1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?
Jah.
Kohtumenetluses osalejate esindajatele (procuradores) ja teistele seaduslikele esindajatele on see nõue kohustuslik.
Eraõiguslikele pooltele (era- ja juriidilistele isikutele) on see alates 1. jaanuarist 2017 valikuline ning 2017. aasta jooksul võetakse täielikult kasutusele. Justiitsministeerium peab elektrooniliselt kättesaadavat registrit, mis sisaldab vastavate ressursside ja aadresside üksikasju.
Sisu autentsuse tagamiseks ning saatmise ja vastuvõtmise tõendamiseks on nõutav elektrooniline allkiri.
2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?
See on kättesaadav kõigi tsiviilkohtumenetluste puhul.
Eraõiguslikele pooltele juurdepääsu andmise kallal töötatakse, kuigi mõnedes riigi osades võib see ajutiselt olla piiratud maksekäsumenetlustega.
Kohtumenetluses osalejate esindajad ja teised seaduslikud esindajad peavad menetlust alustama interneti kaudu; eraõiguslikele pooltele on selle kasutamine valikuline.
3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal?
See on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Kuna aga mõned päevad ei ole tööpäevad, viiakse muul kui tööpäeval algatatud menetlus lõpule alles järgmisel tööpäeval.
4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?
Kohustuslikku vormingut ei ole. Kui elektrooniline dokument on liiga suur ja ummistab süsteemi, tuleb see esitada andmekandjal.
5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?
Sobivate elektrooniliste süsteemide loomise eest vastutavad pädevad riiklikud haldusasutused. Turvalisus tagatakse õiguspraktikute puhul elektrooniliste allkirjade eelneva autentimisega ning volitatud ametnike juurdepääs toimub krüptograafiliste kaartide ja elektrooniliste sertifikaatidega. Süsteem peab tagama sisu autentsuse ning tõendama saatmist ja vastuvõtmist.
6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?
Jah, eelneva autentimise süsteemi kaudu.
7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?
Juriidiliste isikute esitatavate taotluste eest tuleb tasuda lõivu, eraisikute puhul mitte. Kõigi taotluste puhul, olenemata sellest, kas need on esitatud elektrooniliselt või muul viisil, tuleb makse teha elektrooniliselt interneti kaudu ja lisada taotlusele maksetõend. (Kui seda nõuet ei täideta, saab seda ka hiljem teha).
8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?
Elektroonilised taotlused saab ametlikult tagasi võtta samadel tingimustel kui andmekandjal esitatud taotlused. Esitatud taotlust ei saa tühistada.
9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?
Ei: kumbki pool vastab asjakohase menetluse kohaselt, mis oleneb sellest, kas tegemist on õiguspraktikutega või mitte. Eraõiguslike poolte puhul on elektrooniline esitamine valikuline.
10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?
Mitte midagi: elektrooniline menetlus kehtib üksnes dokumentide esitamise ja poolte seaduslikele esindajatele kättetoimetatavate teatiste kohta. Kohtumenetlus ei toimu automaatselt. Kohus esitab dokumendi elektroonilises vormingus ja/või andmekandjal ning see toimetatakse kätte kas elektrooniliselt või füüsiliselt, olenevalt kohaldatavatest eeskirjadest ja poolte tehtud valikutest.
11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?
Mitte midagi: elektrooniline menetlus kehtib üksnes dokumentide esitamise ja poolte seaduslikele esindajatele kättetoimetatavate teatiste kohta. Kohtumenetlus ei toimu automaatselt. Kohus esitab dokumendi elektroonilises vormingus ja/või andmekandjal ning see toimetatakse kätte kas elektrooniliselt või füüsiliselt, olenevalt kohaldatavatest eeskirjadest ja poolte tehtud valikutest.
12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?
Jah. Kohtutel on olemas seadmed dokumentide elektrooniliseks vastuvõtmiseks. Dokumente saab elektrooniliselt esitada poolte seaduslike esindajate kaudu.
Elektroonilise esitamise võimalus on kättesaadav kõigi menetluste puhul.
Nõutav on eelnev autentimine õiguspraktiku elektroonilise allkirjaga.
Eraõiguslikud pooled saavad samuti dokumente eespool kirjeldatud viisil elektrooniliselt esitada, kui nad on selle võimaluse valinud.
Kui kohus seda nõuab, tuleb esitada algdokument, mille võib saata postiga.
13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?
Jah. See on poolte seaduslikele esindajatele kohustuslik. Eraisikutest poolte puhul on see valikuline ning vajab eelnevat autentimist.
14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?
Jah. See on poolte seaduslikele esindajatele kohustuslik. Eraisikutest poolte puhul on see valikuline ning vajab eelnevat autentimist.
15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?
Jah. See on poolte seaduslikele esindajatele kohustuslik. Eraisikute puhul on see valikuline ning vajab eelnevat autentimist.
16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?
Jah. See on poolte seaduslikele esindajatele kohustuslik. Eraisikute puhul on see valikuline ning vajab eelnevat autentimist.
17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?
Ei, kohtuasjadega ei saa internetis tutvuda ei õiguspraktikud ega pooled ise, sest võimalus vaadata kohtuasja internetis ei ole kogu riigis kättesaadav. See võetakse kasutusele riigi mõnes osas.
