In recent years more and more Member States have introduced changes in law which allow for the use of modern communication and information technologies in civil judicial proceedings. These changes allow communication between the judicial authorities and the parties concerned with the proceedings by new channels such as the internet.

In some cases procedures may be initiated by an electronic application sent by the claimant via the internet to the court; in other cases courts have the authority to serve judicial documents electronically to the parties; and in other cases all communications are conducted electronically. There are some Member States, where the use of internet for communication purposes is accepted for almost all kind of civil proceedings, while in others it is restricted to certain special types of proceedings.

The use of modern communication technologies in civil proceedings must not jeopardise the fundamental rights of the parties involved. Access to justice may not be prevented by the fact that a certain means of communication technology is not available to a party. In addition to that, national legislation should ensure that communication via the internet does not threaten the appropriate protection of sensitive data used in the course of the proceedings.

Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Küsimust reguleerivad „Phenixi seadused“ ehk täpsemini

• 10. juuli 2006. aasta seadus, mis käsitleb kohtumenetluse elektroonilist toimetamist (loi relative à la procédure par voie électronique) (Belgia ametlik väljaanne, 7. september 2006);
• 5. augusti 2006. aasta seadus, millega muudetakse kohtumenetluse seadustiku teatavaid sätteid, mis käsitlevad kohtumenetluse elektroonilist toimetamist (loi modifiant certaines dispositions du Code judiciaire en vue de la procédure par voie électronique) (Belgia ametlik väljaanne, 7. september 2006).

Phenixi seadused on saanud oma nime samanimelise IT-projekti järgi, mille eesmärk on arvutiseerida Belgias kõik kohtud, et kogu kohtumenetlust oleks võimalik toimetada elektrooniliselt ja õigel ajal.

Alates 31. detsembrist 2012 on lisaks eespool osutatud Phenixi seadustele järk-järgult jõustunud kaks seadust. Need on:

• 31. detsembri 2012. aasta seadus, millega kehtestatakse mitu sätet, eelkõige õigusemõistmise valdkonnas (loi portant dispositions diverses, spécialement en matière de justice);
• 31. detsembri 2012. aasta seadus, millega kehtestatakse mitu sätet õigusemõistmise valdkonnas (loi portant dispositions diverses, spécialement en matière de justice).

Ent nende seaduste järkjärguline jõustumine ei tähenda veel seda, et kohtumenetlused oleks muutunud elektrooniliseks, sest tegemist on peamiselt sätetega, mida saab kohaldada ka kirjalikele kohtumenetlustele. Seetõttu kehtib praegu siiski reegel, et kohtumenetlused toimuvad mitteelektrooniliselt.

Vahepeal on kohturegistrite ja prokuratuuride kantseleide käsutusse antud kohtuasjade haldamise IT-rakendus, mis võimaldab neil töödelda kõiki dokumente ja teavet elektrooniliselt. Samal ajal uuritakse mitmeid võimalusi, kuidas menetlusdokumente ja tõendeid saaks esitada kohturegistritele elektrooniliselt.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Ei kohaldata.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Ei kohaldata.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Ei kohaldata.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Ei kohaldata.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Ei kohaldata.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Ei kohaldata.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Ei kohaldata.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Ei kohaldata.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Ei kohaldata.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Ei kohaldata.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Kohtumenetluse seadustiku (Code judiciaire) artiklis 32 on sätestatud, et kohtute, prokuratuuride või kohtuasutuste, sealhulgas kohturegistrite ja prokuratuuri kantseleide teavitamiseks, neile teadete või avalduste esitamiseks või advokaadi, kohtuametniku või notari teavitamiseks või neile teadete edastamiseks kohtute, prokuratuuri või kohtuasutuste, sealhulgas kohturegistrite ja prokuratuuri kantseleide poolt või advokaadi, kohtuametniku või notari poolt saab kasutada kohtute IT-süsteemi.

Selle sätte alusel on teavitamiseks, teadete edastamiseks ja avalduste esitamiseks loodud e-Boxi võrk ning järelduste, dokumentide ja tõendite esitamiseks tsiviil- ja kriminaalasjades e-Depositi süsteem.

Neid vahendeid saab kasutada ainult ministri käskkirjas loetletud kohtutes.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Ei kohaldata.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei kohaldata.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Ei kohaldata.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei kohaldata.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei kohaldata.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Bulgaaria õigusega sellist võimalust ette ei nähta. Kohtumenetluse algatamise avaldused esitatakse kirjalikult kohtukantseleisse ja peaksid olema bulgaaria keeles. Avalduse võib saata postiga, kuid mitte faksi või e-postiga.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Vt vastus 1. küsimusele.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Vt vastus 1. küsimusele.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Vt vastus 1. küsimusele.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Vt vastus 1. küsimusele.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Vt vastus 1. küsimusele.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Vt vastus 1. küsimusele.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Vt vastus 1. küsimusele.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Vt vastus 1. küsimusele.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Vt vastus 1. küsimusele.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Vt vastus 1. küsimusele.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Bulgaaria õiguse kohaselt ei peeta tsiviil- ja kaubandusasjade poolte menetlustoiminguid kehtivaks, kui need tehakse elektrooniliselt ja allkirjastatakse e-allkirjaga. Pooled algatavad kohtumenetluse bulgaariakeelse ja nende allkirja kandva avaldusega. Avalduse võib anda üle asjaomase kohtu kantseleisse või adresseerida ja saata kohtule posti teel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (GPK) artikli 184 kohaselt võib tsiviil- ja kaubandusasjades tõenditena esitada nii elektroonilisi kui ka paberdokumente. Elektroonilise dokumendi võib esitada kohtule paberil. Kui vastaspool sellega ei nõustu, tuleb dokument esitada elektroonilisel andmekandjal. Kui puuduvad vajalikud seadmed ja töötajad elektroonilise dokumendi reprodutseerimiseks kohtuistungil, võib kohus nõuda, et elektroonilise dokumendi esitanud menetluspool esitaks teisele menetluspoolele elektroonilise koopia.

Elektroonilise dokumendi ja eelkõige elektroonilise dokumendi kohustuslikuks osaks oleva e-allkirja vaidlustamise menetlus on sätestatud elektrooniliste dokumentide ja e-allkirja seaduses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ainus säte, mis käsitleb elektroonilist menetlustoimingut, puudutab võlausaldaja nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arestimist täitemenetluses. See õigusraamistik on täitemenetluse osa ja toimingu teeb kohtutäitur.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 42 lõike 4 kohaselt on tsiviil- või kaubandusasja poolele lubatud teateid kätte toimetada e-posti teel. Teade arvatakse kättetoimetatuks ajast, mil see jõuab määratud infosüsteemi, ja seadustiku artikli 44 lõike 3 kohaselt on kättetoimetamise kinnituseks asjakohaste elektrooniliste andmete ärakiri.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Vt vastus 13. küsimusele.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Vt vastus 13. küsimusele.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Bulgaaria õigusega seda ette ei nähta. Vt 12. küsimusele antud vastuse viimane lõik.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Kohtulahendid on (ilma registreerimisnõudeta) üldsusele kättesaadavad Bulgaaria Vabariigi kõrgema justiitsnõukogu veebisaidi http://legalacts.justice.bg/ kaudu. Kohtulahendeid saab otsida mitmesuguste kriteeriumide, täpsemalt „kohtu“, „kohtuasja liigi“, „aasta“, „kohtuasja numbri“ ja „märksõnade“ järgi. Võimalik on ka täpsem otsing konkreetsemate kriteeriumidega. Otsingu tulemusel saab kohtumenetluse pool või tema esindaja kohtulahendi Wordi vormingus alla laadida. Lahendid avaldatakse kohe pärast nende tegemist vastavalt isikuandmete kaitse seaduse ja salastatud teabe kaitse seaduse nõuetele. Lahendid avaldatakse nii, et neis nimetatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei ole võimalik tuvastada. Üksikisikute perekonnaseisu või terviseseisundit puudutavate kohtuasjade lahendid avaldatakse ilma neis esitatud põhjendusteta.

Peale selle võimaldab iga kohtu veebisait jälgida kohtumenetluste kulgu ja nendega seotud kohtulahendeid. Kohtulahendeid ja teavet kohtumenetluste käigu kohta võib leida eespool loetletud otsingukriteeriumide abil ning kohtulahendid avaldatakse kirjeldatud viisil. Otsingu tulemusel saab kohtumenetluse pool või tema esindaja tehtud kohtulahendi Wordi vormingus alla laadida.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, Tšehhi Vabariigis saab nõude esitada elektrooniliselt.

Nõude võib esitada a) sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga varustatult e-posti teel või b) elektroonilise andmevahetussüsteemi postkasti (datovou schránku), st elektroonilise erihoidla kaudu, mis on mõeldud dokumentide edastamiseks ja kättetoimetamiseks suhetes riigiasutustega. Need menetlused on paberil esitamisega samaväärsed. Nõude võib esitada ka tavalise e-kirja teel ilma sertifitseeritud elektroonilise allkirjata, kuid sel juhul tuleb kolme päeva jooksul esitada identne tekst kas paberil või eespool punktides a ja b kirjeldatud viisil. Kõigi nende menetluste üksikasjad on esitatud vastuses 6. küsimusele.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Nõude võib esitada elektrooniliselt igas asjas. Elektroonilise maksekäsu avalduse saab esitada üksnes elektrooniliselt.

Elektroonilise maksekäsu menetlus on kiirendatud erimenetlus. Nõuet saab esitada elektroonilisel vormil, mis täidetakse ePodatelna veebisaidil http://epodatelna.justice.cz/ ja allkirjastatakse sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga. Nõue ei tohi ületada 1 miljonit Tšehhi krooni. Elektroonilist maksekäsku ei saa väljastada enne, kui vorm on nõuetekohaselt täidetud ja kohtulõiv tasutud. Kui kõik tingimused on täidetud, võib kohus väljastada elektroonilise maksekäsu. Selles kohustab kohus võlgnikku tasuma avaldajale võlgnetava summa ja menetluskulud 15 päeva jooksul pärast maksekäsu kättesaamist või esitama maksekäsu väljastanud kohtule sama tähtaja jooksul vastuväite. Elektroonilisel maksekäsul, millele ei ole vastuväidet esitatud, on jõustunud kohtuotsuse õigusjõud. Kui üks võlgnikest esitab ettenähtud tähtaja jooksul vastuväite, tühistatakse elektrooniline maksekäsk täielikult ja kohus määrab kohtuistungi.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Elektroonilise nõude võib esitada igal ajal.

Nõude esitamiseks sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga varustatuna e-posti teel võib kasutada ePodatelna veebisaiti http://epodatelna.justice.cz/ (kättesaadav vaid tšehhi keeles). Nõude võib esitada ka sobiva kohturegistri e-posti aadressil. Registri e-posti aadressi leiab veebisaidilt https://justice.cz/soudy.

Kui nõude esitamiseks kasutatakse kohtu elektroonilise andmevahetussüsteemi postkasti, leiab konkreetse kohtu elektroonilise postkasti tunnuskoodi avaliku halduse portaalist elektrooniliste postkastidega üksuste nimekirjast (https://www.mojedatovaschranka.cz/sds) keskvalitsusasutuste (orgány státní správy) jaotisest või justiitsministeeriumi veebisaidilt https://www.justice.cz/ kohtute kontaktandmete alt.

Nõude võib esitada ka täites elektroonilise vormi otse veebirakenduses https://epodatelna.justice.cz/ePodatelna/homepage – vt jaotist „Kohtule nõuete esitamine“.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Üldjuhul võib kõiki dokumente esitada mis tahes failivormingus, välja arvatud juhul, kui teatavate dokumentide puhul on seadusega ette nähtud kindel vorming. Eelkõige peavad esitatavad dokumendid olema arusaadavad ja konkreetsed.

Teatavate elektrooniliste menetluste kasutamisel võivad kehtida eri sidevahendite tehnilistest parameetritest tulenevad piirangud. Näiteks kui kasutada ePodatelna portaali http://epodatelna.justice.cz/ (vt vastused 2., 3. ja 6. küsimusele), on kõigi manuste suurima mahu piiranguks 10 MB ning aktsepteeritavad dokumendivormingud on pdf, rtf, xls, doc ja txt. Elektroonilise andmevahetussüsteemi postkastidesse saadetavate sõnumite mahupiiriks on samuti 10 MB ning andmesõnumite aktsepteeritavad vormingud on pdf, PDF/A, xml (kui see vastab avalikult saadaolevale XSD-skeemile, mille on avaldanud andmesõnumi saaja), fo/zfo, html/htm, odt, ods, odp, txt, rtf, doc/docx, xls/xlsx, ppt/pptx, jpg/jpeg/jfif, png, tif/tiff, gif, mpeg1/mpeg2, wav, mp2/mp3, isdoc/isdocx, edi, dwg, shp/dbf/shx/prj/qix/sbn/sbx, dgn ja gml/gfs/xsd. E-posti aadressile saadetavad sõnumid peaksid olema HTML-vormingus, kodeeritud tekstiga LIHTTEKST – ISO-8559-2, ISO-8559-1(LATIN-1), Unicode või UTF-8. E-kirja suurus (koos manustega) on piiratud 5 MB-ga. Toetatavad operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows 2003, Windows XP ja Windows Vista (Windows Vista puhul on tuvastatud probleem elektrooniliste kvalifitseeritud sertifikaatide teatavate HW-hoidlatega (nt kiipkaardilugeja SCR3320) ning seetõttu ei saa elektrooniliselt esitatavaid dokumente praegu selle lugejaga allkirjastada ega saata. Esitatava dokumendi saab allkirjastada ja saata, kui määrata Java Appletis pfx-fail (p12) ja sisestada privaatvõtme salasõna). Nõude esitajad, kes kavatsevad kasutada ePodatelna portaali või elektroonilise andmevahetussüsteemi postkaste, leiavad juhtnöörid ja kasutusjuhendi asjaomaselt veebisaidilt.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Kohtud ja kohtutäiturid järgivad menetluses andmekaitset käsitlevaid õigusakte (eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) ja muid asjakohaseid õigusakte.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Tavalises tsiviilkohtumenetluses saab nõude esitamiseks kasutada nelja elektroonilist menetlust.

Esiteks saab nõude esitada e-posti teel sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga varustatult. Sertifitseeritud elektrooniline allkiri on määratletud elektroonilisi allkirju käsitleva seaduse nr 227/2000 §-s 11. See on a) garanteeritud allkiri, mille aluseks on sertifitseerimisteenuseid osutava akrediteeritud Tšehhi teenuseosutaja väljastatud kvalifitseeritud sertifikaat ja mis sisaldab allkirjastaja selget identimist võimaldavat teavet (akrediteeritud Tšehhi teenuseosutajate nimekiri on kättesaadav Tšehhi siseministeeriumi veebisaidil http://www.mvcr.cz/clanek/prehled-udelenych-akreditaci.aspx), või b) garanteeritud elektrooniline allkiri, mille aluseks on väljaspool Tšehhi Vabariiki asuva sertifitseerimisteenuseid osutava teenuseosutaja väljastatud kvalifitseeritud sertifikaat, kui kvalifitseeritud sertifikaat on väljastatud usaldusväärsete sertifitseerimisteenuste loetelusse kantud teenuse osana teenusena, mida sertifitseerimisteenuste osutaja on akrediteeritud osutama, või teenusena, mille osutamise üle tehakse järelevalvet kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega. Sel viisil nõude esitamine on paberil esitamisega samaväärne. Nõude esitaja, kes soovib nõuet sel viisil esitada, peaks tutvuma ePodatelna veebisaidiga http://epodatelna.justice.cz/. Nõude võib saata ka sobiva kohturegistri e-posti aadressil. Registrite e-posti aadressid leiab veebisaidilt https://justice.cz/soudy kohtute kontaktandmete jaotisest.

Teiseks võib kasutada elektroonilise andmevahetussüsteemi postkaste. Tegemist on elektrooniliste erihoidlatega, mis on mõeldud Tšehhi Vabariigis dokumentide edastamiseks ja kättetoimetamiseks suhetes riigiasutustega. Elektroonilise andmevahetussüsteemi postkaste reguleerib eeskätt e-toiminguid ja dokumentide volitatud konverteerimist käsitlev seadus nr 300/2008. Sel viisil nõude esitamine on paberil esitamisega samaväärne. Elektroonilise andmevahetussüsteemi üksikasju on kirjeldatud veebisaidil http://www.datoveschranky.info/ ning kasutaja pääseb kontole ligi veebisaidi https://www.mojedatovaschranka.cz/ kaudu. Kõikidel kohtutel on elektroonilise andmevahetussüsteemi postkastid. Iga kohtu elektroonilise postkasti tunnuskoodi leiab avaliku halduse portaalist elektrooniliste postkastidega üksuste nimekirjast (https://www.mojedatovaschranka.cz/sds) keskvalitsusasutuste (orgány státní správy) jaotisest või justiitsministeeriumi veebisaidilt https://www.justice.cz/ kohtute kontaktandmete alt.

Kolmandaks võib nõude esitada ka tavalise e-kirja teel ilma sertifitseeritud allkirjata. Sellisel juhul tuleb aga kolme päeva jooksul esitada identne tekst kas paberil või ühel eespool kirjeldatud viisidest, muidu ei võta kohus nõuet arvesse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 42).

Neljandaks võib nõuded ja nende lisad esitada kohtule elektrooniliselt, täites elektroonilise vormi otse veebirakenduses https://epodatelna.justice.cz/ePodatelna/homepage. Koostatud on nõuete esitamise veebijuhend – vt „Kohtule nõuete esitamine“. Veebi teel nõuete esitamise juhend võimaldab nõuete esitajatel täita valitud e-vormid ja koostada nõuded PDF-vormingus. Nõude nõuetekohaseks kohtule esitamiseks peab nõude esitajatel olema installeeritud Adobe Acrobat Readeri programm ja nad peavad omama sertifitseeritud elektroonilist allkirja.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Jah, kohtumenetlusega kaasneb lõiv. Nõude esitaja saab tariifipõhise lõivu tasuda kas asjakohase kohtu arvelduskontole Tšehhi Pangas või maksumärgiga (kuni 5000 Tšehhi krooni puhul). Kui nõude esitamisel lõivu ei tasuta, määrab kohus tähtaja, mille jooksul nõude esitaja peab selle tasuma, ja teavitab teda mittetasumise tagajärgedest. Kui lõivu tähtajaks ei tasuta, menetlus peatatakse.

Elektrooniliselt algatatud menetluste lõivud ja nende tasumisviisid ei erine tavapärasel viisil algatatud menetluste lõivudest ja tasumisviisidest. Erandiks on elektroonilise maksekäsu menetlus, mille kohtulõiv on veidi väiksem kui tavalise tsiviilkohtumenetluse puhul.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah. Interneti teel esitatud nõude saab tagasi võtta samamoodi kui tavapärasel moel esitatud nõude. Nõude võib tagasi võtta elektrooniliselt või tavapärasel viisil.

Nõude esitaja võib nõude täielikult või osaliselt tagasi võtta seni, kuni kohtuotsus muutub lõplikuks. Kui nõue võetakse tagasi, peatab kohus menetluse kas täielikult või nõude tagasivõtmise ulatuses. Kui menetluse algatamise avaldus võetakse tagasi pärast seda, kui kohus on asjas otsuse teinud, aga kohtuotsus ei ole veel jõustunud, otsustab kohus, kas võtta otsus avalduse tagasivõtmise ulatuses tagasi. Kui teistel pooltel on mõjuv põhjus nõude tagasivõtmisega mitte nõustuda, teeb kohus otsuse, et nõude tagasivõtmine on kehtetu, välja arvatud teatavate erimenetluste puhul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 96).

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kostja võib saada ja esitada teavet interneti teel, aga ta ei ole kohustatud seda tegema.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kui võlgnik esitab elektroonilise maksekäsu menetluses vastuväite seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, tühistatakse see täielikult, kohus määrab kohtuistungi ja kohtumenetlus jätkub tavapärasel viisil, st tavapärase esimese astme tsiviilkohtumenetlusena.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kui võlgnik ei esita elektroonilise maksekäsu menetluses vastuväidet seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, omandab maksekäsk jõustunud kohtuotsuse õigusjõu.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Dokumente võib kohtule elektrooniliselt esitada kõigis menetlustes. Tehnilised üksikasjad on esitatud vastuses 4. küsimusele.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Kohus toimetab dokumendid kätte elektroonilise andmevahetussüsteemi postkasti, kui vastuvõtjal on see olemas. Lisateavet elektroonilise andmevahetussüsteemi postkastide kohta saab vastusest 6. küsimusele.

Kohus võib sertifitseeritud allkirjaga dokumente ja kohtuotsuseid kätte toimetada ka e-kirja teel e-posti aadressil, mille adressaat on kohtule andnud, tingimusel, et adressaat on palunud kohtul dokumente endale sel viisil kätte toimetada, või ta on sellega nõustunud, ja tingimusel, et ta on nimetanud akrediteeritud sertifitseerimisteenuste osutaja, kes on väljastanud tema kvalifitseeritud sertifikaadi ja kellel on selle kohta dokumendid, või on esitanud omaenda kehtiva kvalifitseeritud sertifikaadi. Teavet kvalifitseeritud sertifikaatide kohta saab vastusest 6. küsimusele. Selleks et kättetoimetamine oleks kehtiv, peab adressaat kättesaamist kinnitama garanteeritud elektroonilise allkirjaga andmesõnumiga (nt asjaomase kohtu e-posti aadressil) kolme päeva jooksul pärast dokumendi saatmist.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Kohtuotsused toimetatakse kätte elektroonilise andmevahetussüsteemi postkasti, kui vastuvõtjal on see olemas. Teavet elektroonilise andmevahetussüsteemi postkastide kohta saab vastusest 6. küsimusele.

Kohtuotsused võidakse kätte toimetada ka sertifitseeritud allkirjaga e-kirjaga e-posti aadressil, mille adressaat on kohtule andnud, tingimusel, et adressaat on palunud kohtul dokumente endale sel viisil kätte toimetada, või ta on sellega nõustunud, ja tingimusel, et ta on nimetanud akrediteeritud sertifitseerimisteenuste osutaja, kes on väljastanud tema kvalifitseeritud sertifikaadi ja kellel on selle kohta dokumendid, või on esitanud omaenda kehtiva kvalifitseeritud sertifikaadi. Teavet kvalifitseeritud sertifikaatide kohta saab vastusest 6. küsimusele. Selleks et kättetoimetamine oleks kehtiv, peab adressaat kättesaamist kinnitama garanteeritud elektroonilise allkirjaga andmesõnumiga (nt asjaomase kohtu e-posti aadressil) kolme päeva jooksul pärast dokumendi saatmist.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Jah, apellatsioonikaebust saab esitada elektrooniliselt, samal viisil kui nõudegi. Vt vastus 6. küsimusele.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Jah, täitemenetluse saab algatada elektrooniliselt, samal viisil kui kohtumenetluse.

Kui nõude esitaja otsustab, et maksmisotsuse täitmine toimub kohtutäituri kaudu, kehtib mutatis mutandis vastus 6. küsimusele. Kohtutäiturite ning nende e-posti aadresside ja elektroonilise andmevahetussüsteemi postkastide tunnuskoodide loetelu leiab veebisaidilt http://www.ekcr.cz/.

Kohtuotsuse täitmisele pööramise korral vt vastus 6. küsimusele.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Tšehhi kohtuasutused vastavad poolte ja nende seaduslike esindajate päringutele nende kohtuasja seisu kohta üldiselt e-posti või telefoni teel.

Põhiteave menetluse käigus ilmnenud asjaolude kohta (ilma isikuandmeteta) on kättesaadav ka internetis veebisaidil InfoSoud: http://infosoud.justice.cz/InfoSoud/public/search.jsp (kättesaadav vaid tšehhi keeles). Teave tulevaste kohtumenetluste kohta on kättesaadav veebisaidil InfoJednání: http://infojednani.justice.cz/InfoSoud/public/searchJednani.jsp. Süsteemi sisenemiseks tuleb sisestada kohtu nimi ja kohtuasja toimiku number.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Tsiviilkohtumenetluste puhul on võimalik esitada hagiavaldus või muu avaldus kohtule elektrooniliselt. Selline hagiavaldus või muu avaldus peab olema varustatud vastutava isiku kvalifitseeritud e-allkirjaga või (lihtsalt) vastutava isiku allkirjastatud ja esitatud turvalise edastusvahendi abil. Turvalised edastusvahendid on määratletud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung – ZPO) § 130a lõikes 4.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Põhimõtteliselt võib kõikides tsiviilkohtumenetlustes hagiavalduse või muu avalduse esitada kohtule elektrooniliselt, nagu on kirjeldatud vastuses 1. küsimusele. Mõnda menetlust on võimalik toimetada algusest lõpuni elektrooniliselt. Sellised on näiteks registreerimismenetlused ja maksekäsumenetlused (Mahnverfahren).

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Ajalisi piiranguid ei ole kehtestatud.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Elektrooniline dokument peab olema töötlemiseks sobiv. Edastamise ja töötlemiseks sobivuse tehnilised tingimused on sätestatud elektrooniliste õigustoimingute määruses (Elektronische-Rechtsverkehr-Verordnung).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Tehnilised tingimused on sätestatud elektrooniliste õigustoimingute määruses.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Elektrooniliselt esitatud hagiavaldus või muu avaldus peab olema varustatud vastutava isiku kvalifitseeritud e-allkirjaga või (lihtsalt) vastutava isiku allkirjastatud ja esitatud turvalise edastusvahendi abil (vt vastus 1. küsimusele).

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Põhimõtteliselt ei mõjuta kasutatava kommunikatsioonitehnoloogia liik kohtulõivu suurust. Maksta on võimalik mitut moodi: arve alusel, otsekorraldusega ja elektroonilise maksena. Täpsemat teavet saab liidumaa kohtuasutustelt.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah, see on võimalik: kohaldatakse üldnorme.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Juristid, ametiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on olenemata sellest, millisel kujul hagiavaldus esitatakse, üldjuhul kohustatud edastama kohtule vastuse elektroonilisel kujul. Ka menetlusosalised võivad edastada kohtule avaldusi elektroonilisel kujul.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kohaldatakse üldnorme. Eraldi elektrooniline tsiviilkohtumenetlus praegu puudub.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kohaldatakse üldnorme. Eraldi elektrooniline tsiviilkohtumenetlus praegu puudub.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Teatavatel tingimustel võib dokumendid esitada kohtule elektrooniliselt (vt vastus 1. küsimusele).

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Kohtudokumente, eelkõige otsuseid, võib kätte toimetada elektrooniliselt turvalise edastusvahendi abil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lõige 1). Juristid, notarid, kohtutäiturid, ametiasutused, äriühingud ja avalik-õiguslikud asutused on kohustatud tagama kättetoimetamiseks turvalise edastusvahendi. Elektroonilise dokumendi võib isikule kätte toimetada ainult juhul, kui ta on füüsilise isikuna andnud nõusoleku saada asjaomases menetluses dokumente elektroonilisel kujul või kui ta on juriidilise isikuna andnud üldise nõusoleku saada dokumente elektroonilisel kujul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lõike 4 esimene ja kolmas lause).

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah, kohtuotsuse võib edastada elektrooniliselt, nagu on kirjeldatud vastuses 13. küsimusele.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Kohaldatakse eespool kirjeldatud elektrooniliste dokumentide edastamise ja kättetoimetamise üldnorme (vt vastus 1. ja 13. küsimusele).

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Nagu vastuses 1. küsimusele on kirjeldatud, võib elektroonilisi vahendeid kasutada ka täitmismääruste edastamiseks kohtutäituritele ja täitmisavalduste edastamiseks täitmisega seotud küsimusi lahendavatele kohtutele. Teatavad edastajad, eelkõige juristid ja ametiasutused, on isegi kohustatud esitama oma avaldused või korraldused elektrooniliselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 753 lõige 5 ja § 130d). Lisasid võib esitada või peab esitama samuti elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui seadus näeb ette, et dokument tuleb esitada paberil. Täitedokumendi koopia tuleb üldjuhul saata paberil. Erandkorras, kui täitedokumendiks on täitmisotsus, mis ei nõua täitekorraldust, ja kui nõue ei ületa 5000 eurot, võib täitedokumendi teatavatel tingimustel saata elektrooniliselt. See kehtib näiteks elektroonilise täitmisavalduse puhul, mis käsitleb rahalise nõude arestimist ja loovutamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 829a). See kehtib ka elektrooniliselt esitatud rahalise nõude täitekorralduse puhul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 754a).

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

See ei ole üldiselt võimalik. Mõnel juhul on võimalik elektrooniliselt tutvuda teabega kinnistusregistri ja muude registritega seotud asjade kohta ning kohtuistungite kuupäevade kohta tsiviilkohtumenetlustes.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, kohtumenetlust on võimalik algatada kasutades e-toimiku menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-toimiku süsteemi).

Süsteem on kättesaadav aadressil https://etoimik.rik.ee/.

E-toimiku kasutamist tutvustav video on kättesaadav aadressil: https://www.youtube.com/watch?v=Qu9azQs_Ctc&t=3s .

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

E-toimikut saab kasutada nii tsiviil- ja haldus kui ka kriminaal- ja väärteoasjades. Tsiviil- ja halduskohtumenetluste puhul on võimalik algatada kohtuasja ning esitada dokumente ja kaebusi menetlusse. Kriminaal- ja väärteomenetluses on võimalik esitada olemasolevasse kohtumenetlusse piiratud hulk dokumente.

Ainult interneti vahendusel on võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldust võlanõudes ja elatisnõudes.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Seda on võimalik kasutada kogu aeg.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Kohtuasja esitamiseks on vaja ära täita etteantud vormid, mis avanevad teenuse kasutajale teksti ja andmete sisestamisena. Need vormid erinevad vastavalt menetluse ja avalduse liigile, kuid üldiselt on nad sarnased: asja põhiandmed, osapoolte andmed, avaldusele lisatavad dokumendid, ning andmed riigilõivu tasumise kohta.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse andmete esitamise vorm on detailsem ja selle puhul tuleb kogu avaldus metaandmetena esitada.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Selleks, et süsteem tunneks ära sisseloginud isiku, peab isik sisse logima E-toimikusse ID-kaardi või mobiil-ID abil. Portaali kasutamine on turvaline. Portaali sisselogimisel (ID-kaardiga või Mobiil-ID-ga) tagatakse kodanikule ligipääs ainult nendele menetlustele ja andmetele, millega ta on seotud. Menetlusega mitteseotud isikutel puudub juurdepääs teiste isikute kohtuasjadele. Andmete edastamiseks kasutatakse riigi infosüsteemide andmevahetuskihti X-tee. See on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab korraldada turvalist internetipõhist andmevahetust riigi infosüsteemide vahel.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Kui seadus nõuab, et teatud liiki dokumente on vaja allkirjastada, siis allkirjastamine toimub elektrooniliselt kasutades ID-kaarti. E-toimiku süsteemi kaudu esitatakse menetlusdokument digitaalallkirjastatult. Kui esitada asi kohtusse, siis e-toimiku süsteem ise automaatselt salvestab kohtuasja algatamise kuupäeva. Kohtuasja algatava või muu menetlusdokumendi kohtule edastamisel e-toimiku süsteemi kaudu saab dokumendi esitaja oma e-posti aadressile alati automaatse vastuvõtukinnituse selle kohta, et tema dokument on kohtusse jõudnud kindlal kuupäeval ja kellaajal.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Riigilõivu tuleb maksta nende toimingute eest, mis on seaduse kohaselt tasustatavad riigilõivuga. Üldreeglina tuleb riigilõiv maksta enne toimingu tegemise taotlemist. Riigilõivu on võimalik tasuda pangalingi kaudu nii e-toimiku süsteemis kui ka süsteemiväliselt tavalises internetipangas või pangakontoris.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Hagejal on võimalik nõue tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni, kui esitada kohtule avaldus hagi tagasivõtmise kohta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Tagasivõtmine tuleb teha kohtule kirjalikult või see protokollitakse. Taotluse saab kohtule esitada ka e-toimiku süsteemi kaudu.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Ei pea vastama ilmtingimata interneti teel. Kostja võib vastata nii interneti teel, elektrooniliselt kui ka kirjalikult.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Mingeid erisusi interneti teel või muul viisil algatatud menetluste vahel ei ole. Edasine menetluse kulg sõltub menetleja järgnevatest toimingutest selles menetluses ja see võib erineda menetlusliigiti. Samuti selle poolest, mis tüüpi nõudega on tegemist.

Kui maksekäsu kiirmenetluses  võlgnik esitab vastuväite, siis lahendab kohus asja edasi kas hagimenetluses või lõpetab menetluse. See sõltub sellest, mida avaldaja avalduses soovinud on.

Tsiviilasjades on võimalik lahendada asja kirjalikus menetluses, kui pooled esitavad selleks avaldusevõi kohus võib määrata asja kuulamisele istungile. Edasine lahenduse käik sõltub sellest, millist tüüpi asjaga on tegemist ning mis vastuväited kostja nõudele on esitanud.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Maksekäsu kiirmenetluse puhul, kui kostja ei vasta makseettepanekule ehk ei esita vastuväidet, siis teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. See määrus on viivitamata täidetav. Selleks peab kohus olema kindel, et kostja on kätte saanud makseettepaneku.

Muudes tsiviilasjades, kui kohus on määranud kostjale vastamiseks tähtaja, kuid kostja vastanud ei ole, siis teatud juhtudel on hageja taotlusel võimalik kohtul teha tagaseljaotsus. Kui kohus seda võimalikuks ei pea, võib kohus anda uue vastamise tähtaja kostjale või määrata asja istungile. Taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on võimalik esitada koos hagiavaldusega. Kohus ei tee tagaseljaotsust seaduses sätestatud juhtudel.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Kohtule on võimalik esitada avaldusi ja dokumente elektrooniliselt e-posti teel või selleks loodud infosüsteemi kaudu (e-toimiku süsteem).

E-toimiku süsteemi kaudu on võimalik esitada kõiki dokumente tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning piiratud hulgal ka kriminaal- ja väärteomenetluses. E-toimiku süsteemi kaudu esitatakse menetlusdokument digitaalallkirjastatult.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik edastada interneti teel?

Kohtuotsuseid, määruseid ja kohtukutseid on võimalik kätte toimetada menetlusosalistele elektrooniliselt kas siis e-toimiku süsteemi kaudu või menetlusosalise üldisele või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressile. Dokumendi adressaat peab teavitama kohut dokumendi kättesaamisest elektronpostile saatmise puhul, kuid e-toimikus kättetoimetamise korral registreeritakse automaatselt kuupäev, millal dokument selle adressaadi poolt avati ning vastu võeti.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses võib kohus vormistada otsuse elektrooniliselt, varustades selle kohtuniku digitaalallkirjaga või muul sarnasel tehniliselt turvalisel viisil.

Maksekäsu kiirmenetluses tehakse kõik kohtudokumendid, sealhulgas kohtulahendid automatiseeritult infosüsteemis.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

E-toimiku kaudu on võimalik esitada apellatsioonikaebust ning toimetada kätte selle kohta tehtud otsust tsiviil- ja haldusasjades.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

E-Toimiku kaudu on võimalik algatada täitemenetlust. E-toimikus on võimalik otsida täitemenetluse seaduse § 2 lg 1 p 1-4 nimetatud täitedokumente, seejärel täita täitmisavaldus ja vajadusel lisada lisafaile. Täidetud täitmisavaldus tuleb esitaja poolt digitaalselt allkirjastada ja seejärel saadetakse avaldus koos valitud täitedokumendi ning lisafailidega kohtutäituri e-posti aadressile.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Elektroonilist menetlust on võimalik jälgida E-toimiku süsteemi kaudu. Selleks peab kasutaja olema süsteemi sisse loginud ID-Kaardi või Mobiil-ID abil, et isikusamasus oleks tuvastatud. Tsiviil- ja halduskohtumenetluses näeb kõiki menetlusdokumente, millele ei ole isikupõhist juurdepääsupiirangut märgitud ja mis on süsteemis kättesaadavaks tehtud menetlusosalistele.

Maksekäsu kiirmenetlus on täies ulatuses jälgitav e-toimiku süsteemi kaudu.

Kriminaal- ja väärteomenetluses näeb üksnes piiratud infot e-toimiku süsteemis.

Seonduvad lingid

E-toimik

https://www.e-toimik.ee/

Jurist aitab – kohtusse pöördujale

https://v1.juristaitab.ee/et/oigusnoustamine

Eesti kohtusüsteem

https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtususteem-kolmeastmeline

Riigi Teataja

https://www.riigiteataja.ee

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah. Teatud menetlusi, näiteks väiksemate nõuete menetlusi on võimalik algatada interneti teel.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Väiksemate nõuete (st teatavad nõuded, mille väärtus on kuni 2 000 eurot) täitmist taotlevad nõude esitajad saavad valida oma nõude elektroonilise töötlemise. Teine võimalus, kuidas väiksema nõude puhul tsiviilmenetlust algatada ja teostada, on väiksemate nõuete menetlus. Seda teenust osutavad piirkonnakohtu kantseleid ning selle eesmärk on käsitleda tarbijakaebusi odavalt ja õigusnõustajat kaasamata.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

See võimalus on kättesaadav igal ajal.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Ei. Ainus tingimus on, et nõude üksikasjade kirjeldus ei ületaks 1 500 sõna.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Teavet hoitakse turvaliselt tänu tulemüüridele, teabevahetuse puhul SSL-tehnoloogia (Secure Socket Layer) kasutamisele, majutaval saidil sissetungi tuvastamise süsteemi kasutamisele ning kasutajakonto turvafunktsioonidele jne.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Ei.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Väiksemate nõuete kohtulõivud tasutakse krediit- või deebetkaardiga ning lõiv (2012. aastal 25 eurot) on nii elektroonilise kui ka mitteelektroonilise väiksemate nõuete menetluse puhul ühesugune.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah. Kui nõue ei ole veel kohtunõuete nimekirja kantud, saab nõude tagasi võtta; selleks tuleb väiksemate nõuete registri pidajale saata e-kiri, milles palutakse nõue tagasi võtta.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Jah, kostjal on võimalik vastata interneti teel.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Väiksemate nõuete registri pidaja peab tegema kõik endast oleneva, et lahendada nõue, enne kui see kantakse kohtuniku arutatavate asjade nimekirja.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Nõuet käsitatakse vaidlustamata nõudena ning nõude esitaja võib taotleda tagaseljaotsust.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Ei. Dokumente ei saa kohtule elektrooniliselt esitada.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Ei.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Ei.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Nõude pooled saavad oma nõude staatust jälgida internetis.

Seotud lingid

https://www.csol.ie/ccms/welcome.html

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Õigusdokumentide elektrooniliseks edastamiseks Kreeka riiginõukogule ja Ateena esimese astme kohtule on loodud ja kasutusele võetud rakendus. Ühtlasi on ette nähtud järgmine: a) Ateena esimese astme kohtule elektrooniliselt ja tavalisel viisil esitatud õigusdokumentide seireteave, b) võimalus õigusdokumendi edenemist elektrooniliselt jälgida Piraeuse ja Thessaloniki esimese astme kohtute veebisaitidel, ka juhul, kui see esitati tavalisel viisil. Lisaks on loodud rakendus õigusdokumentide elektrooniliseks esitamiseks halduskohtutele (dioikitika dikastiria) ning loomisel on samalaadne rakendus kontrollikoja (Elenktiko Synedrio) jaoks.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Õigusdokumente saab elektrooniliselt esitada kõigis tsiviilkohtumenetlustega seotud asjades; interneti kaudu esitamise võimalused lisanduvad järk-järgult. Dokumentide edenemist saab kõigi menetluste puhul jälgida elektrooniliselt. Praegu ei ole selliseid menetlusi, mida saaks algatada üksnes interneti kaudu.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Õigusdokumentide edenemist on võimalik elektrooniliselt jälgida ööpäev läbi. Praegu saab õigusdokumente Ateena esimese astme kohtule elektrooniliselt esitada tööpäevadel ja -ajal, peagi on see võimalus aga kättesaadav 7 päeva nädalas ööpäev läbi.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Õigusdokumendi elektrooniliseks esitamiseks täidab süsteemi kasutaja (jurist) elektroonilise vormi ja esitab selle kohtule koos nõude täistekstiga Wordi failis. Esitamistoimingu lõpuleviimisel saadetakse see saatjale tagasi samas, aga „lukustatud“ vormingus, märkega „esitatud“.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Süsteemile juurdepääsemiseks kasutatakse eriomaseid salasõnu ja elektroonilisi allkirju, seda nii praegu kui ka süsteemi täielikul kasutuselevõtul.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Süsteem hõlmab ka elektrooniliste allkirjade kasutamist.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Tavajuhul tasutakse kohtulõivud elektrooniliselt; selline etapp on lisatud ka õigusdokumentide elektroonilise esitamise rakendusse. Tasuda tuleb samad lõivud, mis tavapärasel esitamisel.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Ei. Õigusdokumendi saab tagasi võtta ainult vastavalt tavalisel viisil esitatud õigusdokumentide suhtes kohaldatavatele, tsiviilkohtumenetluse seadustikul põhinevatele sätetele.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Presidendi dekreediga 142/2013 on nähtud ette ettepanekute ja seonduvate dokumentide elektrooniline esitamine tsiviilkohtutele. See võimalus ei ole veel tehniliselt kättesaadav. Praegu tegeleb töörühm sobiva tehnilise raamistiku loomisega. Kostjatel ei ole kohustust vastata üksnes interneti kaudu.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kõik kohtuasja õigus- ja muud dokumendid tehakse kohtule istungi ajal kättesaadavaks.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kui kostja ei tee mitte mingeid ettepanekuid mis tahes viisil, mõistetakse tema üle õigust in absentia.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Presidendi dekreediga 142/2013 on nähtud (lisaks ettepanekute elektroonilisele esitamisele) ette seonduvate dokumentide elektrooniline esitamine tsiviilkohtutele.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Veel mitte. Seda veel uuritakse.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Veel mitte. Seda veel uuritakse.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Veel mitte. Seda veel uuritakse.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Vt vastus küsimusele 1.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Automaatne töötlemine - Hispaania

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, osaliselt.

See on kohustuslik procurador'idele ja muudele kliente esindavatele juristidele, välja arvatud neis Hispaania autonoomsetes piirkondades (edaspidi „riigi piirkonnad“), kus poolte esindajatel see võimalus veel puudub.

Mõnes riigi piirkonnas on see kohustuslik ka era- ja juriidilistele isikutele. Teistes, kus süsteem on alles väljatöötamisel, ei ole veel võimalik kõiki menetlusi internetis algatada, kuigi teatavate menetluste selline algatamine võib olla võimalik ja/või kohustuslik.

Kuigi see on olnud eraisikutele vabatahtlik alates 1. jaanuarist 2017, ei ole see veel võimalik neis riigi piirkondades, kus süsteem on alles väljatöötamisel.

Justiitsministeeriumi juures on Sede Judicial Electrónica (link sellele), mis sisaldab registrit, mida saab kasutada elektrooniliselt ning mis sisaldab teavet asjakohaste ressursside ja aadresside kohta.

Registreeritud elektrooniline allkiri tagab sisu autentsuse ning toimib saatmise ja vastuvõtmise tõendina.

Uudse asjana saavad Galiitsias õiguspraktikud ja üksikisikud algatada maksekäsumenetlusi tsiviil- ja töökohtutes ning peagi on see võimalus olemas ka suulises menetluses.

Andaluusias saavad füüsilised ja juriidilised isikud esitada nõudeid ja dokumente üksnes suulistes menetlustes ning maksekäsumenetlustes tsiviil- ja töökohtutes.

Baskimaal ei ole võimalik menetlust elektrooniliselt algatada.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Seda saab kasutada kõigis tsiviilkohtumenetlustes, samas on see võimalus mõnedes riigi piirkondades ja menetlustes piiratud. Samas aga kasutatakse seda üsna laialdaselt maksekäsumenetlustes ja suulistes menetlustes.

Dokumendi, mille alusel algatatakse Euroopa maksekäsumenetlus või väiksemate nõuete menetlus, saab mõnes riigi piirkonnas esitada interneti kaudu, osades piirkondades aga süsteemi veel ajakohastatakse.

Eraisikutel tekib see võimalus järk-järgult ja mõnes riigi piirkonnas võib see ajutiselt olla piiratud riigisiseste menetlustega, nt maksekäsu- või suuliste menetluste või tööõigusasjadega, ega hõlma menetlusdokumentide esitamist.

Procurador'id ja muud kliente esindavad juristid peavad algatama kõik menetlused internetis ja üldiselt rakendatakse seda süsteemi kogu riigis, välja arvatud mõned üksikud erandid, Baskimaa.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

See on üldiselt kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Kuna aga mõned päevad ei ole tööpäevad, viiakse muul kui tööpäeval algatatud menetlus lõpule alles järgmisel tööpäeval.

Peale selle võib süsteem muudel kui tööpäevadel vahel mitte töötada tehnilistel põhjustel või hooldustööde tõttu, eriti augustis.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Soovitatavad vormingud on PDF, RTF, JPEG, JPG, TIFF, ODT ja ZIP.

Kokkupakitud ZIP-failid võivad sisaldada ainult järgmises vormingus dokumente: PDF, RTF, JPEG, JPG, TIFF, ODT.

LexNETi kaudu ei saa mingil juhul esitada audio-, video- või kokkupakitud ZIP-faile, mis sisaldavad muudes kui eespool nimetatud vormingutes faile.

Kui elektrooniline dokument on süsteemi jaoks liiga suur, tuleb see esitada paberil. Mitme dokumendi kunstlik ühendamine ühte digitaaldokumenti ei ole lubatud.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Sobivate elektrooniliste süsteemide loomise eest vastutavad pädevad avaliku sektori asutused. Poolte esindajate ja eraisikute puhul tagatakse turvalisus e-allkirjade eelneva autentimisega ning volitatud ametnike juurdepääs toimub krüptograafiliste kaartide ja elektrooniliste sertifikaatidega. Süsteem peab tagama sisu autentsuse ning tõendama saatmist ja vastuvõtmist.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Jah, eelneva autentimise süsteemi kaudu.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Kohtulõivu tuleb tasuda juriidiliste isikute esitatavate nõuete, kuid mitte eraisikute esitatavate nõuete eest.

Makse tuleb teha elektrooniliselt interneti kaudu ja nõudele tuleb lisada maksetõend (seda saab ka hiljem teha).

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Esitatud nõuet ei saa tühistada.

Selle võib siiski tagasi võtta, esitades elektroonilise teate ametliku tagasivõtmise kohta.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Ei, kumbki pool vastab vastavalt konkreetselt tema suhtes kohaldatavale menetlusele, nagu on märgitud eespool.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Mitte midagi. Elektroonilist menetlust kohaldatakse üksnes poolte esindajatele kättetoimetatavate dokumentide ja teadete esitamise suhtes. Kohtumenetlus ei toimu automaatselt.

Kohus esitab dokumendi elektroonilises vormingus ja/või paberil, olenevalt kohaldatavatest normidest ja poolte tehtud valikutest.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Ei kohaldata. Kohtumenetlus ei toimu automaatselt. Kohus esitab dokumendi elektroonilises vormingus ja/või paberil ning teavitab sellest kas elektrooniliselt või paberkandjal, olenevalt kohaldatavatest normidest ja poolte tehtud valikutest.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Jah, menetlusdokumentide ja dokumentide esitamise suhtes kohaldatakse samu tingimusi, mis on esitatud punktis 1 menetluse algatamise kohta. Piiranguid kohaldatakse ainult dokumendi liigi ja suuruse suhtes.

Süsteemi saab kasutada kõikides menetlustes, kuigi eraisikutele avaneb see võimalus järk-järgult ning see võib olla mõnes riigi piirkonnas ajutiselt piiratud ja mõnes teises, kus süsteem on alles väljatöötamisel, ei pruugi see veel üldse võimalik olla.

Baskimaal tuleb kõik dokumendid, välja arvatud poolte esimese avaldused, esitada procurador’ide ja advokaatide poolt elektrooniliselt. Üksikisikutel ei ole lubatud teha toiminguid elektrooniliselt.

Nõutav on eelnev autentimine õiguspraktiku e-allkirjaga.

Kui kohus seda nõuab, tuleb esitada algdokument, mille võib saata postiga.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Jah. Poolte esindajad peavad seda tegema.

Mõnes riigi piirkonnas on see kohustuslik ka era- ja juriidiliste isikute jaoks. Teistes, kus süsteem on alles väljatöötamisel, ei pruugi see siiski veel võimalik olla.

Eraisikud võivad seda teha, eeldusel et nad on end autentinud riigi piirkondades, kus süsteem on kasutusele võetud.

Kui pooled on esitanud nõude ja dokumendid elektrooniliselt, teavitatakse neid kohtulahendist samal viisil.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah. Poolte esindajad peavad seda tegema.

Mõnes riigi piirkonnas on see kohustuslik ka era- ja juriidiliste isikute jaoks. Teistes, kus süsteem on alles väljatöötamisel, ei pruugi see siiski veel võimalik olla.

Eraisikud võivad seda teha, eeldusel et nad on end autentinud riigi piirkondades, kus süsteem on kasutusele võetud.

Kui pooled on esitanud nõude ja dokumendid elektrooniliselt, teavitatakse neid kohtulahendist samal viisil.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Jah. Poolte esindajad peavad seda tegema.

Mõnes riigi piirkonnas on see kohustuslik ka era- ja juriidiliste isikute jaoks. Teistes, kus süsteem on alles väljatöötamisel, ei pruugi see siiski veel võimalik olla.

Eraisikud võivad seda teha, eeldusel et nad on end autentinud riigi piirkondades, kus süsteem on kasutusele võetud.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Jah, samadel tingimustel, mis on esitatud punktis 1 menetluse algatamise kohta.

Mitmes riigi piirkonnas on see poolte esindajate jaoks kohustuslik.

Mõnes riigi piirkonnas on see kohustuslik ka era- ja juriidiliste isikute jaoks. Teistes, kus süsteem on alles väljatöötamisel, ei pruugi see siiski veel võimalik olla.

Eraisikud võivad seda teha, eeldusel et nad on end autentinud riigi piirkondades, kus süsteem on kasutusele võetud.

Baskimaal ei ole võimalik algatada menetlusi elektrooniliselt ja täitmisavaldus tuleb esitada paberkandjal.

Justiitsministeeriumi juures on Sede Judicial Electrónica)(link sellele), mis sisaldab registrit, mida saab kasutada elektrooniliselt ning mis sisaldab teavet ning asjakohaseid ressursse ja aadresse.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ainult mõnes riigi piirkonnas.

Poolte esindajad saavad kohtuasjaga internetis tutvuda Aragónis, Navarras, Kantaabrias ja Valencias.

Teistes riigi piirkondades, nagu Baleaari saartel või Kataloonias, on süsteem loomisel ja poolte esindajad saavad seda peagi kasutada.

Andaluusias on pooltel ja nende esindajatel juurdepääs teatavale teabele (nt kes on pooled, menetluse seis ja kohtute igapäevane kohtuasjade nimekiri).

Baskimaal on praktikutel juurdepääs üksnes kohtuistungi videosalvestistele.

Seevastu mõnes teises riigi piirkonnas ei ole kavas sellist võimalust luua isegi mitte õiguspraktikutele.

Eraisikutel ei ole praegu võimalik kohtutoimikuga tutvuda.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Automaatne töötlemine - Horvaatia

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

See ei ole võimalik.

Istungivälised taotlused, vastuväited, õiguskaitsevahendid ning muud avaldused, ettepanekud ja teadaanded (esildised) esitatakse kirjalikult. Esildised allkirjastab pool, st tema seaduslik esindaja.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Ei kohaldata.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Ei kohaldata.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Ei kohaldata.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Ei kohaldata.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Ei kohaldata.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Ei kohaldata.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Ei kohaldata.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Ei kohaldata.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Ei kohaldata.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Ei kohaldata.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Tsiviilkohtumenetluse seadusega (Zakon o parničnom postupku) (Narodne Novine (edaspidi „NN“; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) numbrid 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 25/13, 89/14 ja 70/19) on ette nähtud võimalus esitada dokumente IT-süsteemi kaudu elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid peavad erinormide kohaselt kandma kvalifitseeritud e-allkirja. Dokumente peavad alati elektrooniliselt esitama valitsusasutused, prokuratuur, advokaadid, notarid, kohtueksperdid, -hindajad ja -tõlgid, pankrotihaldurid, kohtuametnikud ja juriidilised isikud.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Välja on töötatud ja kasutusele on võetud elektroonilise teadetetahvli (e-Oglasna ploča) teenus, tänu millele on võimalik toimetada kohtudokumente IT-lahenduste abil kohtumenetluse osalistele kätte teadetetahvli kaudu.

E-teadetetahvlil avaldatakse kohtuotsuseid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse (NN numbrid 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 96/08, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 25/13, 89/14 ja 70/19) artiklile 335 ja kõiki dokumente vastavalt täitemenetluse seaduse (Ovršni zakon (NN numbrid 112/12, 25/13, 93/14, 55/16 ja 73/17)) artiklile 8.

Lisaks avaldatakse e-teadetetahvlil kõik dokumendid, mis on vastavalt menetlusnormidele avaldatud kohtu teadetetahvlil.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

See ei ole võimalik.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Interneti kaudu ei ole võimalik edasikaebust esitada. Juhul kui seadusega nõutavad tingimused on täidetud, saab poolt otsusest teavitada e-teadetetahvli kaudu.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

See ei ole võimalik.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei kohaldata.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Automaatne töötlemine - Itaalia

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, seda on võimalik teha tsiviilkohtumenetlustes kõikides kohtutes ja apellatsioonikohtutes. Menetluseelse kohtumääruse taotlemiseks mis tahes kohtus on see kohustuslik.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Kohtutes ja apellatsioonikohtutes toimuvates hagi- ja hagita menetlustes ning täitemenetlustes võib eelnevalt kindlaksmääratud poolte nõustaja esitada elektrooniliste vahendite kaudu üksnes menetlustoimikuid ja dokumente. Sama kehtib, kui toimikuid või dokumente esitab kohtuasutuste poolt nimetatud või delegeeritud isik. Kõiki muid dokumente võib alati esitada elektrooniliselt.

Menetluseelseid kohtumäärusi tehakse eranditult elektrooniliselt.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Dokumente on elektrooniliselt võimalik esitada ööpäev läbi.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Jah, tehnilised spetsifikatsioonid, mida tuleb järgida, on sätestatud 16. aprilli 2014. aasta meetmes. Need on kättesaadavad järgmise lingi kaudu:

http://pst.giustizia.it/PST/resources/cms/documents/SpecificheTecnicheTestoCoordinatoArticolato.pdf

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Elektrooniline toimik (busta telematica), mis sisaldab kohtudokumente ja mis tahes lisasid, on krüpteeritud eesmärgiga tagada, et selle sisu saaks lugeda vaid see kohus, kellele dokumendid soovitakse edastada.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Digiallkiri on nõutav; ajatempel ei ole vajalik.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Seaduse kohaselt nõutava ühekordse tasu (contributo unificato) võib maksta elektrooniliselt spetsiaalselt selleks ette nähtud veebipõhise menetluse korras, mille käigus on vaja oma isik autentida Itaalia kiipkaardi abil. Tasu on sama suur nagu mitteelektrooniliste menetluste korral.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah, seda on võimalik teha elektroonilise dokumendiga, mis on samaväärne paberdokumendiga.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kostja võib vastuse esitada talle sobival viisil. Kohtus ja apellatsioonikohtus toimuva menetluse käigus peab ta aga dokumendid esitama elektrooniliselt.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kohaldatakse samu reegleid nagu paberdokumentide põhistes menetlustes. Kostja võib hagile vastata elektrooniliselt ainult juhul, kui kohtul on lubatud võtta vastu just sellist liiki elektroonilisi dokumente seoses sellist liiki menetlustega.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kohaldatakse samu eeskirju, nagu paberdokumentide alusel toimuvate menetluste korral.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Vt vastused küsimustele nr 1 ja 2.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Teated menetlusosaliste advokaatidele edastatakse ainult interneti vahendusel (Itaalias kohaldatavate eeskirjade kohase sertifitseeritud e-kirja (PEC) teel).

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah. Menetluseelseid kohtumääruseid tehakse ainult elektroonilises vormis (alates 30. juunist 2014).

Tsiviilkohtud teevad iga kuu umbes 300 000 elektroonilises vormis otsust.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Jah, apellatsioonkaebuse võib esitada interneti teel. Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsusest teavitatakse ainult interneti teel (Itaalias kohaldatavate õigusnormide kohase sertifitseeritud e-kirja (PEC) teel).

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Jah.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Jah. Selleks tuleb enda isik autentida (kasutades selleks Itaalia kiipkaarti) volitatud pääsupunktis või justiitsministeeriumi online-teenuste portaalis.

Lingid

https://pst.giustizia.it/PST/

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.

Automaatne töötlemine - Küpros

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Ei.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Ei ole asjakohane.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Ei ole asjakohane.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Ei ole asjakohane.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Ei ole asjakohane.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Ei ole asjakohane.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Ei ole asjakohane.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Ei ole asjakohane.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Ei ole asjakohane.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Ei ole asjakohane.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Ei ole asjakohane.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Ei ole asjakohane.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Ei ole asjakohane.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei ole asjakohane.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Ei ole asjakohane.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei ole asjakohane.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei ole asjakohane.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Automaatne töötlemine - Läti

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Lätis ei ole eraldi korda menetluste algatamiseks ja tsiviilhagide esitamiseks interneti teel. Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

Elektroonilisi dokumente võib saata interneti vahendusel.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Puudub spetsiaalne automatiseeritud menetlus või veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Lätis on võimalik edastada dokumente elektrooniliselt.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta) kohaselt on kohtud kohustatud vastu võtma elektrooniliselt allkirjastatud dokumente.

Elektroonilisi dokumente käsitlevas Läti siseriiklikus õigusaktis – nimelt elektrooniliste dokumentide seaduses – on sätestatud, et autentimise eesmärgil peavad elektroonilised dokumendid sisaldama autentimisandmeid ja andmeid allkirjastaja isiku kohta. Selleks et dokumenti saaks käsitada asjaomase isiku poolt allkirjastatud dokumendina, peab see lisaks olema varustatud turvalise elektroonilise allkirjaga. Elektrooniliste dokumentide kasutamise korral tagavad turvalise elektroonilise allkirja teenuse osutajad andmeturbe vastavalt elektrooniliste dokumentide seadusele ja Lätis isikuandmete kaitset käsitlevatele eeskirjadele. Isik peab andma eraldi nõusoleku, et kohtuga toimub kirjavahetus elektroonilist allkirja kasutades. See tähendab, et kohus edastab kohtu koostatud dokumendid elektroonilisel kujul.

Tuleb lisada, et mis tahes hagiavalduse esitamisel võib kasutada turvalise elektroonilise allkirjaga kinnitatud dokumente, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud menetluse algatamiseks erimenetlus. Elektrooniliste dokumentide vahetamise menetlust ei kohaldata teatavat liiki lepingute puhul, mis on seotud asja-, perekonna- ja pärimisõigusega, ning teatavat liiki tagatislepingute puhul.

Õigusaktides on mõnikord täpsustatud, et lisaks muudele rekvisiitidele peavad teatavad dokumendid olema õigusjõu saamiseks varustatud ka templiga. Elektroonilise dokumendi puhul on see tingimus täidetud, kui elektroonilisel dokumendil on turvaline elektrooniline allkiri ja ajatempel või siis ainult elektrooniline allkiri, kui pooled on kirjalikult kokku leppinud, et elektroonilisi dokumente võib allkirjastada elektrooniliselt vastavalt elektrooniliste dokumentide seaduses sätestatud menetlustele.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Puudub spetsiaalne veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas ühtset protsessi kasutades.

Kohtudokumendid võib kätte toimetada elektrooniliselt, kui hageja on avalduses teada andnud, et ta on valmis kasutama kohtuga suhtlemiseks e-posti ja ka muid postiliike.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Kohtudokumendid, sealhulgas kohtuotsused võib kätte toimetada elektrooniliselt, kui hageja on avalduses teada andnud, et ta on valmis kasutama kohtuga suhtlemiseks e-posti ja ka muid postiliike.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Puudub spetsiaalne veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas ühtset protsessi kasutades.

Isik peab andma eraldi nõusoleku, et kohtuga toimub kirjavahetus elektroonilist allkirja kasutades. See tähendab, et kohus edastab kohtu koostatud dokumendid elektroonilisel kujul.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Puudub spetsiaalne veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas ühtset protsessi kasutades.

Isik võib kasutada kohtutäituriga suhtlemisel elektrooniliselt allkirjastatud dokumente.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Puudub spetsiaalne veebisait, mis oleks ette nähtud seda laadi menetluste läbiviimiseks elektroonilises keskkonnas ühtset protsessi kasutades. Kohtuasja edenemist on võimalik jälgida internetis asuva kohtute portaali vahendusel, mis sisaldab avalikult kättesaadavat teavet.

Menetlusosalised võivad kuulata kohtuistungi audiosalvestist kohtute portaalis https://tiesas.lv asuva veebisaidi Manas lietas („Minu kohtuasjad”) vahendusel, tingimusel et kohus on sisestanud audiofaili kohtu infosüsteemi. Kui failid on lisatud kohtu infosüsteemi ja andmed on sünkroniseeritud, edastatakse need kord 24 tunni jooksul portaali https://tiesas.lv andmejagamismehhanismi. Kui isik on end portaalis kasutajaks registreerinud, on tal võimalik pääseda ligi teabele, mis on seotud vaid nende kohtuasjadega, mille menetlusosaliseks ta registreeritud on. Sel juhul on tal võimalik avada ja kuulata audiofaile, mis on lisatud kohtuasja dokumentidele. Menetlusosaline võib siseneda portaalis https://tiesas.lv asuvale veebisaidile Manas lietas („Minu kohtuasjad”), kasutades selleks elektroonilist allkirja või elektroonilist ID-kaarti või saates kohtute ametile (Tiesu administrācija) avalduse juurdepääsuõiguse saamiseks.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Alates 1. juulist 2013 on tsiviilnõudeid olnud võimalik esitada elektrooniliselt Leedu kohtute infosüsteemi (LITEKO) kaudu, mis on kättesaadav riiklike elektrooniliste teenuste (PES) allsüsteemi kaudu aadressidel https://www.teismai.lt/en ja http://www.epaslaugos.lt/, valides Leedu kohtute e-teenuste portaali lingi.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Elektrooniliselt on võimalik esitada mitmesuguseid nõudeid tsiviilmenetlustes või kaebusi üksikaktide kohta ning taotlusi haldusmenetlustes. Elektroonilisi dokumente võib kohtule esitada seoses nii uute kui ka olemasolevate pabertoimikutega. Kui elektroonilised dokumendid esitatakse seoses olemasoleva pabertoimikuga, peaks taotleja esitama ka vajalikul arvul paberkoopiaid (üks koopia lisatakse pabertoimikule ning ühe koopia saadab kohus igale poolele).

Alates 1. jaanuarist 2014 on üksnes elektroonilist vormi kasutatud ringkonnakohtutes arutatavate tsiviilasjade puhul seoses kohtuotsuste väljastamisega, kui kohtumenetlust algatav taotlus esitati pärast 1. juulit 2013 info- ja elektroonilise side tehnoloogiate abil;

1.2. ringkonnakohtutes arutatavate tsiviilasjade puhul, kui kohtumenetluse aluseks olev menetlusdokument esitati 1. jaanuaril 2014 või pärast seda info- ja elektroonilise side tehnoloogiate abil;

1.3. piirkonnakohtutes (kui esimese astme kohtutes) arutatavate tsiviilasjade puhul, halduskohtutes (kui esimese astme kohtutes) arutatavate haldusasjade puhul, kui kohtumenetluse aluseks olev menetlusdokument esitati 1. juulil 2013 või pärast seda info- ja elektroonilise side tehnoloogiate abil;

1.4. kõigis üld- ja erikohtutes toimuvate menetluste puhul, kus arutatakse 1. jaanuaril 2014 või pärast seda sellistes asjades tehtud kohtuotsuste kohta esitatud edasikaebustel põhinevaid apellatsioon- või kassatsioonkaebusi, mida töödeldi üksnes elektroonilises vormis.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

See teenus on kättesaadav igal ajal.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Menetlusdokumentide esitamiseks võib täita LITEKO allsüsteemis PES saadaolevaid malle või laadida olemasolevad dokumendid üles süsteemi toetatavates vormingutes: tekstidokumendi vormingud: doc, docx, odt, rtf, txt; arvutustabeli vormingud: xls, xlsx, ods; esitlusvormingud: ppt, pptx, ppsx, odp; vektorgraafika kujutise ja tekstivormingud: pdf, rakendus/pdf, ADOC; rastergraafika vormingud: tif, tiff, jpg, jpeg, jfif, png, gif, bmp; videovormingud: avi, mpg, 3gp, 3g2, asf, asx, swx, swf, flv, vob, wmv, mov, rm.; audiovormingud: wav, aif, mp3, mid, wma, flac, aac.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Kohtumenetlusega seotud elektroonilisi andmeid töödeldakse, arvestatakse ja talletatakse info- ja elektroonilise side tehnoloogiate abil vastavalt kohtunõukogu (Teisėjų taryba) kehtestatud ja Leedu peaarhivaariga (Lietuvos vyriausiasis archyvaras) kokkulepitud korrale.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Elektrooniliste teenuste portaalile pääseb juurde e-valitsuse portaalis saadaolevate vahendite abil: e-panganduse, ID-kaardi või elektroonilise allkirja abil. Süsteemil on ka ajatempli funktsioon.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

E-dokumente esitavad residendid saavad kohtulõivult 25 % soodustust; nad ei pea menetlusdokumente printima ega neid kohtule e-postiga saatma, ei pea minema lõivu maksmiseks panka ega esitama maksetõendit.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Interneti kaudu esitatud nõuete suhtes kohaldatakse samu tsiviilkohtumenetluse eeskirju kui tavaliste nõuete suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilinio proceso kodeksas) artikli 139 lõikes 1 sätestatakse, et nõude esitajal on õigus võtta oma nõue tagasi, kuni kohus ei ole selle koopiat kostjale saatnud. Hilisemas etapis võib nõude võtta tagasi vaid juhul, kui kostja on sellega nõus ning kui nõue võetakse tagasi, enne kui esimese astme kohus teeb oma otsuse. Kuni nõude registreerimiseni saab nõude selle tagasivõtmiseks lihtsalt kustutada. Pärast registreerimist saab nõude süsteemist tagasi võtta üksnes tagasivõtmistaotluse esitamisega.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kohtule saab esitada nii paber- kui ka elektroonilisi dokumente.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Elektroonilise side vahendite kasutamine tsiviilkohtumenetluse ajal ei mõjuta tsiviilkohtumenetluse eeskirju.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Elektroonilise side vahendite kasutamine tsiviilkohtumenetluse ajal ei mõjuta tsiviilkohtumenetluse eeskirju.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Elektroonilisi dokumente võib esitada nii seoses olemasolevate paber- kui ka elektrooniliste toimikutega.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Jah.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Elektrooniliselt võidakse tegeleda kohtuotsuste väljastamise, muude kohtunõukogu täpsustatud asjadega ning kohtuprotsessi puudutava teabega. Kui elektrooniline toimik on loodud, igasugune kohtule laekunud või kohtu saadetud mis tahes prinditud teave digiteeritud, töödeldakse, talletatakse või hävitatakse prinditud dokumendid vastavalt kohtunõukogu kehtestatud ja Leedu peaarhivaariga kokku lepitud korrale.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Jah, edasikaebuse saab interneti teel esitada nii tsiviil- kui ka haldusmenetlustes. Kohtuotsused võidakse toimetada kätte nii elektrooniliselt kui ka teiste eriseadustega ettenähtud viisidel.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatus, millega reguleeritakse info- ja elektroonilise side tehnoloogiate kasutamist kohtutäiturite tegevuses, jõustus 1. juulil 2013, aga võimalust algatada täitemenetlus interneti teel ei ole veel rakendatud. Kohtutäituritele mõeldud elektrooniline süsteem peaks olema toimiv alates 2015. aasta aprillist.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Alates 1. juulist 2013 võivad juristid ja juristi abid võtta kohtu menetlusdokumente vastu elektroonilise side kaudu.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Ei, Luksemburgi õigusaktide kohaselt tuleb kõik kohtumenetluse algatamiseks vajalikud dokumendid koostada paberil.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Ei ole asjakohane.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Ei ole asjakohane.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Ei ole asjakohane.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Ei ole asjakohane.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Ei ole asjakohane.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Ei ole asjakohane.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Ei ole asjakohane.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Ei ole asjakohane.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Ei ole asjakohane.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Ei ole asjakohane.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Ei.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Ei. Kohtuasjast sõltuvalt peab kohtudokumendid kätte toimetama kohtutäitur (isiklikult või posti teel) või peab neist dokumentidest teavitama kohtu kantselei (posti teel).

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei, pooli teavitatakse kohtuotsustest nende advokaatide kaudu. Üldjuhul toimub selline teavitamine siis, kui kohtu kantselei paneb otsuse asjaomase advokaadibüroo kirjakasti (case – pr. k). Kõigil advokaadibüroodel on Cité Judiciaire’i hoonekompleksis selline lukustatud kirjakast. Otsustest võib pooli teavitada ka otse posti teel.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Ei.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei.

Lingid

http://www.legilux.lu/

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, see on võimalik. Kohtutega elektroonilise suhtlemise üksikasjalikud normid on kättesaadavad aadressil https://birosag.hu/e-per-2018/e-kapcsolattartas-altalanos-tajekoztato ja seotud linkidel.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Oluline muudatus võrreldes varasemate normidega, mis reguleerisid menetlusi, mida saab algatada interneti teel, on see, et teatavate hagimenetluste ja hagita menetluste puhul, mis on algatatud 1. jaanuaril 2018 või pärast seda, on pooltel mitte üksnes võimalus, vaid lausa kohustus ajada asju elektrooniliselt. Seega on üldjuhul kõik ettevõtjad, riik, kohalikud omavalitsused, riigieelarvelised asutused, prokurörid, notarid, riigiasutused ja muud haldusasutused, kes tegutsevad kliendina, ning selliste klientide seaduslikud esindajad kohustatud kasutama asjaajamisel elektroonilisi vahendeid.

Lisaks sellele võib teatavat liiki toiminguid teha ainult elektrooniliselt sõltumata sellest, kas pooled tegutsevad eelnimetatud isikutena. Näiteks saab äriühingu registreerimise (või kande muutmise) menetluse algatada ainult elektrooniliselt ning rahvastikuregistrisse kandmiseks saab avalduse esitada üksnes elektrooniliselt, näiteks kui registreerimiseks (või kande muutmiseks) soovitakse kasutada lihtsustatud menetlust või kui organisatsioon esitab avalikes huvides tegutsevaks üksuseks saamise taotluse. Ka organisatsioonid, mis juba on avalikes huvides tegutsevad üksused, peavad oma dokumendid esitama pärast nimetatud kuupäeva elektrooniliselt.

Taotleja, kes ei ole kohustatud kasutama elektroonilisi vahendeid, võib siiski esitada oma taotluse elektrooniliselt.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Jah, seda võimalust saab kasutada kogu aeg, välja arvatud korraliste hooldustööde ja süsteemi ettenägematute rikete ajal. Päevi, mil teenuse talitlushäire või katkestus (nagu need on määratletud seaduses) kestis üle nelja tunni, ei võeta arvesse tähtaegades, mis on sätestatud seaduses või mille kohus on määranud päevades ja tööpäevades. Kuudes ja aastates määratud tähtaegade hulka ei arvata tähtaja viimast päeva. Kui tundides määratud tähtaeg möödub õigusaktides määratletud teenuse talitlushäire või katkestuse ajal, möödub tähtaeg järgmise tööpäeva esimese töötunni lõppedes. Kui elektrooniliste teenuste katkestus kestab kauem kui üks tööpäev, peab elektroonilisi haldusteenuseid osutav asutus tagama klientide dokumentide vastuvõtu ja töötlemise elektrooniliste vahenditeta isegi juhul, kui asjaomaste õigusaktide kohaselt on sellise menetluse puhul lubatud ainult elektrooniline töötlemine.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Kui avalduse (dokumendi) või selle lisade esitamiseks on olemas tüüpvorm, ei saa seda muuta ja seega ei saa muuta ka andmete vormingut. Vormidega saab tutvuda aadressil https://birosag.hu/ ning need saab esitada, kasutades programmi Általános Nyomtatványkitöltő (vormide esitamise raamprogramm). Kooskõlas valitsuse 19. detsembri 2016. aasta määrusega nr 451/2016, mis käsitleb elektroonilise asjaajamise üksikasjalikke norme, ja Riikliku Kohtute Ameti korraldusega saab kohtu e-toimikutesse lisada dokumente järgmistes vormingutes: .odt, .doc, .docx, .pdf, .txt, .xlsx, .ods, .tif, .tiff, .bmp, .jpg, .jpeg, .png, .mp4, .m4a, .avi, .mp3, .wav. Vormide lisad võivad olla järgmistes vormingutes: .dosszie, .dossirt, .es3, .etv, .eak, .et3, .nsack., .pdf, .asic või .asice. Tähtis on meeles pidada, et vormidele lisatavate üksikute failide maht ei tohi olla suurem kui 150 MB ning kõikide lisade kogumaht ei tohi olla suurem kui 300 MB. Kui vormi või dokumendi kõikide lisade kogumaht on siiski suurem kui 300 MB, võib lisatavad failid esitada andmekandjal selleks ette nähtud erivormi nr 28 lisana, kusjuures eksemplaride arv peab olema ühe võrra suurem asjaomaste menetlusosaliste arvust. Kohus võtab dokumente vastu ainult järgmistel andmekandjatel: CD R-, CD R+, DVD R-, DVD R+ ja USB-mälupulk.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Elektrooniliste menetluste puhul on andmete turvaline edastamine ja säilitamine tagatud andmesidet, edastust ja sisemisi haldussüsteeme kaitsvate IT-vahenditega. Interneti teel saab menetluse läbi viia ainult kliendiportaali (ügyfélkapu), ettevõtjate portaali (cégkapu) või ametliku portaali (hivatali kapu) kaudu ja selleks on vaja eelnevalt registreeruda. Edastatavaid ja säilitatavaid andmeid kaitstakse näiteks elektrooniliste tuvastusteenustega, turvaliste andmeedastuse ja digiallkirjastamise teenustega ning üksikasjalike sätetega, mis on ette nähtud riigi ja kohalike omavalitsuste elektroonilise teabe turvalisust käsitlevas 2013. aasta L seaduses ja sellega seotud muudes õigusaktides.

Näiteks on isikutel, kes kasutavad suhtluseks elektroonilisi vahendeid, võimalus kasutada lisaks kohtu krüpteerimisvõtmele enda krüpteerimisvõtit ja saata kohtule oma dokumendid, mis on krüpteeritud nende enda krüpteerimisvõtme abil. Elektrooniliste vahendite kaudu suhtlev isik saadab krüpteerimisvõtme kohtule koos dokumentidega ning sellisel juhul toimetab kohus sellele isikule kohtudokumendid kätte krüpteeritult, kasutades selle isiku krüpteerimisvõtit.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Kohtule elektrooniliselt esitatavate dokumentide puhul tuleb tagada, et

• elektrooniline dokument on kvalifitseeritud e-allkirjaga või täiustatud e-allkirjaga või kvalifitseeritud sertifikaadil põhineva templiga ning ajatempliga, kui kohaldatavad normid seda nõuavad;
• allakirjutaja on elektroonilise dokumendi autentinud, kasutades isiku tuvastamisel põhinevat dokumentide autentimise teenust, või
• elektrooniline dokument on koostatud teenuse raames, kus teenuseosutaja seob dokumendi selle väljastanud isikuga, tuvastades kõnealuse isiku, ning dokumendi sidumine sellise isikuga on autentselt kinnitatud teabega, mille abil saab selgelt kindlaks teha isiku omakäelise allkirja, või sellise teabe alusel, ja teenuseosutaja on väljastanud sertifikaadi, mis selgelt seob dokumendi isikuga klauslis, mis on elektroonilise dokumendiga seotud ja sellest lahutamatu, ning teenuseosutaja on lisanud klauslile ja dokumendile vähemalt täiustatud e-templi ja ajatempli.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Kohtukulud ja menetlusega seoses maksmisele kuuluvad tasud on paberipõhiste ja elektrooniliste menetluste puhul samad.

Kui tasu maksmine on kohustuslik, tuleb avalduses seda märkida ja sisestada ka asjaomane summa (esitataval vormil olevale) väljale „Makstav tasu“. Seejärel saab summa tasuda vastavalt avalduse kättesaamise kinnitusele, mis saadetakse automaatselt vormi esitamisel. Tasu saab maksta elektroonilise makse- ja tasaarvestussüsteemi (Elektronikus Fizetési és Elszámolási Rendszer – EFER) kaudu, mis võimaldab täita maksekohustuse kohtute makseportaalis (Igazságügyi Fizetési Portál) VPOS/kodupanganduse liidese abil. Teine tasu maksmise võimalus on kanda summa Ungari riigikassasse üldkohtu sihtotstarbelisele kontole.

Äriühingu registreerimist (või kande muutmist) käsitlevate menetluste puhul tuleb menetlus- ja avaldamistasud maksta elektrooniliselt enne registreerimisavalduse (või kande muutmise avalduse) esitamist, märkides tasu või kulude viitenumbri, mille saab laadida alla äriregistri infosüsteemi veebisaidilt. Kohtukulud tuleb maksta Ungari riigikassasse kaubanduskohtu sihtotstarbelisele kontole, seevastu avaldamistasud tuleb maksta riigikassasse selle ministeeriumi kontole, mida juhib justiitsminister.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Juba esitatud dokumenti ei ole tehniliselt võimalik tagasi võtta. Menetluse võib lõpetada (või muid hagiavaldusi või kaebusi võib tagasi võtta) ainult tsiviilkohtumenetlusnormide alusel. Elektroonilise menetluse kasuks otsustavatel pooltel on avaldusi paberkandjal esitavate pooltega samad õigused ja kohustused.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Elektrooniline haldus ei sõltu sellest, millise vormi on hageja asjaajamiseks valinud. See sõltub pigem sellest, kas kostja on kohustatud ajama asju elektrooniliselt. Kui kostja on küsimuses nr 2 nimetatud isik, kes peab ajama asju elektrooniliselt, võib ta üldjuhul teha nõudega seotud avaldusi ainult interneti teel ja vastavalt seaduses sätestatud tingimustele; muul juhul on tema avaldused kehtetud. Teistel juhtudel võib kostja vabalt valida, kas ta soovib vastata hagile paberil või elektroonilisi vahendeid kasutades. Juhul kui kostja otsustab kasutada elektroonilisi vahendeid (esitab dokumendid elektrooniliselt), peab ta suhtlema kohtuga menetluse ajal elektrooniliselt ning kohus toimetab kõik kohtudokumendid sellisele poolele kätte samuti elektrooniliselt. Kui pool, kes ei kasuta seaduslikku esindajat või kelle esindaja ei kvalifitseeru seaduslikuks esindajaks, on otsustanud suhelda kohtuga elektrooniliselt, võib ta esitada kohtule hiljem koos paberkandjal dokumentide esitamisega taotluse lubada üle minna paberipõhisele menetlusele. Taotluses tuleb selgitada, et poole või tema esindaja olukorra muutumise tõttu oleks elektroonilise menetluse jätkamine ebaproportsionaalselt keeruline.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Paberipõhiste ja elektrooniliste menetluste puhul kehtivad samad menetlusnormid.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Vt vastused küsimustele nr 9 ja 10.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Kui elektrooniline asjaajamine on poole jaoks kohustuslik või kui pool on valinud sellise asjaajamisviisi, tuleb dokument ja selle lisad esitada tüüpvormil, kui see on olemas. Seda vormi ei saa muuta. Juhul kui dokumentide või lisade esitamiseks tüüpvorm puudub, peavad pooled esitama sellised dokumendid ja lisad vormingus, mis vastab küsimuses nr 4 loetletud mis tahes dokumendivormingule, mille on heaks kiitnud Riikliku Kohtute Ameti esimees, ja vastavalt seal kirjeldatud reeglitele. (Erandid dokumentide elektroonilisel kujul esitamise kohustusest on sätestatud seaduses. Seega on tegemist erandiga kohustusest esitada dokumendid elektrooniliste vahenditega, kui dokument tuleb menetluses esitada ja see läbi vaadata paberil, eelkõige siis, kui vaidlustatakse paberkandjal dokumendi autentsus.)

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Jah, see on võimalik. Kohus edastab kohtudokumendid elektrooniliselt neile pooltele, kes kasutavad elektroonilist menetlust, vastavalt küsimustes nr 2 ja 9 kirjeldatud normidele. Elektrooniliselt edastatavad kohtudokumendid saadetakse saatja kliendiportaalis, ametlikus portaalis või äriportaalis asuvasse dokumendihoidlasse, kus saab dokumendi vastu võtta dokumendile viitava lingi kaudu. Dokument loetakse kättetoimetatuks, kui see avatakse ja süsteem koostab elektroonilise kättesaamisteatise, mis saadetakse automaatselt kohtule.

Ametlikul aadressil saadetud kiri loetakse kättetoimetatuks keeldumisteatisel märgitud ajal, isegi kui ametlikul aadressil teenuseosutaja kinnitab, et adressaat keeldus kirja vastu võtmast, või viiendal tööpäeval pärast teisel teatisel märgitud aega, kui teenuseosutaja kinnitab, et adressaat on kahest teatisest hoolimata keeldunud kirja vastu võtmast.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah, vt vastus küsimusele nr 13.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Pool, kes on kohustatud suhtlema elektrooniliselt või on varem valinud elektroonilise suhtluse, peab ka kaebuse esitama elektrooniliselt, kuid pool, kes on kasutanud kuni kaebuse esitamiseni paberkandjal dokumente, võib üle minna elektroonilisele suhtlusele isegi kaebuse esitamise ajal. Kohtu otsus kaebuse kohta edastatakse poolele, kes on kohustatud kasutama elektroonilist suhtlust või on varem valinud elektroonilise suhtluse, samuti elektrooniliselt vastavalt küsimuses nr 13 kirjeldatud normidele.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Jah, see on võimalik. Kui elektrooniline suhtlus on seaduse kohaselt kohustuslik, on loomulikult kohustuslik ka algatada menetlus elektrooniliselt. Poolel, kellel sellist kohustust pole, on samuti õigus algatada menetlus elektrooniliselt. Ta peab aga esmalt kirjalikult nõustuma Ungari kohtuametnike koja teenusesüsteemi kasutamise tingimustega.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Jah, teatavate menetluste, näiteks äriühingute menetluste puhul.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, on küll, kuid see sõltub sellest, missuguses kohtus soovitakse menetlus algatada.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Interneti teel saab algatada järgmisi menetlusi:

• menetlused väiksemate kohtuvaidluste kohtus,
• menetlused haldusaktide läbivaatamise kohtus ning
• menetlused Malta magistraadikohtus ja Gozo magistraadikohtus selle madalama astme pädevuses.

Ainult interneti teel algatatavaid menetlusi ei ole.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Seda võimalust saab kasutada kogu aeg, kuid hagi/avaldust menetletakse kohtu lahtiolekuaegadel, st kl 9.00–15.00 (1. oktoobrist 15. juunini) ning kl 8.00–12.00 (16. juunist 30. septembrini). Kui hagi/avaldus esitatakse väljaspool neid aegu, arvatakse see esitatuks nimetatud aegadel järgmisel tööpäeval.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Väiksemate kohtuvaidluste kohtu poole pöördumisel tuleb täita asjakohane internetis kättesaadav vorm, kuhu tuleb märkida kõik üksikasjad, mis on nõutavad asja menetlusse võtmiseks.

Kui pöördutakse haldusaktide läbivaatamise kohtusse, Malta magistraadikohtusse või Gozo magistraadikohtusse selle madalama astme pädevuses, tuleb esmalt täita nõutud elektrooniline vorm ning seejärel tuleb sellele lisada avalduse skaneeritud ärakiri seadusega ettenähtud vormis koos dokumentidega (nende olemasolu korral).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Andmed edastatakse krüptitult ja nende säilitamist reguleeritakse valitsuse kehtestatud korras.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Menetluse algatamiseks väiksemate kohtuvaidluste kohtus ei ole digiallkirja vaja. Nimetatud kohtus menetletavad vastused, vastuhagide vastused ja apellatsioonkaebused tuleb see-eest allkirjastada digitaalselt, sest nende esitamiseks on vaja end e-identida.

Kui hagi või avaldus esitatakse haldusaktide läbivaatamise kohtule, Malta magistraadikohtule või Gozo magistraadikohtule selle madalama astme pädevuses, antakse sellele automaatselt digiallkiri, sest see teenus on kättesaadav ainult advokaatidele ja advokaadi abidele, kui nad on selle e-identimist kasutades tellinud.

Mis puutub kellaaega, siis kellaaeg ja kuupäev luuakse hagi/avalduse esitamisel automaatselt.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Jah, interneti teel tehtud toimingute eest nõutavad lõivud tuleb tasuda samuti interneti teel. Lõivu suurus on sama mis mitteelektroonilise toimingu puhul.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Seda interneti teel teha ei saa. Kui nõuet soovitakse tagasi võtta, tuleb selleks minna isiklikult kohtu kantseleisse.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kui asja arutamiseks pöördutakse haldusaktide läbivaatamise kohtusse, Malta magistraadikohtusse või Gozo magistraadikohtusse selle madalama astme pädevuses, on interneti teel võimalik menetlust ainult algatada. Vastust ei ole seda liiki menetlustes veel võimalik interneti teel esitada.

Kui asja arutamiseks pöördutakse väiksemate kohtuvaidluste kohtusse, saab interneti teel nii menetluse algatada kui ka vastuse, vastuse vastuhagile ja apellatsioonkaebuse esitada.

Kostja ei pea interneti teel vastama.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Olenemata sellest, kas nõudele vastatakse või mitte, määrab kohus asja kohtuistungil arutamiseks.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Olenemata sellest, kas nõudele vastatakse või mitte, määrab kohus asja pärast vastamise tähtaja möödumist kohtuistungil arutamiseks.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Dokumente on võimalik esitada elektrooniliselt, kui need esitatakse koos põhihagiga, mis esitatakse samuti elektrooniliselt.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Malta seaduste kohaselt ei ole kohtuotsuse kättetoimetamine nõutav.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Kõik eelotsused ja lõplikud kohtuotsused loetakse ette avalikul kohtuistungil ning nende ärakirjad antakse menetluspooltele või istungil viibivale seaduslikule esindajale. Nagu on selgitatud allpool, on kohtuotsusest võimalik saada ka elektrooniline ärakiri.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Apellatsioonkaebust on võimalik interneti teel esitada ainult väiksemate kohtuvaidluste kohtu otsuse peale. Kohtuotsust seevastu interneti teel kätte toimetada ei saa.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

See ei ole võimalik.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Otsused avaldatakse õigusteenuste veebisaidil ning nendega saavad tasuta tutvuda nii seaduslikud esindajad kui ka üldsus.

Lisaks nimetatud veebisaidile võivad juristid e-identimise kaudu kasutada e-kohtu (eCourts) teenuseid, kus nad saavad vaadata kohtuasju ning kohtudokumente ja -määrusi.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Alates 1. septembrist 2017 on Kesk-Madalmaade ja Gelderlandi esimese astme kohtutes kohustuslik elektrooniline menetlus tsiviilhagides, mille puhul peab kasutama esindajat (nõuded, mille suurus on üle 25 000 euro) (vt Madalmaade kohtute veebisait De Rechtspraak).

Alates 1. oktoobrist 2019 on elektrooniline menetlus võimalik ainult asjades, mis on esitatud elektrooniliselt Kesk-Madalmaade ja Gelderlandi esimese astme kohtutesse pärast 1. septembrit 2017. Alates 1. oktoobrist 2019 ei ole enam võimalik uutes kohtuasjades elektrooniliselt nende kohtute poole pöörduda.

Administraatorid/pankrotihaldurid saavad raamatupidamisaruandeid esitada kohaliku digitaalse teenindustoe (Digitaal loket kanton) kaudu. Raamatupidamise aastaaruandeid (ülevaade eelmise aasta tuludest, kuludest, varadest, nõuetest ja võlgadest) võib täita elektroonilist vormi kasutades ja need võib saata elektrooniliselt kantonikohtunikule, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Vormi esitamiseks on nõutav digitaalne identimine (DigID kood sisselogimiseks).

Alates 2017. aasta novembrist on palutud vara haldavatel eestkostjatel (professionel bewindvoerders) suhelda kohtutega eestkostega seotud küsimustes elektrooniliselt. Elektrooniline suhtlus võetakse kasutusele järk-järgult büroode kaupa (vt De Rechtspraak veebisait).

Kassatsioonkaebused kõrgeimale kohtule (Hoge Raad) sellistes tsiviilasjades, mis on algatatud kohtukutsega, tuleb alati esitada elektrooniliselt (vt veebisait Madalmaade kõrgeim kohus).

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Ajavahemikul 1. septembrist 2017 kuni 1. oktoobrini 2019 oli elektrooniline menetlus kohustuslik Kesk-Madalmaade ja Gelderlandi esimese astme kohtutes tsiviilhagides, mille puhul tuleb kasutada esindajat. Muude kohtute poole ei ole võimalik pöörduda elektrooniliselt. Põhimõtteliselt tehakse otsus eespool osutatud ajavahemikul Kesk-Madalmaade ja Gelderlandi esimese astme kohtutes alustatud kohtuasjades elektrooniliselt (vt ka küsimused 3–16).

Madalmaade kohtusüsteemis tehakse tööd selle nimel, et pakkuda uut digitaalset juurdepääsuvõimalust tsiviilasjades. Eduaruannetega on võimalik tutvuda veebisaidil De Rechtspraak.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Kesk-Madalmaade ja Gelderlandi esimese astme kohtute tsiviilhagides, mille puhul oli esindaja kasutamine kohustuslik ja mis on esitatud 2. punktis osutatud ajavahemikus, on võimalik kasutada elektroonilist menetlust 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Kohtuteenistuse keskuse kasutajatoega (rechtsspraakservicecentrum) saab ühendust võtta elektrooniliselt ja telefonitsi 8.00–20.00.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Jah, hagi algatatakse algatamisdokumendi (procesinleiding) esitamisega kohtuteenistuse veebiportaali kaudu.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Menetluseeskirju vt veebisaidil De Rechtspraak.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Jah, dokumentide esitamisel on vajalik e-identimine. Juristid kasutavad sel otstarbel oma ametitõendit, kodanikele kättesaadavad valikud on DigiID koodi või elektroonilise ID (ettevõtted) kasutamine. Lubatud identifitseerimisvahendid on sätestatud seaduses.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Jah, kõigi menetluste puhul tuleb tasuda kohtulõivud. Juristide olukord jääb kohtusüsteemis samaks. Elektrooniliste menetluste puhul tasutakse kohtulõivud elektrooniliselt. Kui makset ei ole tehtud, ei saa menetluse algatamisega (enam) edasi minna.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah, nõude tagasivõtmist reguleeriv õigus ja nõude tagasivõtmise viisid on sätestatud kohtusüsteemi korralduse seadustikus.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Jah, kui kohaldatakse elektroonilist menetlust, saab kostja vastata interneti kaudu. Kui kostjat abistab jurist, tuleb vastus esitada interneti kaudu. Kui kostjal on õigus tegutseda enda nimel, on lubatud esitada vastus ka paberil.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Elektroonilised menetlused toimuvad täielikult internetis. Kostja saab e-posti teel teatise iga e-toimikusse esitatud dokumendi kohta. Kostjad saavad lisada oma dokumente elektrooniliselt ning ka tutvuda oma toimikuga elektrooniliselt. Kohtuotsus toimetatakse kätte elektrooniliselt.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kui hagidokumendid on teisele poolele nõuetekohaselt kätte toimetatud, saab kohtuasjas teha mitteilmumise korral tagaseljaotsuse. Teist poolt teavitatakse menetlusetappidest kirjalikult.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Vt vastus küsimusele 1. Sõnumite ja dokumentide esitamine e-posti teel ei ole lubatud, kuna ei ole võimalik tagada piisavat turvalisust.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Ei, kohtudokumente ei tohi interneti kaudu kätte toimetada ega nendest interneti kaudu teatada. Paljud kohtuotsused avaldatakse aga Madalmaade kohtute veebisaidil De Rechtspraak ning neile määratakse Euroopa kohtulahendi tunnus, tänu millele on võimalik need kiiresti leida. Tavaliselt otsustab kohtu eesistuja, kas kohtuotsus tuleb eespool nimetatud veebisaidile panna. Kõiki kohtuotsuseid internetti ei panda, vaid valitakse, mis on õiguslikult olulised või mille vastu on märkimisväärne (meedia-)huvi.

Kohtuotsuses esinevad isikunimed on eraelu kaitsmiseks muudetud anonüümseks. Kohtuga tööalaselt seotud ettevõtete ja eraisikute nimesid ei muudeta anonüümseks.

Kohtuasjades, mille puhul menetlused võivad olla või peavad olema elektroonilised, pannakse kohtuotsus kohtuasja e-toimikusse. Sel viisil tehakse kohtuotsus pooltele teatavaks.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei, internetis avaldamine toimub pärast poolte teavitamist ning seega pärast kohtuotsuse tegemise kuupäeva. Vt vastus küsimusele 13.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Ei, kaebust ei ole võimalik esitada elektrooniliselt. Ainult elektrooniliselt toimuvas tagaseljamenetluses võib esitada kaja elektrooniliselt.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei, elektroonilises menetluses võib ainult advokaat igal ajal kohtuasja dokumentidega tutvuda.

Mõned vormid saab PDF-vormingus alla laadida Madalmaade kohtute veebisaidilt De Rechtspraak, aga seejärel tuleb need dokumendid saata kohtule tavapostiga, et neid menetluses arvestataks. Nende dokumentide hulka kuuluvad varalahususe vormid ja vanaduspensioni jaotamise vormid, hooldusõiguse muutmise vormid, täiskasvanu eestkoste vormid, varaga seotud usaldusteenuseid ja mentorlust käsitlevad vormid, deklaratsioonivormid ekspertidele ja tõlkijatele, maksejõuetusega seotud vormid, Euroopa maksekäsu menetluse vormid, Euroopa väiksemate nõuete menetluse vormid ning apellatsioonimenetluste kaebusevormid.

Teave, mis võib olla kohtumenetluses oluline, ja ka teave, millega tagatakse kohtunike sõltumatus, talletatakse keskselt ning see on üldsusele internetis kättesaadav Madalmaade kohtute veebisaidil. Internetis on võimalik tutvuda järgmiste registritega: täiskasvanute eestkoste keskregister (Centraal Curateleregister), maksejõuetuse keskregister (Centraal Insolventieregister), abieluvararegister (huwelijksgoederenregister) ning kohtute lisaülesannete register (register met nevenfuncties Rechterlijke Macht).

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Automaatne töötlemine - Austria

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel Austria e-õiguskeskkonna (ERV) platvormi kaudu. Selleks on siiski vaja registreerida end mitmest võimalikust edastavast asutusest ühe juures, kes edastab andmed kohtusüsteemi. Registreerimine on tasuline. Baastasu on ligikaudu 20 eurot kuus, millele lisandub ligikaudu 0,30 eurot iga üleslaadimise eest. Tähitud kirja saatmine maksab Austrias umbes 3 eurot.

Kodanikukaardiga (Bürgerkarte – õiguslik vahend elektroonilise allkirja andmiseks) on samuti võimalik kasutada tasuta üleslaadimisteenust. Erinevalt Austria e-õiguskeskkonna platvormist on see teenus siiski ainult ühesuunaline.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Austria e-õiguskeskkonna platvorm võimaldab internetipõhist suhtlust ühelt poolt kohtute ja prokuratuuride vahel ning teiselt poolt kohtute ja menetlusosaliste vahel nii, nagu see toimuks paberil. Seda saab kasutada igat liiki menetluste korral. Puuduvad sellised menetlused, mida tuleb alati algatada interneti teel.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Teenus on kättesaadav ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Hagi alused ja kõik hagi esitamiseks nõutavad menetlusega seotud andmed tuleb üles laadida kindlaksmääratud XML-vormingus (või sellele vormingule lisatud PDF-failina).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Andmete edastamine Austria e-õiguskeskkonna platvormi kaudu on turvatud HTTPS-protokolliga. Kõigi asjaomaste poolte autentimiseks kasutatakse sertifikaate. Ka serveritevaheline side põhineb sertifikaatidel. Kasutajate kohustus registreerida end pääsupunktis (vt eespool punkt 1) tagab täiendava turvalisuse.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Vt eespool punkt 5 (sertifikaadid). Digiallkirja kasutamist ei nõuta. Tsentraalne ajatempli teenus on kättesaadav ainult kinnistusraamatu kannete puhul ja sellega kinnitatakse andmete nõuetekohast esitamist.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Üleslaadimisega seotud kohtukulud makstakse otsekorraldusega. Reeglina on interneti teel menetluse algatamise tasud samad, mis paberil algatatud menetluste puhul. Teatavatel juhtudel on dokumentide elektrooniline esitamine odavam.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Interneti teel ja tavapärasel teel tehtud toimingud on võrdväärsed. Tsiviilkohtumenetluse norme kohaldatakse samamoodi ka Austria e-õiguskeskkonna platvormi kaudu läbiviidavate menetluste suhtes. Isegi kui hagiavaldust ei olnud esitatud interneti teel, saab selle interneti teel tagasi võtta.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Jah, internetti võib kasutada hagiavaldusele vastamiseks, apellatsioonide esitamiseks jms. Austria e-õiguskeskkonna platvormi kasutamine ei ole üldiselt kohustuslik, kuid advokaadid, notarid, pangad, kindlustusseltsid, sotsiaalkindlustusfondid, föderaalset rahandusministeeriumi esindav prokuratuur (Finanzprokuratur) ja advokatuurid peavad kasutama Austria e-õiguskeskkonna platvormi.

Ekspertidele ja tõlkidele on Austria e-õiguskeskkonna platvormi kasutamine teatavatel tingimustel kohustuslik.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Tsiviilkohtumenetluse norme kohaldatakse samamoodi ka interneti teel läbiviidavate menetluste suhtes.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Tsiviilkohtumenetluse norme kohaldatakse samamoodi ka interneti teel läbiviidavate menetluste suhtes.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Jah, Austria e-õiguskeskkonna platvormi kaudu on kohtutele võimalik esitada igat liiki dokumente. Originaallepingud võib elektrooniliselt esitada ka kinnistusregistri ja äriregistri menetluste raames.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Jah, Austria e-õiguskeskkonna platvormi kaudu.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah, Austria e-õiguskeskkonna platvormi kaudu.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Jah, Austria e-õiguskeskkonna platvormi kaudu.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Jah, Austria e-õiguskeskkonna platvormi kaudu.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Jah, pooled ja nende õigusesindajad saavad edastava asutuse kaudu tutvuda interneti teel kohtu registriga kõigi tsiviil- ja täitemenetluste raames, kuid seda ainult seoses neid endid käsitlevate juhtumitega. Tutvumisõigusi kontrollitakse igale asjaomase õiguse saanud isikule antud kordumatu aadressikoodi abil.

