigivõimu kolmanda haru teise sambana piirduvad nende ülesanded eelkõige hagita asjadega (sealhulgas pärimisasjad, hooldusõiguse asjad, mitmesugused laste ja lapsendamisega seotud asjad, kinnistusraamatu toimingud, äri-, ühistu- ja partnerlusregistrite toimingud, ühingute registreerimisega seotud asjad, abieluvararegistri toimingud, laevakinnistusraamatu toimingud jne). Nad tegutsevad lisaks veel paljudes muudes kohtute pädevusse kuuluvates valdkondades, näiteks maksekäsumenetlustes, tasuta õigusabi, sundtäitmise, sundmüügi ja pankrotivara haldamise, maksejõuetuse, kulude kindlaksmääramise ja süüdimõistvate kohtuotsuste täitmisele pööramise valdkonnas, ning osalevad Saksamaa Liitvabariigi patendikohtu menetlustes ja rahvusvahelise õiguskorra tagamises.

Esimese astme kohtutes töötab praegu rohkem kohtu vanemametnikke kui kohtunikke. Kohtu vanemametnike ülesanded ja vastutus on kindlaks määratud kohtu vanemametnike seaduses (Rechtspflegergesetz, RPflG). Nii nagu kohtunikud on ka kohtu vanemametnikud oma ülesandeid täites ja otsuseid tehes erapooletud ja sõltumatud ning tuginevad üksnes seadustele ja muudele õigusaktidele. Nende otsuseid saab edasi kaevata tavapärase apellatsioonimenetluse korras.

Andmebaasid

Üldsusele on kättesaadavad järgmised õigusvaldkonna ameteid käsitlevad veebisaidid:

• föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi veebisait;
• liidumaade (nt Hamburgi, Berliini ja Baieri liidumaa) justiitsministeeriumide veebisaidid;
• internetis konkreetsete kohtute avaldav teave;
• liiduvalitsuse ja liidumaade ühine õigusportaal.

Teavet saab ka Saksamaa Kohtunike Liidu (Deutscher Richterbund) veebisaidilt ja Saksamaa Kohtute Vanemametnike Liidu (Bund Deutscher Rechtspfleger) veebisaidilt.

Advokaat

Saksamaal on ligikaudu 166 000 advokaati. Nad peavad läbima samasuguse õigusalase väljaõppe nagu kohtunikud ning neil on õigus oma kliente nõustada ja esindada kõikides õigusküsimuses. Neil on lubatud tegutseda nii kohtusaalis kui ka väljaspool seda: Saksa õiguses ei ole ette nähtud eraldi ainult kohtus esindamise õigusega advokaate. Põhimõtteliselt on advokaatidel õigus esindada oma kliente kõigis Saksamaa kohtutes. Ainsaks erandiks on juhud, kui advokaat soovib esindada oma klienti Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas üldkohtus arutatavas tsiviilasjas – sellisel juhul kehtivad osalemise suhtes erinõuded. Erandiks on ka ettevõtte juristid (Syndikusanwälte), kes on palgatud tööandjat õigusküsimustes nõustama ja esindama. Ettevõtte juristidel ei ole lubatud oma tööandjat teatavates kohtutes esindada.

Advokaatide suhtes kohaldatakse föderaalset advokaatide seadust (Bundesrechtsanwaltsordnung, BRAO). Seda õigusvaldkonna ametit reguleerivad ka täiendavad kutsetegevuse normid, nimelt advokaatide kutseala tegevusjuhend (Berufsordnung der Rechtsanwälte, BORA) ning konkreetsele valdkonnale spetsialiseerunud advokaatide tegevusjuhend (Fachanwaltsordnung, FAO). Advokaatide tasustamine on kindlaks määratud advokaatide tasustamise seadusega (Rechtsanwaltsvergütungsgesetz, RVG).

Advokaadid võivad kuuluda ühte 27st piirkondlikust advokatuurist (Rechtsanwaltskammern) või Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu advokatuuri. Advokatuurid annavad loa advokaadi kutsealal tegutsemiseks. Nad teevad muu hulgas ka järelevalvet selle üle, et advokaadid täidaksid oma kutsealast tulenevaid kohustusi.

Andmebaasid

Põhjalikku teavet advokaadikutse kohta saab föderaalse advokatuuri (Bundesrechtsanwaltskammer, BRAK) veebisaidilt. Saksamaa Advokaatide Liit (Deutscher Anwaltverein, DAV), mis on suurim sõltumatu Saksamaa advokaate ühendav organisatsioon, pakub advokaadikutse kohta samuti mitmesugust teavet (kättesaadav ka inglise ja prantsuse keeles).

Advokaadi leidmisel on abiks järgmised veebisaidid: Saksamaa ametlik advokaatide register (Bundesweites Amtliches Anwaltsverzeichnis), kus on esitatud kõigi advokaatide nimekiri (saksa ja inglise keeles), ning föderaalne advokaate käsitleva teabe teenistus (Deutsche Anwaltauskunft).

Patendivolinik

Saksamaal tegutseb ligikaudu 3500 patendivolinikku. Patendivolinikud on tavaliselt saanud ülikoolitasemel teadusliku või tehnilise hariduse ja läbinud seejärel täiendava õiguskoolituse. Nende tegevus piirdub klientide nõustamise ja esindamisega tööstusomandiõiguste valdkonnas (eelkõige seoses patentide, kasulike mudelite, kaubamärkide ja tööstusdisainilahendustega), keskendudes eeskätt taotluste esitamise ja järelevalvemenetlustele. Patendivolinikel on õigus esindada oma kliente Saksamaa Patendi- ja Kaubamärgiametis, Saksamaa Liitvabariigi patendikohtus ja teatavatel asjaoludel ka Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimas üldkohtus. Esimese astme või apellatsioonikohtutes ja liidumaa kõrgeimates üldkohtutes võivad nad üksnes esitada arvamusi kliendi juhtumiga seoses ning neil ei ole õigust ise hagi esitada.

Patendivolinike suhtes kehtib patendivolinike seadus (Patentanwaltsordnung, PAO) ning patendivolinikud on Patendivolinike Koja (Patentanwaltskammer) liikmed.

Andmebaasid

Patendivolinike Koja veebisaidil on esitatud teave selle kutseala kohta. Sealt võib leida ka Saksamaa patendivolinike ametliku andmebaasi (Bundesweites Amtliches Patentanwaltsverzeichnis).

Notar

Saksamaal tegutseb praegu peaaegu 7000 notarit. Põhimõtteliselt peavad nad olema läbinud samasuguse õigusalase väljaõppe nagu kohtunikud. Notarid pakuvad sõltumatut, erapooletut ja objektiivset nõu ja tuge oluliste tehingute tegemisel ja õigusküsimuste lahendamisel selliselt, et vältida kohtuvaidlusi. Nende kõige tähtsam ülesanne on õigustehingute tõestamine.

Saksamaa föderaalsest struktuurist tulenevalt on olemas eri liiki notareid. Enamikus liidumaades täidavad notarid oma ülesandeid põhitegevusalana (elukutselised notarid (Nurnotariat)). Ent mõnel liidumaal tegutsevad notarid nii notari kui ka advokaadina (advokaat-notar (Anwaltsnotariat)). Kõik notarid määrab ametisse ja nende tegevuse üle teeb järelevalvet asjaomase liidumaa justiitsasutus (Landesjustizverwaltung).

Notari kutseala reguleerib föderaalne notariaadiseadus (Bundesnotarordnung, BNotO). Notarite tasustamine on kindlaks määratud kulusid puudutava seadusega (Kostenordnung, KostO).

Notarid kuuluvad vastavatesse piirkondlikesse notarite kodadesse.

Andmebaasid

Põhjalikku teavet mitmesuguste notari kutsealaga seotud teemade kohta saab Föderaalse Notarite Koja (Bundesnotarkammer) veebisaidilt. Sellel veebisaidil olev notarite andmebaas (Verzeichnis der Notare) on abiks notari leidmisel. Teave on esitatud saksa, inglise, prantsuse ja hispaania keeles.

Muud õigusvaldkonna ametid

Õigusteenuste seaduses (Rechtsdienstleistungsgesetz, RDG) määratletud õigusvaldkonna ametid

Õigusteenuste seadus võimaldab võlgade sissenõudjatel, pensionikonsultantidel ja välisriigi õigusele spetsialiseerunud õigusteenuseosutajatel osutada kohtuväliseid õigusteenuseid. Teatavatel juhtudel võivad võlgade sissenõudjad ja pensionikonsultandid esindada oma kliente ka kohtus. Selleks peavad nad olema registreeritud teenuseosutajad (heakskiidu saamiseks esitatakse kohtule taotlus). Kõikide registreeritute nimed kantakse õigusteenuste registrisse.

Õigusnormidega ei ole nõutud, et need õigusteenuseosutajad oleksid koja või konkreetse kutseliidu liikmed. Mõned võlgade sissenõudjad ja pensionikonsultandid kuuluvad kutseliitudesse, millest suurimad on Saksamaa Inkassofirmade Liit (Bundesverband Deutscher Inkassounternehmen), Saksamaa Õigusnõustajate/Õigusteenuseosutajate Liit (Bundesverband Deutscher Rechtsbeistände/Rechtsdienstleister) ja Saksamaa Pensionikonsultantide Liit (Bundesverband der Rentenberater).

Andmebaasid

Saksamaa õigusportaali kaudu on võimalik kasutada õigusteenuste registrit, mis sisaldab õigusteenuseosutajate nimekirja ja registreerimise eest vastutavate kohtute loetelu. Ohtralt lisateavet ,leiab järgmiste organisatsioonide veebisaitidelt: Saksamaa Inkassofirmade Liit, Saksamaa Õigusnõustajate/Õigusteenuseosutajate Liit ja Saksamaa Pensionikonsultantide Liit.

Tasuta õigusteenuseid osutavad organisatsioonid

Saksamaal on arvukalt heategevusorganisatsioone, kes pakuvad tasuta õigusnõu (vastavalt õigusteenuste seaduse (Rechtsdienstleistungsgesetz) §-dele 6 ja 8). Peamised sellist nõu pakkuvad ühendused on:

• Saksamaa Töötajate Heaolu Liit (Arbeiterwohlfahrt Bundesverband e.V.);
• Caritas;
• Diakonie;
• juudi sotsiaalhoolekande organisatsioon (Zentralwohlfahrtstelle der Juden in Deutschland);
• Saksamaa Punane Rist (Deutsches Rotes Kreuz) ja
• ühiskondlik sotsiaalhoolekande organisatsioon (Paritätischer Wohlfahrtsverband).

Seotud lingid

Liiduvalitsuse ja liidumaade õigusportaal

Föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi teave kohtute ja prokuratuuride kohta

Föderaalne justiits- ja tarbijakaitseministeerium

Hamburgi liidumaa justiitsministeerium

Berliini liidumaa justiitsministeerium

Baieri liidumaa justiitsministeerium

Saksamaa Kohtunike Liit

Föderaalne advokatuur

Saksamaa ametlik advokaatide andmebaas

Saksamaa Advokaatide Liit

Föderaalne advokaate käsitleva teabe teenistus

Patendivolinike Koda

Notarite andmebaas

Föderaalne Notarite Koda

Õigusteenuste register

Saksamaa Töötajate Heaolu Liit

Caritas

Diakonie

Juudi sotsiaalhoolekande organisatsioon

Saksamaa Punane Rist

Ühiskondlik sotsiaalhoolekande organisatsioon

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Õigusvaldkonna ametid Eestis on:

• prokurör;
• kohtunik;
• rahvakohtunik;
• kohtunikuabi ja kohtujurist;
• advokaat;
• notar;
• kohtutäitur;
• pankrotihaldur.

Prokurörid

Korraldus

Prokuratuur on justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. Prokuratuur on kahetasandiline, koosnedes Riigiprokuratuurist (kõrgemalseisev prokuratuur) ja neljast ringkonnaprokuratuurist.

Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad politseiprefektuuride omadega. Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kes nimetatakse ametisse Vabariigi Valitsuse poolt justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse, viieks aastaks.

Riigi peaprokurör esitab iga aasta Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.

Ringkonnaprokuratuuri juhib juhtivprokurör, kes nimetatakse ametisse justiitsministri poolt riigi peaprokuröri ettepanekul samuti viieks aastaks.

Kokku on Eestis kaheksat liiki prokuröre: Riigiprokuratuuri prokurörid on riigi peaprokurör, juhtivad riigiprokurörid, riigiprokurörid ja abiprokurörid; ringkonnaprokuratuuride prokurörid on juhtivprokurörid, vanemprokurörid, eriasjade prokurörid, ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid.

Vt ka prokuratuuriseadus.

Ülesanne ja kohustused

Prokuratuuriseaduse alusel prokuratuur:

• osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises;
• juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse;
• esindab kohtus riiklikku süüdistust;
• täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu.

Kriminaalmenetluse juhina suunab prokurör uurimisasutust tõendite kogumisel ja tuvastatud asjaolude põhjal otsustab isikule süüdistuse esitamise.

Prokuratuuri põhimääruse alusel:
Riigiprokuratuur:

• tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kõigi astme kohtutes ametialastes, majandusalastes, kaitseväeteenistusalastes, keskkonnavastastes, õigusemõistmisevastastes ning organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudes, mis on piiriülesed või mille puhul esineb suur avalik huvi, samuti inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes kuritegudes, raskemates riigivastastes kuritegudes, prokuröride poolt toime pandud kuridegudes ning teistes riigi peaprokuröri poolt määratud kuritegudes;
• analüüsib, kontrollib ja nõustab ringkonnaprokuratuuride tegevust ning analüüsib ja üldistab kohtu- ja prokuratuuripraktikat;
• täidab rahvusvahelisest koostööst tulenevaid kohustusi, sealhulgas osaleb Eurojusti töös;
• osaleb prokuratuuri tegevust käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning justiitsministri määruste ja käskkirjade eelnõude väljatöötamisel;
• osaleb prokuratuuri ja prokuratuuri ülesannetega seotud arengukavade väljatöötamisel;
• korraldab prokuratuuri suhtekorraldustegevust ning teavitab avalikkust prokuratuuri tegevusest;
• korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning ametnike ja töötajate töötervishoiu ja tööohutuse küsimus, peab personaliarvestust;
• korraldab prokuröride komisjonikonkursi asjaajamist;
• koostab prokuratuuri eelarve eelnõu ja tagab eelarvevahendite sihipärase kasutamise;
• korraldab prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist;
• täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning justiitsministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid.

Kohtunikud

Korraldus

Kohtunik peab olema Eesti kodanik, kes on omandanud õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Justiitsministril ei ole kohtunike üle käsuõigust ega distsiplinaarvõimu. Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat, kuid seda on võimalik pikendada.

Kohtunikuks ei või nimetada isikut:

• kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
• kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud;
• kes on advokatuurist välja heidetud;
• kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
• kes on pankrotivõlgnik;
• kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
• kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel;
• kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel.

Maa- või halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kellel on pärast vastava kvalifikatsiooni omandamist vähemalt viieaastane juriidilise töö kogemus või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm aastat ning on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud.

Ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist ning on sooritanud kohtunikueksami. Kohtunikueksamist on vabastatud isik, kes vahetult enne nimetamist töötas kohtunikuna.

Riigikohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist.

Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.

Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige; erakonna liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel. Esimese ja teise astme kohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Kohtunikele esitatavad nõuded, nende ettevalmistusteenistus ja kohustused on kirjas kohtute seaduses.

Ülesanne ja kohustused

Kohtuniku amet on reguleeritud seadusega. Eesti kohtunike täiskogu on võtnud vastu kohtuniku eetikakoodeksi. Täpsemalt saab selle kohta lugeda kohtute ja Riigikohtu veebilehelt.

Kohtuniku roll on õiguse mõistmine põhiseaduse ja seaduste alusel, millest lähtuvalt teeb ta õiglase lahendi asjaosalistele. Kohtunik arendab õigust seaduste tõlgendamisega ning teadusloomega.

Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil, ega ka kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Vaikimiskohustus on tähtajatu ning kehtib ka pärast teenistussuhte lõppu. Kohtunik peab juhendama alla kolmeaastase staažiga esimese astme kohtunikke, kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid ja üliõpilastest praktikante. Kohtunikul ei või korraga olla üle kahe juhendatava. Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses.

Kohtuniku sotsiaaltagatised

Kohtunikele on tagatud seadusega erinevad sotsiaaltagatised: ametipalk, lisatasud, kohtunikupension, kohtuniku puhkus, kohtuniku ametiriietus ning muud sotsiaaltagatised.

Kohtuniku ametipalk sätestatakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega.

Kohtunikupensioni määramise alused on sätestatud kohtute seaduses.

Kohtunikupension on kohtuniku vanaduspension, kohtuniku väljateenitud aastate pension, kohtuniku töövõimetuspension ja kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kui pensionile läinud kohtunik teeb muud tööd, makstakse talle kohtunikupensioni täies ulatuses, sõltumata töötasu suurusest. Kohtunikupensioni ei määrata isikule, kes on ametist tagandatud distsiplinaarsüüteo eest või kes on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest. Kohtunikupension võetakse ära isikult, kes on süüdi mõistetud õigusemõistmise vastases kuriteos.

Kohtunikul on õigus saada iga-aastast puhkust. Põhipuhkus on 35 kalendripäeva ning kohtunikuna töötamise aja eest antakse lisapuhkust kokku kuni seitse kalendripäeva kohtute seaduses kirjeldatud tingimustel.

Rahvakohtunikud

Rahvakohtunikud osalevad õigusemõistmises maakohtus üksnes siis, kui arutatakse esimese astme kuritegude kriminaalasju. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul kohtunikuga võrdne staatus, võrdsed õigused ja kohustused. Rahvakohtunikuks võib nimetada neljaks aastaks 25–70-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.

Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: süüdi mõistetud kuriteo eest; pankrotivõlgnik; tervise tõttu sobimatu; omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; kohtu, prokuratuuri või kaitsepolitseiteenistuses; kaitseväeteenistuses; advokaat, notar või kohtutäitur; Vabariigi Valitsuse liige; valla- või linnavalitsuse liige; Vabariigi President; Riigikogu liige. Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada.

Sisuliselt on rahvakohtuniku ülesandeks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi pigem humaansest kui juriidilisest aspektist. Rahvakohtunikukandidaatide valimise eest vastutab kohaliku omavalitsuse volikogu.

Kohtunikuabid ja kohtujuristid

Kohtunikuabi on kohtuametnik, kes täidab seaduses nimetatud ülesandeid. Kohtunikuabi on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid. Kohtunikuabi on pädev tegema kandeid registritesse (nt kinnistusregister, äriregister) ja registri pidamise alaseid määruseid, sealhulgas trahvimääruseid. Kohtunikuabi võib läbi viia maksekäsu kiirmenetlust. Kohtunikuabi kohta kehtivad kohtuniku ametikitsendused.

Kohtunikuabiks võib nimetada isiku, kes on omandanud õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni, oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega, on läbinud kohtunikuabi ettevalmistuskava, kui konkursikomisjon ei ole isikut kohtunikuabi ettevalmistuskava täitmisest vabastanud. Kohtunikuabiks võib nimetada ka isiku, kes on sooritanud kohtunikueksami.

Kohtunikuabiks ei või nimetada isikut: kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud; kes on advokatuurist välja heidetud; kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; kes on pankrotivõlgnik; kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel; kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel; kes on kohtuniku ametist vabastatud ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametisse nimetamist.

Kohtunikuabid nimetatakse ametisse avaliku konkursi korras.

Kohtunikuabile kehtestatud nõuded on kirjas kohtute seaduses.

Kohtujurist on kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all. Kohtujurist võib teha kõiki toiminguid ja lahendeid, mida kohtumenetluse seaduse kohaselt on pädev tegema kohtunikuabi või muu kohtuametnik. Kohtujurist on oma ülesannete täitmisel sõltumatu, kuid peab seaduses ettenähtud ulatuses järgima kohtuniku juhiseid.

Kohtujuristile esitatavad nõuded on samad, mis kohtunikuabile esitatavad nõuded. Kohtujuristi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

Kohtujuristiks ei või nimetada isikut: kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud kohtujuristi ametikohal töötamise õigus; kes on kohtujuristi vahetult kontrolliva isiku lähisugulane või elukaaslane.

Lisaks kohtujuristile (521 Kb) ja kohtunikuabile (373 Kb) kuuluvad kohtuteenistujate hulka ka kohtudirektor (367 Kb) ja kohtuistungi sekretär (364 Kb).

Advokaadid

Advokaadid on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.

Advokaadid on Eesti Advokatuuri liikmed ning nende tegevus on reguleeritud advokatuuriseadusega. Advokatuuri võib kuuluda iga isik, kes vastab advokatuuriseaduses esitatud nõuetele ja on sooritanud advokaadieksami.

Eesti Advokatuur on advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus, mis on loodud õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Advokatuur teostab järelevalvet advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. Lisaks korraldab advokatuur advokaatide täiendusõpet ning riigi õigusabi osutamist. Advokatuur tagab oma liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise.

Advokatuur tegutseb oma organite kaudu. Need on üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon.

Vandeadvokaat on pädev:

• esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis;
• koguma tõendeid;
• vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel;
• saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud;
• töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ilma nende isikute nõusolekuta, kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks;
• kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju;
• osutama kontaktisiku teenust;
• tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana;
• tegutsema pankrotihaldurina, kui ta on koja liige.

Vandeadvokaadi abil on vandeadvokaadi õiguspädevus seadusega piiratud ulatuses.

Vandeadvokaadi abi ei ole pädev tegutsema vahekohtunikuna ega lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana. Ta ei ole pädev esindama või kaitsma klienti Riigikohtus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vandeadvokaadi abi ei ole pädev tegutsema pankrotihaldurina.

Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhendamisel.

Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.

Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda.

Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud.

Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga.

Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maakohtu määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab.

Advokaatide ja advokaadibüroode nimekirja ning muud kasulikku teavet leiab Eesti Advokatuuri veebilehelt. Funktsionaalsus „Leia advokaat“ võimaldab leida aga advokaat Euroopa Liidu üleselt.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Muid andmebaase peale eespool nimetatute ei ole.

Õigusnõustajad

Eestis ei ole õigusnõustajate kutsetegevus seadusega reguleeritud.

Notarid

Korraldus

Eestis on kõigil notaritel võrdne pädevus. Notariametit reguleerib notariaadiseadus. Notarite kutsetegevuse reguleerimise ja haldamise eest vastutavad justiitsministeerium ja Notarite Koda. Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik ametisse nimetatud notarid. Koja ülesannete hulka kuulub järelevalve teostamine selle üle, kas notarid peavad oma ametit kohusetundlikult ja laitmatult, notarite ametitegevuse ühtlustamine, notarite koolituse korraldamine, kandidaaditeenistuse korraldamine, notarite elektroonilise infosüsteemi haldamine ja arendamine, koos justiitsministeeriumiga järelevalve teostamisest osavõtmine jne. Notarite Koja veebilehel esitatakse teavet notarite ja nende ametitoimingute kohta.

Roll ja kohustused

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja. Talle on riigi poolt antud õigus tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teostada muid notaritoiminguid õiguskindluse tagamiseks.

Notar peab oma ametitegevuses olema erapooletu, usaldusväärne ja sõltumatu. Notarid on kohustatud välja selgitama tehingus osalejate tegeliku tahte ja korrektse tehingu tegemiseks vajalikud asjaolud, samuti selgitama osalejatele erinevaid tehingu tegemise variante ning tehingu tagajärgi.

Notarid teevad isiku taotlusel järgmisi ametitoiminguid:

• notariaalne tõestamine (erinevad lepingud, volikirjad, testamendid) ja notariaalne kinnitamine (ärakiri, allkiri, väljatrükk jt);
• pärimismenetluse läbiviimine;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artikli 60 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134), artikli 59 lõike 1 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eestis ning artikli 60 lõike 2 ja II lisa alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
• nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) artikli 48 lõike 3 ning III ja IV lisa alusel väljavõtte väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
• volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel;
• lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel;
• tunnistuse (apostille) väljaandmine;
• juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule;
• abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine;
• raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine;
• kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse kantud andmetega või selles registris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine;
• ettevõtja taotlusel teate või taotluse edastamine majandushaldusasutusele, majandushaldusasutuselt dokumentide või muu teabe vastuvõtmine ning haldusakti ettevõtjale kättetoimetamine;
• ettevõtja taotlusel andmete registrisse kandmine;
• juriidiliseisiku või usaldushalduri taotlusel tegeliku kasusaaja andmete esitamine.

Nimetatud toimingute eest tuleb kliendil maksta notarile seaduses ettenähtud tasu.

Notar võib pakkuda järgmisi ametiteenuseid:

• õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut;
• maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames;
• lepitamine vastavalt lepitusseadusele;
• tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
• enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine;
• vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine;
• väljaspool ametitoiminguid avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta;
• kontaktisiku teenuse osutamine;
• raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus;
• ettevõtja esitatud selgitustaotlustele vastamine.

Infot selle kohta, milliseid ametiteenuseid notarid pakuvad, leiab Notarite Koja veebilehelt. Tasu ametiteenuste eest lepitakse kokku kliendi ja notari vahel enne ametiteenuse osutamist.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Eestis on kohtutäitur vaba õiguselukutse esindaja: kohtutäiturid tegutsevad enda nimel ja vastutavad oma tegevuse eest. Kohtutäitur peab oma ametis olema erapooletu ja usaldusväärne. Kohtutäituri ametitegevust reguleerib kohtutäituri seadus.

Kohtutäituritele ja pankrotihalduritele on loodud ühine kutseorganisatsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda), mis tegutseb alates jaanuarist 2010. Kohtutäiturite ametitegevuse, järelevalve teostamise, distsiplinaarvastutuse ja kutseühenduse tegevuse alused on reguleeritud kohtutäituri seadusega. Koja ülesandeks on vabade õiguselukutsete arendamine ja edendamine, sealhulgas hea ameti- ja hea kutsetava väljatöötamine ning nende järgimise üle järelevalve teostamine, soovituste koostamine kutsepraktika ühtlustamiseks, täiendusõppe korraldamine, infosüsteemide arendamine jne. Koja juures tegutseb ka aukohus. Lisainformatsiooni koja tegevuse kohta on võimalik saada nende veebilehelt.

Kohtutäituri ametitoimingud on:

1. täitemenetluse läbiviimine täitemenetluse seadustiku alusel;
2. dokumentide kättetoimetamine kohtumenetlusseaduste alusel;
3. pärandi inventuuri tegemine ja pärandvara valitsemine pärimisseaduse alusel;
4. seaduses ettenähtud juhtudel ja korras kohtu või haldusorgani taotlusel enampakkumise läbiviimine väljaspool täitemenetlust;
5. välisriigist laekuva elatise vahendamine perehüvitiste seaduse alusel;
6. võlgniku täitemenetlusliku profiili koostamine.

Ametitoimingute osutamise eest ettenähtud kohtutäituri tasu on sätestatud kohtutäituri seadusega.

Kohtutäitur võib isiku taotlusel ametiteenusena:

1. viia läbi vallas- ja kinnisasja enampakkumise;
2. toimetada kätte dokumendi;
3. anda õigusnõu ja koostada õigusdokumente, kui tema haridus vastab kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktis 1 sätestatule;
4. osutada väljaspool kohtumenetlust juriidilise fakti tuvastamise teenust;
5. tegutseda lepitajana vastavalt lepitusseadusele;
6. tegutseda vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

Kohtutäituril on õigus keelduda ametiteenuse osutamisest.

Ametiteenuse osutamise tingimused ning tasustamise kord lepitakse teenuse taotlejaga kokku kirjalikult enne teenuse osutamist. Kokkulepitud tingimused ja tasu peavad olema kooskõlas hea ametitavaga.

Kohtutäitur ei või ametiteenuse osutamisel kasutada neid õigusi, mis kohtutäiturile on ametitoimingute tegemiseks seaduse alusel antud või mis tulenevad tema ametikohast.

Infot, kas ja milliseid ametiteenuseid kohtutäitur osutab, leiab koja veebilehelt.

Haldusjärelevalvet kohtutäiturite ametitegevuse üle teostavad Justiitsministeerium ja koda.

Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest, seda ka juhul, kui kahju on tekitanud tema büroo töötaja. Kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri vara arvel, või ei ole see võimalik täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda. Viimases järjekorras vastutab kohtutäituri tegevuse eest riik. Nii kojal kui ka riigil on tagasinõudeõigus kahju eest vastutava isiku vastu, riigil muuhulgas ka koja vastu.

Pankrotihaldurid

Pankrotihaldur on kohtu määratud isik, kes teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Pankrotihalduri põhikohustuseks on kaitsta kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Pankrotihaldur täidab oma kohustusi isiklikult. Pankrotihaldurina võivad tegutseda koja kutsekogu liikmeks olevad füüsilised isikud, kellele on antud koja poolt pankrotihaldurina tegutsemise õigus, vandeadvokaadid, vandeaudiitorid, kohtutäiturid. Pankrotihaldurite nimekirja peab koda. Nimekirja kantakse kõigi nende isikute andmed, kellel on õigus tegutseda pankrotihaldurina ning nimekiri on avalikkusele kättesaadav koja veebilehel. Nimekirja kantud haldur peab tagama esitatud andmete õigsuse.

Oma põhiülesannetena pankrotihaldur:

1. selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise;
2. selgitab välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aja;
3. korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise;
4. viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise;
5. annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule;
6. annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale.

Haldusjärelevalvet pankrotihalduri tegevuse üle teostab Justiitsministeerium, kes lähtub halduri peale esitatud kaebusest või muudest andmetest, mis annavad alust arvata, et haldur on oma kohustusi rikkunud. Justiitsministeeriumil on halduri tegevuse üle järelevalve teostamisel õigus kontrollida halduri kutsetegevuse nõuetekohasust ja seaduslikkust. Pankrotihalduri kutsetegevust sätestavatest õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumise eest võib justiitsminister määrata haldurile distsiplinaarkaristuse. Justiitsminister ei saa määrata distsiplinaarkaristust pankrotihaldurina tegutsevale vandeadvokaadile. Viimase osas on justiitsministril õigus taotleda advokatuuri aukohtumenetluse algatamist.

Lisaks haldusjärelevalvele teostavad pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet vastavalt oma pädevusele ka pankrotitoimkond, võlausaldajate üldkoosolek, kohus ja koda.

Seonduvad lingid

Justiitsministeerium

Mittetulundusühing Juristide Liit

Sihtasutus Õigusteenuste Büroo

Eesti Advokatuur

Prokuratuur

Notarite Koda

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Riigi kohtuvõimu teostavad kohtunikud vastavalt põhiseaduse artiklile 34 ja konkreetsetele õigusaktidele: eelkõige 1961. aasta kohtute seadusele (loomine ja koosseis) ja 1961. aasta kohtute seadusele (täiendavad sätted) (muudetud kujul). Kohtunikud nimetatakse kandidaatide hulgast, kes töötavad õigusvaldkonna ametikohal. Kohtunikud on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud. See sõltumatus on sätestatud põhiseaduses. Õigusvaldkonna ametite esindajad on õigusnõustajad (keskenduvad vahetule tööle kliendiga) ja vandeadvokaadid (spetsialiseeruvad isikute kaitsmisele kohtus ja kohtuvaidlustele).

1. Kohtunikud

Kohtunike ametissenimetamise nõuandekogu (Judicial Appointments Advisory Board) teeb kindlaks isikute sobivuse kohtunikuametisse nimetamiseks ning teavitab sellest valitsust. Kohtunike ametissenimetamise nõuandekogu loodi 1995. aasta kohtute ja kohtuteenistujate seaduse alusel. Nõuandekogu koosneb kõrgeima kohtu esimehest, apellatsioonikohtu esimehest, kõrge kohtu esimehest, ringkonnakohtu esimehest ja piirkonnakohtu esimehest, peaprokurörist, advokatuuri ja õigusliidu nimetatud esindajatest ning kolmest justiits- ja õigusreformi ministri määratud isikust. Kohtunikud nimetab ametisse vabariigi president valitsuse ettepaneku alusel. Kohtunikud on sõltumatud ning juhinduvad oma tegevuses ainult põhiseadusest ja seadustest. Vastavalt põhiseadusele määratakse kohtunike arv teatavate ajavahemike järel kindlaks õigusaktidega.

Kõrgeim kohus koosneb kõrgeima kohtu esimehest (Chief Justice), kes juhib kohtu tegevust, ning seitsmest üldkohtunikust, kelle ametinimetus on „kõrgeima kohtu kohtunik“ (Judge of the Supreme Court). Kõrge kohtu esimees on oma ametiülesannetest tulenevalt ka kõrgeima kohtu liige. Kõrge kohus koosneb kõrge kohtu esimehest (President of the High Court), kes vastutab kõrge kohtu üldise töökorralduse eest, ning üldkohtunikest, kelle ametinimetus on „kõrge kohtu kohtunik“ (Judge of the High Court). Kõrgeima kohtu esimees ja ringkonnakohtu esimees on oma ametiülesannetest tulenevalt ka kõrge kohtu liikmed. Kõrge kohus koosneb esimehest ja 35 kohtunikust. Ringkonnakohus koosneb ringkonnakohtu esimehest (President of the Circuit Court) ja 37 üldkohtunikust, kelle ametinimetus on „ringkonnakohtu kohtunik“ (Judge of the Circuit Court). Piirkonnakonnakohtu esimees on oma ametiülesannetest tulenevalt ka ringkonnakohtu liige. Piirkonnakohus koosneb piirkonnakohtu esimehest (President of the District Court) ja 63 muust kohtunikust, kelle ametinimetus on „piirkonnakohtu kohtunik“ (Judge of the District Court). Kohtunike töötasu määratakse kindlaks teatavate ajavahemike järel vastuvõetavate õigusaktidega.

Kohtunikud nimetatakse ametisse kvalifitseeritud ja teatava praktilise töö (mitte teadustöö) staažiga õigusnõustajate või vandeadvokaatide hulgast. Piirkonnakohtu puhul on 1961. aasta kohtute seaduse (täiendavad sätted) artikli 29 lõikes 2 sätestatud, et piirkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on vandeadvokaadi või õigusnõustajana tegutsenud vähemalt kümme aastat. 1995. aasta kohtute ja kohtuteenistujate seaduse artiklis 30 on sätestatud, et ringkonnakohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on õigusnõustaja või vandeadvokaadina tegutsenud kümme aastat. 2002. aasta kohtute ja kohtuteenistujate seaduses on sätestatud, et kõrge kohtu, apellatsioonikohtu ja kõrgeima kohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on vandeadvokaadi või õigusnõustajana tegutsenud vähemalt 12 aastat. Nagu eespool märgitud, on kohtunikud oma ametis sõltumatud ning peavad juhinduma ainult põhiseadusest ja seadustest ning ametisse astudes peavad nad tegema põhiseaduse artikli 34 lõike 5 punkti 1 kohaselt järgmise avalduse:

„Tõotan pühalikult ja siiralt kõikvõimsa Jumala ees, et täidan kõrgeima kohtu esimehe (või vastavalt vajadusele muu kohtuniku) ülesandeid nõuetekohaselt ja ustavalt ning oma teadmiste ja volituste kohaselt, kedagi kartmata, soosimata või eelistamata ja pahasoovlikkuseta, ning et ma järgin põhiseadust ja teisi seaduseid. Juhtigu ja aidaku mind selles Jumal.“

Põhiseaduses on sätestatud, et kõrge kohtu ja kõrgeima kohtu kohtunikke saab väärkäitumise eest või töövõimetuse tõttu ametist tagandada ainult pärast seda, kui parlamendi (Oireachtas) mõlemad kojad on vastava otsuse heaks kiitnud. 1924. aasta kohtute seaduse ja 1946. aasta kohtute seadusega (piirkonnakohtud) on ette nähtud samasugused sätted ringkonnakohtu ja piirkonnakohtu kohtunike kohta.

2. Peaprokurör ja riigiprokuratuuri direktor

Vastavalt põhiseaduse artiklile 30 on peaprokuröri ülesanne nõustada valitsust õigusküsimustes ja esitada õiguslikke seisukohti. Peaprokuröri nimetab ametisse vabariigi president peaministri (Taoiseach) esitatud kandidatuuri alusel ning ta on kohustatud ametist lahkuma samaaegselt peaministriga. Üldjuhul on peaprokurör tegev vandeadvokaat ja saanud vanemadvokaadiks (Senior Counsel). Peaprokurör ei ole kohustatud lõpetama oma tegevust erapraksises, kuid viimastel aastatel on see tavaks olnud.

Valitsuse õigusnõustajana analüüsib peaprokurör kõiki seaduseelnõusid, mida valitsus kavatseb esitada seadusena vastuvõtmiseks parlamendi (Oireachtas) mõlemale kojale. Peaprokurör nõustab valitsust ka rahvusvahelistes küsimustes, näiteks seoses rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimisega. Peaprokuröri ülesanne on ka esindada üldsust ühiskondlike õiguste kasutamisel. Seda teeb ta kohtumenetluse algatamise või vastustamisega. Kuigi peaprokuröri nimetab peaminister (Taoiseach), on peaprokurör valitsusest sõltumatu. Põhiseaduse kohaselt on peaprokurör alati peamine kostja, kui vaidlustatakse õigusakti vastavus põhiseadusele.

Enne 1976. aastat esitati kõigi raskete kuritegude puhul süüdistus peaprokuröri nimel. Põhiseaduses on sätestatud, et seda ülesannet võib täita ka mõni teine isik, kellele on seadusega antud volitus seda teha. Seetõttu loodi 1974. aasta kuritegudes süüdistuse esitamise seaduse (jõustus 1976. aastal) artikliga 2 riigiprokuratuuri direktori (Director of Public Prosecutions) ametikoht. Eesmärk oli näha ette poliitilistest sidemetest sõltumatu ametikoht. Direktori nimetab ametisse valitsus, kuid direktor on riigiteenistuja ja erinevalt peaprokurörist ei pea ta valitsuse vahetumise korral ametist lahkuma. See tagab õigusrikkumistes süüdistuse esitamise järjepidevuse. 1974. aasta seadusega nähakse ka ette, et riigiprokuratuuri direktor peab olema oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Direktori võib ametist tagandada valitsus, kuid see on võimalik alles pärast seda, kui kõrgeima kohtu esimehest, kõrge kohtu kohtunikust ja peaprokurörist koosnev komitee on koostanud aruande direktori tervisliku seisundi või käitumise kohta.

Riigiprokuratuuri direktor otsustab, kas isikule tuleks esitada süüdistus raske kuriteo toimepanemises ja milline see süüdistus on. Kõigi kuritegude puhul esitatakse üldjuhul süüdistus riigiprokuratuuri direktori nimel, kuid enamiku kergemate kuritegude puhul võib süüdistuse esitada ka Gardaí (Iirimaa politsei) toimikut riigiprokuratuuri direktorile saatmata. Nendel juhtudel on riigiprokuratuuri direktoril õigus nõustada politseid seoses sellega, kuidas juhtumit menetleda. Kuigi riigiprokuratuuri direktor on võtnud üle peaprokuröri rolli seoses kohtu alla andmisega, täidab peaprokurör seda ülesannet endiselt seoses rahvusvaheliste juhtumitega, näiteks väljaandmisega.

3. Kohtute ameti töötajad

Kohtusekretärid ja kohtukantselei ametnikud võtab tööle kohtute amet.

Kohtukantselei ametnikud vastutavad kohtute üldise haldamise eest. Kohtusekretäri peamine ülesanne on abistada kohtunikku kohtuistungi ajal ning ta tagab, et kohtute tõrgeteta toimimiseks vajalik haldamine on tõhus.

Kohtute amet on sõltumatu korporatiivne organ, mille lõi valitsus 1998. aasta kohtute ameti seadusega ja mis alustas tegevust 1999. aasta novembris. Kohtute amet annab aru justiits- ja võrdõiguslikkuse ministrile ning ministri kaudu valitsusele.

Kohtute ametil on viis ülesannet:

• kohtute haldamine;
• abiteenuste osutamine kohtunikele;
• üldsusele teabe jagamine kohtusüsteemi kohta;
• kohtuhoonete leidmine, nende hoonete haldamine ja hooldamine;
• kohtute kasutajatele teenuste osutamine.

4. Tsiviilkohtunik (Sheriff)

Igas Iirimaa krahvkonnas on tsiviilkohtunik, kes on riigiteenistuja ning kelle ülesannete hulka kuulub kaupade võla katteks konfiskeerimine ja müük pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus. Tsiviilkohtunikud nimetatakse ametisse 1945. aasta kohtuteenistujate seaduse alusel ning seaduse artikli 12 lõikega 5 on ette nähtud, et tsiviilkohtunikuna võib ametisse nimetada ainult vandeadvokaadi või õigusnõustaja, kes on sellel ametikohal tegutsenud viis aastat või kes on vähemalt viis aastat tegutsenud tsiviilkohtuniku või tsiviilkohtuniku abi (under-sheriff) kantselei juhataja (managing clerk) või peamise assistendina (principal assistant). Seaduse artikli 12 lõike 6 punktis g on sätestatud, et iga tsiviilkohtuniku – kelle suhtes kohaldatakse nimetatud sättele eelnevaid sätteid – teenistustingimused määrab teatavate ajavahemike järel kindlaks rahandusminister pärast konsulteerimist justiits- ja võrdõiguslikkuse ministriga.

5. Õigusnõustajad

Iirimaa õigusliit teeb kontrolli õigusnõustajaks pürgivate üliõpilaste hariduse üle ning distsiplinaarkontrolli kvalifitseeritud õigusnõustajate üle. Õigusnõustajaks saamiseks tuleb läbida lõpueksamid (FE-1), mida korraldatakse kaks korda aastas, tavaliselt kevadel ja sügisel. FE-1 eksamil on kaheksa osa: äriühinguõigus, riigiõigus, lepinguõigus, kriminaalõigus, omandiõigus, Euroopa Liidu õigus, asjaõigus ja lepinguvälise kahju tekitamist käsitlev õigus. Seejärel peab üliõpilane kutsetegevuse I kursuse (PPC I) alustamiseks leidma sobiva (praktiseeriva) õigusnõustaja, kes teda koolitab. Kutsetegevuse I kursus kestab septembrist märtsini ja kursus hõlmab järgmisi aineid: rakenduslik maaõigus, pärimis- ja maksuõigus, äriõigus, aluskursus, kohtuvaidlused (tsiviil- ja kriminaalasjad), iirikeelne õiguspraktika ja oskused, nagu kodanikuühiskonna nõustamine, intervjueerimine ja nõustamine, õigusuuringud, õigusalane esitlemisoskus, õigustekstide kirjutamine ja koostamine, läbirääkimised ja kutseareng. Kandidaadi koolitusleping hakkab kehtima 14 päeva pärast kutsetegevuse I kursuse lõpueksamit. Kutsetegevuse II kursusele lubamise tingimus on hariduskomisjoni kinnitus, et isik on läbinud kutsetegevuse I kursuse. Kui 24 kuud kestvast koolitusperioodist on läbitud 11 kuud, naaseb praktikant õigusteaduskonda, et osaleda kutsetegevuse II kursusel. Kursuse ained on kutsepraktika, ametialane käitumine ja haldus (kohustuslikud) ning valikained kolmes valdkonnas: ettevõtlus, praktika ja eeskirjad ning erakliendid. Tavaliselt algab see igal aastal aprillis ja kestab 11 nädalat, sealhulgas eksamid. Pärast kutsetegevuse II kursuse läbimist töötab praktikant ülejäänud aja koolitava õigusnõustaja büroos – kümme kuud, kui praktikant ei ole kogunud kutsetegevuse I kursuse eelse töö eest ainepunkte, või kuus kuud, kui ainepunkte on kogutud.

Praktikant võib taotleda oma nime lisamist õigusnõustajate nimekirja, kui:

• ta on läbinud kõik eksamid;
• ta on edukalt läbinud koolitusperioodi ning
• koolitav õigusnõustaja on andnud vande, et praktikant on õigusnõustaja ametisse sobiv isik.

Kandidaat võib ka taotleda tegevuslitsentsi, kui tema nimi on õigusnõustajate nimekirja lisatud.

Iga kvalifitseeritud õigusnõustaja kannab distsiplinaarvastutust õigusliidu ees. 1954.–1994. aasta õigusnõustajate seaduste kohaselt on õigusliidu distsiplinaarkohtul õigus uurida väidetavat ametialaste käitumisnormide rikkumist, näiteks rahaliste vahendite väärkasutamist. Kui avastatakse rikkumine, võib kohus ise määrata õigusnõustajale karistuse (mis võib hõlmata korraldust maksta kannatanud poolele tagasi kuni 15 000 eurot) või kohus võib esitada oma järelduse ja soovituse kõrge kohtu esimehele, kes teeb lõpliku otsuse õigusnõustajale määratava karistuse laadi kohta. Esimehel on õigus peatada õigusnõustaja tegevus ning peatamine tühistada. Distsiplinaarkohtul on õigus nõuda klientidele raha tagasimaksmist, kui ta leiab, et õigusnõustaja on nõudnud liiga suurt tasu.

Õigusaktis (seaduse alusel antud õigusakt – Statutory Instrument) nr 732/2003 ehk Euroopa ühendustega seotud 2003. aasta eeskirjades (juristina töötamine) on sätestatud, et liikmesriikide juristid, kes soovivad tegutseda Iirimaal vandeadvokaadi või õigusnõustajana, peavad esitama advokatuurile või õigusliidule vastava registreerimisavalduse. Avaldus vaadatakse läbi ja heakskiitmise korral väljastatakse registreerimistunnistus. Advokatuuri või õigusliidu keelduva otsuse peale saab esitada apellatsiooni kõrgele kohtule.

6. Vandeadvokaadid

Juriidilist haridust pakkuv institutsioon The Honorable Society of King’s Inns võimaldab õigusalast kraadiõpet, mille läbimise korral antakse vandeadvokaadi (barrister-at-law) kutsekraad neile, kes soovivad tegutseda advokatuuri liikmena. King’s Inn on vabatahtlik ühing, mille tegevust kontrollib kohtunikest ja vanem-vandeadvokaatidest koosnev juhtorgan (Benchers of the Honorable Society of King’s Inns). Kraadiõppes osalemiseks peavad need, kellele on antud õigusteaduste diplom või kes on saanud King’s Innsi õigusõppe diplomi (King’s Inns Diploma in Legal Studies), tegema sisseastumiseksami. Õigusõppe diplomiõppe kursus kestab kaks aastat (osaajaga õpe) ning vandeadvokaadi õpe toimub kas üheaastase statsionaarse kursuse või kaheaastase moodulõppe kursusena. Kraadiõppe eduka läbimise korral kutsub kõrgeima kohtu esimees üliõpilased kõrgeimasse kohtusse advokatuuriga liituma ning pärast tseremooniat lisavad vandeadvokaadid oma nime advokatuuri liikmete nimekirja. Enne tasustatud õigusalase tegevuse alustamist tuleb neil siiski täita lisanõudeid.

Selleks et vandeadvokaat saaks oma ametit praktiseerida, peab ta olema õigusraamatukogu (Law Library) liige. Aastamaksu eest pakub õigusraamatukogu töö tegemise kohta ning tagab juurdepääsu õigustekstidele ja õigusalastele materjalidele. Enne õigusraamatukogu liikmeks saamist peab vandeadvokaat valima juhendaja (master), kelleks on vähemalt viieaastase töökogemusega tunnustatud vandeadvokaat. Juhendamine kestab tavaliselt ühe aasta ning selle aja jooksul kasutatakse vastselt kvalifitseeritud vandeadvokaadi kohta nimetust devil. Juhendaja tutvustab talle vandeadvokaadi tööd praktilisest küljest ning palub tal tavaliselt olla abiks kohtumenetluse dokumentide koostamisel, õigusalase uurimistöö tegemisel ning enda eest kohtus kohal käia.

Vandeadvokaatide käitumist jälgib Iirimaa advokatuuri üldnõukogu (General Council of the Bar of Ireland), mille tegevus ei ole seadusega kindlaks määratud. Igal aastal valivad advokatuuri liikmed nõukogu, kes annab välja ametialase tegevusjuhendi, mida advokatuuri liikmed teatavate ajavahemike järel muudavad. Selles tegevusjuhendis on sätestatud, mida vandeadvokaatidelt nõutakse.

Tegevusjuhendi väidetavaid rikkumisi uurib advokatuuri nõukogu kutsetegevuse komitee (Professional Practices Committee of the Bar Council), kuhu lisaks advokatuuri liikmetele kuulub ka teisi isikuid. Komiteel on õigus määrata trahve ja teha noomitusi ning peatada või lõpetada advokaadi liikmesus õigusraamatukogus. Komitee otsuste peale saab esitada apellatsioone apellatsiooninõukogule (Appeals Board), kuhu kuuluvad üks ringkonnakohtu kohtunik ja üks liige, kes ei esinda advokaadi elukutset.

Traditsiooniliselt pidi vandeadvokaat saama juhiseid õigusnõustajalt ning otsene pöördumine vandeadvokaadi poole oli keelatud. Selle tava vaatas läbi õiglaste kaubandustavade komisjon (Fair Trade Commission), kes märkis oma 1990. aasta aruandes, et otsese pöördumise üldine keeld on piirav, ja soovitas selle tegevusjuhendist välja jätta. Komisjon nõustus, et teatavatel juhtudel on õigusnõustaja jätkuv osalemine siiski soovitav. Komisjon soovitas, et õigusnõustajalt ei tohiks seadusest tulenevate ega muude eeskirjade kohaselt nõuda füüsilist viibimist kohtus selleks, et anda vandeadvokaadile juhiseid. Neid soovitusi ei ole täielikult rakendatud, kuid tegevusjuhendisse tehti rida parandusi, et teatavatel volitatud kutseorganisatsioonidel (Approved Professional Bodies) oleks võimalik otse vandeadvokaadi poole pöörduda.

Vandeadvokaadid jagunevad nooremadvokaatideks (junior counsel) ja vanemadvokaatideks (senior counsel). Traditsiooniliselt tegutsevad advokatuuri liikmed teatava arvu aastaid nooremadvokaadina ja kaaluvad alles siis, kas nad soovivad saada vanemadvokaadiks. Tegemist ei ole automaatse edutamisega ja mõned nooremadvokaadid ei taotle kunagi vanemadvokaadiks saamist. Üldjuhul kaalub enamik vandeadvokaate vanemadvokaadiks saamist pärast 15aastast praktiseerimist. Vanemadvokaadiks saada soovivad vandeadvokaadid esitavad taotluse peaprokurörile, ent ametisse nimetab nad valitsus peaprokuröri soovituse alusel; peaprokurör arutab küsimust ka kõrgeima kohtu esimehe, kõrge kohtu esimehe ja advokatuuri nõukogu eesistujaga.

Tavaliselt koostavad ja valmistavad nooremadvokaadid ette menetlusdokumente ja osalevad teatavate, üldjuhul – ent mitte eranditult – madalama astme kohtutes menetletavate kohtuasjade arutamisel. Vanemadvokaadi ülesanded hõlmavad nooremadvokaatide koostatud menetlusdokumentide läbivaatamist ning raskemates kohtumenetlustes osalemist kõrges kohtus ja kõrgeimas kohtus.

7. Krahvkonna kohtusekretärid

Krahvkonna kohtusekretärid on kvalifitseeritud õigusnõustajad, kelle nimetab ametisse valitsus. Nad täidavad poolkohtulikke ülesandeid seoses ringkonnakohtuga ning vastutavad ringkonnakohtu kantseleide haldamise eest.

Samuti tegutsevad nad krahvkonna tsiviilkohtunikena (välja arvatud Dublinis ja Corkis).

8. Notarid

Notarid (Notaries Public) nimetab avatud istungil ametisse kõrgeima kohtu esimees. Notar täidab järgmisi põhiülesandeid:

• dokumentide notariaalne tõestamine;
• dokumentidel olevate allkirjade õigsuse tõestamine ja kinnitamine;
• notariaalsete protestide esitamine seoses äridokumentidega, näiteks vekslite ja võlakirjadega, ning seoses merendusküsimustega;
• kinnituste, avalduste ja kirjalike tunnistuste võtmine (välja arvatud seoses Iirimaa kohtus toimuva kohtumenetlusega).

Notarina ametisse nimetamiseks esitatakse avaldus, milles näidatakse ära avalduse esitaja elukoht ja amet, piirkonna notarite ja elanike arv ning esitatakse põhjendus notari vajalikkuse kohta ja/või selle kohta, kuidas tekkis vaba notarikoht. Avalduse esitaja peab avaldusele lisama kirjaliku tunnistuse tõendamaks oma sobilikkust, millele tavaliselt kirjutavad alla kuus kohalikku õigusnõustajat ja kuus kohaliku äriringkonna juhtivat isikut. Avaldus esitatakse kõrgeima kohtu esimehele avalduse esitamise teatena (Notice of Motion), mille kõrgeima kohtu kantselei edastab Iirimaa Notarite Koja (Faculty of Notaries Public in Ireland) registripidajale, õigusliidu sekretärile ning kõigile taotleja krahvkonnas ja naaberkrahvkondades tegutsevatele notaritele.

Üldiselt on tavaks nimetada notarina ametisse üksnes õigusnõustajaid. Kui notarina ametisse nimetamist taotleb isik, kes ei ole õigusnõustaja, nõuab õigusliit, et avalduse esitaja võtaks endale kõrgeima kohtu esimehe ees kohustuse mitte tegeleda omandiõiguse ülekandmise asjadega ega muude õigusküsimustega, millega tavaliselt tegeleb õigusnõustaja. Kõik avalduste esitajad peavad notarina ametisse nimetamiseks läbima Iirimaa Notarite Koja korraldatud eksami.

Märkus.

Kõik küsimused peaprokuröri, riigiprokuratuuri direktori, kohtukantselei ametnike ja tsiviilkohtunike praeguse tasustamise kohta võib saata:

• e-kirja teel või
• posti teel järgmisele aadressile:
  Human Resources
  Department of Finance
  Merrion Street
  Dublin 2

Vandeadvokaadid on füüsilisest isikust ettevõtjad ja nende töötasud on väga erinevad.

Õigusnõustajad võivad olla füüsilisest isikust ettevõtjad (kui neil on oma praksis) või palgatöötajad ja ka nende töötasud on väga erinevad.

Notarid võtavad tasu iga notariaalselt tõestatud dokumendi eest. Tasu suurust reguleerivad õigusaktid puuduvad, ent tavaliselt lähtuvad notarid tasu määramisel ajakulust ja reisikuludest ning summast, mida spetsialist teenuse eest eeldatavalt küsiks.

Prokurörid

Korraldus

Prokuratuurid (eisangelíes) on kohtuorganid selles mõttes, et nad kuuluvad kohtusüsteemi ning osalevad õigusemõistmises. Prokuröridel (eisangeleís) on isikusõltumatus ja tegevusvabadus.

Igas kohtus, välja arvatud väärteoasjade kohtutes, on olemas prokuratuur, mis tegutseb iseseisva kohtuorganina. Selle volitused on põhimõtteliselt seotud kriminaalmenetluse ettevalmistamisega. Prokuröri peamine ülesanne on algatada kriminaalmenetlusi, kontrollida uurimisi ning esitada apellatsioonkaebusi.

Kreeka prokurörid ei spetsialiseeru ühelegi valdkonnale.

Prokuröride üldiste teenistustingimuste eest vastutab justiitsministeerium.

Prokuröride jaoks ei ole olemas eraldi veebisaiti. Teavet nende teenistustingimuste kohta hoitakse justiitsministeeriumis.

Roll ja peamised ülesanded

Prokurör vastutab järgmise eest:

1. kohtueelse menetluse läbiviimine;
2. kriminaalmenetluse algatamine;
3. kohtuasjaga seotud isikute küsitlemine;
4. õiguskaitseasutuste kontroll kuritegevuse ennetamise ja kriminaalasjade menetlemise asjus;
5. õigusnõukogudele ja kohtutele ettepanekute esitamine;
6. apellatsioonkaebuste esitamine;
7. kinnipidamiskohtade järelevalve ning muud seadustes ette nähtud kohustused.

Prokuröride tegevust kontrollivad seaduses ettenähtud korras kassatsioonikohtu kohtunikud ning vanemprokurörid.

Kohtunikud

Korraldus

Õigust mõistavad kohtud, kuhu kuuluvad tavalised kohtunikud (taktikoí dikastés), kes tegutsevad vabalt ja sõltumatult.

Kohtunikud (dikastés) alluvad oma ülesannete täitmisel ainult põhiseadusele ja seadustele ega pea täitma sätteid, mis on põhiseadusega vastuolus.

Tavaliste kohtunike tegevust kontrollivad seaduses ettenähtud korras vanemkohtunikud ning kassatsioonikohtu (Áreios Págos) prokurörid ja aseprokurörid (antieisangeleís).

Kohtunike teenistustingimuste eest vastutab justiitsministeerium.

Kohtunike jaoks ei ole olemas eraldi veebisaiti. Teavet nende teenistustingimuste kohta hoitakse justiitsministeeriumis.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid

Advokaadid

Kreekas on advokaadid (dikigóroi) mittepalgalised ametnikud, kes ei pea spetsialiseeruma ühelegi valdkonnale.

Advokaatide teenistustingimuste eest vastutab justiitsministeerium.

Kreekas on 63 advokatuuri (dikigorikoí sýllogoi) ehk üks iga esimese astme kohtu (protodikeío) juures.

Justiitsminister teeb järelevalvet kõigi Kreeka advokatuuride üle.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Teave on kättesaadav advokatuuride täiskogu veebisaidil, kuid sellele pääsevad ligi ainult advokatuuride liikmed.

Õigusnõustajad

Kreekas võivad advokaadid täita ka õigusnõustaja (nomikoí sýmvouloi) ülesandeid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Teave on kättesaadav advokatuuride täiskogu veebisaidil, kuid sellele pääsevad ligi ainult advokatuuride liikmed.

Notarid

Notarid (symvolaiográfoi) on tasustamata ametnikud, kelle peamine ülesanne on valmistada ette ja säilitada dokumente, mis tõendavad huvitatud poolte õigustoiminguid ja avaldusi, kui selliseid dokumente seadusega nõutakse või kui pooled soovivad dokumendid ametlikuks muuta.

Kreeka notarid ei spetsialiseeru ühelegi valdkonnale.

Iga rahukohtuniku (eirinodikeío) juures on vähemalt üks presidendi määrusega ette nähtud notari ametikoht.

Notarite teenistustingimuste eest vastutab justiitsministeerium.

Kreekas on üheksa notarite ühendust (symvolaiografikoí sýllogoi) ehk üks iga apellatsioonikohtu (efeteío) juures.

Justiitsminister teeb järelevalvet kõigi Kreeka notarite ühenduste üle.

Teavet notarite kohta võib leida Ateena, Pireuse, Egeuse ja Dodekaneeside apellatsioonikohtute notarite ühenduse ning Euroopa notarite kataloogi veebisaidilt, mis tegutseb Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu egiidi all.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid (dikastikoí epimelités) on ametnikud, kuid nad ei ole riigi palgal.

Kohtutäiturid vastutavad järgmise eest:

1. kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine;
2. tsiviilmenetlusõiguse seadustiku artikli 904 lõikes 2 viidatud täitedokumentide täitmine, nt a) Kreeka kohtu tehtud ja esialgu täitmisele pööratavaks tunnistatud otsused ning lõplikud otsused, b) vahekohtuotsused, c) Kreeka kohtute registrid, mis sisaldavad kohtulikku kokkulepet või kindlaksmääratud kohtukulusid, d) notariaalselt kinnitatud dokumendid, e) Kreeka kohtunike väljastatud maksekorraldused ja väljatõstmise teated, f) täitmisele pööratavaks tunnistatud välismaised dokumendid ning g) õiguslikult täitmisele pööratavaks tunnistatud määrused ja dokumendid ning
3. muud seadusega kehtestatud kohustused.

Kohtutäiturite teenistustingimuste eest vastutab justiitsministeerium.

Kreekas on kaheksa kohtutäiturite ühendust (sýllogoi dikastikón epimelitón).

Kohtusekretärid

Kreeka kohtutöötajate teenistustingimuste eest vastutab justiitsministeerium.

Kohtutäiturid (377 Kb)

Kohtusekretärid (376 Kb)

Seotud lingid

Advokatuuride täiskogu

Justiitsministeerium

Ateena, Pireuse, Egeuse ja Dodekaneeside notarite ühendus

Thessaloníki apellatsioonikohtu notarite ühendus

Traakia apellatsioonikohtu notarite ühendus

Kreeka kohtutäiturite liit

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Hispaanias on õigusvaldkonna ameti pidamiseks vajalik õigusalane erikoolitus, kuna seda ametit peetakse õiguse kohaldamise valdkonnas.

Peamised õigusvaldkonna ametid Hispaanias on prokurörid (fiscales), kohtunikud (jueces) ja vanemkohtunikud (magistrados), advokaadid (abogados), notarid (notarios), kohtute registripidajad (letrados de la administración de justicia), kinnistus- ja äriregistripidajad ja õigusnõustajad (procuradores).

Kohtunikud ja vanemkohtunikud

Korraldus

Õigus lähtub inimestest ja õigust mõistavad kuninga nimel kohtunikud ja vanemkohtunikud, kellel on kohtuvõim. Vaid kohtunikud võivad õigust mõista, s.t ainult neil on õigus teha otsuseid ja lasta need jõustada.

Kohtunikud on muudest riigi võimuorganitest sõltumatud ja nende suhtes kohaldatakse ainult põhiseadust ja muid seadusi.

Kohtuniku ametikohale pääsemine põhineb saavutuste ja võimekuse põhimõttel. Valikumenetlus on objektiivne ja läbipaistev, tagades võrdsed võimalused kõigile, kes vastavad valikukriteeriumidele ja kellel on vajalikud oskused, ametialane pädevus ja kutsekvalifikatsioon kohtuniku ameti pidamiseks.

Kohtute seaduses on sätestatud kolm ametite kategooriat:

• riigikohtu kohtunikud (magistrado del Tribunal Supremo),
• vanemkohtunikud (magistrado),
• kohtunikud (juez).

Kõige rohkem kandidaate on kohtunike kategooria ametikohtadele. Kohtute seaduse kohaselt peavad kandidaadid kohtunikuks saamiseks edukalt sooritama õigusteaduskonna lõpetajatele mõeldud avaliku konkursi ja läbima õigusteaduskonnas (Escuela Judicial) vastava kursuse.

Väiksem arv kandidaate hakkab kohtusüsteemis tööle vanemkohtuniku ja riigikohtu kohtuniku ametikohal.

Viimaks nimetab riigikohtu kohtunikud ametisse kohtute üldnõukogu vanemkohtunike hulgast, kellel vähemalt on 15 aastat töökogemust, sh 10 aastat vanemkohtunikuna, ning viiendik riigikohtu kohtunikest nimetatakse ametisse tunnustatud võimekate advokaatide hulgast, kellel on vähemalt 15 aastat töökogemust.

Roll ja ülesanded

Kohtud menetlevad ainult neid kohtuasju, milles neil on pädevus kas kohtute seaduse või mõne muu seaduse alusel.

Lisainfo saamiseks eri pädevuste kohta vaadake jaotist „Hispaania kohtud“.

Kohtunikud ja vanemkohtunikud kasutavad oma kohtuvõimu kõigist kohtusüsteemi kohtu- ja haldusorganitest sõltumatult.

Kohtunikke ja vanemkohtunikke võib võtta vastutusele kriminaal- või tsiviilõiguse alusel õigusaktides kehtestatud juhtudel ja viisil ning neile võib kohaldada distsiplinaarmenetlust kooskõlas kohtute seadusega.

Lisateavet saate kohtute üldnõukogu veebisaidilt.

Prokurörid

Korraldus

Prokuratuur (Ministerio Fiscal) on põhiseaduslikult oluline organ ja iseseisva õigusvõimega juriidiline isik, kes on oma tööülesannete täitmisel kohtusüsteemis sõltumatu. Prokuratuur täidab oma tööülesandeid oma struktuuride kaudu kooskõlas tegevuse ühtsuse ja hierarhilise alluvuse põhimõtetega ning kõigil juhtudel seaduslikkuse ja erapooletuse põhimõtteid järgides.

Peaprokurör (Fiscal General del Estado) on prokuratuuri juht ja esindab prokuratuuri kogu Hispaanias. Ta vastutab prokuratuuri ja selle sisese tööga seonduvate vajalike korralduste ja juhiste andmise eest ning prokuratuuri üldise juhtimise ja selle järelevalve eest.

Prokurörid on avalikud teenistujad, kes valitakse õigusteaduskonna lõpetanute ja doktorantide hulgast avaliku konkursi põhjal. Organisatsioonilisest seisukohast kuuluvad nad peaprokuröri ja autonoomsete piirkondade vastavate prokuratuuride alluvusse.

Roll ja ülesanded

Hispaania 1978. aasta põhiseaduse paragrahvis 124 on sätestatud järgmist: „Ilma et see piiraks muudele organitele pandud kohustusi, on prokuratuuri ülesandeks edendada õigusemõistmist, kaitstes õigusaktidega tagatud kodanike õiguste ja avalike huvide õiguspärasust nii omal algatusel kui ka huvitatud poolte taotluse alusel, samuti kohtute sõltumatuse kaitsmine ja avalike huvide kaitse tagamine.“

Prokuratuuri ülesannete hulka kuulub:

• tagada, et kohtuniku ametit peetakse tõhusalt ja kooskõlas seadustega ning peetakse kinni vajalike meetmete, apellatsioonimenetluste ja muude meetmete jaoks kehtestatud ajapiirangutest;
• osaleda kriminaalmenetlustes, tagades, et kohus rakendab sobivaid kaitsemeetmeid ja viib läbi juurdlused, mille eesmärk on faktide kindlaks määramine;
• osaleda seadusega ettenähtud juhtudel tsiviilmenetlustes, mis mõjutavad avalikke huvisid või alaealiste, puudega või ebasoodsamas olukorras olevate inimeste huvisid, kuni tavapäraste esindamismehhanismide rakendamiseni;
• täita talle asjaomaste õigusaktidega pandud ülesandeid seoses alaealiste kriminaalvastutusega, tehes seda alaealiste huvisid silmas pidades.

Lisateavet saate prokuratuuri veebisaidilt.

Kohtu registripidajad

Korraldus

Kohtu registripidajad on kohtusüsteemi kõrgemad kohtuametnikud. Nad on justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluvad avalikud teenistujad, kes tegutsevad neile antud volituste piires sõltumatult.

Kohtu registripidajatel peab olema kõrgharidus õigusteaduses ja nad peavad pärast avaliku konkursi läbimist osalema kursusel õigusõpingute keskuses (Centro de Estudios Jurídicos), kuhu sissesaamiseks tuleb läbida samuti tihe konkurss.

Kohtu registripidajad moodustavad organi, mis kuulub justiitsministeeriumi ja iga kõrgema astme kohtu peasekretäri (Secretario de Gobierno) alluvusse ning nende suhtes kohaldatakse põhimõtteliselt samu huvide konflikti ja piiranguid käsitlevaid eeskirju nagu kohtunike suhtes.

Roll ja ülesanded

Kohtu registripidajate roll hõlmab kõiki neid kohtunike või kohtute otsuseid, mille eest nad vastutavad. Nad peavad alati järgima õiguspärasuse ja erapooletuse põhimõtet, kohtudokumentide autentsuse kinnitamisel peavad nad järgima erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtet ning kõikide muude ülesannete täitmisel lähtuma tegevuse ühtsuse ja hierarhia põhimõtetest.

Kohtu registripidajad vastutavad dokumenteerimise ja registrite pidamise eest. Nad peavad pidama kohtuotsuste registrit ning vastutavad ka kohtumenetluste algatamise ja nõuetekohase läbiviimise eest ning kohtupersonali töö juhtimise eest. Nad vastutavad ka koostöö eest teiste organite ja riigi ametiasutustega ning kohtustatistika koostamise eest.

Rohkem teavet Hispaania kohtupersonali kohta leiate aadressil:

• Kohtu registripidajad (letrados de administración de justicia)(381 Kb)
• Kohtute direktorid (gestores procesales)(371 Kb)
• Juriidilised dokumenteerijad (tramitadores procesales)(371 Kb)
• Kohtuabilised (auxilio judicial)(374 Kb)

Õigusvaldkonna ametite korraldus

Advokaadid

Advokaadid on vaba elukutse sõltumatud esindajad, kes osutavad teenuseid ühiskonnale. Nad ei ole avalikud teenistujad ning nad tegutsevad vaba ja ausa konkurentsi tingimustes (Hispaania advokaatide põhimääruse (Estatuto General de la Abogacía Española) artikkel 1).

Advokaadi ülesandeks on põhimõtteliselt poolte nõustamine ja kaitsmine kohtumenetlustes, õigusnõu andmine ja klientide esindamine, välja arvatud juhtudel, kui seaduses on sätestatud, et teenust peab osutama mõne muu kutseala esindaja.

Advokaadina tegutsemiseks peab isik:

• omama kas Hispaania või Euroopa Liidu liikmesriigi või 2. mail 1992 sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva riigi kodakondsust;
• olema advokaadina tegutsemiseks sobivas eas ning ei tohi olla diskvalifitseeritud advokaadina tegutsemisest mis tahes põhjusel;
• olema väljaõppega advokaat või omama Hispaania kõrgharidust õigusteaduses (advokaadi või õigusnõustaja ametikohal tegutsemise lubamist ja seotud rakendussätteid käsitleva 30. oktoobri 2006. aasta seadusega nr 30/2006 reguleerimata juhtudel) või samaväärset välismaal omandatud kõrgharidust, mis on kehtivate eeskirjade kohaselt ametlikult heaks kiidetud;
• olema selle piirkonna advokatuuri (Colegio de Abogados) liige, kus asub ainus või peamine kutsealane aadress, et praktiseerida kõikjal Hispaanias.

Advokaadid nõuavad osutatud teenuste eest tasu ja see võib olla nii kindlaksmääratud tasu, tunnitasu kui ka perioodiliste maksete vormis. Tasu suuruse võivad klient ja advokaat vabalt kokku leppida, tingimusel et see ei ole vastuolus kutse-eetika ega ausa konkurentsi eeskirjadega.

Lisateavet saate Hispaania advokaatide üldnõukogu veebisaidilt.

Õigusvaldkonna andmebaasid

• Õigusaktid leiate aadressil: Hispaania ametlik väljaanne.
• Kohtulahendid leiate aadressil: Juriidiliste dokumentide keskus.

Kas juurdepääs andmebaasidele on tasuta?

Jah, juurdepääs on tasuta.

Õigusnõustajad

Vaata osa „Advokaadid”.

Notarid

Korraldus, ülesanded ja kohustused

Notaritel on kaks üksteisest eristamatut rolli: nad on riigiametnikud ja õigusala töötajad, kelle peamine avalik ülesanne on nende juuresolekul kinnitatud juriidiliste dokumentide ja teiste kohtuväliste dokumentide tõestamine. Nad peavad koostama need dokumendid kooskõlas poolte soovidega ja õigusaktidega, mida nad peavad kontrollima ja tõlgendama, teavitades pooli nende mõjust.

Notari roll ametnikuna tähendab, et nende kinnitatud dokumentidel (notariaalselt tõestatud dokumendid – escrituras publicas, müügilepingud – pólizas mercantiles või tõendatud koopiad – testimonios) on olenevalt dokumendi tüübist eriline kohtulik või kohtuväline mõju.

Hispaanias on kõik notarite rolli aspektid rangelt reguleeritud (justiitsministeeriumi poolt ametisse nimetamine, konkursi abil ametikohale pääsemine, piiratud kohtade arv, valitsuse poolt kindlaks määratud tasude kaudu tasustamine, pensionile jäämine, distsiplinaarmeetmed). Edutamine põhineb vanemusel või justiitsministeeriumi korraldatud notarite konkurssidel.

Notari ametikohale saamise konkurssidel võivad osaleda ainult õigushariduse omandanud isikud või selles valdkonnas eelnevat kõrgharidust omavad üliõpilased.

Notarid jagunevad notarite kodadesse (Colegios Notariales) ning iga autonoomse piirkonna kohta on määratud üks notar ja neid koordineerib Hispaania notarite üldnõukogu (Consejo General del Notariado), millele riik on määranud teatud järelevalvevolitused.

Notarid kuuluvad justiitsministeeriumi otsesesse alluvusse registripidajate ja notarite peadirektoraadi kaudu (Dirección General de los Registros y del Notariado), mis vastutab notarite kontrolli ja järelevalve eest.

Lisateavet saate Hispaania notarite üldnõukogu veebisaidilt (www.notariado.org).

Muud õigusvaldkonna ametid

Registripidajad

Kinnistusregister, äriregister ja vallasvara registrid on avalikult kättesaadavad teatavate seadusjärgsete õiguste, dokumentide või õigusaktide registrid, mille on erga omnes sisuline mõju ning millega tagatakse õiguspärasuse, nõuetekohasuse, terviklikkuse ja täpsuse eeldus. See tähendab, et ei ole vaja muid tagatisi (kinnisvaratehingute registreerimise tõendid, tagatised jne) kõnealuste õiguste olemasolu tõendamiseks. Seega on selle puhul tegemist turvalisema ja kulutõhusama süsteemiga, kuna sellega kaasneb ainult ühekordne registreerimistasu ning see annab viivitamatu ja püsiva tulemuse.

Kinnistusregistri, äriregistri ja vallasvara registrite registripidajad on Hispaanias kinnistusregistri, äriregistri ja vallasvara registrite pidamise eest vastutavad riigiametnikud. Nende puhul on tegemist nii riigiametnike kui ka õigusvaldkonnas tegutsejatega: nad tegutsevad omas vastutusel ja täidavad teatud riiklikke ülesandeid, mis on neile antud õigusaktide (eelkõige hüpoteegi, äri- ja haldusõiguse) alusel, ning nad täidavad neile haldusseadusega antud volitusi riigiametnikena hüpoteegiseaduse (Ley Hipotecaria) alusel.

Valitsus reguleerib nende ametisse nimetamisega, kohtade arvuga, tasustamisega, distsiplinaarmeetmetega ja pensionile jääramisega seotud kõiki küsimusi. Registripidajaks saamiseks peavad ülikoolilõpetanud õigusteaduse alal või selles valdkonnas eelnevat kõrgharidust omavad üliõpilased osalema riigi korraldatud konkursil.

Nende tasustamine toimub valitsuse kindlaks määratud tasude kujul.

Kinnistusregistri, äriregistri ja vallasvara registrite registripidajad on Hispaania registripidajate liidu (Colegio Nacional de Registradores de España) liikmed. Hispaania registripidajate liidule on riik määranud teatud järelevalvevolitused.

Registripidajad kuuluvad justiitsministeeriumi otsesesse alluvusse registripidajate ja notarite peadirektoraadi kaudu (Dirección General de los Registros y del Notariado), mis vastutab registripidajate kontrolli ja järelevalve eest.

Registripidajate roll on nende vastutusalasse kuuluvate registreerimiseks esitatud dokumentide klassifitseerimine, avalikkuse nõustamine registritega seotud küsimustes ja registrisse kantud teabe andmine avalikku kasutusse, vajaduse korral kontrollimine, kas registritele juurdepääsu taotlevatel isikutel on selleks õigustatud huvi, ja tundlike andmete nõuetekohane kaitsmine.

Lisateavet saate Hispaania registripidajate liidu veebisaidilt.

Õigusnõustajad

Õigusnõustajad (procuradores) esindavad kohtus poolte õigusi ja huvisid sellel eesmärgil antud volituse kaudu ning tagavad, et kohtu ja poolte vaheline suhtlus oleks nõuetekohaselt autenditud, ja täidavad muid õigusaktides nõutud kohustusi.

Õigusnõustajana tegutsemiseks peab isikul olema õigusnõustaja või kohtu seadusliku esindaja kvalifikatsioon (viimatinimetatud juhul kooskõlas advokaadi või õigusnõustaja ametikohal tegutsemise lubamist ja seotud rakendussätteid käsitleva 30. oktoobri 2006. aasta seadusega nr 34/2006), ta peab olema registreeritud õigusnõustajate liidus (Colegio de Procuradores), ta peab tagama turvalisuse ning andma vande või esitama kinnituse.

Õigusnõustajad kuuluvad õigusnõustajate liidu alluvusse, mille juhtorgan tagab, et selle liikmed täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt.

Nende tasustamine toimub justiitsministeeriumi poolt eelnevalt kindlaks määratud tasude kujul.

Lisateavet saate Hispaania õigusnõustajate üldnõukogu veebisaidilt.

Nõustajad tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse küsimustes

Nõustajad tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse küsimustes (graduados sociales) on spetsialistid, kes võivad tegutseda kohtutes tööõiguse ja sotsiaalkindlustuse menetluste raames.

Nad võivad osaleda madalama ja kõrgema astme kohtute menetluses ja esitada apellatsioone. Edasikaebuse esitamisel riigikohtule on vajalik advokaadi osalemine.

Hispaanias abistavad nii ettevõtjaid kui ka tööandjaid üle 25 000 nõustaja.

Samateemalised lingid

HISPAANIA JUSTIITSMINISTEERIUM

HISPAANIA KOHTUTE ÜLDNÕUKOGU

HISPAANIA PROKURATUUR

HISPAANIA KOHTU REGISTRIPIDAJATE LIIT

HISPAANIA ADVOKAATIDE ÜLDNÕUKOGU

HISPAANIA SEADUSLIKE ESINDAJATE ÜLDNÕUKOGU

HISPAANIA NOTARITE ÜLDNÕUKOGU

HISPAANIA REGISTRIPIDAJATE LIIT

HISPAANIA TÖÖÕIGUSE JA SOTSIAALKINDLUSTUSE KÜSIMUSTE NÕUSTAJATE LIITUDE ÜLDNÕUKOGU

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Õigusvaldkonna ametid - Prantsusmaa

Selles osas leiate ülevaate erinevatest õigusvaldkonna ametitest.

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Kohtunikud ja prokurörid

Korraldus

Prantsusmaal hõlmab mõiste „magistrat professionel“ nii kohtunikke (magistrats du siège) kui ka prokuröre (magistrats du parquet). Prantsuskeelsed nimetused tulenevad sellest, et kohtunikud üldjuhul istuvad kohtusaalis, samas kui prokurörid esinevad seistes.

Kohtunikud lahendavad neile esitatud kohtuvaidlusi ja prokuröride roll on esindada avalikku huvi ja tagada õiguse nõuetekohane kohaldamine. Kohtuniku ja prokuröri kutseala reguleerivad normid on sätestatud 22. detsembri 1958. aasta määruses (ordonnance) nr 58-1270, mis käsitleb konstitutsioonilist seadust kohtunike ja prokuröride staatuse kohta. Selle määruse artikli 1 kohaselt võib sama isik oma karjääri jooksul tegutseda nii kohtuniku kui ka prokurörina. Seda tuntakse kohtusüsteemi ühtsuse põhimõttena, mida on kinnitanud konstitutsioonikohus (Conseil constitutionnel) eelkõige oma 11. augusti 1993. aasta otsuses. Kõik kohtunikud ja prokurörid on osa kohtuvõimust, mis vastavalt põhiseaduse artiklile 66 kaitseb isikuvabadusi. Siiski sisaldavad nende staatust reguleerivad normid mitut erinevust: kohtunikud ei allu ühegi kõrgema võimu korraldustele ning nende ametikoht on neile tagatud, st neid ei saa nende nõusolekuta teisele ametikohale määrata. Erineb ka ametisse määramise viis: kohtunikud nimetatakse ametisse kõrgema kohtute nõukoja (Conseil supérieur de la magistrature) nõusolekul või kui tegemist on kassatsioonikohtu kohtunike, apellatsioonikohtute esimeste esimeeste ja kohtute esimeestega, siis selle nõukoja ettepanekul; kõrgem kohtute nõukoda teostab kõigi kohtunike üle distsiplinaarvõimu. Prokurörid nimetatakse seevastu ametisse pärast kõrgema kohtute nõukojaga konsulteerimist, kusjuures ametisse nimetamise ja distsiplinaarvõimu teostamise eest vastutab justiitsminister.

Enamik kohtunikke ja prokuröre võetakse tööle konkursi korras (concours). Esimene konkurss on avatud kandidaatidele, kes on omandanud õigusteaduses magistrikraadi, mis eeldab vähemalt nelja-aastase kõrgharidusõppekava läbimist. Konkursi läbinud kandidaadid määratakse kohtunikuõpilasteks (auditeurs de justice) ning seejärel saavad kõik tulevased kohtunikud ja prokurörid sama väljaõppe Prantsusmaa spetsialiseerunud riiklikus koolis (École nationale de la magistrature, ENM). Kohtunik või prokurör võidakse nimetada ametisse ka otse. Pärast ENMis läbitud väljaõpet määratakse värsked kohtunikud ja prokurörid dekreediga (décret) tööle mõnda kohtusse või prokuratuuri.

Lisaks õiguslikele ülesannetele täidavad kõrgema astme juhid (sõltuvalt kohtust kas esimees/riigiprokurör või esimene esimees/peaprokurör) ka haldusülesandeid, näiteks kehtestavad istungite ajakava.

1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli Prantsusmaal 8 412 kohtunikku ja prokuröri, kellest 7 881 töötas kohtutes või prokuratuuris.

Kõrgem kohtute nõukoda

Kõrgem kohtute nõukoda (Conseil supérieur de la magistrature, CSM) on ette nähtud põhiseaduse artikliga 65. Nõukoja koosseisu ja volitusi seoses ametisse nimetamistega muudeti 23. juuli 2008. aasta konstitutsioonilise seadusega. Selle järgi võivad nõukoja poole pöörduda ka õigussubjektid. Vabariigi president ei kuulu enam kõrgemasse kohtute nõukotta.

Kohtunikega seotud küsimustes pädeva kolleegiumi eesistuja on kassatsioonikohtu esimene esimees. Sellesse kolleegiumi kuuluvad ka viis kohtunikku ja üks prokurör, üks riiginõukogu (Conseil d’État) määratud riiginõukogu liige, üks advokaat (avocat) ja kuus kvalifitseeritud isikut, kes ei ole parlamendi, üld- ega halduskohtu liikmed. Vabariigi president, Rahvusassamblee (Assemblée nationale) esimees ja senati esimees määravad igaüks kaks kvalifitseeritud isikut.

Prokuröridega seotud küsimustes pädeva kolleegiumi eesistuja on kassatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör (procureur général). Sellesse kolleegiumi kuuluvad ka viis prokuröri ja üks kohtunik, samuti eespool juba viidatud riiginõukogu liige, advokaat ja kuus kvalifitseeritud isikut.

Kohtunikega seotud küsimustes pädev nõukogu kolleegium teeb ettepanekuid kohtunike määramiseks kassatsioonikohtusse ning apellatsioonikohtute (cours d’appel) esimeste esimeeste ja esimese astme kohtute (tribunaux de grande instance) esimeeste määramiseks. Muud kohtunikud määratakse kolleegiumi nõusolekul.

Kõnealune kolleegium toimib kohtunike distsiplinaarnõukoguna. Seda ülesannet täites kuulub kolleegiumi ka kohtunik, kes kuulub nõukoja sellesse kolleegiumi, mis on pädev lahendama prokuröridega seotud küsimusi.

Prokuröridega seotud küsimustes pädev nõukoja kolleegium avaldab prokuröride ametisse nimetamisel arvamust. See kolleegium avaldab ka arvamust prokuröride suhtes võetud distsiplinaarmeetmete kohta. Seda ülesannet täites on lisaks artikli 65 kolmandas lõigus viidatud liikmetele kõnealuses kolleegiumis ka prokurör, kes kuulub nõukoja sellesse kolleegiumi, mis on pädev lahendama kohtunikega seotud küsimusi.

Prokuratuur

Korraldus

Prokuratuuri (ministère public) esindavad prokurörid, kelle ülesanne on tegutseda ühiskonna huvides ja õiguse kohaldamise tagamisel esindada ühiskonda.

Prantsusmaa prokuratuurid – välja arvatud eraldiseisev kassatsioonikohtu peaprokuratuur (parquet général) – moodustavad püramiidikujulise hierarhia justiitsministri haldusalas. Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 30 kohaselt juhib valitsuse poolt kindlaks määratud karistuspoliitikat justiitsminister, tagades selle ühtse kohaldamise kogu vabariigi territooriumil. Selleks annab ta prokuratuuri prokuröridele üldised kohtuliku eeluurimise juhised.

Iga esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) juures on prokuratuur, mida juhib riigiprokurör (procureur de la République) ja mis koosneb mitmest talle alluvast prokurörist. Riigiprokurör juhib prokuratuuri tööd, jagades ülesanded ja osakonnad ära aseprokuröride (procureurs adjoints) ja asendusprokuröride (vice-procureurs) ja nende asetäitjate (substituts) vahel. Konkreetset prokuratuuri juhtiv riigiprokurör omakorda tegutseb peaprokuröri (procureur général) juhtimisel ja järelevalve all.

Olenemata sellisest hierarhilisest struktuurist käsitatakse prokuratuuri jagamatu üksusena: prokuröri asetäitja ei vaja tegutsemiseks ülema astme prokurörilt erilist volituste delegeerimist ning kogu tema tegevus on prokuratuurile kui tervikule siduv.

Roll ja ülesanded

Prokuratuuri ülesanded on peamiselt seotud kriminaalõigusega. Prokuratuur viib läbi uurimisi ja võtab ise kõik vajalikud meetmed kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Prokuratuuril on õigus otsustada, milliseid meetmeid tuleks kriminaalasjas võtta (näiteks eeluurimise alustamine (ouverture d’une information judiciaire), asja edastamine kohtule menetluse alustamiseks (renvoi devant une juridiction de jugement) või menetluse lõpetamine (classement sans suite)). Prokuratuuri esindaja peab osalema kohtuistungil ja esitama suulised seisukohad (faktiliste asjaolude, süüdistatava isiku ja karistuse kohta) vastavalt sellele, mida ta peab nõuetekohase õigusemõistmise tagamiseks kõige sobivamaks. Lisaks tagab prokuratuur karistuste täitmisele pööramise.

Prokuratuur vastutab ka ohus olevate alaealiste kaitsmise eest ning tal on teatavad tsiviilõiguslikud ülesanded, mis on seotud isiku staatusega (näiteks muudatustega isiku tsiviilõiguslikus seisundis), haldusõiguse (näiteks seoses alkoholi müüvate asutuste, perioodika või otseturundusega) ja kaubandusõigusega (näiteks seoses mõne maksejõuetusmenetlusega).

Kohtunike rolli ja ülesandeid on selgitatud üldkohtuid käsitleval lehel.

Mittekutselised kohtunikud (juges non professionnels)

Ajutised kohtukaasistujad (magistrats exerçant à titre temporaire)

Õigusemõistmise lähendamiseks ühiskonnale võib määrata ajutiseks kohtukaasistujaks (magistrat exerçant à titre temporaire, MTT) kodanikuühiskonna esindaja, kes kohtusüsteemi ajutiselt abistab vastavalt 22. detsembri 1958. aasta määruse (ordonnance) nr 58-1270 (konstitutsioonilise seaduse kohtunike staatuse kohta) (muudetud sõnastuses) artiklitele 41-10 jj.

Selle rolli eripära on see, et ajutised kohtukaasistujad võivad teatava aja jooksul täita esimese astme kohtu kohtuniku, väärteoasjade kohtu kohtuniku ja/või esimese astme kohtu kolleegiumi täiendava liikme ülesandeid, tegeledes samal ajal mõne muu kutsetegevusega, mis on kohtunikukohustustega kooskõlas.

Hiljutised muutused ajutiste kohtukaasistujate arvus on otseselt tingitud algselt 9. septembri 2002. aasta seadusega loodud kohalike rahukohtute (juges de proximité) kadumisest vastavalt 18. novembri 2016. aasta seaduse nr 2016-1547 (21. sajandi kohtusüsteemi ajakohastamise kohta) artiklile 15 ja 28. aprilli 2017. aasta dekreedile nr 2017-683.

8. augusti 2016. aasta konstitutsioonilise seadusega (loi organique) nr 2016-1090, mis jõustus 1. juulil 2017, ühendati kohaliku rahukohtuniku ja ajutise kohtukaasistuja ülesanded.

Ajutisi kohtukaasistujaid võetakse pidevalt tööle kandideerimisavalduse (mitte konkursi) alusel.

Ajutiseks kohtukaasistujaks saamise tingimused

Kandidaat peab olema 35–75aastane täieõiguslik Prantsusmaa kodanik, olema sobivate kõlbeliste omadustega, täitnud kõik riiklikud kohustusliku teenistuse nõuded ja olema füüsiliselt võimeline täitma vajalikke tööülesandeid, võttes arvesse töötingimuste võimaluste piires kohandamist puudega inimese vajadustega.

Kandidaat peab vastama ka ühele järgmistest tingimustest:

• omama kraadi, mis kinnitab, et ta on läbinud vähemalt nelja-aastase täiendusõppe (või saanud samaväärse kvalifikatsiooni) ja et tal on vähemalt seitsmeaastane töökogemus, mis annab talle õiguse täita kohtuniku ametiülesandeid;
• töötama kohtu kantselei juhatajana* (directeur des services de greffe judiciaires) ja omama seitsmeaastast tõendatavat teenistuskogemust kohtuametnikuna;
• olema justiitsministeeriumi A-kategooria ametnik** ja omama selles ametis vähemalt seitsmeaastast tõendatavat teenistuskogemust;
• töötama või olema töötanud õigus- või kohtuvaldkonna reguleeritud või kaitstud ametinimetusega ametikohal ja omama vähemalt viieaastast tõendatavat kutsepraktikat.

Ajutiste kohtukaasistujate staatus

Kõrgema kohtute nõukoja kolleegium, kelle pädevusvaldkonda kuuluvad kohtunikud, esitab justiitsministri esitatud kandidaatide kohta arvamuse.

Ajutiste kohtukaasistujate suhtes, kes nimetatakse ametisse vabariigi presidendi dekreediga (décret), kohaldatakse kutseliste kohtunike ametiala reguleerivaid õigusnorme.

Nad nimetatakse ametisse viieks aastaks, neid võib ühe korra ametisse tagasi nimetada ning nad ei tohi oma kohustusi täita kauem kui 75aasta vanuseni.

Lisaks kohtukohustuste täitmisele võivad nad jätkata tegelemist mõne kutsetegevusega, kui seda ei ole loetletud kandideerimisdokumentides esitatud kokkusobimatute tegevuste nimekirjas.

Ajutiste kohtukaasistujate ülesanded

Ajutised kohtukaasistujad täidavad järgmisi ülesandeid:

• esimese astme kohtus (tribunal de grande instance) menetlevad nad tsiviil- ja kriminaalõiguslikke vaidlusi kaasistujana kolmest kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus; nad võivad kinnitada kriminaalasjades sõlmitud kokkuleppeid neile määratud kohtutööst kolmandiku ulatuses. Nad osalevad ka väärteoasjade kohtutes, et menetleda piiratud arvul kohtuasju, mis puudutavad nelja esimest liiklusreeglite rikkumise kategooriat ja viiendat kindlaksmääratud trahvide kategooriat ning eespool nimetatud süütegude eest määratud karistusi;
• esimese astme kohtus (tribunal d’instance) menetlevad nad tsiviilasju kuni kolmandiku ulatuses selle kohtu tööst, kuhu nad on määratud.

Ajutiste kohtukaasistujate väljaõpe

Ajutised kohtukaasistujad läbivad ENMis kümnepäevase teoreetilise koolituse.

Kõrgema kohtute nõukoja otsuse alusel läbivad nad kohtus kas katseaja, mis jääb vahemikku 40–80 päeva kuue kuu jooksul, või koolituse, mis kestab 40 päeva ja mida võib kandidaadi töökogemustest lähtudes erandkorras lühendada.

Ajutiste kohtukaasistujate tasustamine

Ajutistele kohtukaasistujatele makstakse töötamise ajal osutatud teenuste eest tasu.

Tööperioodi ühikumäär on 106,28 eurot bruto (avaliku sektori palkade indekspunkti järgi 1. veebruari 2017. aasta seisuga), maksimaalselt 300 tööperioodi kohta aastas.

Ajutised kohtukaasistujad ei saa sõidukulude hüvitist reisi eest oma elukohast kohtusse, kuhu nad on määratud.

Töövaidluskomisjonide liikmed

1806. aastal loodud töövaidluskomisjonid on esimese astme kohtud, mis on spetsialiseerunud töötajate või praktikantide ja tööandjate vaheliste, töö‑ või kutseõppelepingutega seoses tekkivate individuaalsete vaidluste lahendamisele. Töövaidluskomisjonide liikmed (kohtunikud) on pärit tööstus- ja kaubandusringkondadest.

Töövaidluskomisjonide süsteem põhineb arusaamal, et kuna töösuhted on olemuslikult spetsiifilised ja keerukad, peab neid uurima kohtunik, kellel on selliste töösuhetega kogemusi kas töötaja või tööandjana.

Töövaidluskomisjonid hõlmavad seega alati võrdsel arvul töötajate ja tööandjate esindajaid (ühiskomisjonid). Töövaidluskomisjoni liikmed on jagatud kahte kolleegiumi (töötajad ja tööandjad) ja viide eriharusse (tööstus, kaubandus, põllumajandus, mitmesugused tegevused ja juhtimine).

Prantsusmaa ja ülemereterritooriumide 210 töövaidluskomisjonis täidavad oma ülesandeid 14 512 liiget, kes menetlevad ligikaudu 142 500 asja aastas.

Nende esmane ülesanne on poolte lepitamine ja kui see ei õnnestu, siis nendevaheliste vaidluste lahendamine.

Ametisse määramise viis

Alates 1979. aastast valisid töövaidluskomisjonide liikmeid nende kolleegid iga viie aasta järel toimuvatel otsestel ja üldistel valimistel. Arvestades valimisaktiivsuse ja sellest tulenevalt ka töövaidluskomisjoni süsteemi legitiimsuse vähenemist, uuriti uusi meetodeid komisjonide liikmete ametisse nimetamiseks.

Sellest tulenevalt kinnitati 31. märtsi 2016. aasta määrusega (ordonnance) nr 2016-388 töövaidluskomisjoni süsteemi eripära, kuid asendati otsene hääletus liikmete ametisse nimetamisega ametiühingute ja tööandjate ühenduste ettepanekul pärast nende ühenduste representatiivsuse arvutamist ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide representatiivsuse mõõtmiseks kehtestatud korra järgi.

Nüüd toimub töövaidluskomisjonide liikmete ametisse nimetamise üldine voor iga nelja aasta järel. Ametisse nimetamine toimub justiits- ja tööhõiveministrite ühismäärusega (arrêté conjoint). Ametiaja jooksul tühjaks jäävad ametikohad kuulutatakse välja täiendavate ametisse nimetamise voorudena ja täidetakse sama korra kohaselt nagu üldvoorude puhulgi.

Väljaõpe

6. augusti 2015. aasta seadusega nr 2015-990 majanduskasvu, majandusaktiivsuse ja võrdsete majanduslike võimaluste kohta sooviti tugevdada töövaidluskomisjonide liikmete professionaalsust, eelkõige kohustusliku esialgse ja täiendkoolituse kehtestamisega.

Töövaidluskomisjonide liikmed läbivad seega enne ametisse asumist kohustusliku esialgse koolituse ja osalevad täiendkoolituses.

Tööandjaid ja töötajaid esindavad liikmed läbivad sama esialgse koolituse. Seda korraldab ENM ning see koosneb mitmest teoreetilisest ja praktilisest moodulist, mille kogukestus on viis päeva. Töövaidluskomisjoni liige, kes ei lõpeta esialgset koolitust 15 kuu jooksul alates ametisse nimetamisele järgneva teise kuu esimesest päevast, loetakse ametist tagasi astunuks.

Töövaidluskomisjonide liikmed saavad oma nelja-aastase ametiaja jooksul ka kuus nädalat täiendkoolitust. Selle koolituse korraldamise eest vastutab tööministeerium.

Kutse-eetika reeglid

Töövaidluskomisjonide liikmed annavad vande. Nende suhtes kohaldatakse kohtunike kutse-eetika reegleid: nad peavad olema sõltumatud, erapooletud, väärikad ja laitmatu käitumisega ning tegutsema viisil, mis ei anna selles suhtes põhjust mingiteks õigustatud kahtlusteks. Samuti kehtib neile nõupidamistoa saladuse nõue.

28. detsembri 2016. aasta dekreediga nr 2016-1948 töövaidluskomisjonide liikmete kutse-eetika ja distsiplinaarmenetluse kohta, mis võeti vastu seoses 6. augusti 2015. aasta seaduse nr 2015-990 (majanduskasvu, majandusaktiivsuse ja võrdsete majanduslike võimaluste kohta) kohaldamisega, lisati tööseadustikku uus artikkel R.1431-3-1, millega tehti töövaidluskomisjonide liikmete kõrgemale nõukogule (Conseil supérieur de la prud’homie) ülesandeks koostada töövaidluskomisjonide liikmete kutse-eetika reeglid, mis tuleb avaldada.

Töövaidluskomisjonide liikmete kõrgem nõukogu kinnitas kutse-eetika reeglid heaks 26. jaanuaril 2018.

Staatus

Ametisolevatel töövaidluskomisjonide liikmetel on oma töökohas kaitstud töötaja staatus, mis tähendab, et neid ei saa vallandada ilma tööinspektsiooni eelneva loata, ja neil on õigus töölt puududa.

Sellised töölt puudumised loetakse tööajaks ning tööandja maksab nende eest tasu ja sellel ajal kehtib sotsiaalkindlustus. Tööajal, mis kulub töötamisele töövaidluskomisjonis, ei vähene palk ega hüvitised. Riik hüvitab tööandjale töötasu.

Tööandjate esindajatest ja töötajatest komisjoniliikmed, kes ei kuulu eespool nimetatud kategooriasse (tööotsijad, pensionärid, väljaspool oma tööaega kohtus töötavad liikmed), tasustatakse nende töötamisperioodide eest dekreedis (décret) sätestatud määra alusel.

Samuti võidakse hüvitada nende reisikulud.

Kaubanduskohtute kohtunikud

Prantsusmaal on 134 esimese astme kaubanduskohut, mis paiknevad üle kogu riigi, v.a Alsace’i-Moselle’i piirkond (kus kohaliku õiguse erandi kohaselt lahendab kaubandusvaidlusi esimese astme kohtu kolleegium), ja ülemereterritooriumidel asub üheksa segakaubanduskohut.

Kaubanduskohtud lahendavad kauplejatevahelisi või kauplejate ja äriühingute vahelisi vaidlusi ning äritehingutega seotud vaidlusi.

Kaubanduskohtute kohtunikud (juges consulaires) on ettevõtjad või ettevõtete juhid. Seega on neil olemas majandus- või kaubandusalane töökogemus.

Praegu on kaubanduskohtutes üle 3 400 kohtuniku.

Kohtunikud valitakse kutseala esindajate poolt igal aastal toimuvatel kaheetapilistel valimistel.

Nad valitakse esialgu kaheks aastaks. Seejärel võib nad valida neljaks aastaks tagasi samas või mõnes muus kaubanduskohtus kuni nelja ametiaja jooksul, välja arvatud ametist lahkuv esimees, keda saab viiendaks ametiajaks tagasi valida, aga ainult komisjoni liikmena.

Nad annavad vande ja nende suhtes kohaldatakse samu kutse-eetika reegleid nagu kutseliste kohtunike suhteski.

Nad tegutsevad vabatahtlikkuse alusel. Teenistusse asumine eeldab, et nad on kättesaadavad ja valmis isiklikult panustama, eelkõige osalema vajalikus esialgses ja täiendkoolituses.

18. novembri 2016. aasta seadusega 2016-1547 (21. sajandi kohtusüsteemi ajakohastamise kohta) ajakohastati oluliselt kaubanduskohtu kohtunike staatust. Eelkõige muudeti nende kutse-eetika reegleid ja distsiplinaarmenetlusi käsitlevaid sätteid ning parandati nende professionaalsust, kehtestades kohustusliku esialgse ja täiendkoolituse, mida korraldab riiklik kohtunike õppeasutus.

Sotsiaalkindlustuskohtu kaasistujad

Sotsiaalkindlustuskohtu (tribunaux des affaires de la sécurité sociale) kaasistujad nimetab kolmeks aastaks ametisse apellatsioonikohtu esimene esimees, tehes valiku nimekirja alusel, mille on konkreetsele kohtule esitanud noorte-, spordi- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ameti piirkondlik direktor kõige enam esindatud kaubandus- ja kutsealaorganisatsioonide ettepanekute põhjal.

18. novembri 2016. aasta seadusega (21. sajandi kohtusüsteemi ajakohastamise kohta) sotsiaalkindlustuskohtud kaotati ja nende kohtuasjad anti alates 1. jaanuarist 2019 üle spetsiaalselt määratud esimese astme kohtutele. Kaasistujad arutavad asju seal.

Puuetega seotud vaidluste kohtu kaasistujad

Puuetega seotud vaidluste kohtute (tribunaux du contentieux de l’incapacité) kaasistujad nimetab kolmeks aastaks piirkonna apellatsioonikohtu esimene esimees, tehes valiku nimekirja alusel, mille on kohtule esitanud noorte-, spordi- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ameti piirkondlik direktor kõige enam esindatud kaubandus- ja kutsealaorganisatsioonide ettepanekute põhjal.

18. novembri 2016. aasta seadusega (21. sajandi kohtusüsteemi ajakohastamise kohta) kaotati puuetega seotud vaidluste kohtud ja nende kohtuasjad anti alates 1. jaanuarist 2019 üle spetsiaalselt määratud esimese astme kohtutele. Kaasistujad arutavad asju seal.

Sotsiaalkindlustusküsimustega tegelevate esimese astme kohtu kolleegiumide kaasistujad

Alates 1. jaanuarist 2019 kuuluvad need kaasistujad esimese astme kohtu kolleegiumidesse, mis on spetsiaalselt määratud arutama sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalabialaseid vaidlusi.

Apellatsioonikohtu esimene esimees nimetab nad pärast esimese astme kohtu esimehega konsulteerimist ametisse kolmeks aastaks, tehes valiku nimekirjadest, mille prefekt koostab konkreetse kohtu jaoks kõige enam esindatud kaubandus- ja kutseorganisatsioonide esitatud ettepanekute põhjal.

Kandidaadid peavad olema vähemalt 23aastased Prantsusmaa kodanikud, vastama kolleegiumi liikmeks olemise tingimustele, neid ei tohi olla mõistetud süüdi maaelu- ja merekalapüügiseadustiku või sotsiaalkindlustusseadustiku rikkumises ning nad ei tohi olla sotsiaalkindlustusorganisatsiooni või vastastikuse kindlustusandja juhatuse liikmed. Nende ametiülesanded on kooskõlas töövaidluskomisjoni liikmete ametikohustustega.

Alaealiste kohtute kaasistujad

Alaealiste kohtute (tribunaux pour enfants) kaasistujad nimetab neljaks aastaks ametisse justiitsminister kandidaatide nimekirja põhjal, mille on esitanud selle apellatsioonikohtu esimene esimees, kuhu alla alaealiste asjade kohus kuulub.

Kandidaadid peavad olema vähemalt 30aastased Prantsusmaa kodanikud ning neil peab olema mis tahes rollis eriline huvi noortega seotud küsimuste vastu.

Põllumajandusmaaga seotud küsimusi käsitlevate kohtute kaasistujad

Põllumajandusmaaga seotud küsimusi käsitlevate kohtute (tribunaux paritaires des baux ruraux) kaasistujad nimetab kuueks aastaks ametisse apellatsioonikohtu esimene esimees nimekirjade põhjal, mille prefekt koostab konkreetse kohtu jaoks kõige enam esindatud kutseorganisatsioonide või maaomanike organisatsioonide esitatud ettepanekute põhjal.

Nende hulka kuulub rendileandjaid, kes ei ole samal ajal ka rentnikud (bailleurs non preneurs), ja rentnikke, kes ei ole samal ajal ka rendileandjad (preneurs non bailleurs). Nad jagatakse vajaduse korral kahte kolleegiumi, millest üks hõlmab rendilepingute alusel rendileandjaid ja rentnikke ning teine loonusrendilepingu alusel rendileandjaid ja rentnikke.

Kandidaadid peavad olema vähemalt 26aastased Prantsusmaa kodanikud, neilt ei tohi olla võetud tsiviil-, kodaniku- või ametialaseid õigusi ning neil peab olema vähemalt viieaastane kogemus rendileandja või rentnikuna kas põllumajandusmaa rendilepingu või siis loonusrendilepingu raames.

Kohtusekretärid

Kohtusekretärid (greffiers) on kohtumenetluse spetsialistid, kes abistavad kohtunikke kohtudokumentide koostamisel ja vastutavad kohtu aktide kinnitamise eest, kui seadus seda nõuab.

Kohtusekretär teeb kohtunikuga tihedat koostööd, aidates tal kohtuasju ette valmistada ja menetleda ning viies läbi õigusalast uurimistööd. Nad koostavad vastavalt kohtunike juhistele otsuste ja süüdistusaktide kavandeid. Kohtusekretäride ülesannete hulka võib kuuluda kodanike vastuvõtmine ning juhendamine ja nõustamine kohtuformaalsuste või -menetluslike nõuete täitmisel. Neile võib määrata ka erialase koolitusega seotud ülesandeid.

Kohtusekretär täidab enamiku oma ülesandeid kohtute eri osakondades. Olenevalt kohtu suurusest ja struktuurist võib kohtusekretär täita juhtimisülesandeid kohtu kantselei juhataja, asedirektori või osakonnajuhatajana.

Peakohtusekretär (378 Kb)

Kohtusekretär (375 Kb)

1. jaanuari 2018. aasta seisuga kuulus justiitsministeeriumi kohturegistrite personaliosakonna haldusalasse 10 931 töötajat, kellest 9 368 töötasid kohtutes.

Advokaadid

Advokaadid (avocats) osalevad kohtu tegevuses sõltumatu ja vaba elukutse esindajatena. Nende tegevust reguleerivad normid on peamiselt sätestatud 31. detsembri 1971. aasta seaduses nr 71-1130, millega reformiti teatavaid kohtu- ja õiguselukutseid, ning 27. novembri 1991. aasta dekreedis (décret) nr 91-1197 advokaadi kutseala kohta. 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90-1259, millega muudeti 1971. aasta seadust, ja selle rakendusmäärustega loodi uus advokaadi (avocat) kutseala, ühendades olemasolevad advokaadi (avocat) ja õigusnõustaja (conseil juridique) kutsealad. 25. jaanuari 2011. aasta seadusega, millega reformiti esindamist apellatsioonikohtutes, ühendati omakorda advokaadi ja apellatsioonikohtus esindaja (avoué près les cours d’appel) ülesanded.

Advokaatidel on igapäevategevuses kaks ülesannet: ühelt poolt klientide abistamine ja esindamine kohtus (kohtufunktsioon) ning teiselt poolt õigusnõustamine ja juriidiliste dokumentide koostamine (õigusfunktsioon).

31. detsembri 1971. aasta seaduse artikli 4 lõike 1 kohaselt on advokaatidel sama hästi kui monopoolne seisund poolte abistamisel, esindamisel ja kaitsmisel kohtus, muudes kohtuasutustes ja distsiplinaarkohtutes.

Advokaatidel ei ole ühendust riiklikul tasandil, kuna advokaadid soovivad, et kõik advokatuurid oleksid õiglaselt esindatud. Prantsusmaal ja ülemereterritooriumidel on 16 advokatuuri (barreaux), kusjuures iga advokatuur tegutseb ühe esimese astme kohtu (tribunal de grande instance) juures, iga advokatuuri juhib esimees (bâtonnier) ja iga advokatuuri tegevust juhib advokatuuri nõukogu (conseil de l’ordre); advokatuuri nõukogu ülesanne on käsitleda kõiki kutsealaga seotud küsimusi, tagada, et advokaadid täidavad oma kohustusi, ning kaitsta advokaatide õiguseid.

Riiklik advokatuuride nõukogu (Conseil national des barreaux, CNB), mis on moodustatud 31. detsembri 1990. aasta seadusega (artikkel 15), tunnustatakse avalikes huvides tegutseva institutsioonina (établissement d’utilité publique) ja see on juriidiline isik; nõukogu esindab advokaatide kutseala riigiasutustega suhtlemisel ning püüab tagada kutseala normide ja tavade ühtlustamist.

Riiklikul advokatuuride nõukogul on veebisait, kus igaüks võib tasuta tutvuda teabega, mis puudutab kutseala korraldust ja kutseala päevakajalisi probleeme. Sealt leiab ka kõigi Prantsusmaa advokatuurides registreeritud advokaatide nimekirja. Enamikul suurematest advokatuuridest on oma veebisaidid, millega kõik võivad vabalt tutvuda. Nende veebisaitide aadressid on esitatud Riikliku Advokatuuride Nõukogu (CNB) veebisaidil olevas advokatuuride registris.

CNB koostab riiklikud tegevuseeskirjad normatiivset laadi otsustega, mis avaldatakse ametlikus väljaandes (Journal Officiel) ja mis on advokaatide suhtes vahetult kohaldatavad.

Riiginõukogus ja kassatsioonikohtus töötavad advokaadid moodustavad eraldi kutseala: nad on riigiametnikud, kes nimetatakse ametisse justiitsministri korraldusega ja kellel on ainuõigus esindada pooli nendes kõrgeimates kohtutes. Nende advokaatide tegevust reguleerivad normid on sätestatud peamiselt 10. septembri 1817. aasta määruses (ordonnance), millega loodi riiginõukogu ja kassatsioonikohtu advokaatide ametikohad, 28. oktoobri 1991. aasta dekreedis (décret) nr 91-1125 kutsealal tegutsemise tingimuste kohta ja 11. jaanuari 2002. aasta dekreedis (décret) nr 2002-76 kutseala suhtes kehtestatud distsiplinaarreeglite kohta.

Kõrgeimate kohtute advokaadid kuuluvad eraldiseisvasse advokatuuri või ühingusse, mida juhib esimees, keda abistavad advokatuuri nõukogu 11 liiget. See organ vastutab kutsealal tegutsejate hulgas distsipliini tagamise eest ja esindab kutseala.

Üksikasjalikum teave on esitatud riiginõukogu ja kassatsioonikohtu advokaatide ühingu veebisaidil.

Kas selle valdkonna kohta on olemas andmebaas?

Riiklik advokatuuride nõukogu haldab andmebaasi, mis põhineb Prantsusmaa kohalike advokatuuride liikmete nimekirjadel.

Kas see teave on kättesaadav tasuta?

Andmebaas on riikliku advokatuuride nõukogu veebisaidi kaudu tasuta kättesaadav.

Notarid

Korraldus

Notar (notaire) on avalik-õigusliku ameti kandja, kes nimetatakse ametisse justiitsministri määrusega (arrêté). Notarid tegutsevad siiski sõltumatu ja vaba elukutse esindajatena. Kutseala reguleerivad normid on sätestatud peamiselt XI aasta 25. vantoosi seaduses (Prantsusmaa Vabariigi kalendri järgi), 2. novembri 1945. aasta määruses (ordonnance) nr 45-2590, 19. detsembri 1945. aasta dekreedis (décret) nr 45-0117 notariaadi korralduse kohta, 5. juuli 1973. aasta dekreedis (décret) nr 73-609, mis puudutab notarite erialast koolitust ja notariametisse saamise tingimusi, ja 8. märtsi 1978. aasta dekreedis (décret) nr 78-262 notari tasu määrade kindlaksmääramise kohta.

Kutsealal tegutsejad jagunevad departemangude tasandil notarite kodadesse ja regioonide tasandil nõukogudesse, mis vastutavad oma piirkonna notarite töö reguleerimise ja distsipliini eest. Riigiasutustega suhtlemisel esindab seda kutseala notariaadi kõrgem nõukogu (Conseil supérieur du notariat).

Lisaks kutseala esindamisele valitsusasutustega suhtlemisel on notariaadi kõrgema nõukogu ülesandeks ka eri regioonide nõukogudesse kuuluvate notarite vaheliste ametialaste vaidluste ennetamine ja lahendamine. Notariaadi kõrgemal nõukogul on vabalt ligipääsetav veebisait, millel on esitatud kutseala põhimõtted ning mis sisaldab departemangude ja regioonide notarite ning neid ühendavate kodade ja nõukogude nimekirja.

Roll ja ülesanded

Notaritele on antud õigus väljastada ametlikke dokumente, mis on täitmisele pööratavad, ilma et selleks oleks vaja saada kohtumäärust.

Lisaks on notarite ülesandeks anda nõu üksikisikutele ja ettevõtjatele ametlike dokumentide koostamisel või muudes küsimustes ning oma põhitegevuse kõrval võivad nad täita ülesandeid ka seoses varahalduse ja kinnisvaratehingutega.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid (huissiers de justice) on avalik-õigusliku ameti kandjad, kes nimetatakse ametisse justiitsministri määrusega (arrêté). Nad tegutsevad siiski sõltumatu ja vaba elukutse esindajatena. Kutseala reguleerivad normid on sätestatud peamiselt 27. detsembri 1923. aasta seaduses, 2. novembri 1945. aasta määruses (ordonnance) nr 45-2592, 29. veebruari 1956. aasta dekreedis (décret) nr 56-222 ja 14. augusti 1975. aasta dekreedis (décret) nr 75-770.

Ainult kohtutäituritel on õigus kätte toimetada kohtudokumente ning pöörata täitmisele kohtumäärusi ja täitekorraldusi või -meetmeid. Peale selle võivad nad kas kohtu ülesandel või üksikisikute taotlusel koostada tuvastusprotokolle. Lisaks oma põhitegevusele on neil lubatud tegutseda ka vahendajate, varahaldajate või kindlustusagentidena, tingimusel et nad teavitavad sellest eelnevalt piirkondlikku kohtutäiturite koda ja oma piirkonna apellatsioonikohtu juures tegutsevat peaprokuröri (procureur général).

Nende pädevusse jäävates tsiviil- ja kaubandusasjades oma kohustuste täitmise eest saavad kohtutäiturid tasu vastavalt püsimääradele, mis on sätestatud 12. detsembri 1996. aasta dekreedis (décret) nr 96-1080.

Kutseala esindavad iga apellatsioonikohtu geograafilises piirkonnas departemangude ja regioonide tasandil kohtutäiturite kojad. Olemas on riiklik koda, mis esindab kogu kutseala suhtlemisel avaliku sektori asutustega ning lahendab kodadevahelisi ja eri regioonide kodadesse kuuluvate kohtutäiturite vahelisi vaidlusi. Riiklikul kohtutäiturite kojal on vaba juurdepääsuga veebisait, millel on esitatud kutseala põhimõtted ja kust leiab kohtutäiturite nimekirja.

2. juuni 2016. aasta määrusega (ordonnance) loodi uus kohtutäituri kutseala – commissaire de justice, mis asendab alates 1. juulist 2022 kohtutäituri ja enampakkumise korraldaja (commissaire-priseur judiciaire) kutsealad.

Määruses sätestatakse kohtutäiturite tegevust reguleerivad normid ja nähakse ette, et uus kutseala tuleb üleminekukorra alusel järk-järgult kehtestada 1. juuliks 2022. Kuna kohtutäituri ja sundmüügihalduri ülesanded on osaliselt sarnased ja üksteist täiendavad, otsustati ratsionaliseerida kutsealade praegust korraldust ja liita need üheks kohtutäituri kutsealaks.

Kohtutäitureid käsitlevaid norme hakatakse täies ulatuses kohaldama alates 1. juulist 2022. Alates 1. juulist 2026 asendab see täielikult endised kutsealad: kohtutäiturid ja sundmüügihaldurid, kes ei ole läbinud uue kohtutäituri eriväljaõpet, lõpetavad tegevuse. Alates 1. jaanuarist 2019 asendatakse varasemad riiklikud kohtutäiturite ja sundmüügihaldurite riiklikud kojad uue riikliku kohtutäiturite kojaga (Chambre nationale des commissaires de justice), et valmistada ette nende kahe kutseala järkjärguline ühtlustamine ja seejärel ühendamine.

Muud kohtuametnikud

Kaubanduskohtute kantseleiametnikud (greffiers de tribunaux de commerce) on avalik-õigusliku ameti kandjad, kelle peamine ülesanne on kaubanduskohtu liikmete abistamine istungitel ja kohtu esimehe abistamine tema kõikide haldusülesannete täitmisel. Nad korraldavad kohtu kantselei tööd ning tagavad, et äriregistrit (registre du commerce et des sociétés, RCS) ning kohtu andmebaase ja toimikuid peetakse nõuetekohaselt. Nad väljastavad ametlikke koopiaid, vastutavad dokumentide kinnitamise eest kohtu pitseriga, hoolitsevad kantseleis deponeeritud summade eest ning koostavad kantselei dokumente ja muid oma vastutusalas olevaid ametlikke dokumente.

Kutseala on reguleeritud äriseadustiku artiklitega L.741-1 jj kuni R.741-1.

Kutseala esindab võimudega suhtlemisel kaubanduskohtute kantseleiametnike riiklik nõukogu (Conseil national des greffiers des tribunaux de commerce, CNGTC). Seda organit tunnustatakse avalikes huvides tegutseva institutsioonina (établissement d’utilité publique) ja see on juriidiline isik; nõukogu vastutab kutseala kollektiivsete huvide esindamise eest. Nõukogu korraldab kohtusekretäride ja kohtu kantselei töötajate esialgset ja täiendkoolitust ning kutseeksamite läbiviimist, aitab kaasa praktikakohtade leidmisele ning teeb järelevalvet praktika üle. Kogu vajaliku teabe leiab kaubanduskohtute kantseleiametnike riikliku nõukogu veebisaidilt.

Kaubanduskohtute kantseleiametnikud (366 Kb)

Kaubanduskohtute kantseleiametnikud (palgatöötajad) (366 Kb)

Õigusnõustajad / ettevõtete juristid

Õigusnõustaja (conseil juridique) kutseala ühendati advokaadi (avocat) kutsealaga 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90-1259.

Ettevõtete juristide (juristes) kohta ei ole kutsealaseid erinorme.

Õigusasutuste töötajad

Õigusasutuste töötajad on kohtuametnikud, avalikud teenistujad ja abitöötajad.

Kohtunikud (suci; ains. sudac)

Kohtunikud on alalise ametikohaga kohtutöötajad. Kohtunikuks nimetatav isik peab olema Horvaatia kodanik.

Esimese astme kohtu (općinski sud), kaubanduskohtu (trgovački sud) või halduskohtu (upravni sud) kohtunikuks võib nimetada riikliku kohtuametnike kooli (Državna škola za pravosudne dužnosnike) lõpetanud isiku või isiku, kes juba täidab kohtuniku ülesandeid.

Maakonnakohtu (županijski sud) kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtuametnikuna vähemalt 10 aastat.

Horvaatia Vabariigi kõrgema väärteoasjade kohtu (Visoki prekršajni sud Republike Hrvatske), Horvaatia Vabariigi kõrgema kaubanduskohtu (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske) ja Horvaatia Vabariigi kõrgema halduskohtu (Visoki upravni sud Republike Hrvatske) kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtus 12 aastat.

Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu (Vrhovni sud Republike Hrvatske) kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt 15 aastat kohtuametniku, advokaadi või notarina või õigusteaduse õppejõuna ülikoolis (viimasel juhul arvestatakse töökogemust alates riikliku advokaadieksami sooritamisest) või kes on tuntud jurist, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami, kellel on vähemalt 20aastane töökogemus ning kes on tõestanud oma pädevust konkreetses õigusvaldkonnas ning kutse- ja akadeemilises tegevuses.

Kohtute seadus (Zakon o sudovima)
Riikliku kohtute nõukoja seadus (Zakon o Državnom sudbenom vijeću)
Kohtunike ja teiste kohtuametnike töötasu seadus (Zakon o plaćama sudaca i drugih pravosudnih dužnosnika)

Kohtutöötajad

Ametialaste kantselei ja tehniliste ülesannete täitmiseks vajaliku kohtu avalike teenistujate ja abitöötajate arvu määrab justiitsminister.

Avalike teenistujate ja abitöötajate töötamist kohtutes, praktikat, riikliku erialaeksami korraldust, meetodit ja programmi, nende töötasusid ja muid tööalaseid õigusi, kohustusi ja ülesandeid ning vastutust ametialaste rikkumiste eest reguleerivad avalike teenistujate ja abitöötajate tööõigusnormid ja tööõiguse üldnormid.

Kohtute vabu ametikohti võib täita üksnes justiitsministri heakskiidul.

Avalike teenistujate ja abitöötajate töölevõtmisel kohtutesse tuleb arvestada vähemusrahvuste esindatust.

Määrused kohtu avalike teenistujate ja abitöötajate haridusnõuete kohta võtab vastu justiitsminister.

Kohtunõunikud (sudski savjetnici; ains. sudski savjetnik), kohtu vanemnõunikud (viši sudski savjetnici; ains. viši sudski savjetnik) ja kohtu vanemnõunikud-spetsialistid (viši sudski savjetnici – specijalisti; ains. viši sudski savjetnik – specijalist)

Kohtunõunikuna võib töötada isik, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal ning kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami.

Kohtu vanemnõuniku või Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu nõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt kaks aastat kohtunõunikuna või prokuröri nõunikuna või kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel vähemalt viis aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Kohtu vanema erinõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt neli aastat kohtunõunikuna või prokuröri nõunikuna või kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel kaheksa aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu vanemnõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt neli aastat kohtunõunikuna või prokuröri nõunikuna või kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami, või töötanud vähemalt kaheksa aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu vanema erinõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt kuus aastat kohtunõunikuna või prokuröri nõunikuna või kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel vähemalt kümme aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Kohtunõunike ja kohtu vanemnõunike volitused

Kohtunõunikud, kohtu vanemnõunikud ja kohtu vanemad erinõunikud osalevad kohtuistungitel ja võivad iseseisvalt teostada teatavaid menetlustoiminguid, hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid. Menetluse pinnalt esitavad nad kohtunikule projekti, millele kohtunik oma otsuse tegemisel tugineb, ning kohtuniku loal avaldavad nad vastuvõetud otsuse.

Vastavalt kehtivale kohtute seadusele on kohtunõunikel, kohtu vanemnõunikel ja kohtu vanematel erinõunikel õigus menetleda asju ja esitada otsuste projekte:

1. tsiviilvaidlustes, mille esemeks olev rahaline nõue või hüvitisenõue ei ületa 100 000,00 Horvaatia kunat (HRK), ning kaubandusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 500 000,00 Horvaatia kunat;
2. kollektiivlepingutest tulenevates töövaidlustes;
3. haldusvaidlustes küsimuste üle, mis otsustatakse analoogses vaidluses tehtud lõplikult jõustunud kohtuotsuse alusel, avalik-õiguslike isikute tegude või tegematajätmiste suhtes esitatud kaebuste üle ning haldusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 100 000,00 Horvaatia kunat;
4. täitemenetlustes;
5. pärimismenetlustes;
6. kinnistusraamatu menetlustes;
7. väärteomenetlustes;
8. hagita menetlustes, välja arvatud teovõime piiramise menetlused, kaasomandi lõpetamise menetlustes, piiride kindlaksmääramise menetlustes ja menetlustes, mis toimuvad perekonnaseaduse (Obiteljski zakon) alusel;
9. registreerimismenetlustes;
10. lühendatud maksejõuetusmenetlustes;
11. seoses kohtumenetluse kuludega.

Kohtunõunikel, kohtu vanemnõunikel ja kohtu vanematel erinõunikel on õigus teha toiminguid ja otsuseid teatavates menetlustes, mille puhuks see õigus on neile konkreetselt seadusega ette nähtud.

Teise astme menetlustes ja erakorraliste õiguskaitsevahenditega seotud menetlustes annavad kohtunõunikud, kohtu vanemnõunikud ja kohtu vanemad erinõunikud aru menetluse käigu kohta ja koostavad otsuse projekti.

Kohtunikukandidaadid (sudački vježbenici; ains. sudački vježbenik)

Justiitsministeerium määrab igal aastal kohtutele teatava arvu praktikandikohti vastavalt riigieelarves selleks ette nähtud rahalistele vahenditele.

Kohtunikukandidaatide kohtutesse töölevõtmise tingimusi, nõudeid, kestust ja korraldust reguleeritakse eraldi seadusega.

Eksperdid (stručni suradnici; ains. stručni suradnik)

Kohtutel võib olla ka töötajaid, kes on omandanud asjakohase kutsehariduse või esimese või teise taseme kõrghariduse ja kellel on vajalikud töökogemused defektoloogia, sotsioloogia, haridusteaduse, majandusteaduse, raamatupidamise ja finantsarvestuse alal või muudes asjaomastes valdkondades.

Eksperdid ja eksperdiabid (stručni pomoćnici; ains. stručni pomoćnik) abistavad kohtunikke kohtuasjades, mille puhul on vaja eksperditeadmisi.

Kohtukaasistujad (suci porotnici; ains. sudac porotnik)

Kohtukaasistujad on Horvaatia kodanikud, kes osalevad teatavates menetlustes kohtuistungil ning kes ei täida oma tavatöökohal kohtuniku ülesandeid. Siiski on nad kohtukoosseisu osana kohtunikega võrdsed, kui kriminaalmenetluses teatavas küsimuses otsus langetada tuleb.

Kohtukaasistujaks võib määrata isiku, kes on Horvaatia kodanik ja võimeline selles ametis töötama.

Kohtukaasistujad nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja neid võib sellesse ametisse pärast ametiaja lõppemist tagasi nimetada.

Esimese astme kohtute (općinski sud) ja maakonnakohtute kaasistujad nimetab ametisse maakogu (županijska skupština) ja Zagrebis Zagrebi linnavolikogu (Gradska skupština Grada Zagreba), kellele võivad kandidaate esitada valla- ja linnavolikogud, ametiühingud, tööandjate liit ja Horvaatia majanduskoda.

Enne kohtukaasistujate nimetamist tuleb ära kuulata vastava kohtu esimehe arvamus esitatud kandidaatide kohta.

Kohtu haldusdirektor (ravnatelj sudske uprave)

Üle 15 kohtunikuga kohtul on haldusdirektor.

Kohtu haldusdirektor abistab kohtu esimeest kohtu haldusega seotud ülesannetes, eeskätt järgmises:

• kohtu personali kavandamise ja juhtimisega seotud eriülesanded;
• kohtu avalike teenistujate ja abitöötajate töö korraldamine ja nende tulemuslikkuse jälgimine;
• kohtu avalike teenistujate ja abitöötajate koolitamine ja selle kavandamine;
• kohtu hoone, ruumide ja töövahendite haldamine ning seonduvad investeeringud;
• iga-aastase hankeplaani koostamine ja kooskõlastamine vastavalt õigusele ja kohtu vajadustele;
• riigihankemenetluste korraldamine;
• kohtu finants- ja majandustegevuse järelevalve ning haldus- ja tehniliste toeülesannete täitmine;
• kohtu eelarve- ja omavahendite haldamine ja nende kasutamise jälgimine;
• kohtu haldamisega seotud projektide ettevalmistamises ja teostamises osalemine ning nende elluviimise järelevalve;
• kohtu tööga seotud statistika nõuetekohase ja õigeaegse koostamise kindlustamine;
• koostöö kohalike ja piirkondlike ametiasutustega seadmete ostmisel ja vahendite hankimisel kohtu eriotstarbeliseks tegevuseks;
• muude talle kohtu esimehe määratud ülesannete täitmine.

Kohtu haldusdirektor annab oma tööst aru kohtu esimehele.

Kohtu haldusdirektoriks võib määrata isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal või akadeemiline kraad või erialane kõrgem kutseharidus majandusteaduse valdkonnas ning vähemalt viis aastat erialase töö kogemust.

Kohtu kõneisik (glasnogovornik suda)

Kohtul on kõneisik.
Kõneisikuks on kohtunik, kohtunõunik või muu isik, kelle määrab kohtu esimees vastavalt aastasele tööplaanile.

Maakonnakohtu esimees võib määrata ühe oma kohtu kohtuniku nii selle kohtu kui ka kõikide selle tööpiirkonda kuuluvate esimese astme kohtute (općinski sud) kõneisikuks. Nimetada võidakse ka kõneisiku asetäitja.

Kohtu kõneisik annab teavet kohtu töö kohta kooskõlas kohtute seaduse, kohtute kodukorra (Sudski poslovnik) ning teabevabaduse seadusega (Zakon o pravu na pristup informacijama).

Prokurörid (državni odvjetnici; ains. državni odvjetnik)

Horvaatia Vabariigi peaprokuröri (Glavni državni odvjetnik Republike Hrvatske) ametisse võib nimetada isiku, kes täidab Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitjaks (zamjenik Glavnog državnog odvjetnika Republike Hrvatske) saamise üld- ja eritingimused.

Maakonnaprokurörid (županijski državni odvjetnici) valitakse prokuröride, peaprokuröri asetäitjate, eriprokuratuuris töötavate asetäitjate ning oma ülesandeid vähemalt kahe aasta vältel täitnud maakonnaprokuröri abide hulgast.

Maakonnaprokurörid nimetab Horvaatia Vabariigi peaprokuröri ettepanekul neljaks aastaks ametisse prokuratuurinõukogu (Državnoodvjetničko vijeće) pärast seda, kui Horvaatia Vabariigi prokuratuuri kollegiaalne organ (Kolegij Državnog odvjetništva Republike Hrvatske) on selle kohta arvamuse esitanud.

Munitsipaalprokurörid (općinski državni odvjetnici) valitakse prokuröride ja prokuröri asetäitjate seast.

Munitsipaalprokurörid nimetatakse ametisse neljaks aastaks Horvaatia Vabariigi peaprokuröri ettepanekul ja pärast seda, kui maakonnaprokuratuuri kollegiaalne organ ja maakonnaprokurör on selle kohta arvamuse esitanud.

Prokuröri asetäitjad (zamjenici državnog odvjetnika)

Prokuröri asetäitjad nimetatakse ametisse sellisel viisil, sellistel tingimustel ja sellise menetlusega, millega tagatakse nende erialateadmised, sõltumatus ja sobivus prokuröri ülesannete täitmiseks.

Prokuröri asetäitja ametisse võib määrata Horvaatia kodaniku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning vastab prokuratuurinõukogu seaduses (Zakon o državnoodvjetničkom vijeću) sätestatud eritingimustele.

Munitsipaalprokuröri asetäitja ametisse võib nimetada isiku, kes on lõpetanud riikliku kohtuametnike kooli.

Maakonnaprokuröri asetäitja ametisse võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuametis vähemalt 10 aastat.

Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitja ametisse võib nimetada isiku, kes on vähemalt 15 aastat tegutsenud kohtuniku, advokaadi või notarina või õigusteaduse õppejõuna ülikoolis, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami (viimasel juhul arvestatakse töökogemust alates advokaadieksami läbimisest), või kes on tuntud jurist, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami, kellel on vähemalt 20aastane töökogemus ning kes on tõestanud oma pädevust konkreetses õigusvaldkonnas ning kutse- ja akadeemilises tegevuses.

Kõrgema astme prokuratuuri võib prokuröri asetäitja ametisse nimetada isiku, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele ja kes sai viimasel tööalasel hindamisel hinnanguks vähemalt „täidab tööülesandeid edukalt“.

Prokuratuuri määratakse üks või mitu prokuröri asetäitjat, kes täidavad seal oma ülesandeid alaliselt.

Prokurörid ja prokuröri asetäitjad peavad käituma viisil, mis ei kahjustaks nende enda mainet, ei õõnestaks prokuratuuri mainet ega seaks kahtluse alla nende erapooletust või prokuratuuri sõltumatust ja iseseisvust.

Kui prokurör või prokuröri asetäitja täidab esindusülesandeid või suhtleb riigiametite ja juriidiliste isikutega, peab ta järgima õiguslikkuse, professionaalsuse ja erapooletuse põhimõtteid ning pidama kinni konkreetsete menetlustega seotud tähtaegadest ja prioriteetsuse reeglitest asjade lahendamisel.

Kui prokurör või prokuröri asetäitja ilmub menetluse käigus kohtusse või haldusasutusse, peab ta austama ja kaitsma asjaomase kohtu või asutuse väärikust, enda isiklikku väärikust ning prokuratuuri väärikust.

Prokurör või prokuröri asetäitja peab säilitama oma ülesannete täitmisel saadud ja seadustes ametlike saladustena määratlemata andmete ning poolte ja muude osalejate eraelu ja perekonnaeluga seotud teabe privaatsust, kui see ei kujuta endast süütegu, ning peab hoidma saladuses kõik andmed, mis ei kuulu üldkasutusse.

Prokurör või prokuröri asetäitja ei tohi kuuluda poliitilisse erakonda ega poliitikas osaleda.

Horvaatia Vabariigi peaprokuröri, Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitjaid, prokuröre ja prokuröri asetäitjaid ei saa lugeda vastutavaks õiguslike arvamuste eest, mida on avaldatud seoses juhtumiga, millega nad tegelevad, välja arvatud juhul, kui on rikutud seadusi ja pandud toime süütegu.

Prokuröri nõunikud (Državnoodvjetnički savjetnici)

Prokuröri nõunikud, prokuröri vanemnõunikud (viši državnoodvjetnički savjetnici) ja prokuröri vanemad erinõunikud (viši državnoodvjetnički savjetnici – specijalisti) abistavad prokuröri ja tema asetäitjat nende töös, koostavad otsuste projekte, registreerivad aruandeid, esildisi ja üksikisikute avaldusi, täidavad muid seadustes ja rakendusaktides ette nähtud eriülesandeid kas sõltumatult või järelevalve all ning kooskõlas prokuröri ja tema asetäitja juhistega.

Prokuratuuri kriminaalosakonnas võivad nad esitada süüdistusi selliste süütegudega seotud menetlustes, mille eest karistatakse trahvi või kuni viieaastase vabadusekaotusega.

Prokuratuuri tsiviil- ja haldusosakonnas võivad nad järgmistel juhtudel ilmuda kohtusse ja haldus- või muudesse asutustesse pädeva prokuröri väljastatud konkreetse volikirja alusel:

• munitsipaalprokuratuuris: vaidlustes, kus käsitletav rahasumma ei ületa 100 000,00 Horvaatia kunat;
• maakonnaprokuratuuris: vaidlustes, kus käsitletav rahasumma ei ületa 500 000,00 Horvaatia kunat.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo (Ured za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta) – USKOK

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo on eriprokuratuur, mis hõlmab kogu Horvaatiat ning tegeleb korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudega.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo
Gajeva 30a
10 000 Zagreb

Tel. +385 4591 874
Faks: + 385 1 4591 878

E-post: tajnistvo@uskok.dorh.hr
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise büroo seadus (Zakon o Uredu za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta)

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo (USKOK) direktor

USKOKi tööd juhib direktor, kelle nimetab ametisse peaprokurör pärast seda, kui nii Horvaatia justiitsminister kui ka Horvaatia Vabariigi prokuratuuri kollegiaalne organ on selle kohta arvamuse esitanud. Direktor nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning teda võib sellesse ametisse uuesti nimetada.

Õiguselukutse esindajad, kes pakuvad sõltumatut ja iseseisvat teenust

Õiguselukutse esindajad, kes pakuvad füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusabi nende õiguste ja seaduslike huvide kaitsmisel, on iseseisvad ja sõltumatud teenuseosutajad.

Advokaadid (odvjetnici; ains. odvjetnik)

Advokaadid võivad pakkuda igasugust juriidilist abi.

Eelkõige võivad nad anda õigusnõu, koostada dokumente (lepinguid, testamente, avaldusi jne) ning valmistada ette hagiavaldusi, kaebusi, vaideid, avaldusi, taotlusi, erakorraliste õiguskaitsevahendite taotlusi ja muid esitisi ning esindada oma kliente.

Nad võivad teha oma kutsetööd iseseisvalt või advokaadibüroo või advokaadiühingu kaudu ning nad ei tohi teha toiminguid, mis on advokaadi maine ja sõltumatuse mõistes sobimatud.

Advokaadid peavad tagama kogu oma klientide antud ning nende esindamise käigus muul viisil saadud teabe konfidentsiaalsuse. Selle konfidentsiaalsuse peavad tagama ka kõik muud isikud, kes advokaadibüroos töötavad või on töötanud.

Advokaadil on õigus tasule õigusteenuste eest ning hüvitisele tehtud töö tõttu kantud kulude eest kooskõlas Horvaatia advokatuuri (Hrvatska odvjetnička komora) kehtestatud ja justiitsministri heakskiidetud tariifistikuga.

Kui advokaat kaitseb kedagi ex officio, määrab sellise töö eest makstava tasu suuruse justiitsministeerium.

Maakonnakohtus (županijski sud) võib kostjat esindada ainult advokaat, kusjuures süütegude puhul, mille eest võib määrata pikaajalise vangistuse, võib ex officio määratud või riigi vahenditest tasutav kaitsja olla üksnes advokaat, kes on töötanud advokaadina või õigusasutuses ametnikuna vähemalt kaheksa aastat.

Advokaat peab oma klientidele esitama oma teenuste eest arve. Volikirja tühistamise või tagasivõtmise korral peab advokaat esitama arve 30 päeva jooksul alates volikirja tühistamisest või tagasivõtmisest.

Advokaat peab olema Horvaatia advokatuuri liige. Advokatuur on sõltumatu ja iseseisev juriidilise isiku tunnustega organisatsioon. Horvaatia advokatuur esindab kogu Horvaatia Vabariigi advokatuuri.

Õigus töötada Horvaatia Vabariigis advokaadina tekib pärast advokaatide nimekirja kandmist.

Horvaatia advokatuur
Koturaška 53/II
10 000 Zagreb

Tel. +385 1 6165 200
Faks: +385 1 6170 686

hok-cba@hok-cba.hr
http://www.hok-cba.hr/
Advokaadiseadus

Notariteenus

Notarid (javni bilježnici; ains. javni bilježnik)

Notarid on isikud, kellel on üldsuse usaldus ja kelle nimetab ametisse justiitsminister pärast Horvaatia notarite koja (Hrvatska javnobilježnička komora) korraldatud konkurssi.

Nad on kvalifitseeritud juristid, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja riikliku notarieksami ning kellel on olemas vajalik kogemus. Nad on sõltumatud ja iseseisvad avaliku teenuse osutajad ja klientide palgatud erapooletud eksperdid.

Neil on volitused järgmiseks:

• koostada ja anda välja notariaalseid akte, mis on avalikud dokumendid tehingute ja avalduste kohta, millel poolte õigused põhinevad;
• koostada ja anda välja notariaalselt tõestatud dokumente tehingute kohta, mida nad on teinud või mille juures nad viibisid;
• koostada ja anda välja notariaalmärkeid asjaolude kohta, mille tunnistajaks nad ise on olnud;
• võtta turvaliseks hoiustamiseks vastu dokumente, raha, väärtpabereid ja väärtesemeid, et need teistele isikutele või pädevatele asutustele üle anda (notariaalne hoiustamine);
• kinnitada (tõestada) eraõiguslikke dokumente;
• teha toiminguid ja langetada otsuseid pärimismenetlustes kohtu määratud usaldusisikuna;
• viia ametliku dokumendi alusel läbi täitemenetlusi;
• esindada oma kliente kohtu ja muude avalike asutuste ees, kuid ainult juhul, kui küsimus puudutab otseselt üht nende dokumentidest.

Asjaolu, et pooled ei saa pärimismenetluses muuta kohtualluvust, tähendab, et nad ei saa valida usaldusisikuks konkreetset notarit.

Kui notar esindab poolt kohtu või muu avaliku asutuse ees, on tal advokaadi õigused ja kohustused.

Notar ei või ilma mõjuva põhjuseta keelduda ametikohustuste täitmisest ning ta peab hoidma saladuses kogu teavet, mille ta saab oma tööülesannete täitmise käigus.

Notaril on õigus notaritasudele ja oma pädevusalas tehtud ametlike toimingute kulude hüvitamisele kooskõlas notarite ajutise tasumäära eeskirjadega (Pravilnik o privremenoj javnobilježničkoj tarifi), notarite tasustamise ja kulude hüvitamise eeskirjadega, kui notar tegutseb pärimismenetlustes kohtu määratud usaldusisikuna (Pravilnik o visini nagrade i naknade troškova javnog bilježnika kao povjerenika suda u ostavinskom postupku), ning eeskirjadega notarite tasustamise ja kulude hüvitamise kohta täitemenetlustes (Pravilnik o nagradama i naknadi troškova javnih bilježnika u ovršnom postupku).

Horvaatia Vabariigi notarid peavad astuma Horvaatia notarite koja liikmeks.

Notarite töö üle teevad oma vastavates pädevusalades järelevalvet Horvaatia notarite koda ja justiitsministeerium.

Kui notar töötab kohtu määratud usaldusisikuna pärimismenetluses, teeb tema üle järelevalvet kohus, kes talle selle töö määras.

Horvaatia notarite koda
Koturaška 34/II
10 000 Zagreb

Tel. +385 1 4556 566
Faks: +385 1 4551 544

E-post: hjk@hjk.hr
http://www.hjk.hr/Uredi
Notariaadiseadus (Zakon o javnom bilježništvu)
Notarite tasu seadus (Zakon o javnobilježničkim pristojbama)

Kohtuakadeemia

Kohtuakadeemia on sõltumatu avalik asutus, kes pakub kandidaatidele formaalharidust ja väljaõpet, mis on vajalik selleks, et täita kohtulikke ülesandeid sõltumatult, vastutustundlikult ja iseseisvalt, kutseharidust kandidaatidele, kohtuametite nõunikele ja muudele kohtutöötajatele ning täiendõpet kohtuametnikele. Kohtuakadeemiat juhib direktor ja haldab juhtorgan, kuhu kuulub üheksa liiget. Kohtuakadeemia õppejõud on kvalifitseeritud töötajad, kes valitakse kohtunike, prokuröride ja prokuröri asetäitjate, kõrgharidustaseme õppejõudude ja vajaduse korral muude ametialade esindajate hulgast.

Kohtuakadeemias edendatakse aktiivselt rahvusvahelist koostööd ning akadeemia võtab kasusaaja või osalejana osa Euroopa Liidu projektidest. Nende projektide eesmärk on tugevdada kohtuakadeemiat institutsioonina ja tagada selle sihtrühmade kutsealane areng.

Kohtuakadeemiat käsitlev seadus (Zakon o Pravosudnoj akademiji)

Riiklik kohtute nõukoda (Državno sudbeno vijeće)

Riiklik kohtute nõukoda on sõltumatu ja iseseisev organ, kes tagab kohtuvõimu sõltumatuse ja iseseisvuse Horvaatia Vabariigis. Nõukoda otsustab sõltumatult – kooskõlas põhiseaduse ja seadustega – kohtunike ja kohtute esimeeste ametisse nimetamise, edutamise, üleviimise, ametist vabastamise ja distsiplinaarkaristuste üle, välja arvatud Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu esimehe puhul. Riiklikul kohtute nõukojal on 11 liiget, kellest seitse on kohtunikud, kaks ülikoolide õigusteaduse õppejõud ja kaks parlamendi liikmed, neist üks parlamendi opositsiooni esindaja.

Zakon o državnom sudbenom vijeću)" target="_blank">Riikliku kohtute nõukoja seadus (Zakon o državnom sudbenom vijeću)

Prokuröride nõukogu (Državnoodvjetničko vijeće)

Prokuröride nõukogu on sõltumatu ja iseseisev organ, kes tagab prokuröride sõltumatuse ja iseseisvuse Horvaatia Vabariigis.

Nõukogu vastutab prokuröri asetäitjate ning maakonna- ja munitsipaalprokuröride ametisse nimetamise ja ametist vabastamise, prokuröri asetäitjate distsiplinaarvastutust käsitlevate menetluste korraldamise ja otsuste langetamise, prokuröri asetäitjate üleviimise, prokuröride ja prokuröri asetäitjate varade deklaratsioonide haldamise ja kontrollimise ning muude ülesannete täitmise eest kooskõlas seadusega.

Nõukojal on 11 liiget, kellest seitse on prokuröri asetäitjad, kaks ülikoolide õigusteaduse õppejõud ja kaks parlamendi liikmed, neist üks parlamendi opositsiooni esindaja.

Prokuröride nõukogu liikmed valitakse neljaks aastaks ning kedagi ei või valida enam kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Prokuröride nõukogu seadus (Zakon o Državnoodvjetničkom vijeću)

Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus (Ustavni sud Republike Hrvatske)

Konstitutsioonikohtu loomine, korraldus ja pädevus on sätestatud Horvaatia Vabariigi põhiseaduses (Ustava Republike Hrvatske) ning Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohut käsitlevas konstitutsioonilises seaduses (Ustavni zakon o Ustavnom sudu Republike Hrvatske). 
Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus koosneb 13 kohtunikust, kelle valib ametisse Horvaatia Vabariigi parlament kahekolmandikulise häälteenamusega (arvestades parlamendi liikmete koguarvu). Kohtunikud valitakse silmapaistvate õigusekspertide, eelkõige kohtunike, prokuröride, advokaatide ja ülikoolide õigusteaduse õppejõudude hulgast ning konstitutsioonilises seaduses kehtestatud menetluse ja viisi kohaselt. Konstitutsioonikohtu kohtuniku ametiaeg on kaheksa aastat ja seda võib erandkorras kuni kuue kuu võrra pikendada, kui ametiaeg peaks lõppema enne seda, kui uus kohtunik on ametisse nimetatud või endise kohtuniku ülesanded üle võtnud. Konkursi kohtunikele konstitutsioonikohtusse kandideerimiseks kuulutab välja ning kandidaadid esitab valimiseks Horvaatia Vabariigi parlamendile parlamendikomisjon, kes vastutab põhiseadusega seotud küsimuste eest. Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus valib kohtu esimehe, kelle ametiaeg kestab neli aastat. 
Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohut käsitlevas konstitutsioonilises seaduses on kehtestatud tingimused ja menetlus konstitutsioonikohtu kohtunike valimiseks ja nende ametiaja lõpetamiseks, tingimused ja tähtajad menetluse algatamiseks, et hinnata mõne seaduse põhiseaduslikkust ning muu õigusnormi põhiseaduslikkust ja õiguspärasust, konstitutsioonikohtu menetlus ja tema otsuste õiguslik mõju, põhiseadusega tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ning muud konstitutsioonikohtu töö tegemise ja ülesannete täitmise jaoks olulised küsimused. 
Konstitutsioonikohus tagab Horvaatia Vabariigi põhiseaduse järgimise ja kohaldamise ning tugineb oma tegevuses põhiseadusele ja Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohut käsitlevale konstitutsioonilisele seadusele. 
Konstitutsioonikohus on sõltumatu kõigist riigiasutustest ning otsustab autonoomselt, kuidas kasutada oma toimimise tagamiseks tema jaoks riigieelarves ette nähtud rahalisi vahendeid kooskõlas kohtu aastaeelarve ja seadustega. Konstitutsioonikohtu sisekorraldust reguleerib Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohtu kodukord. Konstitutsioonikohtu töö on avalik ja selle kohtunikel on samasugune puutumatus nagu Horvaatia parlamendi liikmetelgi.

Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus
Trg Svetoga Marka 4
10 000 Zagreb

Tel. +385 1 640 02 50
Faks: +385 1 455 10 55

E-post: Ustavni_sud@usud.hr
https://www.usud.hr/

Õiguselukutsed – sissejuhatus

Itaalia peamised õiguselukutse esindajad on kutselised kohtunikud (magistrati), sealhulgas otsuseid langetavad kohtunikud (giudici), prokuratuuri juristid (pubblici ministeri), advokaadid ja notarid.

Otsuseid langetavad kohtunikud ja prokuratuur

Süsteem, mille järgi kohtunikud ja prokuratuuri juristid oma õigusalaseid ülesandeid täidavad, on sätestatud põhiseaduses.

Kohtunikud

Õigust mõistetakse rahva nimel. Kohtunikud alluvad ainult seadustele (põhiseaduse artikkel 101).

Süsteem, mille järgi kohtunikud oma õiguslikke ülesandeid täidavad, on sätestatud ja reguleeritud õigussüsteemi seadustes.

Ei ole lubatud luua erakorralisi või erikohtuid, vaid ainult tavakohtute juurde kuuluvaid erikodasid. Seadustes on sätestatud, kuidas ja millal võib avalikkus õigusemõistmises otseselt osaleda.

Kohtuniku amet täidetakse avaliku konkursi alusel. Siiski võib ametisse määrata aukohtunikke, kes võivad täita kõiki tavakohtuniku ülesandeid.

Autonoomia ja sõltumatus

Kohus on autonoomne asutus, mis ei sõltu valitsuse teistest harudest (põhiseaduse artikkel 104).

Selle sõltumatuse tagab kohtunike ülemkogu (Consiglio Superiore della Magistratura) – isereguleeriv asutus, mis vastutab kohtunike ametisse määramise ning neile ülesannete jagamise, nende üleviimise, edutamise ja neile distsiplinaarmeetmete määramise eest (põhiseaduse artikkel 105).

Ainuke kohtunike vaheline erinevus on nende töö laad.

Nad määratakse ametisse alaliselt ja neid ei saa ametist vabastada või nende tööd peatada ilma kohtunike ülemkogu otsuseta, mis tehakse kohtusüsteemis kehtestatud põhjustel ja tagatistega, või asjaomase kohtuniku nõusolekul.

Prokuratuuri juristid

Korraldus

Põhiseaduses on sätestatud ka prokuratuuri sõltumatuse ja autonoomia põhimõtete järgimine (artikkel 107).

Artiklis 112 on sätestatud kuritegude kohustusliku kohtu alla andmise põhimõte: kui pädevat prokuröri on teavitatud süüteost, peab ta läbi viima uurimise ning esitama selle tulemused koos vastavate taotlustega hindamiseks kohtunikule. Kriminaalmenetluse algatamise kohustus aitab tagada prokuratuuri sõltumatust oma töös ning toetab kõigi inimeste võrdsust seaduse ees.

Prokuratuur töötab kassatsioonikohtu, apellatsioonikohtute, tavakohtute ning alaealiste asjade kohtute juures.

Ülesanded ja kohustused

Prokuratuur osaleb kõigis kriminaalmenetlustes ning tegutseb riigi nimel. Prokuratuuri juristid osalevad tsiviilmenetlustes juhul, kui see on seadustes ette nähtud (nt teatavates perevaidlustes, õigus- ja teovõimeta isikutega seotud kohtuasjades jne).

Kantselei ja sekretariaadi töötajad

Kohtukantseleides ja prokuratuuri sekretariaatides töötavad mitut liiki haldustöötajad (juhatajad, ametnikud, kohtusekretärid, arveametnikud, asetäitjad jne), kes värvatakse avalikel konkurssidel eksamitulemuste põhjal ning kes on ministeeriumide riikliku kollektiivlepingu raames avalikud teenistujad.
Nad töötavad justiitsministeeriumi kohtute korralduse, töötajate ja talituste osakonna
(Dipartimento dell’organizzazione giudiziaria, del personale e dei servizi) alluvuses ning täidavad registrite pidamise ja toimikute haldamisega seotud ülesandeid ja abistavad kohtuid ja prokuröre igat liiki menetlustes.
Nende koolitamise eest vastutab justiitsministeeriumi töötajate ja koolituste peadirektoraat (Direzione Generale del Personale e della Formazione).

Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid ja notarid

Advokaadid

Advokaat on sõltumatu spetsialist, kes esindab ja abistab oma kliente (üksikisikuid, äriühinguid või valitsusasutusi) tsiviil-, kriminaal- või halduskohtus.

Advokaat kaitseb klienti esindamist käsitleva kokkuleppe ning makstud tasu alusel.

Iga kohtu juurde kuulub kohalike advokaatide nõukogu (Consiglio dell’ordine).

Riigi tasandil on olemas riiklik advokatuur (Consiglio Nazionale Forense).

31. detsembri 2012. aasta seadusega nr 247 on õiguse alal praktiseerimise kohta kehtestatud uued sätted.

Notarid

Notar on sõltumatu spetsialist, kes täidab avalikke ülesandeid: notari töö on kinnitada tema juuresolekul allkirjastatud dokumentide autentsust.

Notari elukutsele kohaldatakse 16. veebruari 1913. aasta seadust nr 89, mis käsitleb notari elukutset ja notariaalarhiivide eeskirju.

Asjaomane riiklik asutus on riiklik notarite koda (Consiglio Nazionale del Notariato).

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Muud asjaomased ametid

Küprosel ei ole muid õigusvaldkonnaga seotud ameteid, näiteks notareid. Kõik õigusasjadega seotud küsimused on õiguslikud küsimused, millega tohivad asjaomaste seaduste kohaselt tegeleda vaid Küprose advokatuuri (Pankýprios Dikigorikós Sýllogos) liikmed. Pensionile jäänud advokaadid võivad muidugi jätkata tegutsemist õigusnõustajatena nii õigusbüroodes kui ka muudes asutustes.

Üheks asjaomaseks ametiks võib pidada juristi abi ametit (dikigorikoí ypálliloi), mille suhtes kohaldatakse eri õigusakte. Juristi abiks saada sooviv isik peab olema lõpetanud keskkooli ja töötanud vähemalt kuus kuud järjest õigusbüroos, tal peab olema laitmatu iseloom ning ta peab esitama asjaomase taotluse selle piirkonna esimese astme kohtu (Eparchiakó Dikastírio) kohtusekretärile (Protokollitís), mille tööpiirkonnas asub õigusbüroo, kus kandidaat töötab.

Prokurörid (Dimósioi Katígoroi)

Korraldus

Üldteave

Peaprokurör (Genikós Eisangeléas) on riigi õigusnõustaja ning lisaks sellele ka vabariigi õigusameti (Nomikí Ypiresía) juhataja ja riigi peaprokurör (Ypéfthynos tis Ypiresías Diacheírisis Poinikón Ypothéseon).

Peaprokuröri juhitavas vabariigi õigusametis töötavad juristid, kellest osa on spetsialiseerunud kriminaalõigusele ja osalevad kriminaalkohtutes (Kakourgiodikeía) käsitletavates kohtuasjades. Peaprokuröri tuleb alati teavitada ja tema annab ka asjakohased juhtnöörid.

Lisaks õigusameti töötajatele tegutsevad riiklike süüdistajatena ka Küprose Politsei (Astynomikí Dýnami Kýprou) töötajad, kellel on kraad õigusteaduses ja õigustöötaja kutse. Kuigi nad on politseiametnikud, annavad nad riiklike süüdistajatena tegutsedes aru peaprokurörile. Peaprokuröril on nende töö korraldamisel samad volitused kui õigusameti juristide töö korraldamisel.

Erijuhtudel on peaprokuröril õigus delegeerida teatavad kohtuasjad nimekatele praktiseerivatele juristidele.

Riikliku süüdistaja ülesanded ja kohustused

Piirkondliku kriminaalkohtu prokuratuuri (Katigoroúsa Archí) tööd juhivad advokaadid (juristid), kes töötavad politseiameti kriminaalmenetlusosakonnas, kuigi see ei välista võimalust, et teatavatel juhtudel tehakse see ülesandeks õigusameti töötajale. Kriminaalkohtu kriminaalmenetlusosakonna tööd juhivad õigusametis töötavad juristid. Sõltumata sellest, kes juhib kriminaalmenetlusosakonna tööd, allutakse peaprokurörile, kellel on õigus alati sekkuda ja kes võib mõnikord kriminaalmenetluse peatada.

Õigusametit juhib peaprokurör, keda abistab asepeaprokurör (Voithós Genikós Eisangeléas), kellele alluvad riiklikud prokurörid (Eisangeleís tis Dimokratías), riiklikud vanemnõustajad (Anóteroi Dikigóroi tis Dimokratías) ja riiklikud nõustajad (Dikigóroi tis Dimokratías). Üks riiklikest prokuröridest juhib kriminaalõiguse osakonda (Poinikó Tmíma) ning annab samuti aru peaprokurörile.

Kohtumenetlused toimuvad võistlevuse põhimõttel. Prokuratuur esitab oma tõendid ja selle kutsutud tunnistajaid küsitletakse, ristküsitletakse ja küsitletakse veel kord. Kui prokuratuur on kõik tunnistajad välja kutsunud, peab kohus otsustama, kas prokuratuur on tõendanud menetluse alustamise põhjendatust. Kui nii, palutakse süüdistataval esitada oma vastuväited ning kohus teavitab teda võimalusest kutsuda oma tunnistajad ja anda ütlusi vande all. Sel juhul ristküsitleb prokuratuuri esindaja nii süüdistatava tunnistajaid kui ka süüdistatavat. Süüdistataval on aga ka õigus anda oma kohalt ütlusi ilma vannet andmata ning sel juhul ristküsitlemist ei toimu.

Kohtuliku arutamise lõppedes teeb kohus oma otsuse. Õigeksmõistva otsuse korral mõistetakse süüdistatav õigeks ja vabastatakse. Süüdimõistva otsuse korral antakse kaitsjale võimalus esitada taotlus väiksema karistuse määramiseks ning kui menetlus on lõppenud, teeb kohus asjakohase otsuse.

Kohtunikud

Korraldus

Küprose kohtute ülesehitus on väga lihtne.

Küprose kõrgeim kohus (Anótato Dikastírio)

Küprose kõrgeim kohus loodi 1964. aasta õigusemõistmise (erinevad sätted) seaduse (O perí Aponomís tis Dikaiosínis (Poikílai Diatáxeis) Nómos tou 1964) [seadus 33/1964] alusel pärast seda, kui Küprose kõrgeima kohtu president ja kõrgeima põhiseaduskohtu (Anótato Syntagmatikó Dikastírio) president olid ametist tagasi astunud, saates nimetatud kohtud sisuliselt laiali, sest Türgi kogukonna esindajad erinevates ametiasutustes ei ilmunud kohale ega andnud oma nõusolekut vajalikele otsustele.

Küprose kõrgeima kohtu liikmed nimetab Küprose Vabariigi president. Praegu on Küprose kõrgeimal kohtul 13 liiget, kellest üks on määratud kõrgeima kohtu presidendiks. Küprose kõrgeima kohtu liikmeks võib nimetada isikuid, kellel on laitmatu iseloom ning kes on vähemalt 12 aastat töötanud õigusala elukutse esindajana.

Kriminaalkohtud (Kakourgiodikeía)

Kriminaalkohus on Küprose Vabariigis esimese astme kõrgeim kriminaalkohus ning koosneb kolmest kohtunikust (kohtu esimees (Próedros), esimese astme kõrgem kohtunik (Anóteros Eparchiakós Dikastís) ja esimese astme kohtunik (Eparchiakós Dikastís)). Kriminaalkohtu liikmed nimetab Küprose kõrgeim kohus ametisse kaheks aastaks esimese astme kohtute esimeeste ning esimese astme kõrgemate kohtunike ja kohtunike seast.

Esimese astme kohtud (Eparchiaká Dikastíria)

Igas Küprose Vabariigi piirkonnas on oma esimese astme kohus, kellel on piiramatu pädevus, välja arvatud loomulikult kohtuasjad, mis kuuluvad Küprose kõrgeima kohtu ja allpool loetletud erikohtute pädevusse. Esimese astme kohtute kohtunikud jagunevad esimese astme kohtute esimeesteks, kõrgemateks kohtunikeks ja kohtunikeks. Esimese astme kohtunikud nimetab ametisse, viib neid üle teise kohtusse ja edutab Küprose kõrgeim kohus.

Perekonnakohtud (Oikogeneiaká Dikastíria)

Perekonnakohtud, mis loodi perekonnakohtute seadusega (O perí Oikogeneiakón Dikastiríon Nómos) (seadus 23/90), koosnevad kolmest liikmest (esimees ja tema kaks abi), kes kõik on juristid ning peavad enne ametisse nimetamist olema edukalt töötanud juristina.

Üüri- ja rendiasjade kohus (Dikastírio Elénchou Enoikiáseon)

See erikohus koosneb kolmest liikmest: esimehest ja tema kahest abist. Kohtu esimees peab olema jurist, kes on edukalt töötanud juristina vähemalt sama kaua, kui on vajalik esimese astme kohtunikuks nimetamiseks.

Töökohus (Dikastírio Ergatikón Diaforón)

Töökohus, nagu üüri- ja rendiasjade kohuski, koosneb kolmest liikmest (esimees ja tema kaks abi). Esimees peab olema töötanud enne ametisse nimetamist juristina viis aastat.

Sõjaväekohus (Stratiotikó Poinikó Dikastírio)

Viimane erikohus on sõjaväekohus, mille esimees on nimekas jurist, kellel on samaväärne tööalane kogemus, kui on nõutav esimese astme kohtunikuks nimetamiseks. Sõjaväekohtu esimees peab olema sõjaväelane, kellel on vähemalt koloneli auaste. Sõjaväekohtu esimehe abid peavad olema sõjaväes teenivad elukutselised sõjaväelased.

Kataloog (Evretírio)

Küprose kõrgeima kohtu veebisaidil on kataloog, mis sisaldab üldist teavet Küprose kohtute kohta.

Ülesanded ja kohustused

Küprose kõrgeim kohus (Anótato Dikastírio)

Küprose kõrgeim kohus tegutseb apellatsioonikohtuna kõikide Küprose Vabariigi alama astme kohtute otsuste edasikaebamise korral ning esimese astme kohtuna mitmetes küsimustes, nagu haldusõigus ja mereõigus. Samuti väljastab Küprose kõrgeim kohus kohtuasja kõigi materjalide kõrgeimale kohtule edastamise korraldusi (certiorari), käskkirju (mandamus) ja muid korraldusi, teeb järelevalvet kõikide teiste Küprose Vabariigi kohtute üle, et tagada nende tõrgeteta töö, ning teostab distsiplinaarkontrolli kohtusüsteemi liikmete üle.

Kriminaalkohtud (Kakourgiodikeía)

Kriminaalkohus on pädev menetlema esimese astme kohtuna kõiki kohtuasju, mis on seotud süütegudega, mille eest saab karistuse määrata karistusseadustiku (Poinikós Kódikas) või mõne muu seaduse alusel, ning mis on toime pandud Küprose Vabariigi territooriumil või suveräänsete baaside aladel ja milles küproslased on õiguserikkujad või kannatanud või mis on toime pandud mõnes muus riigis, kui süüdistatav oli Küprose Vabariigi teenistuses, või Küprose Vabariigis asuva laeva või lennuki pardal või seaduses sätestatud muudes kohtades ja muudel asjaoludel. Ainsaks erandiks on teatavad eriti rasked süüteod.

Esimese astme kohtud (Eparchiaká Dikastíria)

Esimese astme kohtul on esimees ning see kohus on pädev esimese astme kohtuna menetlema kõiki tema kohalikku pädevusse kuuluvaid kohtuasju ja tegema neis otsuseid.

Iga esimese astme kõrgem kohtunik on pädev (teatavate eranditega) tegema otsuse kohtuasjas, mille väärtus ei ületa 500 000,00 eurot, ja esimese astme kohtunik on pädev (teatavate eranditega) tegema otsuse kohtuasjas, mille väärtus ei ületa 100 000,00 eurot.

Esimese astme kohus on pädev menetlema kõiki kriminaalasju, eeldusel et süütegu on pandud toime tema tööpiirkonnas ning selle eest ei karistata pikema kui 5-aastase vangistusega või suurema rahatrahviga kui 50 000,00 eurot ja/või mõlemaga ning mille eest kohus võib määrata ohvrile hüvitise kuni 6000,00 eurot.

Kõik esimese astme kohtu otsused nii kriminaal- kui ka tsiviilasjades võib ilma piiranguteta edasi kaevata Küprose kõrgeimasse kohtusse.

Erikohtud

Perekonnakohtud on pädevad peaaegu kõikides abieluasjades. Üüri- ja rendiasjade kohus on pädev vaidlustes seoses hoonetega, mille suhtes kehtivad üüripiirangud. Töökohus on pädev tööandja ja töövõtja vahelistes vaidlustes, eelkõige väidetava ebaõiglase vallandamise küsimustes. Sõjaväekohus on pädev kriminaalasjades, kuhu on kaasatud rahvuskaardi (Ethnikí Frourá) liikmed või mille puhul on rikutud rahvuskaardi reegleid.

Kõigi loetletud kohtute otsused võib edasi kaevata Küprose kõrgeimasse kohtusse.

Õigusvaldkonna ametite korraldus Advokaadid (Dikigóroi)

Küprose Vabariigis on õigusteenuste osutamiseks ühtne süsteem ning kõiki selliste teenuste osutajaid nimetatakse advokaatideks, sõltumata sellest, millises riigis nad on ülikoolis käinud ja millise teaduskraadi juuraõpingute käigus omandanud.

Internetis on olemas juristide andmebaas, millele juristidel ja kohtunikel on tasuta juurdepääs, ning kõikidele teistele võimaldatakse juurdepääs abonemenditasu maksmise korral.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Sellist ametlikku veebisaiti, kus kohtuotsuseid avaldada, ei ole. Mõned valitud hiljutised kohtuotsused on avaldatud Küprose kõrgeima kohtu veebisaidil.

On mitu erasektori veebisaiti, kus pakutakse kas tasu eest või tasuta juurdepääsu kohtupraktikale. Leginetcy veebisaidil on esitatud õigusaktid, kohtupraktika ja regulatiivsed haldusaktid, mis on tasuta kättesaadavad juristidele, kohtunikele ja valitsusasutustele. Kõik teised, kes soovivad veebisaiti kasutada, peavad teenuse tellima. Kohtuotsuseid sisaldab veebisait CyLaw ja see on kõikidele tasuta.

Advokaadid/juristid (Nomikoí Sýmvouloi)

Nagu eespool mainitud, on Küprosel olemas standardid, mille järgi Küprose advokaadid/juristid oma tööülesandeid täidavad.

Notarid (Symvolaiográfoi)

Küproses puudub notari amet. Notarite ülesandeid täidavad juristid.

Muud õigusvaldkonna ametid

Õigusvaldkonna ametitega on Küprose Vabariigis seotud järgmised ametid.

Kohtusekretärid (Protokollités)

Kohtusekretärid nimetab ametisse Küprose kõrgeim kohus. Nad on kohtuametnikud, kes on enamasti tugeva õigusalase taustaga juristid. Kohtusekretäride konkreetsed tööülesanded on sätestatud asjakohases seaduses. Kõrgeima ametiastmega kohtusekretär juhib kohtutöötajate tööd ja vastutab nende üldise järelevalve eest. Selle ülesande täitmiseks võib kohtusekretäri valida ka Küprose kõrgeim kohus.

Kohtutäiturid (Epidótes)

Kohtutäitureid on kahte liiki: erasektori kohtutäiturite tegevus piirdub erinevate kohtudokumentide kättetoimetamisega ning riigiametnikest kohtutäiturid osalevad peamiselt kohtuotsuste täitmise tagamises.

Juristi abi (Dikigorikoí Ypálliloi)

Juristi abi (dikigorikós ypállilos) peab olema töötanud kuus kuud õigusbüroos ning esitanud asjaomase taotluse selle piirkonna esimese astme kohtu kohtusekretärile, mille tööpiirkonnas asub õigusbüroo, kus kandidaat töötab.

Asjakohased lingid

Peaprokuratuur

Küprose kõrgeim kohus

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Õigusvaldkonna ametid - Läti

Selles osas antakse ülevaade erinevatest Läti õigusvaldkonna ametitest.

Prokurörid

Korraldus

Läti Vabariigi prokuratuur (Prokuratūra) on ühtne tsentraliseeritud kolmetasandiline kohtuasutus. Riigiprokuratuuri juhib riigi peaprokurör (ģenerālprokurors). Riigiprokuratuuri ülesanne on reageerida õigusrikkumistele ning tagada, et selliste rikkumistega seotud asjad lahendatakse seaduses ette nähtud korras. Riigiprokuratuur koosneb järgmistel tasanditel asuvatest institutsioonidest:

1. riigiprokuratuur (Ģenerālprokuratūra);
2. kohturingkondade prokuratuurid (tiesu apgabalu prokuratūras);
3. piirkondlikud või linnaprokuratuurid (rajonu [republikas pilsētu] prokuratūras);
4. eriprokuratuurid (specializētas prokuratūras).

Vajaduse korral võib riigi peaprokurör luua spetsialiseerunud valdkondlikke prokuratuure, millel on piirkondlike või ringkonnaprokuratuuridega sama staatus. Praegu on Lätis viis eriprokuratuuri:

1. organiseeritud kuritegevuse juhtumite ja muid valdkondi käsitlevate küsimuste eriprokuratuur;
2. erinevaid valdkondi hõlmavate küsimustega tegelev eriprokuratuur;
3. Riia maanteetranspordi prokuratuur;
4. finants- ja majanduskuritegude uurimisega tegelev prokuratuur;
5. uimastite ebaseadusliku levitamisega seotud kuritegude uurimisega tegelev prokuratuur.

Riigiprokuratuur võib teha ka järelevalvet riigiasutuste üle, kes küll ei täida süüdistusülesandeid, kuid aitavad täita kriminaalmenetluse raames teatavaid ülesandeid, mis kuuluvad nende pädevusse. Need organid loob, reorganiseerib ja likvideerib riigi peaprokurör. Peale selle langetab riigi peaprokurör otsuseid nende organite struktuuri ja koosseisu kohta vastavalt riigi eelarvest eraldatud vahenditele. Siiani on loodud ainult üks selline organ, nimelt rahapesuvastane talitus.

Prokuratuurid on osa kohtusüsteemist, mis tähendab, et nad tegutsevad seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatult. Seim (Läti parlament), valitsus ja president võivad anda prokuratuurile korralduse teha kindlaks õigusrikkumisega seotud asjaolud ning küsida riigiprokuratuurilt selgitusi. Samas ei tohi nad sekkuda asjaomase prokuratuuri töösse isegi juhul, kui prokuratuur uurib suure riikliku tähtsusega rikkumisi.

Prokurörid võivad esitada vastuväiteid seoses valitsuse ja riigiasutuste vastu võetud õigusaktidega, mis ei ole seadusega kooskõlas. Riigi peaprokurör ja riigiprokuratuuri osakondade peaprokurörid võivad osaleda valitsuse istungitel ning esitada oma arvamuse arutlusel olevates küsimustes.

Roll ja ülesanded

Prokuratuuri ülesanded kohtueelses menetluses on sätestatud prokuratuuriseaduse artiklis 2.

Prokuratuur:

1. teeb järelevalvet uurimisasutuste ja muude organite operatiivtöö üle;
2. korraldab, juhatab ja viib ellu kohtueelseid uurimisi ning annab uurimisasutustele juhiseid kriminaaluurimise elluviimise kohta;
3. algatab kriminaalsüüdistuse esitamise ja tegeleb süüdistusega;
4. kaitseb üksikisikute ja riigi õigusi ning õigustatud huve;
5. esitab seaduses ettenähtud juhtudel kohtule menetluse alustamist käsitleva dokumendi või avalduse.

Kooskõlas kriminaalmenetluse seaduse artikli 36 lõikega 1 täidab prokurör kriminaalmenetluses ülesandeid, mis on seotud uurimise järelevalve, uurimise enda, süüdistuste esitamise ja riikliku süüdistuse esindamisega, ning muid ülesandeid.

Järelevalveprokurör­

Järelevalveprokurör teeb järelevalvet konkreetse kriminaalasja uurimise üle ning võib teha järgmist:

1. muuta menetleva ametniku või uurimisrühma liikmete otsuseid;
2. nõuda, et uurija vahetu ülemus asendaks menetlusjuhi või teeks muudatusi uurimisrühma koosseisus, kui ei järgita juhiseid või rikutakse menetluseeskirju, millega seatakse ohtu kriminaalmenetluse käik;
3. kaaluda menetlevate asutuste või uurimisrühma liikmete, uurija vahetu ülemuse või menetlusega seoses ülesandeid täitva isiku tegevuse või otsuste kohta esitatud kaebusi;
4. teha otsuseid kriminaalmenetluse algatamise või asja teisele uurimisasutusele suunamise kohta;
5. võtta menetlusega seotud meetmeid, teavitades sellest eelnevalt menetlusjuhti.

Menetlusjuht

Järelevalveprokurör (või mõni teine prokurör vanemprokuröri korraldusel) võib saada menetlusjuhiks (procesa virzītājs). See hõlmab kriminaalmenetluse juhtimise ülevõtmist ja otsuse tegemist selle kohta, kas kriminaalsüüdistus tuleks esitada või mitte. Erandjuhul võib riigi peaprokurör, riigiprokuratuuri kriminaalõiguse osakond või ringkonnakohtu peaprokurör määrata prokuröri uurimisetapis menetlusjuhiks.

