Menetlustähtajad

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?

Menetlustähtajad võivad olla imperatiivsed (peremptório), kui nende möödumine lõpetab toimingu tegemise õiguse, või edasilükkavad (dilatório), kui need lükkavad toimingu tegemise võimaluse või mõne teise tähtaja alguse teatava ajani edasi.

Menetlustähtaegade suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 138–143 sätestatud norme.

Menetlustähtaegade või kohtu määratud tähtaegade arvutamist reguleerivad tsiviilseadustiku artiklites 278, 279 ja 296 sätestatud normid.

Tsiviilasjade puhul reguleerivad tähtaegade pikkust ja mõju õigussuhetele tsiviilseadustiku artiklid 296–333.

Eelkõige reguleerivad aegumistähtaegu (prazos de prescrição) ja õigust lõpetavaid tähtaegu (prazos de caducidade) vastavalt tsiviilseadustiku artiklites 300–327 ja 328–333 sätestatud normid.

2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Portugal teatas sel eesmärgil Euroopa Komisjonile järgmistest riigipühadest:

1. jaanuar; 10. aprill (suur reede); 12. aprill (1. ülestõusmispüha); 25. aprill; 1. mai; 10. juuni; 11. juuni (Issanda ihu püha); 15. august; 5. oktoober; 1. november; 1., 8. ja 25. detsember.

Komisjon avaldas selle loetelu Euroopa Liidu Teatajas C 31, 2020, lk 3, mis on kättesaadav sellelt lingilt.

Liikmesriigid esitavad selle loetelu komisjonile igal aastal. Mõni riigipüha on liikuv ega lange alati eespool märgitud kuupäevale.

3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

Portugali tsiviilkohtumenetlust käsitlevates õigusnormides on sätestatud üldnorm, mille kohaselt on mis tahes erinormide puudumise korral pooltel aega kümme päeva, et taotleda mis tahes toimingu tegemist või kohtumenetluse algatamist, väita õigustühisust, esitada kaasnev nõue või teostada mis tahes muid menetlusõigusi. Kümnepäevane tähtaeg kehtib ka teise poole väidetele vastamisel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 149).

4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?

Üldjuhul hakatakse mis tahes vastuse esitamise tähtaega arvestama asjaomase dokumendi kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 149 lõige 2).

Menetluse ajal toimetatakse pooltele mõeldud teated kätte nende õigusesindajatele.

Kui teavitamise eesmärk on kutsuda pool isiklikult kohtusse, siis lisaks teate esindajale kättetoimetamisele saadetakse teade tähitud kirjaga ka poolele endale. Teates märgitakse ära kohtusse ilmumise kuupäev, kohtu asukoht ja kohtusse ilmumise eesmärk.

Esindajaid teavitatakse e-kirja teel (vt 26. augusti 2013. aasta rakendusmäärus (Portaria) nr 280/13 veebiaadressil http://www.pgdlisboa.pt/leis/lei_mostra_articulado.php?nid=1967&tabela=leis&so_miolo=S), ning arvutisüsteem kinnitab teate kättetoimetamise kuupäeva, milleks arvatakse kolmas päev pärast teate kättetoimetamist või kui see ei ole tööpäev, siis esimene sellele järgnev tööpäev.

Kohtukutse kättetoimetamine väljastusteatega tähtkirjaga arvatakse toimunuks päeval, mil väljastusteade allkirjastatakse, ning kohtukutse arvatakse kohtusse kutsutavale isikule kättetoimetatuks isegi juhul, kui väljastusteate allkirjastas kolmas isik, eeldusel – kui puuduvad vastupidised tõendid – et kiri edastati viivitamata adressaadile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 230 lõige 1).

Kirjalikest lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eesmärgil algatatud menetluste puhul, kus pooled on kokku leppinud kättetoimetamisaadressi, saadetakse kohtukutse posti teel kokkulepitud aadressil, tingimusel et nõude summa ei ole suurem kui 30 000 eurot. Kui nõude summa on sellest piirsummast suurem, siis ei tohi see olla suurem kaupade või teenuste pideva tarnimisega seoses võetud kohustusest. Kui kohtusse kutsutav isik keeldub väljastusteadet allkirjastamast või kirja vastu võtmast, teeb kirjakandja juhtunu kohta enne kirja tagastamist kande ning kohtukutse arvatakse kättetoimetatuks juhtunu kohta tehtud kande alusel. Tähtaega hakatakse arvestama juhtunu kohta kande tegemise kuupäevast (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 229).