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: on juba tõlgitud.

Automaatne töötlemine - Poola

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Maksemäärusega on interneti kaudu võimalik algatada elektrooniline menetlus (elektroniczne postępowanie upominawcze, EPU). Selle menetluse esimene etapp toimub võlgniku osaluseta. Võlgnikud saavad end kaitsta alles pärast seda, kui maksekäsk on välja antud ja neile kätte toimetatud.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Maksemäärusega saab elektroonilise menetluse algatada juhtudel, mis hõlmavad rahalisi nõudeid, olenemata hagi eseme väärtusest.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Maksemäärusega algatatud elektroonilise menetluse hagiavalduse saab igal ajal esitada e-kohtus (e-sąd).

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

E-kohtu jaoks loodud eritarkvaraga teisendatakse hagiavaldust sisaldav tekst automaatselt e-kohtu nõutavasse vormingusse ja andmestruktuuri.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Andmeid turvatakse mitme täiustatud IT-lahendusega, sealhulgas süsteemiga CAPTCHA (Completely Automated Public Turing test to tell Computers and Humans Apart). CAPTCHA on teatavat liiki tehnoloogia, mida kasutatakse veebisaidi turvaelemendina (robotilõks) ja mis võimaldab edastada üksnes inimeste sisestatud andmeid. CAPTCHA kaitseb veebiportaali ja takistab masinatel selles kontosid loomast. Selle kontrollimiseks nõuab süsteem kasutajalt pildil kuvatava teksti sisestamist. Tekst on sihilikult moonutatud, et seda ei saaks lugeda OCR-tehnoloogiaga (Optical Character Recognition, optiline tekstituvastus), mis kujutab endast tehnoloogia või tarkvara komplekti, mida kasutatakse tähemärkide ja kogu teksti äratundmiseks graafilises või rastervormis failis. Inimestele on tekst siiski piisavalt loetav. Pildilt loetud kood tuleb tippida väljale, kasutades kas väike- või suurtähti.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Maksemäärusega algatatud elektroonilise menetluse hagiavalduste ja menetlusdokumentide allkirjastamiseks tuleb kasutada elektroonilist allkirja. Kasutada võib järgmisi allkirjastamise võimalusi:

a) tavaline elektrooniline allkiri, mille saab tasuta hankida EPU veebisaidilt.
Enne kui saate seda teha, peate looma konto. Kui konto on aktiveeritud, peate EPU sertifitseerimiskeskuselt taotlema sertifikaadi väljastamist ning seejärel ootama kinnitust sertifikaadi väljastamise kohta (ligikaudu 2 tundi). Seejärel peate sertifikaadi alla laadima. Selleks et sertifikaat korrektselt operatsioonisüsteemi installida, on teil vaja sertifikaadi salasõna. See saadetakse teile e-postiga. Juhul kui kaotate sertifikaadi pärast allalaadimist ära, peate uue sertifikaadi saamiseks esitama uue taotluse. Tavalist elektroonilist allkirja saab kasutada üksnes e-menetlustes. Tavalise elektroonilise allkirja sertifikaat kehtib üks aasta;

b) kvalifitseeritud elektrooniline allkiri. Pärast kasutajakonto registreerimist saate automaatselt kasutada kvalifitseeritud elektroonilist allkirja, kuid kõigepealt peate selle endale ise hankima.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Maksemäärusega algatatud elektroonilise menetluse eest tasumisele kuuluva kohtulõivu saab tasuda üksnes elektrooniliselt, makseteenuse osutaja kaudu. Selle suurus on ¼ lõivust, mis kuulub tasumisele maksemäärusega algatatud tavalise menetluse eest.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Hageja võib maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses võtta hagiavalduse tagasi enne, kui menetlus lõpliku otsuse tegemisega lõpetatakse. Selleks tuleb esitada menetlusdokumendid. Need peavad sisaldama hageja avaldust hagi tagasivõtmise kohta ning pangakonto numbrit. Hageja võib hagi täielikult tagasi võtta – sel juhul loobub ta kõigi hagiavalduses osutatud nõuete (nende täissummades) õiguslikust kaitsest. Hagiavalduse võib tagasi võtta ka vaid osaliselt. Seda nimetatakse hagi osaliseks tagasivõtmiseks. Hagiavalduse tagasivõtmisel võib hageja loobuda (lahti öelda) ka esitatud nõudest. Hagiavalduse tagasivõtmise menetlusdokumentides tuleb osutada pangakonto number, kuhu kohtulõiv tagasi maksta. Kohtulõiv makstakse tagasi juhul, kui hagiavaldus võetakse tagasi enne maksekäsu väljastamist.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses ei saa kostja interneti kaudu vastata. Esimene dokument, mis toimetatakse maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses kostjale kätte, on maksekäsk. Kostja võib esitada edasikaebuse, esitades vastuväite (tavalises või elektroonilises vormis).

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses ei saa kostja hagiavaldusele vastata. Ainus viis kaevata maksekäsk edasi on esitada kohtule vastuväide (tavalises või elektroonilises vormis). Sel juhul kaotab maksekäsk kehtivuse ja sel ei ole õiguslikke tagajärgi. E-kohus saadab asja edasi kohtule, millel on kostja elukohas territoriaalne pädevus, ja seda arutatakse teises menetluses.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses väljastatud maksekäsk muutub lõplikuks kaks nädalat pärast kostjale kättetoimetamist. Maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses väljastatud ja IT-süsteemi sisestatud lõplik maksekäsk on täitemäärus. Selles menetluses väljastatud maksekäsu tunnistab kohus täidetavaks elektroonilise täitekorraldusega.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses ei saa elektrooniliselt esitatud menetlusdokumentidele dokumente lisada.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses toimetatakse kohtutoimingute protokollid hagejale kätte elektrooniliselt. Kui menetlus algatatakse hagiavalduse esitamisega e-kohtu veebisaidi kaudu, saab hageja juurdepääsu e-kohtu veebisaidi erijaotisele, mis võimaldab tal kohtu kirjad kätte saada. Kohtutoimingute protokollid toimetatakse hagejale kätte maksemäärusega algatatud elektroonilist menetlust toetava andmeedastussüsteemi kaudu (kohtutoimingute protokollide elektrooniline kättetoimetamine). Kostjale toimetatakse kohtutoimingute protokollid elektrooniliselt kätte üksnes juhul, kui kostja on protokollide sellise kättetoimetamisega nõustunud.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses on kohtuotsused elektroonilised.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Jah, ainult maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Kui täitekorraldus hõlmab maksemäärusega algatatud elektroonilises menetluses tehtud kohtuotsust, võib täitemenetluse algatamise taotluse esitada elektrooniliselt.
See tuleb esitada maksemäärusega algatatud elektroonilist menetlust toetava andmeedastussüsteemi kaudu.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Maksemäärusega algatatud elektroonilise menetluse käigus on pooltel nende asjas toimuva menetluse toimikutele täielik juurdepääs. Juurdepääs antakse menetlust toetava andmeedastussüsteemi kaudu. Neid dokumente saab ka välja printida. Muudes kui maksemäärusega algatatud elektroonilistes menetlustes seda teha ei saa.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, Portugalis on võimalik algatada kohtumenetlust interneti teel ja sellisel eesmärgil on loodud konkreetsed IT-rakendused: Citius (kohtute tegevust toetav IT-platvorm) ja Plataforma de Gestão de Processos de Inventário (pärandvara inventuuri haldamise platvorm).

Lisateavet nimetatud platvormide kohta võib leida järgmistelt linkidelt:

https://www.citius.mj.pt/portal/default.aspx

https://www.inventarios.pt/

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Citius

Üldjuhul on kõik kohtumenetlused, st põhimenetlused, hagi tagamise abinõud, kõrvalmenetlused, individuaalsed kohtuteatised ja muud liidetud või autonoomsed menetlused, sealhulgas edasikaebused, nüüd elektroonilised ja neid töödeldakse Citiuse portaalis (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikkel 1).

Asjades, millega on kohtu poole pöördutud, võimaldab Citiuse platvorm algatada ja menetleda järgmist:

a) tsiviilõiguslikud tuvastushagid, hagi tagamise abinõud ja individuaalsed kohtuteatised; erandiks on lastekaitsemenetlused ja tsiviilõiguslikud kahjunõuded või tsiviilõiguslikud täitemenetlused, mis on vastavalt esitatud või algatatud kriminaalmenetluse raames;

b) tsiviilõiguslikud täitemenetlused ja kõik täitmisega seotud kõrvalmenetlused (sel juhul peaks täitemenetlus koos oluliste dokumentide printimisega toimuma alles pärast seda, kui kohus on saanud avalduse või teabe, mis nõuab tema sekkumist).

See on võimalik ka seoses maksekäsumenetlusega. Palun tutvuge asjakohase teabelehega.

Pärandvara inventuuri haldamise platvorm

Võimaluse korral tuleb pärandvara inventuuri nõue ja võimalikud vastuväited notarile esitada ja kõik edasised toimingud teha pärandvara inventuuri haldamise platvormi kaudu (13. septembri 2019. aasta seaduse nr 117/2019 lisas avaldatud notariaalse inventuuri õigusraamistiku artikli 2 lõige 2).

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Kirjeldatud teenused on kättesaadavad ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas (välja arvatud juhul, kui server on maas).

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Citius

Menetlusdokumentide esitamisel tuleb kasutada vorme, mis on kättesaadavad 1. küsimuse vastuses osutatud veebilehel ja millele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a) failid, mis sisaldavad muud seadusekohaselt nõutavat teavet, menetlusdokumendi sisulist teavet ja muud teavet, mida esindaja peab asjakohaseks ja mida ei saa kajastada ühelgi vormi väljal (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 6 lõike 1 punkt a);

b) eraldi kõik dokumendid, mis tuleb menetlusdokumendile lisada (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 6 lõike 1 punkt b).

Sellisel viisil esitatud avaldused ja dokumendid peavad olema Citiuse platvormil digiallkirjastatud; kasutada tuleb elektroonilise allkirja sertifikaati, mis tõendab püsivalt allkirja andja kutsealast staatust (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 6 lõige 3).

Failid ja dokumendid peavad olema porditavas dokumendivormingus (.pdf), eelistatavalt PDF/A versioonis ja kirjalike dokumentide puhul otsifunktsiooniga sisuga (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 8 lõige a).

Maksekäsumenetluse korral peavad failid olema laiendatavas märgistuskeeles (.xml) , s.o vormingus, mille spetsifikatsioonid on avaldatud järgmisel aadressil: https://www.citius.mj.pt/portal/consultas/injuncoes/injunformato.aspx.

Pärandvara inventuuri haldamise platvorm

Pärandvara inventuuri avalduse saab esitada
a) huvitatud isik või tema esindaja; selleks tuleb täita platvormil olev pärandvara inventuuri algatamise elektrooniline vorm ja lisada asjakohased dokumendid vastavalt kindlaksmääratud korrale ja juhistele (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 5 lõike 1 punkt a);
b) huvitatud isik notaribüroos paberil, esitades eelmise artikliga ette nähtud pärandvara inventuuri vormi koos asjakohaste dokumentidega (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 5 lõike 1 punkt b).

Juurdepääs eespool nimetatud veebisaidile toimub elektroonilise sertifikaadiga järgmiselt:
a) kodanike puhul kodanikukaardi elektroonilise sertifikaadiga (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 2 lõike 4 punkt a);
b) advokaatide ja õigusnõustajate puhul nende kutsealast staatust kinnitava elektroonilise sertifikaadiga (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 2 lõike 4 punkt b).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Isikuandmeid, mida kohtud koguvad kohtuvõimu teostamisel, töödeldakse IT-platvormil Citius, mille on loonud ja mida haldab kohtuteenuste finantsjuhtimise ja kinnisvarahalduse instituut (Instituto de Gestão Financeira e Equipamentos da Justiça, I.P.) (edaspidi „IGFEJ, I.P.“), kes tegutseb justiitsministeeriumi järelevalve all ja õigussüsteemi kõrgeima organi – kohtute ülemkogu (Conselho Superior da Magistratura) – nimel volitatud töötlejana (kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitega 4, 8 ja 28).

IGFEJ, I.P. peab tagama, et võetakse kõik asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, millega kindlustatakse andmete töötlemine kooskõlas määrusega ja andmesubjektide õiguste kaitstus, nagu on sätestanud kohtute ülemkogu, kes kohtuniku andmekaitseametnikuks nimetas.

Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 37 on justiitsministeerium määranud ühe andmekaitseametniku tema vastutusalasse kuuluvatesse asutustesse, sealhulgas IGFEJ, I.P.-sse (vt 7. juuni 2018. aasta seadusandlik määrus nr 5643/2018).

Isikuandmetele juurdepääsu ja nende edastamise kohta otsuse tegemise eest vastutab kohtumenetluses asja menetlev kohtunik vastavalt konkreetse juhtumi suhtes kohaldatavatele menetlusnormidele ja isikuandmete kaitse üldmäärusele järgmiselt: isikuandmete töötlemine kohtutes võimaldab piirata määruse kohaldamist teatavate toimingute ja menetlustega (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 punktid d ja f); järelevalveasutused ei tohi teostada järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle, mida kohtud teevad oma õigust mõistvat funktsiooni täites (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 55 lõikega 3 ette nähtud piirang). Seega kohaldatakse selles valdkonnas tehtud kohtuotsuste suhtes riigisisese menetlusõigusega ette nähtud vaidlustuskorda.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Citius

Juristide esitatavad menetlusdokumendid peavad olema digiallkirjastatud; selleks tuleb kasutada elektroonilise allkirja sertifikaati, mis tõendab püsivalt allkirja andja isikut ja kutsealast staatust (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 6 lõige 3).

Citiuse platvorm tagab järgmise:

a) dokumendi edastamise kuupäeva ja kellaaja tõendamine (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 13 punkt a);

b) saatja saab esitatud dokumentide koopiad, millele on märgitud tõendatud edastamise kuupäev ja kellaaeg (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 13 punkt b);

c) juhul kui dokumendi esitamine ebaõnnestub, saadetakse saatjale sõnum, milles teda teavitatakse, et IT-süsteem ei suutnud dokumenti platvormile edastada (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 13 punkt c).

Kohtunikud ja prokurörid esitavad ametlikud dokumendid alati elektrooniliselt Citiuse IT-süsteemi abil ning need dokumendid varustatakse kvalifitseeritud või täiustatud e-allkirjaga (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikkel 19).

Kui kohtuasjas ei ole advokaadi kaasamine nõutav ja poolel ei ole esindajat, võib menetlusdokumendid esitada kohtule ka ühel järgmistest viisidest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Código de Processo Civil) artikli 144 lõige 7):

a) käsipostiga kohtuametnikule, kusjuures dokumendi esitamise kuupäevaks loetakse dokumendi üleandmise kuupäev (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõike 7 punkt a);

b) tähtsaadetisega, kusjuures dokumendi esitamise kuupäevaks loetakse postisaadetise tähtimise kuupäev (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõike 7 punkt b);

c) faksiga, kusjuures dokumendi esitamise kuupäevaks loetakse dokumendi saatmise kuupäev (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõike 7 punkt c).

Kui poolel on esindaja ja dokumentide elektroonilisel esitamisel on põhjendatud takistus, võib nende esitamiseks kasutada üht eespool osutatud meetoditest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõige 8).

Pärandvara inventuuri haldamise platvorm

Kui avaldus on nõuetekohaselt esitatud, väljastab platvorm või notar avalduse esitajale esitamise kinnituse, milles on täpsustatud järgmised andmed:
a) avalduse esitamise kuupäev ja kellaaeg (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 5 lõike 2 punkt a);
b) veebisaidile https://www.inventarios.pt/ sisenemise kood ja juhised, et asjaga tutvuda (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 5 lõike 2 punkt b);

c) Multibanco pangaautomaadi viitenumber notaritasu esimese osamakse tasumiseks ja vastav summa (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 5 lõike 2 punkt c);
d) asjale pärast notaritasu esimese osamakse tasumist antav number (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 5 lõike 2 punkt d).

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Citius

Jah, tasuda tuleb kohtulõivud.

Kõigepealt peab makse tegemiseks olema väljastatud ühtne sissenõudedokument (Documento Único de Cobrança – DUC), mis on kättesaadav IGFEJi veebisaidil: https://justica.gov.pt/Servicos/Custas-processuais/DUC-Documento-Unico-de-Cobranca

DUCi alusel saab tasuda järgmiselt:

• Multibanco pangaautomaadi või netipanga (jaotis „Pagamentos ao Estado“ (maksed riigile)) vahendusel;
• kohtukantseleis Multibanco kaardiga;
• pangakontoris.

(Ministri 17. aprilli 2009. aasta rakendusmääruse nr 419-A/2009 artikkel 17).

Lisateave:

Teenused – Menetluskulud: https://justica.gov.pt/Servicos/Custas-processuais

Menetlustes, kus elektrooniliste vahendite kasutamine ei ole kohustuslik, vähendatakse kohtulõivude suurust 90%ni nende väärtusest, kui pool esitab kõik avaldused elektrooniliselt (26. veebruari 2008. aasta dekreet-seaduse nr 34/2008 lisas avaldatud kohtumenetluse kulusid käsitleva määruse (Regulamento das Custas Processuais) artikli 6 lõige 3).

Maksekäsumenetluse kohta saab teavet asjaomaselt teabelehelt.

Portugali kohtulõive saab tasuda ka välispanga ülekandega.

Kohtulõivude kalkulaator on kättesaadav järgmisel aadressil:

https://justica.gov.pt/en-gb/Servicos/Simulador-Taxas-de-Justica

Pärandvara inventuuri haldamise platvorm

Pärandvara inventuuri kulud hõlmavad notaritasu ja -kulusid (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikkel 15). Tasumine toimub avalduse esitamise ajal loodava Multibanco ülekande viitenumbri alusel (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikkel 20).

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah, menetlus on võimalik lõpetada või avaldus tagasi võtta asja suhtes kohaldatavates liikmesriigi menetlusnormides sätestatud tingimustel.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Üldjuhul esitab kostja kohtumenetluses vajalikud dokumendid kohtule elektrooniliselt ja nende esitamise kuupäevaks loetakse menetlusdokumentide esitamise kuupäev (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõige 1).

Kui kohtuasjas ei ole advokaadi kaasamine nõutav ja poolel ei ole esindajat, võib menetlusdokumendid esitada ka käsipostiga kohtuametnikule või saata tähtsaadetise või faksiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõige 7).

Pärandvara inventuuri kohta vt 4. ja 6. küsimuse vastused.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Citius

Kui kostja soovib hagile vastata, menetletakse nõuet ikkagi elektrooniliselt, kuigi teatavad dokumendid prinditakse.

Füüsiline kohtuasja toimik peab sisaldama üksnes neid avaldusi ja menetlusdokumente, mis on olulised sisulise otsuse tegemiseks, nagu kohtunik igas kohtuasjas põhistatud otsuses märgib. Eeldatakse, et järgmised dokumendid ei ole olulised (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 28 lõige 1):

a) kohtuistungi kuupäeva muutmise taotlused;

b) haldus- ja täitmisteated, mis on seotud üksnes menetluse korraldusega, ning vastused, nagu:

i) kohtukutse või dokumentide pooltele kättetoimetamise korraldused;

ii) kohtuistungi aja kindlaksmääramise teatised;

iii) asja prokuratuuri saatmise teatised;

iv) eri asutuste, nagu kriminaalpolitsei, registribüroode, Portugali riikliku kohtumeditsiini- ja kriminalistikainstituudi (Instituto Nacional de Medicina Legal e Ciências Forenses I. P.), vanglateenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni direktoraadi (Direcção-Geral de Reinserção e Serviços Prisionais) ning sotsiaalkindlustuse peadirektoraadi (Direcção-Geral da Segurança Social) uurimisteatised;

v) prokuröri ja kohtuniku kinnitustemplid;

c) kohtutäituri nõusolek kohtukutse kättetoimetamiseks;

d) asutusesisene teabevahetus;

e) valitsusasutuste andmebaasidest leitud negatiivsed tõendid;

f) kohtutäituri konkreetsed toimingud, teabevahetus või teated.

Pärandvara inventuuri haldamise platvorm

Notar peab kõik menetlusetapid platvormil registreerima, et iga etappi oleks võimalik tuvastada ning leida seotud ja kaasnevate dokumentide koopiaid (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 12 lõige 1).

Notar peab skannima ja asjaomases pärandvara inventuuri toimikus registreerima iga menetlusega seotud isiku mis tahes ametliku hagi, mis ei ole esitatud elektrooniliselt (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 12 lõige 2).

Kui eespool nimetatud dokumentide skannimine ei ole avalduse või huvitatud isiku esitatud muu dokumendi laadi tõttu võimalik, peab notar registreerima hagi pärandvara inventuuri platvormil, märkides, et selle dokumendiga saab tutvuda notaribüroos (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 12 lõige 3).

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kui kostja ei vasta, jätkatakse kohaldatava menetlusega ja nõuet menetletakse lõpuni digitaalselt. Teatavad dokumendid prinditakse, nagu on selgitatud eelmise küsimuse vastuses.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Vt 2. ja 4. küsimuse vastused.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Citius

Selleks et saada teada, millistel juhtudel lubab seadus dokumente kätte toimetada interneti teel, vt teabeleht „Dokumentide kättetoimetamine – Portugal“, eriti 5. ja 6. küsimuse vastused.

Kui elektrooniline kättetoimetamine on lubatud, toimub see Citiuse platvormi kaudu, mis tagab automaatselt, et dokumendid on kättesaadavad ja neid saab vaadata veebisaidil:

https://citius.tribunaisnet.mj.pt/habilus/myhabilus/login.aspx

(ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikli 25 lõige 1).

Pärandvara inventuuri haldamise platvorm

Menetluses juba osalevate poolte esindajatele toimetab notar dokumendid kätte pärandvara inventuuri platvormi kaudu süsteemis esindajale ette nähtud pääsupiiranguga alal. Dokument loetakse kättetoimetatuks kolmandal päeval pärast seda, kui dokument on süsteemis esindajale ette nähtud pääsupiiranguga alal kättesaadavaks tehtud, või kui see ei ole tööpäev, siis järgmisel tööpäeval (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 9 lõige 1).

Kui dokument tehakse platvormil esindajale ette nähtud pääsupiiranguga alal kättesaadavaks, saadetakse esindaja eelnevalt teatatud e-posti aadressile samal ajal e-kiri, milles teda teavitatakse, et dokument on platvormil kättesaadav (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 9 lõige 2).

Kui dokument toimetatakse kätte otse pooltele, tehakse seda paberil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimuste kohaselt (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 9 lõige 3) ja kättetoimetamine registreeritakse pärandvara inventuuri platvormil, lisades asjaomase ametniku e-allkirja (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 9 lõige 4).

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Selleks et saada teada, millistel juhtudel lubab seadus kohtulahendeid kätte toimetada interneti teel, vt teabeleht „Dokumentide kättetoimetamine – Portugal“, eriti 5. ja 6. küsimuse vastused.

Kohtulahendid kantakse süsteemi Citius-Magistrados Judiciais ja otsused tehakse kättesaadavaks Citiuse platvormil.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Jah, elektrooniliselt saab esitada järgmisi dokumente: taotlused apellatsioonkaebuse esitamise loa saamiseks, apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse põhjendused ning kaebused apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise või üleandmise peale (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikkel 15).

Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsuse kättetoimetamise kohta vt 13. küsimuse vastus.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Jah, täitemenetlust on võimalik algatada interneti teel.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Citius

Kõigil menetluse pooltel – hageja, kostja, võlausaldaja (pool, kes nõuab võlgade sissenõudmist kohtuliku täitemenetluse kaudu), võlgnik (pool, kelle suhtes on antud täitekorraldus), süüdistatav, süüdistaja nõuete toetuseks menetlusse astuja (assistente), teised menetluse pooled jt – on võimalus kodus või mis tahes muus internetiühendusega kohas tutvuda sellise menetluse dokumentidega, mille pooled nad on ning mis on käsitlemisel kohtutes, halduskohtutes ja maksukohtutes, kasutades enda autentimiseks oma kodanikukaarti või mobiili-digivõtit (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/2013 artikkel 27-A).

Sellise dokumentidega tutvumise suhtes kehtivad seaduses sätestatud ja menetluse avalikustamisega seotud piirid (nt kooskõlas kohtumenetluse konfidentsiaalsust käsitlevate eeskirjadega).

Dokumentidega on võimalik tutvuda veebiaadressil:

https://processos.tribunais.org.pt/

Üldised küsimused ja vastused kohtudokumentidega tutvumise teenuse kasutamise kohta on kättesaadavad aadressil:

https://processos.tribunais.org.pt/perguntas-frequentes

Pärandvara inventuuri haldamise platvorm

Pooled ja nende esindajad saavad pärandvara inventuuriga tutvuda pärandvara inventuuri platvormil (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 13 lõige 1).

Pooled pääsevad sellele süsteemile juurde ainult tutvumise eesmärgil, kasutades koodi, mis saadi notarilt, kui dokumendid asjaomasele poolele esmalt kätte toimetati (ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 278/2013 artikli 13 lõige 2).

Kohaldatavad õigusaktid

26. juuni 2013. aasta seadus nr 41/2013 – tsiviilkohtumenetluse seadustik

Ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmäärus nr 280/2013 – kohtuasjade elektrooniline menetlemine

13. septembri 2019. aasta seadus nr 117/2019 – notariaalse inventuuri õigusraamistik

Ministri 26. augusti 2013. aasta rakendusmäärus nr 278/2013 dokumentide töötlemise ja pärandvara inventuuri tingimuste kohta

27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 – ELi isikuandmete kaitse üldmäärus

Ministri 17. aprilli 2009. aasta rakendusmäärus nr 419-A/2009 menetluskulude, trahvide ja muude karistuste kohta

26. veebruari 2008. aasta dekreet-seadus nr 34/2008 – menetluskulude määrus

Kasulikud lingid

Citiuse portaal

Õigusportaal

Õigusemõistmise peadirektoraat

Õiguspoliitika peadirektoraat

Kohtuteenuste finantsjuhtimise ja kinnisvarahalduse instituut

Märkus

Selles teabelehes esitatud teave ei ole Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunkti, kohtute ega muude üksuste ja asutuste jaoks siduv. Tuleb tutvuda ka kehtivate õigusaktidega. Esitatud teavet võidakse korrapäraselt ajakohastada või kohtupraktikas teisiti tõlgendada.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 199 lõikele 1 saab avalduse esitada isiklikult või esindaja kaudu, posti teel, kulleriga, faksi teel või ka selle skaneerida ja saata e-postiga või elektrooniliselt.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Tsiviilasjades saab avaldusi esitada skaneerituna e-postiga või elektrooniliselt. Ei ole menetlusi, mis oleksid kättesaadavad üksnes interneti kaudu.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Seda võimalust saab kasutada igal ajal.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 199 registreeritakse isiklikult või esindaja kaudu, posti teel, kulleriga, faksi teel või skaneeritud ja e-postiga saadetud või elektroonilise dokumendina esitatud hagiavaldus (cererea de chemare în judecată) kättesaamise päeval ja sellele lüüakse vastava kuupäevaga tempel. Pärast registreerimist edastatakse avaldus ja sellega kaasnevad dokumendid ning vajaduse korral tõendid selle kohta, kuidas need on kohtule esitatud, kohtu esimehele või tema määratud isikule, kes võtab vastavalt seadusele viivitamata meetmeid juhuslikkuse põhimõtte alusel kohtukoosseisu moodustamiseks.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ei ole õiguslike nõuete puhul sätestatud standardvormi kasutamist. Tavalise tsiviilkohtumenetluse normidega on kehtestatud nõuded teatavate tsiviilkohtunikule esitatavate nõuete sisule (nt hagiavaldus, kostja vastus, vastuhagi).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Andmete turvaliseks edastamiseks ja talletamiseks kasutatakse selliseid e-posti süsteemile omaseid IT-vahendeid nagu tulemüürid, sertifikaadid, viirusetõrjeprogrammid, „rollipõhine juurdepääsukontroll“ jne ning kohaldatakse selle valdkonna parimaid tavasid.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 148 lõigetele 2 ja 5 võib kohtutele esitada avaldusi ka elektrooniliselt, eeldusel et seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Avaldusel peab olema ka avalduse esitaja allkiri. Allkirja võib lisada e-postiga saadetavale skaneeritud dokumendile. Kui avaldus on e-postiga saadetav elektrooniline dokument, võib kasutada e-allkirja.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Jah, kohtulõivud tasutakse kooskõlas valitsuse erakorralise määrusega nr 80/2013 kohtu tempelmaksude kohta, nende summas ei ole aga erinevusi. Võlgnik tasub kohtu tempelmaksu kas sularahas, pangaülekandega või interneti kaudu selle territoriaalse haldusüksuse nimel avatud kohalikule sissetulekukontole „Kohtu tempelmaks ja muud tempelmaksud“, kus asub füüsilise isiku asu- või elukoht, või asjakohasel juhul, kus asub juriidilise isiku registrijärgne asukoht. Kui võlgnikul ei ole Rumeenias asu- ega elukohta või vastavalt registrijärgset asukohta, makstakse tempelmaks selle territoriaalse haldusüksuse kohalikule sissetulekukontole, kus asuvale kohtule hagi või taotlus esitati.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah, samadel tingimustel, millel avalduse esitaja saab hagi tagasi võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 406 kohaselt võib avalduse esitaja hagi igal ajal tagasi võtta kas suuliselt kohtuistungi ajal või kirjaliku avaldusega.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kostjal ei ole kohustust kasutada internetti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 149 lõike 4 ning artikli 154 lõike 6 ja lõike 6¹ kohaselt toimetavad kohtukutseid ja kõiki menetlusdokumente ex officio kätte asjaomase kohtu menetlusametnikud või selle muud töötajad või muude selliste kohtute esindajad või töötajad, mille jurisdiktsioonis elab isik, kellele dokument tuleb kätte toimetada. Kohtuametnik saab kohtukutseid ja muid menetlusdokumente kätte toimetada ka faksi või e-postiga või muul viisil, millega tagatakse dokumendi sisu saatmine ja kinnitatakse selle kättesaamist, eeldusel et pool on andnud kohtule selleks vajalikud andmed. Menetlusdokumendid toimetatakse kätte kohtu täiustatud e-allkirjaga, mis asendab kohtukutsel kohustuslikke viiteid kohtu templit ja istungi sekretäri allkirja. Igal kohtul on kohtukutsete ja menetlusdokumentide jaoks üks täiustatud e-allkiri. Kohtukutsed ja menetlusdokumendid loetakse kättetoimetatuks, kui kasutatud süsteemilt on tulnud teade selle kohta, et saaja on need kätte saanud vastavalt tema esitatud andmetele.

Kohtuotsused toimetatakse e-posti teel kätte ex officio, kui pool on sellel eesmärgil andnud kohtule menetluse käigus asjakohased andmed kas kohe või kohtu sõnaselgel nõudmisel. Dokumentidega kaasneb kohtu täiustatud e-allkiri, mis asendab kohtu templit ja istungi sekretäri allkirja. Kohtukutsed loetakse kättetoimetatuks, kui kasutatud süsteemilt on tulnud teade selle kohta, et saaja on need kätte saanud vastavalt tema esitatud andmetele.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kaitset teavitatakse samal viisil, mida kasutatakse menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Vt vastus küsimusele 9.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 208 on karistus kostja vastuse esitamata jätmise eest seaduses sätestatud tähtaja jooksul sama, olenemata selle esitamise viisist. Kui vastust ei ole esitatud, kaotab kostja õiguse esitada tõendeid või vastuväiteid, välja arvatud avaliku korraga seotud vastuväited, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Vt vastus küsimusele 9.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Vt vastus küsimusele 9.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Vt vastus küsimusele 9.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Vt vastused küsimustele 1 ja 9.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Täitemenetluse dokumentide suhtes kohaldatakse samu üldiseid õigusnorme, mida kohaldatakse menetlusdokumentide kättetoimetamise suhtes. Vt vastus küsimusele 1.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei. Kohtuotsuste kokkuvõtetega on aga võimalik tutvuda kohtute portaalis või konkreetse kohtu infolaua kaudu liigitatuna kohtuasja numbri, eseme ja poolte nimede järgi. Kavas on luua üldsusele edaspidi võimalus tutvuda tasu eest kohtutoimikuga kodust.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku, ZPP) kohaselt on tsiviilkohtumenetluses võimalik hagiavaldus esitada elektrooniliselt ja kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel.

Täpsemalt öeldes on artiklis 105b sätestatud, et tsiviilkohtumenetlusega seotud hagiavaldused esitatakse kirjalikult. Kirjaliku hagiavaldusena käsitatakse avaldust, mis on koostatud kas käsitsi või trükitud kujul ja mille hageja on oma käega allkirjastanud (füüsilises vormis koostatud avaldus), või elektroonilises vormis koostatud avaldust, mis on varustatud käsitsi kirjutatud allkirjaga võrdväärse digiallkirjaga. Füüsilises vormis koostatud hagiavaldus esitatakse kohtule posti teel, kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel, toimetatakse otse kohtusse või selle toimetab kohale isik, kes on ametialaselt spetsialiseerunud hagiavalduste esitamisele (teenuseosutaja (poslovni ponudnik)). Elektroonilises vormis koostatud hagiavaldus sisestatakse kohtute infosüsteemi ja infosüsteem saadab hagejale automaatselt kinnituse, et avaldus on kätte saadud.

Hoolimata kehtivatest õigusnormidest (seadused ja rakendusmäärused), mis on seotud kõigi tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate menetlustega, võib interneti kaudu või elektrooniliselt algatada praegu üksnes e-õiguskeskkonna (e-Sodstvo) veebisaidil nimetatud menetlusi. Täitemenetluse raames on võimalik elektroonilises vormis esitada täitmis- ja muid avaldusi ning koostada ja edastada kohtudokumente, kusjuures mõne adressaadi puhul (notarid, advokaadid) on elektrooniline dokumentide kättetoimetamine kohustuslik. Samuti on võimalik esitada avaldusi ja teha otsuseid maksejõuetusmenetluses ning esitada kinnistamisavaldusega seotud dokumente ja teha otsuseid kinnistusraamatu menetluses.

Selleks on Sloveenias loodud e-õiguskeskkonna veebisait, mis võimaldab esitada kirjalikke materjale elektrooniliselt: https://evlozisce.sodisce.si/esodstvo/index.html.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Elektrooniliste avalduste esitamine ja dokumentide elektrooniline kättetoimetamine on võimalik tsiviilmenetlustes ja muudes tsiviilkohtumenetlustes, mille suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud norme.

Kinnistusraamatu menetlust saab algatada eranditult elektrooniliselt, sest kinnistusraamatu seaduse (Zakon o zemljiški knjigi) artiklis 125a on sätestatud kohustus esitada dokumendid elektrooniliselt. Sellest hoolimata võib taotleja esitada taotluse omandiõiguse enda kasuks seadmiseks enne kohturegistrile taotluse esitamist ka selliselt, et taotleja ilmub ise tööajal selle kohtu kinnistusregistrisse, kelle tööpiirkonda taotluse esemeks olev vara kuulub, tingimusel et ta esitab kõik taotletava kande aluseks olevad dokumendid, millele on osutatud nimetatud seaduse artikli 142 lõikes 1, ning tasub samas taotluse esitamisega kaasnevad kohtukulud. Taotleja, kes on ise esitanud kinnistusraamatuga seotud elektroonilise taotluse, ning notar, advokaat, kinnisvarafirma või riigiprokuratuur, kes esindavad poolt kinnistusraamatu menetluses, peavad esitama poole kõik avaldused elektrooniliselt (kinnistusraamatu seaduse artikli 125a lõige 4).

Seoses muude menetlustega, mille saab algatada elektrooniliselt, nähakse õigusnormidega siiski ette võimalus esitada avaldused ka paberil.

Täitemenetlus. Täitemenetluse seaduse (Zakon o izvršbi in zavarovanju, ZIZ) artikli 29 lõikes 2 on sätestatud, et justiitsküsimuste eest vastutav minister näeb ette need täitemenetluse liigid, mille raames võib täitmis- ja muud avaldused esitada elektrooniliselt ning mille raames võib neid töödelda automaatselt infosüsteemis, ning selliste menetluste läbiviimise korra. Kooskõlas eespool nimetatud artikliga on vorme, täitemenetluse liike ja automatiseeritud täitemenetlust käsitlevate eeskirjade 5. lisas sätestatud, milliseid elektroonilisi avaldusi saab taotleja esitada e-õiguskeskkonna veebisaidi (e-täitemenetlust (e-Izvršba) käsitleva alamsaidi) kaudu. Pooled võivad kõik avaldused esitada elektrooniliselt e-õiguskeskkonna veebisaidi e-täitemenetlust käsitleva alamsaidi kaudu.

Maksejõuetusmenetlus. Pankrotihaldur on kohustatud esitama oma aruanded, kontrollitud nõuete loetelud ja muud dokumendid kohtule elektrooniliselt ning nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud turvalise digiallkirjaga varustatult (finantstehinguid, maksejõuetusmenetlust ja sundlõpetamist käsitleva seaduse (Zakon o finančnem poslovanju, postopkih zaradi insolventnosti in prisilnem prenehanju, ZFPPIPP) artikkel 98). Advokaat, kes esindab poolt maksejõuetusmenetluses, on kohustatud esitama nõudeavalduse ja poole muud avaldused elektrooniliselt ning need dokumendid tuleb varustada turvalise digiallkirjaga, mis on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud (ZFPPIPP artikkel 123a). Kui advokaat seda ei tee, lükkab kohus avalduse tagasi. Kõik dokumendid toimetatakse poolt maksejõuetusmenetluses esindavale advokaadile ja pankrotihaldurile elektrooniliselt turvalist e-posti aadressi kasutades.

Samamoodi teeb kohus maksejõuetusmenetluse kohta otsuse või määruse elektrooniliselt ning see otsus või määrus tuleb varustada kohtuniku turvalise digiallkirjaga, mis on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud (ZFPPIPP artikkel 124).

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

E-õiguskeskkonna infosüsteem on kohustatud võimaldama elektrooniliste toimingute tegemist igal tööpäeval kell 8.00–20.00. Põhimõtteliselt saavad e-õiguskeskkonna infosüsteemi kasutajad teha oma elektroonilisi toiminguid mis tahes ajal ja mis tahes nädalapäeval, sest eespool nimetatud piirangud kehtivad juhul, kui süsteemis tehakse tehnilisi uuendusi.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 112 on sätestatud, et juhul kui avaldus esitatakse elektroonilisi vahendeid kasutades, käsitatakse adressaadiks olevale kohtule kättetoimetamise ajana seda ajahetke, mil infosüsteem avalduse vastu võttis. Tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjadega (rakendusmäärus) on ette nähtud, et kui elektroonilise avalduse esitamisele on kehtestatud tähtaeg, siis loetakse avaldus esitatuks sel hetkel, mil see edastati serverile, milles töötab see tsiviilkohtumenetluse e-registri moodul, millele avaldus e-õiguskeskkonna infosüsteemi vahendusel esitatakse (eeskirjade artikkel 18).

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Kui elektroonilise avalduse teksti mittestandardne osa on algselt koostatud elektroonilise dokumendina, tuleb see lisada elektroonilisele toimingule PDF/A-vormingus. Kasutaja peab elektroonilise avalduse teksti mittestandardse osa, mis on algselt koostatud kirjaliku dokumendina, ja mis tahes sellise lisa, mis on koostatud kirjaliku dokumendina, teisendama elektroonilisse vormingusse skaneerimise teel, et selle saaks lisada manusena elektroonilisele toimingule. Selliselt saadud elektrooniline dokument peab vastama järgmistele nõuetele:

• dokument peab olema PDF/A-vormingus ning esitatud must-valgel kujul;
• resolutsioon peab olema vahemikus 240–300 dpi;
• juhul kui kirjalik dokument koosneb mitmest leheküljest, peavad kõik leheküljed sisalduma ühes PDF-failis nii, et vahel ei oleks tühje lehekülgi;
• kui manusena lisatakse mitu dokumenti, peab iga dokument olema esitatud eraldi PDF-failina.

Juhul kui elektroonilisele toimingule lisatud elektrooniline dokument ei vasta neile nõuetele, loetakse elektrooniline avaldus mittetäielikuks (tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjade artikkel 19).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

E-õiguskeskkonna infosüsteem asub turvalises valitsuse võrgus (HKOM) ning andmeid säilitatakse selle võrgu keskserveris.

Andmetele juurdepääsu õigusi käsitatakse nende õiguste osana, mida reguleerib Sloveenia Vabariigi ülemkohtu (Vrhovno sodišče Republike Slovenije) juures asuv infotehnoloogia keskus vastavalt tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevatele eeskirjadele. Iga e-õiguskeskkonna infosüsteemi ja ülejäänud kolme alamsaidi kasutaja peab enne elektroonilise toimingu tegemist end infoturbe korra kohaselt registreerima. Kasutajarühmi eristatakse infosüsteemis esitlustasandi alusel (tavakasutajad, registreeritud kasutajad ja kvalifitseeritud kasutajad). Saidil ja alamsaitidel rakendatavate kasutajaõiguste (elektrooniliste toimingute) arv sõltub selle kasutajarühma liigist, kuhu kasutaja kuulub.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Iga elektrooniline avaldus peab olema varustatud avalduse esitaja digiallkirjaga (nõuetekohane digitaalne sertifikaat). E-õiguskeskkonna infosüsteem lisab igale saadud elektroonilisele avaldusele ajatempli ning avalduse esitaja saab automaatse elektroonilise sertifikaadi, millele on märgitud avalduse e-õiguskeskkonna infosüsteemi lisamise aeg.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Kohtukulude tasumine on üldiselt reguleeritud kohtukulude seadusega (Zakon o sodnih taksah), mille kohaselt tuleb Sloveenia kohtutes tasuda kohtukulud selle seaduse sätete alusel. Seaduses ei eristata põhimõtteliselt elektroonilist ja mitteelektroonilist menetlust, kuid seadusega soodustatakse avalduste elektroonilist esitamist täitemenetluses, sest elektroonilise avalduse esitamise eest makstav tasu on 20% väiksem kui avalduse esitamisel paberil.

Täitemenetlus

Elektroonilise avalduse esitamisel tehakse maksekäsk, millega kohustatakse avalduse esitajat tasuma kohtukulud kaheksa päeva jooksul alates maksekäsu kättesaamisest, kandes summa üle asjakohasele kontole ja kasutades esitatud viitenumbrit. Maksekäsk loetakse kättetoimetatuks, kui avalduse esitaja või tema esindaja on avalduse elektrooniliselt esitanud.

Juhul kui avalduse esitaja ei tasu kohtukulusid kooskõlas maksekäsuga kaheksa päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ja kohtukulude maksmisest vabastamise, makse hilinemise või maksmise tingimused ei ole täidetud, loetakse avaldus tagasivõetuks. Ainus erand on seotud autentsel dokumendil põhineva elektroonilise täitmistaotlusega, mille puhul tekib tasu maksmise kohustus taotluse infosüsteemi sisestamise ajal. Taotluse esitajale ei väljastata maksekäsku, vaid talle antakse kohtukulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid. Juhul kui taotluse esitaja ei maksa kaheksa päeva jooksul pärast taotluse esitamist seda summat, mis tuleb tasuda sellise elektroonilise täitmistaotluse esitamise eest, mis põhineb autentsel dokumendil, mille eest vastutab dokumentide õigsuse kinnitamise keskosakond (centralni oddelek za verodostojno listino – COVL), loetakse taotlus esitamata jäetuks.

Ei eristata üldiselt kohtukulude tasumist ja kohtukulude tasumist selliste elektrooniliste avalduste esitamise eest, mis ei ole autentsel dokumendil põhinevad täitmisavaldused. Kui autentsel dokumendil põhinev täitmisavaldus esitatakse paberil ja kui avalduse esitaja ei tasu taotluse vormil viidatud kohtukulusid, väljastab kohus talle maksekäsu.

Kinnistusraamatu menetlus. Juhul kui kohtukulud tuleb tasuda kinnistamisavalduse või muu elektroonilise avalduse eest, väljastatakse avalduse elektroonilise esitamise ajal maksekäsk, millega kohustatakse avalduse esitajat tasuma kohtukulud kaheksa päeva jooksul alates maksekäsu kättesaamisest, kandes summa üle asjakohasele kontole ja kasutades esitatud viitenumbrit. Maksekäsk loetakse kättetoimetatuks, kui avalduse esitaja või tema esindaja on avalduse elektrooniliselt esitanud. Juhul kui avalduse esitaja ei tasu kohtukulusid kooskõlas maksekäsuga kaheksa päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, loetakse avaldus tagasivõetuks.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Nii elektrooniliselt kui ka kirjalikult esitatud taotluse või avalduse tagasivõtmise puhul kohaldatakse samu eeskirju. Elektroonilise täitemenetluse, maksejõuetusmenetluse ja kinnistusraamatu menetluse puhul võib esitatud taotluse ka elektrooniliselt tagasi võtta.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Nagu on märgitud eespool küsimusele nr 1 antud vastuses, siis elektrooniliste avalduste esitamist käsitlevate õigusnormide olemasolust olenemata ei ole kõigis tsiviilkohtumenetlustes veel võimalik avaldusi elektrooniliselt esitada.

Vorme, täitemenetluse liike ja automatiseeritud täitemenetlust käsitlevad eeskirjad sisaldavad nende avalduste ja muude dokumentide loetelu, mida saab täitemenetluse raames esitada elektroonilisi vahendeid kasutades. Juhul kui võlgnik soovib täitemenetluse raames esitada vastuse või elektroonilise avalduse e-õiguskeskkonna veebisaidi (e-täitemenetlust käsitleva alamsaidi) kaudu, peab ta vastama e-õiguskeskkonna infosüsteemi välise kvalifitseeritud kasutaja suhtes kehtestatud tingimustele (avalik turvaline e-postkast, Sloveenia sertifitseerimisasutuse väljastatud nõuetekohane digitaalne sertifikaat, mis on seotud maksukohustuslase numbriga) ja muudele tingimustele, mis sõltuvad võlgniku kasutajarühmast (tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjade artikkel 12).

Vt küsimusele nr 2 antud vastust, milles käsitletakse teatavate menetlusosaliste kohustusi seoses dokumentide esitamisega elektroonilises vormis ja maksejõuetusmenetluse osaliste kohustusi.

Kinnistusraamatu menetluse raames ja teatavat liiki täitemenetluse raames võib elektrooniliselt esitada ka vastulause või kasutada muud õiguskaitsevahendit. Mõned menetlusosalised (advokaat, notar, riigiasutus, kinnisvarafirma) on kinnistusraamatu menetluse raames kohustatud esitama elektrooniliselt kõik dokumendid.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Vastaspoole vastamata jätmise korral jätkub elektrooniline menetlus samamoodi, nagu jätkuks samasuguses olukorras kirjalik menetlus. Pärast kostjale või võlgnikule ette nähtud tähtaja möödumist teeb kohus otsuse.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Vt vastus küsimusele nr 10.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 16a on sätestatud, et elektroonilises vormis dokument on võrdväärne kirjalikus vormis dokumendiga, kui kohtus on võimalik töödelda elektroonilises vormis esitatud andmeid ning need andmed on kättesaadavad ja neid on võimalik ka hiljem kasutada. Elektroonilises vormis esitatud andmeid ei või käsitada tõendamisväärtuseta andmetena üksnes sellepärast, et need on esitatud elektroonilises vormis. Sama on sätestatud elektroonilisi tehinguid ja digiallkirja käsitlevas seaduses (Zakon o elektronskem poslovanju in elektronskem podpisu, artikli 13 lõige 1).

Dokumente ja tõendeid võib esitada elektrooniliselt täitemenetlustes ja hagi tagamise menetlustes. Kui tehnilised nõuded ei ole seotud elektroonilise avaldusega, vaid elektroonilise dokumendiga (manus), siis kohaldatakse selliste tehniliste nõuete järgimise suhtes mutatis mutandis elektroonilisi dokumente käsitlevate eeskirjade artikli 19 lõikeid 1 ja 2. Vt ka vastus küsimusele nr 4.

Dokumente võib esitada ka elektrooniliselt. Elektrooniline avaldus on elektrooniline dokument, mis sisaldab tsiviilkohtumenetluse osalise avaldust (tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevad eeskirjad). Samades eeskirjades on määratletud ka elektrooniline manus – see on kirjalik dokument, mis on teisendatud elektroonilisse vormi ja lisatud elektroonilisele avaldusele.

Kasutaja esitab elektroonilise avalduse, valides selleks asjakohase elektroonilise toimingu e-õiguskeskkonna veebisaidil ja sisestades avalduse teksti standardsest osast nõutava teabe veebipõhise vormi asjakohasele väljale. Kui elektrooniline avaldus sisaldab ka seadusega nõutud või avalduse esitaja omal soovil esitatud selgitavat osa, loob kasutaja selgitava osa teksti põhjal eraldi elektroonilise dokumendi (elektroonilise avalduse teksti mittestandardne osa), mis vastab tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjade artiklis 19 osutatud nõuetele, ning lisab selle elektroonilise dokumendi e-täitemenetluse toimingule. Kasutaja allkirjastab selle oma turvalise digiallkirjaga. Sama kehtib elektroonilisele avaldusele lisatud elektrooniliste manuste puhul. Vt ka eespool antud vastused.

Kinnistusraamatu menetluste jaoks on õiguskindluse tagamiseks ette nähtud erireegel ning tulenevalt asjaolust, et elektroonilisse vormi teisendatud dokument omandab originaaldokumendiga võrdväärse tõendamisväärtuse, võib eradokumente (lepinguid) elektroonilisse vormi teisendada üksnes notar kui isik, kellel on avalikkuse usaldus. Notar on samuti kohustatud notariaalse säilitamise põhimõtte kohaselt säilitama seda dokumenti seni, kuni kanne muutub lõplikuks. Pool / avalduse esitaja võib ise elektroonilisse vormi teisendada muid kande aluseks olevaid dokumente (kohtuotsused ja muud riigiasutuste otsused).

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Tsiviilkohtumenetluse raames tehtavaid elektroonilisi toiminguid käsitlevate eeskirjade kohaselt käsitatakse elektroonilist kohtuotsust originaalse kohtuotsusena. Kohtuotsuse elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse elektroonilise dokumendina elektrooniline kohtuotsus. Kohtuotsuse posti teel kättetoimetamise korral saadetakse elektroonilise kohtuotsuse trükitud koopia.

*Tuleb märkida, et kehtivatest õigusnormidest olenemata ei ole praktikas praegu veel võimalik saata tsiviil- ja kaubandusasjades dokumente elektroonilisi vahendeid kasutades. Erandiks on kinnistusraamatu menetlus ja maksejõuetusmenetlus. Alates 10. aprillist 2014 on ka advokaatidele ja kohtutäituritele edastatud dokumente elektrooniliselt, st elektroonilisi vahendeid kasutades.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Jah. Elektrooniliselt tehtud kohtuotsuse või otsuse allkirjastab kohtunike kolleegiumi esimees oma turvalise digiallkirjaga ja kohtu turvalise digiallkirjaga, mis on nõuetekohase sertifikaadiga tõendatud. Juhul kui kohtunike kolleegiumi esimehe turvaline digiallkiri on tõendatud nõuetekohase sertifikaadiga, mis sisaldab ka viidet kohtule, ei ole kohtu turvalist digiallkirja vaja eraldi lisada. Infosüsteemis automaatselt töödeldud kohtuotsustel võib allkirja ja templi asemel olla nende täpne koopia.

Füüsilisel kujul või elektroonilises vormis tehtud otsuse võib pooltele kätte toimetada kui tõestatud ärakirja või elektroonilise (skaneeritud) koopia või elektroonilise dokumendina. Vt ka vastus küsimusele nr 13.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Nagu eespool juba märgitud, siis õigusnormide olemasolust olenemata ei saa elektroonilisi avaldusi, sealhulgas apellatsioone esitada kõigi menetluste raames. Avalduste elektrooniline esitamine on siiski võimalik täite-, maksejõuetus- ja kinnistusraamatu menetlustes, kui avalduse esitaja puhul on täidetud e-õiguskeskkonna infosüsteemi kasutajale kehtestatud nõuded. Vt ka eespool antud vastused.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Jah, elektrooniline täitmine (e-täitemenetlus) on võimalik ka e-õiguskeskkonna veebisaidi kaudu. Avalduse esitaja võib e-õiguskeskkonna veebisaidi (e-täitemenetlust käsitleva alamsaidi) kaudu esitada täitmisavalduse autentse dokumendi alusel kui registreeritud kasutaja ja väline kvalifitseeritud kasutaja. Avalduse esitaja võib e-täitemenetlust käsitleva alamsaidi kaudu esitada täitmisavalduse autentse täitedokumendi alusel ja hagi tagamise avalduse üksnes kui väline kvalifitseeritud kasutaja. Tuleb märkida, et siinkohal mõeldakse riigisiseste õigusnormide (ZIZ) kohaselt läbiviidavat täitemenetlust ja hagi tagamise menetlust.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Pooltel on õigus vaadata infosüsteemis elektroonilist toimikut ja teha sellest koopiaid, kuid pool peab tõendama oma isikusamasust digiallkirjaga seotud nõuetekohase sertifikaadiga.

Kohalikes kohtutes (okrajna sodišča) toimuvates täite- ja hagi tagamise menetlustes võivad kasutajad, kes on esitanud e-täitemenetluse alamsaidi kaudu elektroonilise avalduse, vaadata oma dokumente ja samuti menetlusakte, mis on seotud kohtuasjaga, mille kohta nad esitasid elektroonilise avalduse ja milles on neile viidatud kui osalistele. Vorme, täitemenetluse liike ja automatiseeritud täitemenetlust käsitlevates eeskirjades on sätestatud, mida konkreetsesse kasutajarühma kuuluval kasutajal on õigus vaadata.

Toimiku vaatamine on lubatud ka kinnistusraamatu menetlustes. Kinnistusraamatu menetluse ja täitemenetluse vahel on see erinevus, et esimesena nimetatud menetluse puhul on kõigil registreeritud kasutajatel (st mitte ainult avalduse esitajal ja teistel menetlusosalistel) lubatud vaadata toimikut seni, kuni kinnistamiskanne muutub lõplikuks. Kõigile vaatamiseks on kättesaadavad üksnes menetlusaktid (avaldus, kohtuotsus jms). Manused, st dokumendid ei ole avalikud menetlusosaliste isikuandmete kaitsmise eesmärgil.

Seonduvad lingid

https://evlozisce.sodisce.si/esodstvo/index.html

http://www.pisrs.si/Pis.web/

https://www.uradni-list.si/

http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov

http://www.sodisce.si/

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Kohtumenetluse saab algatada interneti kaudu ehk täpsemalt saab nõuded ja muud materjalid esitada elektrooniliselt, eeldusel, et neil on sertifitseeritud elektrooniline allkiri.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Elektrooniliselt saab esitada igat liiki nõudeid ja materjale. Kui asja kohta elektrooniliselt esitatud materjalid ei ole autoriseeritud (neil ei ole sertifitseeritud elektroonilist allkirja), tuleb need seejärel 10 päeva jooksul esitada pabervormil või elektroonilise allkirjaga varustatud elektroonilisel vormil, sest muidu ei võta kohus esitatud materjale arvesse. Kohus ei kutsu esitajat sõnaselgelt üles materjale uuesti esitama.

Hagita asjades võib materjalid esitada mis tahes ringkonnakohtule, kes on kohustatud esitatud materjalid oma registrisse kandma ning need viivitamata edastama pädevale kohtule. Sel viisil esitamisel on sama tulemus kui pädevale kohtule esitamisel.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Igal ajal.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Ei nõuta konkreetset vormingut; nõudeid hinnatakse nende sisu põhjal. Kui nõudes puuduvad teatavad üksikasjad, annab kohus poolele korralduse nõuet parandada või täiendada ajavahemiku jooksul, mis peab olema vähemalt 10 päeva.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Andmete salvestamise ja edastamise tingimused on sätestatud muudetud seaduses nr 543/2005 ringkonnakohtute, piirkonnakohtute, erikohtute ja sõjaväekohtute menetluseeskirjade ja korralduse kohta (zák. č. 543/2005 Z. z. v znení neskorších zmien doplnení – Spravovacom a kancelárskom poriadku pre okresné súdy, krajské súdy, Špeciálny súd a vojenské súdy) (edaspidi „PaOR“):

a) interneti kaudu esitatud ja sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga materjalide vastuvõtmist reguleeritakse seadusega nr 215/2002, milles käsitletakse elektroonilisi allkirju ja muudetakse teatud seadusi ning mida on muudetud seadusega 679/2004 (zák. č. 215/2002 Z. z. o elektronickom podpise a o zmene a doplnení niektorých zákonov v znení zákona č. 679/2004 Z .z.) ja NBU määrusega nr 542/2002, milles käsitletakse elektrooniliste allkirjade kasutamise viisi ja protsessi äri- ja haldussuhetes (vyhláška NBÚ č. 542/2002 z. z. o spôsobe a postupe používania elektronického podpisu v obchodnom). Sel viisil esitatud materjalid edastatakse postiruumi, kus jätkatakse töötlemist vastavalt PaORi paragrahvile 129. Kohtu postiruumis kasutatakse esitatud materjalide registreerimiseks tarkvararakendust;

b) sertifitseeritud elektroonilise allkirjata saadetud materjalid edastatakse viivitamata postiruumi, kus nendega tegeletakse edasi vastavalt PaORi paragrahvile 129.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Kui interneti kaudu esitatud materjalidel ei ole sertifitseeritud elektroonilist allkirja, tuleb need seejärel 10 päeva jooksul esitada pabervormil või elektroonilise allkirjaga elektroonilisel vormil, sest muidu ei võta kohus neid arvesse. Kui esitatud materjalidel on sertifitseeritud elektrooniline allkiri, ei tule neid täiendada. Esitatud materjalide kättetoimetamise täpne aeg märgitakse üles ja registreeritakse.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Jah, kui nõue esitati elektrooniliselt ning oli allkirjastatud sertifitseeritud elektroonilise allkirjaga vastavalt seadusele nr 215/2002 (milles käsitletakse elektroonilisi allkirju ja muudetakse teatud seadusi ning mida on muudetud seadusega 679/2004 ja NBU määrusega nr 542/2002, milles käsitletakse elektrooniliste allkirjade kasutamise viisi ja protsessi äri- ja haldussuhetes), tuleb tasuda kohtulõiv kohtutoimiku moodustava nõude ja selle lisade koopia tegemise eest ning pooltele kättetoimetatud nõude ja selle lisade koopia tegemise eest summas 0,1 eurot/lehekülg, aga vähemalt 10 eurot esitatud materjalide kohta, mis moodustavad nõude või taotluse algatada menetlus, ja nende lisade kohta, ning vähemalt 3 eurot kõigi muude esitatavate materjalide ja nende lisade kohta (muudetud kohtulõivude seaduse nr 71/1992 lisa punkt 20a (zákon č. 71/1992 Zb. o súdnych poplatkoch v znení neskorších zmien a doplnení)).

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Jah, kõik esitatud materjalid saab tagasi võtta, olenemata nende esitamise viisist (nõude tagasivõtmine) kas osaliselt või täielikult.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kostjal on see võimalus, aga tal ei ole kohustust seda kasutada.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Elektrooniliselt esitatud materjalide suhtes kohaldatav menetlus on sätestatud muudetud seaduses nr 543/2005 ringkonnakohtute, piirkonnakohtute, erikohtute ja sõjaväekohtute töötlemiseeskirjade ja kodukorra kohta.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Elektrooniliselt esitatud materjalide suhtes kohaldatav menetlus on sätestatud muudetud seaduses nr 543/2005 ringkonnakohtute, piirkonnakohtute, erikohtute ja sõjaväekohtute töötlemiseeskirjade ja kodukorra kohta.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Tõendid on kõik ja mis tahes vahendid, millega saab teha kindlaks asja asjaolud, tõendamisvahendid võivad olla mis tahes abinõud, mille abil saab teha kindlaks asja asjaolud. Need on lubatud kõigi menetlusliikide puhul. Dokumendid saab kohtule esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilný sporový poriadok) paragrahvis 125 sätestatud tingimustel.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Tsiviilkohtumenetluse paragrahvi 105 kohaselt võib kirjalikud dokumendid toimetada kätte interneti kaudu. Kohtudokumenti käsitatakse kättetoimetatuna viiendal päeval pärast selle saatmist, seda ka juhul, kui adressaat ei ole seda lugenud.

Interneti kaudu kättetoimetamine on aga välistatud kohtuotsuste, kohtu muude otsuste, kohtukutsete ja muude kirjalike dokumentide kättetoimetamisel, mille puhul on seadusega ette nähtud isiklik kättetoimetamine. Kohtuotsuse saab kätte toimetada üksnes isiklikult; interneti kaudu kättetoimetamine ei ole lubatud.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei. Kohtuotsus vormistatakse arvutitehnoloogia ja vormi abil, millele on eeltrükitud Slovaki Vabariigi vapp ja järgmine tekst: „Kohtuotsus Slovaki Vabariigi nimel“. Kirjaliku kohtuotsuse allkirjastab erikohtu esimees või kohtunik ainuisikuliselt.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Edasikaebuse saab esitada interneti kaudu. Kui edasikaebus esitati elektroonilisel vormil ilma sertifitseeritud elektroonilise allkirjata, tuleb see seejärel 10 päeva jooksul esitada pabervormil või elektroonilise allkirjaga varustatud elektroonilisel vormil. Kui edasikaebuse esitaja seda ei tee, ei võeta tema esitatud edasikaebust arvesse. Otsust edasikaebuse kohta ei saa interneti kaudu teha; see tuleb teha üksnes pabervormil.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Otsuse täitmise taotluse saab esitada interneti kaudu. Kui see esitati ilma sertifitseeritud elektroonilise allkirjata, tuleb see seejärel 10 päeva jooksul esitada pabervormil või elektroonilise allkirjaga elektroonilisel vormil. Kui pool seda ei tee, ei võeta tema esitatud taotlust arvesse.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Pooled ja nende seaduslikud esindajad saavad kohtuasja toimikutega tutvuda üksnes isiklikult ja eranditult kohtutöötaja juuresolekul.

Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi (Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky) veebisaidil saab kohtuotsuste andmebaasis teha otsinguid. Kohtuotsuseid otsida ja nendega tutvuda saab igaüks, kes oskab otsust selle tegemise kuupäeva, selle teinud kohtu, toimikunumbri, otsuse vormi, otsuse laadi, õigusliku reguleerimise valdkonna, kohaldatud õigusnormide ning otsuse teinud kohtuniku või kohtuametniku ees- ja perekonnanime järgi või otsuses kasutatud sõnade (nn täistekst) järgi otsida.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Automaatset töötlemist on võimalik kasutada, kui esitatakse hagiavaldus vaidlustamata nõuete kohta, õigusabiavaldus (ja kui esitatakse avaldus kaitsja või riikliku õigusnõustaja määramiseks ning kui advokaadid taotlevad riigilt oma tasude ja kulude hüvitamist) ja täitmisele pööramise avaldus (kui tegemist on selliste eraõiguslike avaldustega võlanõude täitmisele pööramiseks, mis põhinevad piirkonnakohtu (käräjäoikeus) määrusel või otsusel).

Soomes puuduvad menetlused, mida saaks toimetada ainult interneti vahendusel.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Seda võimalust saab kasutada kogu aeg.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Selliste äriühingute ja organisatsioonide jaoks, kes esitavad hagiavaldusi sageli, on olemas XML‑vormingus vorm. Äriühingute ja kodanike jaoks on olemas eraldi elektroonilised online-vormid.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Soome kohtute automaatse töötlemise süsteem on kaitstud krüpteeritud andmeedastusprotokolliga. Kohtute edastatud andmeid hoitakse turvalises serveris, kust huvitatud isikud võivad oma dokumendid alla laadida.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Kasutaja peab failide turvalisest serverist allalaadimiseks sisse logima.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Elektrooniliste menetluste eest tuleb tasuda samasugust tasu nagu mitteelektrooniliste menetluste eest. Piirkonnakohtud küsivad taotlejatelt ja hagejatelt tasu iga menetluse lõpus. Tasu suurus sõltub juhtumi laadist ja menetluse keerukusest.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Elektrooniliste menetluste suhtes kohaldatakse samu põhimõtteid nagu tavapärasel, s.t mitteelektroonilisel viisil esitatud hagiavalduste suhtes.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kostjad võivad vastata interneti teel, kuid interneti kasutamine ei ole kohustuslik.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Tsiviilasjade korral puuduvad erisused elektrooniliste ja mitteelektrooniliste menetluste vahel.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Tsiviilasjade korral puuduvad erisused elektrooniliste ja mitteelektrooniliste menetluste vahel.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Jah. Hagiavaldused, vastused ja muud kohtudokumendid võib kohtule saata ka e-posti teel.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Dokumendid, millega seoses ei ole vaja saada kättesaamiskinnitust (näiteks vastused, kohtukutsed eelistungile ja põhiistungile ning kohtu koostatud kokkuvõtted), võib saata huvitatud isikutele e-kirja teel.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Kohtuotsused võib saata huvitatud isikutele taotluse korral elektrooniliselt. Dokumendi saaja või tema esindaja peab online-süsteemist kohtuotsuste allalaadimiseks sisse logima.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Praegu ei ole võimalik esitada apellatsioone elektrooniliselt.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Sundtäitmise avalduse võib esitada elektrooniliselt. Automaatne töötlemine on võimalik võlanõude täitmisele pööramiseks esitatud eraõiguslike avalduste puhul, mis põhinevad piirkonnakohtu määrusel või otsusel.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Jah. Kui menetlus algatati interneti teel, saavad hagejad jälgida oma kohtuasjaga seotud arenguid, logides sisse veebipõhisesse süsteemi.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Praegu ei ole võimalik esitada hagiavaldust interneti teel. Hagiavaldus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema hageja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Allkirjanõue tähendab, et hagiavaldust ei saa esitada elektrooniliselt.

Lihtmenetluses on võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus Rootsi täiteametile (Kronofogdemyndigheten) interneti teel.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Nagu selgub 1. küsimuse vastusest, on see võimalik vaid lihtmenetluse puhul.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.

Elektrooniline maksekäsu kiirmenetluse avaldus Rootsi täiteametile tuleb allkirjastada täiustatud e-allkirjaga, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) artiklis 3. Rootsi täiteamet võib teha erandi allkirjanõudest, kui isikul on vaja turvalisel ja tehniliselt teostataval viisil esitada suur hulk avaldusi. Kui lihtmenetluses esitatud maksekäsu asi suunatakse kohtusse, et seda menetletaks tavamenetluses, ei ole vaja lisaks elektroonilisele avaldusele avaldust ka paberil allkirjastada.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel. Nagu nähtub 12. küsimuse vastusest, on üldiselt siiski võimalik esitada interneti teel kostja vastus ja muud menetlusdokumendid, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Need dokumendid, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud, võib esitada elektrooniliselt. See tähendab, et põhimõtteliselt on elektrooniliselt võimalik esitada kõik dokumendid peale hagiavalduse. Kohus võib siiski teatavatel erijuhtudel otsustada, et saatja peab elektrooniliselt esitatud dokumendi kinnitama, esitades allkirjastatud originaaldokumendi.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Miski ei takista kohut dokumente elektrooniliselt saatmast ja dokumentide kättesaamist e-kirja teel kinnitamast, näiteks kui seda peetakse vajalikuks isikuandmeid jms käsitlevate kehtivate õigusnormide kohaselt.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Kohtuotsus saadetakse posti teel, välja arvatud juhul, kui pool taotleb selle kättetoimetamist muul viisil. Kui see on asjakohane, näiteks seoses isikuandmeid käsitlevate kehtivate õigusnormidega, võidakse dokumendid saata hoopis faksi või e-kirja teel või need võidakse teha kättesaadavaks muus elektroonilises vormis.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Kaebust on võimalik esitada e-kirja teel. Vajaduse korral võib kohus nõuda, et saatja kinnitaks sellise kaebuse, esitades allkirjastatud originaaldokumendi.

Kättetoimetamise kohta vt 13. küsimuse vastus.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Kohtuotsuse täidetavaks kuulutamise taotluse saab õigustatud isik või tema esindaja esitada kas suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse esitamise korral peab selle esitaja (täitmisele pööramist taotlev isik) võtma ühendust Rootsi täiteametiga. Kirjaliku avalduse peab allkirjastama avalduse esitaja või tema esindaja. Rootsi täiteamet võib siiski võimaldada isikul, kes esitab palju täitmisavaldusi, teha seda elektrooniliselt.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel kas Money Claim Online’i (MCOL) või Possession Claim Online’i (PCOL) veebiteenuse kaudu. Mõlemat süsteemi toetab kasutajatugi, mis võib pakkuda abi (aga mitte õigusnõu). Kasutajatoega saab ühendust võtta numbritel 0845 601 5935 (Ühendkuningriigist helistajad) ja +44 1604 619 402 (väljastpoolt Ühendkuningriiki helistajad).

Lisaks sellele võib Londonis asuva Rollsi kohtukompleksi (kõrge kohtu (High Court) varaliste vaidluste osakond (Chancery Division), kaubanduskolleegium (Commercial Court), tehnoloogia- ja ehituskolleegium (Technology and Construction Court), kommertskolleegium (Mercantile Court) ja merekolleegium (Admiralty Court)) eri pädevusvaldkondadesse kuuluvaid nõudeid esitada ja kohtuasju elektrooniliselt hallata dokumentide elektroonilise esitamise süsteemi CE Filing abil.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Money Claim Online’i teenuse kaudu saab esitada krahvkonnakohtutele (County Court) nõudeid kindlaksmääratud summa kohta, mis on väiksem kui 100 000 Inglise naela (ligikaudu 125 000 eurot) ning mis hõlmab ka riigilõive ja võimalikke advokaadikulusid. Nõue ei tohiks olla esitatud rohkem kui kahe inimese vastu ning selle isiku või nende isikute aadress, kelle vastu nõue esitatakse, peab olema Inglismaal ja Walesis. Ka hagejal peab olema kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Inglismaal ja Walesis.

Possession Claim Online’i teenust saab kasutada maa (sh hoonete või hooneosade) valduse väljanõudmiseks. See hõlmab elamukinnisvara valdusega seotud nõuet, mille üürileandja esitab üürniku vastu üksnes üürivõlgnevuste tõttu (mitte üürilepingu tühistamise nõuet) või hüpoteegipidaja hüpoteeklaenu võtja vastu üksnes hüpoteeklaenu maksete tasumata jätmise tõttu. See ei hõlma mis tahes muu õiguskaitsevahendi kohaldamise nõuet, välja arvatud nõuet üürivõlgnevuste või võlgnetavate hüpoteeklaenu ja intressimaksete ning kulude tasumiseks. Nagu Money Claim Online’i teenuse puhul, peab kõigil kostjatel olema kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Inglismaal ja Walesis ning hagejal peab olema Inglismaal või Walesis aadress, kuhu saab dokumente edastada. Hageja peab suutma esitada ka väljanõutava vara sihtnumbri ja tal peaks olema e-posti aadress.

Nii Money Claim Online’i teenuse kui ka Possession Claim Online’i teenuse kasutamiseks peavad hagejad olema vähemalt 18aastased, nad ei tohi olla piiratud vaimse võimekusega, saada tasuta õigusabi 1988. aasta tasuta õigusabi seaduse tähenduses ega olla pahatahtlikult kohtusse pöördunud (st isikud, kellel kõrge kohtu kohtunik on keelanud algatada ilma loata menetlust mis tahes Inglismaa ja Walesi krahvkonnakohtus). Nõudeid ei saa esitada valitsuse või monarhi vastu.

Selliseid nõudeid ei pea esitama interneti teel.

Süsteemi CE Filing saab kasutada kõigi nõuete puhul (välja arvatud need, mille esitavad isikud, kes taotlevad ka lõivude vähendamist), mis muidu esitataks Rollsi kohtukompleksis. Kohtuasjade puhul, mida ei algatata CE Filing’u kaudu, võib kasutada mõlemat süsteemi.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Nii Money Claim Online’i teenust kui ka Possession Claim Online’i teenust saab kasutada igal ajal. Kui nõue saadakse enne kella 09.00 päeval, mil kohus on avatud, menetletakse asjaomast avaldust samal päeval. Kui see saadakse pärast kella 09.00, menetletakse seda järgmisel päeval, mil kohus on avatud. Nõue prinditakse ja postitatakse kostjale tavaliselt selle menetlemise päeval.

Süsteemi CE Filing saab samuti kasutada 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas, välja arvatud korralise hoolduse ajal.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Nii Money Claim Online’i teenuse kui ka Possession Claim Online’i teenuse kasutamisel palutakse hagejal täita mitu andmeakent. Igas andmeaknas käsitletakse konkreetset nõutavat teavet (nt hageja täisnimi ja aadress, kostja(te) nimi ja aadress ning nõutav rahasumma ja nõude üksikasjad).

Money Claim Online’i ja Possession Claim Online’i süsteem salvestavad täidetud andmeaknad automaatselt. Kui täidetud on ainult osa andmeaknast, võib hageja selle teabe salvestada, valides iga andmeakna ülemises ja alumises servas kuvatava salvestamisvõimaluse. Money Claim Online’i süsteemis säilitatakse neid andmeid 28 päeva, et anda hagejale piisavalt aega nõutava lisateabe kogumiseks. Possession Claim Online’i süsteem salvestab nõude mustandi määramata ajaks, kuni kasutaja nõude esitab ja/või selle kustutab.

Esialgne teave poolte ja nende advokaatide kohta esitatakse veebivormis. Süsteem CE Filing võimaldab poolel üles laadida dokumente, mille ta peaks muidu esitama kohtukantseleis. Ainus piirang on dokumendi maht – kui dokument on liiga suur, tuleb see esitada osade kaupa.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Turvalisus on esmatähtis nii Money Claim Online’i kui ka Possession Claim Online’i süsteemis. Kuna osa hageja esitatavast teabest võib olla delikaatne, tagatakse turvalisus kordumatu kasutajatunnuse ja salasõnade abil. Veebisaidil on ka turvakaitse ja see krüpteerib interneti teel edastatavad andmed. Pooled peaksid siiski arvestama, et saadetud või saadud e-kirju turvaliseks pidada ei saa.

Hagejad peavad end Money Claim Online’i ja Possession Claim Online’i süsteemis registreerima, enne kui nad saavad interneti teel nõudeid esitada. Pärast registreerumist palutakse neil määrata kasutajatunnus ja salasõna. Nii kasutajatunnistus kui ka salasõna peavad olema vähemalt 8–12 märki pikad ning sisaldama nii tähti kui ka numbreid.

Money Claim Online’i ja Possession Claim Online’i kasutajaks registreerumisel palutakse hagejal valida ka turvaküsimus ja sellele vastata. See on vajalik juhuks, kui hageja oma salasõna unustab. Kui turvaküsimusele on õigesti vastatud, saadab süsteem salasõna e-postiga. Unustatud kasutajatunnust taastada ei saa.

Süsteem CE Filing on turvaline viis teabe edastamiseks kohtute ning menetluse poolte ja nende pankade vahel.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

E-allkirju ei ole vaja, kuid kohaldatakse 5. küsimuse vastuses kirjeldatud sisselogimiskorda. Nagu on selgitatud 3. küsimuse vastuses, määrab avalduse esitamise aeg kindlaks nõude menetlemise päeva.

Kuna süsteem CE Filing on üks dokumentide esitamise meetod, ei ole e-allkirja vaja. Esitamisaeg on kas asjakohase lõivu tasumise aeg või asjakohastes õigusnormides sätestatud kuupäev ja kellaaeg.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Interneti teel esitatud nõuete eest tuleb tasuda väiksemat lõivu kui mitteelektrooniliselt esitatud nõuete eest, sest need on kohtutöötajate jaoks vähem ressursimahukad. Nii Money Claim Online’i teenuse kui ka Possession Claim Online’i teenuse eest küsitavad riigilõivud tuleks tasuda krediit- või deebetkaardiga ning Possession Claim Online’i teenus võimaldab organisatsioonidel ja advokaatidel maksta ka otsekorraldusega. Isikud, kellel on õigus taotleda lõivu vähendamist, ei saa Money Claim Online’i ja Possession Claim Online’i teenust kasutada. Lõivu vähendamise taotlemine eeldab tõendeid, mida kohtutöötaja peab kontrollima. Seetõttu ei saa lõivu vähendamist interneti teel taotleda. Hagejad, kes leiavad, et neil on õigus lõivu vähendamisele, peavad võtma ühendust oma elukoha järgse kohtuga ja esitama koos vähendustaotlusega mitteelektroonilise nõude.

Tasumisele kuuluvad lõivud on samad nagu juhul, kui nõue esitatakse kohtukantseleis, ning lõivud tasutakse kas krediitkaardiga või ettemaksena.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Money Claim Online’i ja Possession Claim Online’i süsteemi kaudu esitatavaid nõudeid ja taotlusi on võimalik enne esitamist kustutada, aga juba esitatud nõudeid kustutada ei saa. Money Claim Online’i ja Possession Claim Online’i süsteemi kaudu taotletud menetlusi on võimalik pärast algatamist tühistada samamoodi nagu mitteelektroonilisi menetlusi. Kui pärast menetluse algatamist esitatakse selle tühistamise taotlus, siis riigilõivu tagasi nõuda ei saa.

Süsteemis CE Filing võib nõude tagasi võtta samamoodi nagu siis, kui see oleks esitatud kohtukantseleis.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kui nõue on esitatud Money Claim Online’i või Possession Claim Online’i süsteemi kaudu, võib kostja vastata sellele elektrooniliselt, kasutades sisselogimiseks nõudevormi esilehel olevat salasõna. Interneti teel vastamine ei ole kohustuslik.

Normide puudumisel jätkub süsteemi CE Filing kaudu algatatud kohtuasi CE Filing’us menetletava kohtuasjana.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kostja saab nõudele, mis on esitatud Money Claim Online’i teenuse abil, vastata internetis mitmel viisil. Ta võib:

• nõude täielikult rahuldada,
• nõude täielikult omaks võtta,
• nõude osaliselt omaks võtta,
• esitada kättetoimetamise kinnituse,
• esitada sellele oma vastuse,
• esitada hageja vastu vastunõude.

Kui kostja nõudele vastab, antakse asi üle kostja elukoha järgsele kohtule. Vastunõude korral antakse asi üle asjaomasele pädevale kohtule. Mõlemal juhul menetletakse asja nii, nagu see oleks algatatud mitteelektrooniliselt.

Kui kostja nõude osaliselt omaks võtab, küsitakse hagejalt, kas ta on valmis sellega leppima. Kui on, võib hageja taotleda, et kohus teeks kostja suhtes otsuse ja annaks välja maksekäsu. Kui ei ole, menetletakse nõuet hagiasjana.

Kui kostja vastab valdusega seotud nõudele, toimetatakse tema vastuse ärakiri hagejale kätte ja lisatakse see kohtutoimikusse esimeseks kohtuistungiks, kus valdusega seotud nõuet arutatakse. Possession Claim Online’i süsteemis saavad kostjad täita vastuse vormi, milles nad avaldavad oma majandusliku seisundi ja mis tuleb esitada enne valdusega seotud nõuet käsitlevat kohtuistungit.

Süsteemi CE Filing kaudu algatatud kohtuasjas on kostjal samad võimalused nagu kohtuasjas, mis ei ole algatatud CE Filing’u kaudu.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kui kostja nõudele ei vasta, saab hageja taotleda Money Claim Online’i süsteemi kaudu tagaseljaotsust. Asjaomase avalduse esitamiseks tuleb valida võimalus „Judgement Start“ („taotle tagaseljaotsust“). Hagejal palutakse otsustada, kas ta soovib, et kostja rahuldaks nõude osade kaupa või ühekordse maksena. Kui hageja algne nõue hõlmab viivist, on tal õigus seda nõuda nõude esitamise kuupäevast kuni kohtuotsuse taotlemise kuupäevani. Tagaseljaotsuse tegemise avaldust, mis saadakse Money Claim Online’i süsteemi kaudu kätte enne kella 09.00 päeval, mil kohus on avatud, menetletakse samamoodi kui nõudeid päeva lõpuks. Kui see saadakse kätte pärast kella 09.00, menetletakse seda järgmisel päeval, mil kohus on avatud, ja see ei või Money Claim Online’i süsteemi ilmuda enne järgmist päeva.

Possession Claim Online’i teenust saab kasutada selleks, et taotleda kohtult valduse ülevõtmise kuupäeva kindlaksmääramist, kui kostja ei ole üleandmismääruse tingimusi täitnud. Nõutavad tõendid tuleb aga esitada otse kohtule – neid ei saa elektroonilisele taotlusele lisada.

Kui kostja ei osale süsteemi CE Filing kaudu algatatud protsessis, on sellel samasugused tagajärjed nagu siis, kui ta ei osale kohtuprotsessis, mis ei ole algatatud süsteemi CE Filing kaudu.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Possession Claim Online’i teenus võimaldab hagejatel esitada elektrooniliselt järgmised dokumendid:

• üldine kirjavahetus,
• üldine avaldus,
• kohtuistungi edasilükkamise taotlus,
• nõude tagasivõtmise avaldus.

Money Claim Online’i teenust kasutades võivad hagejad teha elektrooniliselt ka järgmisi toiminguid:

• taotleda nõude omaksvõtul või osalisel omaksvõtul põhineva kohtuotsuse või tagaseljaotsuse tegemist,
• taotleda täitemääruse tegemist.

Hagejad ja kostjad võivad saata Money Claim Online’i või Possession Claim Online’i süsteemi kaudu e-kirju ja päringuid. Nad ei saa siiski elektrooniliselt esitada üldist kirjavahetust või üldisi avaldusi.

Süsteem CE Filing võimaldab esitada kõik dokumendid elektrooniliselt.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Kohtuotsuseid võib esitada nii Money Claim Online’i või Possession Claim Online’i süsteemis, kuid need tuleb kätte toimetada asjaomastes normides ettenähtud viisil.

Süsteemi CE Filing kaudu algatatud kohtuasjades vastutab dokumentide kättetoimetamise eest see pool, kellelt dokument pärineb.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Kohtunikel ei ole võimalust saata lahendeid pooltele elektrooniliselt.

Süsteem CE Filing kohtuotsuste tegemist ei mõjuta.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Possession Claim Online’i teenuse kaudu saab apellatsioonkaebuse esitada üldisel avalduse vormil, muul juhul apellatsioonkaebust Possession Claim Online’i või Money Claim Online’i teenuse kaudu elektrooniliselt esitada ei saa. Otsuseid ei saa interneti teel kätte toimetada.

Süsteemis CE Filing apellatsioonkaebusi esitada ei saa.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Kui hageja taotleb Money Claim Online’i süsteemi kaudu tagaseljaotsuse tegemist kohese tasumisega, võib ta taotleda täitemäärust niipea, kui Money Claim Online’i süsteemis on märgitud, et kohtuotsus on tehtud, ja kui kostja ei ole kohtuotsuse tingimusi täitnud (see kehtib olenemata sellest, kas kohtuotsus on tehtud tagaselja või omaksvõtmise alusel). Määruse tegemise eest on ette nähtud lõiv, mille hageja peab tasuma kas deebet- või krediitkaardiga. See riigilõiv lisatakse võlgnetavale summale. Määruse interneti teel taotlemiseks peab hageja oma kasutajatunnust ja salasõna kasutades süsteemi sisse logima, valima nõude ja võimaluse „warrant of execution“ („täitemäärus“).

Määrust tuleb taotleda järgmise kohta:

kohtuotsuse alusel tasumisele kuuluva summa jääk

või kui kohtuotsusega on ette nähtud tasumine osade kaupa, siis vähemalt 50 Inglise naela maksmine või ühe igakuise osamakse tegemine, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

Kui määrus on tehtud, saadetakse see elektrooniliselt kostja elukoha järgse kohtu kohtutäituritele. Kohtutäiturid püüavad hageja raha mitmel korral sisse nõuda.

Muud täitemeetodid, mille üksikasjad on esitatud Inglismaa ja Walesi täitemenetlust käsitleval teabelehel, ei ole Money Claim Online’i teenuse kaudu kättesaadavad.

Possession Claim Online’i teenust saab kasutada kohtule valduse üleandmise määruse tegemise avalduse esitamiseks. See annab võimaluse pöörata täitmisele maa üleandmist nõudev kohtuotsus või määrus (kus „maa“ tähendab nii hoonestatud kui ka hoonestamata maad). Kui üürnikud vabatahtlikult ei lahku, on kohtutäituril õigus nad määruse alusel välja tõsta. Tasuda tuleb lõiv.

Possession Claim Online’i teenust võib kasutada ka selleks, et esitada kohtule tagastamismääruse tegemise avaldus. Tagastamismäärusi kohaldatakse ainult juhul, kui kohtutäitur on valduse üleandmise määruse edukalt täitnud ja eelmine elanik on vara uuesti oma valdusesse saanud. Kui aga avalduses kavatsetakse tugineda eraldi tunnistaja ütlustele või dokumentidele, ei ole avaldust võimalik interneti teel esitada. Possession Claim Online’i teenuse kaudu ei saa taotleda muid täitemeetmeid.

Süsteemi CE Filing ei saa täitemeetmete jaoks kasutada.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Pooled saavad veebis vaadata oma kohtuasja staatust ning nende poolt või nende vastu algatatud varasemaid kohtuasju.

Tsiviilkohtumenetluse normide kohaselt võib süsteemi CE Filing sisestatud andmeid otsida selleks ettenähtud terminali kaudu.

Lingid

Money Claim Online

Possession Claim Online

Tsiviilkohtumenetluse normid

Justiitsministeerium

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, tsiviilkohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel, kasutades väiksemate nõuete esitamiseks mõeldud veebiteenust Small Claims Online (SCOL) aadressil https://www.justice-ni.gov.uk/articles/online-services.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Small Claims Online’i teenust saab kasutada selliste rahaliste nõuete esitamiseks, mille suurus on alla 3000 Inglise naela (v.a riigilõivud) ja mis ei ole seotud isikukahju, liiklusõnnetuste, laimamise või solvamise, maaomandi, annaku või annuiteedi või abieluvaraga.

Isik või isikud (kostja(d)), kelle vastu menetlus algatatakse, võivad elada Ühendkuningriigis, kui esitatakse kehtiv sihtnumber, mis võimaldab kindlaks teha asjakohase kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi. Kui kostja aadress on Inglismaal, Šotimaal või Walesis, peab hageja kinnitama, et ta ei ole seoses selle hagi alusega, millele ta tugineb, algatanud menetlust mõnes teises kohtus. Kui aga kostja aadress on väljaspool Ühendkuningriiki, ei saa Small Claims Online’i teenust kasutada.

Small Claims Online’i teenuse kasutamiseks peab hageja olema vähemalt 18aastane, ta ei tohi olla piiratud vaimse võimekusega, saada tasuta õigusabi 1988. aasta tasuta õigusabi seaduse tähenduses ega olla pahatahtlikult kohtusse pöördunud (st isik, kellel kõrge kohtu (High Court) kohtunik on keelanud algatada ilma loata menetlust Põhja-Iirimaa mis tahes krahvkonnakohtus (County Court)). Nõudeid ei saa esitada valitsuse ega monarhi vastu.

Väiksemate nõuete menetluse saab algatada kohtukantseleis või interneti teel, kasutades Small Claims Online’i teenust.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Small Claims Online’i teenust saab praegu kasutada 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Small Claims Online’i teenuse kasutamisel palutakse hagejal täita mitu andmeakent. Igas andmeaknas käsitletakse konkreetset nõutavat teavet (nt hageja täisnimi ja aadress, kostja(te) nimi ja aadress ning nõutav rahasumma ja nõude üksikasjad).

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Turvalisus on äärmiselt tähtis. Kuna osa hageja esitatavast teabest võib olla delikaatne, tagatakse turvalisus kordumatu kasutajatunnuse ja salasõnade abil. Veebisaidil on ka turvakaitse ja see krüpteerib interneti teel edastatavad andmed.

Hagejad peavad end veebisaidil registreerima, enne kui nad saavad internetis väiksema nõude esitada. Registreerumisel palutakse neil määrata kasutajatunnus ja salasõna. Salasõna peab olema vähemalt seitse märki pikk ning sisaldama suur- ja väiketähti ning numbreid.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

E-allkirja ei nõuta. Hageja peab täitma kinnituse, et esitatud teave on tõene.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Interneti teel ja mitteelektrooniliselt esitatavate nõuete eest tasumisele kuuluvad riigilõivud üksteisest ei erine. Riigilõivu võib tasuda krediit- või deebetkaardiga või ettemaksekontolt. Isikud, kellel on õigus taotleda lõivuvabastust või -vähendust, ei saa Small Claims Online’i teenust kasutada.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Hageja saab esitada nõude tagasivõtmise teate. Selle saab esitada interneti teel või kohtukantseleis ning selle tulemusel määratakse kohtuasja staatuseks „lahendatud“.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Kui nõue on esitatud Small Claims Online’i teenuse kaudu, võib kostja vastata sellele elektrooniliselt, kasutades nõudevormi esilehel esitatud nõude üksikasju, või teise võimalusena esitada vastuse asjakohasesse kohtukantseleisse. Interneti teel vastamine ei ole kohustuslik.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kostja saab Small Claims Online’i teenust kasutades esitatud nõudele interneti teel vastata kolmel viisil. Ta saab täita ühe järgmistest dokumentidest.

Vastutuse võtmise kinnitus („Acceptance of Liability“) – kui kostja võtab nõude omaks ja soovib selle rahuldada.

Selle dokumendi peaks kostja täitma ja esitama juhul, kui ta võtab omaks, et ta on nõutava raha võlgu, ja kavatseb tasumata summa ära maksta. Ta peaks täpsustama, kas ta vajab maksmiseks lisaaega, märkides, et saab maksta teatava summa nädalas/kuus või et saab maksta kogu summa teatavaks kuupäevaks.

Vaidlustamisteade („Notice of Dispute“) – kui kostja soovib tema vastu esitatud nõude vaidlustada.

Kui kostja ei nõustu tema vastu esitatud nõudega, peaks ta täitma ja esitama vaidlustamisteate, tuues ära vaidlustamise põhjused. Kui dokument on kontrollitud, edastatakse kohtuasi algsesse hagiavaldusse märgitud kohtukantseleile (tavaliselt kohaliku kohtu kantseleile) registreerimiseks (ehk ajakavva kandmiseks) ja kohtuistungil arutamiseks. Kostja peab esitama oma väiteid toetavate dokumentide ärakirjad asjakohasele kohtukantseleile vähemalt 10 päeva enne kohtuistungi kuupäeva.

Vaidlustamis- ja vastunõudeteade („Notice of Dispute and Counterclaim“) – kui kostja soovib tema vastu esitatud nõude vaidlustada ja esitada hageja vastu vastunõude. Selle dokumendi eest võetakse lõivu, mis arvutatakse kostja esitatud nõude summa põhjal. Ta peab selle dokumendi eest maksma interneti teel krediit- või deebetkaardiga. Kui tal ei ole krediit- või deebetkaarti, peab ta selle dokumendi esitama tsiviilkohtumenetluse keskusele (Civil Processing Centre) ja tasuma sularahas, rahakaardi või tšekiga. Tšekid tuleb kirjutada Põhja-Iirimaa kohtuameti (Courts and Tribunals Service) nimele.

Kui tsiviilkohtumenetluse keskus on dokumenti kontrollinud, edastatakse see algsesse hagiavaldusse märgitud kohtukantseleile (tavaliselt kohaliku kohtu kantseleile) registreerimiseks ja kohtuistungil arutamiseks. Kostja peab esitama oma väiteid toetavate dokumentide ärakirjad asjakohasele kohtukantseleile vähemalt 10 päeva enne kohtuistungi kuupäeva.

Kui kostja nõudele vastab, antakse asi üle kostja elukoha järgsele kohtule. Vastunõude korral antakse asi üle asjaomasele pädevale kohtule. Mõlemal juhul menetletakse asja nii, nagu see oleks algatatud mitteelektrooniliselt.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kui vastamistähtaeg on möödunud ja kostja ei ole nõudele vastanud, võib hageja taotleda kindlaksmääratud või kindlaksmääramata nõudesummat puudutava tagaseljamääruse tegemist. Selle tagaseljamääruse tegemise avalduse saab vormistada ja esitada veebis.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Üldine veebipõhine võimalus esitada kohtule dokumente elektrooniliselt puudub, kuid konkreetsetel asjaoludel võib kohus oma äranägemise järgi teatada, et aktsepteerib teatavate dokumentide esitamist elektroonilisel teel. Dokumente aktsepteeritakse, kui neid edastatakse kriminaalõigussüsteemi turvalise e-posti (Criminal Justice Secure eMail (CJSM)) kontode vahel, st ühelt CJSMi e-posti aadressilt teisele. Protokollis, mis käsitleb elektroonilist teabevahetust Põhja-Iirimaa kohtuameti ja muude organisatsioonide vahel Põhja-Iirimaa 1995. aasta lastekaitsemääruse kohastes menetlustes, on täpsustatud kokkulepitud dokumentide vahetamise parameetrid.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Ei ole.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei saa.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Ei ole.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei ole.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei saa.

Lingid

Põhja-Iirimaa kohtuamet (Northern Ireland Courts and Tribunals Service): https://www.justice-ni.gov.uk/topics/courts-and-tribunals

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Jah, ainult lihtmenetluses esitatavate nõuete korral. Lihtmenetlus on kohtumenetlus, mis on mõeldud selliste vaidluste kiireks, odavaks ja mitteametlikuks lahendamiseks, mille eseme rahaline väärtus ei ületa 5000 Inglise naela.

Lisateavet Civil Online’i teenuse kohta saab Šotimaa kohtuameti veebisaidilt, kasutades järgmist Civil Online’i linki.

Šotimaa kohtuametil on pikaajaline eesmärk osutada rohkem teenuseid elektrooniliselt, kuid praegu ei täida ta seda ülesannet muul kui eespool kirjeldatud viisil. Sisesüsteemide ja -protsesside läbivaatamisel on põhieesmärgiks võimaldada eri kohtumenetluste algatamist internetis.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Seda saab kasutada ainult lihtmenetluses lahendatavate kohtuasjade puhul, kuid need menetlused ei toimu ainuüksi interneti teel ja kohtuasja saab endiselt algatada ka paberil esitatava nõudega.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Veebiteenust saab kasutada 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Kinnitus, et kohus võtab nõude menetlusse, saadetakse siiski üksnes tööajal, mil töötajad saavad pädevust kontrollida ja nõudeid menetleda.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Jah, olemas on kohtueeskirjadega kooskõlas olevad tüüpvormid, mida saab täita ja esitada elektrooniliselt.

Lihtmenetluse normid ja vormid on kättesaadavad Šotimaa kohtuameti veebisaidi kohtueeskirjade rubriigis.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Kasutajad peavad end andmetele juurdepääsu saamiseks autentima. Andmed on edastamisel ja puhkeolekus krüpteeritud. Rakendus on üles ehitatud standardi OWASP ASVS 3.0 versiooni 2. taseme järgi.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

E-allkiri ei ole vajalik.

Esitatud nõuete ja muude dokumentide kellaaeg ja kuupäev registreeritakse kohtuasjade haldamise süsteemis.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Tasuda tuleb seadusega ettenähtud riigilõivud.

Kui lihtmenetlus algatatakse Civil Online’i teenust kasutades, saab lõivu tasuda elektrooniliselt krediit- või deebetkaardiga.

Kui kasutatakse mitteelektroonilist menetlust, saab lõivu tasuda ka sularahas või tšekiga ning deebet- või krediitkaardiga.

Lisateavet saab Šotimaa kohtuameti veebisaidi riigilõivude rubriigist.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Ei ole, kuid lihtmenetluse nõude võib kohtueeskirjade kohaselt rahuldamata jätta või asjaomase vaidluse lahendada.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Ta võib seda teha, kuid ei pea seda tegema.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Kui vastus esitatakse elektrooniliselt, saadab kohus vastuse kättesaamise kohta elektroonilise kinnituse ja teavitab elektrooniliste teadete abil edasisest menetlusest.

Lisateavet saab Šotimaa kohtuameti veebisaidi nõudele vastamise rubriigist.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Kui vastust ei esitata, siis kohus selle kohta teadet ei saada. Hageja võtab kostjaga õigel ajal ühendust, et teavitada kohtuvaidluse tulemusest.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Kui lihtmenetlus on algatatud Civil Online’i teenust kasutades, kasutatakse kõiki kohtule elektrooniliselt esitatud tõendeid kohtus elektrooniliselt – see kehtib ainult Civil Online’i teenuse kaudu algatatud kohtuasjade kohta.

Kõigi muud liiki kohtuasjade puhul on see võimalik ainult juhul, kui mõlemad pooled ja asja menetlev kohtunik esitusviisis kokku lepivad.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Ei ole

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei saa. Kui aga asja on sisuliselt arutatud ja kohus on teinud selle kohta otsuse, võib kohtu arvamuse ärakirja hiljem avaldada Šotimaa kohtuameti veebisaidil ja/või Šotimaa kohtusüsteemi veebisaidil.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Ei ole

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei ole

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei saa. Mõned kohtu arvamused on siiski kättesaadavad internetis. Lisateavet saab Šotimaa kohtuameti ja Šotimaa kohtusüsteemi veebisaidilt.

1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?

Praegu ei ole Gibraltaril võimalik kohtu- ega täitemenetlust interneti kaudu algatada. Samuti ei ole Gibraltaril võimalik elektrooniliselt kohtule dokumente esitada, kohtuotsuseid kätte toimetada, kohtuotsuseid teha ega kaebusi esitada.

2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?

Ei kohaldata.

3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?

Ei kohaldata.

4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?

Ei kohaldata.

5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?

Ei kohaldata.

6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?

Ei kohaldata.

7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?

Ei kohaldata.

8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?

Ei kohaldata.

9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?

Ei kohaldata.

10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?

Ei kohaldata.

11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?

Ei kohaldata.

12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?

Ei kohaldata.

13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?

Ei kohaldata.

14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?

Ei kohaldata.

15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?

Ei kohaldata.

16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?

Ei kohaldata.

17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?

Ei kohaldata.