Õigusvaldkonna ametid

Horvaatia

Sisu koostaja:
Horvaatia

Õigusasutuste töötajad

Õigusasutuste töötajad on kohtuametnikud, avalikud teenistujad ja abitöötajad.

Kohtunikud (suci; ains. sudac)

Kohtunikud on alalise ametikohaga kohtutöötajad. Kohtunikuks nimetatav isik peab olema Horvaatia kodanik.

Esimese astme kohtu (općinski sud), kaubanduskohtu (trgovački sud) või halduskohtu (upravni sud) kohtunikuks võib nimetada riikliku kohtuametnike kooli (Državna škola za pravosudne dužnosnike) lõpetanud isiku või isiku, kes juba täidab kohtuniku ülesandeid.

Maakonnakohtu (županijski sud) kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtuametnikuna vähemalt 10 aastat.

Horvaatia Vabariigi kõrgema väärteoasjade kohtu (Visoki prekršajni sud Republike Hrvatske), Horvaatia Vabariigi kõrgema kaubanduskohtu (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske) ja Horvaatia Vabariigi kõrgema halduskohtu (Visoki upravni sud Republike Hrvatske) kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtus 12 aastat.

Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu (Vrhovni sud Republike Hrvatske) kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt 15 aastat kohtuametniku, advokaadi või notarina või õigusteaduse õppejõuna ülikoolis (viimasel juhul arvestatakse töökogemust alates riikliku advokaadieksami sooritamisest) või kes on tuntud jurist, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami, kellel on vähemalt 20aastane töökogemus ning kes on tõestanud oma pädevust konkreetses õigusvaldkonnas ning kutse- ja akadeemilises tegevuses.

Kohtute seadus (Zakon o sudovima)
Riikliku kohtute nõukoja seadus (Zakon o Državnom sudbenom vijeću)
Kohtunike ja teiste kohtuametnike töötasu seadus (Zakon o plaćama sudaca i drugih pravosudnih dužnosnika)

Kohtutöötajad

Ametialaste kantselei ja tehniliste ülesannete täitmiseks vajaliku kohtu avalike teenistujate ja abitöötajate arvu määrab justiitsminister.

Avalike teenistujate ja abitöötajate töötamist kohtutes, praktikat, riikliku erialaeksami korraldust, meetodit ja programmi, nende töötasusid ja muid tööalaseid õigusi, kohustusi ja ülesandeid ning vastutust ametialaste rikkumiste eest reguleerivad avalike teenistujate ja abitöötajate tööõigusnormid ja tööõiguse üldnormid.

Kohtute vabu ametikohti võib täita üksnes justiitsministri heakskiidul.

Avalike teenistujate ja abitöötajate töölevõtmisel kohtutesse tuleb arvestada vähemusrahvuste esindatust.

Määrused kohtu avalike teenistujate ja abitöötajate haridusnõuete kohta võtab vastu justiitsminister.

Kohtunõunikud (sudski savjetnici; ains. sudski savjetnik), kohtu vanemnõunikud (viši sudski savjetnici; ains. viši sudski savjetnik) ja kohtu vanemnõunikud-spetsialistid (viši sudski savjetnici – specijalisti; ains. viši sudski savjetnik – specijalist)

Kohtunõunikuna võib töötada isik, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal ning kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami.

Kohtu vanemnõuniku või Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu nõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt kaks aastat kohtunõunikuna või prokuröri nõunikuna või kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel vähemalt viis aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Kohtu vanema erinõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt neli aastat kohtunõunikuna või prokuröri nõunikuna või kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel kaheksa aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu vanemnõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt neli aastat kohtunõunikuna või prokuröri nõunikuna või kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami, või töötanud vähemalt kaheksa aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu vanema erinõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt kuus aastat kohtunõunikuna või prokuröri nõunikuna või kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel vähemalt kümme aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.

