Menetlustähtajad

Soome
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?

Tähtajad on ajalised piirangud, mis on kehtestatud menetluse teatava etapi läbiviimiseks. Mõned tähtajad on sätestatud õigusaktides, teised määrab kohus.

2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Lisaks laupäevadele ja pühapäevadele käsitatakse Soomes puhkepäevadena järgmisi päevi:

  • uusaasta (1. jaanuar);
  • kolmekuningapäev (6. jaanuar);
  • Suur Reede (liikuv püha);
  • 1. ülestõusmispüha (liikuv püha);
  • 2. ülestõusmispüha (liikuv püha);
  • maipüha (1. mai);
  • taevaminemispüha (liikuv püha);
  • nelipüha (liikuv püha);
  • jaanilaupäev (liikuv püha);
  • jaanipäev (liikuv püha);
  • kõigi pühakute päev (liikuv püha);
  • iseseisvuspäev (6. detsember);
  • esimene jõulupüha (25. detsember);
  • esimärter Stefanose mälestuspäev (26. detsember).

3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

Tähtaegade arvutamise eeskirjad on esitatud tähtaegu käsitlevas seaduses (määräaikalaki) (nr 150/1930). Tähtaegade pikkust käsitlevad sätted on esitatud ka kohtumenetluse seadustikus (oikeudenkäymiskaari) ja mitmes muus õigusaktis.

4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?

Tähtaega hakatakse tavaliselt arvestama sellele päevale järgnevast päevast, mil leidis aset toimingu või formaalsuse esile kutsunud sündmus. Näiteks testamendi vaidlustamise tähtaega hakatakse arvestama alates selle päeva algusest, mis järgneb päevale, mil testamendist teada anti.

5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?

Dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis ei mõjuta tähtaja algust. Tähtaega hakatakse arvestama alles sellest hetkest, mil dokumenti käsitlev teade on kätte toimetatud.

6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?

Kui tähtaeg on väljendatud pärast konkreetset kuupäeva jooksma hakkavate päevade arvuna, siis seda konkreetset kuupäeva arvesse ei võeta. Näiteks ei võeta arvesse päeva, mil teade kätte toimetatakse.

7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

Osutatud päevade arv hõlmab kõiki kalendripäevi, mitte ainult tööpäevi. Kuid kui tähtaja viimane päev langeb ühele neist päevadest, mis on loetletud küsimusele nr 2 antud vastuses, siis pikendatakse tähtaega järgneva tööpäevani.

8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?

Nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg, mida hakatakse arvestama alates konkreetsest kuupäevast, möödub sellel nädalapäeval või kuupäeval, mis vastab sellele kuupäevale nimetuse või numbri poolest. Kui tähtaja möödumise kuus vastav kuupäev puudub, möödub tähtaeg selle kuu viimasel päeval.

9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?

Vt vastus küsimusele nr 8.

10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Vt vastus küsimusele nr 7.

11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?

Tähtaega on võimalik pikendada, kui selline pikendamine on põhjendatud. Näiteks poolelioleva kohtuasjaga seotud tähtaegade pikendamist võib asjaomane kohus lubada taotluse alusel. Tähtaja pikendamise kohta teeb otsuse asja menetlema määratud isik.

12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?

See kohtuasja pool, kes soovib esitada apellatsiooni piirkonnakohtu (käräjäoikeus) otsuse peale, peab oma kavatsusest teada andma hiljemalt seitsmendal päeval alates kuupäevast, mil piirkonnakohus otsuse tegi. Apellatsiooni esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kuupäevast, mil piirkonnakohus otsuse tegi. Apellant peab esitama oma apellatsioonkaebuse piirkonnakohtu kantseleile hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kantselei tööpäeva lõppu.

Apellatsioonikohtu (hovioikeus) otsuste peale apellatsiooni esitamise loa taotlemise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 60 päeva alates kuupäevast, mil apellatsioonikohus otsuse tegi. Apellant peab esitama oma apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtu kantseleile hiljemalt tähtaja viimasel päeval, kusjuures apellatsioonkaebus peab olema adresseeritud ülemkohtule (korkein oikeus) ning sellele peab olema lisatud apellatsiooni esitamise loa taotlus ja apellatsioon ise.

Kui apellatsioon on seotud asjaga, mida apellatsioonikohus menetles esimese astme kohtuna, on apellatsiooni esitamise tähtaeg 30 päeva alates kuupäevast, mil apellatsioonikohus otsuse tegi.

13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?

Tähtaegu käsitlevas seaduses sätestatud tähtaegu ei saa lühendada. Enamikul juhtudel on kohtul õigus näha konkreetseteks toiminguteks ja formaalsusteks ette tähtajad ning neid tähtaegu ka pikendada. Mõnel juhul võivad kohtud pikendada ka apellatsiooni esitamiseks ette nähtud tähtaegu.

14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Soomes selliseid kohti ei ole ja seega ei saa sellist olukorda tekkida.

15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?

Üldjuhul on tähtaegade mittejärgimine kahjulik sellele poolele, kes tähtajast kinni ei pidanud, ning pool võib seetõttu kaotada oma menetlusosalise õigused.

16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Puuduvad universaalsed õiguskaitsevahendid, mida saaks kasutada juhul, kui tähtajast ei ole kinni peetud. Mõnel juhul võidakse taotluse korral määrata uus tähtaeg, kuid seda juhtub väga harva.

Viimati uuendatud: 12/09/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta