Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?

Perekonnaseadustiku artikli 123 lõikes 2 on sätestatud vanematevaheliste lahkarvamuste lahendamise kord. Vanemad võivad pöörduda lepitaja poole või esitada hagi lapse elukoha järgsele piirkondlikule kohtule, kes lahendab vaidluse pärast vanemate ärakuulamist ja otsustab, kas konkreetseid asjaolusid arvesse võttes võib laps reisida välisriiki. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui kohus annab vanema asemel nõusoleku lapsele passi väljastamiseks või lapse välisriiki reisimiseks, võib lapse huvisid silmas pidades anda talle loa lahkuda riigist kindlaksmääratud ajaks ja konkreetsesse riiki või konkreetsetesse riikidesse. Kõrgeima kassatsioonikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei anta ühele vanemale luba viia laps Bulgaaria Vabariigist välja piiramatuks ajaks.

2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?

Selleks et üks vanem saaks lapse Bulgaaria territooriumilt ajutiselt välja viia, on vajalik teise vanema notariaalselt kinnitatud nõusolek või perekonnaseadustiku artikli 123 lõikes 2 sätestatud kohtu nõusolek lapse reisimiseks välisriiki. Nende tingimuste täitmist ei saa tõlgendada nõusolekuna lapse püsivalt teise riiki äraviimiseks.

Teise vanema nõusoleku saamiseks lapse alalise elukoha muutmiseks peavad vanemad sõlmima kokkuleppe, mille peab kinnitama kohus, või tehakse kohtuotsus, millega antakse lapse hooldusõigus lapse elukohta muuta soovivale vanemale, ning nõusolekus/kohtuotsuses tuleb ära märkida vanema ja lapse tulevane elukohariik ning kindlaks määrata lapse ja teise vanema vaheline suhtluskord, arvestades asjaolu, et vanem ja laps hakkavad elama eri riikides. Kohtu kinnitatud kokkulepe või kohtuotsus tagab, et lapse parimad huvid oleksid kaitstud ning teise riiki kolimine ei takista lapsel säilitada kontakti teise vanemaga.

3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?

Vt vastus esimesele küsimusele.

4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.

Esimesel juhul on välisriiki reisimiseks vajalik vabas vormis koostatud nõusolek. Teisel juhul on vajalik kohtu poolt kinnitatud vanemate kokkulepe või kohtuotsus, millega antakse lapse hooldusõigus lapse elukohta muuta soovivale vanemale, ning nõusolekus/kohtuotsuses tuleb ära märkida vanema ja lapse tulevane elukohariik ning kindlaks määrata lapse ja teise vanema vaheline suhtluskord, arvestades asjaolu, et vanem ja laps hakkavad elama eri riikides.

Viimati uuendatud: 13/06/2017

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Seaduslik lastega välismaale suundumine või sinna elama asumine

1 Millistel asjaoludel võib üks lapsevanem viia lapse seaduslikult teise riiki, ilma et tal oleks selleks teise lapsevanema nõusolek?

2 Millistel asjaoludel on teise lapsevanema nõusolek vajalik, et viia laps teise riiki?

3 Kuidas saab lapse viia seaduslikult teise riiki siis, kui teine lapsevanem selleks oma nõusolekut ei anna, kuid lapse teise riiki viimine on vajalik?

4 Kas ajutise äraviimise (nt puhkus, ravi) ja püsiva äraviimise korral kohaldatakse samu eeskirju? Võimaluse korral esitage asjaomased nõusoleku vormid.