Menetlusjuhi rollis võib prokurör teha järgmist:

1. jõuda kahtlustatava või süüdistatavaga kokkuleppele süü omaksvõtmises;
2. teha otsuse kriminaalasja kohtule menetlemiseks andmise kohta;
3. suunata asja otsuse langetamisele erimenetluse alusel;
4. lõpetada kriminaalmenetluse, kui see on seaduslikult põhjendatud.

Menetlusjuht võib vastu võtta mis tahes menetluslikke otsuseid ja teha mis tahes menetlustoiminguid või anda nende otsuste või toimingute tegemise uurimisrühma liikmele või menetlusega seotud ülesandeid täitvale isikule.

Vanemprokurör

Vastavalt seaduses sätestatud korrale kontrollib vanemprokurör, kas prokurör täidab talle usaldatud ülesandeid, ning võtab vastu otsuseid kaebuste ja noomituste kohta, mis on seotud järelevalveprokuröri/menetlusjuhi otsuste ja tegevusega. Vanemprokurör võib näiteks teha otsuse järelevalveprokuröri ettepaneku kohta muuta uurija vahetut ülemust või uurimisorganit või otsuse selle kohta, kas süüdistusest loobumine on õigustatud ja seaduslik.

Vanemprokurör võib teha järgmist:

1. muuta uurija, uurimisrühma liikme või nooremprokuröri otsuseid;
2. määrata ametisse või vahetada välja järelevalveprokuröri või prokuröri/menetlusjuhi, kui järelevalve või süüdistuse esitamine ei ole täielikult tagatud, või võtta nende ülesannete eest vastutuse endale;
3. moodustada uurimisrühma, kui töömaht seab ohtu kriminaalmenetluse lõpuleviimise mõistliku aja jooksul;
4. nõuda, et uurijale määrataks teine vahetu ülemus, või anda kriminaaluurimise teisele uurimisasutusele.

Vanemprokuröri otsusega võidakse prokurör arvata uurimisrühma koosseisu. Menetlusjuht võib nõuda, et prokurör täidaks ühte või mitut menetlusülesannet.

Kohtunikud

Korraldus

Kohtusüsteemi põhiseaduslik alus on Läti Vabariigi põhiseaduse (Latvijas konstitūcija) artiklid 82–86, mille kohaselt mõistetakse kohut üksnes kohtutes. Kohtunikud on sõltumatud ja lähtuvad üksnes seadustest. Kohtusüsteemi reguleerib kohtuvõimu seadus. Läti õigusaktide kohaselt on kohtunikud riigiteenistujad.

Riigiasutused, sotsiaalsed ja poliitilised organisatsioonid ning teised juriidilised ja füüsilised isikud peavad austama ja järgima kohtute sõltumatust ja kohtunike puutumatust. Kellelgi ei ole õigust nõuda, et kohtunik annaks aru või esitaks selgitusi selle kohta, kuidas konkreetset kohtuasja on arutatud, või sekkuda kohtumõistmisse, olenemata sellest, millisel eesmärgil seda tehakse. Kohtunikke kaitseb kohtumõistmisega seotud ametiülesannete täitmisel kohtunikupuutumatus. Kohtunik ei või kuuluda mis tahes erakonda ega poliitilisse organisatsiooni.

Roll ja ülesanded

Kohtuniku töö on mõista kohut tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades kooskõlas seadusega.

Tsiviilasjades mõistavad kohtunikud kohut ja lahendavad vaidlusi, mis on seotud füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste (tsiviilõigused, töö- ja peresuhetest tulenevad õigused jne) ning õigustatud huvide kaitsega.

Kriminaalasjades menetlevad kohtunikud isikute vastu esitatud süüdistusi ja teevad otsuseid nende süüdistuste sisu järgi. Kohtunikud võivad süütu isiku õigeks mõista või tunnistada isiku kuriteos süüdi ning määrata talle karistuse.

Haldusasjades teevad kohtunikud kohtulikku järelevalvet täidesaatva võimu tegevuse (asutuste väljastatud haldusaktide või nende võetud konkreetsete meetmete) õiguspärasuse üle ning lahendavad vaidlusi, mis tulenevad avaliku õigusega reguleeritud mis tahes suhetest. Kohtunikud selgitavad välja ka eraisikute avalikust õigusest tulenevad seaduslikud õigused ja kohustused. Haldusõiguserikkumiste korral mõistavad kohtunikud kohut ja lahendavad isikute sooritatud haldusõiguserikkumistega seotud asju.

Kohtunike kutsealased ülesanded hõlmavad kõiki menetlusõiguse kohaseid kohtunike ja kohtute ülesandeid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Kohtusüsteemil on oma portaal, nimelt Läti riiklik kohtute portaal, mis on praegu kättesaadav ainult läti keeles. Selles on esitatud teave Läti kohtusüsteemi kohta, Läti kohtute ja kohtunike loetelu, kohtustatistika ja erinevate kohtumenetluste raames kasutatavate menetluste lühikirjeldus, kusjuures esitatakse nende peamised omadused ja erinevused, ning teave selle kohta, kuidas esitada hagiavaldus kohtuorganitele.

Läti kohtute e-teenuste portaalis on kättesaadavad anonüümitud kohtuotsused, kohtupraktika, kohtuistungite ajakava ja muu teave.  Sisestades kohtuasja või kohtukutse viitenumbri osas „Tiesvedības gaita“ [menetluse seis], saab teavet kohtuasja menetlemise täpse seisu kohta ning on näha, milline kohus ja millisel tasandil asja arutab, eelseisvate kohtuistungite toimumise aeg, vastuvõetud otsused, esitatud vastuväited ja kohtumenetluse tulemused.

Kohtute tegevusaruanded avaldatakse ka kohtute ameti veebisaidil.

Teavet aktuaalsete kohtusüsteemiga seotud poliitikaküsimuste kohta avaldatakse ka Läti justiitsministeeriumi veebisaidil. Portaal on kättesaadav ka inglise keeles.

Elektroonilist teavet Läti kõrgeima kohtu ja tema tegevuse kohta on võimalik saada kõrgeima kohtu veebisaidilt. Portaal on kättesaadav ka inglise keeles.

Advokaadid

Korraldus

Advokaadid on sõltumatud õigusala töötajad, kes osutavad õigusabi, kaitstes ja esindades isikute õigustatud huve kohtus ja kohtueelsel uurimisel, andes õiguslikku nõu, vormistades juriidilisi dokumente ja täites muid õigusülesandeid.

Advokaadid on kohtusüsteemi liikmed, kes menetlevad kohtuasju Läti Vabariigi kohtutes või kohtueelse uurimise organites, kui vaidluse pooled, süüdistatavad ja muud huvitatud isikud (kliendid) on nad valinud seda tegema, samuti seaduses sätestatud juhtudel kohtu esimehe, kohtueelse uurimise organi juhi või Läti vandeadvokaatide nõukogu nimel. Advokaadid pakuvad ka muul kujul õigusalast nõu vastavalt seaduses sätestatud korralehttp://www.likumi.lv/doc.php?id=59283.

Lätis võivad advokaadina tegutseda järgmised isikud:

1. Läti kodanikud;
2. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kellel on kvalifikatsioon, et tegutseda advokaadina teises Euroopa Liidu liikmesriigis (ELi liikmesriikide advokaadid);
3. välisriigi advokaadid (advokaadid väljastpoolt ELi liikmesriike), kes võivad praktiseerida Lätis kooskõlas Läti suhtes siduvate õigusalast abi käsitlevate välislepingutega.

Lätis on kõik vandeadvokaadid sõltumatud õigusala töötajad, kes koos moodustavad Läti vandeadvokaatide koja (Latvijas Zvērinātu advokātu kolēģija), mis on riiklik sõltumatu vandeadvokaatide kutseorgan. Läti vandeadvokaatide koda koosneb järgmistest organitest: vandeadvokaatide üldkoosolek, Läti vandeadvokaatide nõukogu, auditikomisjon ja distsiplinaarkomisjon.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Teave Läti vandeadvokaatide koja ja Läti vandeadvokaatide nõukogu kohta, teave õigusaktide kohta, advokaatide ja kohtute kohta, kus nad tegutsevad (koos kontaktandmetega), koos teabega muude Läti õigusvaldkonna ameteid käsitlevate küsimuste kohta on kättesaadav Läti vandeadvokaatide nõukogu veebisaidil.

Notarid

Korraldus

Vannutatud notarid tegelevad kohtuorganite järelevalve all olevate notariaalsete küsimustega vastavalt notariaadiseaduses sätestatud korrale. Vannutatud notarid on kohtusüsteemi liikmed, kes tegutsevad ringkonnakohtute juures ja täidavad neile seaduses määratud ülesandeid. Oma ülesannete täitmisel on vannutatud notarid käsitatavad riigiametnikena. Ametiülesannete täitmisel on vannutatud notarid rahaliselt sõltumatud ning nende tasud määrab kindlaks valitsus.

Notariaadiseaduse kohaselt on vannutatud notaritel õigus teha järgmist:

1. koostada notariaalakte;
2. koostada notariaalseid tõendeid;
3. võtta hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente;
4. võtta hoiule kohustusega seotud esemeid;
5. menetleda pärimisküsimusi;
6. koostada vara jagamise ettepanekuid seaduses sätestatud juhtudel;
7. menetleda lahutusi (tingimusel et mõlemad abikaasad on sellega kirjalikult nõustunud ja vaidlusküsimused puuduvad);
8. teha muid seadustes ette nähtud toiminguid.

Notariaadiseaduse kohaselt on vannutatud notaritel õigus teha ka järgmist:

1. hoolitseda kinnistusraamatutes õiguste tugevdamise ja õiguste tagamise eest ning riiklikus kinnistusametis ja äriregistri alla kuuluvates registrites õiguste dokumenteerimise, tagamise ja muude üksikasjade eest;
2. hankida avalikelt, omavalitsuste ja erasektori asutustelt ning ametnikelt ja eraisikutelt notariaalselt kinnitatavate ja tõestatavate toimingute tegemiseks või kinnitamiseks vajalikud load, tõendid ja muud dokumendid;
3. koostada vannutatud notari tegevusega seotud aktide, lepingute ja muude dokumentide kavandeid ning valmistada ette koopiaid ja tõlkeid;
4. pakkuda muud õigusalast nõu;
5. pakkuda sertifitseeritud vahendajana vahendamist vastavalt vahendamist käsitlevas seaduses kehtestatud sätetele ja korrale.

Kõik Läti vannutatud notarid kuuluvad Läti vannutatud notarite kotta (Latvijas Zvērinātu notāru kolēģija), mis on vannutatud notarite sõltumatu riiklik organ. Läti vannutatud notarite nõukogu (Latvijas Zvērinātu notāru padome) on vannutatud notarite esindus- ja järelevalveorgan ning Läti vannutatud notarite koja haldus- ja täitevorgan. Nõukogu ülesanded on sätestatud notariaadiseaduse artiklis 230.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Teave vannutatud notarite tegevuse ja arvu, nende büroode asukoha ja muude Läti notarisüsteemiga seotud küsimuste kohta on kättesaadav ametlikul Läti notarite veebisaidil.

Vannutatud kohtutäiturid

Korraldus

Vannutatud kohtutäiturid (Zvērināti tiesu izpildītāji) kuuluvad kohtusüsteemi. Vannutatud kohtutäiturid tegutsevad ringkonnakohtute juures, jõustavad kohtuasutuste ja muude organite otsuseid ning teevad muid seaduses ette nähtud toiminguid.

Vannutatud kohtutäiturid on sõltumatud õigusala töötajad, kuid oma ametiülesannete täitmisel käsitatakse neid riigiteenistujatena. Oma ülesannete täitmisel on vannutatud kohtutäiturid sõltumatud ja lähtuvad üksnes seadustest.  Nõudmised ja korraldused, mille vannutatud kohtutäiturid on esitanud oma ametiülesannete täitmisel, on riigi territooriumil kõigile pooltele siduvad.

Vannutatud kohtutäiturid täidavad oma kohustusi selle ringkonnakohtu tööpiirkonnas, mille juures nad tegutsevad. Vannutatud kohtutäiturite arvu, nende ametikohad, tööpiirkonnad ja tööpiirkondade piirid määrab kindlaks valitsus.

Ametiülesannete täitmisel kohaldavad vannutatud kohtutäiturid tsiviilkohtumenetluse seadust ja teisi õigusakte ning järgivad Läti vannutatud kohtutäiturite nõukogu (vannutatud kohtutäiturite esindus- ja järelevalveorgan Lätis) heaks kiidetud metoodikat ja kohtupraktikas saadud kogemusi.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Teave vannutatud kohtutäiturite büroode asukoha, nende kutseala ja Läti vannutatud kohtutäiturite nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide kohta on kättesaadav Läti vannutatud kohtutäiturite nõukogu veebisaidil. Portaal on praegu kättesaadav vaid läti keeles.

Õigusteenuseid tasuta pakkuvad organisatsioonid

Lätis sellist liiki organisatsioonide loetelu puudub.

Lingid

Prokuratuur

Rahapesuvastane talitus

Läti riiklik kohtute portaal

Kohtute amet

Läti vandeadvokaatide nõukogu

Läti notarid

Läti vannutatud kohtutäiturite nõukogu veebisait

Läti Vabariigi justiitsministeerium

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Leedu õigusvaldkonna ametite hulka kuuluvad:

• prokurörid (prokurorai),
• kohtunikud (teisėjai),
• advokaadid (advokatai),
• notarid (notarai),
• kohtutäiturid (antstoliai).

Prokurörid

Korraldus

Leedus on 56 territoriaalset prokuratuuri:

• 51 ringkonnaprokuratuuri,
• 5 piirkondlikku prokuratuuri.

Riigiprokuratuur (Generalinė prokuratūra) vastutab territoriaalsete prokuratuuride (teritorinės prokuratūros) tegevuse eest. Riigi peaprokuröri nimetab seitsmeks aastaks ametisse Leedu Vabariigi President (Lietuvos Respublikos Prezidentas) parlamendi (Seimas) nõusolekul.

Riigi peaprokurör vastutab parlamendi ja presidendi ees. Prokuröride liigid on:

• riigi peaprokurör (generalinis prokuroras),
• territoriaalsed (piirkonna või ringkonna) peaprokurörid (vyriausieji (apylinkių arba apygardų) prokurorai),
• muud prokurörid.

Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri vahel ei ole ei alluvussuhet, jagatud pädevust ega muud liiki erisuhet.

Roll ja ülesanded

Prokuratuuride ülesandeks on:

• organiseerida ja juhtida eeluurimist,
• esindada riiklikku süüdistust kriminaalasjades,
• kaitsta avalikku huvi,
• tagada õiglus,
• abistada kohtunikke õigusemõistmisel.

Prokurörid menetlevad kõiki kriminaalasju ning tsiviil- ja haldusasju hagis esitatud järjekorras.

Kohtunikud

Korraldus

Leedus ei ole erinevat liike kohtunikke – kõik on elukutselised kohtunikud (profesionalūs teisėjai).

Kohtusüsteemi üldised põhimõtted on sätestatud põhiseaduses ja kohtuid reguleerivas parlamendi õigusaktis. Kohtud on sõltumatud ja neil on järgmised omavalitsuslikud organid:

• kohtunike üldkogu (Visuotinis teisėjų susirinkimas),
• kohtunõukogu (Teisėjų taryba),
• kohtunike aukohus (Teisėjų garbės teismas).

Kohtuid abistab nende tegevuses riiklik kohtute amet (Nacionalinė teismų administracija).

Õigusvaldkonna ametite korraldus: juristid

Vandeadvokaadid/Advokaadid

Leedus tegutsevad advokaadid (advokatai) ja advokaadi abid (advokatų padėjėjai). Advokaadi abid võivad esindada oma kliente tsiviilkohtumenetluses ja kaitsta neid kriminaalmenetluses oma juhendava advokaadi nõusolekul ja seaduses sätestatud juhtudel.

Advokaate ja advokaatide abisid ei klassifitseerita. Advokaadid võivad vabalt valida endale valdkonna, millele spetsialiseeruda.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Rohkem teavet leiate Leedu Advokatuuri (Lietuvos advokatūra) veebisaidilt.

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs Leedu Advokatuuri veebisaidile on tasuta.

Õigusnõustajad

Leedus ei ole õigusnõustajaid.

Notarid

Korraldus

Leedus on vaid ühte liiki notareid (notarai). Notarite arvu, nende bürood ja tööpiirkonna määrab justiitsminister. Notarid nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister (Teisingumo ministerija).

Notarid kuuluvad Notarite Koja (Notarų rūmai) alluvusse. Igal aastal esitab Notarite Koda justiitsministrile üksikasjaliku aastaaruande oma tegevuse kohta koos järgmise aasta väljavaadetega ja notaritele mõeldud tegevusjuhistega.

Notarite tegevust reguleerivad õigusaktid kiidab heaks justiitsminister, pidades silmas Notarite Koja eestseisuse (Notarų rūmų prezidiumas) arvamust.

Kui justiitsminister leiab, et Notarite Koja resolutsioon või otsus on vastuolus Leedu Vabariigi õigusega, võib ta esitada kaebuse Vilniuse piirkonnakohtusse (Vilniaus apygardos teismas) selle resolutsiooni või otsuse tagasitäitmiseks.

Rohkem teavet leiate Leedu Notarite Koja veebisaidilt.

Roll ja ülesanded

Notarite Koja peamised ülesanded on:

1. notarite tegevuse koordineerimine;
2. notarite ametialase arendamise eest hoolitsemine;
3. notarite huvide kaitsmine ja esindamine riiklikes valitsus- ja haldusasutustes;
4. õigusaktide eelnõude kavandamine küsimustes, mis käsitlevad notariaati, ja nende esitamine justiitsministeeriumile;
5. notarite ametialase praktika ühtlustamine;
6. notarite ametipidamise ja kutse-eetika järgimise järelevalve teostamine;
7. notarite ametitegevuse käigus koostatud dokumentide säilimise ja kasutamise tagamine;
8. notarite väljaõppe tagamine;
9. Notarite Koja põhikirjas (Notarų rūmų statutas) ette nähtud muude ülesannete täitmine.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Leedus on vaid ühte liiki kohtutäitureid (antstoliai).

Rohkem teavet kohtutäiturite kohta leiate kohtutäiturite veebisaidilt ja Kohtutäiturite Koja (Antstolių rūmai) veebisaidilt.

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Sellel lehel esitatakse teave õigusvaldkonna ametite kohta (ameti kirjeldus, kutsealale juurdepääsu tingimused jne).

Ülevaade kohtusüsteemist

Luksemburgis jagunevad kohtud kahte harusse, milleks on üldkohtud ja halduskohtud. Vaidluste laad määrab, kumb haru juhtumit menetleb.

Üldkohtute (l’ordre judiciaire) hulka kuulub kolm rahukohut (justices de paix), kaks piirkondlikku kohut (tribunaux d’arrondissement), apellatsioonikohus (Cour d’Appel) ja kassatsioonikohus (Cour de Cassation). Nendel kohtutel on pädevus tsiviil-, kaubandus-, kriminaal- ja tööõigusega seotud vaidlustes. Sellesse harusse kuuluvad nii kohtunikud (magistrats du siège) kui ka prokurörid või aseprokurörid (magistrature debout).

Haldusharu koosneb ühest esimese astme halduskohtust (Tribunal administratif) ja ühest kõrgemast halduskohtust (Cour administrative). Need kohtud arutavad vaidlusi haldus- ja maksuküsimustes (impôts directs).

Konstitutsioonikohus (Cour constitutionnelle) koosneb üldkohtute ja halduskohtute kohtunikest. Konstitutsioonikohus tagab, et õigusaktid on kooskõlas põhiseadusega, mis on riigi tähtsaim õiguslik alus.

Kohtunikud ja prokurörid

Kohtunikuks või prokuröriks saamiseks on kaks võimalust.

Töölevõtmine konkursi alusel

Tulevased kohtunikud või prokurörid ehk nooremkohtunikud või -prokurörid (attachés de justice) võetakse tööle konkursi alusel. Konkursile pääsemiseks peab kandidaat vastama järgmistele tingimustele:

1. ta peab olema Luksemburgi kodanik;
2. tal peavad olema täielikud kodanikuõigused ja poliitilised õigused ning ta peab esitama vajalikud tõendid oma hea maine kohta;
3. tal peab olema Luksemburgi kõrgkooli õigusteaduste kraad, mis vastab tunnustatud magistrikraadile, või täielik välismaine õigusteaduste kraad, mis vastab magistrikraadile ning mida aktsepteerib ja tunnustab kõrghariduse valdkonnas vastutav minister, lähtudes 18. juuni 1969. aasta muudetud seadusest kõrghariduse ning välismaiste kõrghariduskraadide ja -diplomite tunnustamise kohta;
4. ta peab piisaval määral oskama letseburgi, prantsuse ja saksa keelt;
5. ta peab olema läbinud vähemalt 12-kuulise kohtuniku- või notariameti kutsepraktika;
6. ta peab vastama füüsilise ja vaimse sobivuse nõuetele, mida kinnitab arstlik ja psühholoogiline läbivaatus.

Konkursi korraldab kohtunikest ja prokuröridest koosnev komisjon, mis vastutab nooremkohtunike või -prokuröride töölevõtmise ja koolitamise eest. Konkurss koosneb kolmest kirjalikust katsest tsiviilõiguse ja tsiviilmenetluse, kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse ning haldusõiguse ja haldusvaidluste valdkonnas. Sisuliselt tuleb katsetes koostada kohtuotsus või -määrus. Edukaks soorituseks peab kandidaat saama vähemalt kolm viiendikku kolme katse kogupunktidest ja vähemalt pooled iga katse punktidest. Komisjon järjestab kandidaadid nende lõpliku punktisumma järgi. Kandidaadid võetakse tööle paremusjärjestuse alusel.

Töölevõtmine kandideerimistoimiku alusel

Tegemist on alternatiivse töölevõtmiskorraga, mida kasutatakse vaid siis, kui konkurssi ei läbi piisav arv nooremkohtuniku või -prokuröri kandidaate, mille määrab igal aastal justiitsminister.

Kandidaat peab:

1. vastama konkursile pääsemiseks vajalikele tingimustele nr 1, 4 ja 6;
2. omama praktika läbimist tõendavat diplomit;
3. olema tegutsenud advokaadina kokku vähemalt viis aastat.

Komisjon kutsub kandidaadid individuaalvestlusele. Vestlusel osaleb psühholoogia eriala spetsialist, kes esitab iga kandidaadi kohta põhjendatud arvamuse. Kandidaatide valimise kriteeriumid on Luksemburgi õiguse alase täienduskoolituse lõpueksamite ja praktika lõpueksami tulemused, töökogemus, mis tahes lisakvalifikatsioonid ja publikatsioonid Kandidaadid valib komisjon.

Põhiseadusega on tagatud kohtukoosseisu kuuluvate kohtunike poliitiline sõltumatus. Seega ei ole kohtunikke võimalik tagandada. Kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku võib ametist tagandada või tema volitused võib peatada vaid kohtuotsusega. Lisaks on kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku üleviimine võimalik vaid tema määramisega uuele ametikohale, kuid seda on võimalik teha vaid asjaomase isiku nõusolekul. Sellest olenemata võib töövõimetuse või väärkäitumise tõttu peatada kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku volitused või ta ametist vabastada või üle viia vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.

Kohtunik ei tohi samal ajal olla valitsuse ega parlamendi liige, linnapea, linnavalitsuse liige või kohaliku omavalitsuse volikogu liige, töötada ühelgi avaliku või erasektori palgalisel ametikohal, olla notar või kohtutäitur, töötada sõjalisel või kiriklikul ametikohal või olla advokaat. Kohtunikud on erapooletud ja kohustatud hoidma ametisaladust. Nende töötasu on sätestatud seaduses.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil kohtuniku ja prokuröri kutseala käsitlevalt lehelt.

Advokaadid

Advokaadi (avocat) kutseala on reguleeritud advokaadi kutseala käsitleva 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega.

Advokaadid on vaba ja sõltumatu kutseala esindajad. Advokaadid võivad oma kutsealal tegutseda enda nimel. Nad võivad ka luua juriidilise isiku staatusega advokaadibüroosid. Vaid advokaatidel on õigus abistada või esindada pooli ning võtta nende nimel sõna mis tahes õigusasutustes, võtta pooltelt vastu dokumente ja tunnistusi eesmärgiga esitada need kohtule, koostada ja allkirjastada vajalikke menetlusdokumente ning valmistada ette kohtuasju.

Ainult advokaadid võivad anda korrapäraselt ja tasu eest õigusalast nõu või koostada teiste isikute nimel eraõiguslikke dokumente. Samuti esindavad või abistavad advokaadid oma kliente rahvusvahelistes kohtutes, näiteks Euroopa Liidu Kohtus või Euroopa Inimõiguste Kohtus. Advokaadid on kohustatud hoidma ametisaladust – see on avaliku korra kohane nõue, mille rikkumine on süütegu.

Selleks et advokaat võiks töötada Luksemburgis, peab ta olema registreeritud Luksemburgi Suurhertsogiriigi advokatuuris. See kehtib ka Euroopa advokaatide puhul, kes soovivad tegutseda Luksemburgis oma päritoluriigi kutsenimetuse all.

Advokatuuri (ordre des avocats) register sisaldab kuut nimekirja:

1. nimekiri: täieõiguslikud advokaadid (avocats à la Cour);

2. nimekiri: advokaadid;

3. nimekiri: advokatuuri auliikmed (avocats honoraires);

4. nimekiri: Euroopa Liidu advokaadid, kes tegutsevad oma päritoluriigi kutsenimetuse all;

5. nimekiri: täieõiguslike advokaatidena kvalifitseeruvad advokaadibürood;

6. nimekiri: muud advokaadibürood.

Selleks et registreerida end Luksemburgi advokatuuris, peab advokaat vastama järgmistele tingimustele:

• esitama vajalikud tõendid oma hea maine kohta;
• tõendama kutsepraktikale lubamise tingimuste täitmist või tõendama, et ta on edukalt sooritanud sobivustesti, mis on ette nähtud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide advokaatidele 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega, millega kehtestatakse advokaadi kutseala jaoks vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldine süsteem; või tõendama selliste tingimuste täitmist, mis lubavad 13. novembri 2002. aasta muudetud seaduse alusel (millega võetakse Luksemburgi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/5/EÜ (millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon)) kanda asjaomane isik registrisse Luksemburgi Suurhertsogiriigis oma päritoluriigi kutsenimetuse all töötava advokaadina; ning tõendama, et ta valdab keeli, milles on koostatud õigusaktid ning mida kasutatakse asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses;
• olema Luksemburgi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
• valdama keeli, milles on koostatud õigusaktid ning mida kasutatakse asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses, ilma et see mõjutaks 10. augusti 1991. aasta muudetud seaduse artikli 31 lõike 1 kohaldamist. Letseburgi ja saksa keele puhul on nõutav Euroopa keeleõppe raamdokumendi kohane kuulamisoskus tasemel B2, suulise eneseväljenduse oskus tasemel B1 ning ainult saksa keele puhul lugemisoskus tasemel B2. Prantsuse keele puhul peab arusaamine ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskus olema sama raamdokumendi tasemel B2.
  Ilma et see mõjutaks eelmises lauses öeldut, peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ (millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon) artiklis 10 osutatud Euroopa advokaadid, kes kantakse advokatuuri registri I nimekirja, tõendama ainult õigusaktides kasutatava keele põhjalikku tundmist 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses, kui nende kutsealane tegevus piirdub tegevusega, mille puhul ei ole muude seaduses osutatud keelte valdamine vajalik. Nõutav keeleoskus peab olema sellisel tasemel, nagu on märgitud käesoleva punkti teises lauses.

Täiendavad selgitused seoses keelenõuetega

Üksikisikuna registreeritud advokaadid peavad oma kutsetegevuse alustamiseks tõendama õigusaktides kasutatava keele head valdamist 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses ning mis tahes muu keele head valdamist, ilma et see mõjutaks eespool esitatud tingimuste täitmist.

II nimekirja kantud advokaadid peavad ka oskama Luksemburgis asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes kasutatavaid keeli, mille oskamine võib olla vajalik nende kutsepraktikast tulenevate kohustuste täitmiseks.

Advokaadil, kes võtab juhtumi vastu, peavad olema nõutavad kutsealased teadmised ja nõutav keeleoskus; vastasel juhul võidakse tema suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid.

Advokatuuri nõukogu võib pärast justiitsministri arvamuse ärakuulamist vabastada Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kandidaadi kodakondsuse nõudest, kui selle riigiga on sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkulepe. See kehtib ka selliste kandidaatide suhtes, kellel on poliitilise pagulase staatus ja kellel on õigus saada Luksemburgis varjupaika.

Vaid I nimekirja kuuluvatel advokaatidel on õigus kasutada täieõigusliku advokaadi (avocat à la Cour) tiitlit. I nimekirja kandmiseks tuleb neil teha järgmist:

• II nimekirja kantud advokaatidena peavad nad olema läbinud kaheaastase kutsepraktika ning sooritanud selle lõpueksami,
• või peavad nad olema edukalt sooritanud sobivustesti, mis on ette nähtud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide advokaatidele 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega, millega kehtestatakse advokaadi kutseala jaoks vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldine süsteem,
• või, olles saanud Euroopa advokaadina loa tegutseda oma päritoluriigi kutsenimetuse all, tõendama, et on vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraselt tegutsenud Luksemburgis ja Luksemburgi õiguse, sealhulgas Euroopa Liidu õiguse valdkonnas, või kuuluma 13. novembri 2002. aasta muudetud seaduse (millega võetakse Luksemburgi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon) artikli 9 lõike 2 reguleerimisalasse.

Ainult täieõiguslikel advokaatidel on õigus teha toiminguid, mille tegemiseks on õigusaktide kohaselt vaja õiguslikku esindajat, nimelt poolte esindamiseks konstitutsioonikohtus, halduskohtutes, ülemkohtus ja tsiviilasju arutavates piirkondlikes kohtutes, poolte kaitsmiseks, neilt kohtule esitatavate tõendite ja dokumentide vastuvõtmiseks, vajalike dokumentide nõuetekohase allkirjastamise tagamiseks ning kohtuasja ettevalmistamiseks.

II nimekirja kantud advokaadid ja Euroopa advokaadid, kellel on lubatud tegutseda oma päritoluriigi kutsenimetuse all ja kes on kantud IV nimekirja, tohivad neid toiminguid teha ainult juhul, kui neid abistab selles I nimekirja kantud täieõiguslik advokaat. Kuna puuduvad piirangud poolte esindamisele kohtutes, kus õigusliku esindaja kasutamine ei ole kohustuslik, võivad II või IV nimekirja kantud advokaadid seal pooli esindada ilma täieõigusliku advokaadi abita.

Advokaadiõpe, mis on reguleeritud 10. juuni 2009. aasta suurhertsogi määrusega (milles käsitletakse kutsepraktika korraldust ja notari kutsealale juurdepääsu reguleerimist), hõlmab kutsepraktikat, mis koosneb Luksemburgi õigust käsitlevast täienduskoolitusest ja praktikast.

Pärast Luksemburgi õigust käsitleva täienduskoolituse tunnistuse saamist kantakse praktikandid ühe Luksemburgi advokatuuri II nimekirja.

Kutsepraktika eesmärk on advokaadi kutseoskuste omandamine. Kõrgkooliõpingud võimaldavad praktikandil omandada põhjalikke õigusalaseid teadmisi ning Luksemburgi õigust käsitlevate lisakursuste abil täiendatakse neid teadmisi Luksemburgi õiguse spetsiifiliste aspektidega. Kutsepraktikas pannakse rõhk peamiselt advokaadi kutseoskuste omandamisele, harjutades ametit juhendaja käe all ning läbides konkreetselt kutseoskuste omandamiseks mõeldud kursuseid.

Kutsepraktika kestab vähemalt kaks aastat ning lõpeb eksamiga. Pärast selle eksami sooritamist saab kandidaadist täieõiguslik advokaat ning ta kantakse I nimekirja.

Põhjendatud taotluse korral võib juhtkomitee lubada praktikandil töötada vähemalt kolm kuud ja kõige rohkem kuus kuud oma praktikaajast mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas advokaadibüroos. Seda nõuetekohaselt võimaldatud praktikaperioodi võetakse arvesse kutsepraktika kestuse arvestamisel.

Advokaadid moodustavad advokatuuri (ordre des avocats), mis on riigiasutustest ja kohtunikkonnast sõltumatu organ. Advokatuurid asuvad Luxembourgis ja Diekirchis. Mõlemad advokatuurid on juriidilised isikud. Advokatuur koosneb järgmistest üksustest: üldkogu, advokatuuri nõukogu, advokatuuri esimees ning kogu kutseala hõlmav distsiplinaar- ja haldusnõukogu.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil advokaadi kutseala käsitlevalt lehelt.

Notarid

Vastavalt notari (notaire) kutseala korraldust käsitleva 9. detsembri 1976. aasta muudetud seaduse artiklile 13 määratakse notarite arv kindlaks suurhertsogi määruses. Praegu tegutseb riigis kokku 36 notarit.

Notarid on riigiametnikud, kellel on õigus registreerida mis tahes dokumente või lepinguid, millele pooled peavad andma riigiasutuste dokumentidega samaväärse autentsuse või tahavad sellist autentsust anda. Notaritel on õigus kinnitada nende dokumentide kuupäeva, võtta neid hoiule ning väljastada nendest koopiaid ja ärakirju.

Notaritel on keelatud kas ise või vahendaja kaudu, otseselt või kaudselt: tegeleda ettevõtlusega; olla äriühingu või tööstus- või äriettevõtte juhid, usaldusosanikud, tegevdirektorid või likvideerijad; olla kaasatud hoonete ostu ja müügi, kruntide väljamõõtmise või hoonete ehitusega seotud äriühingute, ettevõtete või agentuuride juhtimisse ja järelevalvesse või omada neis mis tahes huve; olla nimetatud äriühingute, ettevõtete või agentuuridega järjepidevates suhetes, mis võiksid pooltel takistada notarit vabalt valida; teha korrapäraselt pangatehinguid, diskonteerimisi, välja arvatud notariaalsete aktidega seotud diskonteerimisi, ja vahendustehinguid või spekuleerida börsil; võtta deposiiti rahalisi vahendeid, välja arvatud selliseid rahalisi vahendeid, mis antakse hoiule notariaalsete aktide jaoks või nendega seoses või pärandi likvideerimiseks; olla vahendajaks mis tahes asjas, milles neil on oma huvid; kasutada variisikuid toimingutes, mida nad ise teha ei tohi; võtta mis tahes alusel oma teenistusse asjaajajaid või kinnisvaraagente.

Notariaalsed aktid on tsiviilseadustiku kohased autentsed dokumendid; need kuuluvad täitmisele, kui neis sisaldub säte, millega antakse selleks õigus. Notarid on kohustatud dokumente koostama poolte valikul kas prantsuse või saksa keeles.

Notarid täidavad oma ülesandeid kogu riigi territooriumil. Oma ülesannete täitmisel osalevad nad avaliku võimu teostamises.

Notarite koda (Chambre des Notaires) koosneb notarite üldkogul riigi notarite hulgast valitud seitsmest liikmest.

Lisaks õigusaktide alusel antud volitustele on kojal muu hulgas järgmised kohustused:

• hoida notarite hulgas distsipliini ning rakendada oma distsiplinaarnõukogu kaudu distsiplinaarvolitusi; hoida ära või lahendada kõik notaritevahelised erimeelsused, ning kui kokkuleppele ei jõuta, esitada oma arvamus vaidluse kohta;
• lahendada kõik lahkarvamused notarite ja kolmandate isikute vahel;
• esitada oma seisukoht notarite tasude, honoraride, palga ning notaritele hüvitatavate kulude ja neile tehtavate maksetega seotud raskuste kohta ning sellega seoses kõigi tsiviilkohtutesse antud vaidluste kohta;
• hoiustada protokolle; kontrollida notarite raamatupidamisdokumente;
• esindada Luksemburgi notareid kutseala õiguste ja huvide kaitsmisel.

Distsiplinaarnõukogusse kuuluvad Luxembourgi piirkondliku kohtu esimees või teda esimehena asendav kohtunik ning neli ametialase staaži alusel määratud notarite koja liiget.

Distsiplinaarnõukogu teostab kõikide notarite suhtes distsiplinaarvolitusi kutseala käsitlevate õigus- ja haldusnormide rikkumise, ametialase rikkumise ja hooletuse, diskreetsuse ja ametiväärikuse, samuti aususe põhimõtetega vastuolus olevate tegude korral; kuid see ei välista sellise tegevuse suhtes kohtumenetluse algatamist. Distsiplinaarnõukogu otsuste peale võib esitada apellatsiooni kas notar, kelle suhtes on käitutud ebaõiglaselt, või riigi peaprokurör. Apellatsioon esitatakse ülemkohtu tsiviilkolleegiumile, kelle otsus asjas on lõplik.

Notari kutsealal töötamiseks peab kandidaat:

• olema Luksemburgi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
• omama kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi;
• olema vähemalt 25-aastane ning omama kas Luksemburgi õigusaktidele vastavat notarikandidaadi diplomit (kehtiva korra alusel) või notari kutsealale juurdepääsuks nõutava praktika lõputunnistust (varasema korra alusel);
• valdama keeli, mida kasutatakse õigusaktides ning asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil notari kutseala käsitlevalt lehelt.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid (huissiers de justice) on ametiisikud, kellel on ainuõigus:

• toimetada kätte õigusaktidega ette nähtud dokumente ja kohtukutseid ning toimetada kätte teateid, kui seaduses ei ole sätestatud muud teavitamisviisi;
• täita kohtuotsuseid ja muid dokumente, mida on võimalik vahetult täitmisele pöörata.

Kohtutäitur võib:

• nõuda kas vastastikusel kokkuleppel või kohtu kaudu sisse igat liiki võlgu. See volitus hõlmab õigust allkirjastada sissenõudja nimel avaldusi maksekäsu saamiseks või perioodiliste sissetulekute arestimiseks;
• osaleda kooskõlas asjaomaste õigusaktidega mööbli, vallasvara ja konfiskeeritud vara hindamisel ja enampakkumistel.

Kohus võib teha talle ülesandeks:

• koostada puhtalt faktidel põhinevaid aruandeid, esitamata mis tahes seisukohti faktiliste või õiguslike tagajärgede kohta, mis neist faktidest tuleneda võivad;
• koostada samalaadseid aruandeid eraisikute taotlusel; mõlemal juhul on need aruanded autoriteetsed, kuni tõestatakse vastupidist.

Kohtutäiturite tasud määratakse kindlaks suurhertsogi määrusega.

Kohtutäiturite koda (Chambre des huissiers de justice) esindab kutseala riiklikul tasandil. Koja tegevust korraldab kolmeliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad esimees, sekretär ja laekur. Esimees esindab kohtutäiturite koda õigusalastes ja muudes küsimustes.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil kohtutäituri kutseala käsitlevalt lehelt.

Kohtusekretärid

Kohtukantseleid ja kohtutöötajate tööd juhib peakohtusekretär (greffier en chef). Peakohtusekretäri haldusülesannete hulka kuulub koopiate väljastamine advokaatidele ja eraisikutele (nt abielulahutuse tõendid registreerimiseks välismaal), menetlusdokumentide koopiate väljastamine, hoiule antavate käsitsi kirjutatud testamentide ja pärimisavalduste vastuvõtmine, kohtusekretäride ametisse vannutamine, üldkogude ja statistika ettevalmistamine ning arhiivide järelevalve. Ta võtab vastu ka kohtunike taandamist puuduvaid dokumente.

Kohtusekretäride ülesanne on abistada kohtunikke seoses kõigi asjakohaste toimingute ja dokumentidega (istungid, poolte kohtusse ilmumine, uurimised, sündmuskoha külastused, lahkamised, pankrotivara inventuurid, kohtuotsuste koostamise ja eestkoste all olevate isikute ärakuulamine). Kohtunik ei saa ilma kohtusekretärita tegutseda.

Kohtusekretäride ülesanded on sätestatud kohtusüsteemi käsitleva 7. märtsi 1980. aasta muudetud seaduse artiklites 78 jj.

Juurdepääs sellele kutsealale on reguleeritud 16. aprilli 1979. aasta muudetud seadusega, millega kehtestatakse riigiteenistujate üldised personalieeskirjad.

Seotud lingid

Justiitsministeerium

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

See peatükk annab ülevaate õigusvaldkonna ametitest Ungaris: prokuröridest, kohtunikest, advokaatidest, õigusnõustajatest, notaritest ja kohtutäituritest.

Ungaris tegutsevad õigusvaldkonna ametite esindajad (advokaadid, notarid, kohtutäiturid) iseseisvalt, kuid vastava kutseala ühenduse raames. Ühendusse kuulumine on tegutsemise eelduseks ja ühendustel on õigus teostada oma liikmete tegevuse üle kontrolli, et tagada kutseala esindajate teenuste piisav tase.

Prokurörid (ügyész)

Korraldus

Ungari põhiseaduses on sätestatud, et Riigiprokuratuur (Ügyészség) teostab seaduses sätestatud õigusi seoses juurdlustega, esineb kohtus süüdistajana ning tagab karistusõiguslike meetmete õiguspärasuse.

Riigiprokuratuur aitab tagada, et seadusi täidetakse ning võtab õigusrikkumiste puhul seadusega määratud meetmeid seaduste täitmise tagamiseks.

Riigiprokuratuur (Ügyészség) on tsentraliseeritud organisatsioon, mida juhib peaprokurör (legfőbb ügyész), kes on vastutav parlamendi ees. Peaprokurör nimetab ametisse ja tagandab ametist prokuröre.

Prokurörid nimetatakse esmalt ametisse kolmeks aastaks ja seejärel tähtajatult.

Riigiprokuratuuri tegevust käsitlevad eeskirjad on seadusega kindlaks määratud.

Roll ja ülesanded

Prokuröride ülesanded, kohustused ja õiguslik seisund on seadusega reguleeritud. Prokuratuur on ühtne asutus ja kõikidel prokuröridel on ühesugune õiguslik seisund.

Prokuratuur (ügyészség):

• teostab uurimist kriminaalmenetluse seaduses ettenähtud juhtudel;
• tagab uurimise vastavuse asjaomastele õigusnormidele;
• täidab muid tema pädevuses olevaid uurimisega seotud ülesandeid
• valmistab ette ja esitab süüdistusi, esineb kriminaalmenetlustes süüdistajana ning teostab seadusega ette nähtud edasikaebeõigust;
• tagab karistuste täideviimise vastavuse asjaomastele õigusnormidele;
• osaleb muudes tsiviil-, töövaidlus-, haldus- ja äriõiguslikes menetlustes: prokurör osaleb tsiviilkohtumenetluse seadustikus (polgári perrendtartás) ettenähtud menetlustes, kui füüsiline isik ei ole mingil põhjusel ise võimeline oma õigusi kaitsma;
• tagab õiguspärasuse kontrolli (általános törvényességi felügyelet) raames õigusnormide täitmise;
• tagab õiguspärasuse kontrolli (általános törvényességi felügyelet) raames seaduste täitmise;
• algatab alaealiste vastu suunatud kuritegude puhul vajalikke lastekaitsemeetmeid;
• teostab rahvusvahelistest kohustustest tulenevaid ülesandeid; eelkõige annab õigusabi;
• täidab Eurojusti tööga seotud ülesandeid; aitab tagada, et kõik ühiskondlikud organisatsioonid, valitsusasutused ja kodanikud peavad kinni seadustest, ning kaitseb seaduste rikkumise korral õigusriigi põhimõtteid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet on võimalik leida Ungari Vabariigi Riigiprokuratuuri (Magyar Köztársaság Ügyészsége) veebisaidilt.

Kohtunikud

Korraldus

Vastavalt põhiseadusele on kohtunikud sõltumatud, nad teevad otsuseid seaduste alusel ja kooskõlas oma veendumustega ning neid ei tohi kohtuotsuste tegemisel mõjutada ega suunata.

Kohtunike ametissemääramise õigus on Ungari presidendil (köztársasági elnök).

Kohtunikuks võib nimetada isiku, kes:

• on Ungari kodanik;
• on kriminaalkorras karistamata;
• on valimisõiguslik;
• on omandanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses;
• on edukalt sooritanud Ungari advokatuurieksami (szakvizsgával rendelkezik);
• esitab vastavalt seadusele oma majanduslike huvide deklaratsiooni;
• omab vähemalt üheaastast kogemust kohtu- või ringkonnaprokuratuuri sekretärina (bírósági titkár, ügyészségi titkár), konstitutsioonikohtu kohtunikuna, sõjaväekohtu kohtunikuna, prokuröri, notari, advokaadi või õigusnõustajana või on töötanud keskasutuses (központi közigazgatási szerv) sellisel ametikohal, kus nõutakse advokatuurieksami sooritamist.

Kohtukaasistujad

Põhiseaduses on sätestatud, et kohtumenetluses võivad osaleda ka kohtukaasistujad (nem hivatásos bíró/ülnök).

Kandidaadid ei tohi olla kriminaalkorras karistatud ning peavad olema hääleõiguslikud üle 30-aastased Ungari kodanikud. Sõjaväekohtu kaasistujad (katonai ülnök) peavad lisaks sellele teenima elukutselistena Ungari relvajõududes (Magyar Honvédség) või töötama õiguskaitseorganites.

Kohtukaasistujad määratakse ametisse neljaks aastaks.

Kriminaalmenetluste puhul, kus kuriteo eest võib karistada vähemalt kaheksa-aastase vangistusega, kuuluvad kohalike kohtute koosseisu üks elukutseline kohtunik (hivatásos bíró) ja kaks kohtukaasistujat. Maakohus (megyei bíróság) võib esimese astme kohtuna arutada asju kolleegiumina (tanács), kuhu kuulub üks elukutseline kohtunik ja kaks kohtukaasistujat.

Seaduses sätestatud juhtudel võib tsiviilmenetluste puhul kohtukolleegium koosneda ühest elukutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast.

Kohtusekretärid, kohtuassistendid

Õigusteaduse kõrgkooli lõpetanuid võetakse kohtutesse tööle kohtusekretäridena, et nad saaksid teadmisi ja kogemusi edasiseks karjääriks kohtunikuna. Nad tohivad täita kohtuniku ülesandeid ainult seaduses sätestatud menetlustes ja tingimustel.

Kohtute töötajate infolehed on kättesaadavad järgmistel aadressidel:

1. ametnikud(407 Kb)
2. kohtusekretärid(382 Kb)
3. kohtuassistendid(286 Kb)
4. tugipersonal(280 Kb)

Juristid

Vandeadvokaadid/advokaadid (ügyvéd)

Oma ametis aitavad advokaadid (ügyvéd) kaasa oma klientide õiguste tagamisele ning kohustuste täitmisele. Advokaadid (ügyvéd) võivad seadusejärgselt esindada kliente kõikides asjades ja kõikides ametiasutustes. Advokaadid on oma kutsetegevuses sõltumatud, mis tähendab, et nad ei tohi lasta end mõjutada ega võtta endale kohustusi, mis seda sõltumatust ohustavad.

Tasustatavad toimingud, mida võivad teostada ainult advokaadid:

• esindamine ja kaitsmine kriminaalasjades;
• õigusalane nõustamine;
• juriidiliste dokumentide koostamine ja parandamine;
• seoses eelnevate toimingutega raha ja väärisesemete hoiulevõtmine.

Kuigi need ei kuulu üksnes advokaatide tegevuse hulka, võivad vandeadvokaadid tänapäevase majanduselu nõudmiste tõttu täita ka selliseid ülesandeid nagu maksunõustamine, kinnisvaraagendi tehingud ja vaidluste kohtuvälise lahendamise vahendamine (peren kívüli közvetítés).

Advokaaditoiminguid võib teha iga isik, kes on advokatuuri (kamara) liige ning on andnud advokaadi vande (ügyvédi eskü).

Advokatuuri vastuvõtmiseks peab isik :

• olema Euroopa Majanduspiirkonna (Európai Gazdasági Térség) liikmesriigi kodanik;
• olema kriminaalkorras karistamata;
• olema omandanud akadeemilise kõrghariduse õigusteaduses ja olema sooritanud Ungari õigusteaduse kutseeksami (jogi szakvizsga);
• omama vastutuskindlustust ja sobivaid kontoriruume.

Euroopa Liidu liikmesriikide advokaadid võivad teostada Ungaris advokaaditoiminguid kolmes põhivormis: juhtumipõhise teenuse osutajana, korrapäraselt või advokatuuri liikmena. Juhtumispõhiste teenuste osutajad peavad teatama teenuste osutamisest teenuse osutamise koha pädevale advokatuurile (ügyvédi kamara) ning need, kes soovivad vandeadvokaadi teenuseid osutada korrapäraselt, peavad end pädeva advokatuuri juures registreerima.

Registrisse kantud Euroopa Liidu juristid (európai közösségi ügyvéd) võivad taotleda advokatuuri vastuvõtmist, kui nad vastavad seadusega ettenähtud nõuetele (nt on läbinud seadusega ettenähtud kestusega praktika, tõendavad oma pädevust Ungari õiguse (ja Euroopa Liidu õiguse) alal, valdavad oma tegevuse jaoks piisaval määral ungari keelt jne).

Advokatuuri vastuvõetud Euroopa Liidu juristil on õigus kasutada advokaadi ametinimetust (ügyvédi cím) ning talle kehtivad samad eeskirjad mis Ungari vandeadvokaatidele.

Advokaatidel on konfidentsiaalsuskohustus kõikide faktide ja andmete suhtes, mis saavad neile teatavaks kutsetegevuse käigus.

Reeglina sõltub advokaatide tasu advokaatide ja klientide vabast kokkuleppest. Advokaatide teenustasud on reguleeritud ainult juhul, kui nad tegutsevad kohtumenetluses riikliku kaitsjana (kirendelt védő).

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet leiate Ungari Advokatuuri (Magyar Ügyvédi Kamara) veebisaidilt.

Õigusnõustajad (jogtanácsos)

Õigusnõustaja põhiülesanne on aidata kaasa selle organisatsiooni tegevusele, kus ta töötab. Õigusnõustajad on selle organisatsiooni juriidilised esindajad, kus nad töötavad, andes õigusalast nõu ja teavet, koostades taotlusi, lepinguid ja muid dokumente ning osaledes juriidilise töö korraldamisel. Reeglina täidavad õigusnõustajad erinevalt advokaatidest oma tööülesandeid (mis on advokaatide ülesannetest piiratumad) palgatöötajatena. Õigusnõustajate töötasu põhineb tööõigusnormidel.

Õigusnõustajaks võib saada iga isik, kes on kantud maakohtu või, Budapesti puhul, Budapesti linnakohtu (Fővárosi Bíróság) hallatavasse registrisse. Õigusnõustajaks võib saada isik, kes:

• on Euroopa Majanduspiirkonna Lepinguga (az Európai Gazdasági Térségről szóló megállapodás) ühinenud riigi kodanik;
• on kriminaalkorras karistamata;
• on omandanud akadeemilise kõrghariduse;
• on sooritanud Ungari õigusteaduse kutseeksami ja
• on kantud registrisse.

Teatavatel juhtudel võib justiitsminister (az igazságügyért felelős miniszter) teha kodakondsuse nõudest erandi.

Notarid (közjegyző)

Tegutsedes vastavalt seadusega kindlaksmääratud pädevusele, teostab notar (közjegyző) riigi õigussüsteemis haldusfunktsioone.

Notarite tegevuse eesmärk on hoida ära õiguslike vaidluste teke ning neil on õigus oma kutsealal tegutseda ainult juhul, kui nad kuuluvad notarite ühingusse (Közjegyzői Kamara). Seaduse kohaselt nimetab justiitsminister notarid ametisse kindlatesse asukohtadesse ja tähtajatult..

Notarid on kohustatud sõlmima vastutuskindlustuslepingu ning tagama selle kehtivuse kogu oma kutsetegevuse ajal.

Toiminguteks, mida võivad teha ainult notarid, on õigustoimingute, tahteavalduste ja juriidiliste faktide registreerimine avalike juriidiliste dokumentidena (közokirat). Üks notarite traditsioonilisi ülesandeid on testamendi kinnitamine ja muude kohtuväliste menetluste läbiviimine. Teine notarite täidetav oluline ülesanne on vallasvarapantide registreerimine ning raha, väärtasjade ja väärtpaberite hoiulevõtmine asjaomaste poolte volitusel eesmärgiga need õigustatud poolele üle anda.

Oma büroos tehtavate toimingute eest, mida võib lugeda oma kestuse ning õigusliku hindamise ja vastutuse poolest keskmiseks, on notaritel õigus saada seadusega määratud tasu. Erandlikel juhtudel (näiteks juhtumite puhul, mis eeldavad eriti keerulise hinnangu andmist) võib tasu erineda tavalisest tasust. Kui on võimalik kindlaks määrata notari tegevuse objekti väärtus, siis määratakse notari tasu selle põhjal. Kui notari tegevuse objekti väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, siis määratakse notari tasu ametitoimingule kuluva aja põhjal. Kindlaks on määratud notarite poolt dokumentide koopiate kinnitamise hind.

Kuna nii kohtuniku, prokuröri, kohtusekretäri, kohtutäituri kui ka notari ametis on põhinõudeks Ungari kodakondsus, ei või muude riikide kodanikke Ungaris neisse ametitesse nimetada.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet leiate Ungari Notarite Koja (Magyar Országos Közjegyzői Kamara) veebisaidilt.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Täitetoiminguid teostavad kohtutäiturid (sõltumatud kohtutäiturid (önálló bírósági végrehajtó) ja maakohtutäiturid (megyei bírósági végrehajtó)).

Reeglina nõuavad tsiviilasjades tehtud kohtuotsustes sisalduvaid nõudeid (bírósági határozat) sisse sõltumatud kohtutäiturid. Sõltumatud kohtutäiturid määrab justiitsminister ametisse kindlaksmääratud kohaliku kohtu (helyi bíróság) tööpiirkonda.

Sõltumatud kohtutäiturid ei ole riigiteenistujad; kliendid maksavad neile tasu tehtud töö eest.

Kohtutäiturite toimingud on järgmised:

• nõuete täitmine kohtu poolt antud otsuse täidetavuse kinnituse alusel(végrehajtási lap);
• nõuete täitmine kohtu täitekorralduse (végrehajtási záradék) alusel;
• nõuete täitmine kohtumääruse, käsutamispiirangu või väljanõudmismääruse (végrehajtást elrendelő, letiltó, átutalási végzés) või kättetoimetamiskorralduse (közvetlen bírósági felhívás) alusel.

Ringkonnakohtutäiturid tegutsevad ringkonnakohtute ja Budapesti ringkonnakohtu (Fővárosi Törvényszék) juures. Ringkonnakohtutäiturid nimetab konkreetsesse ringkonnakohtusse ametisse ringkonnakohtu esimees tähtajatult. Ringkonnakohtutäituri vaba ametikoha konkursi kuulutab välja ringkonnakohtu esimees. Ringkonnakohtutäitur on ringkonnakohtu palgaline töötaja, kelle suhtes kehtivad asjaomase töösuhtega kaasnevad hüved.

Ringkonnakohtutäiturid täidavad „kohtunõudeid“ (nõuded, mille omanik on riik); kohtunõuded hõlmavad tsiviil- või kriminaalmenetluses riigi poolt tasutud kulusid. Ringkonnakohtutäituri pädevusse kuuluvad kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine, vara arestimine ja muude rahaliste karistuste täitmisele pööramine. Kohtu otsusel ettemakstud elatist lapsele käsitatakse kohtuliku nõudena ja selle sissenõudmine on samuti ringkonnakohtutäiturite pädevuses. Peale selle täidavad ringkonnakohtutäiturid nõudeid, mille omanikuks on kohus, Riiklik Kohtunõukogu, Riikliku Kohtunõukogu kantselei, justiitsministeerium, kohtuekspertiisi instituut või riik.

Kohtutäituri tööpiirkonnaks on vastava kohtu tööpiirkond.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet leiate Ungari Kohtutäiturite Koja (Magyar Bírósági Végrehajtói Kamara) veebisaidilt.

Tasuta õigusabi osutavad organisatsioonid

Tasuta õigusabi bürood tegutsevad ülikoolide ning mitmete selles valdkonnas tegutsevate Ungari valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures.

Lingid

Ungari Notarite Koja veebisait (A Magyar Országos Közjegyzői Kamara honlapja)

Ungari Kohtutäiturite Koja veebisait (A Magyar Bírósági Végrehajtói Kamara honlapja)

Ungari Vabariigi prokuratuuri veebisait (A Magyar Köztársaság Ügyészségének honlapja)

Ungari Advokatuuri veebisait (A Magyar Ügyvédi Kamara honlapja)

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Maltal on õigusvaldkonna ametiteks jurist, notar ja advokaadi abi.

• Advokaadid võivad klienti esindada kõigis kohtutes.
• Notareid loetakse riigiteenistujateks ning nad koostavad ja tõestavad notariaalseid lepinguid.
• Advokaadi abid võivad klienti esindada madalama astme kohtutes ning reaalselt on nende töö seotud peamiselt menetlustoimingute jälgimisega kohtu kantseleis, olgu siis kohtuasjade või muude nõuete raames.

Õigusvaldkonna ametid on Maltal korraldatud ühtse süsteemina ning prokurörid nimetatakse ametisse praktiseerivate juristide hulgast.

Prokurörid

Korraldus

Peaprokurörile on põhiseaduse artikliga 91 pandud põhiseaduslikud ülesanded ning peaprokuratuur on peaprokuröri määrusega (Malta seadustekogu 90. peatükk) asutatud valitsusasutusena ja vabariigi kaitsjana kohtus.

Malta põhiseaduse sätete kohaselt on peaprokuröri ametikoht eluaegne ning tal on sõltumatu otsustusõigus kriminaalasjades kohtu alla andmisega seotud küsimustes. Tema ülesanded neis küsimustes on sätestatud karistusseadustikus.

Peaprokuröri abistavad peaprokuröri asetäitja ja teised juristid.

Roll ja ülesanded

Peaprokurör on peamine süüdistaja kriminaalkohtus. Vastavalt 1. oktoobril 2020 jõustunud eeskirjadele kuritegudes süüdistuste esitamise kohta (üleminekusätted) (2020. aasta õiguslik teade nr 378) on peaprokurörile antud õigus otsustada, kas kohtumenetlust alustada magistraadikohtus, mis on asjakohane uurimiskohus mitme raskete kuritegude kategooria, sealhulgas järgmise puhul:

1. terroriaktid, terrorismi rahastamine ja kaasnevad õigusrikkumised karistusseadustiku esimese raamatu II osa IX jaotise IV A alajaotise alusel;
2. ebaseaduslikud nõudmised, väljapressimine, altkäemaksu võtmine, kohtu mõjutamine ja korruptsioon, mõjuvõimuga kauplemine ning raamatupidamisnõuete rikkumised karistusseadustiku esimese raamatu II osa III jaotise IV alajaotise alusel;
3. rahapesuga seotud kuriteod rahapesu tõkestamise seaduse artikli 3 alusel, välja arvatud juhul, kui sellised kuriteod antakse kohtu alla koos ohtlikke narkootikume käsitleva määruse või meditsiinierialasid ja meditsiiniga seotud erialasid käsitleva määruse vastaste kuritegudega;
4. pettuse- ja omastamisjuhtumid, kui tekitatud rahaline kahju on vähemalt viiskümmend tuhat eurot (50 000 eurot);
5. eespool nimetatud õigusrikkumiste toimepanemise katsed või vandenõu või nendes osalemine.

Kui peaprokurör kasutab talle seadusega antud õigust algatada, viia läbi või lõpetada kriminaalmenetlus, ei allu ta ühegi teise isiku või asutuse juhtimisele või kontrollile, välja arvatud juhul, kui seaduses on ette nähtud

1. kohtumenetluse algatamata jätmise otsuse või muu ebaseadusliku või ebamõistliku otsuse kohtulik läbivaatamine või
2. seadusega kehtestatud kriteeriumide alusel peaprokuröri sellise otsuse kohtulik läbivaatamine, mille kohaselt tuleb süüdistus esitada kõrgema astme kriminaalkohtus, kus kohaldatav karistus on karmim kui karistus, mida oleks kohaldatud, kui sama õigusrikkumist oleks arutatud madalama astme kriminaalkohtus.

Riigiadvokaat

Korraldus

Riigiadvokaadi büroo loodi 18. detsembril 2019 eraldiseisva juriidilise isikuna ning see täidab teatavaid funktsioone ja ülesandeid, mis varem kuulusid peaprokuratuuri vastutusalasse. Põhiseaduse artikli 91A kohaselt tulenevad riigiadvokaadi ülesanded põhiseadusest. Riigiadvokaadi büroo on asutatud valitsusasutusena vastavalt riigiadvokaadi seadusele (Malta seadustekogu 603. peatükk).

Malta põhiseaduse järgi on riigiadvokaadi ametikoht sarnaselt peaprokuröri ametikohaga eluaegne ja oma ülesannete täitmisel peab riigiadvokaat lähtuma oma isiklikest veendumustest ega tohi olla allutatud ühegi muu isiku või asutuse juhtimisele ega kontrollile.

Riigiadvokaati abistavad riigiadvokaadi asetäitja ja teised juristid.

Roll ja ülesanded

Riigiadvokaat on valitsuse peamine õigusnõustaja ning riigiadvokaadi büroo juristid esindavad valitsust tsiviilkohtutes ja konstitutsioonikohtus.

Riigiadvokaadi büroo esindab Malta Vabariiki rahvusvahelistes kohtutes, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtus ja Euroopa Inimõiguste Kohtus, ning selle juristid esindavad valitsust õigusalast ja kohtute koostööd käsitlevatel rahvusvahelistel kohtumistel.

Samuti aitab riigiadvokaadi büroo koostada õigusakte ja ratifitseerida neid parlamendis.

Kohtunikud

Korraldus

Kohtunikud ja magistraadid nimetab ametisse vabariigi president põhiseaduse artikli 96A alusel loodud kohtunike ametisse nimetamise komitee soovitusel. Ülemkohtuniku nimetab ametisse vabariigi president esindajatekoja otsusega, milleks on vajalik vähemalt kahe kolmandiku selle liikmete heakskiit.

Kõik kohtunikud ja magistraadid on täidesaatvast võimust sõltumatud ning nende ametikoht on eluaegne. Magistraadina ametisse nimetamiseks peab isik olema töötanud Maltal advokaadina vähemalt seitse aastat ning kohtunikuna ametisse nimetamiseks vähemalt kaksteist aastat. Kohtute järelevalvekomisjonil on õigus võtta kohtunike suhtes distsiplinaarmeetmeid, mis ei tohi kaasa tuua kohtuniku ametist tagandamist. Sellega seotud otsuseid saab edasi kaevata konstitutsioonikohtusse. Oma ülesannete täitmisel on komisjonil kõik tsiviilkohtute volitused. Kui komisjon leiab, et uurimise all olev tegevus võib kaasa tuua kohtuniku tagandamise, peaks komisjon soovitama vabariigi presidendil kohtuniku ametist tagandada, võttes aluseks tõendatud eeskirjade rikkumise või võimetuse täita oma ametiülesandeid. Kohtunik võib selle soovituse edasi kaevata konstitutsioonikohtusse.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid

Advokaadid/juristid

Roll ja ülesanded

Advokaadid on kutsealatöötajad, kellel on õigus anda juriidilist nõu ja arvamusi ning samuti esindada oma kliente kohtutes, erikohtutes või muudel õigusfoorumitel.

Selleks et isik saaks tegutseda advokaadina Maltal, peab tal olema tunnistus, mille annab Malta riigi pitseriga kinnitatult välja vabariigi president. Tunnistuse omanik peab avalikul istungil andma apellatsioonikohtu ees lojaalsus- ja ametivande, enne kui ta saab hakata tegutsema.

Korraldus

Malta advokatuur esindab sinna kuuluvaid advokaate. See on vabatahtlik apoliitiline valitsusväline organisatsioon, mida rahastatakse liikmemaksudest ja organisatsiooni enda korraldatud tegevustega kogutud vahenditest ning mida tunnustatakse advokaatide konsultatiiv- ja osalusorganina õiguskorralduse ja õigusemõistmise küsimustes.

Maltal eksisteerib ainult üks liik juriste ning termineid „jurist“ ja „advokaat“ kasutatakse sünonüümidena. Kutseala reguleerib kohtute järelevalvekomisjon, kuhu kuuluvad Malta president, ülemkohtunik, kaks kohtunikku, kaks magistraati, advokatuuri president ja kaks õigusvaldkonna ametite esindajat. Kõiki juristide vastu esitatud kaebusi lahendab viiest advokaadist koosnev komisjon, mis teeb seejärel soovitusi kohtute järelevalvekomisjonile distsiplinaarmeetme võtmiseks. Kolm juristi viiest nimetab ametisse advokatuur, andes sellega advokatuurile tegeliku võimu kutseala reguleerimiseks.

Advokatuur peab kutsealale pühendatud informatiivset veebisaiti, mis sisaldab ka kataloogi. Kataloogil on kaks osa, millest ühele on üldsusel vaba juurdepääs ja mis sisaldab üksikasjalikke andmeid kõigi advokatuuri kuuluvate juristide kohta, samas kui privaatne liikmetele avatud osa sisaldab üksikasjalikke andmeid kõigi advokatuurile teada olevate juristide kohta.

Viimaste aastate jooksul on advokatuur korraldanud mitmeid akadeemilisi konverentse ja seminare, samuti rea kord kuus toimuvaid loenguid, et edendada kõigi juristide pideva õigusalase arengu traditsiooni.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Valitsuse veebisaidil lawyersregister.gov.mt on juristide ametlik nimekiri, milles on märgitud selliste volitatud advokaatide nimed ja muud andmed, kes on andnud nõusoleku oma ametialaste andmete selles registris avaldamiseks. Register on üldsusele kättesaadav.

Notarid

Roll ja ülesanded

Notarid on ametiisikud, kellel on õigus võtta vastu ükskõik millise isiku koostatud dokumente tema eluajal (inter vivos) ja testamente ning need ametlikult kinnitada. Selliste ametiülesannete tulemusel vastutavad notarid ka asjaomaste dokumentide hoiulevõtmise eest ja võivad esitada kõnealuste dokumentide ärakirju. Malta seadustekogu 55. peatükis (notariaadi ja notariarhiivide seadus) on loetletud notari volitused ja ülesanded.

Notarid annavad lojaalsusvande ja apellatsioonikohtu ees ametivande enne sellel kutsealal tegutsema asumist.

Järelevalvet kõikide notarite, notariarhiivide ja avaliku registri üle teeb erikohus, mida nimetatakse notariaalaktide läbivaatamise kohtuks. Kohus koosneb notariaalküsimustega tegeleva ministri nimetatud liikmetest, kes valitakse pensionile jäänud kohtunike ja magistraatide hulgast ning juristide ja notarite hulgast.

Kui kohus leiab, et see on otstarbekas, võib ta teha etteteatamata kontrollkäike ja inspektsioone arhiividesse, avalikku registrisse või notaribüroodesse.

Iga aasta jaanuaris avaldatakse Malta valitsuse ametlikus väljaandes üksikasjalikud andmed kõigi Maltal tegutsevate notarite kohta.

Korraldus

Notarite nõukogu on notarite tegevuse üle kontrolli teostav organ ja tal on õigus kas omal algatusel või kaebuse põhjal uurida notarite ametialast käitumist, kui seda peetakse notari elukutsele mittevastavaks. Nõukogu võib samuti uurida notarite vastu esitatud süüdistusi ametialases lohakuses või ametiseisundi kuritarvitamises ametikohustuste täitmisel või seoses ametialaste küsimustega, kui sellealaseid volitusi ei ole antud mõnele teisele asutusele vastavalt notariaadi ja notariarhiivide seaduse 55. peatüki paragrahvidele 85 ja 94 (notariaadi ja notariarhiivide seadus, Malta seadustekogu) või muule õigusaktile.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Malta notarite nõukogu ametlik veebisait sisaldab teavet notarite nõukogu kohta, samuti nii üldsusele kui ka notaritele kasulikku üldteavet ning kataloogi Maltal tegutsevate notarite kontaktandmetega. Andmebaas on üldsusele kättesaadav ja tasuta.

Muud õigusvaldkonna ametid

Advokaadi abid

Selleks et isik saaks tegutseda advokaadi abina Maltal, peab tal olema tunnistus, mille annab Malta riigi pitseriga kinnitatult välja vabariigi president. Tunnistuse omanik peab avalikul istungil andma apellatsioonikohtu ees lojaalsus- ja ametivande, enne kui ta saab hakata tegutsema.

Juristi abi põhikohustus on abistada kohtumenetlustes juristi, kelle juures ta töötab. Seega tegelevad nad klientide nimel kirjalike menetlusdokumentide esitamisega kohtu kantseleisse ja muude teenuste osutamisega advokaadile seoses kohtuasja ettevalmistamisega.

Advokaadi abidel on esindamisõigus magistraadikohtutes, erikohtutes ja komisjonides. Nad võivad ka pakkuda nõustamist.

Kohtute järelevalvekomisjon on üksus, mis reguleerib advokaadi abi elukutset Maltal.

Kohtuteenuste amet

Kohtuteenuste amet vastutab Malta kohtute haldamise eest. Amet vastutab registrite ja nendega tegelema määratud töötajate eest, kohtudokumentide registreerimise ja kättetoimetamise eest, täitmisele pööratavate otsuste, nagu kohtuotsuste ja määruste täitmisele pööramise eest kohtutäiturite ja muude ametnike abiga, kohtuliku sundmüügi eest, vandekohtu pidamise ja muude kriminaalkohtu menetluste toimetamise eest.

Kohtusekretäri asetäitja (489 Kb)

Kohtuniku assistent (382 Kb)

Kohtukantselei ametnik (390 Kb)

Seotud lingid

Malta advokatuur

Notarite nõukogu ametlik veebisait (Malta)

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Õigusvaldkonna ametid - Holland

Sellel lehel antakse ülevaade õigusvaldkonna ametitest Madalmaades.

Prokurörid

Korraldus

Prokuratuur (Openbaar Ministerie, OM) on avalik organisatsioon, millel on kohalikud harud kõikides ringkondades. Lisaks on olemas riigiprokuratuur, mis võitleb (rahvusvahelise) organiseeritud kuritegevusega, ja funktsionaalne riigiprokuratuur, mis võitleb keskkonna- ja finantskuritegude ning pettustega.

Üle kogu riigi on 10 ringkonnaprokuratuuri, kus prokurörid koos haldus- ja õigusnõustajatega menetlevad mitusada tuhat asja aastas. Edasikaebuse korral saadetakse asi ühte neljast piirkondlikust prokuratuurist. Prokuratuuri esindajat piirkondlikus prokuratuuris nimetatakse kohtujuristiks (advocaat-generaal) ning prokuratuuri juhivad peaprokurör ja peakohtujurist. Riigi tasandil juhib prokuratuuri tööd peaprokuröride nõukogu (College van Procureurs-generaal) asukohaga Haagis. Poliitilist vastutust prokuratuuri eest kannab justiitsminister. Koos peaprokuröride nõukoguga otsustab tema uurimise ja süüdistuse esitamise prioriteetide üle.

Roll ja ülesanded

Prokuratuuriga puutuvad kokku kõik kuriteos kahtlustatavad. Prokuratuur on Madalmaades ainus kahtlustatavaid kohtu ette saatev organ. Tema ülesanne on tagada kuritegude uurimine ja süüdistuste esitamine.

Prokuratuur teeb koostööd politsei ja muude uurimisasutustega. Uurimisi juhatab prokurör. Prokuratuur teostab järelevalvet kohtuotsuste nõuetekohase täitmise üle: trahvid tuleb tasuda, vabadusekaotus kanda ja üldkasulik töö teha. Prokuratuur ja kohtunikud on kohtuvõimu esindajad. Kuigi hollandikeelne nimetus on Openbaar Ministerie, ei ole tegemist ministeeriumiga.

Kohtunikud

Korraldus

Isikul, kes soovib saada kohtunikuks, peab olema mitu aastat erialast töökogemust. Täpsemat teavet nõuete kohta leiate siit. Töökogemusi võib omandada süsteemisisese väljaõppe kaudu või mujal õigussüsteemis. Kohtusüsteem pakub vajalikku koolitust.

Kohtunikud nimetab ametisse monarh justiits- ja julgeolekuministri ettepanekul. Kohtunikuks saab nimetada ainult Madalmaade kodanikke. Kandidaatidel peab olema Madalmaade ülikoolis omandatud kraad õigusteaduse erialal.

Isikuid saab esitada kohtunikukandidaadiks ainult riikliku valikukomisjoni soovitusel. See komisjon koosneb erinevate kohtute ja riigiprokuratuuri liikmetest ning ühiskonnas aktiivsetest inimestest.

Kohtunik määratakse õigust mõistma konkreetses kohtus. Selline ametisse määramine võib aset leida ainult siis, kui asjaomane kohus nimetab tulevase kohtuniku. Nende tingimuste eesmärk on muuta ametisse nimetamise süsteem võimalikult objektiivseks.

Kohtunik on eristaatusega valitsusametnik. Pärast ametisse nimetamist ei või kohtunik enam mujal tööle asuda. Kohtunike teenistusvanuse ülemmäär on 70 aastat. Varem saab neid nende soovi vastaselt tagandada ainult Madalmaade kõrgeima astme kohus, Madalmaade kõrgeim kohus (Hoge Raad der Nederlanden), selle kohtu peaprokuröri (procureur-general) ettepanekul.

Roll ja ülesanded

Kohtuniku ülesanne on teha erapooletu otsus õigusvaidlustes – sealhulgas kohtuasjades, kus üheks pooleks on valitsus. Erapooletuse tagamiseks valitsuse suhtes on kehtestatud valiku ja ametisse nimetamise erisüsteem. Seetõttu on kohtunike õiguslik seisund erinev valitsusametnike õiguslikust seisundist.

Madalmaade põhiseaduse kohaselt peab kohtunik langetama otsuse vaidlustes ning põhiseadus sisaldab sätteid kohtusüsteemi kohtunike õigusliku seisundi kohta.

Kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt võivad kohtunikud menetleda kohtuasju omal äranägemisel. Samuti määravad nemad suures osas menetluse praktilise kulgemise (nt menetluse teatud osade pikkuse).

Kohtunike käitumist reguleerivad mitmed seadusesätted, mille eesmärk on tagada, et kohtunikud teeksid oma tööd erapooletult. Kui menetluse pool kahtleb kohtuniku erapooletuses, on talle seadusega ette nähtud võimalus kohtuasja arutava kohtuniku kõrvaldamiseks menetlusest. Mõnikord ei ole üks kohtuasja pool rahul kohtuniku tööga. Siinkohal tehakse vahet kohtu tehtud otsuse ning kohtuniku käitumise vahel.

1. Kui rahulolematus on seotud kohtuotsusega, saab rahulolematu pool tavaliselt esitada apellatsioonkaebuse.
2. Kaebused kohtuniku käitumise kohta võib esitada selle kohtu nõukogule, kus kohtunik ametis on. Igal kohtul on kaebuste menetlemise kord, milles nähakse ette kaebuste menetlemise eeskirjad.

Kohtunikud peavad saama erialaseid kogemusi vähemalt kahes valdkonnas. Seepärast peavad nad tavaliselt kuulama ära ühe kindlat valdkonda käsitleva kohtuasja ning seejärel tegelema teise valdkonnaga. Kõnealune kord on ette nähtud selleks, et kohtunikud ei keskenduks liiga pikalt või liiga kaua ühele valdkonnale.

Kohtunikud töötavad esimese astme kohtutes (rechtbanken). Need koosnevad neljast kolleegiumist: tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumist ning esimese astme kantonikohtust. Esimese astme kantonikohtus töötavad kohtunikud kannavad nimetust kantonikohtunik (kantonrechter), ülejäänud nimetust kohtunik (rechter). Apellatsioonikohtutes ja Madalmaade kõrgeimas kohtus töötavad kohtunikud kannavad nimetust raadsheer.

Kohtuasjade arutamisel on kohtute koosseis järgmine:

• kantonikohtunik lahendab kohtuasju ainukohtunikuna;
• kohtunik lahendab kohtuasju tavaliselt ainukohtunikuna, kuid mõne kohtuasja puhul peab kohus koosnema kolmest kohtunikust;
• apellatsioonikohtutes arutavad kohtunikud kohtuasju kolmekesi, välja arvatud juhul kui kohtuasja võib arutada ka ainult üks kohtunik. Asjaomased normid on sätestatud kohtukorralduse seaduses (Wet op de rechterlijke organisatie).
• Madalmaade kõrgeimas kohtus arutatakse kõiki kohtuasju viie kohtuniku osalusel.

Ametit reguleerivate eeskirjade eest vastutab kohtunike nõukogu.

Õigusandmebaasid

Lisateavet saab üldsusele kättesaadavalt Madalmaade kohtupraktika veebisaidilt.

Õigusvaldkonna ametite korraldus

Advokaadid

Madalmaade advokatuur (Nederlandse Orde van Advocaten) on avalik-õiguslik kutseorganisatsioon, mis on mõeldud kõikidele advokaatidele Madalmaades. Advokatuuri seadusekohane põhitegevus on teostada järelevalvet advokaatide teenuste kvaliteedi üle. Kvaliteet tagatakse muu hulgas järgmiste vahenditega:

• õigusvaldkonna ametitele ettenähtud laiaulatuslike haridusprogrammide kaudu;
• määruste ja teiste advokaatidele siduvate eeskirjade koostamise kaudu;
• distsiplinaarmenetluse kaudu;
• liikmetele edastatava teabe ja teenuste kaudu;
• Madalmaade valitsusele poliitikakavade ja seaduseelnõude kohta antavate nõuannete kaudu.

Seaduse kohaselt peab advokaat saama advokatuuri liikmeks. Praegu on registreeritud üle 18 000 advokaadi.

Õigusnõustajad

Seda ametit ei reguleeri ükski keskorgan.

Notarid

Korraldus

Kuninglik notarite kutseühing (Koninklijke Notariële Beroepsorganisatie) esindab Madalmaade notarite huve ja tagab, et nad saavad oma tööd nõuetekohaselt teha.

Roll ja ülesanded

Seadusega on notariaalakt paljude lepingute ja õigusaktide puhul kohustuslik. Neist kõige olulisemad on järgmised:

1. kinnisvara võõrandamine Madalmaades;
2. hüpoteekide seadmine või eemaldamine;
3. avalik-õiguslike või eraomandis olevate piiratud vastutusega äriühingute (ASid ja OÜd) asutamine või nende põhikirja muutmine;
4. fondide või ühingute (sealhulgas ühistute) loomine või nende põhiseaduse muutmine;
5. testamentide koostamine, muutmine ja täitmine;
6. abielulepingute ja registreeritud kooselu lepingute koostamine või muutmine;
7. registreeritud osade üleandmine;
8. notariaalaktiga kingituste ja annetuste tegemine.

Praktilistel põhjustel teeb notar sageli ka teist liiki õigustoiminguid ning võib koostada teistsuguseid lepinguid. Nende hulka kuuluvad näiteks partnerluslepingud (kaubandus-, tsiviil- ja piiratud partnerlus), elukaaslastevahelisi lepingud ning sätted piiratud vastutusega äriühingute kaitseks kolmandate isikute eest.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kuningliku kohtutäiturite kutseorganisatsiooni (Koninklijke Beroepsorganisatie van Gerechtsdeurwaarders) tegevust reguleerib kohtutäiturite seadus. Sellega antakse nimetatud organisatsioonile – millega kõik Madalmaade kohtutäiturid peavad ühinema – ülesanne edendada nõuetekohast kutsetegevust.

Madalmaade kohtutäiturid vastutavad selle eest, et dokumentide vastuvõtmine ja edastamine toimuks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Madalmaades kättetoimetatavad dokumendid tuleb saata otse ühele Madalmaade kohtutäiturile. Taotlused sellise kättetoimetamise kohta peab esitama hollandi või inglise keeles. Sellist taotlust ei tohi saata Madalmaade keskorganile, milleks on kohtutäiturite kuninglik kutseorganisatsioon. Selle organisatsiooni abi võib taotleda ainult eespool nimetatud määruse artikli 3 punktis c loetletud erandjuhtudel.

Tasuta õigusteenused

Esmase õigusabi saamiseks võib abi paluda õigusteenuste büroolt. Seal võite paluda selgitusi õigusküsimustes ning teavet ja nõuannet. See on õigusabi andmisel esmane kontakt.

Vajaduse korral suunatakse teid konkreetse advokaadi või vahendaja juurde, kes on õigusabi andmisel teiseseks allikaks.

Kõik õigusteenuste büroodes pakutavad teabeteenused on tasuta. Neid osutatakse kohapeal või nõustamise osana. Neisse büroodesse võib pöörduda tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja immigratsiooniõiguse alaste probleemidega.

Kokku on loodud 44 õigusteenuste bürood, mis on paigutatud geograafiliselt ühtlaselt, nii et igal Madalmaade kodanikul oleks kerge juurdepääs õigusteenustele.

Lisateabe saamiseks vt õigusteenuste büroo veebisaiti.

Seotud lingid

Prokuratuur

Kohtupraktika ja Madalmaade kõrgeim kohus

Madalmaade advokatuur

Kuninglik notarite kutseühing

Kuninglik kohtutäiturite kutseorganisatsioon

Õigusinfo büroo

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Praegu (2023. aasta seisuga) töötab tsiviil-, kriminaal-, töö- ja sotsiaalõiguslikke asju menetlevates üldkohtutes ligikaudu 1850 elukutselist kohtunikku (täistööajale taandatud aktiivsete töötajate arv, sealhulgas kõrgeimas üldkohtus). Umbes 700 juristi vastutavad kohtunikutööst olulise osa eest. Praegu on ka halduskohtutes ligikaudu 600 kutselist kohtunikku.

Lisaks osalevad teatavate kohtuasjade menetlemises rahvakohtunikud, kes töötavad vabatahtlikkuse alusel. Nad on kas kohtukaasistujad või vandekohtunikud kriminaalasjades ning abikohtunikud, kellel on eripädevus muu hulgas äri-, töö- ja sotsiaalõiguse valdkonna küsimustes ning samuti teatavates haldusmenetlustes.

Ametis on ligikaudu 480 prokuröri (andmed 2023. aasta seisuga, täistööajale taandatud aktiivsete töötajate arv, sealhulgas peaprokuratuuris, kuid ilma keskasutuseta).

Kinnipidamisasutuste süsteemis töötab kokku 3799 inimest (andmed 1. septembri 2019. aasta seisuga, täistööajale taandatud aktiivsete töötajate arv, sealhulgas vanglate direktoraadi liikmed). Neist 3214 on vangivalvurid (sealhulgas koolitusteenistuse töötajad).

1. Kohtunikud

Kohtunike väljaõpe ja ametisse nimetamine

Üldkohtus kohtunikuks nimetamise eelduseks on vähemalt nelja-aastane töökogemus õigusvaldkonnas ja kohtunikuameti eksami edukas sooritamine pärast õigusteaduse õpingute lõpetamist.

Töökogemuse osa on vähemalt seitsme kuu pikkune kohtupraktika (varem nimetati seda kohtuaastaks), millele on õigus kõigil õigusteaduskonna lõpetajatel ja mis on ka advokaadiks või notariks saamise eelduseks. Ülejäänud kohustuslik erialane praktika omandatakse tavaliselt kohtuniku eriettevalmistuse käigus kohtunikupraktikandina, kuid seda võib omandada ka mõne muu õigustegevusega, näiteks advokaadipraktikandina.

Igal aastal võetakse ettevalmistavale koolitusele umbes 100 advokaadipraktikanti. Kohtuniku ettevalmistusteenistus (sealhulgas praktika kohtus) kestab põhimõtteliselt neli aastat ja see toimub esimese astme kohtus, liidumaa kohtus, prokuratuuris, vanglas, ohvrite kaitse või abistamise keskuses, advokaadi- või notaribüroos või finantsprokuratuuris (Finanzprokuratur). Osa väljaõppest võib toimuda ka liidumaa kõrgeimas kohtus, kõrgeimas üldkohtus, föderaalses justiitsministeeriumis, vanglate direktoraadis, kriminaalhoolduskeskuses, usaldusisikute ühenduses või noorsooametis, õiguskaitsevoliniku büroos või asjakohases finantssektori ettevõttes. Kohtuniku ettevalmistusteenistuse lõpus tuleb teha kohtunikueksam. Nende puhul, kes vahetavad karjääri pärast töökogemuse omandamist muudel juriidilistel kutsealadel, lühendatakse koolitusperioodi vastavalt. Isik, kes on juba sooritanud advokaadi- või notarieksami, peab sooritama ainult lisaeksami, mitte aga kohtunikueksamit.

Pärast kohtunikueksami edukat sooritamist tuleb kandideerida vabale kohtuniku või prokuröri ametikohale.

Halduskohtutes kohtuniku ettevalmistusteenistust ei ole; halduskohtunikel peab olema vähemalt viieaastane eelnev kutsealane töökogemus (nt haldusasutuse teenistuses), ent nad ei pea eksamit sooritama.

Üldkohtu kohtunik võib asuda tööle halduskohtus. Pärast viieaastast teenistust halduskohtutes võib ka halduskohtu kohtunikke nimetada üldkohtu kohtunikeks.

Kohtuniku või prokuröri määrab tavaliselt ametisse föderaalne justiitsminister. Ainult teatavate ametikohtade täitmisel on ametisse nimetamise õigus liidupresidendil. Liidumaade halduskohtunikud seevastu nimetab ametisse asjaomase liidumaa valitsus. Kohtunikuks või prokuröriks saab nimetada ainult Austria kodanikke.

Kohtunike staatus

Föderaalsetesse üld- ja halduskohtutesse nimetatud kohtunikud on föderaalametnikud. Lisaks föderaalsele põhiseadusele (Bundes-Verfassungsgesetz (B-VG)) on kohtunike väljaõppe ja ametialase seisundi peamine õiguslik allikas kohtunike ning prokuröride staatuse ja ülesannete seadus (Richter- und Staatsanwaltschaftsdienstgesetz (RStDG)). Selle seadusega sätestatakse nii kohtunike kui ka prokuröride puhul palju nõudeid (sealhulgas näiteks distsiplinaarõigus ja teenistuskirjeldus).

Liidumaade halduskohtutesse (Landesverwaltungsgerichte) nimetatud kohtunikud on vastava liidumaa ametnikud. Nende kutsealane staatus on sätestatud föderaalses põhiseaduses ja vastava liidumaa seadustes.

Kõik elukutselised kohtunikud nimetatakse ametisse määramata ajaks ja nad jäävad pensionile selle kuu lõpus, mil neil täitub 65 eluaastat.

Vastavalt föderaalse põhiseaduse artiklitele 87 ja 88 tegutsevad kohtunikud sõltumatute riiklike organitena seaduse tõlgendamisel ja kohtuasjade lahendamisel. Selle sõltumatuse tagab kohtunike tegevusvabadus (sisuline sõltumatus) ja asjaolu, et neid ei saa ametist vabastada ega teisele ametikohale üle viia (isiklik sõltumatus). Kohtunike jaoks on siduv üksnes seadus ja nad langetavad otsuseid oma õiguslikest veendumustest lähtuvalt. Samuti ei sõltu nad muude kohtute varasematest otsustest sarnaste juhtumite puhul (pretsedentidest).

Peale olukordade, kus kohtunikud jäävad pensionile pärast seaduses sätestatud vanusesse jõudmist, võib kohtunikke nende tahte vastaselt ametist vabastada või teisele ametikohale üle viia või pensionile saata ainult erandlikel asjaoludel ja seaduses sätestatud korras ametliku kohtuotsuse alusel (föderaalse põhiseaduse artikkel 88).

Kohtunikele põhiseadusega antud eriline seisund on neil ainult kohtuniku ülesandeid täites (kui nad teevad mis tahes kohtutoiminguid vastavalt seadusele või tööjaotuse alusel), mitte aga kohtute haldamise valdkonnas, mida samuti teostavad kohtunikud. Erand on kehtestatud kohtumõistmist käsitlevate haldusküsimuste suhtes, mida menetletakse kolleegiumides või komisjonides (näiteks kohtuasjade jaotuse küsimused ja ametissenimetamise ettepanekud). Muul juhul peavad nad järgima kõrgema tasandi antud juhiseid. Kohtu kindla tööjaotusega on õigussubjektile tagatud põhiseadusega ette nähtud õigus asja arutamisele seaduslikus kohtus.

Roll ja ülesanded

Kohtunikud teevad otsuseid tsiviil- ja kriminaalasjades. Haldus- ja konstitutsiooniõiguse küsimustes on neil vastavalt halduskontrolli ja põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon.

Õiguslik vastutus

Distsiplinaarkohus: kohtunikud, kes rikuvad süüliselt oma ametialaseid ja eetilisi kohustusi, annavad vastust distsiplinaarkohtus. Üldkohtu kohtunike puhul tegutseb distsiplinaarkohus liidumaa kõrgeima kohtu või Austria kõrgeima kohtu juures ning koosneb üksnes kohtunikest. Distsiplinaarkohus lahendab ka prokuröride ametikohustuste rikkumisega seotud asju. Föderaalse halduskohtu kohtunike suhtes kehtib mõne erandiga sama distsiplinaarkord. Seevastu liidumaa halduskohtunike distsiplinaarkord on sätestatud liidumaade asjakohastes õigusaktides.

Kriminaalkohus: kohtunik (või prokurör), kes oma ametialaseid kohustusi süüliselt rikkudes paneb toime ka kuriteo, peab andma vastust kriminaalkohtus (näiteks ametiseisundi kuritarvitamise korral).

Tsiviilkohus: isik, kes on kandnud kohtuniku (või prokuröri) ebaseadusliku ja süülise tegevuse tagajärjel kahju, võib nõuda riigilt sellise kahju hüvitamist. Riik võib kohtuniku (või prokuröri) tahtliku tegevuse või raske hooletuse korral esitada tema vastu regressihagi.

2. Prokurörid

Korraldus

Põhimõtteliselt vastab prokuratuuri hierarhiline korraldus kohtu korraldusele.

Iga kriminaalasju lahendava kohtu juures (kokku 16 esimese astme kohut) on oma prokuratuur. Peale selle on olemas majanduskuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemise prokuratuur (Wirtschafts- und Korruptionsstaatsanwaltschaft), mille pädevus hõlmab kogu Austriat. Iga liidumaa kõrgeimas kohtus on olemas liidumaa prokuratuur ja Austria kõrgeimas üldkohtus peaprokuratuur. Peaprokuratuurid ja riigiprokuratuur töötavad otse föderaalse justiitsministri alluvuses.

Prokuröride väljaõpe ja ametisse nimetamine

Prokuröride väljaõpe sarnaneb elukutseliste üldkohtu kohtunike omaga.

Prokurörina võib ametisse nimetada ainult isiku, kes vastab ka kohtunikuna ametisse nimetamise nõuetele.

Sarnaselt kohtunike ametikohtadega tuleb ka vabade alaliste prokuröri ametikohtade täitmiseks korraldada avalik konkurss. Prokuröre on õigus ametisse nimetada liidupresidendil, kuid nagu kohtunikegi puhul on ta enamiku alaliste prokuröri ametikohtade puhul delegeerinud selle õiguse föderaalsele justiitsministrile.

Prokuröride staatus

Prokuratuurid on kohtuorganid, mis on eraldiseisvad, kuid ei ole sõltumatud. Neil on hierarhiline struktuur ja nad peavad järgima peaprokuratuuri ja föderaalse justiitsministri juhiseid.

Juhiste andmise õigust reguleerivad täpsed seadusest tulenevad eeskirjad. Liidumaa prokuratuur või föderaalne justiitsminister võib juhiseid anda ainult kirjalikult ja juhistele peavad olema lisatud põhjendused. Lisaks tuleb saadud juhised märkida kriminaalasja toimikusse. Enne juhise andmist peab föderaalminister konsulteerima nõuandva koguga (Weisungsrat). Föderaalne justiitsminister kannab ministrina vastutust ja on seega kohustatud teavitama parlamenti, kelle ees tal on aruandekohustus.

Prokuratuuride töötajad peavad järgima prokuratuuri juhataja juhiseid. Kui nad aga peavad saadud juhiseid seadusega vastuolus olevaiks, võivad nad nõuda kirjalikku korraldust või isegi lasta end kõnealuse kriminaalasjaga tegelemisest taandada.

Roll ja ülesanded

Prokuratuurid on kohtutest eraldiseisvad organid. Nende ülesanne on kaitsta avalikku huvi kriminaalõiguse valdkonnas. See hõlmab kriminaaluurimiste läbiviimist. Samuti vastutavad nad süüdistusaktide koostamise ja esitamise eest kriminaalmenetluses. Seetõttu nimetatakse neid ka süüdistusasutusteks.

Prokurörid vastutavad süüdistusaktide koostamise ja nende esitamise eest nii liidumaade kohtutes kui ka asjaomase liidumaa kohtu piirkonna esimese astme kohtutes. Esimese astme kohtus esitavad üldjuhul süüdistuse ringkonnaprokurörid. Nad on eripädevusega ametnikud, kuid neilt ei nõuta akadeemilise kraadi olemasolu.

Erilisel kohal on majanduskuritegevuse ja korruptsiooni vastu võitlemise prokuratuur, mille kogu riiki hõlmav pädevus laieneb ennekõike riigiametnike ametiseisundi kuritarvitamisele ja üle 5 000 000 euroste summadega seotud majanduskuritegudele. See prokuratuur on pädev menetlema ka finantskuritegusid, mis hõlmavad summat üle 5 000 000 euro, raskendavate asjaoludega seotud sotsiaalkindlustuspettuse juhtumeid, raskendavate asjaoludega seotud pankrotialaseid pettuseid (kridaträchtiges Verhalten) ning aktsiaseltse või osaühinguid käsitlevate seadustega reguleeritud õigusrikkumisi, mis on toime pandud suurettevõtetes (mille aktsia- või osakapital on vähemalt 5 000 000 eurot või kus on üle 2000 töötaja).

Peaprokuratuurid asuvad hierarhiliselt prokuratuuridest kõrgemal ning asuvad liidumaade kõrgeimate kohtute juures Viinis, Grazis, Linzis ja Innsbruckis. Lisaks süüdistuse esitamisele liidumaade kõrgeimates kohtutes vastutavad need ka kõigi oma piirkonna prokuratuuride töö järelevalve eest ja alluvad otse föderaalsele justiitsministrile.

Ka Austria kõrgeima üldkohtu juurde loodud riigiprokuratuuril on eriline positsioon. See allub otse föderaalsele justiitsministrile ja sel endal ei ole õigust anda juhiseid prokuratuuridele ja peaprokuratuuridele. Samuti ei esita see süüdistusi. Selle prokuratuuri ülesanne on toetada kõrgeimat üldkohut. Sel on eelkõige õigus esitada kohtuotsuse õigustühiseks tunnistamise avaldusi, et tagada seaduse järgimine kriminaalasjades, milles pooltel (edasine) edasikaebamise võimalus puudub. Riigiprokuratuur täidab seega tähtsat ülesannet, kaitstes õiguse ühtset kohaldamist ja tagades õiguskindluse kriminaalasjades.

Õiguslik vastutus

Prokuröride distsiplinaar-, kriminaal- ja tsiviilvastutus on reguleeritud samamoodi nagu üldkohtu kohtunike puhulgi.

3. Kohtu vanemametnikud

Korraldus

Austrias on kohtu vanemametnikud (Diplomrechtspfleger/-innen) kohtusüsteemi oluline osa. Üle 80% kõigist esimese astme kohtuotsustest tsiviilasjades teevad kohtu vanemametnikud, keda on üle 700.

Vanemametnike väljaõpe

Vanemametnike väljaõppele lubatakse üksnes isikuid, kes on sooritanud kooli lõpueksami või omandanud kutsekvalifikatsiooni. Koolitus kestab kolm aastat ja hõlmab tööd kohtus, sealhulgas kohtukorralduste ettevalmistamist asjaomases töövaldkonnas, osalemist üldisel ja töövaldkonnapõhisel koolituskursusel ning asjakohaste eksamite sooritamist. Pärast vanemametniku eksami sooritamist ja tingimusel, et muud kohtu vanemametnike seaduse (Rechtspflegergesetz) artiklis 3 loetletud nõuded on täidetud, saab vanemametniku kandidaat föderaalselt justiitsministrilt diplomi. Diplomil peab olema täpsustatud töövaldkond. Diplomi saamise järel on vanemametniku kandidaadil õigus teha õigustoiminguid oma tööpiirkonnas Austria territooriumil ning ta võib seega tegutseda kohtu vanemametnikuna.

Liidumaa kõrgeima kohtu esimees peab seejärel kindlaks määrama kohtu, kus kohtu vanemametnik tööle asub, ja vajaduse korral ka tööperioodi. Eesistujaks oleva kohtuniku määratud kohtus määrab kohtu juhtorgan (eesistuja või kohtudirektor) vanemametniku mõne kohtuniku juhitava kohtuosakonna juurde või vajaduse korral mitme kohtuosakonna juurde.

Kohtu vanemametnike staatus

Kohtu vanemametnikud on eriväljaõppe saanud kohtuametnikud, kellele on Austria föderaalse põhiseaduse artikli 87a ja kohtu vanemametnikke käsitleva seaduse alusel usaldatud konkreetsete tsiviilasjade arutamine esimeses kohtuastmes. Nad peavad oma tööülesandeid täites lähtuma ainult kohtuasja eest vastutavate kohtunike juhistest vastavalt kohtu tööjaotusele. Kohtunikud võivad igal ajal jätta juhtumi käsitlemise enda hooleks või selle üle võtta. Vanemametnike otsuseid võib vaidlustada nagu kohtunike otsuseidki.

Praktikas töötavad vanemametnikud enamjaolt iseseisvalt. Kohtunikult juhiste saamine ei ole igapäevane ja kohtunikud annavad juhiseid väga harva.

Roll ja ülesanded

Kohtu vanemametnikke määratakse ametisse järgmistes töövaldkondades:

• tsiviilmenetlus, kohtuotsuste täitmisele pööramine ja maksejõuetusküsimused (võla tasumise menetlus);
• hagita menetlused;
• kinnistusraamatu ja laevaregistriga seotud asjad;
• äriregistriga seotud asjad.

Kõigis neis valdkondades töötamine nõuab erikoolitust ja spetsiaalset nimetamist kohtu vanemametnikuks, kellel on õigus nendes valdkondades tegutseda.

Pädevuse jaotus kohtunike ja kohtu vanemametnike vahel

Kohtu vanemametniku tegevusvaldkond ei hõlma kogu tööd ja kõiki otsuseid, mis eespool nimetatud valdkondades tehakse. Kohtu vanemametniku pädevusse kuuluv tegevus on konkreetselt sätestatud kohtu vanemametnikke käsitlevas seaduses ning pädevus on töövaldkonniti erinev.

Vanemametnike seadusega on kehtestatud individuaalsed tegevusvaldkonnad, milles on vanemametnikele määratud konkreetsed kohustused (näiteks maksejõuetusjuhtumite puhul hõlmab tegevusvaldkond pankrotiasju esimese astmete kohtutes). Loomulikult on teatavad kohustused reserveeritud kohtunikele.
Lisaks hõlmab iga tegevusvaldkond muu hulgas maksekäsumenetluse läbiviimist, kohtuotsuste õigusliku toime ja täidetavuse kinnitamist asjaomases töövaldkonnas, vanemametniku menetlustes tasuta õigusabi taotluste kohta tehtud otsuseid ning toimingute tegemist riigisisese kohtu või riigisisese ametiasutuse õigusabitaotluse alusel.

4. Advokaadid

Üldine teave

Advokaat esindab ja tal on õigus esindada pooli kõigis kohtu- ja kohtuvälistes menetlustes seoses kõigi avalik-õiguslike ja eraõiguslike kohtuasjadega kõigis Austria kohtutes ja riigiasutustes.

Austrias advokaadina töötamiseks ei ole nõutav ametlik ametisse nimetamine, kuid advokaadi kutsealal tegutsemiseks peavad olema täidetud allpool esitatud tingimused.

Peamised õiguslikud alused on Austria advokatuuriseadus (Rechtsanwaltsordnung (RAO), RGBI nr 96/1896); advokaatide ja advokaadikandidaatide suhtes kohaldatav distsiplinaarkord (Disziplinarstatut für Rechtsanwälte und Rechtsanwaltsanwärter (DSt), BGBI nr 474/1990); advokaatide tasusid käsitlev föderaalseadus (Bundesgesetz über den Rechtsanwaltstarif (RATG), BGBI nr 189/1969); advokaadieksamiseadus (Rechtsanwaltsprüfungsgesetz (RAPG), BGBI nr 556/1985) ja föderaalseadus Euroopa advokaatide teenuste osutamise vabaduse ja asutamisõiguse kohta Austrias (Bundesgesetz über den freien Dienstleistungsverkehr und die Niederlassung von europäischen Rechtsanwältinnen und Rechtsanwälten sowie die Erbringung von Rechtsdienstleistungen durch international tätige Rechtsanwältinnen und Rechtsanwälte in Österreich (EIRAG), BGBl. I nr 27/2000).

Kutsetegevusele esitatavad nõuded

Iga advokaadi kutsealal tegutseda soovija peab esmalt läbima Austria õiguse õpingud ja seejärel tõendama, et on ametialaselt tegutsenud õigusvaldkonnas kokku vähemalt viis aastat, millest vähemalt seitse kuud peab ta olema töötanud kohtus või prokuratuuris ja kolm aastat mõnes Austria advokaadibüroos advokaadikandidaadina.

Praktiseerimise eeldusena tuleb sooritada advokaadieksam, mille saab teha pärast kolmeaastast praktilist töökogemust, kusjuures vähemalt seitse kuud sellest ajast tuleb töötada kohtus ja vähemalt kaks aastat advokaadibüroos. Eksamilepääsu eeldusena tuleb osaleda ka kohustuslikel koolituskursustel, mille on advokaadikandidaatidele ette näinud advokatuur.

Nõuetele vastava isiku võib kanda selle advokatuuri advokaatide nimekirja, mille tööpiirkonnas tema advokaadibüroo asub.

Teatavatel tingimustel võib ka välisriigi advokaat, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või Šveitsi kodanik:

• tegutseda Austrias ajutiselt advokaadina;
• taotleda enda kandmist vastutava advokatuuri advokaatide nimekirja pärast seda, kui ta on sooritanud pädevuseksami, või
• alustada Austrias kohe tegevust ilma pädevuseksamit sooritamata, kasutades talle tema päritoluriigis antud kutsenimetust, ja saada täieõiguslikuks Austria kutseala esindajaks pärast kolmeaastast tegelikku ja korrapärast kutsealal tegutsemist Austrias.

Teatavatel tingimustel võib ka GATSi osalisriigi advokatuuri liige töötada ajutiselt Austrias advokaadina, täites teatavaid täpselt piiritletud ülesandeid.

Õiguslik vastutus

Advokaat, kes rikub oma ametikohustusi või kahjustab kutseala mainet, peab andma aru kohaliku advokatuuri valitud distsiplinaarnõukogu ees. Distsiplinaarnõukogu määratavad karistused ulatuvad kuni asjaomase isiku kustutamiseni advokaatide nimekirjast. Teise astme otsuseid teeb Austria kõrgeim üldkohus neljaliikmeliste kolleegiumidena, kuhu kuulub kaks kõrgeima üldkohtu kohtunikku ja kaks advokaati.

Peale selle kohaldatakse advokaatide suhtes loomulikult ka kriminaal- ja tsiviilvastutust.

Advokatuur, Austria riiklik advokatuur

Advokatuuri (Rechtsanwaltskammer) moodustavad kõik teatava liidumaa advokaadid, kes on kantud selle liidumaa advokaatide nimekirja. Advokatuurid on avalik-õiguslikud ning autonoomsed ja sõltumatud organid.

Föderaalsel tasandil esindab Austria advokaatide üldiseid huve Austria riiklik advokatuur (Österreichischer Rechtsanwaltskammertag). Austria riiklik advokatuur koosneb Austria üheksast advokatuurist ja selle esindajate kogu koosneb advokatuuride delegaatidest (http://www.rechtsanwaelte.at/).

5. Notarid

Üldine teave

Notar on sõltumatu ja erapooletu õigusvaidluste ennetamise organ, kelle poole saab pöörduda eraõiguslike õigussuhete reguleerimiseks.

Notari peamine ülesanne on osaleda õiguslikes protsessides ja anda üldsusele õigusabi. Notarid koostavad avalikke dokumente, võtavad hoiule kolmandate isikute vara, koostavad eraõiguslikke dokumente ja esindavad pooli peamiselt hagita menetlustes. Peale selle toimivad notarid kohtu esindajatena hagita menetlustes. Eelkõige konsulteeritakse notariga kui nn kohtuvolinikuga pärimismenetluste raames.

Notarid tagavad, et surnud isiku vara hoitakse turvaliselt ja et see antakse üle õigustatud isikule. See töö nõuab eriteadmisi pärimisõiguse ja hagita menetluste kohta, mis tähendab ka seda, et eraisikud kaasavad sageli notari testamendi koostamisse ning küsivad talt üldist nõu ja soovivad, et notar esindaks neid pärimisasjades.

Notarid täidavad küll avalikku funktsiooni, kuid ei ole avalikud teenistujad. Nad kannavad büroo tegevusega seoses majanduslikku riski, kuid ei tegele ettevõtlusega. Notari elukutse sarnaneb vaba elukutsega, kuid kohtuvolinikuna on ta kohtuametnik. Notarina tuleb tegutseda põhikohaga ja samal ajal ei tohi isik töötada advokaadina.

Notaribüroode arvu ja nende asukohta saab muuta föderaalse justiitsministri määrusega. Austrias on praegu 536 notari ametikohta (2023. aasta aprilli seisuga).

Tegevust reguleerivad peamised õiguslikud alused on notariaadiseadus (Notariatsordnung (NO), RGBI nr 75/1871); notariaalaktide seadus (Notariatsaktsgesetz, RGBI nr 76/1871); notaritasude seadus (Notariatstarifgesetz (NTG), BGBI nr 576/1973); notarieksamiseadus (Notariatsprüfungsgesetz (NPG)), BGBI nr 522/1987); kohtuvolinike seadus (Gerichtskommissärsgesetz (GKG)), BGBI nr 343/1970) ja kohtuvolinike tasu seadus (Gerichtskommissionstarifgesetz (GKTG)), BGBI nr 108/1971.

Väljaõpe

Igaüks, kes on lõpetanud õigusteaduse õpingud (Austria õiguse õpingud) ja on huvitatud notari elukutsest, peab leidma notari, kes on nõus ta tööle võtma, ja laskma end kanda notarikandidaatide nimekirja.

Notarikandidaatide nimekirja peab pädev notarite koda ja sellesse nimekirja võib notarikandidaadi kanda üksnes juhul, kui ta on läbinud õiguspraktikandina seitsmekuulise praktika kohtus või prokuratuuris ja esmakordse notarikandidaatide nimekirja kandmise ajal on tal vanust alla 35 eluaasta.

Notarieksamile saamiseks peab notarikandidaat osalema kohustuslikel koolitustel, mille on ette näinud notarite koda.

Notarieksam koosneb kahest osast.

• Notarikandidaat võib teha esimese osa eksamist pärast seda, kui ta on olnud notarikandidaat 18 kuud, kuid ta peab selle tegema hiljemalt kandidaadiaja viienda aasta lõpus; vastasel korral kustutatakse tema nimi notarikandidaatide nimekirjast.
• Teise osa eksamist võib teha pärast vähemalt üheaastast täiendavat töötamist notarikandidaadina. Notarieksami teine osa tuleb sooritada hiljemalt enne kandidaadiaja kümnenda aasta lõppu. Vastasel korral kustutatakse kandidaadi nimi notarikandidaatide nimekirjast.

Ametisse nimetamine

Vakantsete või uute notari ametikohtade täitmiseks tuleb korraldada avalik konkurss. Seaduse (Austria notariaadiseaduse artikkel 6) kohaselt on muu hulgas nõutav, et notari ametikohale kandideerija oleks:

• ELi või EMP liikmesriigi või Šveitsi kodanik;
• edukalt läbinud Austria õiguse õpingud;
• sooritanud notarieksami ja
• suuteline tõendama seitsmeaastast töökogemust õigusvaldkonnas, sealhulgas töötanud pärast notarieksami sooritamist vähemalt kolm aastat notarikandidaadina.

Nende põhinõuete täitmine ei anna siiski õigust notariks nimetamiseks. Ametisse nimetamise menetluse raames hindab kandidaate kohalik pädev notarite koda ja seejärel vastutava liidumaa kohtu ja liidumaa kõrgeima kohtu personalinõukogu ning nad koostavad kandidaatide pingerea, kusjuures hindamise puhul on otsustava tähtsusega praktilise töökogemuse kestus. Notarite koda ja kaks personalinõukogu esitavad igaüks föderaalsele justiitsministrile nimekirja, mis sisaldab kolme väljavalitud kandidaati. Kuigi need nimekirjad ei ole ministrile siduvad, nimetab ta tegelikult ametisse ainult nimekirja kantud kandidaadi.

Isik võib notarina tegutseda kuni oma 70. sünnipäevale järgneva kalendriaasta 31. jaanuarini. Notari ametlik üleviimine teisele notari ametikohale ei ole lubatud.

Notarite järelevalve; õiguslik vastutus

Kuna notarid koostavad ametlikke dokumente ja tegutsevad kohtuvolinikena, siis tehakse nende üle erilist järelevalvet. Notarite üle järelevalve tegemine on föderaalse justiitsministri, justiitsvalitsuse ja vahetult notarite koja ülesanne.

Notarite suhtes kohaldatakse spetsiaalset distsiplinaarõigust. Distsiplinaarõigusrikkumiste eest karistab notareid esimese astme instantsina liidumaa kõrgeim kohus kui notarite distsiplinaarkohus ja teise astme instantsina Austria kõrgeim üldkohus kui notarite distsiplinaarkohus. Asja arutavasse kohtu kolleegiumisse peavad alati kuuluma ka notarid. Karistuste loetelu, mida distsiplinaarkohus võib määrata, ulatub kuni ametist tagandamiseni. Haldusrikkumiste eest määrab karistusi notarite koda.

Lisaks distsiplinaarvastutusele kohaldatakse notarite suhtes loomulikult ka kriminaal- ja tsiviilvastutust.

Kui notar tegutseb kohtuvolinikuna, käsitatakse teda kriminaalõiguse kohaldamise eesmärgil avaliku teenistujana, mistõttu võib teda vastutusele võtta ametikuriteo toimepanemise, eelkõige ametiseisundi kuritarvitamise eest. Notarite tsiviilvastutus on reguleeritud teisiti. Kui notar tegutseb kohtuvolinikuna, kehtivad tema suhtes samad vastutust käsitlevad sätted nagu kohtunike ja prokuröride suhtes. Sellepärast ei saa pooled nende vastu kahjunõudeid otse esitada, vaid peavad hüvitisnõuded esitama riigi vastu. Riik võib notari tahtliku tegevuse või raske hooletuse korral esitada tema vastu regressihagi. Väljaspool oma tegevust kohtuvolinikuna on notaril poolte ees otsene tsiviilvastutus.

Notariaadid, Austria riiklik notarite koda

Notarid, kelle büroo asub mõnel liidumaal, või asjaomase liidumaa notarikandidaatide nimekirja kantud notarikandidaadid moodustavad notariaadi. Viini, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaal, samuti Tirooli ja Vorarlbergi liidumaal on ühised notariaadid.

Notariaat vastutab kutseala au ja väärikuse säilitamise ja oma huvide esindamise eest.

Iga notariaat peab valima oma liikmete hulgast notarite koja. Notarite koda koosneb esimeheks valitud notarist ja kuuest (Viinis 12) notarist ja kolmest (Viinis kuuest) notarikandidaadist.

Austria riiklik notarite koda (Österreichische Notariatskammer) koosneb liidumaade notarite kodadest. Austria riiklik notarite koda esindab notareid ning kaitseb nende õigusi ja esindab nende huve kõiki Austria notareid käsitlevates küsimustes või küsimustes, mis ulatuvad kaugemale ühest konkreetsest notarite kojast.

Seonduvad lingid

Õigusvaldkonna ametid – Austria

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Õigusvaldkonna ametid - Poola

Sellel lehel antakse ülevaade õigusvaldkonna ametitest Poolas.

Prokurörid

Korraldus

Allpool on kirjeldatud prokuratuuri ja sellega seotud asutuste struktuuri vastavalt 9. oktoobri 2009. aasta seadusele.

Poola prokuratuuri moodustavad:

• peaprokurör;
• prokuratuuri kohalike allüksuste prokurörid ning peaprokuröri ees vastutavad sõjaväeprokurörid;
• Riikliku Mäluinstituudi prokurörid ja poola rahva vastaste kuritegude uurimiskomisjoni prokurörid.

Peaprokurör on kõrgeim ametikoht prokuratuuris ning peaprokuröri määrab ametisse Poola president Riikliku Kohtunõukogu ja Riikliku Prokuratuurinõukogu esitatud kandidaatide hulgast. Peaprokurör esitab peaministrile prokuratuuri tegevuse kohta aastaaruandeid. Üld- ja sõjaväeprokurörid nimetab ametisse peaprokurör Riikliku Prokuratuurinõukogu esitatud kandidaatide hulgast.

Üldprokuratuuri struktuur on neljaastmeline:

• Riigiprokuratuur;
• Apellatsiooniprokuratuur;
• Piirkonnaprokuratuur;
• Ringkonnaprokuratuur.

Sõjaväeprokuratuuri struktuur on kolmeastmeline:

• sõjaväe peaprokuratuur;
• sõjaväe ringkonnaprokuratuurid;
• väeosade prokuratuurid.

Riikliku Mäluinstituudi prokurörid ja poola rahva vastaste kuritegude uurimiskomisjoni prokurörid töötavad:

• poola rahva vastaste kuritegude uurimiskomisjonis;
• poola rahva vastaste kuritegude uurimiskomisjoni osakondades;
• süümebüroos;
• süümebüroo osakondades.

Poola õigussüsteemis eristatakse peaprokuröri poolt nimetatud prokuröre ja erasüüdistajaid, kes on kriminaalmenetluse poolteks ja võivad menetluseeskirjade kohaselt abistada prokuröre nende töös.

Poola õigusega on ette nähtud mitmeid kutseühinguid. Nendeks on Riigiprokuratuuri juures tegutsev Riiklik Prokuratuurinõukogu ning apellatsiooniprokuratuuride juures tegutsevad prokuröride ühendused ja kogud. Need organid on rangelt asutusesisesed ja korralduslikud ning neil puuduvad veebilehed ja nad ei paku e-teenuseid.

Lisateavet Poola prokuratuuri kohta leiate Riigiprokuratuuri veebisaidilt.

Prokuratuuri ülesanded ja vastutus

Prokuratuuri põhiülesandeks on tagada seaduste täitmine ning teostada järelevalvet kriminaalasjade uurimisel.

Prokuröride ülesanded on eelkõige järgmised:

• teostada kohtueelset kriminaalmenetlust ja selle järelevalvet;
• esineda kohtus riikliku süüdistajana;
• algatada menetlusi kriminaal- ja tsiviilasjades, esitada ettepanekuid ja osaleda kohtumenetluses tsiviil-, töövaidlus- ja sotsiaalkindlustusasjades, et kaitsta õigusriigi põhimõtet, avalikke huve ja kodanike omandit või õigusi;
• võtta seadusega ette nähtud meetmed, et tagada õigusaktide nõuetekohane ja ühtne kohaldamine;
• uurida ja ennetada kuritegevust ning võidelda kuritegevuse vastu;
• koguda, töödelda ja analüüsida andmeid, mis on saadud prokuröri läbi viidud või tema järelevalve all toimunud uurimise käigus;
• teha ametivõimudega koostööd kuritegude ja muude õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
• teha koostööd ja osaleda menetlustes, mida viivad läbi rahvusvahelised ametiasutused õiguskaitse ja kuritegude ärahoidmise valdkonnas.

Prokuröride õigused ja kohustused:

Prokurör peab tegutsema seadusega ettenähtud piires, lähtudes erapooletuse ja kodanike võrdse kohtlemise põhimõttest. Prokuratuuri hierarhilisest ülesehitusest hoolimata on prokurör oma ametikohustuste täitmisel sõltumatu. Prokurör ei tohi osaleda poliitikas ega tegutseda üheski muus ametis ning ta peab ennast erialaselt pidevalt täiendama.

Prokurör tegeleb peamiselt kriminaalasjadega. Siiski osaleb ta vahel tsiviilasjades, mis on seotud isaduse tuvastamise, vanemlike õiguste äravõtmise või teovõimatuks tunnistamisega, ning haldusasjades, mis on seotud peamiselt kinnisvara- ja ehitusõigusega. Igas ringkonnaprokuratuuris töötab prokurör, kes on spetsialiseerunud rahvusvahelisele koostööle kriminaalasjades.

Üldkohtud

Korraldus

Üldkohtud on Poola kohtusüsteemis:

• piirkonnakohtud;
• ringkonnakohtud;
• apellatsioonikohtud.

Üldkohtud mõistavad õigust (asjades, mis ei kuulu halduskohtute, sõjaväekohtute ega Ülemkohtu pädevusse) ning täidavad teisi õigusemõistmisega seotud ülesandeid, mis on neile seadusega määratud. Kohtuotsuste järelevalvet teostab Ülemkohus vastavalt seadusele.

Piirkonnakohtute tööpiirkonda kuulub üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust (põhjendatud juhtudel võib ühes kohaliku omavalitsuse üksuses tegutseda mitu piirkonnakohut, nt suurlinnades).

Ringkonnakohus on piirkonnakohtute apellatsioonikohus ning teatavates asjades ka esimese astme kohus. Ühe ringkonnakohtu tööpiirkonda kuulub vähemalt kaks piirkonnakohut.

Kui ringkonnakohus on asjas esimese astme kohtuks, saab selles asjas esitada edasikaebuse apellatsioonikohtule. Apellatsioonikohtu tööpiirkonda (apellatsioonipiirkonda) kuulub vähemalt kaks ringkonnakohut.

Kohut juhatab kohtu esimees/esinaine. Kohtu esimees/-naine määratakse ametisse ettenähtud ametiajaks (piirkonnakohtutes neljaks aastaks ning ringkonna- ja apellatsioonikohtutes kuueks aastaks).

Õigusvaldkonna ametid kohtutes

Üldkohtud mõistavad Poolas õigust (asjades, mis ei kuulu halduskohtute, sõjaväekohtute ega Ülemkohtu pädevusse) ning täidavad teisi õigusemõistmisega seotud ülesandeid, mis on neile seadusega määratud. Õigusemõistmine on kohtunike ainupädevuses. Muid õigusemõistmisega seotud ülesandeid täidavad kohtuametnikud ja vanemkohtuametnikud (või ka kohtunikud, juhul kui kohtuametnikud ei saa neid täita).

Kohtunikud

Poola õigussüsteemis eristatakse kohtunikke ja kohtukaasistujaid.

Kohtunikud täidavad õigusemõistmisega seotud ülesandeid. Kohtunikud nimetab tähtajatult ametisse Vabariigi President Riikliku Kohtunõukogu ettepaneku alusel.

Kohtunikud täidavad oma ülesandeid sõltumatult, juhindudes üksnes põhiseadusest ja seadustest.

Kohtute ja kohtunike sõltumatust tagab põhiseaduse alusel loodud Riiklik Kohtunõukogu.

Kohtunike sõltumatus on vastavalt põhiseadusele tagatud kohtuliku immuniteedi ja kindlustatud ametikohaga.

Ametialaste rikkumiste puhul kohaldatakse kohtunike suhtes distsiplinaaruurimist. Kohtunike distsiplinaarasju arutavad esimese astme kohtute puhul apellatsioonikohtud ja teise astme kohtute puhul Ülemkohus.

Kohtukaasistujad

Kohtukaasistujate roll õigusemõistmisel on kindlaks määratud Poola põhiseadusega. Kohtukaasistujad on sõltumatud ning juhinduvad, sarnaselt kohtunikele, üksnes põhiseadusest ja seadustest. Kohtukaasistujatel on kohtuasjade lahendamisel kohtunikega võrdsed õigused. Erinevalt kohtunikest ei saa kohtukaasistujad siiski juhatada kohtuistungit ega (üldjuhul) täita ülesandeid väljaspool kohtumenetlust.

Nii tsiviil- kui ka kriminaalasju arutab enamasti kohtunik üksi, st kohtukaasistujad istungitel ei kasutata. Mõlemat kohtumenetluse liiki reguleerivate õigusaktidega on siiski ette nähtud teatavat liiki juhtumid, mida nende ühiskondlikku olulisust arvestades arutatakse kohtukaasistujate osavõtul.

Kohtukaasistujaid nimetavad ametisse piirkonnakohtu tööpiirkonna kohalike omavalitsuste volikogud. Nende ametiaeg kestab neli aastat.

Kohtuametnikud

Kohtuametnikud töötavad piirkonna- ja ringkonnakohtutes ning täidavad õigusemõistmisega seotud ülesandeid, mis on seadusega kohtutele pandud. Kohtuametnikud nimetatakse ametisse ametissenimetamise korralduses märgitud kuupäevast. Nad nimetab ametisse apellatsioonikohtu esimees/-naine.

Tsiviilkohtumenetluses täidavad kohtuametnikud neile kohtu poolt määratud ülesandeid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kriminaalmenetluses, väärteomenetluses ja maksusüütegude menetlustes võivad kohtuametnikud siiski anda soovitusi ja seadusega ettenähtud juhtudel ka korraldusi ja määrusi.

Niisiis täidavad kohtuametnikud õigusemõistmisega seotud ülesandeid ning tegutsevad kohtute nimel neile määratud pädevuse piires. Kohtuametnikud on neile määratud pädevuse piires sõltumatud ja määravad ise seadusega ette nähtud korralduste ja määruste sisu. Sõltumatus eeldab, et nende õigusemõistmisega seotud tegevus peab olema asutustest korralduslikult ja sisuliselt muudest organitest eraldiseisev, et tagada neile seadusega ettenähtud ülesannete sõltumatu täitmine.

Kohtuametnike infoleht.(374 Kb)

Kohtuassistendid

Kohtuassistendid täidavad kohtutes istungite ettevalmistamise ja kohtu sujuva töö (st õigusemõistmine ja muud õigusemõistmisega seotud ülesanded) tagamisega seotud ülesandeid. Kandidaadid valitakse ametisse konkursiga.

Kohtuassistentide infoleht(374 Kb).

Kohtusekretärid

Kohtusekretärid on tööl kõikides üldkohtutes ning täidavad kohtu haldusülesandeid, mis ei ole määratud muudele töötajatele, näiteks protokollivad istungeid, osutavad kohtunikele bürooteenuseid ja korraldavad kohtu sekretariaadi tööd. Nende õigused, kohustused ja teenistustingimused on ette nähtud kohtute töötajate seadusega ning prokuröri korraldustega. Kandidaadid valitakse ametisse konkursiga.

Kohtute töötajate infoleht.(379 Kb)

Õigusvaldkonna ametite korraldus

Advokaadid

Advokaadid osutavad Poolas õigusteenuseid kodanike õiguste ja vabaduste kaitseks. Nad osutavad õigusabi ja esitavad õiguslikke arvamusi. Samuti tagavad nad pooltele esindusõiguse kriminaal-, tsiviil-, perekonna- ja alaealiste asjades, töövaidlus- ja sotsiaalkindlustusõiguse asjades, samuti Kõrgema Halduskohtu menetlustes.

Poolas ei ole advokaatide kutsealast spetsialiseerumist; iga advokaat võib oma tegevusvaldkonna valida ise. Kuna aga Poola õigusega on tagatud finantsraskustes pooltele riigi määratud kaitsja, peavad advokaadid suutma osutada õigusabi eri õigusvaldkondade asjades.

Riigis tegutseb 24 piirkondlikku advokatuuri ja üleriiklik Poola Advokatuur. Need kutseühingud vastutavad advokaatide kutseõiguste esindamise ja kaitsmise, täiendõppe, praktikantide kutsealase juhendamise tagamise ning ametialaste käitumiseeskirjade kehtestamise, edendamise ja nende täitmise tagamise eest.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet leiate Poola Advokatuuri veebisaidilt.

Õigusnõustajad

Õigusnõustajad osutavad õigusteenuseid äriühingutele, muudele ühingutele, organisatsioonidele ja füüsilistele isikutele. Nad osutavad õigusabi ja esitavad õiguslikke arvamusi. Erinevalt advokaatidest võivad nad olla isikutega töösuhetes. Alates 1. juulist 2015 on advokaatidel ja õigusnõustajatel samad menetlusõigused – õigusnõustajad võivad olla kaitse nõustajaks kriminaalasjades, kui nad ei ole isikutega töösuhetes. Nad võivad olla ka nõustajaks väärteoasjades ning kaitse nõustajaks distsiplinaarmenetlustes.

Õigusnõustajate kutseühingu moodustavad 19 piirkondlikku õigusnõustajate koda ja Riiklik Õigusnõustajate Koda, mis tegutseb üle riigi. Need kutseühingud vastutavad õigusnõustajate kutseõiguste esindamise ja kaitsmise, täiendõppe, praktikantide juhendamise tagamise ning ametialaste käitumiseeskirjade kehtestamise, edendamise ja nende täitmise tagamise eest.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet leiate Riikliku Õigusnõustajate Koja veebisaidilt.

Notarid

Korraldus

Notarid nimetab ametisse justiitsminister, kes määrab notari büroo asukoha asjaomaste isikute taotluse alusel pärast vastava notarite kojaga nõupidamist. Justiitsministri pädevusse kuulub ka notarite ametist vabastamine.

Justiitsminister peab notaribüroode registrit ja kehtestab notariaaltoimingute hindade ülempiirid.

Notarid kuuluvad kutseühingusse, mille moodustavad 11 notarite koda ja Riiklik Notarite Koda.

Roll ja ülesanded

Notarid tõestavad tehinguid, mille puhul notariaalne vorm on kohustuslik (näiteks kinnisomandi üleminek) või mida pooled soovivad teha notariaalses vormis.

Notar täidab oma ametikohustusi avaliku usaldusisikuna. Riigi nimel tegutsevate avalike usaldusisikutena peavad notarid tagama kinnisvaratehingute usaldusväärsuse.

Lisaks täidab notar järgmisi ülesandeid: koostab notariaalakte, pärimisõiguse tunnistusi ja muid tõendeid, esitab õiendeid, koostab protokolle, koostab vastuväiteid vekslite ja tšekkide suhtes, võtab hoiule dokumente, sularaha ja väärtpabereid, dokumente ja andmekandjatel olevaid andmeid, teeb poolte taotlusel kandeid, dokumentide koopiaid ja väljavõtteid, valmistab osalejate taotlusel ette lepingute, avalduste ja muude dokumentide projekte ning teeb muid erisätetega ette nähtud toiminguid.

Seaduse alusel tõestatud notariaalaktid on ametliku dokumendi jõuga.

Notarid töötavad isiklikes notaribüroodes. Iga notar võib pidada vaid ühte notaribürood, kuid mitu notarit võivad ühte notaribürood pidada ühiselt vastavalt ühinguõiguse sätetele. Sel juhul täidab iga notar oma ametiülesandeid sõltumatult ning vastutab tehingute eest, mille ta on tõestanud.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet leiate Riikliku Notarite Koja veebisaidilt (ingliskeelne versioon puudub).

Muud õigusvaldkonna ametid

Poola seadustega on reguleeritud järgmised õigusvaldkonna ametid: kohtutäiturid.

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid tegelevad Poola õiguse kohaselt täitemenetluste läbiviimisega. Neil on riigiteenistuja staatus, kuna vastasel juhul poleks neil kodanikuõigusi ja -vabadusi olulisel määral riivavate ametiülesannete täitmiseks piisavat õiguslikku alust. Need ülesanded on eelkõige seotud kohtuotsuste täitmiseks ja põhiseadusest tuleneva õiglase kohtupidamise õiguse teostamiseks vajalike sunnimeetmetega.

Kohtutäiturid viivad läbi ka täitemenetlusi tsiviilasjades.

Kohtutäiturid nimetab ametisse justiitsminister kandidaatide hulgast, kes vastavad kohtutäiturite ja täitemenetluse seaduses sätestatud nõuetele. Nõueteks on kõrgharidus õigusteaduse alal, praktika läbimine, kohtutäituri eksami edukas sooritamine ja vähemalt kaheaastase katseaja läbimine abikohtutäiturina.

Kohtutäiturite töö üle teostavad järelevalvet justiitsminister ja kohtutäituri tööpiirkonnaks oleva kohtu esimees/-naine ning kohtutäiturite ühingud – Riiklik Kohtutäiturite Koda ning piirkondlikud kohtutäiturite kojad.

Lisainfot leiate justiitsministeeriumi ja Riikliku Kohtutäiturite Koja veebisaitidelt.

Tasuta õigusabi osutavad organisatsioonid

Poolas on palju tasuta õigusabi osutavaid organisatsioone. Nende hulgas on:

• Sinine liin, mis tegutseb perekonna-, töö- ja sotsiaalministeeriumi egiidi all, et võidelda perevägivalla vastu. Lisateavet saab Sinise liini veebisaidilt või kontakttelefonil +48 22 668 70 00;
• Tasuta õigusabi osutavad ka tasuta õigusabi bürood, mida peavad Poola kõigi suuremate ülikoolide õigusteaduskondades tegutsevad tudengiorganisatsioonid.

Üldkohtute kohtunikud ning haldus- ja maksukohtute kohtunikud

Portugali põhiseaduse kohaselt tegutsevad kohtunikud kohtutes, mis on suveräänsed organid.

Kohtunikud mõistavad rahva nimel õigust ja juhinduvad seejuures üksnes seadusest.

Üldkohtu kohtunike tegevust reguleerivad põhiseadus ja üldkohtu kohtunike põhikiri (Estatuto dos Magistrados Judiciais). Kohtute hierarhia alusel võib üldkohtu kohtunikud jagada kolme kategooriasse:

• Portugali kõrgeima kohtu (Supremo Tribunal de Justiça) kohtunikud (Conselheiros);
• apellatsioonikohtute (Tribunais das Relações) kohtunikud (Desembargadores);
• esimese astme kohtute kohtunikud (Juízes de Direito).

Haldus- ja maksukohtute kohtunike tegevust reguleerivad põhiseadus, haldus- ja maksukohtute põhikiri (Estatuto dos Tribunais Administrativos e Fiscais) ning täiendavalt üldkohtu kohtunike põhikiri. Kohtute hierarhia alusel võib haldus- ja maksukohtu kohtunikud jagada kolme kategooriasse:

• Portugali kõrgeima halduskohtu (Supremo Tribunal Administrativo) kohtunikud (Conselheiros);
• üleriigiliste halduskohtute (Tribunais Centrais Administrativos) kohtunikud (Desembargadores);
• regionaalsete halduskohtute (Tribunais Administrativos de Círculo) ja maksukohtute (Tribunais Tributários) kohtunikud (Juízes de Direito).

Kohtunikuks saamiseks tuleb läbida kolm etappi: avalik konkurss, teoreetiline ja praktiline koolitus õigusõppe keskuses (Centro de Estudos Judiciários) ning praktika. Kandidaadid, kes läbivad edukalt need kolm etappi, nimetatakse ametisse kohtunikena (Juízes de Direito).

Kohtunike koolitus jätkub kogu karjääri vältel.

Kõrgem kohtute nõukogu (Conselho Superior da Magistratura) kontrollib regulaarselt esimese astme kohtute kohtunikke ning haldus- ja maksukohtute kõrgem nõukogu (Conselho Superior dos Tribunais Administrativos e Fiscais) kontrollib regulaarselt haldus- ja maksukohtute kohtunikke. Iga kontrollkäigu järel antakse kohtunike pädevusele hinnang: „suurepärane“, „väga hea“, „hea“, „rahuldav“ ja „puudulik“. Kui kohtuniku töö hinnatakse puudulikuks, vabastatakse ta ajutiselt ametikohustustest ja algatatakse uurimine, et hinnata tema ametisse sobivust.

Kõrgem kohtute nõukogu ning haldus- ja maksukohtute kõrgem nõukogu vastutavad üldkohtute ning haldus- ja maksukohtute kohtunike ametisse nimetamise, neile kohtuasjade määramise, nende üleviimise, edutamise ja kohtunike suhtes distsiplinaarmeetmete võtmise eest.

Kohtunike sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks on põhiseaduses sätestatud, et tegevkohtunikud ei tohi täita muid avalikke ega eraviisilisi kohustusi, välja arvatud tasustamata õpetamis- või teadustegevus õigusvaldkonnas. Kohtunikke saab üle viia, ametikohustustest ajutiselt vabastada, pensionile saata või ametist tagandada ainult seaduses sätestatud korras. Kohtunikke ei saa nende otsuste eest vastutusele võtta, välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhtudel.

Lisateavet leiab veebiaadressidelt https://www.csm.org.pt/ ja https://www.cstaf.pt/.

Prokurörid (Magistrados do Ministério Público)

Prokuratuuris (Ministério Público) tegutsevate prokuröride ülesanne on esindada riiki, esitada süüdistusi ning kaitsta demokraatlikku õigusriiki ja seadusega kindlaksmääratud huve. Prokuröridel on oma põhimäärus ja seadusega tagatud autonoomia.

Prokuröri ametikohad täidetakse avaliku konkursiga, mis koosneb teadmiste kontrollist, elulookirjelduse hindamisest ja psühholoogilisest valikutestist, mis kõik tehakse õigusõppe keskuses (Centro de Estudos Judiciários).

Heaks kiidetud kandidaadid nimetatakse ametisse praktikantidena (auditores de justiça). Kui nad läbivad edukalt teoreetilise ja praktilise koolituse õigusõppe keskuses, määratakse nad prokuröri asetäitja praktikantideks.

Prokuröri karjäär hõlmab viit tasandit, mis on loetletud hierarhilises järjestuses:

• peaprokurör (Procurador-Geral da República);
• asepeaprokurör(Vice-Procurador-Geral da República);
• peaprokuröri abi (Procurador-Geral Adjunto);
• piirkonnaprokurör (Procurador da República);
• piirkonnaprokuröri asetäitja (Procurador da República Adjunto).

Peaprokuratuur (Procuradoria-Geral da República) on prokuratuuris kõrgeimal asuv organ, mida juhib peaprokurör. Peaprokuratuuri koosseisu kuuluvad ka prokuratuuri kõrgem nõukogu (Conselho Superior do Ministério Público), nõuandekogu, ametlikud õigusnõustajad ja tugiteenistused.

Prokuratuuri kõrgema nõukogu ülesanne on nimetada prokuröre ametisse, määrata neile kohtuasju, viia neid üle ja edutada ning võtta prokuröride suhtes distsiplinaarmeetmeid.

Lisateavet leiab veebiaadressilt http://www.ministeriopublico.pt/.

Advokaadid (Advogados)

Advokaadid on õigusvaldkonna töötajad, kes pärast advokatuuris registreerumist tegelevad juriidilise esindamise ja õigusnõustamisega, mis seisneb õigusnormide tõlgendamises ja kohaldamises kolmanda isiku taotluse korral.

Portugalis advokaadi elukutse praktiseerimiseks tuleb astuda advokatuuri (Ordem dos Advogados).

Advokaadina töötamiseks peab isik:

• olema omandanud õigusteaduse kraadi Portugalis või ülikooli taseme õigusvaldkonna kvalifikatsiooni mõnes muus riigis, kui seda kvalifikatsiooni peetakse akadeemilise kraadiga samaväärseks või kui see on tunnustatud sama taseme kvalifikatsioonina;
• läbima 18 kuud kestva õppepraktika, mis koosneb kahest koolitusetapist: esimene etapp kestab kuus kuud ja teine täiendav etapp 12 kuud;
• sooritama kirjaliku ja suulise advokaadieksami.

Välisriigi kodanikud, kes on saanud oma kraadi Portugalis, võivad end registreerida Portugali advokatuuris samamoodi nagu Portugali kodanikud, tingimusel et nende kodakondsusriik tagab Portugali kodanikele samasugused õigused.

Teistest ELi liikmesriikidest pärit advokaadid, kes soovivad alustada alalist tegevust ja praktiseerida Portugalis advokaadina oma päritoluriigi ametinimetuse all, peavad end advokatuuris registreerima. Sellisel juhul võivad nad esindada kliente kohtus üksnes advokatuuris registreeritud advokaadi juhendamisel. Kui nad soovivad samu õigusi ja kohustusi, mis on Portugali advokaatidel, peavad nad end registreerima advokatuuris ning sooritama kirjaliku ja suulise eksami portugali keeles.

Advokatuur on avalik-õiguslik ühendus, mis esindab praktiseerivaid advokaate, kes tegutsevad kooskõlas advokatuuri põhikirjaga. Advokatuur tagab õiguskaitse kättesaadavuse, reguleerib advokaadi kutseala ning võtab (ainsa organina, kes seda teeb) distsiplinaarmeetmeid advokaatide ja advokaadikandidaatide suhtes, kaitseb advokaadi kutseala sotsiaalset rolli, väärikust ja mainet ning edendab juurdepääsu õigusalastele teadmistele ja õiguse kohaldamisele.

Lisateavet leiab veebiaadressilt https://portal.oa.pt/.

Õigusnõunikud (Consultores jurídicos)

Portugali õigussüsteemis ei eristata advokaate ja õigusnõunikke.

Õigusnõustajad (Solicitadores)

Õigusnõustajad on sõltumatud õigusvaldkonna töötajad, kes annavad oma klientidele õigusnõu ja on nende juriidiliseks esindajaks kohtus vastavalt nende põhikirjas ja menetlusnormides sätestatud volitustele. Nad võivad esindada pooli kohtus, kui advokaadi (advogado) kasutamine ei ole kohustuslik.

Õigusnõustajad võivad olla kodanike ja äriühingute juriidiliseks esindajaks ka väljaspool kohut, näiteks maksuametis, notaribüroodes, registriasutustes ja avaliku halduse asutustes.

Õigusnõustajana töötamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• isikul on ametlikult tunnustatud õigusteaduse kraad ja ta ei ole advokatuuri liige või tal on ametlikult tunnustatud õigusnõustaja diplom. Teise ELi liikmesriigi kodanikel peab olema akadeemiline ja erialane kvalifikatsioon, mis on seaduse kohaselt nõutav sellel kutsealal töötamiseks tema päritoluriigis;
• isik on läbinud 12–18 kuud kestva õppepraktika;
• isik on õppepraktika jooksul saanud õppepraktika juhendajalt ja õppepraktikakeskustelt asjakohased soovitused ning sooritanud riikliku eksami, mis on koostatud vastavalt asjakohastele reeglitele.

Teistest ELi liikmesriikidest või Euroopa Majanduspiirkonna riikidest pärit õigusnõustajad astuvad õigusnõustajate kolleegiumi (Colégio dos Solicitadores) liikmeks kooskõlas 4. märtsi 2009. aasta seadusega nr 9/2009 (muudetud redaktsioonis).

Õigusnõustajate ja kohtutäiturite ühing (Ordem dos Solicitadores e dos Agentes de Execução, OSAE) on neid õigusvaldkonna ameteid esindav avalik-õiguslik ühing. See ühing vastutab muu hulgas distsiplinaarmeetmete võtmise eest oma liikmete suhtes ning arvamuste esitamise eest oma pädevusega seotud õigusaktide eelnõude kohta.

Lisateavet leiab veebiaadressilt http://www.osae.pt/.

Kohtutäiturid (Agentes de execução)

Kohtutäiturid on õigusvaldkonna töötajad, kellele on antud riigi tasandil volitused viia läbi täitemenetlusi tsiviilasjades. Nad on sõltumatud ja erapooletud ega esinda menetluse pooli, vaid teevad kõiki täitmisega seotud toiminguid, sealhulgas arestivad vara, toimetavad kätte dokumente ja teateid ning müüvad arestitud vara. Mõnel juhul täidab kohtutäituri ülesandeid kohtuametnik.

Kohtutäituri määrab kas täitmist taotlev menetlusosaline või kohus.

Kohtutäituritel peab olema õigusnõustaja või õigusteaduse kraad ja

• nad peavad olema Portugali kodanikud;
• nende suhtes ei tohi kohalduda õigusnõustajate ja kohtutäiturite ühingu või advokatuuri põhikirjas sätestatud piirangud;
• nad ei tohi olla viimasel kümnel aastal olnud avalikus võlgnike nimekirjas;
• nad peavad olema edukalt läbinud kohtutäituri õppepraktika;
• nad peavad pärast rohkem kui kolmeaastast tööd kohtutäiturina sooritama õigusassistendi eksami ja saama õigusassistentide komisjonilt (Comissão para o Acompanhamento dos Auxiliares de Justiça, CAAJ) heakskiitva arvamuse;
• nad peavad end kolme aasta jooksul pärast õppepraktika edukat sooritamist registreerima asjaomases kutseliidus;
• neil peavad olema minimaalsed IT-süsteemid ja ressursid, nagu ette nähtud üldkogus heaks kiidetud normidega.

Kohtutäiturite kutseala reguleerivad õigusnõustajate ja kohtutäiturite ühing ning kohtutäiturite erikolleegium (Colégio de Especialidade dos Agentes de Execução).

Õigusassistentide komisjon, mis on õigusnõustajate ja kohtutäiturite ühingust sõltumatu organ, vastutab kohtutäiturite üle järelevalve tegemise ja nende suhtes distsiplinaarmeetmete võtmise eest.

Lisateavet leiab veebiaadressidelt http://www.osae.pt/ ja https://caaj.justica.gov.pt/.

Notarid (Notários)

Notarid on õigusala spetsialistid, kes on volitatud täitma konkreetseid õigusvaldkonna ülesandeid. Neil on tähtis roll nii riigisiseses kui ka rahvusvahelises äritegevuses.

Notaritel on õigus:

• koostada eraõiguslikke lepinguid ja nõustada pooli, koheldes kõiki pooli õiglaselt; koostada ametlikke dokumente, vastutades koostatud dokumentide ja antud nõu seaduslikkuse eest; teavitada pooli nende võetavate kohustuste mõjust ja tagajärgedest (notarid on kohustatud seda tegema);
• teha nende juuresolekul kokku lepitud õigustoiminguid. Akti saab kohe kanda ametlikku registrisse või juhul kui üks pooltest jätab oma kohustused täitmata, saab akti ilma kohtuniku sekkumiseta täitmisele pöörata;
• tegutseda erapooletult ja täielikult seadust järgides vahendajatena, et aidata pooltel jõuda vastastikku rahuldava kokkuleppeni;
• koostada vara inventuuriga seotud dokumente ja inventuuri tingimused, välja arvatud nende küsimuste korral, mida ei tohi inventuuri raames lahendada, kuna need küsimused on õiguslikult või faktiliselt liiga keerulised. Sellised küsimused peab lahendama selle piirkondliku kohtu (tribunal de comarca) kohtunik, kelle tööpiirkonda kuulub asjaomaseid toiminguid teinud notaribüroo (notaritele anti need volitused 5. märtsi 2013. aasta seadusega nr 2/2013, millega kiideti heaks inventuuri õigusraamistik; ühtlasi loodi kõnealuse seadusega jagatud volituste süsteem).

Notari kutseala reformi ja sellest tuleneva sektori erastamise tulemusel on notaritel kahesugune roll: nad täidavad avalik-õiguslikke ülesandeid ja on ühtlasi vaba elukutse esindajad, kuid ei ole enam riigiametnikud.

Avalik-õiguslike ülesannete täitjatena kuuluvad notarid justiitsministeeriumi alluvusse. Justiitsministeerium vastutab kutseala reguleerimise eest ja justiitsministeeriumil on ka õigus võtta notarite suhtes distsiplinaarmeetmeid. Võttes arvesse notaritele antud vaba kutseala staatust, on notarite tegevust alates 2006. aastast koos justiitsministeeriumiga reguleerinud Notarite Koda, kes tagab, et notarid peavad kinni eetikakoodeksist, mida nad on kohustatud järgima, ja tegutsevad avalikes huvides, nagu seda neilt oodatakse. See ei takista justiitsministeeriumil sekkuda, sest ministeeriumil on notari kutseala iseloomust tulenevalt selleks seaduslik õigus.

Lisateavet leiab veebiaadressilt http://www.notarios.pt/OrdemNotarios/pt.

Registripidajad (Conservadores)

Registripidajad on ametiisikud, kes vastutavad kinnisvara, registreerimisele kuuluva vallasvara, äritegevuse ja inimeste elusündmustega seotud õigustoimingute ja faktiliste asjaolude registreerimise ja avalikustamise eest. Nende ülesanne on peamiselt kontrollida eespool nimetatud asjaolude ja nendega seotud dokumentide seaduslikkust, tagada, et registreeritavaid faktilisi asjaolusid tõendavates dokumentides kajastatud õigused oleksid korrektselt kindlaks määratud, ning järgida seaduses sätestatud registreerimiskorda. Nad vastutavad ka asjaomase teabe avalikustamise eest ja neil on õigus otsustada, kas kanda õigustoiming või faktiline asjaolu registrisse või mitte.

Olenevat sellest, millises valdkonnas nad oma ülesandeid täitma, jagunevad registripidajad järgmiselt:

• tsiviilregistri pidajad (conservadores do registo civil), kelle ülesanded hõlmavad füüsiliste isikute elusündmustega seotud õiguslike asjaolude ja õigustoimingute määratlemist ja avalikustamist. Nende pädevusse kuulub selliste sündmuste registreerimine nagu sünd, abielu, surm, lapsendamine ning emaduse/isaduse tunnistamine ja tuvastamine, menetluste korraldamine (näiteks vastastikusel kokkuleppel abielu lahutamise ja lahuselu menetlus) ning tõendite ja registreeritud dokumentide ärakirjade väljastamine;
• kinnistusregistri pidajad (conservadores do registo predial), kes avalikustavad teabe maa ja kinnisvaraga seotud õiguste kohta, et tagada kinnisvaratehingute õiguskindlus;
• sõidukiregistri pidajad (conservadores do registo de veículos), kelle ülesanded on seotud registreerimisele kuuluva vallasvaraga (mootor-, vee- ja õhusõidukid) seonduvate õiguste ning mootorsõidukite ja haagiste õigusliku seisundi avaldamisega, et tagada tehingute õiguskindlus;
• äriregistri pidajad (conservadores do registo commercial), kes avalikustavad füüsilisest isikust ettevõtjate, äriühingute, äriõiguslikus vormis tegutsevate eraõiguslike äriühingute, piiratud vastutusega üksikettevõtjate ja muude äriregistris registreerimisele kuuluvate üksuste õigusliku seisundi, et tagada tehingute õiguskindlus.

Registripidajana tegutseda soovijal peab olema Portugali ülikoolis omandatud õigusteaduse kraad või sellega samaväärne akadeemiline kvalifikatsioon. Kandidaat peab sooritama ka sobivustestid ja läbima ülikoolis kuuekuulise jätkukursuse, millel keskendutakse registripidajate jaoks vajalikele õiguslikele ja registreerimisega seotud küsimustele. Kursusele järgneb üheaastane praktika ja seejärel peab kandidaat osalema avalikul konkursil. Kandidaate hinnatakse selle protsessi kõigis etappides ja nad võidakse puudulike tulemuste korral protsessist kõrvaldada. Viimane etapp on avalik konkurss, mille korraldab Registrite ja Notarite Instituut (Instituto dos Registos e do Notariado).

Registrite ja Notarite Instituut suunab, kooskõlastab, toetab ja hindab registritalituste tegevust ning teeb nende üle järelevalvet.

Lisateavet leiab veebiaadressilt https://irn.justica.gov.pt/.

Kohtuametnikud (Oficiais de Justiça)

Kohtuametnikud on õigusvaldkonna ametnikud (funcionário de justiça), kes abistavad kohtuid või prokuratuure nende tegevuses. Ent Õigusvaldkonna ametnike hulka kuuluvad ka infotehnoloogid, haldus-, tehnilised ja tugitöötajad ning hooldetöötajad.

Kohtuametniku karjäär algab kohtuteenistuses kohtuametniku abina (escrivão auxiliar) ja prokuratuuris õigusteenistuja abina (técnico de justiça auxiliar). Kohtuametniku ametikohale võivad kandideerida isikud, kes on läbinud kutsealase koolituskursuse ja kes on heaks kiidetud vastuvõtumenetluse raames.

Kohtuametnike tegevust reguleerib nende põhikiri (Estatuto dos Funcionários de Justiça), nagu on sätestatud 26. augusti 1999. aasta dekreet-seaduses nr 343/1999 (muudetud redaktsioonis). Kohtuametnikel on tähtis roll rahvusvahelises õigusalases koostöös, eelkõige Euroopa direktiivide ja määruste rakendamisel.

Kohtuametnike töölevõtmise, juhtimise ja nende tegevuse korraldamise eest vastutab justiitsministeeriumi kohtute haldamise peadirektoraat (Direção-Geral da Administração da Justiça).

Kohtuametnike nõukogu (Conselho dos Oficiais de Justiça) on organ, kes hindab kohtuametnike kutsealast pädevust ning teostab nende suhtes distsiplinaarvõimu.

Lisateavet leiab aadressilt https://dgaj.justica.gov.pt/.

Vahendajad (Mediadores)

19. aprilli 2013. aasta seaduse nr 29/2013 artikli 2 punkti b kohaselt on vahendaja „[...] erapooletu ja sõltumatu kolmas isik, kellel ei ole õigust näha vahenduspooltele ette konkreetseid meetmeid ja kes aitab pooltel jõuda vaidlusküsimuses lõplikule kokkuleppele“. See seadus kaitseb ka Portugalis tegutsevate vahendajate staatust ja sätestab nende kandmise riiklike vahendusteenuste nimekirjadesse. Seda tehakse 25. mai 2010. aasta rakendusmäärusega (Portaria) nr 282/2010 reguleeritava valikumenetluse teel.

Vahendajate töö on väga tähtis, sest nad aitavad pooltel kokkuleppele jõuda ja see omakorda aitab säilitada või mõnel juhul taastada sotsiaalse rahu. Portugalis on vahendajad spetsialiseerunud perekonna-, töö- või kriminaalasjadele. Vahendust ei paku valitsusvälised organisatsioonid, küll aga teevad seda eraõiguslikud ühingud, kes pakuvad vahendusteenust ja vahendajate koolitust.

Vahendajatele ei ole kehtestatud riigiülest eetikakoodeksit, aga eespool osutatud vahendusseadus sisaldab peatükki vahendajate õiguste ja kohustuste kohta. Selle kohaselt peavad vahendajad alati tegutsema kooskõlas Euroopa vahendajate tegevusjuhendiga, mida nad õpivad tundma vahendajate koolituse käigus.

Vahendajate tegevust jälgib riiklik vahendusteenistus, mis jaguneb kolmeks haruks: tsiviil-, töö- ja kriminaalasjad. Riikliku vahendusteenistuse iga haru haldab riigiasutus, kelle põhimääruses on see vastavalt sätestatud.

Portugalis ei koolita vahendajaid avalik-õiguslikud asutused, vaid hoopis eraõiguslikud asutused, kes on selleks saanud sertifikaadi õiguspoliitika peadirektoraadilt (Direção Geral da Política de Justiça, DGPJ) kooskõlas 27. novembri 2013. aasta rakendusmäärusega nr 345/2013. Erilist tähelepanu pööratakse koolituse kvaliteedile.

Õiguspoliitika peadirektoraat haldab riiklikke vahendusteenistusi oma vaidluste kohtuvälise lahendamise talituse kaudu. Ehkki ta ei anna teavet selle kohta, kuidas vahendajat leida, haldab ta vahendajate nimekirju, ja vahendajad saavad lasta end nimekirja kanda pärast seda, kui nad on edukalt läbinud 25. mai 2010. aasta rakendusmääruses nr 282/2010 heaks kiidetud õigusnormidega ette nähtud valikumenetluse.

Lisateavet leiab aadressilt http://www.dgpj.mj.pt/.

Kohtuhaldurid (Administradores Judiciais)

Kohtuhaldurid jälgivad ja kooskõlastavad tegevust, mis toimub saneerimise erimenetluse (processo especial de revitalização) raames. Samuti haldavad või likvideerivad nad pankrotivara maksejõuetusmenetluste raames ja täidavad kõiki neile põhimääruse või seadusega pandud ülesandeid. Sõltuvalt menetluses täidetavatest ülesannetest kutsutakse kohtuhaldurit ajutiseks kohtuhalduriks, pankrotihalduriks või usaldusisikuks.

Kohtuhalduri ülesanded on sätestatud 26. veebruari 2013. aasta seaduses nr 22/2013.

Kohtuhaldur:

1. peab omama asjakohast akadeemilist kraadi ja töökogemust;
2. peab olema lõpetanud kuuekuulise kohtuhaldurite õppepraktika;
3. peab olema sooritanud vastuvõtutesti, mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et hinnata õppepraktika käigus omandatud teadmisi;
4. ei tohi olla olukorras, mis ei sobi kokku tema ametikohustustega;
5. peab sellesse ametisse sobima.

Kohtuhaldurite ametisse nimetamise ja nende tegevuse jälgimise eest vastutab õigusassistentide komisjon (Comissão para o Acompanhamento dos Auxiliares da Justiça, CAAJ).

Lisateavet leiab veebiaadressilt https://caaj.justica.gov.pt/.

Patendivolinikud (Agente Oficial da Propriedade Industrial)

Patendivolinikud on tööstusomandi küsimuste spetsialistid, kelle poole äriühingud ja üksikisikud saavad pöörduda, et saada abi oma õiguste ja huvide kaitseks selles valdkonnas.

Patendivolinikele on Riiklik Tööstusomandi Instituut (Instituto Nacional da Propriedade Industrial) andnud õiguse teha tööstusomandiga seotud toiminguid oma klientide nimel ilma volikirjata.

Portugalis patendivoliniku kutsealal tegutsemist reguleerivad 24. jaanuari 1995. aasta dekreet-seadus nr 15/95 (muudetud redaktsioonis) ja 25. juuli 2013. aasta rakendusmäärus nr 239/2013.

Lisateavet leiab veebiaadressilt https://inpi.justica.gov.pt/.

Tasuta (pro bono) õigusteenuseid osutavad organisatsioonid

Koostöös advokatuuri ja kohalike omavalitsustega tagab justiitsministeerium, et kogu Portugali territooriumil tegutsevad õigusnõustamise bürood (Gabinetes de Consulta Jurídica), kus kodanikud võivad saada õigusvaldkonna töötajatelt tasuta õigusnõu. Nende büroode nimekiri koos vastavate kontaktandmetega on kättesaadav internetis, muu hulgas õiguspoliitika peadirektoraadi veebisaidil.

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Rumeenias on järgmised õiguskutsed:

• prokurör
• kohtunik
• advokaat
• õigusnõustaja
• notar
• kohtutäitur
• kohtuametnik
• õigusassistent
• abikohtunik

Prokurörid

Korraldus

Rumeenia prokuratuur koosneb järgmistest prokuratuuridest:

• apellatsioonikohtute, esimese astme või apellatsioonikohtute, alaealiste asjade ja perekonnakohtu ning esimese astme kohtute juures tegutsevad prokuratuurid;
• sõjaväekohtute juures tegutsevad prokuratuurid.

1. Kõrgeim organ on kassatsioonikohtu juures tegutsev prokuratuur koos oma spetsialiseeritud üksustega (riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat (DNA) ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise direktoraat (DIICOT)).
2. Esimene tasand: esimese astme kohtute (Judecătoria) juures tegutsevad prokuratuurid (176).
3. Teine tasand: esimese astme või apellatsioonikohtute (Tribunalul) juures tegutsevad prokuratuurid (42) ning alaealiste asjade ja perekonnakohtu juures tegutsev prokuratuur (1).
4. Kolmas tasand: apellatsioonikohtute (Curtea de Apel) juures tegutsevad prokuratuurid (15).

Kõrgeim Kohtunike Nõukogu (CSM) on keskne asutus, mis vastutab kohtusüsteemi raames prokuröri kutseala reguleerimise eest. Kohtunike ja prokuröride kutsealast esmast ja täienduskoolitust pakub Riiklik Kohtunike Instituut (INM), mis on Kõrgeima Kohtunike Nõukogu koordineerimisel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik.Prokuratuur täidab oma ülesandeid prokuratuurides töötavate prokuröride kaudu. Prokuratuurid tegutsevad kõigi kohtute, välja arvatud distsiplinaarkohtute juures.

Kriminaalmenetlused, mida toimetavad apellatsioonikohtute, esimese astme või apellatsioonikohtute või alaealiste asjade ja perekonnakohtu juures tegutsevad prokuratuurid

Prokuratuuride institutsiooniline hierarhia on järgmine.

1. Kõrgeim organ on kassatsioonikohtu juures tegutsev prokuratuur (peaprokuratuur), mida juhib Rumeenia riigi peaprokurör. See organ koordineerib 15 apellatsioonikohtu juures tegutseva prokuratuuri tegevust.
2. Apellatsioonikohtute juures tegutsevad prokuratuurid koordineerivad 43 esimese astme või apellatsioonikohtu (Tribunalul) (sh alaealiste asjade ja perekonnakohtu) juures tegutseva prokuratuuri tegevust. Igaüht neist juhib peaprokurör.
3. Esimese astme või apellatsioonikohtute juures tegutsevad prokuratuurid koordineerivad 176 toimiva esimese astme kohtu (Judecătoria) juures tegutseva prokuratuuri tegevust ja igaüht neist juhib vanemprokurör.
4. 176 toimiva esimese astme kohtu (Judecătoria) juures tegutsevad prokuratuurid on hierarhia esimese (madalaima) tasandi prokuratuurid ja neid juhivad vanemprokurörid.

Kassatsioonikohtu juures tegutseva prokuratuuri koosseisus on kaks spetsialiseeritud üksust. Need on:

• riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat (DNA), mis vastutab korruptsiooni uurimise ja selle eest süüdistuste esitamise eest. Seda juhib juhtivprokurör;
• organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise direktoraat (DIICOT), mis vastutab organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest. Seda juhib juhtivprokurör, kes allub Rumeenia riigi peaprokurörile.

Kriminaalmenetlused, mida toimetavad sõjaväekohtute juures tegutsevad prokuratuurid

Sõjaväelaste toime pandud kuritegusid menetlevad sõjaväeprokuratuurid, millel on sõjaväelise üksuse õiguslik staatus. Sõjaväeprokuratuurid tegutsevad sõjaväekohtute, Bukaresti sõjaväekohtu või Bukaresti sõjaväeapellatsioonikohtu juures.

Prokuröride funktsionaalne hierarhia

Prokurörid järgivad oma tegevuses seaduslikkuse, erapooletuse ja hierarhilise kontrolli põhimõtet.

Nad tegutsevad seadusega kooskõlas eesmärgiga austada ja kaitsta inimväärikust ning üksikisikute õigusi.

Iga prokuratuuri prokurörid annavad aru selle prokuratuuri juhile, kes omakorda annab aru hierarhias kõrgemal asuva prokuratuuri juhile.

Kassatsioonikohtu juures tegutsevat prokuratuuri juhtiv riigi peaprokurör, riikliku korruptsioonivastase võitluse direktoraadi juhtivprokurör ja apellatsioonikohtu juures tegutseva prokuratuuri peaprokurör teevad oma alluvuses olevate prokuröride üle järelevalvet kas otse või selleks määratud prokuröride kaudu.

Roll ja ülesanded

Rumeenias on kahte liiki prokuröre:

1. tsiviilprokurörid, kes vastutavad tsiviilisikute toime pandud kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest;
2. sõjaväeprokurörid, kes vastutavad peamiselt sõjaväelaste toime pandud kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest.

Riikliku tasandi prokurörid võib jagada järgmistesse kategooriatesse:

• Rumeenia riigi peaprokurör (juhib kassatsioonikohtu juures tegutsevat prokuratuuri);
• juhtivprokurör (juhib riiklikku korruptsioonivastase võitluse direktoraati ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise direktoraati);
• peaprokurörid (juhivad apellatsioonikohtute juures tegutsevaid prokuratuure);
• vanemprokurörid (juhivad esimese astme või apellatsioonikohtute või esimese astme kohtute juures tegutsevaid prokuratuure);
• talituste juhatajad (juhivad prokuratuuride talitusi);
• osakonnajuhatajad (juhivad prokuratuuride osakondi);
• büroojuhatajad (juhivad prokuratuuride büroosid);
• prokurörid.

Vajaduse korral võib justiitsminister oma ametiülesannetest tulenevalt või Kõrgeima Kohtunike Nõukogu taotlusel teha prokuröride üle järelevalvet Rumeenia riigi peaprokuröri, riikliku korruptsioonivastase võitluse direktoraadi juhtivprokuröri või justiitsministri enda määratud prokuröride kaudu, et kontrollida järgmist:

• prokuröride juhtimistõhusus;
• prokuröride tegevuse tulemuslikkus ja ülesannete täitmine ning
• prokuröride tööalased suhted kodanikega ja teiste isikutega, kes on seotud prokuratuuride tegevusega.

Seejuures ei kontrollita ei meetmeid, mida prokurörid saavad kriminaalmenetluse käigus võtta, ega vastavaid otsuseid.

Justiitsminister võib paluda, et Rumeenia riigi peaprokurör või vajaduse korral riikliku korruptsioonivastase võitluse direktoraadi juhtivprokurör esitaks aruande prokuratuuride tegevuse kohta, ning ta võib anda juhiseid selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta kuritegude tõhusaks ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

Kassatsioonikohtu juures tegutsev prokuratuur esitab kord aastas tegevusaruande Kõrgeimale Kohtunike Nõukogule ja justiitsministrile, kes omakorda esitavad oma järeldused aruande kohta Rumeenia parlamendile.

Kohtunikud

Korraldus

Kõrgeim Kohtunike Nõukogu (CSM) on keskne asutus, mis vastutab kohtusüsteemi raames kohtuniku kutseala reguleerimise eest. Kohtunike ja prokuröride kutsealast esmast ja täienduskoolitust pakub Riiklik Kohtunike Instituut, mis on Kõrgeima Kohtunike Nõukogu koordineerimisel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik.

Roll ja ülesanded

Rumeenias on kohtunikud spetsialiseerunud järgmist liiki kohtuasjadele:

• tsiviilõiguslikud asjad ja täiteasjad;
• kriminaalõiguslikud asjad ja täiteasjad;
• kaubandusasjad (pankrotikohtunikud);
• perekonnaõigust ja alaealisi käsitlevad asjad;
• haldus- ja maksu- või finantsasjad;
• töövaidlusi ja sotsiaalkindlustust käsitlevad asjad;
• põhiseaduslikkuse järelevalvet käsitlevad asjad;
• sõjaväeasjad.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid

Advokaadid

Advokaadi kutseala reguleeriv keskne asutus on Rumeenia riiklik advokatuuride ühendus (UNBR), mis on kõiki Rumeenia advokatuure ühendav avalik-õiguslik juriidiline isik. See ühendus tagab kaitseõiguse tõhusa kasutamise võimaluse, ametialase pädevuse ja distsipliini ning liikmeks olevate advokaatide väärikuse ja au kaitse. Kõik Rumeenia advokatuurid on Rumeenia riikliku advokatuuride ühenduse liikmed.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Teavet Rumeenia advokaatide kohta saab Rumeenia riikliku advokatuuride ühenduse veebisaidilt.

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah.

Õigusnõustajad

Seaduse kohaselt võivad õigusnõustajad moodustada maakonna tasandi ühendusi kas sektorite või tegevusvaldkondade kaupa ja oma ametialastest huvidest lähtudes või, kui see on asjakohane, riiklikke ühendusi, mille suhtes kohaldatakse ühendusi ja sihtasutusi käsitlevaid õigusnorme. Üks nende õigusnormide kohaselt loodud kutseliit on Rumeenia Õigusnõustajate Liit (OCJR). Sinna kuuluvad kõik õigusnõustajate ühendused kõigist maakondadest. Õigusnõustajad võivad moodustada ka muid kutseliite. Õigusnõustajate nimekirjad on maakondade kaupa avaldatud Rumeenia Õigusnõustajate Liitu kuuluvate ühenduste veebisaitidel (lingid on avaldatud Rumeenia Õigusnõustajate Liidu veebisaidil).

Notarid

Korraldus

Seaduse kohaselt on Rumeenia justiitsministeerium delegeerinud notari tegevusega seonduva riiklikule notarite ühendusele (UNNP). Riiklik notarite ühendus on notarite kutseühendus, mis vastutab notari kutseala korraldamise eest, kaitstes oma liikmete huve ja kutseala mainet. Kõik notarid on selle liikmed. Notarid on koondatud 15 Notarite Kotta, mis tegutsevad apellatsioonikohtute juures.

Roll ja ülesanded

Rumeenias osutavad notarid järgmisi õigusteenuseid:

• seadus- ja testamendijärgse pärimisega seotud dokumentide koostamine;
• lepingute sõlmimine (müügilepingud, vahetuslepingud, hoolduslepingud, kinkelepingud, hüpoteegilepingud, pandilepingud ning liisingu-, üüri- ja rendilepingud) ja muud toimingud (tagatised, mida nõuavad eri asutused oma juhtidelt);
• äriühingute, ühenduste ja sihtasutuste põhikirjade koostamine;
• dokumentide tõestamine;
• allkirjade, allkirjanäidiste ja pitserite kinnitamine;
• muud seaduses sätestatud teenused.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Rumeenia riiklik kohtutäiturite ühendus (UNEJ) on kõiki kohtutäitureid ühendav juriidilise isiku staatusega kutseühendus. See ühendus vastutab kohtutäituri kutseala maine ja ametivolituste säilitamise eest ning ühenduse peamine ülesanne on esindada ja kaitsta oma liikmete ametialaseid huve. Kohtutäiturid on koondatud 15 kotta, mis tegutsevad vastavate apellatsioonikohtute juures.

Rumeenia riikliku kohtutäiturite ühenduse veebisait sisaldab kohtutäiturite nimekirja.

Kohtuametnikud

Kõrgeim Kohtunike Nõukogu (CSM) on keskne asutus, mis vastutab kohtusüsteemis kohtuametniku kutseala reguleerimise eest.

Riiklik Kohtuametnike Kool (SNG) on Kõrgeima Kohtunike Nõukogu koordineerimisel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik, mis vastutab kohtuametnikele kutsealase esmase ja täienduskoolituse pakkumise eest.

Rumeenia kohtusüsteemis töötab mitut liiki kohtuametnikke:

• kohtuistungi sekretärid,
• statistikud,
• teabespetsialistid,
• IT-spetsialistid,
• arhivaarid,
• registripidajad.

Seda kutset on täpsemalt kirjeldatud selles dokumendis (354 Kb).

Kohtunikuabid

Kohtunikuabid kuuluvad esimese astme kohtute pädevuses olevaid asju lahendavatesse kohtukoosseisudesse.

Nad osalevad aruteludes nõuandjatena ja allkirjastavad kohtuotsused, nende arvamus lisatakse kohtuotsusesse ja nad põhjendavad oma eriarvamusi. Kui kohtukoosseisu kuulub kohtunikuabisid, võib esimees teha ühele neist ülesandeks kohtuotsuse redigeerimise.

Kohtunikuabid nimetab majandus- ja sotsiaalnõukogu ettepanekul viieks aastaks ametisse justiitsminister. Neil peab olema vähemalt viieaastane õigustöö kogemus ja nad peavad vastama kõikidele seaduses sätestatud tingimustele.

Oma ametiajal on kohtunikuabidele tagatud stabiilsus, nad juhinduvad üksnes seadusest, annavad ametisse astudes seadusega kohtunikele ette nähtud vande ning nende suhtes kohaldatakse ka kohtunike ja prokuröride suhtes kohaldatavaid õigusnorme, mis käsitlevad kohustusi, keelde, kokkusobimatust, erandeid, distsiplinaarkaristusi ja ametist tagandamise põhjuseid.

Kohtunikuabi ametikohtade koguarv ja nende jaotus kohtute vahel vastavalt töökoormusele määratakse kindlaks justiitsministri määrusega.

Justiitsministri poolt kohtunikuabiks nimetamise tingimused, majandus- ja sotsiaalnõukogus kohaldatav valiku- ja ettepaneku tegemise menetlus ning kohtunikuabide delegeerimise, ametist vabastamise ja üleviimise tingimused on sätestatud valitsuse otsuses.

Abikohtunikud

Kassatsioonikohtus tegutsevad abikohtunikud, kes osalevad selle kohtu istungitel.

Abikohtunike ülesanded on järgmised:

• tagada, et kohtuistungi sekretärid ja arhivaarid teeksid kõik vajaliku kohtuistungi sujuvaks toimumiseks, ning juhtida kohtuistungi sekretäri tööd;
• koostada menetluse käigus teatavad aruanded (apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse põhimõttelise vastuvõetavuse kohta);
• kanda igasse toimikusse poolte ja prokuröri suulised avaldused ja kohtu määratud meetmed;
• koostada protokollid, välja arvatud kohtuistungi protokollid;
• osaleda aruteludes nõuandjana;
• koostada kolleegiumi esimehe määratud kohtuotsused, järgides seaduses sätestatud tähtaegu jne.

Abikohtunike tööd on üksikasjalikult kirjeldatud selles dokumendis (126 Kb).

Õigusvaldkonna ametite korraldus

Õiguselukutsete esindajad

Sloveenia Vabariigis võib isik, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või kes on läbinud esimese ja teise Bologna tsükli, töötada õiguse valdkonnas eri ametikohtadel, sealhulgas kohtuniku, prokuröri, riigi õigusesindaja, advokaadi ja notarina.

Prokurörid

Töökorraldus

Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artikli 135 kohaselt esitavad riigiprokurörid (državni tožilci) kriminaalsüüdistusi ja neil on muud seaduses sätestatud volitused. Nende volitused ja töökorraldus on kindlaks määratud peamiselt prokuratuuriseaduse (Zakon o državnem tožilstvu) ja kriminaalmenetluse seadusega (Zakon o kazenskem postopku).

Sloveenias on 11 ringkonnaprokuratuuri (okrožno državno tožilstvo) (Celje, Koperi, Kranj, Krško, Ljubljana, Maribori, Murska Sobota, Nova Gorica, Novo mesto, Ptuj ja Slovenj Gradeci ringkonnaprokuratuur), eriprokuratuur (Specializirano državno tožilstvo), kes tegutseb kogu riigi tasandil, ja Ljubljanas asuv Sloveenia Vabariigi peaprokuratuur (Vrhovno državno tožilstvo Republike Slovenije).

Eriprokuratuuris valmistatakse ette süüdistusi tavapäraste organiseeritud kuritegude ja majanduskuritegude eest, samuti terrorismi, korruptsiooni ja muude kuritegude eest, mida tuvastavad ja mille eest esitavad süüdistuse erikoolituse saanud prokurörid, kes keskenduvad oma töös just nendele valdkondadele. Eriprokuratuuris tegutseb sõltumatu organisatsioonilise üksusena erivolitusi omavate ametnike kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise osakond (odelek za preiskovanje in pregon uradnih oseb s posebnimi pooblastili, mille üldtuntud nimetus on posebli oddelek ehk spetsiaalne uurimisosakond). Selle eriuurimisosakonna riigiprokurörid esitavad süüdistusi selliste kuritegude eest, mille on pannud toime politseiametnikud, politseivolitusega siseasjade ametite ametnikud, sõjaväepolitsei ametnikud, kaitseministeeriumi luure- ja julgeolekuteenistuse ametnikud ning Sloveenia luure- ja julgeolekuameti ametnikud. Lisaks juhendavad nad osakonnas töötavaid politseiametnikke.

Peaprokuratuur on riigi kõrgeim prokuratuur, kus töötavad:

• riigi peaprokurörid (vrhovni državni tožilci) ja kõrgema astme riigiprokurörid (višji državni tožilci);
• ajutiselt või osalise ajaga töötavad riigiprokurörid.

Kõrgema astme riigiprokurörid osalevad Sloveenia kõrgema astme kohtutes (višja sodišča) toimuvates apellatsioonimenetlustes. Riigi peaprokurörid osalevad Sloveenia kõrgeimas kohtus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije) kriminaalõiguse ning tsiviil- ja haldusküsimuste valdkonnas erakorralisi õiguskaitsevahendeid hõlmavates menetlustes.

Peaprokuratuuri koosseisu kuulub:

• kolm osakonda (kriminaalõiguse osakond (kazenski oddelek), tsiviil- ja haldusküsimuste osakond (civilno-upravni oddelek), koolitus- ja järelevalveosakond (oddelek za izobraževanje in strokovni nadzor)) ning
• teabekeskus (Strokovno informacijski center), kelle ülesanne on anda eksperdiabi maksustamis-, finants-, raamatupidamis- ja muudes küsimustes, mis on olulised prokuröride tõhusa tegevuse tagamiseks, ning kindlustada prokuratuuride tööks vajalike teabekanalite ühtsus, toimimine ja areng.

Roll ja kohustused

Riigiprokuröride peamine kohustus on kriminaalsüüdistuste esitamine. Selleks teevad nad järgmist:

• võtavad kõik vajalikud meetmed kuritegude avastamiseks ja nende toimepanijate jälitamiseks, samuti politseitöö juhendamiseks kohtueelsetes menetlustes, milles politsei on prokuratuurist korralduslikult sõltumatu;
• esitavad taotlusi uurimiste toimetamiseks;
• esitavad asjaomases kohtus süüdistusi ning
• esitavad apellatsioonkaebusi selliste kohtuotsuste peale, mis ei ole lõplikud, ja taotlevad erakorralisi õiguskaitsevahendeid lõplike kohtuotsuste korral (apellatsioonkaebuse esimese astme kohtus kriminaalasjas tehtud otsuste peale esitab prokurör, kes esitas süüdistuse esimese astme kohtus, ning erakorralisi õiguskaitsevahendeid taotlevad riigi peaprokurörid).

Riigiprokurörid võivad kehtiva kriminaalõiguse kohaselt kohaldada kuritegeliku ühenduse tegevuses osalemise eest süüdistuse esitamisel teatavatel tingimustel alternatiivseid õiguskaitsevahendeid. Eelkõige võivad nad otsustada kohaldada lepitusmenetlust ja süüdistuse esitamise peatada, tingimusel et süüdistatav on nõus käituma ja tegutsema prokuröri juhtnööride kohaselt. Kui lepitusmenetlus on edukas või süüdistuse esitamise peatamise tingimused nõuetekohaselt täidetud, võib riigiprokurör süüdistuse esitamisest loobuda, s.t asi lahendatakse kohtuväliselt. Riigiprokurör võib paluda kohtul teha ka karistusmääruse, mis tähendab, et kohus mõistab süüdistatavale poolele konkreetse prokuröri taotletud karistuse või meetme ilma kohtuistungita.

Lisaks täidab peaprokuratuur väljapoole kriminaalõiguse valdkonda jäävaid ülesandeid. Peaprokuratuuri kokku kolmest osakonnast ühes, nimelt tsiviil- ja haldusküsimuste osakonnas, võivad peaprokurörid kohtuvaidluste, õigusvaidlust mittehõlmavate ja muude tsiviilmenetluste korral esitada apellatsioonikohtu (pritožbeno sodišče) otsuste peale kaebusi õiguse huvides (zahteva za varstvo zakonitosti). Sellise erakorralise õiguskaitsevahendi taotlemise eeltingimus on avalike huvide kaitse, mille saab kindlaks määrata ainult peaprokuratuur. Seetõttu menetluse pooled kaebust õiguse huvides esitada ei saa.

Kohtunikud

Töökorraldus

Elukutselised kohtunikud ja kohtukaasistujad

Kohtuniku staatust reguleeritakse Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artiklitega 125–134 ja kohtuniku staatuse seadusega (Zakon o sodniški službi). Kohtunikud valib rahvusassamblee (Državni zbor) kohtute nõukoja (Sodni svet) ettepaneku alusel. Kohtuniku ametikoht on alaline ning vanusepiirang ja valimistingimused on sätestatud seaduses.

Kohtunikuks kandideerimiseks peab isik vastama järgmistele üldtingimustele:

1. ta on Sloveenia kodanik ja valdab sloveeni keelt;
2. ta on teovõimeline ja hea tervisega;
3. ta on vähemalt 30aastane;
4. tal on juristi kutsenimetus, mida kinnitab Sloveenias saadud kõrgkooli diplom, või õigusteaduse bakalaureuse kraad (UN) ja õigusteaduse magistri kraad või ta on omandanud välismaal samaväärse õigusalase kvalifikatsiooni, mida tõendab välisriigi kvalifikatsioonitunnistus, millele on lisatud kvalifikatsiooni käsitlev arvamus või otsus, millega tunnustatakse kvalifikatsiooni tööleasumisel, või välisülikoolide diplomi tunnustamise sertifikaat (odločba o nostrifikaciji);
5. ta peab olema teinud riigieksami õigusteaduses;
6. teda ei ole kuriteos süüdi mõistetud;
7. tema suhtes ei ole tehtud lõplikku süüdimõistvat otsust ega alustatud ex officio kuriteoga seotud menetlust.

Uurimis- või kohtumenetluses inimeste põhiõigusi ja -vabadusi riivanud otsuse teinud kohtunikud ei vasta pärast ametiaja lõppu enam kohtunikuks valimise tingimustele.

Kohtunikud on riigiametnikud ning täidavad oma kohustusi põhiseaduse ja muude seaduste kohaselt. Kohtunik ei tohi töötada muudes riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes, parteiorganites ega olla seaduses sätestatud piirangute kohaselt hõivatud muude ametite ega tegevusega. Kohtunike koolituses ei ole ette nähtud spetsialiseerumist. Kohtuniku peamise töövaldkonna määrab konkreetse kohtu sisemine töökorraldus: kohtul on eri liiki vaidluste lahendamiseks eri õigusosakonnad, kuhu kohtunikud määratakse kohtu aastase tööplaani alusel. Ametikõrgenduse ja kõrgema palgaastme määramise otsustab kohtute nõukoda. Samuti esitab kohtute nõukoda rahvusassambleele ettepaneku kohtuniku ametist vabastamise kohta, kui kohtunik rikub oma kohustusi täites põhiseadust või rikub tõsiselt seadust või paneb kohtuniku ametit ära kasutades tahtlikult toime kuriteo. Kohtunike ametikõrgenduse määrad sätestatakse Sloveenia kohtute töökorralduses. Kohtunikud võivad töötada piirkondlike kohtunike (okrajni sodniki), regionaalsete kohtunike (okrožni sodniki), kõrgemate kohtunike (višji sodniki) või kõrgeimate kohtunikena (vrhovni sodniki).

Kohtunikud kuuluvad Sloveenia kohtunike ühingusse, mis on rahvusvahelise kohtunike ühingu liige. Ühingusse kuulumine on vabatahtlik.

Kohtukolleegiumisse võivad kuuluda nii elukutselised kohtunikud (poklicni sodniki) kui ka rahvakohtunikud (sodniki porotniki). Kui seadusega nähakse ette, et otsuse teeb kolleegium, siis peab kolleegiumisse eesistujana kuuluma elukutseline kohtunik ning liikmetena kaks rahvakohtunikku, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui seadusega nähakse ette, et otsuse teeb viieliikmeline kolleegium, siis peab kolleegiumisse eesistujana kuuluma elukutseline kohtunik ning liikmetena veel üks elukutseline kohtunik ja kolm rahvakohtunikku, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahvakohtunikuks võib nimetada iga Sloveenia kodaniku, kes on vähemalt 30 aastat vana, keda ei ole ex officio menetletud kuriteos lõplikult süüdi mõistetud, kes on teovõimeline ja hea tervisega ning valdab sloveeni keelt. Rahvakohtuniku ametiaeg on viis aastat ja ta võidakse uuesti ametisse nimetada. Kõrgema astme kohtu esimees nimetab selle kõrgema kohtu kohtualluvusse kuuluva piirkondliku kohtu rahvakohtunikud ametisse ja vabastab nad ametist.

Sloveenia Vabariigi kohtute nõukoda

Sloveenia Vabariigi kohtute nõukoda (Sodni svet RS) on kohtunike elukutse reguleerimise eest vastutav keskne organ.

Kohtute nõukojal on 11 liiget.

Viis liiget valib ülikooli õigusteadusprofessorite, advokaatide ja juristide seast Sloveenia Vabariigi presidendi ettepanekul rahvusassamblee ning kuus liiget valitakse kohtuametis täistööajaga töötavate kohtunike esitatud nimekirjast. Nõukoja liikmed valivad endi seast ühe liikme esimeheks.

Kohtute nõukojal on järgmised volitused:

kohtute nõukojal on kohtuid ja õigusteenistust reguleerivate normide kohaselt järgmised volitused:

1. seoses kohtunike, kohtute esimeeste ja aseesimeeste valimise, ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega:

• esitada kõrgeima kohtu esimehe ametisse nimetamise menetluse käigus esialgseid arvamusi;
• pakkuda rahvusassambleele kandidaate kõrgeima kohtu kohtuniku ametisse nimetamiseks;
• nimetada ametisse ja vabastada ametist kohtute esimehi ja aseesimehi, välja arvatud kõrgeima kohtu esimees;
• valida kandidaate vabadele kohtunike ametikohtadele;
• pakkuda rahvusassambleele kandidaate, keda kohtuniku ülesannetesse valida;
• nimetada kohtunikke vabadele kohtunike ametikohtadele;
• esitada kõrgeima kohtu esimehe ametist vabastamise menetluse käigus põhjendatud arvamusi;
• teavitada rahvusassambleed lõplikest kohtuotsustest, millega kohtunik süüdi mõistetakse;
• teha rahvusassambleele ettepanek kohtuniku ametist vabastamiseks;
• teha tuvastusotsuseid kohtuniku ülesannete või teenistuse lõpetamise kohta;

2. seoses muude kohtunikke puudutavate personaliküsimustega, kui tehakse otsuseid järgmise kohta:

• sobimatus õigusemõistmisega seotud tegevuseks;
• ametikõrgenduse andmine;
• kiirem ametikõrgendus vanemkohtuniku (svetnik) ametisse või kõrgemale ametikohale kohtusüsteemis;
• erakorraline ametikõrgendus kohtusüsteemis;
• selle kinnitamine, et kohtunik ei sobi kohtunikuna töötama;
• ettepanek heastada rikkumine, mille esitab kohtunik, kes leiab, et tema sõltumatust on mis tahes viisil mõjutatud;
• kaebused, mis on esitatud kohtunikuametisse või vanemkohtuniku ametikohale üleviimist või nimetamist käsitlevate otsuste peale ning konkreetsele palgaastmele määramise otsuste peale;
• kohtunike üleviimine;
• kohtuniku määramine Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohtusse, kõrgeimasse kohtusse, kõrgemasse kohtusse, piirkondliku kohtu eriosakonda, kohtute nõukoja eriteenistusse, õigusalase koolituse keskusesse või ministeeriumi, et seal keerukamat tehnilist tööd teha;
• kohtunikutegevusest kõrvalejätmine;
• kohtustipendiumide määramine;

3. seoses distsiplinaarmenetlustega:

• nimetada ametisse distsiplinaarorganid;
• teha ettepanekuid kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluste algatamise kohta;
• pöörata täitmisele kohtuniku distsiplinaarkaristus, kui tema suhtes kohaldatakse kohtusüsteemi reguleeriva seaduse kohaselt distsiplinaarkaristust ametikõrgenduse katkestamise, tasu vähendamise või teise kohtusse üleviimise vormis;
• teha otsuseid kõrgeima kohtu esimehe ajutise kohtuametist vabastamise kohta;
• teha otsuseid kaebuste kohta, mis käsitlevad kõrgeima kohtu esimehe otsust vabastada kohtunik ajutiselt kohtuniku ametist;

4. muud ülesanded:

• võtta vastu kriteeriumid, mille alusel pärast ministri arvamuse ärakuulamist valida kohtunike ametikohtadele kandidaate, ning kvaliteedikriteeriumid, millest lähtuda kohtuniku ametikohustuste täitmise hindamisel;
• võtta vastu kohtunike eetikareeglid;
• määrata ametisse eetika ja usaldusväärsuse komitee (Komisija za etiko in integriteto) liikmed;
• võtta vastu juhised personalikomitee liikmete valimise menetluse ja valimiste korraldamise kohta;
• kinnitada kohtute tööd ohustava korruptsiooni tuvastamise ja korruptsiooniga võitlemise strateegia ning jälgida selle elluviimist,
• esitada esialgseid arvamusi kohtuüksuste ametikohtade loetelu kohta;
• esitada iga kohtu kohtunikukohtade arvu määramise menetluse käigus esialgseid arvamusi;
• esitada arvamusi kõrgeima kohtu iga-aastase aruande kohta, mis käsitleb kohtute tõhusust ja tulemuslikkust ning nende jaoks kavandatud finantskavasid;
• esitada rahvusassambleele ja ministeeriumile arvamusi seaduste kohta, mis käsitlevad kohtuid ja õigusteenistust;
• taotleda seda, et algatataks menetlus normide põhiseadusele vastavuse ja õiguspärasuse kohta, kui need õõnestavad kohtute põhiseaduslikku seisundit või rikuvad nende põhiseaduse kohaseid õigusi;
• esitada põhjendatud taotlusi konkreetse juhtumiga seotud tegevusest ülevaate saamiseks;
• esitada arvamusi kinnipidamismääruse või kriminaalmenetluse algatamise kohta.

Kohtute nõukoda langetab otsuseid avaliku hääletuse ja kõigi oma liikmete häälteenamuse alusel, välja arvatud juhul, kui seaduses või kodukorras on sätestatud teisiti.

Kõigi liikmete kahekolmandikulist häälteenamust on vaja järgmiste kohtute nõukoja otsuste tegemiseks:

• ettepanekud kohtunike valimiseks;
• kohtunike ametisse nimetamine ja ametikõrgendus;
• kohtuesimeeste ja aseesimeeste ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
• palgaastme määramine;
• kaebused, mis on esitatud kohtunikuametisse või vanemkohtuniku ametikohale üleviimist või nimetamist käsitlevate otsuste peale;
• kaebused, mis on esitatud konkreetse palgaastme määramise otsuse peale;
• ettepanekud kohtunike ametist vabastamiseks;
• selle kinnitamine, et kohtunik ei sobi kohtunikuna töötama;
• kohtunikukandidaatide valimise kriteeriumide vastuvõtmine;
• kohtunike töö kvaliteedi hindamise kriteeriumide vastuvõtmine;
• muud ülesanded, kui need on seadusega ette nähtud.

Kohtute nõukoda võib oma kodukorra alusel teha otsuseid muudes küsimustes, mispuhul tehakse otsuseid nõukogu kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse alusel.

Advokaadid

Sloveenia põhiseaduse artiklis 137 sätestatakse, et advokaadiamet (odvetništvo) tähendab sõltumatu teenuse osutamist kohtusüsteemis ja seda reguleeritakse vastava seadusega. Advokatuuriseaduses (Zakon o odvetništvu) sätestatakse, et oma kohustuste täitmisel annavad advokaadid õigusnõu, esindavad ja kaitsevad pooli kohtute ja teiste riigiasutuste ees, koostavad dokumente ja esindavad pooli õigussuhetes. Poolt võib kohtus tasu eest esindada üksnes advokaat; teatavatel juhtudel võib advokaadi asemel kohtus esineda ka advokaadikandidaat.

Advokaadiks võib saada igaüks, kes vastab järgmistele tingimustele:

1. ta on Sloveenia Vabariigi kodanik;
2. ta on teovõimeline;
3. ta on omandanud Sloveenias järgmise kutse või on saanud hariduse tunnustamise ja hindamise seaduse kohaselt samaväärse kvalifikatsiooni välismaal:
   • kõrgharidusega juristi kutse;
   • õigusteaduse bakalaureuse- ja magistrikraad;
   • õigusteaduse magistrikraad teise Bologna tsükli magistriprogrammi kohaselt;
4. ta peab olema teinud riigieksami õigusteaduses;
5. tal on neli aastat kõrgharidusega juristi töökogemust, sellest vähemalt üks aasta pärast riigieksamit õigusteaduses peab olema saadud juristina või õigusbüroos, kohtus, prokuratuuris, riigi õigusesindajate büroos või notaribüroos täistööajaga töölepingu alusel;
6. ta peab valdama sloveeni keelt;
7. ta on piisavalt usaldusväärne, et töötada advokaadina;
8. tal on advokaadina töötamiseks vajalikud vahendid ja ruumid;
9. ta on teinud eksami advokatuuriseaduse, advokaaditasude ja Sloveenia advokatuuri (Odvetniška zbornica Slovenije) käitumisjuhendi tundmise kohta.

Kriminaalmenetluses võib uurimisalust isikut nõustada vaid advokaat.

Tsiviilasjades võib piirkondlikus kohtus poolt esindada iga täieliku teovõimega isik, aga regionaalses kohtus, kõrgemas kohtus või kõrgeimas kohtus võib poolt esindada ainult advokaat või muu isik, kes on sooritanud advokaadi riigieksami. Menetluses, kus kasutatakse erakorralisi õiguskaitsevahendeid, peab poolt siiski esindama advokaat (välja arvatud juhul, kui asjaomane pool ise või tema seaduslik esindaja on sooritanud riigieksami õigusteaduses).

Advokaadi palkamine esindajaks on samuti kohustuslik kõikides vaimse tervise seaduse (Zakon o duševnem zdravju) alusel toimuvates menetlustes.

Välisriigi advokaat, kellele on antud õigus tegutseda advokaadina oma päritoluriigis, võib Sloveenia Vabariigis teha advokatuuriseaduses sätestatud tingimustel järgmist:

• pakkuda konkreetseid advokaadina tegutsemisega seotud advokaaditeenuseid;
• tegutseda advokaadina oma päritoluriigist saadud kutsenimetuse alusel;
• tegutseda advokaadina „advokaadi“ (odvetnik) kutsenimetuse all.

Advokaadi päritoluriik on riik, kus tal on õigus tegutseda advokaadina selle riigi õiguse kohaselt omandatud kutse raames.

Käesoleva seaduse kohaselt loetakse teisest riigist (mis on Euroopa Liidu liikmesriik) pärit advokaadiks advokaati, kellel on õigus tegutseda selle riigi õiguse kohaselt omandatud kutse raames advokaadina mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Teise riigi (mis on Euroopa Liidu liikmesriik) advokaat kantakse nende välisriikide advokaatide nimistusse, kellel on õigus tegutseda Sloveenia Vabariigis advokaadina advokaadi kutse raames koos kõikide praktiseeriva advokaadi suhtes kehtivate õiguste ja kohustustega, kui kõnealune isik vastab seadusega ettenähtud tingimustele ja teeb Sloveenia Vabariigi riigisisese õiguse tundmise kohta eksami. Eksami ja selle tegemise üksikasjad on sätestatud teiste riikide advokaatide jaoks ettenähtud eksamit käsitlevas dekreedis (Uredba o preizkusnem izpitu za odvetnike iz drugih držav).

Advokaadid võivad oma tegevust teatavatel tingimustel reklaamida ja sellise reklaami lubatud vormid on seaduses kirjas. Advokaat võib töötada iseseisvalt või õigusbüroos. Advokaatide katusorganisatsioon on Sloveenia advokatuur (Odvetniška zbornica Slovenije), millel on oma reeglid ja põhikiri. Advokaadina tegutsemise õigus saadakse Sloveenia advokatuuris säilitatavasse nimistusse kandmisel. Advokaadid, kes omandavad erialahariduse teatava taseme või spetsialiseeruvad konkreetsele valdkonnale, võivad teatavatel tingimustel taotleda Sloveenia advokatuurilt oma spetsialiseerunud advokaadi staatuse tunnistamist. Advokaatide teenuste eest tasutakse ametlikult kindlaksmääratud advokaaditasude tariifistiku alusel, mille Sloveenia advokatuur võtab vastu pärast justiitsministrilt heakskiidu saamist.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Peamised advokaate käsitlevad õigusaktid on kättesaadavad inglise keeles advokatuuri veebisaidil.

Advokatuuril on otsingumootor (sloveeni ja inglise keeles), mida saab kasutada advokaatide otsimiseks järgmiste kriteeriumide alusel:

• nimi,
• piirkond,
• võõrkeelte oskus ja
• töövaldkonnad.

Notarid

Töökorraldus

Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artikli 137 teises lõigus on sätestatud, et notarid (notarji) osutavad seadusega reguleeritavat avalikku teenust. Notariaadiseaduses (Zakon o notariatu) on sätestatud, et notarid kui avalikku usaldust pälvivad isikud vormistavad seaduse sätete kohaselt avalikke dokumente, mis puudutavad õigustoiminguid, tahteavaldusi või fakte, mille alusel tekivad õigused; võtavad kolmandatele isikutele või riigiasutustele edastamiseks hoiule dokumente, raha ja väärtpabereid; täidavad kohtu korraldusel ülesandeid, mida neile seadusega võidakse delegeerida.

Notariks saamiseks peab isik vastama järgmistele tingimustele:

1. ta peab olema Sloveenia Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik või Šveitsi Konföderatsiooni või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanik;
2. ta on teovõimeline ja hea tervisega;
3. ta on omandanud kõrgharidusega juristi kutse Sloveenias või õigusteaduse bakalaureuse kraadi (UN) ja õigusteaduse magistri kraadi või saanud välismaal samaväärse õigusalase kvalifikatsiooni, mida tõendab välisriigi kvalifikatsioonitunnistus, millele on lisatud kvalifikatsiooni käsitlev arvamus või otsus, millega tunnustatakse kvalifikatsiooni tööle asumiseks, või välisülikooli diplomi tunnustamise tõend (odločba o nostrifikaciji),
4. ta peab olema teinud riigieksami õigusteaduses;
5. tal peab olema viis aastat töökogemust kõrgharidusega juristina, sellest vähemalt üks aasta notaribüroos ja üks aasta kohtus, advokaadibüroos või riigi õigusesindajate büroos;
6. teda loetakse notari kohustuste täitmiseks usaldusväärseks;
7. ta peab valdama sloveeni keelt;
8. tal peavad olema notari kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid ja ruumid;
9. ta peab olema alla 64aastane.

Eelmise lõigu punktist 1 sõltumata võidakse notariks määrata ka muude kui Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide või Šveitsi Konföderatsiooni või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanikke, kui nende riikide notariamet vastab õiguslikult ja tegelikult Sloveenia notariametile.

Notar ei tohi töötada advokaadina ega muul tasustataval ametikohal või muudes ülesannetes.

Notaril ei ole õigust täita kohustusi, mis ei sobi kokku notari kohustuste täitmisel nõutava ausameelsuse ja äraostmatusega või mis võivad vähendada usaldust notari sõltumatuse või tema vormistatud dokumentide usaldusväärsuse vastu.

Notari nimetab ametisse justiitsminister. Enne notari ametisse nimetamist taotleb minister kandidaatide kohta Sloveenia Notarite Koja (Notarska zbornica Slovenije) arvamust. Notarite arv on piiratud ja määratakse kindlaks justiitsministeeriumi kehtestatud kriteeriumide alusel. Seaduses määratletud mis tahes õigusrikkumise korral vabastab justiitsminister notari ametist. Notarite Koda on notarite katusorganisatsioon.

Notarid peavad seaduse kohaselt astuma Sloveenia Notarite Koja liikmeks.

Roll ja kohustused

Notarid pakuvad avalikku teenust, vormistades peamiselt avalikke ja eradokumente, mis on juriidiliste tehingute turvalisuse seisukohast väga oluline.

Avalikest dokumentidest väljastavad notarid tavaliselt notariaalselt kinnitatud dokumente ja protokolle. Ehkki notar võib vormistada poolte jaoks mis tahes kirjalikke lepinguid, kehtivad Sloveenia õiguse kohaselt teatavat liiki lepingud ning aktsiaseltside ja osaühingute põhikirjad vaid siis, kui need on vormistatud notariaalselt tõestatud dokumentidena. Samuti võib notar vormistada testamendi. Lisaks on vaja dokumentide koopiate ja allkirjade õigsust vahel notari juures tõestada, et tagada nende kehtivus kohtu ees. Notari juurde võib hoiule anda dokumente ja väärtpabereid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Notarite koja veebisaidi kaudu on võimalik tutvuda Sloveenia kõikide notarite nimekirjaga koos kontaktandmetega ja kasutada otsingumootorit.

Notarite koja veebisaidi kaudu saab kasutada ka notarite koja hallatavat kolme registrit, milleks on:

• hoiulevõtmise teenustega tegelevate notarite register (register skrbniških notarjev),
• hoiustamiskontode lepingute register (register skrbniških pogodb),
• testamentide keskregister (centralni register oporok).

Muud õigustöötajad

Kohtunikuabi (Sodniški pomočnik) (372 Kb) (372 Kb)

Riigi õigusesindajad

Riigi õigusesindaja roll on sätestatud uues riigi õigusesindajate seaduses, mis jõustus 20. novembril 2017 ning millega muudeti põhjalikult riigi õigusesindaja institutsiooni.

Riigi õigusesindaja büroo täidab kutsealaseid ülesandeid riigi vara ja muude õiguste ja huvide kaitsmise valdkonnas, esindades riiki Sloveenia Vabariigi haldusasutustes ja kohtutes, välisriikide kohtutes ja vahekohtutes ning rahvusvahelistes kohtutes ja vahekohtutes, pakub õigusnõu, vaidluste rahumeelset lahendamist kohtueelsetes menetlustes ning täidab muid selles seaduses või muudes seadustes talle pandud ülesandeid.

Riigi õigusesindaja ülesandeid täidavad ametniku staatusega juhtiv riigi õigusesindaja ja tema asetäitja ning vanemad riigi õigusesindajad, riigi õigusesindajad ja riigi õigusesindaja kandidaadid, keda loetakse nüüd avalikeks teenistujateks. Poliitilise ametisse nimetamise takistamiseks on juhtiva riigi õigusesindaja ja vanemate riigi õigusesindajate valimise menetluses nähtud ette arvamuse küsimine sõltumatute ekspertide komisjonilt, kellele on usaldatud kandidaatide sobivuse hindamine.

Juhtiva riigi õigusesindaja nimetab justiitsministri põhjendatud ettepaneku alusel ametisse Sloveenia Vabariigi valitsus pärast kandidaatide sobivuse hindamisega tegelevalt komisjonilt arvamuse saamist. Juhtiva riigi õigusesindaja asetäitja nimetab juhtiva riigi õigusesindaja ettepaneku alusel ja justiitsministri nõusolekul ametisse Sloveenia Vabariigi valitsus ning ta tuleb valida vanemate riigi õigusesindajate hulgast. Nii juhtiva riigi õigusesindaja kui ka tema asetäitja ametiaeg on kuus aastat koos ametiaja pikendamise võimalusega. Vanema riigi õigusesindaja, riigi õigusesindaja või riigi õigusesindaja kandidaadi ülesannete täitmiseks tuleb luua töösuhe, mis peab lisaks riigi õigusesindajate seaduses ette nähtud eritingimustele täitma ka avaliku teenistuse süsteemi reguleerivas seaduses määratud tingimusi.

Riigi õigusesindaja on seadusjärgse esindamisega seotud ülesannete täitmisel sõltumatu.

Asjakohased lingid

Õigusvaldkonna ameteid käsitlev teave Sloveenia Vabariigi peaprokuratuuri veebisaidil

Teave õiguselukutse esindajate kohta

Õiguselukutse esindajaid käsitlev teave Sloveenia kohtute veebisaidil

Õiguselukutse esindajaid käsitlev teave Sloveenia advokatuuri veebisaidil

Õiguselukutse esindajaid käsitlev teave Sloveenia Notarite Koja veebisaidil

Õiguselukutse esindajaid käsitlev teave Sloveenia riigi õigusesindajate büroo veebisaidil

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Prokurörid

Korraldus

Slovaki Vabariigi riigiprokuratuur on iseseisev valitsusasutus, mida juhib peaprokurör. Riigiprokuratuur kaitseb oma pädevuse piires füüsiliste isikute, juriidiliste isikute ja riigi õigusi ning seadustega tagatud huve.

Slovaki Vabariigi riigiprokuratuuril on riigieelarves oma peatükk.

Riigiprokuratuuri ja peaprokuröri staatust ja rolli reguleerivad Slovaki Vabariigi põhiseadus (artikkel 149) ja riigiprokuratuuri seadus nr 153/2001, milles on samuti reguleeritud peaprokuröri ja teiste prokuröride pädevus. Nimetatud seaduses on reguleeritud ka riigiprokuratuuri töö korraldus ja juhtimine. Prokuröride staatus, õigused ja kohustused on sätestatud prokuröride ja prokuröri praktikantide seaduses nr 154/2001.

Hierarhia

Riigiprokuratuuri kui õiguskaitseorgani rolli täitmine nõuab hierarhilist korraldust. See võimaldab seaduste ja teiste üldaktide ning karistuspoliitika ühtset rakendamist.

Riigiprokuratuuris on sisse seatud prokuröride hierarhiline süsteem ja kõik prokurörid alluvad peaprokurörile.

Pädevus

Riigiprokuratuuri pädevuses on:

• kuriteo toimepanemises kahtlustatavate isikute kohtu alla andmine ning seaduslikkuse jälgimine nii enne kriminaalmenetluse algust vastavalt asjakohasele seadusele kui ka kohtueelse menetluse ajal;
• tagada, et isikuid, kellelt on võetud vabadus või kelle liikumisvabadust piiratakse kohtu või mõne teise pädeva riigiasutuse otsuse alusel, peetakse kinni seadustele vastavates kohtades ja tingimustel;
• oma pädevuse teostamine kohtumenetlustes;
• riigi esindamine kohtumenetlustes vastavalt asjakohastele seadustele;
• seadustes ettenähtud järelevalve riigiasutustes seaduste järgimise üle;
• oma pädevuse teostamine rahvusvahelise koostöö valdkonnas ulatuses, mis on kindlaks määratud asjakohastes õigusaktides, rahvusvahelistes lepingutes, mida kohaldatakse seadusega ette nähtud korras, ja õiguslikult siduvates ELi õigusaktides;
• osalemine seaduste ja muude üldaktide rikkumise tõkestamiseks kavandatavate meetmete koostamisel ja rakendamisel;
• osalemine kuritegevuse põhjuste ja seda soodustavate tingimuste kõrvaldamisel, samuti kuritegevuse ärahoidmisel ja selle vastu võitlemisel;
• osalemine õigusaktide ettevalmistamisel (osalemine õigusloomes);
• konkreetses seaduses, muus õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud muude ülesannete täitmine.

Kohustused

Peaprokurör ja prokurörid täidavad kõiki riigiprokuratuuri pädevuses olevaid ülesandeid ning kasutavad oma ülesannete ja kohustuste täitmisel kõiki seadusest tulenevaid vahendeid. Nad peavad:

• rakendama (vastavalt oma paremale äranägemisele ja heas usus) Slovaki Vabariigi põhiseadust, põhiseaduslikke ja muid akte, seaduses ettenähtud viisil välja kuulutatud rahvusvahelisi lepinguid ja teisi üldakte;
• austama ja kaitsma inimväärikust, inimõigusi ja põhivabadusi ning hoiduma igasugusest diskrimineerimisest;
• kaitsma avalikku huvi;
• toimima alati initsiatiivi üles näidates, ausalt, erapooletult ja põhjendamatu viivituseta.

Hierarhia

Slovaki Vabariigi riigiprokuratuuri struktuur hõlmab järgmisi organeid.

Peaprokuratuur on kõrgeim organ ja seisab kogu süüdistuste esitamise süsteemi eesotsas. Peaprokuratuur hõlmab järgmisi üksusi:

• eriprokuratuur, mis on loodud korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse avastamiseks ja nendega seotud süüdistuste esitamiseks;
• ringkonnaprokuratuurid (8), mis on asjaomase ringkonna jaoskonnaprokuratuuridest kõrgemal seisvad asutused, ning
• jaoskonnaprokuratuurid (55).

Peaprokuratuuri peakontor asub Bratislavas.

Prokuratuuride peakontorite asukoht ja territoriaalsed piirkonnad vastavad asjaomaste kohtute peakontorite asukohale ja piirkondadele. Kohtute ja prokuratuuride peakontorite asukoht ja territoriaalne pädevus ei vasta siiski riigi haldusjaotusele.

Prokurör täidab oma ülesandeid vastavalt oma teenistussuhtele, mis määratakse kindlaks prokuröri ametisse nimetamisel. Peaprokurör nimetab prokuröri ametisse määramata ajaks. Ametisse asumisel peab prokurör andma ametivande.

Kvalifikatsioonid

Prokuröriks võib nimetada üksnes Slovakkia kodaniku, kes peab vastama järgmistele tingimustele:

• ta on ametisse nimetamise päeval vähemalt 25-aastane;
• ta on saanud õigusteaduse magistrikraadi Slovaki Vabariigi ülikooli õigusteaduskonnast või Slovaki Vabariigi tunnustatava ja õigusteaduse magistrikraadi omandamist tõendava tunnistuse välisülikoolist; kui prokurör omandab esmalt bakalaureusekraadi ja seejärel magistrikraadi, peavad mõlemad kraadid olema omandatud õigusteaduses;
• tal on täielik õigusvõime ja terviseseisund, mis võimaldab täita prokuröri ülesandeid;
• ta ei tohi olla karistatud ning peab olema kindla iseloomuga, mis tagab, et isik täidab oma ülesandeid nõuetekohaselt;
• ta valdab täielikult slovaki keelt;
• ta elab alaliselt Slovaki Vabariigi territooriumil;
• ta ei ole ühegi partei ega poliitilise liikumise liige;
• ta peab olema sooritanud prokuröri kutseeksami;
• ta peab olema edukalt läbinud valikumenetluse, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;
• ta peab andma kirjaliku nõusoleku oma prokuröriks nimetamise kohta konkreetsesse prokuratuuri.

Üksnes prokuröri praktikant võib registreeruda prokuröri kutseeksamile. Prokuröri praktikantide vabadele ametikohtadele valitakse isikuid valikeksami teel.

Prokuröri kutseeksamiteks peetakse seaduse kohaselt ka kohtueksperdi, advokatuuri ja notari kutseeksamit.

Peaprokuröri ametikohale või kõrgemale ametikohale edutatakse ainult valikumenetluse alusel ja pärast konsulteerimist prokuröride nõukoguga.

Ajutine määramine mõnda teise prokuratuuri prokuröri kohuseid täitma oleneb asjaomase prokuratuuri nõusolekust. Ilma nõusolekuta võib prokuröri lähetada ajutiselt kuni 60 tööpäevaks kalendriaastas teise prokuratuuri ülesandeid täitma, kui see on vajalik, et see prokuratuur saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Prokuröri võib teise prokuratuuri üle viia ainult siis, kui selleks on olemas tema nõusolek, ta on esitanud üleviimiseks avalduse või kui ta viiakse üle distsiplinaarpõhjustel.

Peaprokurör võib prokuröri tööülesannete täitmise peatada, kui prokuröri üle mõistetakse kohut tahtlikus kuriteos või prokuröri kohuste täitmisel hooletusest põhjustatud kuriteos või kui prokuröri vastu on algatatud distsiplinaarmenetlus seoses toiminguga, mille tulemusena võidakse asjaomane isik kõrvaldada prokuröri kohuste täitmisest.

Prokuröri teenistussuhte võib lõpetada üksnes seaduses sätestatud põhjustel.

Roll ja ülesanded

Prokurör jälgib seaduslikkust nii enne süüdistuse esitamist kui ka kohtueelse menetluse ajal. Järelevalveülesandeid täites on prokurör pädev:

• andma politseiametnikele siduvaid juhiseid enne kriminaalmenetlust, uurimise ajal ja kuriteo lihtmenetlemise ajal, samuti kehtestama politseile ajapiirangu ülesande täitmiseks; kõik juhised tuleb lisada asjakohasesse toimikusse;
• nõudma toimikuid, dokumente, materjale ja aruandeid politseiuurimise seisu kohta, kui süüdistus on esitatud, et kindlaks teha, kas politsei algatas viivitamata vastutusele võtmise ja toimib nõuetekohaselt;
• osalema politseioperatsioonides, täitma individuaalseid uurimisülesandeid, juhtima isiklikult kogu juurdlust või lihtmenetlust ning vastu võtma asjaga seotud otsuseid. Nimetatud ülesandeid peab prokurör täitma kooskõlas seadusega. Nii prokuröri otsuse kui ka politseimääruse peale võib kaebuse esitada;
• suunama asja tagasi politseile koos juhistega juurdlust või lihtmenetlust täiendada ning määrama selleks tähtaja. Prokurör teavitab nii süüdistatavat kui ka kannatanut asja tagasisuunamisest;
• kehtetuks kuulutama ebaseaduslikud või põhjendamata politseimäärused ja asendama need oma otsustega. Prokurör võib 30 päeva jooksul otsustada kuriteosüüdistuse peatada või selle mujale suunata, kui prokurör asendab politseimääruse oma otsusega muule alusele kui süüdistuse esitaja kaebusele tuginedes; prokuröri otsuse ja politseimääruse peale võib kaebuse esitada. Prokurör võib ka anda siduvad juhised juurdluse ja lihtmenetluse algatamiseks;
• kõrvaldama asja käsitlemisest politseiametniku ja võtma meetmeid asja üleandmiseks ühele või mitmele muule politseiametnikule;
• võtma meetmeid tagamaks, et relvastatud julgeolekujõudude liikme toime pandud kuriteo juurdluse või lihtmenetluse viib ellu politseiuurija. Enne sellist tegevust küsib prokurör inspektsiooniameti juhi arvamust. Prokurör võib toimida samamoodi tolliametnike toime pandud kuritegude juurdluste või lihtmenetluste puhul.

Ainult prokurör on pädev:

• esitama süüdistust;
• jõudma süüdistatavaga süüs ja karistuses kokkuleppele ning esitama kohtule ettepaneku selle heakskiitmiseks;
• peatama kriminaalvastutusele võtmise;
• katkestama kriminaalvastutusele võtmise kas teatavatel tingimustel või tingimusteta;
• kiitma heaks lepitusmenetluse või kohtueelse kokkuleppe ning katkestama kriminaalvastutusele võtmise;
• välja andma süüdistatavale kuuluva vara arestimise korralduse ja määrama, millist vara ei tohi arestida, või tühistama sellise arestimise;
• tagama kannatanu nõude, tühistama selle täielikult või osaliselt või jätma sellest midagi välja;
• väljastama orderi surnud isiku ekshumeerimiseks;
• taotlema nõusolekut isiku kriminaalvastutusele võtmiseks või vahi alla võtmiseks asjas, milles on selleks vaja Slovaki Vabariigi rahvanõukogu, Slovaki Vabariigi justiitsnõukogu, konstitutsioonikohtu või Euroopa Parlamendi nõusolekut;
• taotlema kohtumäärust kostja eestkoste alla andmiseks või eestkosteaja pikendamiseks;
• taotlema määrust, et nõuda kostja välismaalt tagasi pöördumist;
• viima ellu väljaandmismenetluse eeljuurdluse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
• taotlema välisriigi pädeva asutuse taotluse alusel kohtumäärust, et arestida esialgu sellise isiku vara, kelle kohta on välismaal algatatud juurdlus, või arestida esialgu vara selline osa, mis asub Slovaki Vabariigis.

Täites järelevalveülesandeid eesmärgiga veenduda, et vabaduse kaotanud isikute või piiratud liikumisvabadusega isikute kinnipidamise kohad vastavad seadusele, peavad prokurörid tagama, et neid isikuid peetakse sellistes kohtades kinni üksnes kohtuotsuse või mõne muu pädeva riigiorgani otsuse alusel ning et kõnealustes kohtades järgitakse seadusi ja muid üldakte.

Tsiviilasjades on prokurör pädev:

1. taotlema tsiviilmenetluse algatamist, et:

• määrata rehabiliteerimine isikule vanuses 12–14, kui asjaomane isik on toime pannud kuriteo, mille eest karistatakse kriminaalkoodeksi alusel eluaegse vangistusega;
• tunnistada streik või töösulg ebaseaduslikuks;
• tunnistada kehtetuks riigi omandi üleandmine vastavalt erastamise puhul finantsvahendite päritolu kindlakstegemist käsitlevale seadusele, riigiomandi teistele isikutele üleandmise tingimusi käsitlevale seadusele või riigi omandi haldamist käsitlevale seadusele;
• vaadata läbi riigiasutuse otsuse õiguspärasus juhtudel, kui ei ole vastu võetud prokuröri esitatud vastuväidet;
• tunnistada kehtetuks omavalitsusasutuse tehtud ebaseaduslik otsus, kui viimane ei ole otsust prokuröri vastuväite alusel kehtetuks tunnistanud;

2. sekkuma hagita tsiviilkohtumenetlustesse, välja arvatud abielu lahutamise menetlustesse. Kui lahutusmenetlus liidetakse menetlusega, milles määratakse kindlaks abikaasade lahutusjärgsed suhted oma alaealiste lastega, võib prokurör sekkuda menetluse sellesse osasse;
3. hagiga tsiviilkohtumenetluses võib prokurör:
   1. esitada hagi juhtudel, kui riik nõuab alusetu rikastumise teel saadud vara sissenõudmist, kui taotletakse omandiõiguse kindlakstegemist, kui on rikutud üldakti sätteid või kui see on ette nähtud konkreetses aktis;
   2. sekkuda avatud menetlusse juhtudel, kui menetluse üks pool on riik, riigi asutatud juriidiline isik, riigiettevõte, riigi osalusega juriidiline isik, kohalik omavalitsus või kõrgem territoriaalüksus, või juhtudel, mis puudutavad vastutust avaliku võimu teostamisega tekitatud kahju eest.

Kui prokurör teeb järelevalvet selle üle, kas riigiasutused järgivad seadust ja muid üldakte, on tal õigus vaadata läbi alljärgneva õiguspärasus:

• riigiasutuste välja antud üldaktid;
• riigiasutuste sise-eeskirjad, mille eesmärk on tagada, et avalikke haldusülesandeid täidetakse;
• avaliku halduse valdkonna asjades vastu võetud otsused;
• riigiasutuste menetlused avaliku halduse valdkonnas eeskirjade väljaandmisel ja otsuste vastuvõtmisel.

Kohtunikud

Korraldus

Kohtutöötajad

1. Peaadministraator-abi (382 Kb)
2. Kohtusekretär (295 Kb)
3. Kõrgem kohtuametnik (460 Kb)
4. Ülemkohtu kohtuniku abi (291 Kb)

Advokaadid

Õigusvaldkonna andmebaasid

Täiendavat teavet saab Slovaki Vabariigi advokatuuri veebisaidilt.

Õigusnõustajad

Õigusvaldkonna andmebaasid

Täiendavat teavet saab Slovaki Vabariigi õigusabikeskuse veebisaidilt.

Notarid

Slovaki Vabariigis peab notar olema omandanud kõrghariduse õigusteaduses.

Notari ülesanne on õiguse ennetav rakendamine ja tõestatud ametlike dokumentide väljaandmine.

Notarite tegevuse üle teeb järelevalvet justiitsministeerium.

Notar peab olema Slovaki Vabariigi notarite koja liige.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Notarite koja veebisaidil on sisevõrk, millele on juurdepääs ainult notaritel. Juurdepääs veebisaidile on tasuta, kuid sellelt leitav teave on piiratud.

Andmebaas võimaldab juurdepääsu:

• avalikele registritele;
• notarite nimekirjale (kontaktandmed, keel, vastuvõtuaeg);
• õigusaktidele.

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Soome õigusvaldkonna ametite hulka kuuluvad kohtutes töötavad kohtunikud, prokurörid, riiklikud õigusnõustajad, advokaadid, litsentsitud õigusnõustajad, notarid ja kohtutäiturid.

Prokurörid

Korraldus

Soome prokuratuuris töötab ligikaudu 550 inimest. Neist umbes 400 on prokurörid. Lisaks töötab prokuratuuris ligikaudu 150 inimest erinevates tugi- ja eksperdiülesannetes.

Prokuratuur koosneb keskse haldusüksusena tegutsevast peaprokuratuurist ja viiest ringkonnast: Lõuna-Soome, Lääne-Soome, Põhja-Soome, Ida-Soome ja Ahvenamaa. Prokuratuuril on Soomes kokku 34 tegevuskohta.

Prokuratuuri juhib peaprokurör.

Peaprokuratuur vastutab riikliku prokuratuuri keskse halduse, juhtimise ja järelevalve ning selle üldise toimimise eest. Prokuratuuri sisulist tööd tehakse selle ringkondades.

Prokuratuur kuulub justiitsministeeriumi valitsemisalasse.

Ülesanded

Sõltumatu riiklik prokuratuur on kohtusüsteemi kuuluv valitsusasutus. Selle ülesanne on tagada kriminaalvastutus ehk süütegude eest seaduses sätestatud karistuste määramine. Prokurörid teevad süüdistuse esitamise otsuseid sõltumatult ja tegutsevad sõltumatu kohtuorganina.

Kriminaalmenetluses on prokuröril täita riigiasutustest suurim roll. See ulatub menetlusahelas kohtueelsest uurimisest kuni kohtumenetluseni. Prokurör võib ka määrata trahve väikeste õigusrikkumiste eest.

Prokurör keskendub oma ülesannetes peamiselt süüdistuste esitamisele ja kohtumenetlustele. Menetluse käigus otsustab prokurör, millised asjad ta esitatud süüdistuste alusel kohtusse annab. Prokurör peab kohtumenetluses tõendama, et õigusrikkumine, milles kohtualust süüdistatakse, on toime pandud.

Prokurör tagab ka, et kohtueelne uurimine on piisavalt põhjalik. Prokurör tutvub keerulisemate kriminaalasjadega juba kohtueelse uurimise alguses ja võib uurimisjuhi ettepanekul kohtueelse uurimise lõpetada ka enne süüdistuse esitamise etappi.

Prokuröri roll on kohtueelses uurimises eriti tähtis siis, kui kuriteo toimepanemises kahtlustatakse politseiametnikku. Sellisel juhul juhib prokurör ka kohtueelset uurimist.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateave on kättesaadav riikliku prokuratuuri veebisaidil.

Kohtunikud

Korraldus

Enamiku kohtuotsustest Soomes teevad kutselised kohtunikud. Esimese astme kohtutes (käräjäoikeus) on olemas ka rahvakohtunikud. Kohtunikud on sõltumatu kohtunikkonna liikmed. Nad on ametis kõrgeimas kohtus, apellatsioonikohtutes ja esimese astme kohtutes, kõrgeimas halduskohtus ja halduskohtutes, sotsiaalkindlustuskohtus, töökohtus ja kaubanduskohtus. Kohtunikud on riigiametnikud ja neid ei saa ametist tagandada. Kohtuniku ametisolekut ei saa peatada, v.a kohtuotsusega. Samuti ei saa kohtunikku ilma tema nõusolekuta üle viia teisele ametikohale.

Avaliku teenistuse seaduse (valtion virkamieslaki) 12. peatükk sisaldab kohtunike kui riigiteenistujate kohta erinorme. Seaduse kohaselt ei kohaldata kohtunike suhtes sätteid, mis käsitlevad teiste riigiteenistujate töölt eemalolekut, hoiatusi, ajutist töösuhet ja töölt eemaldamist. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on kohtunik kohustatud end ametist taandama, kui ta on jõudnud seaduses ettenähtud pensioniikka (mis kohtunike puhul on 68 eluaastat) või kui ta muutub püsivalt töövõimetuks.

Ülesanded

Kohtunikud

Isikul, kes soovib saada kohtunikuks, peab olema akadeemiline kraad õigusteaduses ning ta peab olema läbinud üheaastase väljaõppe esimese astme kohtus. Tavaline tee kohtunikukutseni on töötada referent-ametnikuna (vanemsekretär) apellatsioonikohtus, millele järgneb ametissenimetamine esimese astme kohtu või apellatsioonikohtu kohtunikuna. Tulevikus saavad kandidaadid eriväljaõpet. Apellatsioonikohus kuulutab välja vabad ametikohad ning kohtunike valiku kogu hindab kandidaatide sobivust. Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President.

Rahvakohtunikud

Esimese astme kohtutel on rahvakohtunikest liikmed, kes osalevad teatavatel juhtudel otsuse tegemisel. Peamiselt osalevad rahvakohtunikud kriminaalasjade lahendamisel, kuid nad võivad tegutseda ka tsiviilasjade või üürivaidluste lahendamisel. Esimese astme kohtus arutab kohtuasja üks alaline kohtunik, kes on eesistuja, ning kolm rahvakohtunikku. Rahvakohtunikud on volitatud sõltumatutena ning vajaduse korral jõutakse otsusele hääletamise teel. Selline otsus sõltub enamuse arvamusest. Kui kriminaalasjas otsuse tegemisel jagunevad hääled võrdselt, valitakse kohtualuse jaoks soodsam otsus; tsiviilasja puhul on otsustav hääl eesistujal.

Kohalikud omavalitsuste volikogud nimetavad rahvakohtunikud ametisse nelja-aastaseks ametiajaks. Igal omavalitsusüksusel peab olema vähemalt kaks rahvakohtunikku, kuid suurematel omavalitsustel on neid palju rohkem. Rahvakohtunikud peaksid esindama võimalikult täpselt omavalitsusüksuse vanuselist, soolist, keelelist ja kutsealast jaotust.

Rahvakohtunik peab olema Soome kodanik. Nooremaid kui 25-aastaseid ja vanemaid kui 63-aastaseid isikuid ei või rahvakohtunikuks nimetada. Rahvakohtunikena ei tohi tegutseda kohtute või karistusasutuste ametikohtadel töötavad isikud, samuti prokuröri, advokaadi või politseiametnikuna tegutsevad isikud. Rahvakohtunik annab enne ametisseasumist kohtuniku vande või pühaliku tõotuse.

Eesmärk on, et iga rahvakohtunik osaleks istungil umbes korra kuus või 12 korda aastas. Piirkonnakohus maksab rahvakohtunikele istungitasu ja hüvitab saamatajäänud tulu.

Riiklikud õigusnõustajad

Korraldus

Riiklikud õigusnõustajad on juristid või advokaadid, kes töötavad riigi õigusabibüroodes. Nad on riigiteenistujad, kelle nimetab ametisse justiitsminister. Õigusabibüroosid haldab justiitsministeerium.

Riikliku õigusnõustajana tegutsemine eeldab magistrikraadi õigusteaduses (oikeustieteen kandidaatti või oikeustieteen maisteri) ja piisavat töökogemust advokaadi või kohtunikuna. Paljudel riiklikel õigusnõustajatel on ka varukohtuniku aunimetus (varatuomari – õigusteaduse magister kohtu väljaõppega).

Riiklikud õigusnõustajad tegelevad ka esindamisega kohtus. Nad on kohustatud järgima oma tegevuses advokaatide suhtes kehtivaid kutsealase käitumise reegleid. Selles osas võib Soome advokatuur kohaldada nende suhtes distsiplinaarvastutust. Üle poole Soome riiklikest õigusnõustajatest on advokatuuri liikmed. Riiklikud õigusnõustajad on neile määratud ülesannete täitmisel kõigist teistest osalistest sõltumatud.

Advokaadid

Ametinimetusi „asianajaja“ ja „advokat“ (rootsi keeles) võivad kasutada ainult advokatuuri liikmed. Soome advokatuuri liikmeks pürgija peab:

• olema lõpetanud õigusteaduse magistriõppe (LL.M.), mis annab talle õiguse olla ametis kohtunikuna;
• olema tuntud väärika inimesena;
• omama mitmeaastast kogemust õigusvaldkonna ametis ja muudes õigusvaldkonna tegevustes;
• sooritama edukalt õigusvaldkonna ameti põhielemente ja kutse-eetikat hõlmava erieksami;
• olema iseseisev ja sõltumatu valitsuse ja kõige muu mõjust, v.a oma kliendi mõjust;
• omama hulka muid nõuetekohaseid omadusi.

Advokaadi vastutus ja järelevalve tema kutsetegevuse üle

Karistuste ja lepinguvälise vastutuse poolest ei erine advokaadi vastutus põhimõtteliselt teiste kodanike vastutusest. Iga advokaat peab siiski sõlmima vastutuskindlustuse, et katta kõigest muust peale ettekavatsetud rikkumiste ja raske hooletuse tulenevaid kahjusid. Advokatuur on loonud hüvitisfondi, millest kaetakse advokaadi kriminaalse käitumise tagajärjel tekkinud kahju.

Lisaks vastutab advokaat kutsealaselt. Advokatuuri juhatus peab tagama, et advokaadid täidavad oma ülesandeid kooskõlas kutse-eetikaga. Kui nad seda ei tee, algatab advokatuur distsiplinaarmenetluse, mis algab enamasti kirjaliku kaebuse või teatega. Advokatuuri otsustest teatatakse õiguskantslerile ning ta võib need edasi kaevata Helsingi apellatsioonikohtusse.

Soome advokatuur on avalik-õiguslik organisatsioon, mille tegevust reguleerib 1958. aasta advokaatide seadus. Nimetatud organisatsiooni eelkäija oli samanimeline registreeritud ühendus. Mõlema organisatsiooni liikmed on ja on alati olnud ainult advokaadid.

Advokatuuril on umbes 1850 liiget, keda nimetatakse advokaatideks (soome keeles asianajaja, rootsi keeles advokat). Advokaadibüroodes töötab lisaks umbes 600 juristi. Ligikaudu 120 advokaati on riiklikud õigusnõustajad. Õigusabibüroodes töötab ka üle 100 riikliku kaitsja, kes ei ole advokatuuri liikmed.

Jurist, kes on advokatuurist distsiplinaarkaristuse tagajärjel välja arvatud, võib oma kutsealal teise ametinimetuse all edasi tegutseda. Sellisel juhul tegutseb jurist siiski ilma advokaadi kohustusteta ja väljaspool advokatuuri järelevalvet.

Advokaadina võib tegutseda Soome või mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanik, kes on vähemalt 25-aastane, kui ta on teadaolevalt aus ning oma muude omaduste ja eluviisi poolest advokaadi elukutse jaoks sobiv. Ta peab vastama Soomes kohtunikuameti jaoks sätestatud akadeemilistele nõuetele, olema omandanud advokaadina tegutsemiseks vajalikud oskused ning omama töökogemust advokaadi ametis. Ühtlasi ei tohi ta olla pankrotis ning peab olema teovõimeline.

Vastavalt Soome võetud rahvusvahelistele kohustustele võib advokaadina tegutseda isik, kellel ei ole Soomes ettenähtud akadeemilist kvalifikatsiooni ega töökogemust, kuid kellel on mõne Euroopa Majanduspiirkonna riigi advokaadi kutsekvalifikatsioon. Sellistel juhtudel peab kandidaat advokatuuri eksamil tõendama, et tal on piisavad teadmised Soome õigusest ning Soome õigusvaldkonnas tegutsemisest.

Samuti võib ilma eksamita tegutseda advokaadina isik, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi advokaadi kutsekvalifikatsioon. Eksamit mitte läbinud advokaadina tegutsemise lubamise tingimuseks on, et kandidaadil oleks advokatuuri peetavas advokaatide registris olnud vähemalt kolm aastat registrikanne tema algupärase ametinimetuse all ja ta on kvalifitseeritud teises liikmesriigis advokaadina tegutsema (ELi register). Lisaks sellele peab ta tõendama, et on Soomes regulaarselt advokaadina tegutsenud vähemalt kõnealuse perioodi vältel.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateave on kättesaadav Soome advokatuuri veebisaidil.

Litsentsitud õigusnõustajad

Litsentsitud õigusnõustaja on jurist, kes on saanud õigusnõustajate nõukogult õigusnõustajana tegutsemiseks loa. Litsentsitud õigusnõustajad peavad kohtus õigusnõustaja või advokaadina tegutsedes järgima tegevusjuhendile vastavaid ametialase käitumise eeskirju. Selliste litsentsitud õigusnõustajate üle teeb järelevalvet Soome advokatuuri järelevalvenõukogu, õigusnõustajate nõukogu ja õiguskantsler.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateave õigusnõustajate nimekirja kohta on kättesaadav Soome justiitsministeeriumi veebisaidil.

Notarid

Notarite tööd Soomes reguleerib seadus. Notarid töötavad kohalikes registribüroodes ja tööpiirkondade büroodes. Notarina tegutsemine eeldab magistrikraadi õigusteaduses (oikeustieteen kandidaatti või oikeustieteen maisteri).

Vaatamata paljudele sarnasustele on riiklike notarite ülesanded Soomes teiste Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide notarite ülesannetest väga erinevad. Soomes on notar alati riigiametnik. Notarid ei ole siiski täiskohaga töötajad – enamik notari ülesandeid täitvatest ametnikest on piirkonna registritöötajad kohalikes registribüroodes. Soomes kehtib tsiviilõiguslikes suhetes lepinguvabaduse põhimõte ja seepärast ei ole notari kinnitus lepingute kehtivuse eelduseks. Ainuke tsiviilõiguslik leping, mis vajab Soomes notariaalset kinnitamist, on kinnisasja võõrandamist puudutav leping.

Notarid tegelevad muu hulgas allkirjade, tunnistuste koopiate ja elulookirjelduste tõestamisega. Notarid võivad dokumentide ehtsust tõestada ka apostilliga. Apostill on tunnistus, mis kinnitab, et antud dokumendi allkirjastajal on dokumendis märgitud ametikoht ja et ta on volitatud dokumenti väljastama.

Muud õigusvaldkonna ametid

Täitevasutused

Soome riiklik täitevasutus on justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluv amet, mis vastutab seaduses ettenähtud täitetoimingute sõltumatu teostamise eest. Täitmine on osa kohtusüsteemist ja põhineb seadustel. Täitetoimingute hulka kuuluvad nõuete sissenõudmine, väljatõstmised ja kaitsemeetmed. Täitevasutus tegutseb erapooletult ning võtab arvesse nii võlausaldaja kui ka võlgniku õigusi. Riikliku täitevasutuse 64 büroost koosnev võrgustik katab kogu Soomet.

Täitetoimingud teostavate riigiametnike üldnimetus on „kohtutäitur“ ehk „täitevametnik“. Kohtutäituril on sõltumatud täitmisvolitused.

Seaduse kohaselt:

• on kohtutäiturid peamise täitevüksuse täitevinspektorid;
• on kohtutäiturid ulatuslikku täitmist tagava täitevüksuse ja eritäitevüksuse kõrgemad täitevinspektorid;
• annavad kohtutäiturid aru kõrgematele täitevinspektoritele ja
• vanemtäitevametnikele;
• on Ahvenamaal vastavad ametinimetused „kõrgem täitevinspektor“ ja „lääni kõrgem täitevametnik“;
• kuuluvad kohtutäiturite hulka ka Soome riikliku täitevasutuse peadirektor ja asedirektor.

Riiklikus täitevasutuses on veel õigusvaldkonna ametikohti, näiteks majandusnõustaja, spetsialist, haldustäitur ja kõrgem haldustäitur.

Suurem osa täitenõuetest lahendatakse riiklikus peamises täiteüksuses elektrooniliste sissenõudmisvahendite abil ning selleks ei ole vaja võlgnikuga isiklikult kohtuda.

Viis piirkondlikku ulatuslikku täitmist tagavat täitevüksust vastutavad oma territooriumil näiteks arestitud vara müügi (arestimise) ja muude nõudlikumate täitetoimingute eest.

Riiklik eritäitevüksus viib ellu palju uurimistoiminguid ja aeganõudvaid täitetoiminguid ning osaleb asutustevahelises koostöös ja varimajanduse ja majanduskuritegevuse vastases tegevuses.

Täitevteenistuse haldusjärelevalve, arendamise ja kontrolli eest vastutab riikliku täitevasutuse keskadministratsioon. Keskadministratsioon vastutab ka kogu asutuse tõhususe ja tulemuslikkuse eest.

Asutuse keskadministratsioon ei osale üksikutes täitetoimingutes, kõik täitevüksused tegutsevad sõltumatult. Üksikud täitmisega seotud juhtumid kuuluvad alati juhtumiga tegeleva kohtutäituri/täitevametniku pädevusse ning keskadministratsioon ei saa näiteks muuta konkreetsete täitmisega seotud juhtumite kohta tehtud otsuseid.

Lisateave on kättesaadav Soome riikliku täitevasutuse veebisaidil.

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Prokurörid

Töökorraldus

Rootsi prokuratuuriteenistus koosneb prokuratuurist (Åklagarmyndigheten) ja majanduskuritegude uurimise ametist (Ekobrottsmyndigheten). Mõlemad asutused alluvad otse valitsusele (justiitsministeeriumile). Prokuratuuri juhib peaprokurör ning majanduskuritegude uurimise ametit peadirektor. Peaprokurör (Riksåklagare) on kõige kõrgema astme prokurör riigis. Ta vastutab prokuratuuriteenistuse eest ja juhib seda.

Peaprokurör vastutab ka õigusliku arengu, ülemkohtu töö ja haldusülesannete täitmise eest. Kõrgema astme prokurörid vastutavad prokuratuuriteenistuses konkreetsete valdkondade eest. Prokurörid nimetab ametisse peaprokurör ja nad asuvad piirkonnaprokurörina tööle vastavas piirkonnas. Mõned piirkonnaprokurörid on spetsialiseerunud konkreetsetele pädevusvaldkondadele. Rootsis on 32 piirkonnaprokuratuuri. Samuti on olemas kolm rahvusvahelist ja neli riiklikku prokuratuuri, mis tegelevad konkreetset liiki juhtumitega. Iga piirkonnaprokuratuuri juhib vanemprokurör.

Kõik prokuratuuriteenistusse kuuluvad prokurörid on oma otsuste tegemisel täielikult sõltumatud, mis tähendab, et kõrgema astme prokurör ei tohi otsustada, millise otsuse peab tema alluvuses töötav prokurör tegema asjas, mille eest alluv prokurör vastutab. Kui te soovite saada prokuröriks, peab teil olema Rootsi kodakondsus. Lisaks peate olema omandanud Rootsis õigusteaduste kraadi ja läbinud õigusalase praktika, töötades kaks aastat kohtuametnikuna piirkonna- või halduskohtus. Teatavatel tingimustel võidakse Rootsi õigusteaduste kraadiga võrdsustada ka mõnes muus Skandinaavia riigis omandatud õigusteaduste kraad. Kõigepealt võetakse prokurör tööle prokurörikandidaadina üheksaks kuuks, ning selle aja jooksul juhendab prokuröri tema töös mentor. Pärast seda läbib prokurör kahe aasta pikkuse koolituse, töötades samal ajal prokurörina, ning alles seejärel võib ta nimetada piirkonnaprokuröriks.

Stockholmis, Göteborgis ja Malmös asub kolm prokuratuuride tegevuse arendamise keskust, mida juhib kõrgema astme prokurör. Nende keskuste peamised ülesanded on arendada metodoloogilisi ja õigusalaseid teadmisi erinevates kriminaalõiguse valdkondades ning toimida teadmiskeskustena oma vastutusvaldkondades. Lisaks teostavad nad õiguslikku järelevalvet ja kontrolli. Näiteks menetlevad need arenduskeskused kõiki prokuröride otsuste peale esitatud kaebusi.

Roll ja ülesanded

Prokuröril on kolm peamist ülesannet:

• juhtida kuritegude uurimist;
• otsustada süüdistuse esitamise üle;
• esineda kohtus.

Prokurör juhib selliste kuritegude eeluurimist, mida ei käsitata väiksemate õigusrikkumistena ja mille eeluurimise raames on alust süüdistada konkreetset isikut kuriteo toimepanemises. Prokurör võib eeluurimist juhtida ka muude juhtumite korral, kui selleks on olemas konkreetsed alused. Eeluurimise juhina peab prokurör tagama kuriteo optimaalse uurimise. Kergemate kuritegude korral toimetavad eeluurimist üksnes politseiametnikud.

Kui eeluurimist juhib prokurör, abistab teda selle käigus politsei. Prokurör jälgib pidevalt eeluurimise kulgu ning otsustab, millised meetmed tuleb võtta ja millised otsused teha. Kui eeluurimine on lõpule viidud, teeb prokurör otsuse kohtumenetluse algatamise kohta (nii toimib ta ka selliste eeluurimiste raames, mille eest vastutab politsei).

Prokuröri töö teine oluline aspekt on kohtuasjade ettevalmistamine ja kohtus esinemine. Oma otsusega esitada süüdistus ja kuriteo kirjeldamisega loob prokurör raamistiku kriminaalkohtumenetluse jaoks. Enamik prokuröre veedab nädalas ühe või kaks päeva kohtus.

Peaprokurör on ainuke prokurör, kellel on õigus algatada või jätkata menetlust ülemkohtus. Peaprokuröril on siiski õigus määrata end ülemkohtus esindama riigiprokuratuuri abiprokuröri või nimetada end esindama mõni muu prokurör.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet prokuröride kohta leiate prokuratuuri veebisaidil, mis on üldsusele kättesaadav.

Kohtunikud

Töökorraldus

Alalised kohtunikud (ordinarie domare) nimetab ametisse valitsus sõltumatu riikliku nõuandva organi ehk kohtunike ametissenimetamise koja (Domarnämnden) ettepanekul. Põhimõtteliselt saab kohtuniku ametist vabastada üksnes valitsusvormi käsitlevas seaduses (regeringsformen; põhiseaduslik dokument) sätestatud olukordades.

Kui te soovite saada kohtunikuks, peab teil olema Rootsi kodakondsus. Lisaks peate kohtunikuna tööle asumiseks olema omandanud Rootsis õigusteaduste kraadi. Teatavatel tingimustel võidakse Rootsi õigusteaduste kraadiga võrdsustada ka mõnes muus Skandinaavia riigis omandatud õigusteaduste kraad. Enamik alalisi kohtunikke töötab piirkonnakohtu või halduskohtu kohtunikuna või apellatsioonikohtu või apellatsiooniastme halduskohtu kohtunikuna. Apellatsioonikohtu või apellatsiooniastme halduskohtu juhti nimetatakse kohtu presidendiks (president) ning piirkonnakohtu või halduskohtu juhti nimetatakse kohtu eesistujaks (lagman). Ülemkohtu ja kõrgema halduskohtu kohtunikke nimetatakse kohtunõunikeks (justitieråd).

Paljud alalised kohtunikud on eelnevalt läbinud traditsioonilised karjääriastmed, töötades kõigepealt kaks aastat kohtuametnikuna piirkonnakohtus(329 Kb) või halduskohtus(281 Kb) ning kandideerides seejärel apellatsioonikohtu või apellatsiooniastme halduskohtu ametniku (fiskal) kohale. Olles kas apellatsioonikohtus või apellatsiooniastme halduskohtus töötanud vähemalt ühe aasta, peab kohtunikukandidaat töötama vähemalt kaks aastat piirkonna- või halduskohtu ametnikuna. Sellele järgneb vähemalt üks aasta teenistust kohtunikuabi asetäitjana apellatsioonikohtus või apellatsiooniastme halduskohtus. Pärast selle katseaja edukat läbimist nimetatakse kohtunikukandidaat apellatsioonikohtu või apellatsiooniastme halduskohtu kohtunikuabiks. Kohtuametnikud ja kohtunikuabid on mittealalised kohtunikud, kes võivad kohtuistungil osaleda. Kohtutes töötavad ka mitmed juristiharidusega referendid(280 Kb) ja raportöörid(281 Kb) .

Piirkonnakohtutes, apellatsioonikohtutes, halduskohtutes ja apellatsiooniastme halduskohtutes on teatav arv rahvakohtunikke (nämndemän). Rahvakohtunikud nimetab neljaks aastaks ametisse

• piirkonnakohtu tööpiirkonna kohaliku omavalitsusüksuse volikogu;
• halduskohtu, apellatsiooniastme halduskohtu või apellatsioonikohtu tööpiirkonna maavolikogu.
  Igal rahvakohtunikul on kohtulike arutelude käigus hääletades üks hääl.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Kohtunike ja rahvakohtunike kohta lisateabe saamiseks tutvuge Rootsi kohtute veebisaidiga. Ainult kohtunike kohta lisateabe saamiseks tutvuge Rootsi Kohtunike Ühingu veebisaidiga.

Õigusvaldkonna ameti töökorraldus: juristid

Vandeadvokaadid/advokaadid

Rootsi õigusnormide kohaselt võivad kutsenimetust advokat, mis tähendab vandeadvokaati või advokaati, kasutada ainult Rootsi advokatuuri (Sveriges Advokatsamfund) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamiseks peab isik täitma järgmised tingimused:

• tema elukoht peab asuma Rootsis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis;
• ta peab olema sooritanud kohtunikuametiks nõutava tasemeeksami – Rootsis magistrikraad õigusteaduses;
• ta peab olema kandideerimise ajaks omandanud vähemalt 3-aastase töökogemuse õigusvaldkonnas ja kandideerimise ajal selles valdkonnas töötama;
• ta peab olema läbinud Rootsi advokatuuri koolituse ja sooritanud advokaadieksami;
• tal peab olema väärika inimese maine ja sobivus vandeadvokaadina töötamiseks.
• Muudest Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidest või Šveitsist pärit kandidaatide suhtes kohaldatakse erieeskirju: nad peavad olema läbinud koolituse, mis on nõutav nende kodumaal vandeadvokaadina töötamiseks.
• Otsuseid uute liikmete vastuvõtmise kohta teeb Rootsi advokatuuri juhatus.
• Rootsi advokatuur loodi eraalgatuse tulemusena 1887. aastal ja sai ametliku staatuse siis, kui 1948. aastal jõustus praegu kehtiv kohtumenetluse seadustik. Advokatuuril on praegu üle 4700 liikme.
• Advokatuuri tegevust reguleeritakse kohtumenetluse seadustiku ja advokatuuri enda põhikirjaga, mille on kinnitanud valitsus. Eraõiguse alusel juhitaval advokatuuril on järgmised eesmärgid:
• tagada õigusvaldkonna ametites kõrged eetika- ja kutsestandardid;
• jälgida õiguse arengut ning püüda sellele advokatuuri kogemustega kaasa aidata;
• kaitsta oma liikmete üldisi kutsealaseid huve ning edendada liikmete vahel koostööd ja üksmeelt.
  Advokatuur täidab ka teatavaid avalikke ülesandeid. Advokatuurile on kohtumenetluse seadustiku alusel delegeeritud haldusülesandeid ning see võimaldab advokatuuril toimida riigiasutusena, eelkõige distsiplinaarmenetluste korral.
  Advokatuuri tegevuse eesmärk on tagada, et õigusalast nõu vajavad isikud saaksid kvaliteetset abi. Kohtumenetluse seadustiku kohaselt on advokatuuri liikmed kohustatud järgima kutse-eetika norme ning nende tegevuse reguleerimise ja järelevalve pädevus kuulub advokatuurile ja õiguskantslerile. Vandeadvokaatide tegevuse järele valvab advokatuuri distsiplinaarkomisjon. Juhul kui distsiplinaarkomisjon leiab, et vandeadvokaat on eksinud kutse-eetika normide vastu, võib ta määrata kõnealusele liikmele distsiplinaarkaristuse.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Lisateavet leiate Rootsi advokatuuri veebisaidilt.

Õigusnõustajad

Kohtumenetluses osalev õigusnõustaja ei pea tingimata olema advokaat, kuid kohus peab õigusnõustajat sobivaks pidama. Riiklikuks kaitsjaks määratakse põhimõtteliselt siiski ainult advokaat.

Notarid

Töökorraldus

Rootsis tegutsevad üksnes riiklikud notarid (vt allpool).

Riikliku notari nimetab ametisse maavalitsus (länsstyrelsen). Riiklik notar peab olema õigusalase haridusega, oskama rootsi keelt ja olema ka muidu sellesse ametisse sobiv.

Roll ja ülesanded

Õigusvaldkonna andmebaasid

Üldsusele kättesaadav notarite andmebaas ja/või üldine veebisait puudub.

Riiklike notarite kohta võib siiski leida lisateavet mõne maavalitsuse veebisaidilt.

Riikliku notari ülesanne on aidata üldsust mitmesugustes küsimustes, milleks on näiteks:

• allkirjade, ärakirjade, tõlgete ja dokumentide sisu käsitleva muu teabe tõestamine;
• teatavatel juhtudel kohtus tunnistajana esinemine;
• loosimiste vaatlemine;
• muude kontrollimiste või uurimiste lõppedes oma tähelepanekute kohta aruande esitamine;
• õiguslikke või majanduslikke asjaolusid käsitlevate deklaratsioonide vastuvõtmine ning nende deklaratsioonide edastamine kolmandatele isikutele;
• asutuse või isiku poolt mitmesuguste toimingute tegemise pädevuse kinnitamine;
• sertifikaatide (apostillide) väljastamine vastavalt 5. oktoobril 1961. aastal sõlmitud välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsioonile.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Üldsusele kättesaadav notarite andmebaas ja/või üldine veebisait puudub.

Riiklike notarite kohta võib siiski leida lisateavet mõne maavalitsuse veebisaidilt.

Muud õigusvaldkonna ametid

Täitevamet (Kronofogdemyndigheten) vastutab võlgade sissenõudmise ja muude kohustuste täitmise eest. Täitevametis töötavad kohtutäiturid (kronofogde), kelle ülesanne on tagada, et sissenõudmine toimuks õiguspäraselt. Rootsis on võimalik läbida kohtutäituri koolitus. Koolitusel osalemiseks peate te olema Rootsi kodanik, teil peab olema õigusteaduste kraad või samaväärne kvalifikatsioon ja te peate olema kvalifitseeritud kohtuametnik (notarie). Kohtuametniku kvalifikatsiooni võib asendada ka konkreetselt määratletud praktikaperioodi läbimise või dispensatsioonimenetlusega.

Kohtunikud

Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis töötab mitmesugustes kohtutes ja tribunalides eri staatusega kohtunikke nii täis- kui ka osalise tööajaga ametikohtadel. Teavet Inglismaa ja Walesi kohtunike kohta leiate Inglismaa ja Walesi kohtunike veebisaidilt.

Täistööajaga kohtunikud

• Ülemkohtunik (Lord Chief Justice) – ülemkohtunik on Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemi juht ning Inglismaa ja Walesi kohtute president. Ülemkohtunikust sai Inglismaa ja Walesi kohtute president 3. aprillil 2006, kui lordkantsleri kohtuülesanded anti 2005. aasta põhiseaduse reformimise seadusega ülemkohtunikule. Ülemkohtunik on ka kriminaalkohtusüsteemi juht.
• Kolleegiumite juhid – neli vanemkohtunikku, kellele alluvad muud õigusvaldkonnad: tsiviilkolleegiumi eesistuja apellatsioonikohtus ((Master of the Rolls) tsiviilkohus); kuninganna kohtu kolleegiumi eesistuja (President of the Queen’s Bench Division); perekonnaasjade kolleegiumi eesistuja (President of the Family Division) ja lordkantsler kõrgema astme kohtus (Chancellor of the High Court). Lisateavet saab Inglismaa ja Walesi kohtunike veebisaidilt.
• Lordide Koja apellatsioonikohtu kohtunikud (Lords Justices of Appeal) töötavad nii kriminaal- kui ka tsiviilasju menetlevas apellatsioonikohtus.
• Kõrgema astme kohtu kohtunikud (High Court Judges) töötavad kõrgema astme kohtus, kus käsitletakse kõige keerukamaid tsiviilasju. Samuti arutavad nad kõige raskemaid ja tundlikumaid kriminaalasju (näiteks mõrvu) kroonikohtus (Crown Court).
• Ringkonnakohtunikud (Circuit Judges) vaatavad tavaliselt läbi kriminaal-, tsiviil- ja perekonnaasju.
• Piirkonnakohtunikud (District Judges) lahendavad tsiviilasju. Enamik nende tööst toimub kolleegiumites (mitte avalikel kohtuistungitel). Nende pädevuses on ka menetleda maakohtutes hagisid, mille eest on ette nähtud karistus, mis jääb allapoole kindlaksmääratud rahalist piirmäära (see vaadatakse aeg-ajalt üle) – seda piirmäära ületavaid kohtuasju menetlevad tavaliselt ringkonnakohtunikud. Piirkonnakohtunikud otsustavad enam kui 80% Inglismaa ja Walesi vaidlustatud tsiviilasjadest.
• Piirkonnakohtunikud (rahukohtus) töötavad rahukohtutes ja menetlevad samasuguseid kohtuasju nagu palgata rahukohtunikud (vt allpool). Nad aitavad menetleda eelkõige mahukamaid ja keerukamaid asju.
• Kõrgema astme kohtu madalama astme kohtunikud (High Court Masters and Registrars) on menetluskohtunikud, kes käsitlevad enamikku tsiviilküsimusi kõrgema astme kohtu lordkantsleri kantselei kolleegiumis ja kuninganna kohtu kolleegiumis.

Osalise tööajaga kohtunikud

Osalise tööajaga kohtunikud nimetatakse tavaliselt ametisse vähemalt viieks aastaks, arvestades ka asjaomast vanusepiirangut. Osalise tööajaga kohtunike peamised kategooriad on järgmised:

• kõrgema astme kohtu asekohtunikud (Deputy High Court Judges), kes töötavad ühes või mitmes kõrgema astme kohtu kolleegiumis;
• kõrgemad kohtuametnikud (Recorders), kelle pädevus on sarnane ringkonnakohtunike omaga, ehkki üldiselt tegelevad nad lihtsamate kohtuasjadega;
• piirkonnaasekohtunikud (Deputy District Judges), kes töötavad maakohtutes ja kõrgema astme kohtu piirkondlikes büroodes. Nad tegelevad piirkonnakohtunike kohtualluvusse kuuluvate kõige lihtsamate kohtuasjadega;
• piirkonnaasekohtunikud rahukohtutes (Deputy District Judges (Magistrates’ Courts)) lahendavad samalaadseid kohtuasju nagu nende täistööajaga töötavad kolleegid;
• kõrgema astme kohtu madalama astme asekohtunikud (Deputy High Court Masters and Registrars) lahendavad samalaadseid kohtuasju nagu nende täistööajaga töötavad kolleegid.

Tribunalide kohtunikud (Tribunal judges)

Tribunalid menetlevad aastas umbes 800 000 kohtuasja, mis hõlmavad väga mitmesuguseid küsimusi, näiteks maksude, pensionite või sisserändega seotud vaidlusi.

Tavaliselt peavad tribunalid oma istungeid komisjonina, kuhu kuulub juriidilise kvalifikatsiooniga eesistuja või kohtunik, keda abistavad konkreetsete valdkondade erialateadmistega komisjoniliikmed. Tribunalides ei ole vandekohtunikke ning kohtunik ei saa kaotanud poolele vanglakaristust määrata. Tribunalide peaülesanne on püüda edukalt lahendada probleeme ning mõnel juhul võtta vastu otsus võitnud poolele kahju hüvitamise või heastamise kohta.

Rahukohtunikud

Rahukohtunikud (Magistrates, ka Justices of the Peace ehk JPs) menetlevad ligikaudu 95% kõigist Inglismaa ja Walesi kriminaalasjadest. Üle 30 000 rahukohtuniku täidab oma ülesandeid kohalikes piirkondades ning peab tavaliselt poolepäevaseid istungeid vähemalt 26 korda aastas. Neil ei pea olema õigusalast kvalifikatsiooni ning nad ei saa oma töö eest tasu.

Tavaliselt peavad nad istungeid kolmeliikmelise kohtukoosseisuna, kusjuures ühel liikmel on eesistuja väljaõpe – tema juhib kohtu liikmeid asja arutamisel ning võtab kohtu nimel sõna. Kohtukoosseisu abistab alati õigusalase ettevalmistusega ametnik, kes nõustab õigus- ja menetlusküsimustes.

Rahukohtunikud tegelevad lihtsamate kriminaalasjade, näiteks väiksemate varguste, kuritegeliku kahju tekitamise ning avaliku korra ja liikluseeskirjade rikkumisega. Samuti vaatavad nad läbi mitmesuguseid perekonna ja lastega ning litsentsitaotlustega seotud küsimusi.

Prokurörid (Prosecutors)

Korraldus

Riigiprokuratuur (Crown Prosecution Service – CPS) on sõltumatu amet, kes vastutab Inglismaal ja Walesis süüdistuse esitamise eest kriminaalasjades, mille suhtes on toimetatud politseijuurdlus. Riigiprokuratuuri tööd kontrollib peaprokurör (attorney general), kes annab prokuratuuri tööst aru parlamendile. Inglismaa ja Wales on jagatud 42 tööpiirkonnaks, millest igaühte juhib juhtivprokurör (Chief Crown Prosecutor). Samuti tegutseb neli riiklikku eriosakonda: organiseeritud kuritegevuse osakond, erikuritegude osakond, terrorismivastase võitluse osakond ja pettuste uurimise osakond. Telefoniteenistuse CPS Direct kaudu antakse Inglismaa ja Walesi politseiametnikele ka töövälisel ajal nõu ja teavitatakse neid prokuratuuri otsustest.

Riigiprokuratuuri juht on riiklik süüdistaja (Director of Public Prosecutions – DPP), kes tegeleb kõige keerukamate ja tundlikumate juhtumitega ning nõustab politseid kriminaalasjadega seotud küsimustes. Tal on üldine vastutus riigiprokuratuuri esitatud süüdistuste ja süüdimõistmiste eest ning ta annab aru peaprokurörile.

Riigiprokuratuuris töötavad prokurörid ja abiprokurörid, samuti abiametnikud. Riigiprokurörid on kogenud vandeadvokaadid või juristid, kes vastutavad krooni nimel kriminaalasjades süüdistuse esitamise eest. Abiprokurörid vaatavad läbi ja käsitlevad rahukohtutes piiratud arvu kohtuasju.

Roll ja ülesanded

Riigiprokuratuuri töötajad:

• nõustavad politseid ja vaatavad läbi kohtuasjade tõendusmaterjali võimaliku süüdistuse esitamiseks;
• otsustavad süüdimõistva otsuse korral karistuse suuruse (kõikides kohtuasjades, v.a väiksemad kohtuasjad);
• valmistavad kohtuasjad ette ja esitavad need kohtule.

Prokurörid on riigiametnikud ja nad võetakse tööle avaliku konkursi korras. Ametikoha nõuetele vastav kandidaat peab olema:

• Inglismaal ja Walesis kehtiva tegevusloaga õigusnõustaja;
• Inglismaa advokatuuri liikmeks olev vandeadvokaat, kes on praktiseerinud kogenud vandeadvokaadi käe all;
• Euroopa Majanduspiirkonna või Rahvaste Ühenduse kodanik. Väljaspool Inglismaad ja Walesi kvalifikatsiooni omandanud juristid peavad enne ametikohale asumist läbima advokaadiks vastuvõtu katse.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: juristid

Vandeadvokaadid

Advokatuuri nõukogu (Bar Council) on kõikide Inglismaa ja Walesi vandeadvokaatide (barristers) juhtorgan. See asutati eesmärgiga asjaomast kutseala parimal viisil esindada, sõnastada ja rakendada peamisi poliitilisi algatusi ning säilitada advokatuuri norme, mainet ja sõltumatust. Kooskõlas 2007. aasta õigusteenuste seadusega (Legal Services Act 2007) on selle kutseala reguleerimine tehtud ülesandeks sõltumatule ja suletud advokatuuri standardikomisjonile (Bar Standards Board). Vandeadvokaadid on iseseisvad eriväljaõppe saanud õigusnõustajad ja kohtuadvokaadid. Nad on üldiselt füüsilisest isikust ettevõtjad ning tegutsevad rühmana koos kontorites, mida kutsutakse advokaadibüroodeks (chambers), ja neid tuntakse kui advokaadibüroo rentnikke (tenants). Vandeadvokaadid saavad peamiselt advokaadi ehk kaitsja väljaõppe; teisisõnu koolitatakse neid kaitsma kliente kõrgema astme kohtutes. Samuti veedavad vandeadvokaadid suure osa oma ajast kliente nõustades ja juhtumeid uurides ning ka oma valdkonnas uusi teadmisi omandades. Ligikaudu 10% praktiseerivatest vandeadvokaatidest on valitsusnõunikud (Queen’s Counsel – QC), kes tegelevad kõige olulisemate ja keerukamate juhtumitega.

Õigusnõustajad

Õigusnõustaja (solictor) töö on pakkuda klientidele (kodanikele, äriühingutele, vabatahtlikele ühingutele, heategevusühendustele jne) professionaalset õigusnõu ja esindamisteenust, sealhulgas esindada neid kohtus. Õigusnõustajad teevad väga mitmesugust tööd. Enamik õigusnõustajaid töötab erapraksises, mis kujutab endast klientidele teenuseid pakkuvate õigusnõustajate ühendust. See võib olla mitut õigusvaldkonda hõlmav üldpraksis või kindlale valdkonnale spetsialiseerunud praksis. Osa õigusnõustajaid töötab valitsuse või kohaliku omavalitsuse, riigiprokuratuuri, rahukohtute, kaubandus- või tööstusorganisatsioonide või muude organite õigusnõustajatena. Õigusnõustajad võivad valida endale kõige sobivama töökeskkonna.

Õigusnõustaja annab tavaliselt klientidele õigusnõu. Kui kliendid soovivad seejärel, et neid esindataks Inglismaa ja Walesi kõrgema astme kohtutes, annab õigusnõustaja tavaliselt asja edasi vandeadvokaadile. Vandeadvokaadi osalemine ei ole siiski tingimata vajalik, sest sobiva ettevalmistusega õigusnõustajatel on õigus kliente kõrgema astme kohtutes esindada.

Õigusnõustajaid esindab Inglismaal ja Walesis õigusliit (Law Society). Tema ülesanded ulatuvad kutseala reguleerijate, valitsuse ja muude pooltega läbirääkimiste pidamisest ja lobitööst koolituse pakkumise ja nõustamiseni. Õigusliit aitab ja kaitseb õigusnõustajaid ning edendab nende tööd kogu Inglismaal ja Walesis.

Õigusnõustajate regulatiivamet (Solicitors Regulation Authority – SRA) tegeleb regulatiiv- ja distsiplinaarküsimustega ning kehtestab, kontrollib ja jõustab õigusnõustajate tööd käsitlevaid norme kogu Inglismaal ja Walesis. Kõnealust ainult avalikes huvides tegutsevat organit nimetati varem õigusliidu regulatiivkomisjoniks (Law Society Regulation Board).

Õigusalaste kaebuste amet (Office for Legal Complaints) on ette nähtud inimestele, kes soovivad õigusnõustaja töö kohta kaebuse esitada. Seda sõltumatut ja erapooletut asutust nimetati varem õigusalaste kaebuste teenistuseks ning tema ülesanne on lahendada kõik küsimused kiiresti ja tulemuslikult.

Notarid

Inglismaa ja Walesi õigusvaldkonna ametite kolmas ja vanim haru on notarid (notaries). Notaritele annab tegevuslubasid lubade amet (Faculty Office) (esimest korda andis lube Canterbury peapiiskop 1279. aastal) ning nende tööd reguleerib lubade kohus (Court of Faculties). Notarid on ühenduslüliks tsiviil- ja tavaõiguse vahel.

Kõik notarid on saanud õigusalase koolituse ning ehkki enamik neist võib töötada ka õigusnõustajana, omandavad notarid kvalifikatsiooni sõltumatute ja eraldiseisvate eksamite sooritamise järel. Kvalifikatsiooni saamiseks peavad kõik notarid läbima sama algkursuse – nõutav on notarikoolituse läbimine Londoni Ülikooli kolledžis. Pärast kvalifikatsiooni omandamist võivad notarid töötada kõikjal Inglismaal ja Walesis, kusjuures nad kõik täidavad suuresti samu ülesandeid. Lisaks notariaalaktide ja notariaalsete dokumentide koostamisele ja väljastamisele võivad notarid nõustada ka testamendi ettevalmistamise, pärimis- ning pärandvara haldamise küsimustes.

Notarite tööd on sajandeid tunnustatud terves maailmas ning see on võimaldanud kodanike ja äritegevuse vaba liikumist. Sel viisil hõlbustavad notarid tavakodanike kaubandustegevust ja elu, võimaldades neil mõistliku tasu eest ning ilma põhjendamatu viivituseta vabalt elada oma igapäevaelu ning tegeleda äritegevusega.

Notaril on ametlik pitser ning notariaalsetel dokumentidel on Inglismaal ja Walesis õigusjõud. Notariaalaktid koostatakse era- ja avalik-õiguslikus vormis; viimaseid nimetatakse ka autentses vormis notariaalaktideks (notarial act in authentic form). Notari allkirja ja ametliku pitseriga kinnitatud notariaalakte tunnustatakse vastutava õigusametniku tõendusmaterjalina kõikides maailma riikides.

Notaritele kehtivad samasugused kutsetegevuse eeskirjad nagu õigusnõustajatele: nad peavad igal aastal oma tegevusluba pikendama ning neil peab olema ametialane vastutuskindlustus (professional indemnity and fidelity insurance). Tegevusluba pikendatakse ainult juhul, kui notar on tegutsenud eeskirjade kohaselt. Notar nimetatakse ametisse isikuliselt. Notarite Koda (Notaries Society) on umbes 800 notarit esindav organisatsioon. Keelejuristide ühing (The Society of Scrivener Notaries) esindab Londoni kesklinnas tegutsevat umbes 30 keelejuristi, kelle on ametisse nimetanud põline gild nimega The Scriveners Company.

Patendi- ja kaubamärgivolinikud

Patendi- ja kaubamärgivolinikud (patent and trade mark attorneys) on intellektuaalomandi valdkonnas tegutsevad nõustajad. Nad annavad klientidele nimetatud valdkonnas õigusalast nõu, eelkõige patentide, kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja autoriõiguse küsimustes. Nad esindavad oma kliente intellektuaalomandi vaidlustele spetsialiseerunud erikohtutes (mõned neist omandavad pärast protsessiadvokaadi kvalifikatsiooni saamist õiguse klienti kohtus esindada). Enamik patendi- ja kaubamärgivolinikke tegutseb erapraksistes. Paljud neist töötavad valdkonnale spetsialiseerunud praksises, kuid mõned tegutsevad ka õigusnõustaja partnerina. Lisaks tegutseb suur osa selle elukutse esindajatest mõne ettevõtte juures. Patendi- ja kaubamärgivolinikud, kellel on vastav kvalifikatsioon, võivad samuti nagu õigusnõustajad esindada klienti kohtus intellektuaalomandiga seotud kohtuasjades, sealhulgas andes vandeadvokaadile juhtnööre asja esitamiseks kohtus. Patendivolinike Ühing (Chartered Institute of Patent Attorneys – CIPA) esindab terve Ühendkuningriigi patendivolinikke. Ühingu ülesannete hulka kuulub koostöö valitsusega intellektuaalomandi valdkonna õigusaktide alal, patendivolinikele ja praktikantidele täiendõppe ja koolituse korraldamine ning koostöö valdkonna reguleerivate asutustega. CIPA eesmärk on edendada intellektuaalomandiõigust ja selle valdkonna elukutseid. Kaubamärgivolinike Ühing (Institute of Trade Mark Attorneys – ITMA) esindab terve Ühendkuningriigi kaubamärgivolinikke. Ühingu ülesanneteks on läbirääkimiste pidamine valitsuse, ühingu sõltumatu reguleeriva asutuse (independent regulatory arm – IPReg) ja teiste organisatsioonidega ning lobitöö. Ühing korraldab kaubamärgivolinikele täiendõpet ja koolitusi ning edendab kaubamärgivoliniku elukutset ja intellektuaalomandiõigust. Intellektuaalomandi Regulatiivkomisjon (Intellectual Property Regulation Board – IPReg) tegeleb kõigi regulatiivsete ja distsiplinaarküsimustega, kehtestab ametinõuded kogu Ühendkuningriigi patendi- ja kaubamärgivolinikele ning tagab nende nõuete täitmise ja järelevalve. Komisjon tegutseb avalikkuse huvides ning haldab seadusega ettenähtud patendi- ja kaubamärgivolinike registreid, mis sisaldavad nii üksikisikuid kui ka büroosid.

Muud õigusvaldkonna ametid

Erinevalt rahukohtute töötajatest ei pea enamiku Inglismaa ja Walesi kohtute ametnikel ja muudel töötajatel olema õigusalast väljaõpet. Nad on riigiteenistujad, kes tegelevad haldusküsimustega ja abistavad kohtunikke. Nad ei või anda õigusnõu. Riigiteenistujatena on kõik kohtu töötajad Kuningliku Kohtuameti (Her Majesty’s Courts and Tribunals Service) palgal.

Rohkem teavet kohtutöötajate kategooriate kohta leiate siin(456 Kb).

Kohtuametnike roll rahukohtus on teistsugune. Palgata rahukohtunikel ei ole õigusalast kvalifikatsiooni ning neid nõustavad õigusalase väljaõppega ametnikud, kes jagunevad kahte kategooriasse: kohtusekretärid (justices’ clerks) ja õigusnõunikud (legal advisers) ehk kohtuametnikud (court clerks).

• Kohtusekretärid on rahukohtunike peamised õigusalased nõustajad. Nad on vähemalt viieaastase erialase ettevalmistusega juristid (kas vandeadvokaadid või õigusnõustajad). Nad nõustavad rahukohtunikke õigus- ja menetlusküsimustes nii kohtus kui ka väljaspool kohut. Nad vastutavad ka õigusnõunike juhendamise ja väljaõppe, osutatavate õigusteenuste kvaliteedi ning järjepideva õigusnõustamise eest oma haldusvaldkonnas.

• Õigusnõunikud töötavad kohtus ja nõustavad rahukohtunikke õiguse, kohtupraktika ja menetluse küsimustes. Neil on samuti õigusalane ettevalmistus (nad on tavaliselt kas õigusnõustajad või vandeadvokaadid).

Kõrgema astme kohtu määrusi jõustavad nüüd kõrgema astme kohtu täitevametnikud (High Court enforcement officers), kelle nimetab ametisse ning kelle tööpiirkonna määrab kindlaks lordkantsler või tema volitatud isik. Nad vastutavad kohtuotsuste täitmise eest, nõudes sisse kõrgema astme kohtu otsuse või kõrgema astme kohtule üle antud maakohtu otsuse kohaselt võlgnetavaid summasid. Nad võivad võlasumma katteks kaupu arestida ja müüa. Samuti jõustavad ja kontrollivad nad valduse omandamist ja kaupade tagastamist.

Maakohtu kohtutäiturid (County Court bailiffs) on kuningliku kohtuameti teenistuses olevad riigiteenistujad, kes tegelevad maakohtutes langetatud ja seal registreeritud kohtuotsuste ja/või kohtumääruste täitmisega. Nad on riigiteenistujad, kes jõustavad kohtumääruste alusel kohtuotsuseid, taastavad valduse määruste alusel maaomandeid ning nõuavad kauba tagastamise määruste alusel kaupa tagasi. Kohtumääruste täitmine kohtutäiturite poolt on reguleeritud 1984. aasta maakohtute seaduse (County Courts Act 1984) artiklites 85–111. Täitmise kord on sätestatud tsiviilmenetluse eeskirjades (Civil Procedure Rules). Lisaks täidavad maakohtu kohtutäiturid muid ülesandeid, sealhulgas toimetavad isiklikult kätte dokumente ja täitmisele pööramise määrusi (warrants of committal). Täitmisele pööramise kord on sätestatud maakohtute seaduse artiklites 118–122.

Sertifitseeritud kohtutäiturid (certificated bailiffs) on erakohtutäiturid, kes on sertifitseeritud vara rendi eest arestimist käsitlevate eeskirjade (distress for rent rules) põhjal ning kellele on maakohtus töötav ringkonnakohtunik andnud sellekohase loa. Vara rendi eest arestimine tähendab, et rendileandja võib rendivõlgnevuste tasumise tagamiseks ilma kohtu sekkumiseta arestida rentniku vara. Mitme muu seaduse kohaselt on sertifitseeritud kohtutäituritel lubatud sisse nõuda ka muid võlgu, näiteks kohalikku kinnisvaramaksu (council tax) ja äritegevuseks kasutatava kinnisvara maksu (non-domestic rates).

Seonduvad lingid

Riigiprokuratuur,
lubade amet,
Notarite Koda,
Inglismaa ja Walesi kohtunikud,
õigusliit,
õigusnõustajate regulatiivamet,
õigusalaste kaebuste amet,
õigusteenuste komisjon,
Patendivolinike Ühing,
Kaubamärgivolinike Ühing,
Intellektuaalomandi Regulatiivkomisjon,
Kuninglik Kohtuamet.

Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Õigusvaldkonna ametid - Põhja-Iirimaa

Sellel lehel antakse ülevaade Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa jurisdiktsiooni õigusvaldkonna ametitest.

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Põhja-Iirimaa õigusvaldkonna töötajad on:

• kohtunikud
• prokurörid
• vandeadvokaadid
• õigusnõustajad

Õigusvaldkonna ametite korraldus: kohtunikud

Põhja-Iirimaa jurisdiktsioonis on järgmised kohtuniku ametikohad:

• ülemkohtunik (lord chief justice) – kohtusüsteemi juht
• apellatsioonikohtu kohtunikud
• kõrgema astme kohtu kohtunikud
• kõrgema astme kohtu hindajad
• maakohtu kohtunikud
• piirkonnakohtunikud (maakohus)
• piirkonnakohtunikud (rahukohus)
• kohtukaasistujad (palgata rahukohtunikud)
• koronerid

Õigusvaldkonna ametite korraldus: prokurörid

Korraldus

Põhja-Iirimaa prokuratuur on kõrgeima tasandi prokuratuuriasutus Põhja-Iirimaal. Põhja-Iirimaa prokuratuur teeb otsuseid süüdistuse esitamise kohta nii Põhja-Iirimaa politsei uuritavate kui ka muude seadusjärgsete asutuste, näiteks maksu- ja tolliameti uuritavate juhtumite korral.

Põhja-Iirimaa prokuratuuri juhib Põhja-Iirimaa prokuratuuri direktor. Prokuratuuril on ka asedirektor. Asedirektoril on kõik direktori volitused, kuid ta peab neid teostama direktori juhtimise ja kontrolli all. Mõlemad on avaliku teenistuse ametikohad, mille täitja määrab ametisse Põhja-Iirimaa krooniadvokaat.

Põhja-Iirimaa prokuratuur tegutseb ministeeriumivälise valitsusasutusena. Kooskõlas Põhja-Iirimaa 2002. aasta kohtukorralduse seadusega tuleb direktori kohustusi täita mis tahes muudest isikutest sõltumata. 2002. aasta seadusega nähakse ette, et prokuratuuri direktor ja krooniadvokaat peavad üksteisega aeg-ajalt nõu küsimustes, millest krooniadvokaat annab aru Põhja-Iirimaa assambleele. Praegu tegeleb mitmesuguste süüdituse esitamise küsimustega Westminsteris asuv parlament. Nende küsimustega seotud kohustusi täidab Põhja-Iirimaa krooniadvokaat.

Roll ja ülesanded

Põhja-Iirimaa prokuratuuri peamine ülesanne on otsustada, kas võtta isikud kuriteo toimepanemise eest vastutusele või mitte, ja millistel alustel peaks süüdistus rajanema.

Samuti on prokuratuuri ülesandeks esitada kohtus süüditusi. Prokurör esitab kohtule tõendid süüdistaja nimel. Prokurörid kutsuvad välja ja küsitlevad süüdistaja tunnistajaid ning ristküsitlevad kaitsja tunnistajaid. Kohtuasja lõpetamisel teevad nad süüdistaja nimel kohtule kokkuvõtte tõenditest.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: juristid

Vandeadvokaadid

Põhja-Iirimaal jagunevad vandeadvokaadid vanemadvokaatideks (ka Queen’s Councel) ja nooremadvokaatideks (junior counsel). Advokatuur on kohtuvaidlustele spetsialiseerunud advokaatide ühendus, millele üldsusel on juurdepääs õigusnõustajate kaudu, ent teatavatel piiratud juhtudel on üldsusel advokatuurile ka otsene erialane juurdepääs.

Põhja-Iirimaa advokatuur on sõltumatute vandeadvokaatide liit, mille asukoht on Belfastis advokatuuri raamatukogus. 1. septembri 2012. aasta seisuga oli erapraksis ligi 600 vandeadvokaadil.

Õigusnõustajad

Õigusühing on Põhja-Iirimaa asutus, mis reguleerib õigusnõustajate koolitust, registreerimist, distsipliini ja professionaalset käitumist. Asutuse ülesanne on tagada üldsusele pakutavate teenuste sõltumatus, kvaliteet ja vastavus eetikanormidele ning õigusnõustajate erialane pädevus. Õigusnõustajad võivad spetsialiseeruda konkreetsele valdkonnale või anda üldist nõu.

Notarid

Põhja-Iirimaal on kõikidel õigusnõustajatel notari volitused. See tähendab, et nad võivad kinnitada ametlikke dokumente (välja arvatud nende enda või kohtuasja vastaspoolte koostatud dokumente).

Lisaks sellele on mõned õigusnõustajad riiklikud notarid, mis tähendab, et nad võivad kinnitada välismaal kasutamiseks mõeldud dokumente. Nende kohta leiab teavet Põhja-Iirimaa õigusühingu veebisaidilt.

Patendi- ja kaubamärgivolinikud

Patendi- ja kaubamärgivolinikud (patent attorneys, trade mark attorneys) on intellektuaalomandi valdkonnas tegutsevad nõustajad. Nad annavad klientidele nimetatud valdkonnas õigusalast nõu, eelkõige patentide, kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja autoriõiguse küsimustes. Samuti esindavad nad oma kliente intellektuaalomandi vaidlustele spetsialiseerunud erikohtutes (mõned neist omandavad pärast kohtuadvokaadi kvalifikatsiooni saamist täiendavad õigused).

Enamik patendi- ja kaubamärgivolinikke tegutseb erapraksistes. Paljud neist töötavad valdkonnale spetsialiseerunud praksises, kuid mõned tegutsevad ka õigusnõustaja partnerina. Lisaks tegutseb suur osa selle elukutse esindajatest mõne ettevõtte juures.

Patendi- ja kaubamärgivolinikud, kellel on vastav kvalifikatsioon, võivad samuti nagu õigusnõustajad esindada klienti kohtus intellektuaalomandiga seotud kohtuasjades, sealhulgas andes vandeadvokaadile juhtnööre asja esitamiseks kohtus.

Patendivolinike Ühing (Chartered Institute of Patent Attorneys – CIPA) esindab terve Ühendkuningriigi patendivolinikke. Ühingu ülesannete hulka kuulub koostöö valitsusega intellektuaalomandi alaste õigusaktide alal, patendivolinikele ja praktikantidele täiendõppe ja koolituse korraldamine ning koostöö valdkonna reguleerivate asutustega. CIPA eesmärk on edendada intellektuaalomandiõigust ja selle valdkonna elukutseid.

Kaubamärgivolinike Ühing (Institute of Trade Mark Attorneys – ITMA) esindab terve Ühendkuningriigi kaubamärgivolinikke. Ühingu ülesanneteks on läbirääkimiste pidamine valitsuse, ühingu sõltumatu reguleeriva asutuse (independent regulatory arm – IPReg) ja teiste organisatsioonidega ning lobitöö. Ühing korraldab kaubamärgivolinikele täiendõpet ja koolitusi ning edendab kaubamärgivoliniku elukutset ja intellektuaalomandiõigust.

Intellektuaalomandi Regulatiivkomisjon (Intellectual Property Regulation Board – IPReg) tegeleb kõigi regulatiivsete ja distsiplinaarküsimustega, kehtestab ametinõuded kogu Ühendkuningriigi patendi- ja kaubamärgivolinikele ning tagab nende nõuete täitmise ja järelevalve. Komisjon tegutseb avalikkuse huvides ning haldab seadusega ettenähtud patendi- ja kaubamärgivolinike registreid, mis sisaldavad nii üksikisikuid kui ka büroosid.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtusekretärid

Kohtusekretärid ja muud Põhja-Iirimaa kohtute ametnikud on juriidilise hariduseta riigiteenistujad, kes tegelevad haldusküsimustega.

Kohtusekretärid tagavad, et kohtunikel on kõik kohtuprotsessi juhtimiseks vajalikud dokumendid, protokollivad kohtunike otsused ja osutavad muud haldusabi, mida kohtunikel võib vaja minna. Kui kohtutöötajad võivad teile anda nõu kohtumenetluste asjus, siis kohtusekretärid ei saa õigusnõu anda, samuti ei saa nad soovitada, mida kohtuvaidluse pooled peaksid tegema. Kogu kohtu ametnikkond kuulub riigiteenistujatena Põhja-Iirimaa kohtuteenistusse (Northern Ireland Courts and Tribunals Service), mis on justiitsministeeriumi amet Põhja-Iirimaal.

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid on Põhja-Iirimaa kohtuteenistuse koosseisu kuuluvad riigiteenistujad. Nende ülesanne on pöörata kohtuotsuste täitevameti kaudu täitmisele tsiviilkohtu otsuseid. Kõnealune amet pöörab täitmisele rahukohtute ja maakohtute (sealhulgas väiksemaid kohtuvaidlusi menetlevate kohtute), samuti kõrgema astme kohtu tsiviilotsuseid. Täitemenetlust käsitlevad õigusnormid on sätestatud kohtuotsuste täitmisele pööramise (Põhja-Iirimaa) 1981. aasta määruses ja kohtuotsuse täitmisele pööramise (Põhja-Iirimaa) 1981. aasta muudetud eeskirjades.

Lingid

Põhja-Iirimaa prokuratuur

Põhja-Iirimaa advokatuur

Õigusühing

Põhja-Iirimaa kohtuteenistus

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Õigusvaldkonna ametid - Šotimaa

Sellel leheküljel antakse ülevaade Ühendkuningriigis Šotimaal kehtiva kohtusüsteemi peamistest õigusvaldkonna ametitest. See sisaldab teavet kohtunike, prokuröride ja advokaatide kohta.

Kohtunikud

Šotimaal ei ole eraldi kohtuniku ametit. Kohtunikeks võivad saada ainult kogenud õigusnõustajad ja advokaadid. Šotimaa kohtusüsteemis on kohtunikel muu hulgas järgmised ametinimetused:

• kõrgema tsiviilkohtu ehk sessioonikohtu lordpresident (Lord President of the Court of Session);
• lordkohtusekretär (Lord Justice Clerk);
• ülemšerifid (Sheriff Principals), kokku kuus, kellest igaüks juhatab Šotimaa ühe šerifkonna kohut;
• sessioonikohtu kohtunikud on õiguskolleegiumi senaatorid (Senators of the College of Justice);
• kõrgema kriminaalkohtu kohtunikud on kriminaalkohtu lordvolinikud (Lords Commissioners of Justiciary);
• šerifid (Sheriffs);
• osalise tööajaga šerifid (part-time sheriffs) asendavad enamasti alalisi šerifeid;
• rahukohtunikud (Justices of the Peace) on väljaõppeta kohtunikud, kes menetlevad rahukohtutes asju üksinda või kolmekesi ning keda abistab õigusalase kvalifikatsiooniga ametnik või kohtukaasistuja.

Prokurörid

Korraldus

Šotimaal vastutab riigiprokuratuur (Crown Office and Procurator Fiscal Service, COPFS) kõikide süüdistuste esitamise eest. Riigiprokuratuuri juhib lordadvokaat (Lord Advocate), kes kuulub ka ministrina Šotimaa valitsusse, ning tema asetäitja, ülemõigusnõustaja (Solicitor General).

Riigiprokuratuur (Crown Office and Procurator Fiscal Service (COPFS)) vastutab ainsana kuritegude eest süüdistuse esitamise, ootamatute või kahtlaste surmajuhtumite uurimise ning politsei kohta esitatud kaebuste eest.

1998. aastal vastu võetud Šotimaa seaduse (The Scotland Act) paragrahvis 48 on sätestatud, et lordadvokaat (kriminaalsüüdistuste esitamise ja surmajuhtumite uurimise süsteemi juhina Šotimaal) teeb kõik otsused ise, sõltumata ühestki teisest isikust.

Prokuröriks võivad saada üksnes kvalifitseeritud juristid või advokaadid.

Roll ja kohustused

Politsei (või muu andmete esitamisele spetsialiseeritud asutus, nt maksu- ja tolliamet) teostab kuriteo esialgse uurimise ning esitab aruande kohalikule esimese astme kohtu prokurörile (Procurator Fiscal). Esimese astme kohtu prokurör tutvub aruandega ning otsustab, kas esitada avalikku huvi silmas pidades hagi. Esimese astme kohtu prokurör hindab, kas on piisavalt tõendeid ja nende olemasolu korral teeb otsuse edasiste meetmete kohta: st selle kohta, kas esitada süüdistus, kasutada otsemeetmeid (nt rahatrahv) või jätta meetmed võtmata. Vandekohtunike osalusel menetletavates asjades küsitleb esimese astme kohtu prokurör tunnistajaid ning kogub enne süüdistuse esitamist kohtuekspertiisi- ja muud tõendid ja vaatab need läbi. Seejärel esitab ta aruande valitsusnõunikule (Crown Counsel), kes teeb otsuse süüdistuse esitamise kohta.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid

(Vande)advokaadid

(Vande)advokaadid on Šotimaa advokatuuri liikmed. Neil on õigus esineda kõikides Šotimaa kohtutes, ehkki enamik nende tööst on seotud kõrgemates kohtutes (kõrgem tsiviilkohus ehk sessioonikohus ja kõrgem kriminaalkohus) esinemise ning ekspertarvamuste avaldamisega õigusküsimustes. Vanemadvokaadid tegutsevad ka valitsusnõunikena (Queen's Counsel). (Vande)advokaadid on Šotimaa advokatuuri liikmed.

Õigusnõustajad

Õigusnõustaja on kõige arvukamalt esindatud õigusvaldkonna amet. Õigusnõustajad annavad nõu kõikides õigusküsimustes ja esindavad kliente kohtus. Kõik õigusnõustajad kuuluvad Šotimaa õigusliitu (Law Society of Scotland), mis edendab nii õigusnõustajate huvisid kui ka üldsuse huvisid õigusnõustajate suhtes.

On olemas ka õigusnõustajaid-advokaate (solicitor-advocates), kes kuuluvad samuti Šotimaa õigusliitu. Nagu advokaadidki (vt ülal), võivad ka nemad esineda sessioonikohtus ja kõrgemas kriminaalkohtus.

Notarid

Notarid (notaries public) on õigusnõustajad, kes kinnitavad teatavaid tehinguid ja allkirjastavad konkreetseid juriidilisi dokumente. See elukutse ei ole omaette õigusvaldkonna amet.

Patendi-ja kaubamärgivolinikud

Patendi- ja kaubamärgivolinikud (patent attorneys, trade mark attorneys) on intellektuaalomandi valdkonnas tegutsevad nõustajad. Nad annavad klientidele nimetatud valdkonnas õigusalast nõu, eelkõige seoses patentide, kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste registreerimise ja nendega seotud kaebustega ning muude intellektuaalomandi aspektide, sealhulgas autoriõiguse kohta. Vastupidiselt üldisemale tsiviil- ja kriminaalõigusele kohaldatakse intellektuaalomandiõigust terves Ühendkuningriigis. Intellektuaalomandi õigustega seotud kohtuvaidlused lahendatakse Šotimaal sessioonikohtus, millel on ainupädevus patendiasjades ja suuremas osas muudes registreeritud intellektuaalomandiõigustega seotud asjades (eriti ühenduse kaubamärgid ja ühenduse registreeritud disainilahendused). Sessioonikohtul on hulk intellektuaalomandiõigustega tegelevaid kohtunikke ja konkreetsed intellektuaalomandi valdkonna kohtuasjade haldamise eeskirjad. Patendi-ja kaubamärgivolinikud võivad esindada kliente otse krahvkonnakohtute patendikolleegiumis ning Ühendkuningriigi intellektuaalomandi ameti otsuste edasikaebustes Inglismaa ja Walesi kõrgema kohtu juures asuvas patendikohtus. Kohtuadvokaadi pädevusega patendivolinikud võivad esindada kliente Londoni kõrgemas kohtus, kuid praegu puudub patendi- ja kaubamärgivolinikel õigus esindada kliente Šotimaa kohtutes intellektuaalomandivaidlustes. Šotimaal tegelevad praegu intellektuaalomandit puudutavate kohtuvaidlustega eraldi intellektuaalomandile spetsialiseerunud advokaadid, kes teevad sageli koostööd patendi- ja kaubamärgivolinikega.

Enamik Šotimaa patendi- ja kaubamärgivolinikke tegutseb valdkonnale spetsialiseerunud erapraksistes, kuid osa ka mõne ettevõtte juures.

Patendivolinike Ühing (CIPA, Chartered Institute of Patent Attorneys) esindab terve Ühendkuningriigi patendivolinikke. Ühingu ülesannete hulka kuulub koostöö valitsusega intellektuaalomandi alaste õigusaktide alal, patendivolinikele ja praktikantidele täiendõppe ja koolituse korraldamine ning koostöö valdkonna reguleerivate asutustega. CIPA eesmärk on edendada intellektuaalomandiõigust ja selle valdkonna elukutseid.

Kaubamärgivolinike Ühing (ITMA, Institute of Trade Mark Attorneys) esindab terve Ühendkuningriigi kaubamärgivolinikke. Ühingu ülesanneteks on läbirääkimiste pidamine valitsuse, ühingu sõltumatu reguleeriva asutuse (IPReg) ja teiste organisatsioonidega ning lobitöö. Ühing korraldab kaubamärgivolinikele täiendõpet ja koolitusi ning edendab kaubamärgivoliniku elukutset ja intellektuaalomandiõigust.

Intellektuaalomandi Regulatiivkomisjon (IPReg, Intellectual Property Regulation Board) tegeleb kõigi regulatiivsete ja distsiplinaarküsimustega ning kehtestab ametinõuded kogu Ühendkuningriigi patendi- ja kaubamärgivolinikele ning tagab nende nõuete täitmise ja järelevalve. Komisjon tegutseb avalikkuse huvides ning haldab seaduses ettenähtud registrit patendi- ja kaubamärgivolinikest (nii üksikisikutest kui ka büroodest).

Muud õigusvaldkonna ametid

Šerifikohtu kohtutäiturid (Sheriff officers) ja sessioonikohtu kohtutäiturid (Messengers-at-arms) on kohtuametnikud, kes vastutavad dokumentide kättetoimetamise ja kohtuotsuste jõustamise eest Šotimaal. Nii šerifikohtu kui ka sessioonikohtu kohtutäiturid on eraettevõtjate palgal ning saavad oma töö eest tasu, mis on sätestatud teiseste õigusaktidega.

Šotimaa 2007. aasta pankroti ja juriidilise auditi seaduse (Bankruptcy and Diligence (Scotland) Act 2007) paragrahvis 60 tühistatakse sessioonikohtu ja šerifikohtu kohtutäiturite ametid ja asendatakse need uue kohtuametniku (Judicial officer) ametiga. Kohtuametnikke volitab ülesandeid täitma sessioonikohtu lordpresident, tuginedes Šotimaa uue tsiviilotsuste jõustamise komisjoni (Scottish Civil Enforcement Commission) soovitusele.

Teemakohased lingid

Riigiprokuratuur, Advokatuur, Šotimaa õigusliit, Šotimaa õiguskeskuste liit; Patendivolinike Ühing , Kaubamärgivolinike Ühing, Intellektuaalomandi Regulatiivkomisjon