Menetlustähtajad

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?

Menetlustähtajad võivad olla imperatiivsed (peremptório), kui nende möödumine lõpetab toimingu tegemise õiguse, või edasilükkavad (dilatório), kui need lükkavad toimingu tegemise võimaluse või mõne teise tähtaja alguse teatava ajani edasi.

Menetlustähtaegade suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 138–143 sätestatud norme.

Menetlustähtaegade või kohtu määratud tähtaegade arvutamist reguleerivad tsiviilseadustiku artiklites 278, 279 ja 296 sätestatud normid.

Tsiviilasjade puhul reguleerivad tähtaegade pikkust ja mõju õigussuhetele tsiviilseadustiku artiklid 296–333.

Eelkõige reguleerivad aegumistähtaegu (prazos de prescrição) ja õigust lõpetavaid tähtaegu (prazos de caducidade) vastavalt tsiviilseadustiku artiklites 300–327 ja 328–333 sätestatud normid.

2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Portugal teatas sel eesmärgil Euroopa Komisjonile järgmistest riigipühadest:

1. jaanuar; 7. aprill (suur reede); 9. aprill (1. ülestõusmispüha); 25. aprill; 1. mai; 8. juuni (Kristuse ihu püha); 10. juuni; 15. august; 5. oktoober; 1. november; 1., 8. ja 25. detsember.

Komisjon avaldas selle loetelu Euroopa Liidu Teatajas nr 2023/C 39/07, mis on kättesaadav siin.

Liikmesriigid esitavad selle loetelu komisjonile igal aastal. Mõni riigipüha on liikuv ega lange alati eespool märgitud kuupäevale.

3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

Portugali tsiviilkohtumenetluse üldreegli järgi kehtib erinormide puudumise korral kümnepäevane tähtaeg. Selle aja jooksul võivad pooled taotleda mõne toimingu tegemist või meetme võtmist, tugineda õigustühisusele, esitada kaasneva nõude või teostada muid menetlusõigusi. Kümnepäevane tähtaeg kehtib ka teise poole väidetele vastamisel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 149).

4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?

Üldjuhul hakkab vastuse esitamise tähtaeg kulgema asjaomase dokumendi kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 149 lõige 2).

Menetluse ajal toimetatakse pooltele mõeldud teated kätte nende õigusesindajatele.

Kui teavitamise eesmärk on kutsuda pool isiklikult kohtusse, siis lisaks esindajale teate kättetoimetamisele saadetakse teade tähitud kirjaga ka poolele endale. Teates märgitakse kohtusse ilmumise kuupäev, kohtu asukoht ja kohtusse ilmumise eesmärk.

Esindajaid teavitatakse e-kirja teel (vt 26. augusti 2013. aasta rakendusmäärus (Portaria) nr 280/13, millega on võimalik tutvuda siin) ning arvutisüsteem kinnitab teate kättetoimetamise kuupäeva, milleks arvatakse kolmas päev pärast teate kättetoimetamist või kui see ei ole tööpäev, siis esimene sellele järgnev tööpäev.

Kohtukutse kättetoimetamine väljastusteatega tähtkirjaga arvatakse toimunuks päeval, mil väljastusteade allkirjastatakse, ning kohtukutse arvatakse kohtusse kutsutavale isikule kättetoimetatuks isegi juhul, kui väljastusteate allkirjastas kolmas isik, eeldusel – kui puuduvad vastupidised tõendid – et kiri edastati viivitamata adressaadile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 230 lõige 1).

Kui kohtukutse toimetab kätte õigusesindaja, kohtutäitur või kohtusekretär, hakatakse tähtaega arvestama ajast, mil see isik allkirjastab kättesaamiskinnituse.

5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?

Jah. Vt vastus eelmisele küsimusele.

6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?

Toimingu, sündmuse, otsuse, kohtukutse või kättetoimetamise tegelikku kuupäeva arvesse ei võeta (tsiviilseadustiku artikli 279 punkt b).

7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

Kui menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud tähtaeg lõppeb päeval, mil kohus on suletud, pikendatakse seda tähtaega järgmise tööpäevani (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 138 lõige 2).

Kohus puhkab 22. detsembrist 3. jaanuarini, palmipuudepühast 2. ülestõusmispühani ja 16. juulist 31. augustini.

Kohus võib menetlustähtaja pärast poolte ärakuulamist põhistatud määrusega peatada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 269 lõike 1 punktile c.

8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?

Tähtaja arvutamisel ei võeta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 279 punkti b kohaselt arvesse selle sündmuse toimumise päeva – ega tundi, kui tähtaeg on väljendatud tundides –, millest alates tähtaeg kulgema hakkab.

9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?

Nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg, mida hakatakse arvestama teatavast kuupäevast, möödub viimase nädala, kuu või aasta vastava päeva südaööl. Kui vastavat kuupäeva viimases kuus ei ole, möödub tähtaeg selle kuu viimasel päeval (tsiviilseadustiku artikli 279 punkt c).

10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Kuna kohtud on avatud ainult tööpäevadel ning pühapäevi ja riigipühasid käsitatakse kohtu puhkepäevadena, pikenevad pühapäeval või riigipühal lõppevad tähtajad sellele järgneva esimese tööpäevani, kui asjaomane toiming tuleb teha kohtus.

Kõigi menetlustähtaegade arvutamisel kohaldatakse normi, et menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud tähtaega pikendatakse järgmise tööpäevani, kui selle lõpp langeb kuupäevale, mil kohtud on suletud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 138 lõige 2).

11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?

Seaduses sätestatud menetlustähtaega on võimalik pikendada ettenähtud juhtudel.

Poolte kokkuleppel võib tähtaega pikendada ühe korra tähtajaga sama pikaks ajaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 141).

Põhjendatud takistuse korral on tähtaja pikendamine õigusnormide kohaselt lubatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 140).

Samuti on seadustikus sätestatud, et toimingu võib teha tähtpäevale järgneva kolme tööpäeva jooksul, tingimusel et tasutakse trahv (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 139).

12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 638) ning kiireloomuliste asjade puhul ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 644 lõikes 2 ja artiklis 677 sätestatud asjade puhul 15 päeva.

Kui otsust ei tehta teatavaks, hakkab tähtaeg kulgema päevast, mil asjaomane isik sai otsusest teada.

13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?

Seadusest tulenevaid menetlustähtaegu ei saa lühendada. Kohus võib aga määrata poolte kohtusse ilmumise kuupäeva või tähtaja.

14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Kui kohtukutse toimetatakse kätte väljaspool seda geograafilist piirkonda, kus on hagi menetleva kohtu tööpiirkond, pikendatakse vastuse esitamise tähtaega, mis on kutse saanud isikule ette nähtud vastuväidete esitamiseks konkreetsele tsiviilhagile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 245).

15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?

Kohustusliku tähtaja möödumisega lõppeb toimingu tegemise õigus. Põhjendatud takistuse korral võib toimingu teha siiski pärast tähtaja möödumist ja sellest olenemata võib selle teha ka tähtpäevale järgneva kolme tööpäeva jooksul, tingimusel et viivitamata tasutakse trahv (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 139).

16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Põhjendatud takistuse korral võib toimingu teha pärast tähtaja möödumist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 140 kohaselt peetakse põhjendatud takistuseks sündmust, mis ei tulene poolest või tema esindajatest või volitatud isikutest ja mis takistab teatava toimingu õigeaegset tegemist. Sellisel juhul peab põhjendatud takistusele tuginev pool viivitamata esitama oma väiteid toetavad tõendid.

Olenemata põhjendatud takistuse olemasolust võib toimingu teha tähtpäevale järgneva kolme tööpäeva jooksul, kui tasutakse trahv, nagu on märgitud eespool, ning kohus võib erandkorras otsustada trahvi vähendada või loobuda selle sissenõudmisest, kui isik on selgetes rahalistes raskustes või kui summat peetakse ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Seda eelkõige kohtuasjade puhul, kus õigusesindaja kasutamine ei ole kohustuslik ja teo on toime pannud pool ise.

Seotud lingid

Viimati uuendatud: 12/12/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.