Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Õigusvaldkonna ametid

Tšehhi

Sellel lehel antakse ülevaade Tšehhi Vabariigi õigusvaldkonna ametitest.

Sisu koostaja:
Tšehhi

Õigusvaldkonna ametid – Sissejuhatus

Õigusvaldkonna ametid on kohtunik, prokurör, advokaat, notar ja kohtutäitur.

Prokurörid

Korraldus

Prokurörid on prokuratuuris töötavad õigusvaldkonna spetsialistid. Prokuratuur on riigiasutus, mis esindab riiki viimase huvide kaitsmiseks selgelt kindlaksmääratud asjades. Prokurörid tegelevad prokuratuuri pädevusse jäävate asjadega. Mitte ükski muu asutus ega isik ei või nende tegevusse sekkuda ega asendada ega esindada prokuratuuri selle tegevuses.

Prokuratuuride ülesehitus on samasugune nagu kohtutel (maaprokuratuurid, piirkondlikud prokuratuurid ja kõrgem prokuratuur). Süsteemi juhib riigiprokuratuur, mis asub Brnos ning vastutab prokuröride tegevuse keskse korralduse ja kutseala regulatsiooni eest. Valitsusel on õigus nimetada justiitsministri ettepanekul ametisse riigiprokurör ja teda ametist vabastada.

Kutseühingud

On olemas ka Tšehhi Vabariigi prokuröride ühendus (Unie státních zástupcù České republiky), mis on Tšehhi Vabariigi prokuröride vabatahtlik kutseühendus, mille eesmärk on abistada prokuratuure nende ülesannete täitmisel ja soodustada õiguspärast ja mõjutusteta otsustamist. Samuti aitab ühendus kaasa prokuröride ja prokuröriabide koolitamisele ning esindab prokuröride huve.

Kutsetegevust reguleerib prokuröride kutse-eetika koodeks.

Prokuröride nimekiri prokuratuuride järgi, kuhu nad on määratud, on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil Ministerstvo spravedlnosti.

Roll ja ülesanded

Prokurör on riigiteenistuja, kelle ülesanne on riigi esindamine avalike huvide kaitsel, eelkõige kriminaalmenetluste algatamisel, ning õigusaktide järgimise järelevalve arestimajades ja vanglates, sundraviasutustes, noorte kinnipidamiskeskustes või hoolekandeasutustes, samuti kuritegude ennetamisel ning kuriteoohvrite abistamisel.

Pädevus kriminaalmenetluses

Prokuröridel on õigus osaleda kriminaalmenetluse igas etapis. Prokuröril on menetluses teatavad õigused ja kohustused.

Prokuröride staatust reguleerib seadus nr 283/1993. Nad vastutavad riikliku süüdistuse esitamise ja teatavate muude ülesannete täitmise eest vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule. Prokuröri ülesanne on ka õigusaktide järgimise järelevalve arestimajades ja vanglates, sundraviasutustes, noorte kinnipidamiskeskustes või hoolekandeasutustes ja muudes olukordades, kus seadusega on ette nähtud isikuvabaduse piiramine; samuti osaleb ta muudes menetlustes kui kriminaalmenetlus ja täidab muid seadusega ettenähtud ülesandeid.

Prokurörid tagavad, et kohtueelses menetluses järgitakse õigusakte. Kriminaalmenetluse seadustiku (seadus nr 141/1961) kohaselt kuuluvad teatavad ülesanded selles küsimuses prokuröri ainupädevusse.

Enne süüdistuse esitamist tuleb prokuröri teavitada kuriteo toimepanemise asjaoludest (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 158 lõige 2).

Prokurör esitab ametliku süüdistuse (soovitab karistuse), millest saab alguse asjaomasele kohtule esitatava asja menetlemine. Prokurörid peavad osalema põhiistungil, kus nad algatavad menetluse süüdistuse esitamisega ja lõpetavad selle kokkuvõttega.

Prokuröril on õigus osaleda süü väljaselgitamises ja karistuse määramises.

Prokurör võib esitada edasikaebuse põhjendusel, et kohtuasjas on tehtud väär otsus. Edasikaebus võib olla süüdistatava kasuks või kahjuks.

Täiendava edasikaebuse võib esitada peaprokurör.

Prokurör võib soovitada asja uuesti läbivaatamist süüdistatava kasuks või kahjuks.

Alaealisi käsitlevates kohtuasjades peab prokurör viibima lisaks põhiistungitele ka avalikel ärakuulamistel (seadus nr 218/2003 kohtumenetluse kohta alaealisi käsitlevates asjades).

Prokuröri ainupädevusse kuulub ka otsuste tegemine vaidluste kohtuvälise lahendamise käigus saavutatud kokkulepete kohta.

Prokuratuuri tegevus väljaspool kriminaalmenetlust

Prokuratuur võib teha ettepaneku tsiviilmenetluse algatamiseks või sekkuda käimasolevasse tsiviilmenetlusse seadusega lubatud juhtudel.

Prokuratuuri tsiviilmenetluses osalemise aluseks on Tšehhi Vabariigi põhiseaduse artikkel 80, mille kohaselt võib prokuratuur täita lisaks riikliku süüdistuse esitamisele muid seadusega ettenähtud ülesandeid. Prokuratuuriseaduse kohaselt võib prokuratuur osaleda ka muudes menetlustes väljaspool kriminaalmenetlust. Neid õiguseid on täpsemalt reguleeritud tsiviilmenetluse seadustikuga, kus on ette nähtud juhud, mil prokuratuur võib sekkuda käimasolevasse tsiviilmenetlusse.

Lisaks võimalusele osaleda tsiviilmenetluse poolena, võib prokuratuur teha riigiprokurörile ettepaneku algatada menetlus näiteks isaduse tuvastamise asjades perekonnaseaduse alusel.

Prokuröridele esitatavad kutsealased ja muud nõuded

Prokurör alustab tegevust ametisse nimetamise järel. Prokurörid nimetab ametisse justiitsminister riigiprokuröri ettepanekul määramata ajaks. Prokurör annab justiitsministrile ametivande.

Prokurörikandidaat peab vastama järgmistele nõuetele:

  • õigusvõime;
  • kriminaalkorras karistamata;
  • vanus ametisse nimetamise hetkel vähemalt 25 aastat;
  • Tšehhi ülikoolis omandatud magistrikraad õigusteaduses;
  • kutseeksami läbimine;
  • kõlbelised omadused, mis tagavad prokuröri ülesannete nõuetekohase täitmise ja
  • nõusoleku andmine enda prokuröri ametisse nimetamiseks ning konkreetsesse prokuratuuri suunamiseks.

Prokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks, ent justiitsministri otsusega võib prokuröri siiski ajutiselt ametikohustustest vabastada. Prokuröri ametiaeg lõpeb tema 70-aastaseks saamisel, tema surmaga või ametlikult surnuks tunnistamisega, täieliku või osalise töövõimetusega või juhul, kui prokurör keeldub vande andmisest, kaotab Tšehhi kodakondsuse, asub ametikohale, mis ei sobi kokku prokuröri ametikohaga, mõistetakse süüdi kuriteos, kuulutatakse ametikohale sobimatuks või kui ta ei saa tervislikel põhjustel oma ülesandeid pikaajaliselt täita. Prokuröri võib ametist vabastada ka distsiplinaarmenetluse korras ning ta võib ametist tagasi astuda.

Justiitsminister koostab prokuratuuri eelarve. Prokuröri ametikoht on reguleeritud seadusega nr 283/1993.

Ametikohtade kokkusobimatus

Prokurör ei tohi tegutseda vahekohtuniku või vahendajana õigusvaidluse lahendamisel, esindada kohtumenetluse pooli või tegutseda kohtu- või haldusmenetluses kaebaja või menetlusosalise esindajana, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud konkreetsed erandid. Lisaks ei tohi prokurör töötada ühelgi muul tasulisel ametikohal, v.a prokuröri, peaprokuröri või peaprokuröri asetäitja ametikoht või tegevused, mis on seotud ajutise lähetusega ministeeriumisse või kohtuakadeemiasse, ega tegeleda muu tasulise tegevusega, v.a isikliku vara haldamine, akadeemiline, pedagoogiline, kirjanduslik, ajakirjanduslik või kunstiline tegevus ning tegevus valitsuse või ministeeriumi juures asuvates nõuandvates organites või parlamendi organites.

Tasustamine

Tasustamine on reguleeritud õigusaktidega ning prokuröride töötasu maksab riik.

Kutsealane vastutus

Seaduse kohaselt on riik vastutav kahju eest, mille on põhjustanud prokuröri õigusvastane otsus või ebaõige ametlik menetlus.

Prokurörid vastutavad enda toimepandud distsiplinaarrikkumiste eest.

Kohtunikud

Korraldus

Kohtuniku ametiala aluseks on Tšehhi põhiseaduse artikli 82 lõige 1, mille kohaselt kohtunikud peavad olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud ja keegi ei või proovida neid mõjutada. Lisaeeskirjad on sätestatud seaduses nr 6/2002 kohtute ja kohtunike kohta.

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Nõutavatele tingimustele vastava kohtuniku nimetab ametisse Vabariigi President ning ametisse astudes annab kohtunik ametivande. Õiguspärast ootust kohtunikuametisse nimetamiseks siiski olemas ei ole.

Kohtuniku ettevalmistus hõlmab kolmeaastast teenistust kohtus kohtuniku abina. Ettevalmistava teenistuse lõpus sooritab kohtuniku abi kutseeksami.

Kohtunik nimetatakse ametisse tähtajatult, kuid justiitsminister võib kohtuniku ajutiselt ametist vabastada. Kohtuniku ametiaeg lõpeb selle aasta lõpus, mil kohtunik saab 70-aastaseks, kohtuniku surmaga või ametlikult surnuks tunnistamisega, kohtuotsusega, millega tunnistatakse kohtunik ametiülesannete täitmiseks sobimatuks, või ametist lahkumisega.

Kohtunikele esitatavad kutsealased ja muud nõuded

Kohtunikukandidaat peab vastama järgmistele tingimustele:

  • Tšehhi Vabariigi kodakondsus;
  • õigusvõime;
  • kriminaalkorras karistamata;
  • vanust vähemalt 30 aastat;
  • Tšehhi ülikoolis omandatud magistrikraad õigusteaduses;
  • kohtuniku kutseeksami läbimine;
  • kõlbelised omadused, mis tagavad kohtuniku ülesannete nõuetekohase täitmise ja
  • nõustumine kohtuniku ametisse nimetamise ja konkreetsesse kohtusse suunamisega.

Kohtukaasistujad määratakse üldsuse hulgast (tingimusel, et need isikud ei ole kriminaalkorras karistatud). Nad annavad kohtu esimehe ees vande ja teenivad neli aastat.

Ametikohtade kokkusobimatus

Kohtunik ei tohi tegeleda muu tasulise tööga (v.a kohtu esimehe või aseesimehe amet). Neil on siiski lubatud tegutseda järgmistes valdkondades: isikliku vara haldamine ning akadeemiline, pedagoogiline, kirjanduslik, ajakirjanduslik ja kunstiline tegevus või tegutsemine ministeeriumi, valitsus- või parlamendi organite juures asuvates nõuandvates organites.

Tasustamine

Kohtunike tasustamine on reguleeritud seadusega.

Roll ja ülesanded

Kohtuniku põhiõigus ja -kohustus ametiülesannete täitmisel on jääda sõltumatuks ning lähtuda otsuste tegemisel üksnes õigusest, mida ta peab tõlgendama oma parima arusaamise ja südametunnistuse järgi. Ta ei tohi lasta end mõjutada näiteks erakondade huvidest, avalikust arvamusest ega meediast. Kohtuniku sõltumatuse ja erapooletuse rikkumine või ohustamine on keelatud.

Kohtunik peab otsuse tegema võimalikult kiiresti mõistliku aja jooksul ning andma menetlusosalistele ja nende esindajatele võimaluse kasutada nende õigusi. Kohtunik ei tohi siiski arutada menetlusosalistega menetluses oleva kohtuasja sisu või menetlusega seotud küsimusi, mis võivad kohtuasja mõjutada.

Kui kohtunik lõpetab tegevuse kohtunikuna, peab ta hoidma saladuses kõik talle ametiaja jooksul teatavaks saanud asjaolud, ning kohtuniku võib kõnealusest kohustusest vabastada üksnes erakorralisel juhul.

Kohtunike ja nende kohtute nimekiri, kus nad otsuseid langetavad, on kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil: Ministerstvo spravedlnosti.

Kohtunike ühendus (Soudcovská unie) ei esinda kõiki kohtunikke, sest liikmesus on vabatahtlik. Kohtunike ühenduse üldkogu on vastu võtnud kohtunike tegevuse kõlbelisi aluseid käsitleva kohtunike käitumisjuhendi.

Kohtunike kategooriad ja spetsialiseerumine

Lisaks kohtunikuametile võib kohtunik olla kohtu esimees või aseesimees. Kohtuniku nimetab kõnealusesse ametisse Tšehhi Vabariigi president (riigikohus ja kõrgeim halduskohus) või justiitsminister (kõrgema astme kohtud, piirkonnakohtud ja ringkonnakohtud). Nende peamiste ülesannete hulka kuulub kohtute haldamine.

Kohtuniku võib nimetada ka ülemkohtu koja või kõrgeima halduskohtu koja esimeheks või kohtukolleegiumi esimeheks.

Ringkonna-, piirkonna- ja kõrgema astme kohtud jagunevad organisatsiooniliselt kohtuosakondadeks, mis on vastavalt konkreetsetele valdkondadele spetsialiseerunud kriminaal-, tsiviil- ja halduskohtumenetlusele.

Kohtuniku kutsealane vastutus

Kohtuniku poolt ebaseadusliku otsuse langetamise või vahistamismääruse väljastamise, karistuse või kaitsemeetme määramise tõttu või ebaõige menetluse tõttu põhjustatud kahju eest vastutab riik. Riik võib kahju kohtunikult välja nõuda üksnes siis, kui kohtunik on distsiplinaar- või kriminaalmenetluses süüdi mõistetud. Kohtunik vastutab oma kutsealase pädevuse eest kohtuniku ülesannete täitmisel.

Notarid

Korraldus

Notarid ja nende tegevus on reguleeritud seadusega nr 358/1992 notarite ja nende tegevuse kohta (notariaadiseadustik).

Notarid peavad kuuluma notarite kotta, mis vastutab kutseala korraldamise eest. Koda korraldab erialast väljaõpet ja tulevaste notarite eksamineerimist. Notarite nimekiri piirkondade kaupa on kättesaadav notarite koja veebisaidil (Notářská komora).

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Notari nimetab vabale notari ametikohale justiitsminister notarite koja ettepanekul avaliku konkursi alusel. Notar asub ametikohale alates registreerimisest notarite nimekirjas, mida haldab notarite koda.

Notari abid valmistuvad tulevaseks elukutseks, omandades kogemusi notaribüroos. Ettevalmistuse järgmises etapis saavad neist notarikandidaadid, kes peavad olema läbinud vähemalt kolmeaastase koolituse ja sooritanud notari kutseeksami.

Pärast ametisse nimetamist notari ametiaja suhtes piiranguid ei kohaldata, kuigi tema tegevuse võib peatada. Notari ametiaeg lõpeb, kui ta on saanud 70-aastaseks, sureb või tunnistatakse ametlikult surnuks, tagandatakse ametist, kaotab Tšehhi kodakondsuse, muutub töövõimetuks või kui ametisse nimetatud notar keeldub vande andmisest või ei saa tervislikel põhjustel notari ülesandeid nõuetekohaselt täita.

Igas ringkonnakohtus tegutsevate notaribüroode arvu määrab justiitsminister notarite koja ettepanekul.

Notarid on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Nad kohustuvad järgima vaid seadust. Notari ametikoht on kokkusobimatu mis tahes muu tasulise tegevusega (v.a seadusega sätestatud erijuhtudel).

Notaritele esitatavad kutsealased ja muud nõuded

Notarikandidaat peab vastama järgmistele tingimustele:

  • Tšehhi kodakondsus,
  • õigusvõime,
  • kriminaalkorras karistamata,
  • kõrgharidus,
  • vähemalt viieaastane töökogemus notaribüroos,
  • kutseeksami läbimine.

Notarina tegutsemiseks peab kandidaat

  • olema notariks nimetatud,
  • andma ametivande justiitsministrile,
  • olema saanud kätte notari pitsati,
  • olema sõlminud vastutuskindlustuse tema tegevuse käigus tekkida võivate kahjude vastu.

Ametikohtade kokkusobimatus

Notari ametikoht on kokkusobimatu mis tahes muu tasulise tegevusega, v.a notari isikliku vara haldamine. Notar võib siiski tegeleda tasulise akadeemilise, ajakirjandusliku, pedagoogilise, tõlke-, ekspert- või kunstilise tegevusega.

Tasustamine

Notarite tegevust reguleerivates eeskirjades on sätestatud, et notar saab oma tegevuse eest tasu, mis koosneb peamiselt notaritasust ning hüvitisest kulutatud aja ja raha eest. Kulud tasub ametitoimingut taotlenud isik. Notaril on õigus nõuda mõistlikku ettemaksu notaritasu ja kulude arvelt. Notaritasude üksikasjad on sätestatud eraldi õigusaktis.

Notari roll ja ülesanded

Notar peab ametitoiminguid teostades järgima üldakte ning õigusabi andmisel kliendi juhiseid. Notaril on õigus keelduda ametitoimingu sooritamisest üksnes siis, kui see on vastuolus üldaktiga, kui konkreetse tehingu osaline on notar ise või notari sugulane, kui notar on juba osutanud õigusabi tehingus osalevale teisele isikule, kelle huvid on erinevad, või kui taotleja jätab mõjuva põhjuseta maksmata notaritasu ettemaksu. Notar võib kliendiga sõlmitud lepingust taganeda või õigusabi andmisest keelduda, kui on kaotatud vastastikune usaldus.

Notar on kohustatud hoidma saladuses kõik asjaolud, mis on talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud ja mis võivad mõjutada kliendi või õigusabi taotleja tagatud huve. Notari võib kõnealusest kohustusest vabastada isik, kes on toiminguga seotud.

Notari osutatavad teenused on järgmised:

  • olla esindajaks näiteks kohtu- või pärimismenetlustes
  • notariaalaktide koostamine – õigustoimingute, juriidiliste isikute üld- ja muude koosolekute, muude toimingute ja olukordade ametlikud protokollid,
  • lepingute koostamine,
  • vastutav hoid,
  • täitedokumentide koostamine,
  • testamentide koostamine ja vastutav hoid
  • abielueelsete lepingute (peavad kohustuslikus korras notariaalakti vormis olema) koostamine, tagatislepingute koostamine ja registreerimine,
  • dokumentide tõestamine.

Lisaks teevad nad väljavõtteid Tšehhi kinnistusregistrist jne.

Notari kutsealane vastutus

Notar vastutab taotlejate, klientide ja muude isikute ees neile notari ametitoimingutega põhjustatud kahju eest ning vastutab igasuguse kahju eest, mis on põhjustatud tema töötajate poolt nende tööülesannete täitmisel. Selleks peab notaril olema vastutuskindlustus.

Notarid on vastutavad ka distsiplinaarkorras.

Notarite ametitoimingute riikliku järelevalve eest vastutavad justiitsministeerium, Tšehhi Notarite Koda ja muud notarite kojad.

Kutseühingud

Iga piirkonnakohtu tööpiirkonnas ja Praha munitsipaalkohtu tööpiirkonnas seaduse alusel asutatud notarite kojad on avatud kõikidele asjaomases piirkonnas asuvatele notaritele. Notarite koda on juriidiline isik, millel on oma juhtorganid ja sissetulek.

Tšehhi Notarite Koda (Notářská komora ČR) on sõltumatu organisatsioon, kuhu kuuluvad notarite kojad. Tšehhi Notarite Koda on juriidiline isik, millel on oma juhtorganid ja sissetulek. Koja üheks ülesandeks on testamendiregistri pidamine ja haldamine. Testamendiregister on elektrooniline testamentide, pärandist ilmajätmise dokumentide ja kõnealuseid dokumente tühistavate dokumentide, testamenditäitjate nimetamise ning ametist tagandamise dokumentide eraõiguslik register. Tšehhi Notarite Koda peab ka pandiregistrit.

Õigusvaldkonna ametite korraldus: juristid

Advokaadid

Advokaadid peavad olema Tšehhi Advokatuuri (Česká advokátní komora) liikmed. Advokatuur on tsentraliseeritud valitsusväline organ ja vastutab kutseala reguleerimise eest.

Advokaatide osutatavad teenused on reguleeritud seadusega nr 85/1996 advokaatide (o advokacii) kohta.

Advokaatide ametisse nimetamine

Advokaadi kutsealal tegutsemise eeltingimuseks on registreerimine Tšehhi Advokatuuri (Česká advokátní komora) hallatavas advokaatide nimekirjas. Registrisse kandmiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja kandidaat peab vastama järgmistele tingimustele:

Advokaadi teenuseid võivad Tšehhi Vabariigis (Česko) osutada ainult:

Tšehhi Vabariigis on vaid üks advokaatide kategooria. Alles tegevuse käigus spetsialiseeruvad advokaadid ühele õigusvaldkonnale.

Advokaatide õigused ja kohustused

Isik saab advokaadiks advokaatide nimekirja kandmisel.

Ettevalmistus kutsealal tegutsemiseks toimub teise advokaadi juures advokaadi abina.

Advokaat kantakse nimekirja tähtajatult, ent advokaadi võib vastavalt seadusele või Tšehhi Advokatuuri otsuse alusel siiski ajutiselt ametist vabastada.

Advokaadina tegutsemise luba kaotab kehtivuse, kui advokaat arvatakse advokaatide nimekirjast välja seaduses ettenähtud alustel, nagu advokaadi surm, tema surnuks tunnistamine, töövõimetuks muutumine või teovõime piiramine, distsiplinaarkaristuse määramine advokaadi nimekirjast väljaarvamisel, tema suhtes väljakuulutatud pankrot või advokaadi enda taotlus nimekirjast väljaarvamiseks. Samuti võib advokaadi nimekirjast väljaarvamise otsustada Tšehhi Advokatuur.

Ametikohtade kokkusobimatus

Seaduses on sätestatud, et advokaat ei tohi advokaadina tegutsedes omada töö- või muid sarnaseid suhteid (v.a töötamine ülikooli õppejõuna) ning ta ei tohi tegeleda muu tegevusega, mis on vastuolus advokaadina tegutsemisega.

Tasustamine

Üldjuhul osutavad advokaadid klientidele õigusteenuseid tasu eest. Advokaat võib nõuda mõistlikku ettemaksu. Meetod, millega määratakse advokaadi tasu suurus õigusteenuste osutamise eest ning hüvitis kulutatud raha ja aja eest, on sätestatud üldaktides. Advokaadi tasu õigusteenuste osutamise eest reguleerib sisuliselt advokaadi ja kliendi vahel sõlmitud leping (lepinguline tasu). Kui lepingulist tasu ei ole määratud, määratakse tasu kooskõlas lepinguväliste tasude astmikku käsitlevate sätetega. Kui advokaadi on määranud õigusteenuseid osutama riik, maksab advokaaditasu riik.

Kutseühingud

Tšehhi Advokatuur, mis asub Prahas ja millel on filiaal Brnos, on kõikide advokaatide sõltumatu kutseühendus. Tal on oma juhtorganid ning ta annab välja kutsealaseid eeskirju, mille järgimine on advokaatidele kohustuslik ning mis avaldatakse Tšehhi Advokatuuri Teatajas.

Sellised eeskirjad on näiteks Tšehhi Vabariigi advokaatide kutse-eetika ja konkurentsieeskirjad.

Kutsealane vastutus

Advokaat vastutab kliendi ees kliendile õigusteenuste osutamise käigus advokaadi enda, tema töötaja või esindaja poolt põhjustatud kahjude eest. Advokaadil peab olema vastutuskindlustus.

Samuti vastutab advokaat distsiplinaarrikkumiste eest (oma kohustuste tõsise või korduva rikkumise eest).

Advokaatide andmebaas

Advokaatide nimekiri on kättesaadav Tšehhi Advokatuuri (Česká advokátní komora) veebisaidil. Advokaate saab lisaks asukohale otsida ka spetsialiseerumise ja keelteoskuse alusel.

Kas andmebaasi kasutamine on tasuta?

Jah, kasutamine on tasuta.

Õigusnõustajad

Tšehhi Vabariigis on ainult üks advokaatide kategooria.

Muud õigusvaldkonna ametid

Kohtutäiturid

Kohtutäitur on sõltumatu (svobodné) õigusspetsialist (právnické), kes tegeleb täitmisele pööramisega (exekuce) vastavalt täiteseadustikule (Exekuční řád). Kõik kohtutäiturid peavad kuuluma kohtutäiturite kotta (Exekutorské komora).

Kohtutäiturite tegevust reguleerib seadus nr 120/2001 kohtutäiturite ja täitmisele pööramise kohta (täiteseadustik).

Kohtutäiturid nimetab ametisse justiitsminister.

Tšehhi Vabariigis on kohtutäitur riigiteenistuja ning tema tegevust käsitatakse kohtuliku tegevusena.

Kohtutäituri kandidaat peab olema Tšehhi kodanik ja vastama järgmistele nõuetele:

Ametisse nimetamine ja ametiaeg

Pärast vande andmist nimetab justiitsminister kohtutäituri ametisse avaliku konkursi alusel. Ametisse nimetamisel saab kohtutäiturist kohtutäiturite koja liige. Kohtutäituriks saamiseks on vajalik töökogemus kohtutäituri abina (kohtutäituri büroos). Järgmises etapis saab isikust kohtutäituri kandidaat, kellel peab olema vähemalt kolmeaastane täitetegevuse kogemus ning kes peab sooritama kohtutäituri eksami, enne kui ta registreeritakse kohtutäiturite nimekirjas.

Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult, ent justiitsminister võib siiski kohtutäituri tegevuse peatada. Kohtutäitur, kelle tegevus on peatatud, ei tohi tegeleda ametitegevusega ning tema asemel nimetatakse ametisse asendaja. Asendaja nimetatakse ametisse ka ajavahemikuks, mil kohtutäitur ei saa muudel põhjustel (nt haiguse või puhkuse tõttu) ametitegevusega tegeleda.

Kohtutäituri ametiaeg lõpeb, kui kohtutäitur ei ole enam kohtutäiturite koja liige. Selle põhjuseks võib olla kohtutäituri surm, tema ametlikult surnuks tunnistamine, kohustuslik pensionile jäämine, Tšehhi kodakondsuse kaotamine, töövõimetus või teovõime piiramine.

Ametikohtade kokkusobimatus

Kohtutäituri ametikoht on kokkusobimatu mis tahes muu tasulise tegevusega, v.a kohtutäituri isikliku vara haldamine. Kohtutäitur võib siiski tegeleda tasulise akadeemilise, ajakirjandusliku, pedagoogilise, tõlke-, ekspert- või kunstilise tegevusega.

Tasustamine

Kohtutäitur saab täitetoimingute ja muu tegevuse eest tasu, mis koosneb peamiselt kohtutäituri tasust, hüvitisest ametitegevusega seoses kulutatud raha ja aja eest ning dokumentide kättetoimetamise tasust. Kohtutäituri tasu võib määrata kohtutäituri ja õigustatud isiku vahel sõlmitud lepingus. Sellise lepingu puudumisel määratakse tasu suurus vastavalt üldaktidele. Kohtutäituril on õigus nõuda mõistlikku ettemaksu ametitegevusega seotud kulude katteks.

Kutsealane vastutus

Kohtutäitur vastutab tema enda või tema töötajate poolt ametitegevuse käigus põhjustatud kahju eest. Kohtutäituril peab olema vastutuskindlustus.

Samuti on kohtutäiturid ja kohtutäituri kandidaadid distsiplinaarkorras vastutavad seaduses ettenähtud kohustuste rikkumise või tõsise või korduva ametiväärikuse rikkumise eest.

Lisateavet leiab kohtutäiturite koja veebisaidilt (Exekutorská komora ČR).

Õigusteenuseid tasuta pakkuvad organisatsioonid

Paljud valitsusvälised organisatsioonid pakuvad üldsusele õigusabi erinevates valdkondades: näiteks keskkonnaalane õigusteenus (Ekologický právní servis) ja inimõigustealane õigusteenus (luridicum remedium).

Teatavatel juhtudel osutab Tšehhi Advokatuur tasuta õigusabi.

Tšehhi Advokatuur pakub tasuta nõustamist täiteküsimustes.

Viimati uuendatud: 13/05/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.