Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Seaduslik lastega välismaale suundumine või sinna elama asumine

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?

Eriti oluliste küsimuste eest vastutavad mõlemad vanemad (tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklid 1901, 1902, 1911 ja 1912).

Kui vanemad lähevad lahku (lahutavad või lõpetavad kooselu), jäävad eriti oluliste küsimuste eest vastutavaks mõlemad (tsiviilseadustiku artikli 1906 lõige 1), välja arvatud juhul, kui kohus otsustab põhjendatult, et vastutus peaks jääma ainult ühele vanemale, või kui vastutuse jagamine ei ole lapse parimates huvides (tsiviilseadustiku artikli 1906 lõige 2).

Eriti olulisi küsimusi ei ole täpselt kindlaks määratud. Tegemist on küsimustega, mis hõlmavad teatavaid kindlaid lapse elu aspekte, või tõsiste ja harvaesinevate eksistentsiaalsete küsimustega, mis on seotud lapse põhiõigustega.

Lapse elukoha määramine või valimine, st tema elukoha üle otsustamine on eriti oluline küsimus. Selle otsuse tegemise eest vastutavad mõlemad vanemad. Kui vanemad ei jõua selles küsimuses kokkuleppele, määrab lapse elukoha kohus (tsiviilseadustiku artikli 1906 lõige 5).

Seega võib üks vanem viia lapse teise vanema nõusolekuta seaduslikult teise riiki ainult juhul, kui tal on lapse ainuhooldusõigus või kui lapse elukoha on kindlaks määranud või seda on muutnud kohus, kes on lubanud lapse teise riiki viia.

2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?

Nõusolek on vajalik, kui vanematel on ühine hooldusõigus. See üldreegel on sätestatud tsiviilseadustiku artikli 1906 lõikes 1.

3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?

Kui üks vanem ei anna lapse teise riiki viimiseks nõusolekut ja vanematel on ühine hooldusõigus, saab lapse teise riiki viia ainult kohtu otsusega (tsiviilseadustiku artikli 1906 lõige 5).

Sellisel juhul tuleb pöörduda sellisesse territoriaalse pädevusega kohtusse või kohtumajja, mis on pädev lahendama perekonna- ja alaealiste asju (vt kohtukorralduse seaduse nr 62/2013 artiklid 122–125); menetlus toimub vormis, mis on sätestatud tsiviileestkoste menetlusi reguleerivates normides, mis on kinnitatud seadusega nr 141/2015 (vt selle artiklid 3, 9 ja 67).

4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid

Õigusteoorias ja kohtupraktikas ei ole ajutist äraviimist puhkuse või vaba aja veetmise eesmärgil peetud eriti oluliseks küsimuseks, kui äraviimine ei nõua lapse elukeskuse muutmist. Erandiks on äraviimine riikidesse, kus on käimas relvastatud konflikt või mis on märkimisväärselt ebaturvalised või kus levib pandeemia, mis seab ohtu lapse tervise ja turvalisuse.

Ravi tuleb aga pidada eriti oluliseks küsimuseks, mis nõuab mõlema vanema nõusolekut, olenevalt asjaomasest ravist ja selle võimalikust mõjust lapse põhiõigustele. See võib hõlmata ulatuslikke raviprotseduure (keemiaravi, eksperimentaalravi) või vajadust last saata, kuna ta ei mõista meditsiinitöötajate kasutatavat keelt või kuna meditsiinitöötajatel võib olla raske või võimatu lapselt sümptomite kohta täpset teavet saada, mistõttu vajatakse tõlkimist.

Juhul kui laps tuleb sellise olulise ravi saamiseks ajutiselt ära viia, laieneb mõlema vanema antud nõusolek lapse raviks ka lapse äraviimisele.

Vormid

Välismaalaste ja piiriteenistusel (Serviço de Estrangeiros e Fronteiras – SEF) on tüüpvormid, mida tuleb kasutada alaealiste äraviimise korral.

Need leiab järgmiste linkide alt: https://www.sef.pt/pt/pages/conteudo-detalhe.aspx?nID=73

Kohaldatavad õigusnormid

Tsiviileestkoste menetlusi reguleerivad normid

Tsiviilseadustik

Kohtukorralduse seadus

Märkus

Selles teabelehes esitatud teave ei ole Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti, kohtute ega muude üksuste ja asutuste jaoks siduv. Ehkki selles sisalduvat teavet ajakohastatakse korrapäraselt, tuleks alati tutvuda kehtivate õigusaktidega. Ka kohtupraktika tõlgendus võib aja jooksul muutuda.

Viimati uuendatud: 08/03/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.