

Poola tsiviilmenetluses on ette nähtud 1) seadusjärgne, kohtulik ja lepinguline tähtaeg poolte tehtavateks menetlustoiminguteks ning 2) soovituslik tähtaeg kohtu tehtavateks menetlustoiminguteks.
Seadusjärgne ja kohtulik tähtaeg on lõplikud ja neid ei tohi ületada.
Seadusjärgne tähtaeg on õigustlõpetav (see tähendab, et selle möödalaskmisel kaotatakse õigus teha mingit menetlustoimingut) ja see on kindlaks määratud seadustes. Sellist tähtaega ei ole võimalik pikendada ega lühendada. Seadusjärgne tähtaeg algab seaduses sätestatud hetkel. Seadusjärgseid tähtaegu on kahte liiki: tähtaeg, enne mida tuleb toiming teha, ja tähtaeg, pärast mida saab toimingu teha. Seadusjärgsete tähtaegade hulka kuulub õiguskaitsevahendite taotlemise tähtaeg, nt edasikaebuse või kaebuse esitamiseks.
Kohtulik tähtaeg on samuti õigustlõpetav, aga selle kehtestab kohus või kohtunik. Kohtulikku tähtaega võib pikendada või lühendada, aga ainult mõjuval põhjusel ja taotlusega, mis esitatakse enne tähtaja lõppu, isegi ilma vastaspoolt ära kuulamata. See tähtaeg algab hetkest, kui otsus või määrus sel eesmärgil välja kuulutatakse. Kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus on ette nähtud automaatne kättetoimetamine, algab tähtaeg otsuse või määruse kättetoimetamise hetkest. Kohtulike tähtaegade hulka kuulub tähtaeg kohtumenetlusõigus- või teovõime taastamise või edasikaebuse või kaebuse vormivigade parandamiseks.
Lepinguline tähtaeg, nagu selle nimetusest võib aru saada, kehtestatakse poolte kokkuleppel. Üks klassikaline näide on menetluse peatamine poolte ühise taotluse alusel. Kui pooled esitavad sellise taotluse, võib kohus menetluse peatada (kuid ei ole selleks kohustatud). Seda liiki tähtaja kohaldamine sõltub üksnes poolte tahtest.
Soovituslik tähtaeg on tavaliselt mõeldud kohtuasutustele (kohtutele), mitte pooltele. Kui sellest kinni ei peeta, ei kaasne sellega negatiivseid menetluslikke tagajärgi. Selle peamine eesmärk on kohaldada kiire menetlemise põhimõtet. Üks sellise tähtaja näide on kohtule kehtestatud tähtaeg otsuse põhjenduse koostamiseks.
Vastavalt 18. jaanuari 1951. aasta puhkepäevade seadusele kehtivad järgmised seadusjärgsed puhkepäevad:
1. kõik pühapäevad (laupäevad ei ole seadusjärgsed puhkepäevad),
2. allpool loetletud päevad:
a) 1. jaanuar – uusaasta,
b) 6. jaanuar – kolmekuningapäev,
c) esimene ülestõusmispüha,
d) teine ülestõusmispüha,
e) 1. mai – riigipüha,
f) 3. mai – rahvuspüha,
g) esimene nelipüha,
h) Kristuse pühima ihu ja vere suurpüha,
i) 15. august – Neitsi Maarja taevavõtmise suurpüha,
j) 1. november – kõigi pühakute päev,
k) 11. november – rahvuspüha, iseseisvuspäev,
l) 25. detsember – esimene jõulupüha,
m) 26. detsember – teine jõulupüha.
2019. aastal on esimene ülestõusmispüha 21. aprillil, teine ülestõusmispüha 22. aprillil, esimene nelipüha 9. juunil ning Kristuse pühima ihu ja vere suurpüha 20. juunil.
Tsiviilõiguses võib tähtaja mõistel olla kaks tähendust. See võib olla kindel ajahetk (nt 5. aprill 2017) või konkreetne alguse ja lõpuga ajavahemik (nt 14 päeva).
Kui on kehtestatud lõplik tähtaeg (kuupäev, mis ajaks peab midagi tehtud olema), siis on tähtis selle täpne lõppemishetk. Tähtaeg ei pea olema antud kindla päevana, aga see tuleb määrata kindlaks sündmuse toimumise alusel, mille lepingupooled on konkreetses olukorras ette näinud.
Menetlustähtaja kehtestamisel kasutatakse selliseid ajaühikuid nagu päev, nädal, kuu või aasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 165 kohaselt reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse tähtaja arvutamise meetodit tähtaega käsitlevate tsiviilseadustiku sätetega, kui seaduses, kohtuotsuses, muu riigiasutuse otsuses või õigusaktis on tähtaeg kehtestatud selle arvutamise viisi täpsustamata (tsiviilseadustiku artikkel 110). Menetlusdokumendi postitamine Poola postkontoris või Euroopa Liidu teises liikmesriigis universaalset postiteenust osutava ettevõtja postkontoris loetakse võrdseks selle menetlusdokumendi esitamisega kohtule. Sama kehtib, kui dokumendi esitab sõdur üksuse peakorterile, kinnipeetav isik vangla juhtkonnale või Poola merelaeva meeskonnaliige laeva kaptenile.
Päevas on 24 tundi ning see algab ja lõpeb kl 24.00. Päevades esitatud ajavahemik lõpeb viimase päeva lõpus. Nädalates, kuudes või aastates väljendatud ajavahemik lõpeb selle päeva lõpus, mis kattub nimetuse või kuupäeva poolest tähtaja esimese päevaga või kui sellist päeva viimases kuus ei ole, siis selle kuu viimasel päeval. Kui tähtaega väljendatakse kuu alguse, keskpaiga või lõpuna, tähendab see kuu esimest, viieteistkümnendat või viimast päeva. Pool kuud vastab 15 päevale. Kui tähtaeg on esitatud kuudes või aastates ja järjepidevus ei ole nõutav, siis eeldatakse, et kuus on 30 päeva ja aastas 365 päeva. Kui toimingu tegemise tähtaja lõpp langeb seadusjärgsele puhkepäevale või laupäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel päeval, mis ei ole puhkepäev ega laupäev.
Kui päevades määratud tähtaja algus on kindel sündmus, ei võeta sündmuse toimumise päeva tähtaja arvutamisel arvesse. Näiteks kui kohus toimetas poolele 11. jaanuaril 2017 kätte kohtukutse, millega on ette nähtud, et ta teeks konkreetse toimingu seitsmepäevase tähtaja jooksul, lõppes see tähtaeg 18. jaanuari 2017 keskööl (kl 24.00).
Kohus võib kohtukutse kätte toimetada mitmel viisil: posti teel, kohtutäituri kaudu, kohtuteenijate või kohtu menetlusteenistuse kaudu. Dokumendi võib adressaadile üle anda ka kohtu registratuuris. Kui dokument on kätte toimetatud nõuetekohaselt, kehtivad kõik need meetodid võrdselt ja meetodi valik ei mõjuta tähtaja kulgemist.
Alates 8. septembrist 2016 on eeskirjadega lubatud kohtul toimetada kohtukutse kätte andmeedastussüsteemi kaudu, kui adressaat on esitanud dokumendid sellise süsteemi kaudu või teinud valiku selle kasuks. Adressaat, kes on valinud dokumentide esitamise andmeedastussüsteemi kaudu, võib elektroonilisest kättetoimetamisest loobuda.
Elektrooniliste vahendite kaudu kätte toimetatav dokument loetakse kätte toimetatuks kuupäeval, mis on esitatud elektroonilises kinnituses kirjavahetuse kättesaamise kohta, isegi kui see kuupäev langeb seadusjärgsele puhkepäevale. Asjaolu, et elektrooniline kirjavahetus saadakse kätte öösel, ei mõjuta kättetoimetamise kehtivust. Kui elektrooniline kinnitus kirjavahetuse kättesaamise kohta puudub, loetakse kättetoimetamine toimunuks 14. päeval alates kuupäevast, mil dokument andmeedastussüsteemi üles laaditakse. Eespool nimetatud normide kohaselt peab pool kontrollima oma elektroonilist kontot vähemalt üks kord iga 14 päeva jooksul.
Kui päevades määratud tähtaja algus on kindel sündmus, ei võeta selle sündmuse toimumise päeva tähtaja arvutamisel arvesse.
Päevades sätestatud tähtaega väljendatakse kalendripäevades. Kui toimingu tegemise tähtaja lõpp langeb seadusjärgsele puhkepäevale või laupäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel päeval, mis ei ole puhkepäev ega laupäev.
Nädalates, kuudes või aastates väljendatud ajavahemik lõpeb selle päeva lõpus, mis kattub nimetuse või kuupäeva poolest tähtaja esimese päevaga või kui sellist päeva viimases kuus ei ole, siis selle kuu viimasel päeval.
Kui tähtaega väljendatakse kuu alguse, keskpaiga või lõpuna, tähendab see kuu esimest, viieteistkümnendat või viimast päeva. Pool kuud vastab 15 päevale.
Kui tähtaeg on esitatud kuudes või aastates ja järjepidevus ei ole nõutav, siis eeldatakse, et kuus on 30 päeva ja aastas 365 päeva.
Nädalates, kuudes või aastates väljendatud ajavahemik lõpeb selle päeva lõpus, mis kattub nimetuse või kuupäeva poolest tähtaja esimese päevaga või kui sellist päeva viimases kuus ei ole, siis selle kuu viimasel päeval.
Kui tähtaega väljendatakse kuu alguse, keskpaiga või lõpuna, tähendab see kuu esimest, viieteistkümnendat või viimast päeva. Pool kuud vastab 15 päevale.
Kui tähtaeg on esitatud kuudes või aastates ja järjepidevus ei ole nõutav, siis eeldatakse, et kuus on 30 päeva ja aastas 365 päeva.
Kui toimingu tegemise tähtaja lõpp langeb seadusjärgsele puhkepäevale või laupäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel päeval, mis ei ole puhkepäev ega laupäev.
Pikendada või lühendada saab ainult kohtulikku tähtaega, st kohtu või kohtu eesistuja kehtestatud tähtaega. Tähtaja pikendamise või lühendamise otsuse võib teha kohtu eesistuja või kohus, aga ainult olulistel põhjustel, mida nad hindavad omal äranägemisel.
Tähtaega võib pikendada või lühendada ainult poole, hagita menetluse osalise, menetlusse astuja, prokuröri, tööinspektori, tarbijakaitse ombudsmani, vabaühenduse, kohtu määratud eksperdi või tunnistaja taotluse alusel, kui tähtaeg puudutab nende toiminguid. Sellist otsust ei saa teha kohus või kohtunik omal algatusel.
Sellekohane taotlus tuleb esitada enne kindlaksmääratud tähtaja lõppemist.
Poola tsiviilkohtumenetluse seadustikus on õiguskaitsevahendite esitamise seadusjärgne menetlustähtaeg sätestatud vastavalt kohtuotsuse liigile (kohtuotsus (wyrok), otsus asja sisu kohta hagita menetluses (postanowienie co do istoty sprawy w postępowaniu nieprocesowym), tagaseljaotsus (wyrok zaoczny), maksekäsk maksekorraldusmenetluses (nakaz zapłaty w postępowaniu upominawczym), maksekäsk maksekäsumenetluses (nakaz zapłaty w postępowaniu nakazowym) ja otsused (postanowienie)). Kindlaks on määratud eelkõige järgmised seadusjärgsed tähtajad:
Tunnistajal või menetlusosalisel on absoluutne kohustus kohtusse ilmuda. Tunnistaja peab kohtusse ilmuma isegi juhul, kui talle ei ole juhtumi asjaolud teada või kui ta on juba otsustanud kasutada oma ütluste andmisest keeldumise õigust. Tunnistaja peab esitama vabanduse oma puudumise (mitteilmumise) kohta kirjalikult enne istungi kuupäeva. Hilisemal kuupäeval vabanduste esitamine mitteilmumise kohta ei takista kohtul tunnistajale istungil trahvi määramast.
Tunnistaja peaks kirjalikule vabandusele lisama dokumendi, milles ta esitab põhjendused oma mitteilmumise kohta. Tunnistaja mitteilmumine on vabandatav haiguse, tähtsa ärireisi või tõsise ettenägematu sündmuse alusel. Kui kohtukutse saamisel nimetatakse mitteilmumise põhjusena haigust, peab kohtuarst väljastama tunnistuse, mis kinnitab võimetust kohale ilmuda. Sellisel juhul määrab kohus kohaleilmumiseks teise kuupäeva.
Poolele või tunnistajale kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mida kohaldab kohtuasutus (kohus).
Menetlustoiming, mille pool teeb pärast tähtaja lõppemist, on tühine. Seda põhimõtet kohaldatakse nii seadusjärgsele kui ka kohtulikule tähtajale. Menetlustoimingu tühisus tähendab, et hilinemisega tehtud toimingul puuduvad õiguslikud tagajärjed, mis on seotud selle tegemisega seaduste alusel. Pärast tähtaja lõppemist tehtud menetlustoiming on tühine isegi siis, kui kohus ei ole tähtaja möödumisega seotud otsust veel avaldanud.
Tähtaja ületamise korral võib pool taotleda selle ennistamist ja menetluse taasalustamist.
Kui pool on eiranud menetlustoimingu tähtaega, aga see ei ole olnud tema enda süü, ennistab kohus tähtaja tema taotlusel. Ennistamine ei ole siiski lubatav, kui tähtaja eiramisel ei ole poole jaoks negatiivseid menetluslikke tagajärgi. Tähtaja ennistamise taotlust sisaldav menetlusdokument tuleb esitada kohtule, kus toiming tuli teha, hiljemalt üks nädal pärast seda, kui tähtaja eiramise põhjus enam ei kohaldu. Menetlusdokumendis tuleks esitada taotlust põhjendavad asjaolud. Pool peaks menetlustoimingu tegema taotluse esitamisega samal ajal. Kui tähtaja ületamisest on möödunud üks aasta, võib selle ennistada ainult erandjuhtudel. Kohtuotsuse puhul, millega tühistatakse abielu või kuulutatakse välja lahutus või tunnistatakse abielu kehtetuks, ei ole tähtaja ennistamine edasikaebuse esitamiseks lubatav, kui vähemalt üks pooltest on pärast kohtuotsuse jõustumist uuesti abiellunud. Kohus lükkab tagasi tähtaja ennistamise taotluse, mis esitatakse hilinemisega või on seaduste kohaselt lubamatu. Asjaolu, et tähtaja ennistamiseks on esitatud taotlus, ei peata menetlust ega kohtuotsuse täitmist. Kohus võib siiski sõltuvalt asjaoludest peatada menetluse või kohtuotsuse täitmise. Kui see taotlus rahuldatakse, võib kohus viivitamata asja menetlusse võtta.
Menetluse taasalustamine võimaldab lõpliku otsusega lõpetatud juhtumit uuesti arutada. Kaebust, milles nõutakse menetluse taasalustamist, käsitletakse sageli lõplike otsuste vaidlustamiseks kasutatava erakorralise õiguskaitsevahendina (või erakorralise edasikaebusena), erinevalt tavapärastest õiguskaitsevahenditest (mida kasutatakse mittelõplike otsuste puhul). Menetluse taasalustamist võib taotleda järgmistel põhjustel: kohtuotsus põhines võltsitud või muudetud dokumendil või kriminaalasjas süüdimõistval otsusel, mis seejärel tühistati, või kohtuotsuseni jõuti kuriteo tulemusena. Menetluse taasalustamist võib taotleda ka juhul, kui sama õigussuhet puudutav lõplik kohtuotsus avaldatakse hiljem või avaldatakse faktilised asjaolud või tõendid, mis võivad mõjutada juhtumi tulemust ja mida poolel ei olnud võimalik eelnevas menetluses kasutada; kui kohtuotsuse sisu mõjutas otsus, mis ei lõpetanud kõnealust menetlust ja mis tehti normatiivakti alusel, mille konstitutsioonikohus on tunnistanud põhiseaduse, ratifitseeritud rahvusvahelise lepingu või seadustega (tühistatud või muudetud kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga) vastuolus olevaks.
Menetluse taasalustamist ei saa taotleda rohkem kui kümme aastat pärast kohtuotsuse jõustumise kuupäeva (välja arvatud juhul, kui pool ei olnud võimeline tegutsema või ei olnud nõuetekohaselt esindatud).
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.