Kohtunõunike ja kohtu vanemnõunike volitused

Kohtunõunikud, kohtu vanemnõunikud ja kohtu vanemad erinõunikud osalevad kohtuistungitel ja võivad iseseisvalt teostada teatavaid menetlustoiminguid, hinnata tõendeid ja tuvastada asjaolusid. Menetluse pinnalt esitavad nad kohtunikule projekti, millele kohtunik oma otsuse tegemisel tugineb, ning kohtuniku loal avaldavad nad vastuvõetud otsuse.

Vastavalt kehtivale kohtute seadusele on kohtunõunikel, kohtu vanemnõunikel ja kohtu vanematel erinõunikel õigus menetleda asju ja esitada otsuste projekte:

  1. tsiviilvaidlustes, mille esemeks olev rahaline nõue või hüvitisenõue ei ületa 100 000,00 Horvaatia kunat (HRK), ning kaubandusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 500 000,00 Horvaatia kunat;
  2. kollektiivlepingutest tulenevates töövaidlustes;
  3. haldusvaidlustes küsimuste üle, mis otsustatakse analoogses vaidluses tehtud lõplikult jõustunud kohtuotsuse alusel, avalik-õiguslike isikute tegude või tegematajätmiste suhtes esitatud kaebuste üle ning haldusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 100 000,00 Horvaatia kunat;
  4. täitemenetlustes;
  5. pärimismenetlustes;
  6. kinnistusraamatu menetlustes;
  7. väärteomenetlustes;
  8. hagita menetlustes, välja arvatud teovõime piiramise menetlused, kaasomandi lõpetamise menetlustes, piiride kindlaksmääramise menetlustes ja menetlustes, mis toimuvad perekonnaseaduse (Obiteljski zakon) alusel;
  9. registreerimismenetlustes;
  10. lühendatud maksejõuetusmenetlustes;
  11. seoses kohtumenetluse kuludega.

Kohtunõunikel, kohtu vanemnõunikel ja kohtu vanematel erinõunikel on õigus teha toiminguid ja otsuseid teatavates menetlustes, mille puhuks see õigus on neile konkreetselt seadusega ette nähtud.

Teise astme menetlustes ja erakorraliste õiguskaitsevahenditega seotud menetlustes annavad kohtunõunikud, kohtu vanemnõunikud ja kohtu vanemad erinõunikud aru menetluse käigu kohta ja koostavad otsuse projekti.

Kohtunikukandidaadid (sudački vježbenici; ains. sudački vježbenik)

Justiitsministeerium määrab igal aastal kohtutele teatava arvu praktikandikohti vastavalt riigieelarves selleks ette nähtud rahalistele vahenditele.

Kohtunikukandidaatide kohtutesse töölevõtmise tingimusi, nõudeid, kestust ja korraldust reguleeritakse eraldi seadusega.

Eksperdid (stručni suradnici; ains. stručni suradnik)

Kohtutel võib olla ka töötajaid, kes on omandanud asjakohase kutsehariduse või esimese või teise taseme kõrghariduse ja kellel on vajalikud töökogemused defektoloogia, sotsioloogia, haridusteaduse, majandusteaduse, raamatupidamise ja finantsarvestuse alal või muudes asjaomastes valdkondades.

Eksperdid ja eksperdiabid (stručni pomoćnici; ains. stručni pomoćnik) abistavad kohtunikke kohtuasjades, mille puhul on vaja eksperditeadmisi.

Kohtukaasistujad (suci porotnici; ains. sudac porotnik)

Kohtukaasistujad on Horvaatia kodanikud, kes osalevad teatavates menetlustes kohtuistungil ning kes ei täida oma tavatöökohal kohtuniku ülesandeid. Siiski on nad kohtukoosseisu osana kohtunikega võrdsed, kui kriminaalmenetluses teatavas küsimuses otsus langetada tuleb.

Kohtukaasistujaks võib määrata isiku, kes on Horvaatia kodanik ja võimeline selles ametis töötama.

Kohtukaasistujad nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja neid võib sellesse ametisse pärast ametiaja lõppemist tagasi nimetada.

Esimese astme kohtute (općinski sud) ja maakonnakohtute kaasistujad nimetab ametisse maakogu (županijska skupština) ja Zagrebis Zagrebi linnavolikogu (Gradska skupština Grada Zagreba), kellele võivad kandidaate esitada valla- ja linnavolikogud, ametiühingud, tööandjate liit ja Horvaatia majanduskoda.

Enne kohtukaasistujate nimetamist tuleb ära kuulata vastava kohtu esimehe arvamus esitatud kandidaatide kohta.

Kohtu haldusdirektor (ravnatelj sudske uprave)

Üle 15 kohtunikuga kohtul on haldusdirektor.

Kohtu haldusdirektor abistab kohtu esimeest kohtu haldusega seotud ülesannetes, eeskätt järgmises:

  • kohtu personali kavandamise ja juhtimisega seotud eriülesanded;
  • kohtu avalike teenistujate ja abitöötajate töö korraldamine ja nende tulemuslikkuse jälgimine;
  • kohtu avalike teenistujate ja abitöötajate koolitamine ja selle kavandamine;
  • kohtu hoone, ruumide ja töövahendite haldamine ning seonduvad investeeringud;
  • iga-aastase hankeplaani koostamine ja kooskõlastamine vastavalt õigusele ja kohtu vajadustele;
  • riigihankemenetluste korraldamine;
  • kohtu finants- ja majandustegevuse järelevalve ning haldus- ja tehniliste toeülesannete täitmine;
  • kohtu eelarve- ja omavahendite haldamine ja nende kasutamise jälgimine;
  • kohtu haldamisega seotud projektide ettevalmistamises ja teostamises osalemine ning nende elluviimise järelevalve;
  • kohtu tööga seotud statistika nõuetekohase ja õigeaegse koostamise kindlustamine;
  • koostöö kohalike ja piirkondlike ametiasutustega seadmete ostmisel ja vahendite hankimisel kohtu eriotstarbeliseks tegevuseks;
  • muude talle kohtu esimehe määratud ülesannete täitmine.

Kohtu haldusdirektor annab oma tööst aru kohtu esimehele.

Kohtu haldusdirektoriks võib määrata isiku, kellel on akadeemiline kraad õigusteaduses või integreeritud esimese/teise astme kõrgharidus õigusteaduse erialal või akadeemiline kraad või erialane kõrgem kutseharidus majandusteaduse valdkonnas ning vähemalt viis aastat erialase töö kogemust.

Kohtu kõneisik (glasnogovornik suda)

Kohtul on kõneisik.
Kõneisikuks on kohtunik, kohtunõunik või muu isik, kelle määrab kohtu esimees vastavalt aastasele tööplaanile.

Maakonnakohtu esimees võib määrata ühe oma kohtu kohtuniku nii selle kohtu kui ka kõikide selle tööpiirkonda kuuluvate esimese astme kohtute (općinski sud) kõneisikuks. Nimetada võidakse ka kõneisiku asetäitja.

Kohtu kõneisik annab teavet kohtu töö kohta kooskõlas kohtute seaduse, kohtute kodukorra (Sudski poslovnik) ning teabevabaduse seadusega (Zakon o pravu na pristup informacijama).

Prokurörid (državni odvjetnici; ains. državni odvjetnik)

Horvaatia Vabariigi peaprokuröri (Glavni državni odvjetnik Republike Hrvatske) ametisse võib nimetada isiku, kes täidab Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitjaks (zamjenik Glavnog državnog odvjetnika Republike Hrvatske) saamise üld- ja eritingimused.

Maakonnaprokurörid (županijski državni odvjetnici) valitakse prokuröride, peaprokuröri asetäitjate, eriprokuratuuris töötavate asetäitjate ning oma ülesandeid vähemalt kahe aasta vältel täitnud maakonnaprokuröri abide hulgast.

Maakonnaprokurörid nimetab Horvaatia Vabariigi peaprokuröri ettepanekul neljaks aastaks ametisse prokuratuurinõukogu (Državnoodvjetničko vijeće) pärast seda, kui Horvaatia Vabariigi prokuratuuri kollegiaalne organ (Kolegij Državnog odvjetništva Republike Hrvatske) on selle kohta arvamuse esitanud.

Munitsipaalprokurörid (općinski državni odvjetnici) valitakse prokuröride ja prokuröri asetäitjate seast.

Munitsipaalprokurörid nimetatakse ametisse neljaks aastaks Horvaatia Vabariigi peaprokuröri ettepanekul ja pärast seda, kui maakonnaprokuratuuri kollegiaalne organ ja maakonnaprokurör on selle kohta arvamuse esitanud.

Prokuröri asetäitjad (zamjenici državnog odvjetnika)

Prokuröri asetäitjad nimetatakse ametisse sellisel viisil, sellistel tingimustel ja sellise menetlusega, millega tagatakse nende erialateadmised, sõltumatus ja sobivus prokuröri ülesannete täitmiseks.

Prokuröri asetäitja ametisse võib määrata Horvaatia kodaniku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning vastab prokuratuurinõukogu seaduses (Zakon o državnoodvjetničkom vijeću) sätestatud eritingimustele.

Munitsipaalprokuröri asetäitja ametisse võib nimetada isiku, kes on lõpetanud riikliku kohtuametnike kooli.

Maakonnaprokuröri asetäitja ametisse võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuametis vähemalt 10 aastat.

Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitja ametisse võib nimetada isiku, kes on vähemalt 15 aastat tegutsenud kohtuniku, advokaadi või notarina või õigusteaduse õppejõuna ülikoolis, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami (viimasel juhul arvestatakse töökogemust alates advokaadieksami läbimisest), või kes on tuntud jurist, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami, kellel on vähemalt 20aastane töökogemus ning kes on tõestanud oma pädevust konkreetses õigusvaldkonnas ning kutse- ja akadeemilises tegevuses.

Kõrgema astme prokuratuuri võib prokuröri asetäitja ametisse nimetada isiku, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele ja kes sai viimasel tööalasel hindamisel hinnanguks vähemalt „täidab tööülesandeid edukalt“.

Prokuratuuri määratakse üks või mitu prokuröri asetäitjat, kes täidavad seal oma ülesandeid alaliselt.

Prokurörid ja prokuröri asetäitjad peavad käituma viisil, mis ei kahjustaks nende enda mainet, ei õõnestaks prokuratuuri mainet ega seaks kahtluse alla nende erapooletust või prokuratuuri sõltumatust ja iseseisvust.

Kui prokurör või prokuröri asetäitja täidab esindusülesandeid või suhtleb riigiametite ja juriidiliste isikutega, peab ta järgima õiguslikkuse, professionaalsuse ja erapooletuse põhimõtteid ning pidama kinni konkreetsete menetlustega seotud tähtaegadest ja prioriteetsuse reeglitest asjade lahendamisel.

Kui prokurör või prokuröri asetäitja ilmub menetluse käigus kohtusse või haldusasutusse, peab ta austama ja kaitsma asjaomase kohtu või asutuse väärikust, enda isiklikku väärikust ning prokuratuuri väärikust.

Prokurör või prokuröri asetäitja peab säilitama oma ülesannete täitmisel saadud ja seadustes ametlike saladustena määratlemata andmete ning poolte ja muude osalejate eraelu ja perekonnaeluga seotud teabe privaatsust, kui see ei kujuta endast süütegu, ning peab hoidma saladuses kõik andmed, mis ei kuulu üldkasutusse.

Prokurör või prokuröri asetäitja ei tohi kuuluda poliitilisse erakonda ega poliitikas osaleda.

Horvaatia Vabariigi peaprokuröri, Horvaatia Vabariigi peaprokuröri asetäitjaid, prokuröre ja prokuröri asetäitjaid ei saa lugeda vastutavaks õiguslike arvamuste eest, mida on avaldatud seoses juhtumiga, millega nad tegelevad, välja arvatud juhul, kui on rikutud seadusi ja pandud toime süütegu.

Prokuröri nõunikud (Državnoodvjetnički savjetnici)

Prokuröri nõunikud, prokuröri vanemnõunikud (viši državnoodvjetnički savjetnici) ja prokuröri vanemad erinõunikud (viši državnoodvjetnički savjetnici – specijalisti) abistavad prokuröri ja tema asetäitjat nende töös, koostavad otsuste projekte, registreerivad aruandeid, esildisi ja üksikisikute avaldusi, täidavad muid seadustes ja rakendusaktides ette nähtud eriülesandeid kas sõltumatult või järelevalve all ning kooskõlas prokuröri ja tema asetäitja juhistega.

Prokuratuuri kriminaalosakonnas võivad nad esitada süüdistusi selliste süütegudega seotud menetlustes, mille eest karistatakse trahvi või kuni viieaastase vabadusekaotusega.

Prokuratuuri tsiviil- ja haldusosakonnas võivad nad järgmistel juhtudel ilmuda kohtusse ja haldus- või muudesse asutustesse pädeva prokuröri väljastatud konkreetse volikirja alusel:

  • munitsipaalprokuratuuris: vaidlustes, kus käsitletav rahasumma ei ületa 100 000,00 Horvaatia kunat;
  • maakonnaprokuratuuris: vaidlustes, kus käsitletav rahasumma ei ületa 500 000,00 Horvaatia kunat.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo (Ured za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta) – USKOK

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo on eriprokuratuur, mis hõlmab kogu Horvaatiat ning tegeleb korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudega.

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo
Gajeva 30a
10 000 Zagreb

Tel. +385 4591 874
Faks: + 385 1 4591 878

E-post: tajnistvo@uskok.dorh.hr
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise büroo seadus (Zakon o Uredu za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta)

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise büroo (USKOK) direktor

USKOKi tööd juhib direktor, kelle nimetab ametisse peaprokurör pärast seda, kui nii Horvaatia justiitsminister kui ka Horvaatia Vabariigi prokuratuuri kollegiaalne organ on selle kohta arvamuse esitanud. Direktor nimetatakse ametisse neljaks aastaks ning teda võib sellesse ametisse uuesti nimetada.

Õiguselukutse esindajad, kes pakuvad sõltumatut ja iseseisvat teenust

Õiguselukutse esindajad, kes pakuvad füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusabi nende õiguste ja seaduslike huvide kaitsmisel, on iseseisvad ja sõltumatud teenuseosutajad.

Advokaadid (odvjetnici; ains. odvjetnik)

Advokaadid võivad pakkuda igasugust juriidilist abi.

Eelkõige võivad nad anda õigusnõu, koostada dokumente (lepinguid, testamente, avaldusi jne) ning valmistada ette hagiavaldusi, kaebusi, vaideid, avaldusi, taotlusi, erakorraliste õiguskaitsevahendite taotlusi ja muid esitisi ning esindada oma kliente.

Nad võivad teha oma kutsetööd iseseisvalt või advokaadibüroo või advokaadiühingu kaudu ning nad ei tohi teha toiminguid, mis on advokaadi maine ja sõltumatuse mõistes sobimatud.

Advokaadid peavad tagama kogu oma klientide antud ning nende esindamise käigus muul viisil saadud teabe konfidentsiaalsuse. Selle konfidentsiaalsuse peavad tagama ka kõik muud isikud, kes advokaadibüroos töötavad või on töötanud.

Advokaadil on õigus tasule õigusteenuste eest ning hüvitisele tehtud töö tõttu kantud kulude eest kooskõlas Horvaatia advokatuuri (Hrvatska odvjetnička komora) kehtestatud ja justiitsministri heakskiidetud tariifistikuga.

Kui advokaat kaitseb kedagi ex officio, määrab sellise töö eest makstava tasu suuruse justiitsministeerium.

Maakonnakohtus (županijski sud) võib kostjat esindada ainult advokaat, kusjuures süütegude puhul, mille eest võib määrata pikaajalise vangistuse, võib ex officio määratud või riigi vahenditest tasutav kaitsja olla üksnes advokaat, kes on töötanud advokaadina või õigusasutuses ametnikuna vähemalt kaheksa aastat.

Advokaat peab oma klientidele esitama oma teenuste eest arve. Volikirja tühistamise või tagasivõtmise korral peab advokaat esitama arve 30 päeva jooksul alates volikirja tühistamisest või tagasivõtmisest.

Advokaat peab olema Horvaatia advokatuuri liige. Advokatuur on sõltumatu ja iseseisev juriidilise isiku tunnustega organisatsioon. Horvaatia advokatuur esindab kogu Horvaatia Vabariigi advokatuuri.

Õigus töötada Horvaatia Vabariigis advokaadina tekib pärast advokaatide nimekirja kandmist.

Horvaatia advokatuur
Koturaška 53/II
10 000 Zagreb

Tel. +385 1 6165 200
Faks: +385 1 6170 686

hok-cba@hok-cba.hr
http://www.hok-cba.hr/
Advokaadiseadus

Notariteenus

Notarid (javni bilježnici; ains. javni bilježnik)

Notarid on isikud, kellel on üldsuse usaldus ja kelle nimetab ametisse justiitsminister pärast Horvaatia notarite koja (Hrvatska javnobilježnička komora) korraldatud konkurssi.

Nad on kvalifitseeritud juristid, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja riikliku notarieksami ning kellel on olemas vajalik kogemus. Nad on sõltumatud ja iseseisvad avaliku teenuse osutajad ja klientide palgatud erapooletud eksperdid.

Neil on volitused järgmiseks:

  • koostada ja anda välja notariaalseid akte, mis on avalikud dokumendid tehingute ja avalduste kohta, millel poolte õigused põhinevad;
  • koostada ja anda välja notariaalselt tõestatud dokumente tehingute kohta, mida nad on teinud või mille juures nad viibisid;
  • koostada ja anda välja notariaalmärkeid asjaolude kohta, mille tunnistajaks nad ise on olnud;
  • võtta turvaliseks hoiustamiseks vastu dokumente, raha, väärtpabereid ja väärtesemeid, et need teistele isikutele või pädevatele asutustele üle anda (notariaalne hoiustamine);
  • kinnitada (tõestada) eraõiguslikke dokumente;
  • teha toiminguid ja langetada otsuseid pärimismenetlustes kohtu määratud usaldusisikuna;
  • viia ametliku dokumendi alusel läbi täitemenetlusi;
  • esindada oma kliente kohtu ja muude avalike asutuste ees, kuid ainult juhul, kui küsimus puudutab otseselt üht nende dokumentidest.

Asjaolu, et pooled ei saa pärimismenetluses muuta kohtualluvust, tähendab, et nad ei saa valida usaldusisikuks konkreetset notarit.

Kui notar esindab poolt kohtu või muu avaliku asutuse ees, on tal advokaadi õigused ja kohustused.

Notar ei või ilma mõjuva põhjuseta keelduda ametikohustuste täitmisest ning ta peab hoidma saladuses kogu teavet, mille ta saab oma tööülesannete täitmise käigus.

Notaril on õigus notaritasudele ja oma pädevusalas tehtud ametlike toimingute kulude hüvitamisele kooskõlas notarite ajutise tasumäära eeskirjadega (Pravilnik o privremenoj javnobilježničkoj tarifi), notarite tasustamise ja kulude hüvitamise eeskirjadega, kui notar tegutseb pärimismenetlustes kohtu määratud usaldusisikuna (Pravilnik o visini nagrade i naknade troškova javnog bilježnika kao povjerenika suda u ostavinskom postupku), ning eeskirjadega notarite tasustamise ja kulude hüvitamise kohta täitemenetlustes (Pravilnik o nagradama i naknadi troškova javnih bilježnika u ovršnom postupku).

Horvaatia Vabariigi notarid peavad astuma Horvaatia notarite koja liikmeks.

Notarite töö üle teevad oma vastavates pädevusalades järelevalvet Horvaatia notarite koda ja justiitsministeerium.

Kui notar töötab kohtu määratud usaldusisikuna pärimismenetluses, teeb tema üle järelevalvet kohus, kes talle selle töö määras.

Horvaatia notarite koda
Koturaška 34/II
10 000 Zagreb

Tel. +385 1 4556 566
Faks: +385 1 4551 544

E-post: hjk@hjk.hr
http://www.hjk.hr/Uredi
Notariaadiseadus (Zakon o javnom bilježništvu)
Notarite tasu seadus (Zakon o javnobilježničkim pristojbama)

Kohtuakadeemia

Kohtuakadeemia on sõltumatu avalik asutus, kes pakub kandidaatidele formaalharidust ja väljaõpet, mis on vajalik selleks, et täita kohtulikke ülesandeid sõltumatult, vastutustundlikult ja iseseisvalt, kutseharidust kandidaatidele, kohtuametite nõunikele ja muudele kohtutöötajatele ning täiendõpet kohtuametnikele. Kohtuakadeemiat juhib direktor ja haldab juhtorgan, kuhu kuulub üheksa liiget. Kohtuakadeemia õppejõud on kvalifitseeritud töötajad, kes valitakse kohtunike, prokuröride ja prokuröri asetäitjate, kõrgharidustaseme õppejõudude ja vajaduse korral muude ametialade esindajate hulgast.

Kohtuakadeemias edendatakse aktiivselt rahvusvahelist koostööd ning akadeemia võtab kasusaaja või osalejana osa Euroopa Liidu projektidest. Nende projektide eesmärk on tugevdada kohtuakadeemiat institutsioonina ja tagada selle sihtrühmade kutsealane areng.

Kohtuakadeemiat käsitlev seadus (Zakon o Pravosudnoj akademiji)

Riiklik kohtute nõukoda (Državno sudbeno vijeće)

Riiklik kohtute nõukoda on sõltumatu ja iseseisev organ, kes tagab kohtuvõimu sõltumatuse ja iseseisvuse Horvaatia Vabariigis. Nõukoda otsustab sõltumatult – kooskõlas põhiseaduse ja seadustega – kohtunike ja kohtute esimeeste ametisse nimetamise, edutamise, üleviimise, ametist vabastamise ja distsiplinaarkaristuste üle, välja arvatud Horvaatia Vabariigi kõrgeima kohtu esimehe puhul. Riiklikul kohtute nõukojal on 11 liiget, kellest seitse on kohtunikud, kaks ülikoolide õigusteaduse õppejõud ja kaks parlamendi liikmed, neist üks parlamendi opositsiooni esindaja.

Zakon o državnom sudbenom vijeću)" target="_blank">Riikliku kohtute nõukoja seadus (Zakon o državnom sudbenom vijeću)

Prokuröride nõukogu (Državnoodvjetničko vijeće)

Prokuröride nõukogu on sõltumatu ja iseseisev organ, kes tagab prokuröride sõltumatuse ja iseseisvuse Horvaatia Vabariigis.

Nõukogu vastutab prokuröri asetäitjate ning maakonna- ja munitsipaalprokuröride ametisse nimetamise ja ametist vabastamise, prokuröri asetäitjate distsiplinaarvastutust käsitlevate menetluste korraldamise ja otsuste langetamise, prokuröri asetäitjate üleviimise, prokuröride ja prokuröri asetäitjate varade deklaratsioonide haldamise ja kontrollimise ning muude ülesannete täitmise eest kooskõlas seadusega.

Nõukojal on 11 liiget, kellest seitse on prokuröri asetäitjad, kaks ülikoolide õigusteaduse õppejõud ja kaks parlamendi liikmed, neist üks parlamendi opositsiooni esindaja.

Prokuröride nõukogu liikmed valitakse neljaks aastaks ning kedagi ei või valida enam kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Prokuröride nõukogu seadus (Zakon o Državnoodvjetničkom vijeću)

Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus (Ustavni sud Republike Hrvatske)

Konstitutsioonikohtu loomine, korraldus ja pädevus on sätestatud Horvaatia Vabariigi põhiseaduses (Ustava Republike Hrvatske) ning Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohut käsitlevas konstitutsioonilises seaduses (Ustavni zakon o Ustavnom sudu Republike Hrvatske). 
Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus koosneb 13 kohtunikust, kelle valib ametisse Horvaatia Vabariigi parlament kahekolmandikulise häälteenamusega (arvestades parlamendi liikmete koguarvu). Kohtunikud valitakse silmapaistvate õigusekspertide, eelkõige kohtunike, prokuröride, advokaatide ja ülikoolide õigusteaduse õppejõudude hulgast ning konstitutsioonilises seaduses kehtestatud menetluse ja viisi kohaselt. Konstitutsioonikohtu kohtuniku ametiaeg on kaheksa aastat ja seda võib erandkorras kuni kuue kuu võrra pikendada, kui ametiaeg peaks lõppema enne seda, kui uus kohtunik on ametisse nimetatud või endise kohtuniku ülesanded üle võtnud. Konkursi kohtunikele konstitutsioonikohtusse kandideerimiseks kuulutab välja ning kandidaadid esitab valimiseks Horvaatia Vabariigi parlamendile parlamendikomisjon, kes vastutab põhiseadusega seotud küsimuste eest. Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus valib kohtu esimehe, kelle ametiaeg kestab neli aastat. 
Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohut käsitlevas konstitutsioonilises seaduses on kehtestatud tingimused ja menetlus konstitutsioonikohtu kohtunike valimiseks ja nende ametiaja lõpetamiseks, tingimused ja tähtajad menetluse algatamiseks, et hinnata mõne seaduse põhiseaduslikkust ning muu õigusnormi põhiseaduslikkust ja õiguspärasust, konstitutsioonikohtu menetlus ja tema otsuste õiguslik mõju, põhiseadusega tagatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ning muud konstitutsioonikohtu töö tegemise ja ülesannete täitmise jaoks olulised küsimused. 
Konstitutsioonikohus tagab Horvaatia Vabariigi põhiseaduse järgimise ja kohaldamise ning tugineb oma tegevuses põhiseadusele ja Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohut käsitlevale konstitutsioonilisele seadusele. 
Konstitutsioonikohus on sõltumatu kõigist riigiasutustest ning otsustab autonoomselt, kuidas kasutada oma toimimise tagamiseks tema jaoks riigieelarves ette nähtud rahalisi vahendeid kooskõlas kohtu aastaeelarve ja seadustega. Konstitutsioonikohtu sisekorraldust reguleerib Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohtu kodukord. Konstitutsioonikohtu töö on avalik ja selle kohtunikel on samasugune puutumatus nagu Horvaatia parlamendi liikmetelgi.

Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus
Trg Svetoga Marka 4
10 000 Zagreb

Tel. +385 1 640 02 50
Faks: +385 1 455 10 55

E-post: Ustavni_sud@usud.hr
https://www.usud.hr/

Viimati uuendatud: 11/01/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.