Seaduslik lastega välismaale suundumine või sinna elama asumine

Sloveenia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?

Vanem võib lapse seaduslikult teise riiki viia teise vanema nõusolekuta, kui sellelt teiselt vanemalt on ära võetud tema vanema õigused või ta on tunnistatud teovõimetuks. Kui ühelt vanemalt on ära võetud tema vanema õigused või ta on tunnistatud teovõimetuks, on vanema õigused vaid teisel vanemal (abielu- ja perekonnasuhteid käsitleva seaduse (Zakon o zakonski zvezi in družinskih razmerjih) artikkel 115).

2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?

Teise vanema nõusolek lapse teise riiki viimiseks on alati nõutav, välja arvatud juhul, kui vanema õigused on ainult esimesel vanemal.

Abielu- ja perekonnasuhteid käsitleva seaduse kohaselt kuuluvad vanema õigused ühiselt nii isale kui ka emale (artikli 4 lõige 3).

Vanemad kasutavad oma vanema õigusi ühisel kokkuleppel, lähtudes lapse huvidest (abielu- ja perekonnasuhteid käsitleva seaduse artikli 113 lõige 1). Vanema õiguste kasutamine hõlmab otsuse tegemist selle kohta, millises riigis laps elab.

Kui vanemad ei ela koos ja ei vastuta koos lapse hooldamise ja kasvatamise eest, teevad nad mõlemad ühisel kokkuleppel ja lapse huvidest lähtuvalt (abielu- ja perekonnasuhteid käsitleva seaduse artikli 113 lõige 2) otsuse sellistes küsimustes, millel on märkimisväärne mõju lapse arengule; need küsimused hõlmavad lapse ümberpaigutamisest teise riiki.

3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?

Kui vanemad ei jõua kokkuleppele vanema õiguste kasutamises, aitab neil kokkuleppele jõuda sotsiaaltöökeskus. Nimetatud keskus aitab vanematel jõuda kokkuleppele ka siis, kui nad ei suuda leida üksmeelt küsimustes, millel on märkimisväärne mõju lapse arengule, ning kui nad ei ela koos ega vastuta mõlemad lapse hooldamise ja kasvatamise eest.

Kui lapsevanemad ei suuda jõuda isegi sotsiaaltöökeskuse abiga kokkuleppele küsimustes, mis mõjutavad märkimisväärselt lapse arengut, teeb asjas otsuse kohus hagita menetluse raames ühe või mõlema vanema taotluse alusel. Taotlusele tuleb lisada pädeva sotsiaaltöökeskuse tõend, milles kinnitatakse, et vanemad üritasid jõuda vanema õiguste kasutamise küsimuses kokkuleppele selle sotsiaaltöökeskuse abiga. Enne kui kohus teeb otsuse, peab ta küsima sotsiaaltöökeskuse arvamust lapse huvide kohta. Lisaks võtab kohus arvesse ka lapse arvamust, kui seda väljendab laps ise või teeb seda lapse nimel isik, keda laps usaldab ja kelle ta on ise välja valinud, tingimusel et laps on võimeline mõistma sellise arvamuseavalduse tähendust ja tagajärgi.

Eespool esitatud eeskirjad tulenevad abielu- ja perekonnasuhteid käsitleva seaduse artiklist 113.

4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.

Kui lapse ajutise ümberpaigutamisega seoses kerkib päevakorda lapse arengule avalduva märkimisväärse mõju küsimus, siis kohaldatakse ajutise ümberpaigutamise korral samu eeskirju nagu pikemaks ajaks ümberpaigutamise korral.

Viimati uuendatud: 05/03/2018

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta