Õigusvaldkonna ametid

Luksemburg

Sellel lehel esitatakse ülevaade erinevatest õigusvaldkonna ametitest.

Sisu koostaja:
Luksemburg

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Sellel lehel esitatakse teave õigusvaldkonna ametite kohta (ameti kirjeldus, kutsealale juurdepääsu tingimused jne).

Ülevaade kohtusüsteemist

Luksemburgis jagunevad kohtud kahte harusse, milleks on üldkohtud ja halduskohtud. Vaidluste laad määrab, kumb haru juhtumit menetleb.

Üldkohtute (l’ordre judiciaire) hulka kuulub kolm rahukohut (justices de paix), kaks piirkondlikku kohut (tribunaux d’arrondissement), apellatsioonikohus (Cour d’Appel) ja kassatsioonikohus (Cour de Cassation). Nendel kohtutel on pädevus tsiviil-, kaubandus-, kriminaal- ja tööõigusega seotud vaidlustes. Sellesse harusse kuuluvad nii kohtunikud (magistrats du siège) kui ka prokurörid või aseprokurörid (magistrature debout).

Haldusharu koosneb ühest esimese astme halduskohtust (Tribunal administratif) ja ühest kõrgemast halduskohtust (Cour administrative). Need kohtud arutavad vaidlusi haldus- ja maksuküsimustes (impôts directs).

Konstitutsioonikohus (Cour constitutionnelle) koosneb üldkohtute ja halduskohtute kohtunikest. Konstitutsioonikohus tagab, et õigusaktid on kooskõlas põhiseadusega, mis on riigi tähtsaim õiguslik alus.

Kohtunikud ja prokurörid

Kohtunikuks või prokuröriks saamiseks on kaks võimalust.

Töölevõtmine konkursi alusel

Tulevased kohtunikud või prokurörid ehk nooremkohtunikud või -prokurörid (attachés de justice) võetakse tööle konkursi alusel. Konkursile pääsemiseks peab kandidaat vastama järgmistele tingimustele:

  1. ta peab olema Luksemburgi kodanik;
  2. tal peavad olema täielikud kodanikuõigused ja poliitilised õigused ning ta peab esitama vajalikud tõendid oma hea maine kohta;
  3. tal peab olema Luksemburgi kõrgkooli õigusteaduste kraad, mis vastab tunnustatud magistrikraadile, või täielik välismaine õigusteaduste kraad, mis vastab magistrikraadile ning mida aktsepteerib ja tunnustab kõrghariduse valdkonnas vastutav minister, lähtudes 18. juuni 1969. aasta muudetud seadusest kõrghariduse ning välismaiste kõrghariduskraadide ja -diplomite tunnustamise kohta;
  4. ta peab piisaval määral oskama letseburgi, prantsuse ja saksa keelt;
  5. ta peab olema läbinud vähemalt 12-kuulise kohtuniku- või notariameti kutsepraktika;
  6. ta peab vastama füüsilise ja vaimse sobivuse nõuetele, mida kinnitab arstlik ja psühholoogiline läbivaatus.

Konkursi korraldab kohtunikest ja prokuröridest koosnev komisjon, mis vastutab nooremkohtunike või -prokuröride töölevõtmise ja koolitamise eest. Konkurss koosneb kolmest kirjalikust katsest tsiviilõiguse ja tsiviilmenetluse, kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse ning haldusõiguse ja haldusvaidluste valdkonnas. Sisuliselt tuleb katsetes koostada kohtuotsus või -määrus. Edukaks soorituseks peab kandidaat saama vähemalt kolm viiendikku kolme katse kogupunktidest ja vähemalt pooled iga katse punktidest. Komisjon järjestab kandidaadid nende lõpliku punktisumma järgi. Kandidaadid võetakse tööle paremusjärjestuse alusel.

Töölevõtmine kandideerimistoimiku alusel

Tegemist on alternatiivse töölevõtmiskorraga, mida kasutatakse vaid siis, kui konkurssi ei läbi piisav arv nooremkohtuniku või -prokuröri kandidaate, mille määrab igal aastal justiitsminister.

Kandidaat peab:

  1. vastama konkursile pääsemiseks vajalikele tingimustele nr 1, 4 ja 6;
  2. omama praktika läbimist tõendavat diplomit;
  3. olema tegutsenud advokaadina kokku vähemalt viis aastat.

Komisjon kutsub kandidaadid individuaalvestlusele. Vestlusel osaleb psühholoogia eriala spetsialist, kes esitab iga kandidaadi kohta põhjendatud arvamuse. Kandidaatide valimise kriteeriumid on Luksemburgi õiguse alase täienduskoolituse lõpueksamite ja praktika lõpueksami tulemused, töökogemus, mis tahes lisakvalifikatsioonid ja publikatsioonid Kandidaadid valib komisjon.

Põhiseadusega on tagatud kohtukoosseisu kuuluvate kohtunike poliitiline sõltumatus. Seega ei ole kohtunikke võimalik tagandada. Kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku võib ametist tagandada või tema volitused võib peatada vaid kohtuotsusega. Lisaks on kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku üleviimine võimalik vaid tema määramisega uuele ametikohale, kuid seda on võimalik teha vaid asjaomase isiku nõusolekul. Sellest olenemata võib töövõimetuse või väärkäitumise tõttu peatada kohtukoosseisu kuuluva kohtuniku volitused või ta ametist vabastada või üle viia vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.

Kohtunik ei tohi samal ajal olla valitsuse ega parlamendi liige, linnapea, linnavalitsuse liige või kohaliku omavalitsuse volikogu liige, töötada ühelgi avaliku või erasektori palgalisel ametikohal, olla notar või kohtutäitur, töötada sõjalisel või kiriklikul ametikohal või olla advokaat. Kohtunikud on erapooletud ja kohustatud hoidma ametisaladust. Nende töötasu on sätestatud seaduses.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil kohtuniku ja prokuröri kutseala käsitlevalt lehelt.

Advokaadid

Advokaadi (avocat) kutseala on reguleeritud advokaadi kutseala käsitleva 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega.

Advokaadid on vaba ja sõltumatu kutseala esindajad. Advokaadid võivad oma kutsealal tegutseda enda nimel. Nad võivad ka luua juriidilise isiku staatusega advokaadibüroosid. Vaid advokaatidel on õigus abistada või esindada pooli ning võtta nende nimel sõna mis tahes õigusasutustes, võtta pooltelt vastu dokumente ja tunnistusi eesmärgiga esitada need kohtule, koostada ja allkirjastada vajalikke menetlusdokumente ning valmistada ette kohtuasju.

Ainult advokaadid võivad anda korrapäraselt ja tasu eest õigusalast nõu või koostada teiste isikute nimel eraõiguslikke dokumente. Samuti esindavad või abistavad advokaadid oma kliente rahvusvahelistes kohtutes, näiteks Euroopa Liidu Kohtus või Euroopa Inimõiguste Kohtus. Advokaadid on kohustatud hoidma ametisaladust – see on avaliku korra kohane nõue, mille rikkumine on süütegu.

Selleks et advokaat võiks töötada Luksemburgis, peab ta olema registreeritud Luksemburgi Suurhertsogiriigi advokatuuris. See kehtib ka Euroopa advokaatide puhul, kes soovivad tegutseda Luksemburgis oma päritoluriigi kutsenimetuse all.

Advokatuuri (ordre des avocats) register sisaldab kuut nimekirja:

1. nimekiri: täieõiguslikud advokaadid (avocats à la Cour);

2. nimekiri: advokaadid;

3. nimekiri: advokatuuri auliikmed (avocats honoraires);

4. nimekiri: Euroopa Liidu advokaadid, kes tegutsevad oma päritoluriigi kutsenimetuse all;

5. nimekiri: täieõiguslike advokaatidena kvalifitseeruvad advokaadibürood;

6. nimekiri: muud advokaadibürood.

Selleks et registreerida end Luksemburgi advokatuuris, peab advokaat vastama järgmistele tingimustele:

  • esitama vajalikud tõendid oma hea maine kohta;
  • tõendama kutsepraktikale lubamise tingimuste täitmist või tõendama, et ta on edukalt sooritanud sobivustesti, mis on ette nähtud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide advokaatidele 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega, millega kehtestatakse advokaadi kutseala jaoks vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldine süsteem; või tõendama selliste tingimuste täitmist, mis lubavad 13. novembri 2002. aasta muudetud seaduse alusel (millega võetakse Luksemburgi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/5/EÜ (millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon)) kanda asjaomane isik registrisse Luksemburgi Suurhertsogiriigis oma päritoluriigi kutsenimetuse all töötava advokaadina; ning tõendama, et ta valdab keeli, milles on koostatud õigusaktid ning mida kasutatakse asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses;
  • olema Luksemburgi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
  • valdama keeli, milles on koostatud õigusaktid ning mida kasutatakse asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses, ilma et see mõjutaks 10. augusti 1991. aasta muudetud seaduse artikli 31 lõike 1 kohaldamist. Letseburgi ja saksa keele puhul on nõutav Euroopa keeleõppe raamdokumendi kohane kuulamisoskus tasemel B2, suulise eneseväljenduse oskus tasemel B1 ning ainult saksa keele puhul lugemisoskus tasemel B2. Prantsuse keele puhul peab arusaamine ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskus olema sama raamdokumendi tasemel B2.
    Ilma et see mõjutaks eelmises lauses öeldut, peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ (millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon) artiklis 10 osutatud Euroopa advokaadid, kes kantakse advokatuuri registri I nimekirja, tõendama ainult õigusaktides kasutatava keele põhjalikku tundmist 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses, kui nende kutsealane tegevus piirdub tegevusega, mille puhul ei ole muude seaduses osutatud keelte valdamine vajalik. Nõutav keeleoskus peab olema sellisel tasemel, nagu on märgitud käesoleva punkti teises lauses.

Täiendavad selgitused seoses keelenõuetega

Üksikisikuna registreeritud advokaadid peavad oma kutsetegevuse alustamiseks tõendama õigusaktides kasutatava keele head valdamist 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses ning mis tahes muu keele head valdamist, ilma et see mõjutaks eespool esitatud tingimuste täitmist.

II nimekirja kantud advokaadid peavad ka oskama Luksemburgis asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes kasutatavaid keeli, mille oskamine võib olla vajalik nende kutsepraktikast tulenevate kohustuste täitmiseks.

Advokaadil, kes võtab juhtumi vastu, peavad olema nõutavad kutsealased teadmised ja nõutav keeleoskus; vastasel juhul võidakse tema suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid.

Advokatuuri nõukogu võib pärast justiitsministri arvamuse ärakuulamist vabastada Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kandidaadi kodakondsuse nõudest, kui selle riigiga on sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkulepe. See kehtib ka selliste kandidaatide suhtes, kellel on poliitilise pagulase staatus ja kellel on õigus saada Luksemburgis varjupaika.

Vaid I nimekirja kuuluvatel advokaatidel on õigus kasutada täieõigusliku advokaadi (avocat à la Cour) tiitlit. I nimekirja kandmiseks tuleb neil teha järgmist:

  • II nimekirja kantud advokaatidena peavad nad olema läbinud kaheaastase kutsepraktika ning sooritanud selle lõpueksami,
  • või peavad nad olema edukalt sooritanud sobivustesti, mis on ette nähtud Euroopa Liidu teiste liikmesriikide advokaatidele 10. augusti 1991. aasta muudetud seadusega, millega kehtestatakse advokaadi kutseala jaoks vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldine süsteem,
  • või, olles saanud Euroopa advokaadina loa tegutseda oma päritoluriigi kutsenimetuse all, tõendama, et on vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraselt tegutsenud Luksemburgis ja Luksemburgi õiguse, sealhulgas Euroopa Liidu õiguse valdkonnas, või kuuluma 13. novembri 2002. aasta muudetud seaduse (millega võetakse Luksemburgi õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon) artikli 9 lõike 2 reguleerimisalasse.

Ainult täieõiguslikel advokaatidel on õigus teha toiminguid, mille tegemiseks on õigusaktide kohaselt vaja õiguslikku esindajat, nimelt poolte esindamiseks konstitutsioonikohtus, halduskohtutes, ülemkohtus ja tsiviilasju arutavates piirkondlikes kohtutes, poolte kaitsmiseks, neilt kohtule esitatavate tõendite ja dokumentide vastuvõtmiseks, vajalike dokumentide nõuetekohase allkirjastamise tagamiseks ning kohtuasja ettevalmistamiseks.

II nimekirja kantud advokaadid ja Euroopa advokaadid, kellel on lubatud tegutseda oma päritoluriigi kutsenimetuse all ja kes on kantud IV nimekirja, tohivad neid toiminguid teha ainult juhul, kui neid abistab selles I nimekirja kantud täieõiguslik advokaat. Kuna puuduvad piirangud poolte esindamisele kohtutes, kus õigusliku esindaja kasutamine ei ole kohustuslik, võivad II või IV nimekirja kantud advokaadid seal pooli esindada ilma täieõigusliku advokaadi abita.

Advokaadiõpe, mis on reguleeritud 10. juuni 2009. aasta suurhertsogi määrusega (milles käsitletakse kutsepraktika korraldust ja notari kutsealale juurdepääsu reguleerimist), hõlmab kutsepraktikat, mis koosneb Luksemburgi õigust käsitlevast täienduskoolitusest ja praktikast.

Pärast Luksemburgi õigust käsitleva täienduskoolituse tunnistuse saamist kantakse praktikandid ühe Luksemburgi advokatuuri II nimekirja.

Kutsepraktika eesmärk on advokaadi kutseoskuste omandamine. Kõrgkooliõpingud võimaldavad praktikandil omandada põhjalikke õigusalaseid teadmisi ning Luksemburgi õigust käsitlevate lisakursuste abil täiendatakse neid teadmisi Luksemburgi õiguse spetsiifiliste aspektidega. Kutsepraktikas pannakse rõhk peamiselt advokaadi kutseoskuste omandamisele, harjutades ametit juhendaja käe all ning läbides konkreetselt kutseoskuste omandamiseks mõeldud kursuseid.

Kutsepraktika kestab vähemalt kaks aastat ning lõpeb eksamiga. Pärast selle eksami sooritamist saab kandidaadist täieõiguslik advokaat ning ta kantakse I nimekirja.

Põhjendatud taotluse korral võib juhtkomitee lubada praktikandil töötada vähemalt kolm kuud ja kõige rohkem kuus kuud oma praktikaajast mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas advokaadibüroos. Seda nõuetekohaselt võimaldatud praktikaperioodi võetakse arvesse kutsepraktika kestuse arvestamisel.

Advokaadid moodustavad advokatuuri (ordre des avocats), mis on riigiasutustest ja kohtunikkonnast sõltumatu organ. Advokatuurid asuvad Luxembourgis ja Diekirchis. Mõlemad advokatuurid on juriidilised isikud. Advokatuur koosneb järgmistest üksustest: üldkogu, advokatuuri nõukogu, advokatuuri esimees ning kogu kutseala hõlmav distsiplinaar- ja haldusnõukogu.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil advokaadi kutseala käsitlevalt lehelt.

Notarid

Vastavalt notari (notaire) kutseala korraldust käsitleva 9. detsembri 1976. aasta muudetud seaduse artiklile 13 määratakse notarite arv kindlaks suurhertsogi määruses. Praegu tegutseb riigis kokku 36 notarit.

Notarid on riigiametnikud, kellel on õigus registreerida mis tahes dokumente või lepinguid, millele pooled peavad andma riigiasutuste dokumentidega samaväärse autentsuse või tahavad sellist autentsust anda. Notaritel on õigus kinnitada nende dokumentide kuupäeva, võtta neid hoiule ning väljastada nendest koopiaid ja ärakirju.

Notaritel on keelatud kas ise või vahendaja kaudu, otseselt või kaudselt: tegeleda ettevõtlusega; olla äriühingu või tööstus- või äriettevõtte juhid, usaldusosanikud, tegevdirektorid või likvideerijad; olla kaasatud hoonete ostu ja müügi, kruntide väljamõõtmise või hoonete ehitusega seotud äriühingute, ettevõtete või agentuuride juhtimisse ja järelevalvesse või omada neis mis tahes huve; olla nimetatud äriühingute, ettevõtete või agentuuridega järjepidevates suhetes, mis võiksid pooltel takistada notarit vabalt valida; teha korrapäraselt pangatehinguid, diskonteerimisi, välja arvatud notariaalsete aktidega seotud diskonteerimisi, ja vahendustehinguid või spekuleerida börsil; võtta deposiiti rahalisi vahendeid, välja arvatud selliseid rahalisi vahendeid, mis antakse hoiule notariaalsete aktide jaoks või nendega seoses või pärandi likvideerimiseks; olla vahendajaks mis tahes asjas, milles neil on oma huvid; kasutada variisikuid toimingutes, mida nad ise teha ei tohi; võtta mis tahes alusel oma teenistusse asjaajajaid või kinnisvaraagente.

Notariaalsed aktid on tsiviilseadustiku kohased autentsed dokumendid; need kuuluvad täitmisele, kui neis sisaldub säte, millega antakse selleks õigus. Notarid on kohustatud dokumente koostama poolte valikul kas prantsuse või saksa keeles.

Notarid täidavad oma ülesandeid kogu riigi territooriumil. Oma ülesannete täitmisel osalevad nad avaliku võimu teostamises.

Notarite koda (Chambre des Notaires) koosneb notarite üldkogul riigi notarite hulgast valitud seitsmest liikmest.

Lisaks õigusaktide alusel antud volitustele on kojal muu hulgas järgmised kohustused:

  • hoida notarite hulgas distsipliini ning rakendada oma distsiplinaarnõukogu kaudu distsiplinaarvolitusi; hoida ära või lahendada kõik notaritevahelised erimeelsused, ning kui kokkuleppele ei jõuta, esitada oma arvamus vaidluse kohta;
  • lahendada kõik lahkarvamused notarite ja kolmandate isikute vahel;
  • esitada oma seisukoht notarite tasude, honoraride, palga ning notaritele hüvitatavate kulude ja neile tehtavate maksetega seotud raskuste kohta ning sellega seoses kõigi tsiviilkohtutesse antud vaidluste kohta;
  • hoiustada protokolle; kontrollida notarite raamatupidamisdokumente;
  • esindada Luksemburgi notareid kutseala õiguste ja huvide kaitsmisel.

Distsiplinaarnõukogusse kuuluvad Luxembourgi piirkondliku kohtu esimees või teda esimehena asendav kohtunik ning neli ametialase staaži alusel määratud notarite koja liiget.

Distsiplinaarnõukogu teostab kõikide notarite suhtes distsiplinaarvolitusi kutseala käsitlevate õigus- ja haldusnormide rikkumise, ametialase rikkumise ja hooletuse, diskreetsuse ja ametiväärikuse, samuti aususe põhimõtetega vastuolus olevate tegude korral; kuid see ei välista sellise tegevuse suhtes kohtumenetluse algatamist. Distsiplinaarnõukogu otsuste peale võib esitada apellatsiooni kas notar, kelle suhtes on käitutud ebaõiglaselt, või riigi peaprokurör. Apellatsioon esitatakse ülemkohtu tsiviilkolleegiumile, kelle otsus asjas on lõplik.

Notari kutsealal töötamiseks peab kandidaat:

  • olema Luksemburgi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
  • omama kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi;
  • olema vähemalt 25-aastane ning omama kas Luksemburgi õigusaktidele vastavat notarikandidaadi diplomit (kehtiva korra alusel) või notari kutsealale juurdepääsuks nõutava praktika lõputunnistust (varasema korra alusel);
  • valdama keeli, mida kasutatakse õigusaktides ning asjaajamiskeelena haldusasutustes ja kohtutes 24. veebruari 1984. aasta keeleseaduse tähenduses.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil notari kutseala käsitlevalt lehelt.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid (huissiers de justice) on ametiisikud, kellel on ainuõigus:

  • toimetada kätte õigusaktidega ette nähtud dokumente ja kohtukutseid ning toimetada kätte teateid, kui seaduses ei ole sätestatud muud teavitamisviisi;
  • täita kohtuotsuseid ja muid dokumente, mida on võimalik vahetult täitmisele pöörata.

Kohtutäitur võib:

  • nõuda kas vastastikusel kokkuleppel või kohtu kaudu sisse igat liiki võlgu. See volitus hõlmab õigust allkirjastada sissenõudja nimel avaldusi maksekäsu saamiseks või perioodiliste sissetulekute arestimiseks;
  • osaleda kooskõlas asjaomaste õigusaktidega mööbli, vallasvara ja konfiskeeritud vara hindamisel ja enampakkumistel.

Kohus võib teha talle ülesandeks:

  • koostada puhtalt faktidel põhinevaid aruandeid, esitamata mis tahes seisukohti faktiliste või õiguslike tagajärgede kohta, mis neist faktidest tuleneda võivad;
  • koostada samalaadseid aruandeid eraisikute taotlusel; mõlemal juhul on need aruanded autoriteetsed, kuni tõestatakse vastupidist.

Kohtutäiturite tasud määratakse kindlaks suurhertsogi määrusega.

Kohtutäiturite koda (Chambre des huissiers de justice) esindab kutseala riiklikul tasandil. Koja tegevust korraldab kolmeliikmeline nõukogu, millesse kuuluvad esimees, sekretär ja laekur. Esimees esindab kohtutäiturite koda õigusalastes ja muudes küsimustes.

Lisateavet leiate justiitsministeeriumi veebisaidil kohtutäituri kutseala käsitlevalt lehelt.

Kohtusekretärid

Kohtukantseleid ja kohtutöötajate tööd juhib peakohtusekretär (greffier en chef). Peakohtusekretäri haldusülesannete hulka kuulub koopiate väljastamine advokaatidele ja eraisikutele (nt abielulahutuse tõendid registreerimiseks välismaal), menetlusdokumentide koopiate väljastamine, hoiule antavate käsitsi kirjutatud testamentide ja pärimisavalduste vastuvõtmine, kohtusekretäride ametisse vannutamine, üldkogude ja statistika ettevalmistamine ning arhiivide järelevalve. Ta võtab vastu ka kohtunike taandamist puuduvaid dokumente.

Kohtusekretäride ülesanne on abistada kohtunikke seoses kõigi asjakohaste toimingute ja dokumentidega (istungid, poolte kohtusse ilmumine, uurimised, sündmuskoha külastused, lahkamised, pankrotivara inventuurid, kohtuotsuste koostamise ja eestkoste all olevate isikute ärakuulamine). Kohtunik ei saa ilma kohtusekretärita tegutseda.

Kohtusekretäride ülesanded on sätestatud kohtusüsteemi käsitleva 7. märtsi 1980. aasta muudetud seaduse artiklites 78 jj.

Juurdepääs sellele kutsealale on reguleeritud 16. aprilli 1979. aasta muudetud seadusega, millega kehtestatakse riigiteenistujate üldised personalieeskirjad.

Seotud lingid

Justiitsministeerium

Viimati uuendatud: 20/04/2023

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.