Kui kiri tagastatakse, kuna adressaat ei ole seaduses sätestatud aja jooksul sellele postkontorisse järele tulnud või muu isik (mitte kohtusse kutsutud isik) keeldub väljastusteadet allkirjastamast või kirja vastu võtmast, saadetakse kohtukutse uue väljastusteatega tähtkirjaga uuesti. Sel juhul jäetakse asjaomasele aadressile kogu kohustusliku teabe ärakirja sisaldav kiri ise – ametlikult kinnitatud vormil. Kirjakandja peab üles märkima kirja asjaomasele aadressile jätmise kuupäeva ja täpse koha ning viivitamata edastama kättetoimetamise kinnituse kohtule.

Kui kirja ei ole võimalik postitada kohtusse kutsutava isiku postkasti, jätab kirjakandja asjaomasele adressaadile teate. Sellisel juhul arvatakse kohtukutse kättetoimetatuks kirjakandja ülesmärgitud kuupäeval või – kui jäetakse teade – kaheksandal päeval pärast seda kuupäeva (kusjuures kohtusse kutsutavat isikut teavitatakse sellest talle kõige viimasena saadetud kirjas). Just sellest hetkest hakatakse arvestama kohtukutse kättetoimetamisest jooksma hakkavat menetlustähtaega.

Kui kohtukutse toimetab kätte õigusesindaja, kohtutäitur või kohtusekretär, hakatakse tähtaega arvestama ajast, mil see isik allkirjastab kättesaamiskinnituse.

Tsiviilkohtumenetlusõiguse normides on sätestatud edasilükkav tähtaeg, et võtta arvesse kohtukutse kättetoimetamise koha ja asja menetleva kohtu vahelist geograafilist kaugust või asjaolu, et kohtusse kutsutava isikuga ei võetud isiklikult ühendust. Sellisel juhul lisatakse edasilükkav tähtaeg imperatiivsele tähtajale ja neid kaht tähtaega arvestatakse ühe tähtajana.

Kohtukutse avalik kättetoimetamine, kui kohtusse kutsutava isiku asukoht ei ole teada, toimub teate (ja sellele järgneva teadaande) avaldamisega avalikult juurdepääsetaval veebisaidil (26. augusti 2013. aasta rakendusmääruse nr 280/13 artikkel 24). Sel juhul arvatakse kohtukutse kättetoimetatuks teadaande avaldamise päeval. Edasilükkavat tähtaega hakatakse arvestama kättetoimetamise kuupäevast. Kostja vastuse esitamise tähtaega hakatakse arvestama selle miinimumtähtaja lõpust.

5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?

Jah. Vt vastus eelmisele küsimusele.

6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?

Toimingu, sündmuse, otsuse, kohtukutse või kättetoimetamise tegelikku kuupäeva arvesse ei võeta (tsiviilseadustiku artikli 279 punkt b).

7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

Kui menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud tähtaeg lõppeb päeval, mil kohus on suletud, pikendatakse seda tähtaega järgmise tööpäevani (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 138 lõige 2).

Kohus puhkab 22. detsembrist 3. jaanuarini, palmipuudepühast 2. ülestõusmispühani ja 16. juulist 31. augustini.

Kohus võib menetlustähtaja pärast poolte ärakuulamist põhistatud määrusega peatada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 269 lõike 1 punktile c.

8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?

Tähtaja arvutamisel ei võeta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 279 punkti b kohaselt arvesse selle sündmuse toimumise päeva – ega tundi, kui tähtaeg on väljendatud tundides –, millest alates tähtaeg kulgema hakkab.

9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?

Nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg, mida hakatakse arvestama teatavast kuupäevast, möödub viimase nädala, kuu või aasta vastava päeva südaööl. Kui vastavat kuupäeva viimases kuus ei ole, möödub tähtaeg selle kuu viimasel päeval (tsiviilseadustiku artikli 279 punkt c).

10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Kuna kohtud on avatud ainult tööpäevadel ning pühapäevi ja riigipühasid käsitatakse kohtu puhkepäevadena, pikenevad pühapäeval või riigipühal lõppevad tähtajad sellele järgneva esimese tööpäevani, kui asjaomane toiming tuleb teha kohtus.

Kõigi menetlustähtaegade arvutamisel kohaldatakse normi, et menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud tähtaega pikendatakse järgmise tööpäevani, kui selle lõpp langeb kuupäevale, mil kohtud on suletud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 138 lõige 2).

11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?

Seaduses sätestatud menetlustähtaega on võimalik pikendada ettenähtud juhtudel.

Poolte kokkuleppel võib tähtaega pikendada ühe korra tähtajaga sama pikaks ajaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 141).

Tähtajast mittekinnipidamine võib olla lubatud põhjendatud takistuse korral, kui toimingu õigeaegset tegemist takistab sündmus, mis ei tulene poolest või tema esindajatest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 140).

Lisaks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 139 sätestatud, et olenemata põhjendatud takistuse olemasolust võib toimingu teha tähtpäevale järgneva kolme tööpäeva jooksul, tingimusel et viivitamata tasutakse järgmine trahv:

a) kui toiming tehakse esimesel päeval, on trahvi suurus 10% menetluse või toimingu riigilõivust, kuid mitte suurem kui 1/2 arvestusühikut;

b) kui toiming tehakse teisel päeval, on trahvi suurus 25% menetluse või toimingu riigilõivust, kuid mitte suurem kui 3 arvestusühikut;

c) kui toiming tehakse kolmandal päeval, on trahvi suurus 40% menetluse või toimingu riigilõivust, kuid mitte suurem kui 7 arvestusühikut.

12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 638) ning kiireloomuliste asjade puhul ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 644 lõikes 2 ja artiklis 677 sätestatud asjade puhul 15 päeva.

Kui pool on jätnud kohtusse ilmumata ja teda ei pea teavitama vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 249, hakatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega arvestama alates otsuse avaldamisest, välja arvatud juhul, kui pool ilmub kohtusse enne selle tähtaja lõppu. Sellisel juhul tuleb kohtuotsus või -määrus talle kätte toimetada ning tähtaega hakatakse arvestama kättetoimetamise kuupäevast.

Menetluse käigus tehtud suuliste kohtumääruste või -otsuste puhul hakatakse tähtaega arvestama nende tegemise päevast, tingimusel et pool oli kohal või talle oli kätte toimetatud kutse osaleda lahendi tegemisel.

Ka muudes kui eespool kirjeldatud olukordades, mil kättetoimetamine ei ole kohustuslik, hakatakse tähtaega arvestama päevast, mil isik sai otsusest teada.

Vastustaja võib vastata apellandi väidetele sama tähtaja jooksul, mis on ette nähtud apellatsioonkaebuse esitamiseks.

Oma vastuses võib vastustaja vaidlustada apellatsioonkaebuse vastuvõetavuse või ajastuse ning samuti apellandi kaebeõiguse.

Kui apellatsioonkaebuse eesmärk on saavutada kogutud tõendite läbivaatamine, pikeneb apellatsioonkaebuse esitamise ja sellele vastamise tähtaeg kümne päeva võrra.

Kui vastustaja taotleb apellatsioonkaebuse ulatuse laiendamist, võib apellant vastata 15 päeva jooksul pärast taotluse kättetoimetamist.

Kui apellante või vastustajaid on mitu – isegi kui neid esindavad eri advokaadid –, määratakse nende kõigi nõuetele omad tähtajad. Kohtu kantselei peab tagama, et kõiki asju menetletakse nende asjade jaoks ettenähtud tähtaegade jooksul.

13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?

Seadusest tulenevaid menetlustähtaegu ei saa lühendada.

14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Teatavale tsiviilhagile vastu vaidlema kutsutud isikule kaitseväidete esitamiseks ette nähtud tähtaega võidakse pikendada, kui kutse toimetati kätte väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, kellele hagi esitati.

Selle tähtaja pikendamine sõltub sellest, kas kutse toimetati kätte väljaspool selle kohtu tööpiirkonda, kellele hagi esitati, ning mitte sellest, kus asub kutse saanud isiku elukoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 245).

15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?

Kohustusliku tähtaja möödumisega lõppeb toimingu tegemise õigus. Põhjendatud takistuse korral võib toimingu teha siiski pärast tähtaja möödumist ja sellest olenemata võib selle teha ka tähtpäevale järgneva kolme tööpäeva jooksul, tingimusel et viivitamata tasutakse trahv (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 139).

16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Põhjendatud takistuse korral võib toimingu teha pärast tähtaja möödumist, nagu on osutatud 11. ja 15. küsimusele antud vastuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 140 kohaselt peetakse põhjendatud takistuseks sündmust, mis ei tulene poolest või tema esindajatest või volitatud isikutest ja mis takistab teatava toimingu õigeaegset tegemist. Sellisel juhul peab põhjendatud takistusele tuginev pool viivitamata esitama oma väiteid toetavad tõendid.

Olenemata põhjendatud takistuse olemasolust võib toimingu teha tähtpäevale järgneva kolme tööpäeva jooksul, kui tasutakse trahv, nagu on märgitud eespool, ning kohus võib erandkorras otsustada trahvi vähendada või loobuda selle sissenõudmisest, kui isik on selgetes rahalistes raskustes või kui summat peetakse ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Seda eelkõige kohtuasjade puhul, kus õigusesindaja kasutamine ei ole kohustuslik ja teo on toime pannud pool ise.

Seotud lingid

Viimati uuendatud: 02/03/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta