1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?
Menetluse seisukohast on menetlustähtaeg üldmääratlusena ajavahemik, mille jooksul tuleb teatud menetlustoimingud teha või on need, vastupidi, keelatud. Asjaomased õigusnormid sisalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 134/2010 (muudetud ja täiendatud ning uuesti avaldatud; jõustus 15. veebruaril 2013) artiklites 180–186.
Kõik tsiviilkohtumenetluses kohaldatavad eri liiki tähtajad liigitatakse nende kindlaksmääramise alusel seadusjärgseteks, kohtulikeks või kokkuleppelisteks tähtaegadeks (olenemata nende laadist). Seadusjärgsed tähtajad on need, mis on seaduses sõnaselgelt sätestatud, ja need on põhimõtteliselt kindlaks määratud, nii et kohtunikul või pooltel ei ole võimalik neid lühendada ega pikendada (näiteks viiepäevane tähtaeg kohtukutse kättetoimetamiseks). Erandina võimaldab seadus teatud seadusjärgsete tähtaegade pikendamist või lühendamist. Kohtulikud tähtajad on need, mille kohus kohtuvaidluste lahendamise käigus kehtestab poolte kohaleilmumiseks, tunnistajate ärakuulamiseks, muude tõendite, st dokumentide, eksperdiaruannete jne kogumiseks. Kokkuleppelisi tähtaegu on pooltel võimalik kindlaks määrata vaidluste lahendamise käigus ja need ei nõua kohtu heakskiitu.
Menetlustähtajad on sõltuvalt liigist imperatiivsed (lõplikud) ja keelavad (edasilükkavad); esimesed on need, mille jooksul tuleb teatud menetlustoiming teha (näiteks tähtajad, mille jooksul tuleb kohtulahend edasi kaevata – apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus jne), ja teised on need, mille jooksul seadus keelab menetlustoimingud.
Teine tähtaegade liigitamise kriteerium on seotud karistusega, mida on võimalik kohaldada nendest mittekinnipidamise korral, kusjuures tähtajad on absoluutsed ja suhtelised. Absoluutsete tähtaegade mittejärgimine mõjutab põhiliselt menetlustoimingute kehtivust, samas kui suhtelistest tähtaegadest mittekinnipidamine – isegi kui see ei too tingimata kaasa menetlustoimingute kehtetuks tunnistamist – võib kaasa tuua distsiplinaar- või rahaliste karistuste kohaldamise neid mittejärginud pooltele (otsuse tegemise tähtaeg, ettevalmistustähtaeg jne).
Lisaks saab tähtaegu liigitada vastavalt nende kestusele tundides, päevades, nädalates, kuudes ja aastates ning see liigitus on ette nähtud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 181. Lisaks on teatud juhtumid, mille puhul seaduses ei ole konkreetselt ette nähtud teatud liiki tähtaega (tund, päev jne), kuid on ette nähtud aeg menetlustoimingu lõpetamiseks (näiteks vastuväite puhul täitmise suhtes, mille võib esitada kuni viimase täitetoiminguni) või on kehtestatud sätted, mis ütlevad, et toiming tuleks teha „viivitamata“ või „võimalikult kiiresti“ või „kiiremas korras“.
2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.
Rumeenia õiguse kohaselt on puhkepäevad kõik laupäevad ja pühapäevad ning lisaks riigipühad: 1. ja 2. jaanuar (uusaasta), 24. jaanuar (Rumeenia vürstiriikide ühinemise päev), ülestõusmispühad – kaks päeva sõltuvalt kalendripäevadest (sh suur reede), 1. mai (tööpüha), 1. juuni (lastekaitsepäev), nelipüha – üks päev sõltuvalt kalendripäevast, 15. august (Maarja taevassevõtmise püha), 30. november (andresepäev), 1. detsember (rahvuspüha), 25. ja 26. detsember (jõulud).
3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?
Tähtaegadele kohaldatavad normid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 180–186.
4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?
Igal tähtajal on algusaeg ja lõppaeg ning kestus jääb nende vahele.
Algusaja kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 184 lõikes 1 sätestatud, et tähtajad algavad menetlusdokumentide kättetoimetamise kuupäevast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
On siiski ka juhtumeid, kui tähtaja algusaega tähistava menetlusdokumendi kättetoimetamise võib asendada samaväärsete menetlustoimingutega (ekvipollentsi ehk samaväärsuse juhtumid). Seega asendatakse tähtaja kulgemist tähistav menetlusdokumendi kättetoimetamine mõnel juhul teiste menetlustega, mis on tähtaja alguspunktiks (näiteks taotlus menetlusdokumentide vastaspoolele kättetoimetamiseks, edasikaebuse esitamine või täitedokumendi kättetoimetamine).
Erandina üldreeglist on ka juhtumeid, kui tähtaeg algab muust kui kättetoimetamise hetkest, nimelt otsusest (millega määratakse kindlaks õigust lõpetav tähtaeg, täiendades sellega kohtuotsust), tõendite vastuvõtmisest (nõutud summade või tunnistajate nimekirja esitamine viie päeva jooksul), teatud dokumentide avaldamisest (hoone müügikuulutuse puhul viie päeva jooksul).
Lõppaeg on määratletud hetkena, millal on saavutatud tähtaja toime, milleks on võimaluse lõppemine menetluse teostamiseks, mille jaoks tähtaeg kehtestati (üldiste tähtaegade korral), või vastupidi tähistab/märgib see hetke, millal tekib teatud menetlustoimingute tegemise õigus (keelustavad tähtajad).
5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?
Algus- ja lõppaja vahel kulgevad tähtajad katkestusteta, põhimõtteliselt ilma katkestamise või peatamise võimaluseta. Takistus, mis tuleneb poolte tahtest sõltumatust asjaolust – millele viidatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 186 – on siiski põhjus menetlustähtaegade katkestamiseks. Muud katkestamise eriasjaolud on sellele juhtumile lisatud (näiteks edasikaebuse esitamise tähtaja katkestamine – tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 469). Samal ajal on seaduses sätestatud, et menetlustähtaega on võimalik ka peatada (nagu see on õigust lõpetava tähtaja puhul – tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 418). Kui tähtaeg katkestatakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 186, algab pärast takistuse kadumist muutumatu 15-päevane tähtaeg, olenemata katkestatud tähtaja kestusest. Peatamise korral jätkub tähtaja kulgemine punktist, kus peatamine on peatunud, ja enne tähtaja peatamist möödunud aeg lisatakse samuti sellele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 183 kohaselt arvatakse seadusjärgse tähtaja jooksul postiasutusele või kiirkullerteenistusele või erisideteenistusele üle antud või faksi või e-postiga saadetud menetlusdokument õigel ajal esitatuks. Dokument, mille huvitatud pool esitab seadusjärgse tähtaja jooksul sõjaväeüksusele või poole kinnipidamiskoha haldusbüroosse, arvatakse samuti õigel ajal esitatuks. Postiasutuse kviitung ja kiirkullerteenistuse, erisideteenistuse, sõjaväeüksuse või huvitatud poole kinnipidamiskoha haldusbüroo registreering või kinnitus esitatud dokumendil ning samuti faksi või e-kirja kohtusse saabumise kuupäev ja kellaaeg on tõend kuupäeva kohta, millal huvitatud pool toimingut alustas.
6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 181 arvestatakse päevades väljendatud tähtaega vastavalt välistamise süsteemile, st vabad päevad jäetakse välja, arvesse ei võeta päeva, millal tähtaeg algab – dies a quo –, ega päeva, millal see lõpeb – dies ad quem, ning kohaldatavad on seoses alguspunktiga kehtestatud eeskirjad, nagu on esitatud punktis 4.
Päevades väljendatud tähtajad arvutatakse alati täispäevadena, kuid dokumenti on võimalik esitada siiski ainult kohtuteenistuste tööajal. Selle puuduse on võimalik kõrvaldada, saates menetlusdokumendi posti teel, kusjuures postiametnik märgib ära kuupäeva ja saajale tegeliku kättetoimetamise vahendi. Vt ka vastus 4. küsimusele.
7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?
Näiteks kui isik peab tegutsema või kui dokument toimetatakse talle kätte esmaspäeval, 4. aprillil 2005, ja ta peab vastuse esitama 14 päeva jooksul pärast dokumendi kättetoimetamist, kas see tähendab, et asjaomane isik peab vastama enne
- esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevad) või
- reedet, 22. aprilli (tööpäevad)?
Õige vastus on, et ettenähtud päevade arv tähendab kalendripäevi. Asjaomane isik peab sooritama asjaomase toimingu 18. aprilliks (k.a).
8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 182 lõppevad aastates, kuudes või nädalates väljendatud tähtajad aasta, kuu või nädala sellel päeval, mis kattub tähtaja alguspäevaga.
Tähtaeg, mis algab kuu 29., 30. või 31. päeval, ja lõpeb kuus, milles sellist päeva ei ole, arvatakse lõppenuks vastava kuu viimasel päeval.
Tähtaega, mis lõppeb riigipühal, või kui kättetoimetamine on peatatud, pikendatakse kuni esimese järgmise tööpäeva lõpuni.
9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?
Nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõppeb viimase aasta viimase nädala või kuu tähtaja alguspäevaga kattuval päeval. Kui viimases kuus ei ole tähtaja alguspäevaga kattuvat päeva, lõppeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval. Kui tähtaja viimane päev on puhkepäev, pikendatakse tähtaega esimese järgmise tööpäevani.
10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?
Jah, kui tähtaja viimane päev on puhkepäev, pikendatakse tähtaega esimese järgmise tööpäevani.
11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 184 on täpsustatud, et menetlustähtaeg katkestatakse ja uus tähtaeg algab uue kättetoimetamise kuupäevast järgmistel juhtudel:
- kui üks pooltest on surnud; sellisel juhul toimetatakse uus dokument kätte surnud poole viimasesse alalisse elukohta pärijale, ilma iga pärija nime ja seisundit näitamata;
- kui ühe poole esindaja on surnud; sellisel juhul toimetatakse uus dokument kätte asjaomasele poolele.
Menetlustähtaeg ei hakka kulgema, ja kui see hakkas kulgema varem, katkestatakse see seoses poolega, kes on teovõimetu või kellel on piiratud teovõime, kuni keegi isik on vajaduse korral määratud seda poolt esindama või abistama.
12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?
Jah, õigusvaldkondadega seoses on kehtestatud kindlad tähtajad. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud üldine tähtaeg apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse esitamiseks on 30 päeva. Teatud asjades (erimenetlused), näiteks esialgse õiguskaitse korral, on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg viis päeva, mis on lühem kui tavaõiguse kohane apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?
Vastus on jaatav, mis tähendab, et teatud erandjuhtudel võimaldab seadus kohtunikul tähtaega pikendada (näiteks viie päeva võrra vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 469 ja 490 – seoses apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebusega) või seda lühendada (näiteks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 159 seoses kohtudokumendi kättetoimetamise tähtajaga viis päeva enne kohtuistungi kuupäeva).
14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1088 kohaselt kohaldab kohus rahvusvahelistes tsiviilmenetlustes Rumeenia menetlusõigust, võttes arvesse sõnaselgeid vastupidiseid sätteid. Vt ka vastus 5., 11. ja 16. küsimusele.
15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?
Nagu eespool märgitud, mõjutab absoluutsete tähtaegade mittejärgimine põhiliselt menetlustoimingute kehtivust, samal ajal kui suhteliste tähtaegade mittejärgimine, isegi kui see ei too tingimata kaasa menetlustoimingute kehtetuks tunnistamist, võib kaasa tuua distsiplinaar- või rahaliste karistuste kohaldamise neid mittejärginud pooltele (otsuse tegemise tähtaeg, ettevalmistustähtaeg jne).
Menetlustähtaegade mittejärgimine võib tuua kaasa erinevad sanktsioonid:
- menetlustoimingu tühisus,
- menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja lõppemine,
- kohtule esitatud taotluse kehtivuse lõppemine,
- täiteõiguse aegumine,
- rahalised karistused,
- distsiplinaarkaristused,
- kohustus teha toiming, mis tehti vorminõudeid eirates, uuesti või seda täiendada,
- kohustus maksta menetlusnõuete rikkumise tõttu kannatanule hüvitist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 185 on sätestatud, et kui menetlusõigus tuleb teostada teatud tähtaja jooksul, siis selle kohustuse täitmata jätmine toob kaasa õigusest ilmajätmise, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlustoiming, mis tehakse pärast tähtaja möödumist, on tühine. Kui seaduses on ette nähtud menetlustoimingu katkestamine tähtaja jooksul, võib enne tähtaja lõppemist tehtud toimingu huvitatud poole taotlusel tühistada.
16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 186 on ette nähtud, et poolele, kes ei pidanud tähtajast kinni, antakse uus tähtaeg, tingimusel, et ta tõendab, et viivitus oli põhjendatud. Asjaomane pool teeb menetlustoimingu hiljemalt 15 päeva jooksul pärast kuupäeva, kui katkestamine on lõppenud, ja samal ajal taotleb uue tähtaja saamist. Kui ta kasutab õiguskaitsevahendeid, on tähtaeg sama, nagu on ette nähtud seoses edasikaebuse esitamisega. Uue tähtaja taotlust menetleb pädev kohus, kes teeb seda seoses õigusega, mida tähtaja jooksul ei teostatud. Kui pool on süüdi õigusrikkumises, siis ei ole menetluslikke õiguskaitsevahendeid võimalik kasutada.
