Menetlustähtajad

Küpros
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilmenetluses?

Allpool on esitatud kõige olulisemad tähtajad tsiviilkohtumenetluse eeskirjade alusel.

Kohtudokumentide registreerimise tähtaeg

Üldiselt kinnitatud kohtukutse puhul peab hageja esitama nõude kohtule ja edastama selle kostjale kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil kostja esitab oma kohtusse ilmumise avalduse, välja arvatud juhul, kui kohus on ette näinud teisiti.

Kostja, kes on juba esitanud oma kohtusse ilmumise avalduse, peab esitama oma kaitseavalduse 14 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui kohus seda tähtaega pikendab.

Kohtuotsuse täitmisele pööramise tähtaeg

Kohtuotsust on võimalik täitmisele pöörata kuue aasta jooksul alates kuupäevast, mil see otsus muutus täitmisele pööratavaks. Kui kohtuotsust ei ole võimalik ette nähtud tähtaja jooksul täitmisele pöörata, võib hageja nõuda kohtuotsuse uuendamist (see kujutab endast tähtaja kaudset pikendamist).

2 Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Peale laupäevade ja pühapäevade on Küprosel järgmised puhkepäevad:

  • uusaasta: 1. jaanuar;
  • kolmekuningapäev: 6. jaanuar;
  • suure paastu alguspäev (liikuv püha);
  • riigipüha: 25. märts (1821. aasta revolutsiooni alguse aastapäev);
  • riigipüha: 1. aprill (1955–1959. aasta Küprose vabadusvõitluse alguse aastapäev);
  • maipüha: 1. mai;
  • Suur Reede: lihavõtetele eelnev reede;
  • 2. ülestõusmispüha: lihavõtetele järgnev esmaspäev;
  • nelipüha (liikuv püha);
  • Neitsi Maarja taevavõtmise püha: 15. august;
  • iseseisvuspäev: 1. oktoober;
  • riigipüha: 28. oktoober (1940. aasta n-ö ei-ütlemise aastapäev);
  • jõululaupäev: 24. detsember;
  • esimene jõulupüha: 25. detsember;
  • teine jõulupüha: 26. detsember.

Lisaks kehtivad tsiviilkohtumenetluse eeskirjade artikli 61 kohaselt kohtusüsteemis järgmised puhkepäevad:

  • ajavahemik 10. juulist 9. septembrini (kaasa arvatud) (suvepuhkus);
  • ajavahemik 24. detsembrist 6. jaanuarini (kaasa arvatud) (jõulupuhkus);
  • ajavahemik lihavõttepühadele eelnevast neljapäevast kuni ülestõusmispühade teise pühapäevani (kaasa arvatud) (lihavõttepuhkus).

Istungeid ja muid menetlusi võib eespool nimetatud ajavahemikel läbi viia ainult lähtuvalt korraldustest, mille on andnud ülemkohus või mis tahes kohtunik tema pädevusse kuuluvate asjade puhul.

3 Millised üldsätted kehtivad eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

  • Erinevate tsiviilkohtumenetluste suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse eeskirju.
  • Hagiavalduse esitamise tähtaegade suhtes kohaldatakse tähtaegu käsitleva seaduse nr 165(I)/2002 sätteid.

4 Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks?

Tähtaega hakatakse arvestama kättetoimetamisele järgnevast päevast, sest tõlgendamist käsitleva seaduse artikli 2 kohaselt tähendab päev n‑ö tervet ööpäeva.

5 Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja algust?

Tsiviilkohtumenetluse eeskirjade kohaselt toimetab dokumendid Küprose Vabariigis isiklikult kätte kohtutäitur [kohtukäskjalg] (välja arvatud erandjuhtudel, mille puhul võib kohus taotluse alusel otsustada teisiti). Kättetoimetamise kuupäev tähtaega ei mõjuta.

6 Kas ajavahemiku kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka sündmuse kuupäeva, kui tähtaeg hakkab kulgema teatavast sündmusest?

Ei. Vt vastus küsimusele nr 4.

7 Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

Kui tähtaeg on väljendatud päevades, peetakse silmas kalendripäevi, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab konkreetse asjaga seoses teisiti. Näiteks võib kohus ette näha, et kostja vastuväited tuleks registreerida kolme tööpäeva jooksul alates tänasest või et kohtumäärus tuleks kätte toimetada (näiteks kostjale ex parte menetluse korral või pangandusasutusele pangakontode külmutamise menetluse korral) viie tööpäeva jooksul alates määruse koostamisest.

Tõlgendamist käsitleva seaduse kohaselt tähendab päev alati n-ö tervet ööpäeva.

8 Millal väljendatakse tähtaega nädalates, kuudes või aastates?

Tähtaegade puhul peetakse silmas kalendrinädalaid või -kuid.

9 Millal nädalates, kuudes või aastates väljendatud tähtaeg möödub?

Neil juhtudel möödub tähtaeg nädala, kuu või aasta viimase päeva viimase tunni täitumisel.

10 Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Jah, sel juhul pikendatakse tähtaega esimese järgneva tööpäevani.

11 Kas teatavate asjaolude korral tähtaega pikendatakse? Millised on tähtaja pikendamise tingimused?

Tsiviilkohtumenetluse eeskirjade artikli 57 lõike 2 kohaselt võib kohus pikendada või lühendada mis tahes tähtaegu, mis on ette nähtud eespool esitatud eeskirjadega või kehtestatud asjakohaste kohtumäärustega, ilma et ta kehtestaks mis tahes tingimusi või nii, et ta kehtestab tingimused õigusemõistmise huvidest lähtuvalt.

12 Millised on apellatsioonkaebuse esitamise eritähtajad?

Sellise ajutise või lõpliku kohtumääruse peale, mis on tehtud küsimuses, mis ei kujuta endast hagi, ja ajutiste meetmete võtmise avalduse tagasilükkamise peale võib apellatsiooni esitada 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil määrus muutub siduvaks, või alates avalduse tagasilükkamise kuupäevast.

Kõigil muudel juhtudel (näiteks tsiviilasjas tehtud lõpliku kohtuotsuse peale) tuleb apellatsioon esitada kuue nädala jooksul alates kuupäevast, mil kohtuotsus muutub siduvaks.

Tähtaega on võimalik pikendada ainult harvadel ja erandlikel juhtudel.

Hagiavalduse esitamise tähtajad on sätestatud tähtaegu käsitlevas seaduses nr 165(I)/2002.

13 Kas kohus võib eelkõige kohtusse ilmumise tähtaega muuta või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva?

Pärast hagiavalduse kättetoimetamist on kostjal kohtusse ilmumise avalduse esitamiseks aega 10 päeva.

Muud pooltele kohtusse ilmumiseks ette nähtud tähtajad määrab kindlaks kohus ise.

Kui on esitatud hagiavaldus, siis esimese kuupäeva kohtusse ilmumiseks määrab kindlaks kohtu registriosakond avalduse esitamise ajal, välja arvatud juhul, kui eksisteerivad konkreetsed põhjused määrata kohtusse ilmumiseks konkreetne kuupäev. Sel juhul määratakse konkreetne kuupäev alles siis, kui asja menetlev kohus annab selleks loa.

Muude tähtaegade muutmist on käsitletud küsimusele nr 11 antud vastuses.

14 Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Kui kohtu tööpiirkonnas kohaldatakse Küprose õigust, kohaldatakse samu eeskirju ja samu tähtaegu olenemata selle poole elukohast, kellele toimingust teatatakse.

15 Millised on tagajärjed, kui tähtaegadest kinni ei peeta?

Kui kostja ei esita kohtusse ilmumise avaldust või ei esita pärast sellise avalduse esitamist oma kaitseavaldust ette nähtud tähtaja jooksul, võib hageja esitada avalduse enda kasuks otsuse tegemiseks.

Samuti võib kostja esitada avalduse hagiavalduse rahuldamata jätmiseks, kui üldiselt kinnitatud kohtukutse puhul ei ole hageja suutnud esitada nõuet ette nähtud tähtaja jooksul.

Lisaks võib kohus jätta tähelepanuta vastuväited, mis esitati hagiavaldusega seoses pärast asjaomase tähtaja möödumist, ning seetõttu võib tähtaegu mittejärginud kostja jääda ilma õigusest saada menetluse jooksul ära kuulatud.

16 Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Tähtaegu mittejärginud hageja, kelle hagiavaldus on rahuldamata jäetud, võib paluda võtta avalduse uuesti menetlusse.

Tähtaegu mittejärginud kostja, kelle vastu kohtuotsus tehti, võib paluda kohtuotsuse tühistada.

Sellised avaldused võib esitada erandkorras.

Viimati uuendatud: 15/10/2019

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta