Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Õigusvaldkonna ametid

Sloveenia

Sellel lehel antakse ülevaade õigusvaldkonna ametitest Sloveenias. Prokurörid Kohtunikud Advokaadid Notarid Riigiadvokaadid

Sisu koostaja:
Sloveenia

Õigusvaldkonna ametite töökorraldus

Õigusvaldkonna ametid

Sloveenia Vabariigis võib õiguse kraadiõppe lõpetanu töötada õiguse valdkonnas eri ametikohtadel, sealhulgas kohtuniku, prokuröri, riigiadvokaadi, advokaadi ja notarina.

Prokurörid (tožilci)

Töökorraldus

Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artikli 135 kohaselt esitavad riigiprokurörid (državni tožilci) kriminaalsüüdistusi ja neil on muud seaduses sätestatud õigused. Nende volitused ja töökorraldus on sätestatud peamiselt riigiprokuratuuri seaduses (Zakon o državnem tožilstvu) ja kriminaalmenetluse seaduses (Zakon o kazenskem postopku).

Sloveenias on 11 ringkonnaprokuratuuri (okrožno državno tožilstvo) – Celje, Koperi, Kranj, Krško, Ljubljana, Maribori, Murska Sobota, Nova Gorica, Novo mesto, Ptuj ja Slovenj Gradeci ringkonnaprokuratuur –, riigi tasandil tegutsev eriprokuratuur (Specializirano državno tožilstvo) ja Ljubljanas asuv Sloveenia Vabariigi peaprokuratuur (Vrhovno državno tožilstvo Republike Slovenije).

Eriprokuratuuris valmistatakse ette süüdistusi tavapäraste organiseeritud kuritegude ja majanduskuritegude eest, samuti terrorismi, korruptsiooni ja muude kuritegude eest, mida tuvastavad ja mille eest esitavad süüdistuse erikoolituse saanud prokurörid, kes keskenduvad oma töös just nendele valdkondadele. Eriprokuratuuris tegutseb sõltumatu organisatsioonilise üksusena spetsiaalne uurimis- ja süüdistusosakond, millesse kuuluvad erivolitustega ametnikud (odelek za preiskovanje in pregon uradnih oseb s posebnimi pooblastili). Selle osakonna riigiprokurörid esitavad süüdistusi selliste kuritegude eest, mille on pannud toime politseiametnikud, politseivolitusega siseasjade ametite ametnikud, sõjaväepolitsei ametnikud, kaitseministeeriumi luure- ja julgeolekuteenistuse ametnikud ning Sloveenia Luure- ja Julgeolekuameti ametnikud. Lisaks juhendavad nad osakonnas töötavaid politseiametnikke.

Peaprokuratuur on riigi kõrgeim prokuratuur, kus töötavad:

  • riigi peaprokurörid (vrhovni državni tožilci) ja kõrgema astme riigiprokurörid (višji državni tožilci),
  • ajutiselt või osalise ajaga töötavad riigiprokurörid.

Kõrgema astme riigiprokurörid osalevad Sloveenia kõrgema astme kohtute (višja sodišča) ees toimuvates apellatsioonimenetlustes. Riigi peaprokurörid osalevad Sloveenia Vabariigi Ülemkohtu (Vrhovno sodišče Republike Slovenije) ees kriminaalõiguse ning tsiviil- ja haldusküsimuste valdkonnas erakorralisi õiguskaitsevahendeid hõlmavates menetlustes.

Peaprokuratuuri koosseisu kuulub:

  • kolm osakonda (kriminaalõiguse osakond (kazenski oddelek), tsiviil- ja haldusküsimuste osakond (civilno-upravni oddelek) ning koolitus- ja järelevalveosakond (oddelek za izobraževanje in strokovni nadzor)), samuti
  • teabekeskus (Strokovno informacijski center), mille ülesanne on anda eksperdiabi maksustamis-, finants-, raamatupidamis- ja muudes küsimustes, mis on olulised prokuröride tõhusa tegevuse tagamiseks, ning kindlustada prokuratuuride tööks vajalike teabekanalite ühtsus, toimimine ja areng.

Roll ja kohustused

Riigiprokuröride peamine kohustus on kriminaalsüüdistuste esitamine. Selleks teevad nad järgmist:

  • võtavad kõik vajalikud meetmed kuritegude avastamiseks ja nende toimepanijate jälitamiseks, samuti politseitöö juhendamiseks kohtueelsetes menetlustes, milles politsei on prokuratuurist korralduslikult sõltumatu;
  • esitavad taotlusi uurimiste toimetamiseks;
  • esitavad asjaomases kohtus süüdistusi ning
  • esitavad apellatsioonkaebusi selliste kohtuotsuste peale, mis ei ole lõplikud, ja taotlevad erakorralisi õiguskaitsevahendeid lõplike kohtuotsuste korral (apellatsioonkaebuse esimese astme kohtus kriminaalasjas tehtud otsuste peale esitab prokurör, kes esitas süüdistuse esimese astme kohtus, ning erakorralisi õiguskaitsevahendeid taotlevad riigi peaprokurörid).

Riigiprokurörid võivad kehtiva kriminaalõiguse kohaselt kohaldada kuritegeliku ühenduse tegevuses osalemise eest süüdistuse esitamisel teatavatel tingimustel alternatiivseid õiguskaitsevahendeid. Eelkõige võivad nad otsustada kohaldada lepitusmenetlust ja süüdistuse esitamise peatada, tingimusel et süüdistatav on nõus käituma ja tegutsema prokuröri juhtnööride kohaselt. Juhul kui lepitusmenetlus on edukas või süüdistuse esitamise peatamise tingimused nõuetekohaselt täidetud, võib riigiprokurör süüdistuse esitamisest loobuda, s.t asi lahendatakse kohtuväliselt. Riigiprokurör võib paluda kohtul teha ka karistusmääruse, mis tähendab, et kohus mõistab süüdistatavale poolele konkreetse prokuröri taotletud karistuse või meetme ilma kohtuistungita.

Lisaks täidab peaprokuratuur väljapoole kriminaalõiguse valdkonda jäävaid ülesandeid. Peaprokuratuuri kokku kolmest osakonnast ühes, nimelt tsiviil- ja haldusküsimuste osakonnas, võivad peaprokurörid esitada apellatsioonikohtu (pritožbeno sodišče) otsuste peale taotlusi õiguslikkuse kaitseks (zahteva za varstvo zakonitosti) kohtuvaidluste, õigusvaidlust mittehõlmavate ja muude tsiviilmenetluste korral. Sellise erakorralise õiguskaitsevahendi taotlemise eeltingimus on avalike huvide kaitse, mida saab tagada ainult peaprokuratuur. Menetluse pooled õiguslikkuse kaitset seetõttu taotleda ei saa.

Kohtunikud

Töökorraldus

Elukutselised kohtunikud ja rahvakohtunikud

Kohtunike (sodniki) seisundit reguleeritakse Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artiklitega 125–134 ja õigusteenistuse seadusega (Zakon o sodniški službi). Kohtunikud valib rahvusassamblee (Državni zbor) kohtunõukogu (Sodni svet) ettepaneku alusel. Kohtuniku ametikoht on alaline ning vanusepiirang ja valimistingimused sätestatakse seaduses.

Kohtunikuks kandideerimiseks peab isik vastama järgmistele üldtingimustele:

  1. ta on Sloveenia kodanik ja valdab sloveeni keelt,
  2. ta on teovõimeline ja hea tervisega,
  3. ta on vähemalt 30aastane,
  4. ta on omandanud kõrgharidusega juristi kutse Sloveenias või õigusteaduse bakalaureuse kraadi (UN) ja õigusteaduse magistri kraadi või omandanud välismaal samaväärse õigusalase kvalifikatsiooni, mida tõendab välisriigi kvalifikatsioonisertifikaat, millele on lisatud kvalifikatsiooni käsitlev arvamus või otsus, millega tunnustatakse kvalifikatsiooni tööleasumisel, või välisülikoolide diplomi tunnustamise sertifikaat (odločba o nostrifikaciji),
  5. ta on teinud riigieksami õigusteaduses,
  6. teda ei ole kuriteos süüdi mõistetud,
  7. tema suhtes ei ole tehtud lõplikku süüdimõistvat otsust ja tema suhtes ei ole alustatud ex officio kuriteoga seonduvat menetlust.

Uurimis- või kohtumenetluses inimeste põhiõigusi ja -vabadusi riivanud otsuse teinud kohtunikud ei vasta pärast ametiaja lõppu enam kohtunikuks valimise tingimustele.

Kohtunikud on riigiametnikud ning täidavad oma kohustusi põhiseaduse ja muude õigusaktide kohaselt. Kohtunik ei tohi töötada muudes riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes ega parteiorganites ega olla seaduses sätestatud piirangute kohaselt hõivatud muude ametite ega tegevusega. Kohtunike koolituses ei ole ette nähtud spetsialiseerumist. Kohtuniku peamise töövaldkonna määrab konkreetse kohtu sisemine töökorraldus: kohtul on eri liiki vaidluste lahendamiseks eri õigusosakonnad, kuhu kohtunikud määratakse kohtu aastase tööplaani alusel. Edutamise kõrgemasse kohtuametisse ja järgmisesse palgaastmesse otsustab kohtunõukogu. Samuti esitab kohtunõukogu rahvusassambleele ettepaneku kohtuniku ametist vabastamise kohta, kui kohtunik rikub oma kohustusi täites põhiseadust või rikub tõsiselt seadust või paneb kohtuniku ametit ära kasutades tahtlikult toime kuriteo. Kohtunike kõrgemasse kohtuametisse edutamise määrad sätestatakse Sloveenia kohtute töökorralduses. Kohtunikud võivad töötada kohalike kohtunike (okrajni sodniki), piirkonnakohtunike (okrožni sodniki), kõrgemate kohtunike (višji sodniki) või ülemkohtunikena vrhovni sodniki).

Kohtunikud kuuluvad Sloveenia kohtunike ühingusse, mis on rahvusvahelise kohtunike ühingu liige. Ühingusse kuulumine on vabatahtlik.

Kohtukolleegiumisse võivad kuuluda nii elukutselised kohtunikud (poklicni sodniki) kui ka rahvakohtunikud (sodniki porotniki). Kui seadusega nähakse ette, et otsuse teeb kolleegium, siis peab kolleegiumisse eesistujana kuuluma elukutseline kohtunik ning liikmetena kaks rahvakohtunikku, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui seadusega nähakse ette, et otsuse teeb viieliikmeline kolleegium, siis peab kolleegiumisse eesistujana kuuluma elukutseline kohtunik ning liikmetena veel üks elukutseline kohtunik ja kolm rahvakohtunikku, kui seadusest ei tulene teisiti. Rahvakohtunikuks võib nimetada iga Sloveenia kodaniku, kes on vähemalt 30 aastat vana, keda ei ole ex officio menetletud kuriteos lõplikult süüdi mõistetud, kes on teovõimeline ja hea tervisega ning valdab sloveeni keelt. Rahvakohtuniku ametiaeg on viis aastat ja ta võidakse uuesti ametisse nimetada. Kõrgema astme kohtu eesistuja nimetab selle kõrgema kohtu kohtualluvusse kuuluva piirkonnakohtu rahvakohtunikud ametisse ja vabastab nad ametist.

Kohtunõukogu

Kohtunõukogu (Sodni svet) on kohtunike elukutse reguleerimise eest vastutav keskne organ.

Kohtunõukogul on 11 liiget.

Viis liiget valib ülikooli õigusteadusprofessorite, advokaatide ja juristide seast Sloveenia Vabariigi presidendi ettepanekul rahvusassamblee ning kuus liiget valitakse kohtuametis täistööajaga töötavate kohtunike esitatud nimekirjast. Nõukogu liikmed valivad endi seast ühe liikme presidendiks.

Kohtunõukogul on järgmised volitused:

  • esitada rahvusassambleele kohtunikukandidaadid;
  • teha rahvusassambleele ettepanek kohtuniku ametist vabastamiseks;
  • nimetada ametisse ja vabastada ametist kohtute eesistujaid, välja arvatud Sloveenia Vabariigi Ülemkohtu eesistuja;
  • teha otsuseid kõrgemasse kohtuametisse edutamise kohta ja kiirema edutamise kohta järgmisesse palgaastmesse, kõrgema kohtuniku (svetnik) ametisse või kõrgemasse kohtuametisse edutamise ning erakorralise kõrgemasse kohtuametisse edutamise kohta;
  • teha otsuseid kaebuste kohta, mis on esitatud kohtuametisse või kõrgema kohtuniku ametisse üleviimist või nimetamist käsitlevate otsuste peale ning konkreetsele palgaastmele määramise otsuste peale;
  • teha otsuseid kohtuniku ja muude avalik-õiguslike ülesannete ühildamatuse küsimustes, kuna see mõjutab kohtunikkonda;
  • esitada arvamus kohtute eelarve eelnõu kohta ja esitada rahvusassambleele arvamus kohtunike ja kohtupersonali staatust, õigusi ja kohustusi reguleerivate seaduste kohta;
  • võtta vastu kohtunike käitumisjuhend;
  • võtta vastu kriteeriumid, mille alusel pärast justiitsministri arvamuse ärakuulamist valida kohtunike ametikohtadele kandidaate, ning kvaliteedikriteeriumid, millest lähtuda kohtuniku ametikohustuse täitmise hindamisel;
  • kinnitada kohtute tööd ohustava korruptsiooni tuvastamise ja korruptsiooniga võitlemise strateegia ning jälgida selle elluviimist;
  • määrata ametisse eetika ja usaldusväärsuse komitee (Komisija za etiko in integriteto) liikmed;
  • vaadata läbi kohtuniku kaebus, kes leiab, et tema seaduslikke õigusi või sõltumatut seisundit või kohtuvõimu sõltumatust on rikutud, ja otsustada selle põhjendatuse üle;
  • käsitleda muid küsimusi, kui need on seadusega ette nähtud.

Kui seaduses ei ole sätestatud teisti, on järgmisi küsimusi käsitlevate otsuste tegemisel vaja kohtunõukogu kahe kolmandiku liikmete häälteenamust:

  • kohtunike valimine;
  • kohtunike ametisse nimetamine, edutamine ja konkreetsele palgaastmele määramine;
  • kaebused, mis on esitatud kohtuametisse või kõrgema kohtuniku ametisse üleviimist või nimetamist käsitlevate otsuste peale;
  • kaebused, mis on esitatud konkreetsele palgaastmele määramise otsuste peale;
  • kohtunike ametist vabastamine;
  • kohtunike ametikohtade kandidaatide valimise kriteeriumid ning kohtuniku ametikohustuse täitmise kvaliteedi kriteeriumid ja kohtute töö kvaliteedi kriteeriumid;
  • kohtunõukogu kodukord.

Advokaadid

Sloveenia põhiseaduse artiklis 137 sätestatakse, et advokaadiamet (odvetništvo) on sõltumatu teenus kohtusüsteemis ja seda reguleeritakse vastava seadusega. Advokaatide seaduses (Zakon o odvetništvu) sätestatakse, et oma kohustuste täitmisel annavad advokaadid (odvetniki) õigusnõu, esindavad ja kaitsevad pooli kohtute ja teiste riigiasutuste ees, koostavad dokumente ja esindavad pooli õigussuhetes. Poolt võib kohtus tasu eest esindada üksnes advokaat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Advokaadiks võib saada igaüks, kes vastab järgmistele tingimustele:

  1. ta on Sloveenia Vabariigi kodanik;
  2. ta on teovõimeline;
  3. ta on omandanud Sloveenias järgmise kutse või on omandanud hariduse tunnustamise ja hindamise seaduse kohaselt samaväärse kvalifikatsiooni välismaal:
    • kõrgharidusega juristi kutse;
    • õigusteaduse bakalaureuse- ja magistrikraad;
    • õigusteaduse magistrikraad teise Bologna tsükli magistriprogrammi kohaselt;
  4. ta on teinud riigieksami õigusteaduses,
  5. tal on neli aastat kõrgharidusega juristi töökogemust, sellest vähemalt üks aasta pärast riigieksamit õigusteaduses peab olema saadud juristina või õigusbüroos, kohtus, riigiprokuratuuris, riigiadvokaatuuris või notaribüroos täistööajaga töölepingu alusel;
  6. ta valdab sloveeni keelt;
  7. teda võib usaldada töötama advokaadina;
  8. tal on advokaadina töötamiseks vajalikud vahendid ja ruumid;
  9. ta on teinud eksami advokatuuriseaduse, advokaaditasude ja Sloveenia advokatuuri (Odvetniška zbornica Slovenije) käitumisjuhendi tundmise kohta.

Advokatuuriseaduses sätestatakse, et oma kohustuste täitmisel teevad advokaadid järgmist:

  • annavad õigusnõu;
  • esindavad ja kaitsevad pooli kohtu ja teiste riigiasutuste ees;
  • koostavad dokumente ja
  • esindavad pooli õigussuhetes.

Poolt võib kohtus tasu eest esindada üksnes advokaat; teatavatel juhtudel võib advokaadi asemel kohtus esineda ka advokaadi abi.

Kriminaalmenetluses võib kostjat nõustada vaid advokaat.

Tsiviilasjades võib kohalikus kohtus poolt esindada iga täieliku teovõimega isik, aga ringkonnakohtus, kõrgemas kohtus või ülemkohtus võib poolt esindada ainult advokaat või muu isik, kes on sooritanud advokaadi riigieksami. Menetluses, kus kasutatakse erakorralisi õiguskaitsevahendeid, peab poolt siiski esindama advokaat (välja arvatud juhul, kui asjaomane pool ise või tema seaduslik esindaja on sooritanud riigieksami õigusteaduses).

Advokaadi palkamine esindajaks on samuti kohustuslik kõikides vaimse tervise seaduse (Zakon o duševnem zdravju) alusel toimuvates menetlustes.

Välisriigi advokaat, kellele on antud õigus tegutseda advokaadina oma päritoluriigis, võib teha seaduses sätestatud tingimustel Sloveenia Vabariigis järgmist:

  • pakkuda konkreetseid advokaadina tegutsemisega seotud advokaaditeenuseid;
  • tegutseda advokaadina oma päritoluriigist saadud kutse alusel;
  • tegutseda advokaadina „advokaadi“ (odvetnik) ametinimetuse all.

Advokaadi päritoluriik on riik, kus tal on õigus tegutseda advokaadina selle riigi õigusaktide kohaselt omandatud kutse raames.

Käesoleva seaduse kohaselt loetakse teisest riigist (mis on Euroopa Liidu liikmesriik) pärit advokaadiks advokaati, kellel on õigus tegutseda selle riigi õigusaktide kohaselt omandatud kutse raames advokaadina mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Teise riigi (mis on Euroopa Liidu liikmesriik) advokaat kantakse nende välisriikide advokaatide nimistusse, kellel on õigus tegutseda Sloveenia Vabariigis advokaadina advokaadi kutse raames koos kõikide praktiseeriva advokaadi suhtes kehtivate õiguste ja kohustustega, kui kõnealune isik vastab seadusega ettenähtud tingimustele ja teeb Sloveenia Vabariigi riigiõiguse tundmise kohta eksami. Eksami ja selle tegemise üksikasjad on sätestatud teiste riikide advokaatide jaoks ettenähtud eksamit käsitlevas dekreedis (Uredba o preizkusnem izpitu za odvetnike iz drugih držav).

Advokaadid võivad oma tegevust teatavatel tingimustel reklaamida ja sellise reklaami lubatud vormid on seaduses kirjas. Ta võib töötada iseseisvalt või õigusbüroos. Advokaatide katusorganisatsioon on Sloveenia advokatuur (Odvetniška zbornica Slovenije), millel on oma eeskirjad ja põhikiri. Advokaadina tegutsemise õigus saadakse Sloveenia advokatuuris säilitatavasse nimistusse kandmisel. Advokaadid, kes omandavad erialahariduse teatava taseme või spetsialiseeruvad konkreetsele valdkonnale, võivad teatavatel tingimustel taotleda Sloveenia advokatuurilt oma spetsialiseerunud advokaadi staatuse tunnistamist. Advokaatide teenuste eest tasutakse ametlikult kindlaksmääratud advokaaditasude tariifistiku alusel, mille advokatuur kuulutab välja pärast justiitsministri heakskiidu saamist.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Peamised advokaate käsitlevad õigusaktid on kättesaadavad inglise keeles advokatuuri veebisaidil.

Advokatuuril on otsingumootor (sloveeni ja inglise keeles), mida saab kasutada advokaatide otsimiseks järgmiste kriteeriumide alusel:

  • nimi,
  • piirkond,
  • võõrkeelte oskus ja
  • töövaldkonnad.

Notarid

Töökorraldus

Sloveenia Vabariigi põhiseaduse artikli 137 teises lõikes on sätestatud, et notarid (notarji) osutavad seadusega reguleeritavat avalikku teenust. Notarite seaduses (Zakon o notariatu) on sätestatud, et notarid kui avalikku usaldust pälvivad isikud vormistavad seaduse sätete kohaselt juriidiliste tehingute avalikke dokumente, õigusi loovaid tahte- või faktiavaldusi, võtavad kolmandatele isikutele või riigiasutustele edastamiseks hoiule dokumente, raha ja väärtpabereid; täidavad kohtu korraldusel ülesandeid, mida neile seadusega võidakse delegeerida.

Notariks saamiseks peab isik vastama järgmistele tingimustele:

  1. ta peab olema Sloveenia Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik või Šveitsi Konföderatsiooni või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanik;
  2. ta peab olema teovõimeline ja hea tervisega;
  3. ta peab olema omandanud kõrgharidusega juristi kutse Sloveenias või õigusteaduse bakalaureuse kraadi (UN) ja õigusteaduse magistri kraadi või omandanud välismaal samaväärse õigusalase kvalifikatsiooni, mida tõendab välisriigi kvalifikatsioonisertifikaat, millele on lisatud kvalifikatsiooni käsitlev arvamus või otsus, millega tunnustatakse kvalifikatsiooni tööleasumisel, või välisülikoolide diplomi tunnustamise sertifikaat;
  4. ta peab olema teinud riigieksami õigusteaduses;
  5. tal peab olema viis aastat töökogemust kõrgharidusega juristina, sellest vähemalt üks aasta notaribüroos ja üks aasta kohtus, õigusbüroos või riigiadvokatuuris;
  6. teda loetakse notari kohustuste täitmiseks usaldusväärseks;
  7. ta peab valdama sloveeni keelt;
  8. tal peavad olema notari kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid ja ruumid;
  9. ta peab olema alla 64 aasta vana.

Eelmise lõigu punktist 1 sõltumata võidakse notariks määrata ka muude kui Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide või Šveitsi Konföderatsiooni või Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi kodanikke, kui nende riikide notariamet vastab õiguslikult ja tegelikult Sloveenia notariametile.

Notar ei tohi töötada advokaadina ega muul tasustataval ametikohal või muudes ülesannetes.

Notaril ei ole õigust täita kohustusi, mis ei sobi kokku notari kohustuste täitmisel nõutava austus- ja usaldusväärsusega või mis võivad vähendada usaldust notari sõltumatuse või tema vormistatud dokumentide usaldusväärsuse vastu.

Notari nimetab ametisse justiitsminister. Enne notari ametisse nimetamist taotleb minister kandidaatide kohta Sloveenia Notarite Koja (Notarska zbornica Slovenije) arvamust. Notarite arv on piiratud ja määratakse kindlaks justiitsministeeriumi kehtestatud kriteeriumide alusel. Seaduses määratletud mis tahes õigusrikkumise korral vabastab justiitsminister notari ametist. Notarite Koda on notarite katusorganisatsioon.

Notarid peavad seaduse kohaselt astuma Sloveenia Notarite Koja liikmeks.

Roll ja kohustused

Notarid pakuvad avalikku teenust, vormistades peamiselt avalikke ja eradokumente, mis on juriidiliste tehingute turvalisuse seisukohast väga oluline.

Avalikest dokumentidest väljastavad notarid tavaliselt notariaalakte ja notariaalselt tõestatud dokumente. Ehkki notar võib vormistada poolte jaoks mis tahes kirjalikke lepinguid, kehtivad Sloveenia õiguse kohaselt teatavat liiki lepingud ning aktsiaseltside ja osaühingute põhikirjad vaid siis, kui need on väljastatud notariaalselt tõestatud dokumentidena. Samuti võib notar vormistada testamendi. Lisaks on vaja dokumentide koopiate ja allkirjade õigsust vahel notari juures tõestada, et tagada nende kehtivus kohtu ees. Notari juurde võib hoiule anda dokumente ja väärtpabereid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Notarite koja veebisaidi kaudu on võimalik tutvuda Sloveenia kõikide notarite nimekirjaga koos kontaktandmetega ja kasutada otsingumootorit.

Notarite koja veebisaidi kaudu saab kasutada ka notarite koja hallatavat kolme registrit, milleks on:

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutöötaja (Sodniški pomočnik) PDF (372 Kb) en

Riigiadvokaadid

Riigiadvokaatide (državni pravobranilci) roll on määratletud riigiadvokatuuri seaduses (Zakon o državnem pravobranilstvu). Riigiadvokatuur (Državno pravobranilstvo) esindab riiki ning juriidilistest isikutest riigiasutusi ja haldusorganeid kohtus ja täidab seaduse kohaselt muid kohustusi. Riigiadvokatuuri kohustusi täidavad juhtiv riigiadvokaat (generalni državni pravobranilec), riigiadvokaadid ja riigiadvokaatide abid (pomočniki državnega pravobranilca). Riigiadvokaadid ja nende abid määrab ametisse Sloveenia valitsus justiitsministri ettepanekul pärast juhtiva riigiadvokaadiga konsulteerimist. Ametiaeg on kaheksa aastat ja seda võib pikendada. Riigiadvokaadi ametisse nimetamise tingimused kattuvad kohtuniku ametisse nimetamise tingimustega, ent neile lisanduvad täiendavad töökogemusega seotud nõuded. Riigiadvokaat täidab oma kohustusi põhiseaduse ja muude õigusaktide kohaselt. Ta peab esindama oma ametikohustusi täites riiki. Riigiadvokaatidel ja riigiadvokaadi abidel on õigus põhipalgale, mis vastab nende ametikoha palgaastmele. Kohtunike kohustusega kokkusobimatust käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis riigiadvokaadi kohustuste suhtes. Riigiadvokaat esindab Sloveenia Vabariiki ka Euroopa Kohtus ja Euroopa Inimõiguste Kohtus toimuvates menetlustes.

Seonduvad lingid

Õigusvaldkonna ameteid käsitlev teave Sloveenia Vabariigi peaprokuratuuri veebisaidil

Õigusvaldkonna ameteid käsitlev teave kohtunõukogu veebisaidil

Õigusvaldkonna ameteid käsitlev teave Sloveenia kohtute veebisaidil

Õigusvaldkonna ameteid käsitlev teave Sloveenia advokatuuri veebisaidil

Õigusvaldkonna ameteid käsitlev teave Sloveenia Notarite Koja veebisaidil

Õigusvaldkonna ameteid käsitlev teave Sloveenia riigiadvokatuuri veebisaidil

Viimati uuendatud: 16/02/2017

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta