Õigusvaldkonna ametid

Holland

Sellel lehel antakse ülevaade õigusvaldkonna ametitest Madalmaades. Prokurörid Kohtunikud Vandeadvokaadid/advokaadid Notarid Muud õigusvaldkonna ametid

Sisu koostaja:
Holland

Prokurörid

Korraldus

Prokuratuur (Openbaar Ministerie või OM) on avalik organisatsioon, millel on kohalikud harud kõikides ringkondades. Lisaks on olemas riigiprokuratuur, mis võitleb (rahvusvahelise) organiseeritud kuritegevusega ja funktsionaalne riigiprokuratuur, mis võitleb keskkonna- ja finantskuritegude ning pettustega.

Üle kogu riigi on 10 ringkonnaprokuratuuri, kus prokurörid koostöös haldus- ja õigusnõustajatega menetlevad mitu tuhat asja aastas. Edasikaebuse korral saadetakse asi ühte neljast piirkondlikust prokuratuurist. Prokuratuuri esindajat piirkondlikus prokuratuuris nimetatakse kohtujuristiks (Advocaat-Generaal) ja prokuratuuri juhivad peaprokurör ja peakohtujurist. Riigi tasandil juhib prokuratuuri tööd peaprokuröride nõukogu (College van Procureurs-generaal) asukohaga Haagis. Poliitilist vastutust prokuratuuri eest kannab justiitsminister. Koos peaprokuröride nõukoguga otsustab tema uurimise ja riikliku süüdistamise prioriteetide üle.

Roll ja ülesanded

Iga kuriteos kahtlustatav peab prokuratuuriga kokku puutuma. Prokuratuur on Madalmaades ainus kahtlustatavaid kohtu ette saatev organ. Tema ülesanne on tagada kuritegude uurimine ja süüdistuste esitamine.

Prokuratuur teeb koostööd politsei ja muude uurimisasutustega. Uurimisi juhatab prokurör. Prokuratuur teostab järelevalvet kohtuotsuste nõuetekohase täitmise üle: trahvid tuleb tasuda, vabadusekaotus kanda ja üldkasulik töö teha. Prokuratuur ja kohtunikud on kohtuvõimu esindajad. Kuigi hollandikeelne nimetus on Openbaar Ministerie, ei ole tegemist ministeeriumiga.

Kohtunikud

Korraldus

Isikul, kes soovib saada kohtunikuks, peab olema vähemalt seitse aastat erialast töökogemust. Kogemuse võib omandada süsteemisisese väljaõppe kaudu või mujal õiguse rakendamise kogemusi omandades. Kohtusüsteem pakub vajalikku koolitust.

Kohtunikud nimetab ametisse monarh justiitsministri ettepanekul. Kohtunikuks saab nimetada ainult Madalmaade kodanikke. Kandidaatidel peab olema Madalmaade ülikoolis omandatud kraad õigusteaduse erialal.

Üksikisikuid saab esitada kohtunikuks ainult riikliku valimiskomitee soovitusel, kusjuures nimetatud komitee koosneb erinevate kohtute ja riigiprokuratuuri liikmetest ning ühiskonnas aktiivsetest isikutest.

Kohtunik määratakse õigust mõistma konkreetses kohtus. Selline ametisse nimetamine võib aset leida ainult siis, kui asjaomane kohus esitab tulevase kohtuniku. Nende tingimuste eesmärk on muuta ametisse nimetamise süsteem võimalikult objektiivseks.

Kohtunik on eristaatusega valitsusametnik. Pärast esimest ametisse nimetamist ei või kohtunik enam mujal tööle asuda.

Kohtunike teenistusvanuse ülemmäär on 70 aastat. Varem saab neid nende soovi vastaselt tagandada ainult Madalmaade kõrgeima astme kohus, Madalmaade ülemkohus (Hoge Raad der Nederlanden), selle kohtu peaprokuröri (procureur-general) ettepanekul. Selline süsteem tagab piisava kaitse poliitilise mõjutamise eest ametisse nimetamisel ja ametist tagandamisel.

Roll ja ülesanded

Kohtuniku ülesanne on teha erapooletu otsus õigusvaidlustes – sealhulgas kohtuasjades, kus üheks pooleks on valitsus. Erapooletuse tagamiseks valitsuse suhtes on kehtestatud valiku ja ametisse nimetamise erisüsteem. Seetõttu on kohtunike õiguslik seisund erinev valitsusametnike õiguslikust seisundist.

Madalmaade põhiseaduse kohaselt peab kohtunik langetama otsuse vaidlustes ning põhiseadus sisaldab sätteid kohtusüsteemi kohtunike õigusliku seisundi kohta.

Kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt võivad kohtunikud menetleda kohtuasju omal äranägemisel. Samuti määravad nemad suures osas menetluse praktilise kulgemise (nt menetluse teatud osade pikkuse).

Kui menetluse pool kahtleb kohtuniku erapooletuses, on talle seadusega ette nähtud võimalus kohtuasja arutava kohtuniku kõrvaldamiseks menetlusest. Mõnikord ei ole üks kohtuasja pool rahul kohtuniku tööga. Siinkohal tehakse vahet kohtu tehtud otsuse ning kohtuniku käitumise vahel.

  1. Kui rahulolematus on seotud kohtuotsusega, saab rahulolematu pool tavaliselt esitada apellatsioonikaebuse.
  2. Kaebused kohtuniku käitumise kohta võib esitada selle kohtu nõukogule, kus kohtunik ametis on. Igal kohtul on kaebuste menetlemise kord, milles nähakse ette kaebuste menetlemise eeskirjad.

Kohtunike käitumist reguleerivad mitmed seadusesätted. Nende eesmärk on tagada, et kohtunikud teeksid oma tööd erapooletult.

Kohtunikud peavad saama erialaseid kogemusi vähemalt kahes valdkonnas. Seepärast peavad nad tavaliselt kuulama ära ühe kindlat valdkonda käsitleva kohtuasja ning seejärel tegelema teise valdkonnaga. Kõnealune kord on ette nähtud selleks, et kohtunikud ei keskenduks liiga pikalt või liiga kaua ühele valdkonnale.

Kohtunikud töötavad ringkonnakohtutes (Rechtbanken). Need koosnevad vähemalt neljast sektorist: tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja ringkonnasektorist. Ringkonnasektoris töötavad kohtunikud kannavad nimetust kantonrechter, ülejäänud nimetust rechter. Apellatsioonikohtutes ja ülemkohtus töötavad kohtunikud kannavad nime raadsheer.

Kohtuasjade arutamisel on kohtute koosseis järgmine:

  • kantonrechter’id arutavad kohtuasju üksi;
  • ringkonnakohtu kohtunikud arutavad kohtuasju tavaliselt üksi, kuid mõne kohtuasja puhul peab kohus koosnema kolmest kohtunikust;
  • apellatsioonikohtutes arutavad kohtunikud kohtuasju kolmekesi, välja arvatud juhul kui kohtuasja võib arutada ka ainult üks kohtunik. Selle kohta on õigusaktides sätestatud eeskirjad;
  • ülemkohtus arutatakse kõiki kohtuasju viie kohtuniku osalusel.

Ametiala reguleerimise eest vastutav valitsusorgan on Madalmaade kohtud (rechtspraak).

Õigusvaldkonna andmebaas

Täiendavat teavet saab Madalmaades kohtumõistmist käsitlevalt üldsusele kättesaadavalt veebisaidilt.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: advokaadid

Vandeadvokaadid / Advokaadid

Madalmaade advokatuur (advokatuur) on avalik-õiguslik kutseorganisatsioon, mis on mõeldud kõikidele advokaatidele Madalmaades. Advokatuuri seadusekohane põhitegevus on teostada järelevalvet advokaatide teenuste kvaliteedi üle. Nimetatud kvaliteet tagatakse muu hulgas:

  • õigusvaldkonna ametitele ettenähtud laiaulatuslike haridusprogrammide kaudu;
  • põhimääruste ja teiste advokaatidele siduvate eeskirjade koostamise kaudu;
  • distsiplinaarmenetluse kaudu;
  • liikmetele edastatava teabe ja teenuste kaudu;
  • Madalmaade valitsusele poliitikakavade ja jõustamise kohta antava nõuande kaudu.

Seaduse kohaselt peab advokaat saama advokatuuri liikmeks. 2014. aastal oli registreeritud advokaate 17 000.

Õigusnõustajad

Seda ametit ei reguleeri ükski tsentraalne organ.

Notarid

Korraldus

Vt kuninglik notarite koda (Koninklijke Notariële Beroepsorganisatie) veebisaiti.

Roll ja ülesanded

Seadusega on nõutav notariaalne kinnitus mitme lepingu ja õigustehingu puhul. Nendest kõige olulisemad on:

  1. kinnisvara võõrandamine Madalmaades;
  2. hüpoteekide seadmine või eemaldamine;
  3. avalik-õiguslike või eraomandis olevate piiratud vastutusega äriühingute (ASid ja OÜd) asutamine või nende põhikirja muutmine;
  4. fondide või ühingute (sealhulgas ühistute) loomine või nende põhiseaduse muutmine;
  5. testamentide koostamine, muutmine ja täitmine;
  6. abielulepingute ja registreeritud kooselu lepingute koostamine või muutmine;
  7. registreeritud osade üleandmine;
  8. allkirjade kinnitamine;
  9. notariaalaktiga kingituste ja annetuste tegemine.

Praktilistel põhjustel teeb notar sageli ka teist liiki õigustoiminguid ning võib koostada teistsuguseid lepinguid. Need hõlmavad näiteks partnerluslepinguid (kaubandus-, tsiviil- ja piiratud partnerlus), elukaaslaste vahelisi lepinguid ning sätteid piiratud vastutusega äriühingute kaitseks kolmandate isikute eest.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturite kuninglik kutseorganisatsioon (Koninklijke Beroepsorganisatie van Gerechtsdeurwaarders või KBvG) moodustati kohtuametnike seadusega, mis jõustus 15. juulil 2001. Sellega antakse nimetatud organisatsioonile – millega kõik Madalmaade kohtutäiturid peavad ühinema – ülesanne edendada nõuetekohast kutsetegevust.

Madalmaade kohtutäiturid vastutavad selle eest, et dokumentide vastuvõtmine ja edastamine toimuks kooskõlas nõukogu 29. mai 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta. Madalmaades kättetoimetatavad dokumendid tuleb saata otse ühele Madalmaade kohtutäiturile. Taotlused sellise kättetoimetamise kohta peab esitama hollandi või inglise keeles.

Sellist taotlust ei saa saata Madalmaade keskorganile, milleks on kohtutäiturite kuninglik kutseorganisatsioon. Tema abi võib taotleda ainult eespool nimetatud määruse artikli 3 punktis c määratletud erandjuhtudel.

Tasuta õigusteenused

Esmase õigusabi saamiseks võib abi paluda ühelt õigusteenuste büroolt. Seal võite paluda selgitusi õigusküsimustes ning teavet ja nõuannet. See on õigusabi andmisel esmane kontakt.

Vajaduse korral suunatakse teid konkreetse advokaadi või vahendaja juurde, kes on õigusabi andmisel teiseseks allikaks.

Kõik õigusteenuste büroodes pakutavad teabeteenused on tasuta. Neid osutatakse kohapeal või nõustamise osana (maksimaalselt 60 minutit). Neisse büroodesse võib pöörduda tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja immigratsiooniõiguse alaste probleemidega.

Kokku on loodud 30 õigusteenuste bürood. Nad on paigutatud geograafiliselt ühtlaselt, nii et igal Madalmaade kodanikul oleks kerge juurdepääs õigusteenustele.

Täiendava teabe saamiseks vt õigusteenuste büroo veebisaiti.

Lingid

Madalmaade prokuratuur (Openbaar Ministerie),Madalmaade kohtusüsteem ja Madalmaade ülemkohus (Nederlandse rechtspraak en de Hoge Raad der Nederlanden),Madalmaade advokatuur (Nederlandse Orde van Advocaten),notarite kuninglik kutseorganisatsioon (Koninklijke Notariële Beroepsorganisatie),kohtutäiturite kuninglik assotsiatsioon (Koninklijke Beroepsorganisatie van Gerechtsdeurwaarders),õigusteenuste bürood (Het Juridisch Loket), Fact sheet Court Staff PDF (389 Kb) en

Viimati uuendatud: 11/10/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta