Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Õigusvaldkonna ametid

Prantsusmaa

Selles jaotises esitatakse ülevaade õigusvaldkonnas esinevatest ametikohtadest.

Sisu koostaja:
Prantsusmaa

Õigusvaldkonna ametid – sissejuhatus

Kohtunikud

Korraldus

Prantsusmaal jagunevad kutselised kohtunikud (magistrats) kohtukoosseisu kuuluvateks kohtunikeks, kes arutavad kohtuasju, ja õigusametnikeks, kes töötavad prokuratuuris (ministère public või parquet). Kohtukoosseisudesse kuuluvaid kohtunikke nimetatakse sageli kohtunikeks (magistrats du siège) ja prokuratuuris töötavaid kohtunikke nimetatakse prokurörideks (magistrats du parquet).

Kohtukoosseisu kuuluvad kohtunikud teevad otsuseid vaidlustes, mis neile lahendamiseks saadetakse ning riigiprokuratuur esindab kohtumenetluses ühiskonna huve ja esitab süüdistuse eesmärgiga tagada õiguse kohaldamine. Kohtuniku kutseala reguleerivad eeskirjad on sätestatud 22. detsembri 1958. aasta korralduses (ordonnance) nr 58-1270, millega rakendatakse institutsiooniline akt (loi organique) kohtunikkonna staatuse kohta. Kohtuniku karjääri eri etappidel võib ta olla määratud tööle kas kohtukoosseisu või prokuratuuri. Seda nimetatakse kohtunikkonna ühtsuse põhimõtteks (artikkel 1), mida on uuesti kinnitanud põhiseadusnõukogu, nimelt oma 11. augusti 1993. aasta otsuses. Kõik kohtunikud moodustavad kohtuharu osa, mis kaitseb isikuvabadusi vastavalt põhiseaduse artiklile 66. Samas sisaldavad kohtunike staatust reguleerivad eeskirjad teatavaid erisusi: kohtukoosseisu kuuluvad kohtunikud ei allu kõrgema võimu korraldustele ning nende ametikoht on neile täielikult tagatud, s.t neid ei saa nende nõusolekuta teisele ametikohale määrata.

Enamik kohtunikke võetakse tööle konkursi korras. Et võtta osa esimese tasandi konkursist, mis on avatud üliõpilastele, peab kandidaatidel olema akadeemiline kraad, mis tõendab vähemalt nelja-aastase kõrgharidusõppekava läbimist magistrikraadi tasemel. Konkursi läbinud kandidaadid määratakse kohtunike abideks (auditeurs de justice) ning nad kõik saavad sama väljaõppe Prantsusmaa riiklikus kohtunike õppeasutuses (École nationale de la magistrature – ENM). Kohtunikkonna liikmeks on võimalik saada ka otse. Pärast ENMis läbitud väljaõpet määratakse kohtuniku abid seadlusega (décret) tööle konkreetsesse kohtusse või prokuratuuri.

Peale põhiülesannete on kohtu esimeestel ja prokuratuuri juhtidel ka halduskohustused, näiteks koostavad nad istungite ajagraafikuid.

1. jaanuaril 2013. aastal oli kohtunikke 8090, kellest 7769 töötas kohtutes või riigiprokuratuuris.

Kohtunike ülemkogu

Kohtunike ülemkogu (Conseil supérieur de la magistrature – CSM) on ette nähtud põhiseaduse artikliga 65. Ülemkogu ülesehitust ja volitusi (seoses ametisse nimetamistega) muudeti 23. juuli 2008. aasta konstitutsioonilise seadusega ning sama seadusega nähti vaidluspooltele ette võimalus ülemkogu poole pöördumiseks. Vabariigi president ei kuulu enam kohtunike ülemkogusse.

Kohtukoosseisu kuuluvate kohtunikega seotud küsimustes pädeva kohtunike ülemkogu koosseisu eesistuja on kassatsioonikohtu peakohtunik. Sellesse koosseisu kuuluvad ka viis kohtukoosseisu kuuluvat kohtunikku ja üks riigiprokurör, üks riiginõukogu (Conseil d’État) määratud riiginõukogu liige, üks advokaat (avocat) ja kuus kvalifitseeritud isikut, kes ei ole seadusandliku organi, üld- ega halduskohtu liikmed. Vabariigi president, rahvusassamblee (Assemblée nationale) esimees ja senati esimees määravad igaüks kaks kvalifitseeritud isikut.

Prokuröridega seotud küsimustes pädeva kohtunike ülemkogu koosseisu eesistuja on kassatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör (procureur général). Sellesse koosseisu kuuluvad ka viis riigiprokuröri ja üks kohtukoosseisu kuuluv kohtunik, samuti juba viidatud riiginõukogu liige, advokaat ja kuus kvalifitseeritud isikut.

Kohtukoosseisu kuuluvate kohtunikega seotud küsimustes pädev kohtunike ülemkogu koosseis teeb ettepanekuid nende kohtunike määramiseks kassatsioonikohtusse ning apellatsioonikohtute (cours d’appel) peakohtunike ja kõrgema astme kohtute (tribunaux de grande instance) esimeeste määramiseks. Ülejäänud kohtukoosseisudesse kuuluvad kohtunikud saab määrata vaid selle koosseisu nõusolekul.

Kõnealune kohtunike ülemkogu koosseis toimib kohtukoosseisu kuuluvate kohtunike distsiplinaarorganina. Seda ülesannet täites kuulub ülemkogusse ka kohtukoosseisu kuuluv kohtunik, kes kuulub sellesse ülemkogu koosseisu, mis on pädev otsustama riigiprokuratuuri liikmetega seotud küsimusi.

Prokuratuuri liikmetega seotud küsimustes pädev kohtunike ülemkogu koosseis avaldab arvamust prokuratuuri liikmete ametisse nimetamisel. See kohtunike ülemkogu koosseis avaldab ka arvamust prokuratuuri liikmete suhtes võetud distsiplinaarmeetmete kohta. Seda ülesannet täites on lisaks artikli 65 kolmandas lõigus viidatud liikmetele kõnealuses koosseisus ka riigiprokurör, kes kuulub sellesse ülemkogu koosseisu, mis on pädev otsustama kohtukoosseisu kuuluvate kohtunikega seotud küsimusi.

Prokuratuur (Ministère public)

Korraldus

Prokuratuuri esindavad riigiprokurörid, kes peavad toimima ühiskonna huvides, tagades õiguse kohaldamise.

Prantsusmaa prokuratuurid – välja arvatud eraldiseisev kassatsioonikohtu peaprokuratuur (parquet général) – moodustavad püramiidikujulise hierarhia justiitsministri valitsemisalas. Kriminaalkohtumenetluse seadustiku artikli 30 kohaselt viib justiitsminister ellu riigi õiguslike meetmete poliitikat, mille määrab kindlaks valitsus. Minister tagab selle poliitika järjekindla rakendamise kogu riigis. Selleks võib minister anda riigiprokuröridele üldiseid juhiseid seoses nende poolt võetavate riigi õiguslike meetmetega.

Iga kõrgema astme kohtu (Tribunal de grande instance) juures on riigiprokuratuur, mida juhib riigiprokurör (procureur de la République) ja mis koosneb mitmest talle alluvast prokurörist. Riigiprokurör juhib prokuratuuri tööd, jagades ülesanded ja osakonnad ära aseprokuröride (procureurs adjoints), viitseprokuröride (vice‑procureurs) ja prokuröriabide (substituts) vahel. Konkreetset prokuratuuri juhtiv riigiprokurör omakorda tegutseb peaprokuröri juhtimisel ja järelevalve all.

Olenemata sellisest hierarhilisest struktuurist käsitatakse riigiprokuratuuri jagamatu üksusena, s.t alama astme prokurör ei vaja tegutsemiseks kõrgema astme prokuröri nõusolekut ning kogu tema tegevus on riigiprokuratuurile kui tervikule siduv.

Roll ja ülesanded

Riigiprokuratuuri ülesanded on peamiselt seotud kriminaalõiguse jõustamisega. Riigiprokuratuur viib läbi eeluurimisi ja võtab ise kõik vajalikud meetmed kuritegude eest süüdistuste esitamiseks või tagab selleks meetmete võtmise. Riigiprokuratuuril on õigus otsustada, milliseid meetmeid tuleks kriminaalasjade puhul võtta: näiteks eeluurimise alustamine (ouverture d’une information judiciaire), asja edastamine kohtule kohtumenetluse alustamiseks (renvoi devant une juridiction de jugement) või menetluse lõpetamine (classement sans suite). Prokuratuuri esindaja peab osalema kohtuistungil ning tal on õigus esitada selliseid suulisi avaldusi (asjaolude, süüdistatava iseloomu ja karistuse kohta), mida ta peab nõuetekohase õigusemõistmise tagamiseks kõige sobivamaks. Lisaks tagab riigiprokuratuur karistuste täitmisele pööramise.

Riigiprokuratuur vastutab ka ohus olevate alaealiste kaitsmise eest ning tal on teatavad tsiviilfunktsioonid (näiteks seoses isikute staatusega sünni-, abielu- ja surmaregistrites), haldusfunktsioonid (näiteks seoses avalike hoonete, perioodika või otseturundusega) ja ärilised funktsioonid (näiteks seoses mõnede maksejõuetusmenetlustega).

Kohtukoosseisu kuuluvate kohtunike rolli ja ülesandeid on selgitatud üldkohtuid käsitleval veebisaidil.

Kohtukaasistujad (les juges non professionnels)

Kohalike kohtute kaasistujad

Kohalike kohtute kaasistujate (juges de proximité) ametikoht nähti ette 9. septembri 2002. aasta kohtusüsteemi raamistiku ja planeerimise seadusega (loi d’orientation et de justice), mida täiendati 26. jaanuari 2005. aasta seadusega nr 2005‑47. Need kaasistujad määratakse seadlusega (décret) pärast kohtunike ülemkogult heakskiidu saamist seitsmeks aastaks ning nende ametiaega ei pikendata. Teatavate reservatsioonidega on nende staatus kindlaks määratud eespool nimetatud 2. detsembri 1958. aasta korraldusega (ordonnance) nr 58-1270.

Nad täidavad teatavaid üldkohtute kohtunike funktsioone. Tsiviilasjades on nende pädevuses füüsiliste isikute ja vallasvaraga seotud kuni 4000 euro suurust nõuet hõlmavate hagide läbivaatamine, välja arvatud kohtuasjad, mis on ette nähtud läbivaatamiseks alama astme kohtus (tribunal d’instance). Kriminaalasjades on nende pädevuses arutada selliseid väiksemaid õigusrikkumisi, mis kuuluvad nelja esimesse õigusrikkumiste kategooriasse, osaleda kaasistujana (assesseurs) keskmise raskusastmega õigusrikkumisi menetlevas paranduskohtus (tribunal correctionnel) ning heaks kiita prokuratuuri ja süüdistatava vahelised kohtuvälised kokkulepped (composition pénale).

1. jaanuaril 2013. aastal oli selliseid kohtukaasistujaid 452.

Töövaidluskohtute liikmed

Töövaidluskohtute liikmed (les conseillers prud’hommes) valitakse iga viie aasta järel. Liikmed valitakse kolleegiumide kaudu, millesse kuuluvad tööandjate ja töötajate esindajad, ning majandussektorite kaudu (põllumajandus, tööstus, kaubandus, juhtimine ja teised tegevusalad) vastavalt proportsionaalsele esindatusele suletud nimekirjade süsteemi alusel ilma sega- või eelistushääletamiseta. Kandidaadid peavad olema vähemalt 21-aastased Prantsusmaa kodanikud, kelle suhtes ei ole kehtestatud keelde seoses nende kodanikuõigustega või keda ei ole diskvalifitseeritud või ilma jäetud nende kodanikuõigustest.

Hääleõigus on kõigil üle 16 aasta vanustel töötajatel ja tööandjatel, kes tegutsevad või on praktikal mõnel kutsealal või on vastu oma tahtmist töötud.

Sotsiaalkindlustuskohtu kaasistujad

Sotsiaalkindlustuskohtu (tribunaux des affaires de la sécurité sociale) kaasistujad nimetab kolmeks aastaks piirkonna apellatsioonikohtu peakohtunik, tehes valiku nimekirja alusel, mille on konkreetsele kohtule esitanud noorte-, spordi- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ameti piirkondlik direktor kõige enam esindatud tegevus- ja kutsealaorganisatsioonide ettepanekute põhjal.

Puuetega seotud vaidluste kohtu kaasistujad

Puuetega seotud vaidluste kohtu (tribunaux du contentieux de l’incapacité) kaasistujad nimetab kolmeks aastaks piirkonna apellatsioonikohtu peakohtunik, tehes valiku nimekirja alusel, mille on kohtule esitanud noorte-, spordi- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ameti piirkondlik direktor kõige enam esindatud tegevus- ja kutsealaorganisatsioonide ettepanekute põhjal.

Alaealiste kohtute kaasistujad

Alaealiste kohtute (tribunaux pour enfants) kaasistujad nimetab neljaks aastaks justiitsminister. Neil peab olema tunnustatud huvi laste heaolu tagamise vastu ja pädevus kõnealuses valdkonnas. Iga alaealiste kohtu kaasistujad valitakse kandidaatide nimekirja alusel, mille esitab apellatsioonikohtu peakohtunik.

Põllumajandusmaaga seotud küsimusi käsitlevate kohtute kaasistujad

Põllumajandusmaaga seotud küsimusi käsitlevate kohtute (tribunaux paritaires des baux ruraux) kaasistujate hulka kuulub võrdsel arvul maaomanikke, kes ei ole samal ajal rentnikud, ning rentnikke, kes ei ole samal ajal maaomanikud. Nad valitakse teiste kaasistujate poolt kandidaatide nimekirjade alusel, mille on koostanud valimisnimekirjade koostamise eest vastutav komisjon ja mille on kinnitanud departemangu (département) prefekt.

Kaubandusküsimusi käsitlevate kohtute kaasistujad

Kaubandusküsimusi käsitlevate kohtute (tribunaux de commerce) kaasistujad, kes mõnikord kannavad prantsuse keeles ka nimetust juges consulaires, on vabatahtlikud kaupmehed, kelle on valinud teised kaupmehed.

Nad valitakse kahest voorust koosneva valikumenetluse abil, mis on sätestatud äriseadustiku artiklites L. 723‑1 kuni L. 723‑14 ja artiklites R. 723‑1 kuni R. 723‑31.

Teises voorus hääletavad ametis olevad kohtunikud, endised kohtunikud ja kaupmeeste esindajad. Kaupmeeste esindajad (délégués consulaires) on ise kaupmehed, kes valitakse viieks aastaks ja kelle ainus ülesanne on valida kaubandusküsimusi käsitlevatesse kohtutesse kaasistujaid.

Kaasistujad valitakse algselt kaheks aastaks ja seejärel nelja-aastasteks perioodideks. Kaasistuja tohib järjestikku ametis olla kuni neli ametiaega. Kaasistujat, kes on ametis olnud neli järjestikust ametiaega, ei saa kaasistujaks valida neile ametiaegadele järgneva ühe aasta jooksul.

Kaubandusküsimusi käsitlevate kohtute kaasistujate vabade kohtade täitmiseks ette nähtud valimised toimuvad igal aastal oktoobri esimeses pooles.

Kohtusekretärid

Kohtusekretär (greffier) on kohtumenetluse spetsialist. Ta aitab kohtunikel koostada kohtudokumente ning vastutab vastavalt seadusele nende kohtudokumentide tõestamise ja kinnitamise eest, mis vastasel korral oleksid õigustühised.

Kohtusekretär töötab kohtuniku isikliku abilisena, aidates tal valmistuda asja kohtulikuks arutamiseks ja viies läbi dokumentide uurimist. Kohtusekretär võib võtta vastu külastajaid ja anda üldsusele teavet ning samuti viia läbi kutsealast koolitust riiklikus kohturegistrite koolis (École nationale des greffes).

Kohtusekretär täidab enamiku oma ülesandeid kohtute eri osakondades. Kohtusekretärile võidakse kohtu suurusest ja struktuurist olenevalt anda juhtimisega seotud ülesandeid kohturegistri direktori, kohturegistri asedirektori või osakonnajuhatajana.

Advokaadid

Advokaadid (avocats) on kohtuteenistujad ning sõltumatu ja vaba elukutse esindajad. Advokaatide tegevust reguleerivad eeskirjad on peamiselt sätestatud 31. detsembri 1971. aasta seaduses (loi) nr 71-1130, millega reformiti teatavaid kohtusüsteemi ja õigusvaldkonna ameteid, ning 27. novembri 1991. aasta seadluses (décret) nr 91‑1197, millega struktureeriti advokaadi kutseala. 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90-1259, millega muudeti 1971. aasta seadust, ja seda rakendavate seadlustega loodi uus advokaadi kutseala (avocat), milles ühendati olemasolevad advokaadi (avocat) ja õigusnõustaja (conseil juridique) kutsealad.

Oma igapäevatöös nõustavad ja esindavad advokaadid kliente.

31. detsembri 1971. aasta seaduse artikli 4 lõike 1 kohaselt on advokaatidel praktiliselt monopoolne seisund poolte abistamisel ja esindamisel, esinemisel ja kaitsmisel kohtus ning igat liiki kohtuasutustes ja distsiplinaarkohtutes.

Seda kutseala iseloomustab riikliku ühenduse puudumine, sest advokaadid soovivad kõikide advokatuuride esindatuse vahel tasakaalu hoida. Prantsusmaal ja tema ülemereterritooriumidel on 161 advokatuuri (barreaux), kusjuures iga advokatuur tegutseb ühe konkreetse kõrgema astme kohtu (tribunal de grande instance) juures, iga advokatuuri juhib esimees (bâtonnier) ja iga advokatuuri tegevust haldab advokatuuri nõukogu (conseil de l’ordre). Advokatuuri nõukogu ülesanne on käsitleda kõiki kutsealaga seotud küsimusi, tagada, et advokaadid täidavad oma kohustusi, ning kaitsta advokaatide õiguseid.

Riiklik Advokatuuride Nõukogu (Conseil national des barreaux – CNB), mis on moodustatud 31. detsembri 1990. aasta seadusega (artikkel 15), on üldsusele kasulik organ (établissement d’utilité publique). See on registreeritud juriidilise isikuna, esindab advokaatide kutseala riigiasutustega suhtlemisel ning püüab tagada kutseala eeskirjade ja tavade ühtlustamist.

Riiklikul Advokatuuride Nõukogul on veebisait, mis võimaldab igaühel vabalt tutvuda teabega kutseala korralduse kohta ja kutseala päevakajaliste probleemidega ning kõigi Prantsusmaa advokatuurides registreeritud advokaatide nimekirjaga. Enamikul suurematest advokatuuridest on oma veebisaidid, millega kõik võivad vabalt tutvuda. Nende veebisaitide aadressid on esitatud Riikliku Advokatuuride Nõukogu veebisaidil advokatuuride loetelu juures.

Prantsusmaa kahes ülemkohtus – riiginõukogus ja kassatsioonikohtus – töötavad advokaadid moodustavad eraldi kutseala: nad on riigiametnikud, kes nimetatakse ametisse justiitsministri korraldusega ja kellel on ainuõigus esindada pooli nendes ülemkohtutes. Nende advokaatide tegevust reguleerivad eeskirjad on sätestatud peamiselt 10. septembri 1817. aasta korralduses (ordonnance), millega moodustati riginõukogu ja kassatsioonikohtu advokaatide ametikohad, 28. oktoobri 1991. aasta seadluses (décret) nr 91-1125 kutsealal tegutsemise tingimuste kohta ja 11. jaanuari 2002. aasta seadluses (décret) nr 2002‑76 kutseala suhtes kehtestatud distsiplinaareeskirjade kohta.

10. juuli 1814. aasta korralduses (ordonnance) on sätestatud, et ülemkohtute juurde nimetatavate advokaatide arv on 60. Samas 22. aprilli 2009. aasta seadlusega (décret) on nüüd justiitsministril lubatud luua ülemkohtute juurde advokaatidele uusi ametikohti, tingimusel et see on vajalik nõuetekohaseks õigusemõistmiseks ning võttes arvesse eelkõige neile kohtutele arutamiseks saadetavate juhtumite hulka.

Ülemkohtute advokaadid kuuluvad eraldiseisvasse advokatuuri või ühingusse, mida juhib esimees, keda abistavad advokatuuri nõukogu 11 liiget. See organ vastutab kutsealal tegutsejate hulgas distsipliini tagamise eest ja esindab kutseala.

Üksikasjalikum teave on esitatud riiginõukogu ja kassatsioonikohtu advokaatide ühingu veebisaidil.

Kas selle valdkonna kohta on olemas andmebaas?

On olemas andmebaas, mida haldab Riiklik Advokatuuride Nõukogu ja mis hõlmab Prantsusmaa kõikide advokatuuride loeteludes sisalduvate advokaatide nimekirja.

Kas see teave on kättesaadav tasuta?

Andmebaas on Riikliku Advokatuuride Nõukogu veebisaidi kaudu tasuta kättesaadav.

Notarid

Korraldus

Notarid (notaire) on õigusvaldkonnas tegutsevad riigiametnikud, kes nimetatakse ametisse justiitsministri määrusega (arrêté). Notarid tegutsevad siiski sõltumatu ja vaba elukutse esindajatena. Kutseala käsitlevad eeskirjad on sätestatud peamiselt XI aasta tuulekuu 25. päeva (Prantsuse revolutsiooni kalendri järgi) seaduses (loi), 2. novembri 1945. aasta korralduses (ordonnance) nr 45-2590, 19. detsembri 1945. aasta seadluses (décret) nr 45-0117 notari kutseala korralduse kohta, 5. juuli 1973. aasta seadluses (décret) nr 73-609 notari väljaõppe ja kutsealal tegutsemise tingimuste kohta ja 8. märtsi 1978. aasta seadluses (décret) nr 78-262 notaritasude süsteemi kehtestamise kohta.

Kutsealal tegutsejad jagunevad departemangude tasandil notarite kodadesse ja regioonide tasandil nõukogudesse, mis vastutavad oma piirkonna notarite töö reguleerimise ja distsipliini eest. Riigiasutustega suhtlemisel esindab seda kutseala notarite ülemkogu (Conseil supérieur du notariat).

Lisaks kutseala esindamisele valitsusasutustega suhtlemisel on notarite ülemkogu ülesandeks ka eri regioonide nõukogudesse kuuluvate notarite vaheliste ametialaste vaidluste ennetamine ja lahendamine. Notarite ülemkogul on vabalt ligipääsetav veebisait, millel on esitatud kutseala põhimõtted ning mis sisaldab departemangude ja regioonide notarite ning neid ühendavate kodade ja nõukogude nimekirja.

Roll ja ülesanded

Notaritele on antud õigus väljastada tõestatud dokumente, mis on jõustatavad kohtumäärust taotlemata.

Lisaks on notarite ülesandeks anda nõu üksikisikutele ja ettevõtjatele kas seoses ametlike dokumentide koostamisega või muudes küsimustes ning oma põhitegevuse kõrvalt võib neil olla osa ka varade haldamises ja kinnisvaratehingutes.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäiturid (huissiers de justice) on õigusvaldkonnas tegutsevad riigiametnikud, kes nimetatakse ametisse justiitsministri määrusega (arrêté). Kohtutäiturid tegutsevad siiski sõltumatu ja vaba elukutse esindajatena. Kutseala reguleerivad eeskirjad on sätestatud peamiselt 27. detsembri 1923. aasta seaduses (loi), 2. novembri 1945. aasta korralduses (ordonnance) nr 45-2592, 29. veebruari 1956. aasta seadluses (décret) nr 56-222 ja 14. augusti 1975. aasta seadluses (décret) nr 75-770.

Vaid kohtutäituritel on õigus kätte toimetada kohtudokumente ning pöörata täitmisele kohtumäärusi ja täitekorraldusi või -meetmeid. Peale selle võivad nad kas kohtu ülesandel või üksikisikute taotlusel koostada ametlikke järeldusi sisaldavaid aruandeid. Lisaks oma põhitegevusele on neil lubatud tegutseda ka lepitajate, varahaldajate või kindlustusagentidena, tingimusel et nad teavitavad sellest eelnevalt piirkondlikku kohtutäiturite koda ja oma piirkonna apellatsioonikohtu juures tegutsevat peaprokuröri (procureur général).

Nende pädevusse jäävates tsiviil- ja kaubandusasjades oma kohustuste täitmise eest saavad kohtutäiturid tasu vastavalt püsimääradele, mis on sätestatud 12. detsembri 1996. aasta seadluses (décret) nr 96-1080.

Kutseala esindavad iga apellatsioonikohtu geograafilises piirkonnas departemangude ja regioonide tasandil kohtutäiturite kojad. Peale selle on olemas riiklik koda, mis esindab kogu kutseala suhtlemisel riigiasutustega ning lahendab kodade ja mõnel juhul ka eri regioonide kodadesse kuuluvate kohtutäiturite vahelisi vaidlusi. Riiklikul Kohtutäiturite Kojal on vaba juurdepääsuga veebisait, millel on esitatud kutseala põhimõtted ja mis sisaldab kohtutäiturite loetelu.

Muud kohtuteenistujad

Kaubanduskohtute registripidajad (greffiers de tribunaux de commerce) on õigusvaldkonnas tegutsevad riigiametnikud, kelle peamine ülesanne on kaubanduskohtu liikmete abistamine istungite käigus ja kohtu esimehe abistamine tema kõikide haldusülesannete täitmisel. Nad korraldavad kohtu kantselei tööd ning tagavad, et kaubandus- ja ettevõtjate registrit (registre du commerce et des sociétés – RCS), kohtu andmebaase ja kohtutoimikuid peetakse nõuetekohaselt. Nad väljastavad ametlikke koopiaid, vastutavad dokumentide kohtu pitseriga varustamise eest, hoolitsevad kantseleile makstava sularaha eest ning koostavad kantselei dokumente ja muid ametlikke dokumente oma vastutusalas.

Kutseala on reguleeritud äriseadustiku artiklitega L.741-1 jj kuni R.741-1.

Kutseala esindab suhtlemisel valitsusasutustega Kaubanduskohtute Registripidajate Riiklik Nõukogu (Conseil national des greffiers des tribunaux de commerce – CNGTC). Seda organit käsitatakse üldsusele kasuliku organina (établissement d’utilité publique). Nõukogul on juriidilise isiku staatus ning ta vastutab kutseala kollektiivsete huvide esindamise eest. Nõukogu korraldab kohtusekretäride ja kohtutöötajate algõpet ja täiendkoolitust ja kutseeksamite tegemist, aitab kaasa praktikakohtade leidmisele ning tagab praktikajärgsete meetmete võtmise. Neis küsimustes on üksikasjalikumat teavet esitatud Kaubanduskohtute Registripidajate Riikliku Nõukogu veebisaidil.

Õigusnõustajad / ettevõtete juristid

Õigusnõustaja (conseil juridique) kutseala ühendati advokaadi (avocat) kutsealaga 31. detsembri 1990. aasta seadusega nr 90-1259.

Juristide (juristes) suhtes, kes ei tegutse sõltumatute advokaatidena (avocats), vaid töötavad hoopis ettevõtte juristina, ei kohaldata spetsiaalseid kutsealaeeskirju.

Seonduvad lingid

Juristid

Viimati uuendatud: 27/09/2013

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta