In several Member States there are specialised courts, which deal with specific matters. Often such courts deal with disputes concerning administrative issues or in some cases with disputes between private persons or businesses.
Several Member States have specialised courts for administrative matters, i.e. disputes between public authorities and private persons or firms regarding decisions by the public administration, such as a dispute on a building license, an authorisation to run a business or a tax assessment note.
As regards disputes between private persons and/or businesses ("civil matters"), in some Member States there are specialised courts on employment matters.
Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.
This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.
Sellel lehel esitatakse ülevaade Belgia erikohtutest.
Erikohtud
Teavet mingile valdkonnale (tööõigus, kaubandusõigus) spetsialiseerunud kohtute kohta esitatakse jaotises „üldkohtud”.
Põhiseaduskohus (Cour Constitutionnelle)
Põhiseaduskohus kontrollib seaduste, dekreetide ja määruste vastavust põhiseadusele. Samuti jälgib ta pädevuste nõuetekohast jaotust föderaalüksuste ja föderaalriigi vahel.
Põhiseaduskohus koosneb 12 kohtunikust, kes jälgivad, et Belgia seadusandjad järgiksid põhiseadust. Põhiseaduskohus võib tühistada ja peatada seadusi, dekreete ja määrusi. Põhiseaduskohus on kavandatud erikohtuna. Oma erilise missiooni tõttu on ta sõltumatu nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast ja kohtuvõimust.
Põhiseaduskohtule eelnes vahekohus (Cour d’arbitrage), mis loodi 1980. aastal Belgia järk-järgulisel muutmisel föderaalriigiks. Esimese nime andis talle seadusandja selle esialgse ülesande tõttu olla vahekohtuks erinevate seadusandjate, nimelt föderaalriigi ning kogukondade ja regioonide seadusandjate vahel. Kohtu ülesanne piirdus sel ajal kontrollimisega, kas seadused, dekreedid ja määrused on kooskõlas põhiseaduses ja institutsionaalseid reforme käsitlevates seadustes sisalduvate pädevuste jaotamise eeskirjadega.
Nimi „põhiseaduskohus”, mida kohus kannab alates 7. maist 2007 on rohkem kooskõlas tema pädevustega, mis on laienenud seaduste, dekreetide ja määruste kontrollimisele seoses põhiseaduse II peatüki (belglaste õigusi ja vabadusi käsitlevad artiklid 8–32), artiklite 170 ja 172 (maksude õiguspärasus ja võrdsus) ning artikliga 191 (välismaalaste kaitse).
Kuus kohtunikku kuulub prantsuse keelerühma ja kuus kohtunikku hollandi keelerühma. Üks kohtunikest peab oskama piisaval tasemel saksa keelt. Igas keelerühmas on kolmel kohtunikul vähemalt viieaastane kogemus parlamentaarse assamblee liikmena ning kolm kohtunikku on töötanud õiguse valdkonnas (õigusteaduse professorina mõnes Belgia ülikoolis, kohtunikuna kassatsioonikohtus või riiginõukogus, õigusnõunikuna põhiseaduskohtus).
Allikas: põhiseaduskohtu veebisait.
Halduskohtud
Riiginõukogu (Le Conseil d'Etat)
Ühtaegu konsultatiiv- ja kohtuorgan, kus ristuvad seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, võlgneb riiginõukogu oma olemasolu peamiselt seadusandja soovile pakkuda kõikidele füüsilistele või juriidilistele isikutele tõhusat abi neid kahjustada võivate õigusvastaste haldusaktide vastu.
Seega on riiginõukogu peamisteks ülesanneteks tühistada kehtivate eeskirjadega vastuolus olevad haldusaktid või peatada nende täitmine (üksikud aktid ja määrustikud).
Siiski ei ole haldusliku omavoli vastane kaitse riiginõukogu ainsaks ülesandeks. Tegemist on ka konsultatiivorganiga õigus- ja haldusnormide küsimustes.
Ühtlasi tegutseb riiginõukogu kassatsioonikohtuna, kes arutab madalamate halduskohtute otsuste vastu esitatud kaebusi.
Riiginõukogu teeb esitatud taotluste kohta otsuse või annab välja määruse.
Riiginõukogu koosneb 44 eluaegsest liikmest, sealhulgas 1 esimene president, 1 president, 14 kolleegiumi presidenti ja 28 riiginõunikku.
Liikmed töötavad riiginõukogu peaassambleel ning kas haldus- või seadusandluse kolleegiumites.
Allikas: Belgia riiginõukogu veebisait.
Erikohtute andmebaasid
Riiginõukogu veebisait.
Põhiseaduskohtu veebisait.
Kas andmebaasile on tasuta juurdepääs?
Jah, juurdepääs on tasuta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel teabelehel on esitatud teave Bulgaaria kohtusüsteemi kuuluvate erikohtute kohta.
Bulgaarias ei ole töö-, mere-, kaubandus- ja muu sarnase õiguse valdkonnale spetsialiseerunud erikohtuid.
Halduskohtute süsteem kehtestati Bulgaaria Vabariigis 2006. aastal vastu võetud uue halduskohtumenetluse seadustikuga. Halduskohtute süsteem koosneb 28st regionaalsest halduskohtust ja kõrgeimast halduskohtust (Varhoven administrativen sad).
Halduskohtud on pädevad kõikides asjades, mis puudutavad järgmist:
Iga isik võib algatada menetluse haldusõiguse või õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui selle vastu on huvi või ükski muu õiguskaitsevahend ei ole kättesaadav.
Üksikute haldusaktide vaidlustamise asjad vaatab läbi halduskohus, kelle tööpiirkonnas on vaidlustatud haldusakti välja andnud asutuse piirkondliku osakonna registrijärgne asukoht, juhul kui kaebaja alaline või kehtiv aadress või registrijärgne asukoht on selle piirkondliku osakonna teeninduspiirkonnas. Järgmistel juhtudel menetleb neid asju halduskohus, kelle tööpiirkonnas on vaidlustatud haldusakti välja andnud asutuse registrijärgne asukoht:
Üldiste haldusaktide vaidlustamisega seotud asju menetleb halduskohus, kelle tööpiirkonnas on vaidlustatud akti välja andnud asutuse registrijärgne asukoht.
Kui vaidlustatud akti on välja andnud välisriigis asuv asutus, menetleb asja Sofia linna halduskohus (Administrativen sad – grad Sofia).
Juhul kui kahju hüvitamise nõuded liidetakse seoses lõigetes 1–4 osutatud kohtuvaidlusega, esitatakse need nõuded samuti kohtule, kelle tööpiirkonnas on kaebaja elu- või registrijärgne asukoht.
Kui pädev kohus ei saa asja menetleda, teeb kõrgeim halduskohus korralduse anda see asi üle teisele sama astme halduskohtule.
Bulgaaria välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat vahetult ellu rakendavate haldusaktide suhtes ei saa kohtulikku kontrolli kohaldada, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kõrgeima halduskohtu pädevusse kuuluvad järgmised asjad:
Kõrgeimas halduskohtus on kolleegiumid, millel on toimkonnad. Kolleegiumi tööd juhib kolleegiumi esimees (või tema asetäitja), kes võib juhatada ka kohtu eri koosseisusid asjaomases kolleegiumis.
Sõjaväekohtud loodi 1. juulil 1879. Sõjaväekohtute süsteemi muudeti 1956. aastal pärast sõjaväeüksuste paigutamist järgmistesse linnadesse: Sofia, Plovdiv, Sliven, Varna ja Pleven. (Sõjaväekohtutel on endiselt sama struktuur.)
Sõjaväekohtud arutavad esimese astme kohtuna kriminaalasju, mis puudutavad kuritegusid, mille on oma teenistusülesannete täitmise käigus toime pannud sõjaväeteenistujad, kindralid, ohvitserid, allohvitserid ja reatöötajad teistes ministeeriumides ja ametites, tsiviiltöötajad kaitseministeeriumis, Bulgaaria armees, kaitseministrile aru andvates struktuurides, riigi julgeolekuametis ja riigi luureteenistuses. Sõjaväekohtu tehtud otsused saab edasi kaevata sõjaväe apellatsioonikohtusse (Voenno-apelativen sad). Sõjaväekohtute pädevus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. Neil on regionaalse kohtu staatus. Sõjaväe apellatsioonikohus menetleb ainsana kaebusi (sh proteste), mis on esitatud Bulgaaria sõjaväekohtute otsuste peale.
Kriminaalasjade erikohus loodi kohtusüsteemi seaduse muutmise ja täiendamise seadusega (ametlik väljaanne nr 1, 2011). Kriminaalasjade erikohus on ainus omalaadne Bulgaaria Vabariigi territooriumil (asub Sofias) ja see on samaväärne regionaalse kohtuga. Tema pädevus on kindlaks määratud seadusega. (Kriminaalmenetluse seadustiku artiklis 411a on ammendavalt loetletud kuriteod, mis kuuluvad kriminaalasjade erikohtu pädevusse – peamiselt on tegemist kuritegudega, mille on toime pannud või mille toimepaneku on korraldanud organiseeritud kuritegelikud rühmitused.)
Kriminaalasjade erikohus koosneb kohtunikest ja seda juhib esimees.
Kriminaalasjade eriapellatsioonikohus (Apelativen specializiran nakazatelen sad) menetleb kriminaalasjade erikohtu otsuste peale esitatud kaebusi (sh proteste). See kohus asub Sofias.
Kriminaalasjade eriapellatsioonikohus koosneb kohtunikest ja seda juhib esimees. Bulgaaria kõrgeim kassatsioonikohus (Varhoven kasatsionen sad) on kõrgeim kriminaalkohus ja ta menetleb kriminaalasjade eriapellatsioonikohtu otsuste peale esitatud kassatsioonkaebusi.
Bulgaaria Kaubandus-Tööstuskoja vahekohus lahendab tsiviilvaidlusi, sealhulgas vaidlusi, mis puudutavad lünkade täitmist lepingutes või lepingute tingimuste muutmist nende kohandamiseks uute asjaoludega, olenemata sellest, kas ühe või mõlema poole elu- või asukoht on Bulgaaria Vabariigis või mujal.
Bulgaaria Kaubandus-Tööstuskoja vahekohus on kindlustanud oma koha Bulgaarias kõige olulisema vahekohtuna ning ta on saavutanud usaldusväärsuse tänu oma meisterlikkusele õiguslike vaidluste lahendamisel. Vahekohus lahendab igal aastal 250 kuni 300 rahvusvahelist ja riigisisest vaidlust: 82% riigisisestest asjadest lahendatakse üheksa kuu jooksul ning 66% rahvusvahelisest asjadest 12 kuu jooksul.
Peale selle osaleb vahekohus aktiivselt vahekohtuga seotud õigusaktide täiustamises. Vahekohtu pädevusse ei kuulu vaidlused, mis puudutavad kinnisvaraga seotud asjaõigusi, elatisnõudeid või tööalastest suhetest tulenevaid õigusi, ega moraalseid õigusi või perekonnaõigust puudutavad vaidlused.
Igal Bulgaaria kohtul on veebisait, kus on esitatud teave kohtu struktuuri ja tegevuse, sealhulgas menetletavate või juba lõpetatud kohtuasjade kohta ning samuti muu kasulik teave, millega saab igaüks tutvuda.
Kõrgema justiitsnõukogu veebisaidil on esitatud Bulgaaria kohtute üksikasjalik loetelu, kaasa arvatud nende aadressid ja veebisaidid (üksnes bulgaaria keeles).
Kohtuotsused avaldatakse viivitamata pärast nende tegemist otsuse teinud kohtu veebisaidil kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja salastatud teabe kaitse seadusega.
Isikute perekonnaseisu või tervislikku seisundit puudutavates kohtuasjades tehtud otsused avaldatakse ilma vastavate põhjendusteta.
Lisateavet saab järgmistelt veebisaitidelt:
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Põhiseaduskohus on põhiseaduslikkuse kaitseks loodud kohus.
Põhiseaduskohus arutab asju täiskogu istungitel või neljas kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus.
Ainult täiskogul on õigus teha otsuseid riikliku ja juriidilise tähtsusega põhimõttelistes küsimustes. Need hõlmavad näiteks parlamendi seaduse tühistamist, vabariigi presidendi tagandamist või töövõimetuks tunnistamist või partei laialisaatmist.
Täiskogu koosneb kõikidest kohtunikest, kellest otsuse tegemise juures peab viibima kümme. Järgmistes asjades tehtavad otsused peavad saama kümnest kohtunikust üheksa heakskiidu: parlamendi seaduse tühistamine, vabariigi presidendi tagandamine või töövõimetuks tunnistamine ning sellise kohtuotsuse vastuvõtmine, mis põhineb kohtu poolt varem tehtud otsuse aluseks olevast õiguslikust tõlgendusest erineval tõlgendusel.
Kõiki teisi küsimusi arutavad kolmest kohtunikust koosnevad kohtukoosseisud. Need hõlmavad näiteks isikute või kohalike omavalitsuste esitatud põhiseadusega seotud kaebusi, parlamendiliikmeid hõlmavaid valimiste või õigustega seotud vaidlusi ning riigi keskasutuste ja kohalike sõltumatute organite vahelisi vaidlusi pädevuse üle.
Põhiseaduskohus koosneb 15 kohtunikust. Kohtunikud nimetab kümneks aastaks ametisse vabariigi president senati heakskiidul. Ametisse tagasinimetamise kohta piiranguid ei ole.
Kohut haldavad esimees ja kaks aseesimeest. Iga kohtunikku teenindab tema oma personal, mis koosneb õigusnõustajatest ja sekretärist.
Lisateavet leiab põhiseaduskohtu veebisaidilt.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Selles osas esitatakse teave erikohtute korralduse kohta Taanis.
Alates merendus- ja kaubanduskohtu loomisest 1862. aastal on kohus arutanud merendus- ja kaubandusküsimusi kogu riigis.
Merendus- ja kaubanduskohtu pädevust on järjest laiendatud; praegu arutab kohus kohtuasju, mis käsitlevad Taani kaubamärgiseadust, disainiseadust, turustustavade seadust, konkurentsiseadust, rahvusvahelisi kaubandustingimusi ja muid kaubandusküsimusi.
Lisaks arutab pankrotikolleegium Suur-Kopenhaagenis kohtuasju, mis käsitlevad pankrotti, maksete peatamist, kohustuslikku võlgade tagastamist ja võlgade maksekava muutmist.
Maa kinnistamise kohus loodi 1. jaanuaril 2007. Kohus omab pädevust kogu Taanis.
Kohus võtab järkjärgult esimese astme kohtutelt üle maa kinnistamise. Kohus hakkab käsitlema maatükkide valdusõiguse registreerimist, hüpoteeke ja muid kulusid ning abielulepinguid jne.
Maa kinnistamise kohus lahendab kinnistamisest tulenevaid vaidlusi. Kõnealuse kohtu otsuse peale võib esitada edasikaebuse Lääne-Taani ringkonnakohtule.
Kohtuliku süüdistuse esitamise ja läbivaatamise erikohus käsitleb kohtunike distsiplinaarküsimusi või kohtute (sealhulgas Fääri saarte ja Gröönimaa kohtute ning apellatsiooniloa nõukogu) poolt palgatud muu juriidilise personali distsiplinaarküsimusi. Lisaks võib kohus taasavada kriminaalasja ning kõrvaldada kaitsja kriminaalasja arutamisest.
Kohtuliku süüdistuse esitamise ja läbivaatamise erikohus koosneb ülemkohtu kohtunikust, ringkonnakohtu kohtunikust, esimese astme kohtunikust, advokaadist ja konkreetses valdkonnas pädevast advokaadist.
Taani kohtusüsteemis ei ole halduskohtuid.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
See teabeleht sisaldab teavet Saksamaa erikohtute süsteemi kohta.
Töökohtud lahendavad töötaja ja tööandja vahelistest lepingulistest suhetest tulenevaid tööõigusalaseid vaidlusi (individuaalne tööõigus). Nad lahendavad ka vaidlusi kollektiivlepingu poolte, näiteks ametiühingute ja tööandjate liitude vahel (kollektiivne tööõigus) või tööandja ja töönõukogu vahel.
Liidumaade (Länder) töökohtud on esimese astme kohtud. Kohtuasju menetletakse seal kodades, kuhu kuulub üks elukutseline kohtunik ja kaks kohtukaasistujat, kellest üks esindab töötajaid ja teine tööandjaid. Teatavaid ilma ärakuulamiseta tehtavaid otsuseid teeb kohtueesistuja ilma kohtukaasistujate osaluseta.
Kõrgeimad töökohtud (Landesarbeitsgerichte, mis on samuti liidumaade kohtud) menetlevad töökohtu otsuste peale esitatud edasikaebusi. Nende kohtute kolleegiumid koosnevad samuti ühest elukutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast, kellest üks esindab töötajaid ja teine tööandjaid.
Kõrgeima astme kohtuks on Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus (Bundesarbeitsgericht). Selle kolleegiumid koosnevad kohtueesistujast, kahest täiendavast elukutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast, kellest üks esindab töötajaid ja teine tööandjaid.
Haldusotsuseid vaadatakse läbi kohtusüsteemi kolmes eri harus: üldistes halduskohtutes, sotsiaalkohtutes ja maksukohtutes. Üldiste halduskohtute ning sotsiaal- ja maksukohtute oluliseks iseloomulikuks jooneks on ex officio uurimise põhimõtte (Amtsermittlung) kohaldamine. See tähendab, et kohtud peavad uurima juhtumi asjaolusid omal algatusel (st mitte üksnes ühe poole taotlusel või poolte esitatud tõendite põhjal), sest kohtuotsuse sisuline õigsus on avalikes huvides.
Üldistel halduskohtutel on kolm astet (instantsi).
Halduskohtud on tavaliselt pädevad menetlema asju esimeses kohtuastmes. Liidumaade kõrgeimad halduskohtud on peamiselt apellatsioonikohtud, kelle ülesanne on esimese astme kohtu otsused õiguslike ja faktiliste asjaolude seisukohast läbi vaadata. Mõne erandiga on Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus kassatsioonikohus, kes uurib üksnes õiguslikke asjaolusid (Revision).
Üldised halduskohtud on põhimõtteliselt pädevad menetlema kõiki haldusasutuste ja üksikisikute vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad haldusõigusnormide nõuetekohast kohaldamist. Üldkohtud on halduskohtute asemel pädevad menetlema neid kohtuasju, kui haldusasutus ei ole juhtumiga seotud mitte valitsemissektori üksusena, vaid eraettevõttena. See kehtib kõigi sellistest tegevustest tulenevate vaidluste kohta. Lisaks sellele ei kuulu üldiste halduskohtute pädevusse vaidlused, mida vastavalt seadusele menetletakse muudes kohtutes (maksu-, sotsiaal- või üldkohtutes).
Halduskohtus tehakse otsused kolleegiumides, mis koosnevad tavaliselt kolmest elukutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast. Liidumaade kõrgeimad halduskohtud koosnevad tavaliselt kolmest elukutselisest kohtunikust. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima halduskohtu kolleegium koosneb tavaliselt viiest elukutselisest kohtunikust. Liidumaa halduskohtutes võib kohtuasja menetleda siiski ka üks kohtunik.
Sotsiaalkohtutel on nagu halduskohtutelgi kolm astet, mille vahel on ülesanded asjakohaselt ära jaotatud. Sotsiaalkohtud on tavaliselt pädevad menetlema asju esimeses kohtuastmes. 14 liidumaade kõrgeimat sotsiaalkohut (Landessozialgericht) on apellatsioonikohtud ning mõne erandiga on Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim sotsiaalkohus (Bundessozialgericht) kassatsioonikohus, kes uurib üksnes õiguslikke asjaolusid (Revision).
Sotsiaalkohtud menetlevad peamiselt vaidlusi, mis on seotud sotsiaalkindlustuse (pensionid, õnnetusjuhtumi- ja ravikindlustus ning pikaajalise hoolduse kindlustus), töötuskindlustuse, tööotsijate põhihüvitiste ja sotsiaalhoolekandega (eelkõige sotsiaalabi, varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse (Asylbewerberleistungsgesetz) kohased hüvitised ja teatavad puudega inimeste seadusega (Schwerbehindertenrecht) seotud küsimused). Sotsiaalkohtute kolleegiumid koosnevad ühest elukutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast. Liidumaade kõrgeimate sotsiaalkohtute ja Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima sotsiaalkohtu kolleegiumid koosnevad kolmest elukutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast.
Maksukohtute süsteem koosneb esimese astme maksukohtutest ja Saksamaa Liitvabariigi kõrgeimast maksukohtust (Bundesfinanzhof), mis toimib kassatsioonikohtuna ning uurib üksnes õiguslikke asjaolusid (Revision). Maksukohtute pädevusse kuuluvad peamiselt vaidlused, mis on seotud riigilõivude, maksude ja tollimaksudega. Maksukohtute kolleegiumid koosnevad kolmest elukutselisest kohtunikust ja kahest kohtukaasistujast. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima maksukohtu kolleegium koosneb üldjuhul viiest elukutselisest kohtunikust. Maksukohtutes võib kohtuasju siiski menetleda ka üks kohtunik.
Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus (Bundesverfassungsgericht) on pädev menetlema põhiseadusküsimusi riigi tasandil. Tema otsused põhinevad Saksamaa põhiseaduse (Grundgesetz) sätetel. Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtus menetletakse enamasti põhiseaduslikke kaebusi. Neid esitavad kodanikud, kelle põhiseaduslikke õigusi on väidetavalt rikutud kas kohtuotsusega, valitsuse tegevuse tulemusena või õigusaktiga. Üldiselt võetakse põhiseaduslik kaebus menetlusse üksnes siis, kui kõik muud pädevad kohtuastmed on läbitud (st kui see on esitatud kõrgeima astme kohtu otsuse peale). Ainult erandjuhtudel saab põhiseadusliku kaebuse esitada otse õigusakti kohta.
On ka mitut muud liiki menetlusi. Need hõlmavad eelkõige seaduse põhiseadusele vastavuse abstraktset ja konkreetset kohtulikku kontrolli ning menetlusi kontrollimaks, kas põhiseaduslikud asutused on ületanud oma pädevust või mitte. Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu teatavad otsused võivad omandada seadusjõu. Kohus koosneb kahest senatist (Senate), milles kummaski on kaheksa kohtunikku. Kohus langetab otsuseid kodades, millest igaühes on kolm kohtunikku, või kolleegiumis, enamikul juhtudel ilma suulise aruteluta.
Liidumaade konstitutsioonikohtud on vastavate liidumaade (Länder) konstitutsioonikohtud. Neis lahendatakse peamiselt põhiseaduslikke vaidlusi, mis on seotud liidumaa (Land) õigusega (Landesrecht), mis reguleerib ka nende kohtute loomist, haldamist ja pädevust.
Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus
Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus
Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim sotsiaalkohus
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel lehel esitatakse teave Eesti kohtusüsteemi osaks olevate haldus- ja erikohtute kohta.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt võib seaduses sätestada eripädevusega erikohtute loomise. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.
Eestis erikohtuid loodud ei ole.
Riigikohus täidab korraga nii kõrgeima astme kohtu kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesandeid.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna Riigikohus:
Üksikisikud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusi esitada ei saa.
Riigikohtu kontaktandmed on kättesaadavad Riigikohtu veebilehel.
Põhiseaduslikkuse järelevalvet reguleerib Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus.
Esimese astme kohtutena arutavad haldusasju halduskohtud. Eestis tegutsevad halduskohtud iseseisva kohtuasutusena vaid esimesel astmel.
Halduskohtute lahendeid vaatavad nende peale esitatud apellatsioonkaebuste alusel läbi teise astme kohtuna ringkonnakohtud.
Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumine ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus.
Eestis on kaks halduskohut - Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus.
Halduskohtud jagunevad kohtumajadeks.
Tallinna Halduskohtul on kaks kohtumaja:
Tartu Halduskohtul on kaks kohtumaja:
Eestis on kaks teise astmena tegutsevat ringkonnakohut.
Kohtute kontaktandmed on kättesaadavad kohtute veebilehel. Juurdepääs kontaktandmetele on tasuta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel lehel esitatakse teave Iirimaa erikohtute korralduse kohta, viidates kohtukorraldusele üldiselt. Üldise kohtukorralduse kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks palume tutvuda kohtukorraldust ja üldkohtuid käsitlevate lehtedega.
Väiksemate kohtuvaidluste menetlus pakub odava ja mitteametliku võimaluse tarbijavaidluste lahendamiseks, ilma et kumbki pool vajaks õiguslikku esindajat. Väiksemate kohtuvaidluste kohus töötab piirkonnakohtu raames. Selle menetluse korral ei tohi nõude väärtus olla üle 2000 euro, kui vaidlus on seotud tarbija ostetud kaupade või teenustega, tema varale tekitatud väikese kahjuga või tema nõudega tagastada üüritagatis. Kui nõuet ei vaidlustata, ei ole vaja kohtusse ilmuda. Kui nõue vaidlustatakse ja kohtuvälist kokkulepet ei saavutata, lahendab asja piirkonnakohtu kohtunik, kelle otsuse võib edasi kaevata ringkonnakohtusse.
Ärikohus
Ärikohus on sisuliselt kõrgema kohtu erikolleegium. Üks tema peamine omadus on suutlikkus käsitleda kohtuasju kiiresti. Selleks on tal oma menetlused, mis on kehtestatud eesmärgiga käsitleda asju kohe nende esilekerkimisel. Nende menetluste suhtes kohaldatakse ülemkohtute eeskirjade korraldust 63A.
Kohus käsitleb asju, mis on liigitatud ärivaldkonna kohtuasjadeks vastavalt korralduse nr 63A punktile 1. Nende hulka kuuluvad äriõiguse, maksejõuetuse, intellektuaalomandi, ehitusõiguse, haldusõiguse ja riigiõigusega seotud vaidlused. Kohtu poolt korralduse nr 63A punkti 1 alapunkti a kohaselt vastuvõetavaks tunnistamiseks peab kaebus või meetme vastuhagi olema väärt vähemalt 1 000 000 eurot. Eeskirja 1 punkti b kohaselt vastuvõetavate kohtuasjade puhul selline künnis puudub ning neis asjades on pädevus ärikohtu kohtunikul.
Narkoküsimuste kohus
Narkoküsimuste kohtu programm toimib piirkonnakohtu raames. See pakub mittevägivaldsetes kuritegudes süüdi mõistetud narkosõltlastele võimalust pääseda narkootikumide, kuritegevuse ja vangla nõiaringist. Sobilikke kandidaate hinnatakse nende programmile pühendumise motivatsiooni põhjal.
Muud kohtud
Mitu kohut tegeleb tulumaksu ja sotsiaaltoetusi käsitlevate vaidluste ning võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide alusel esitatud hagidega, samuti sisserändetaotlusi, linnaplaneerimist ja tööhõivet käsitlevate küsimustega. Nendes kohtutes lahendavad kohtuasju nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistid, kelle otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse või kõrgemasse kohtusse.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel lehel esitatakse teavet Kreeka erikohtute korralduse kohta.
Kreeka põhiseaduse artikliga 98 ette nähtud kontrollikoda (Ελεγκτικό Συνέδριο) on kahetise olemusega kõrgeim kohus, mis täidab nii kohtulikke kui ka haldusülesandeid. Halduspädevuse teostamisel säilitab kontrollikoda oma kohtuliku olemuse. Kontrollikoja struktuur sarnaneb riiginõukogu struktuuriga. Kontrollikoda täidab oma kohtulikke ülesandeid täiskoguna (Ολομέλεια), kolme kolleegiumina (τμήματα) ja üksustena (κλιμάκια).
Kontrollikoja põhiülesanded on järgmised:
Kontrollikoja otsuseid ei edastata riiginõukogule kohtulikuks läbivaatamiseks.
Need on erikriminaalkohtud. Kõigi sõjaväelaste poolt armees, mereväes või õhujõududes toime pandud süüteod (eranditult) kuuluvad eespool nimetatud kohtute pädevusse.
Kõrgeim erikohus (Ανώτατο Ειδικό Δικαστήριο) on erikohus, mis sarnaneb konstitutsioonikohtuga selle poolest, et enamik tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid vaidlusi on olemuselt põhiseaduslikud. See kohus on ette nähtud Kreeka põhiseaduse artikliga 100 ning ta vastutab parlamendivalimiste kehtivust käsitlevate kohtuotsuste tegemise eest, parlamendiliikmete tagandamise ja Kreeka kolme kõrgeima kohtu vaheliste konfliktide lahendamise eest. Kõrgeima erikohtu otsused on lõplikud ja neid ei saa edasi kaevata.
Kohtu liikmed on riiginõukogu esimees, kassatsioonikohtu (Άρειος Πάγος) esimees, kontrollikoja president, neli riiginõukogu nõunikku ja neli kassatsioonikohtu nõunikku (kes määratakse ametisse üle aasta loosi teel).
Kohtu tegevust juhib riiginõukogu esimees või kassatsioonikohtu esimees, olenevalt sellest, kumb on olnud kauem ametis. Kui arutatakse kohtuasju, mis hõlmavad põhiseaduslikkust või õigusnormide tõlgendamist käsitlevate konfliktide ja vaidluste lahendamist, kaasab kohus kaks korralist professorit Kreeka ülikoolide õigusteaduskondadest.
Õigusemõistmisel toime pandud rikkumistega seotud asjade erikohus (Ειδικό Δικαστήριο Αγωγών Κακοδικίας) on ette nähtud põhiseaduse artikliga 99 ja seadusega 693/1977 ning see kohus arutab kohtutöötajate vastu algatatud õigusemõistmisel toime pandud rikkumistega seotud juhtumeid. Kohtu liikmed on riiginõukogu esimees, kes tegutseb kohtu eesistujana, riiginõukogu nõunik, kassatsioonikohtu nõunik, kontrollikoja nõunik, kaks korralist professorit Kreeka ülikoolide õigusteaduskondadest ja kaks juristi (juristide kõrgeima distsiplinaarnõukogu liikmed, kes nimetatakse ametisse loosi teel).
Ministrite vastutusega seotud kohtuasju menetlev erikohus (Ειδικό Δικαστήριο Ευθύνης Υπουργών) on ette nähtud põhiseaduse artikliga 86.
See on loodud erijuhtumite arutamiseks ning koosneb kuuest riiginõukogu liikmest ja seitsmest kassatsioonikohtu liikmest, kelle parlamendi esimees valib loosi teel pärast kohtumenetluse algatamist. Kohtuistungid toimuvad parlamendi avalike istungitena ja neid juhatavad eespool nimetatud kahe kõrgeima kohtu liikmed. Need liikmed peavad olema ametisse nimetatud või oma praegusele ametiastmele edutatud enne kohtumenetluse algatamise ettepaneku esitamist. Kohtu esimees on loosi teel valitud kõrgeima kohtu kõrgeima ametiastmega liige. Kui sama ametiaste on mitmel liikmel, on esimees neist kõige kauem ametis olnud liige. Peaprokurörina tegutseb kõrgeima kohtu prokuratuuri liige või asetäitja, kumbki valitakse loosiga.
See erikohus vastutab valitsuse ministrite ja aseministrite ametis oleku ajal toime pandud kuritegude menetlemise eest tingimusel, et parlament on juhtumid kohtule esitanud.
Kohtutöötajate tasustamise asjade erikohus (Ειδικό Δικαστήριο Μισθολογικών Διαφορών Δικαστικών Λειτουργών) on ette nähtud põhiseaduse artikliga 88.
Kohtu koosseisu kuuluvad põhiseaduse artiklis 99 sätestatud erikohtu liikmed, peale selle osalevad kohtu töös täiendavalt veel üks korraline professor ning veel üks jurist.
Kohus vastutab kohtutöötajate töötasu ja pensione käsitlevate (igat liiki) vaidluste lahendamise eest, kui õigusküsimuste lahendamine avaldab tõenäoliselt mõju väga paljude ametnike töötasule, pensionile või maksustaatusele.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Hispaania 1978. aasta põhiseaduse artiklis 117 on sätestatud, et Hispaania kohtute korraldus ja toimimine põhineb jurisdiktsiooni ühtsuse põhimõttel.
Hispaania kohtusüsteemis on üldkohtud jagatud õigusharude alusel neljaks: tsiviilkohtud, kriminaalkohtud, halduskohtud ning sotsiaal- ja töökohtud.
Lisaks sellele nelikjaotusele tunneb Hispaania kohtusüsteem veel militaarõigust, mille kohaldamise eest vastutavad eranditult seaduse kohaselt loodud sõjaväekohtud.
Üldkohtute ja sõjaväekohtute vahelist kohtualluvuskonflikte mis tahes õigusharus lahendab Hispaania kõrgeima kohtu (Tribunal Supremo) kohtualluvuse konfliktide lahendamise kolleegium (Sala de Conflictos de Jurisdicción). Sinna kuuluvad kõrgeima kohtu esimees, kaks selle kõrgeima kohtu asjaomase kolleegiumi kohtunikku, mis menetleb selle õigusharu asju, mida vaidlus puudutab, ja kaks sõjaväeasjade kolleegiumi (Sala de lo Militar) kohtunikku. Kõik need kohtunikud nimetab ametisse kohtute üldnõukogu (Consejo General del Poder Judicial).
Üldkohtute pädevuses olevate õigusharude sees on ka teemade alusel spetsialiseerunud kohtud. Nii on näiteks olemas naistevastase vägivalla asjade kohtud, kaubanduskohtud, karistus- ja vangistusjärelevalve kohtud ja alaealiste asjade kohtud.
Konstitutsiooniline seadus kohtuvõimu kohta (Ley Orgánica del Poder Judicial – LOPJ, edaspidi „kohtute seadus“) näeb ette järgmised erikohtud.
Kaubanduskohtud (Juzgados de lo Mercantil) on erikohtud, mis tegutsevad alates 1. septembrist 2004. Need kohtud kuuluvad tsiviilkohtute süsteemi.
Üldiselt on igas provintsis vähemalt üks kaubanduskohus, mis asub provintsi keskuses ja mille tööpiirkond hõlmab kogu provintsi.
Kaubanduskohtud võib luua ka teistes linnades peale provintsi keskuse, kui see on rahvaarvu, tööstus- või kaubanduskeskuste olemasolu või majandusliku tegevuse tõttu õigustatud. Nende kohtute tööpiirkond piiritletakse igal konkreetsel juhul eraldi.
Lubatud on luua kaubanduskohtuid, mille tööpiirkond hõlmab sama autonoomse piirkonna kaht või enamat provintsi.
Kaubanduskohtud lahendavad neid reguleeriva seaduse alusel maksejõuetusega seotud asju.
Kaubanduskohtud lahendavad ka tsiviilkohtu pädevusse kuuluvaid asju, sealhulgas ebaausa konkurentsi, tööstusomandi, intellektuaalse omandi ja reklaamiga seotud nõudeid ning kõiki asju, mis algatatakse äriühingute ja ühistute tegevust reguleerivate õigusnormide alusel.
Kaubanduskohtute pädevuses on välisriikide kohtute ja vahekohtute otsuste tunnustamine ja täitmine, kui need puudutavad kaubanduskohtu pädevusse kuuluvaid küsimusi, välja arvatud juhul, kui asi kuulub vastavalt välislepingutele ja muudele rahvusvahelistele sätetele mõne muu kohtu pädevusse.
Esimese astme kaubanduskohtu otsuse (v.a maksejõuetust puudutavad otsused tööõiguslikes küsimustes) saab seadusega ettenähtud korras edasi kaevata provintsikohtule, mille üks või mitu koda peavad olema sellele valdkonnale spetsialiseerunud, nagu on sätestatud kohtute seaduses.
Muid kohtute seaduses ette nähtud edasikaebusi võib esitada nimetatud seaduses sätestatud juhtudel.
Ühenduse kaubamärgi kohtud (Juzgados de Marca Comunitaria) on Alicantes asuvad kaubanduskohtud, mis menetlevad esimeses astmes eranditult nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) ja nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) alusel algatatud asju.
Nende kohtute tööpiirkond hõlmab kogu Hispaania territooriumi ja ainuüksi sel otstarbel nimetatakse neid kohtuid ühenduse kaubamärgi kohtuteks.
Need kohtud kuuluvad tsiviilkohtute süsteemi.
Peale selle menetleb (menetlevad) Alicante provintsikohtu erikoda/kojad teises astmes eranditult kõiki kaebusi, millele on osutatud nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) artiklis 101 ja nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta. Nende kohtute tööpiirkond hõlmab kogu Hispaania territooriumi ja ainuüksi sel otstarbel nimetatakse neid kohtuid ühenduse kaubamärgi kohtuteks.
Karistus- ja vangistusjärelevalve kohtutele (Juzgados de Vigilancia Penitenciaria) on kinnipidamisasutuste üldseadusega (Ley General Penitenciaria) antud pädevus järgmistes küsimustes: vabadusekaotuse ja vabadust piiravate meetmete täideviimine, kinnipidamisasutuste juhtkondade distsiplinaarvõimu kohtulik kontroll, kinnipeetavate õiguste ja huvide kaitsmine ja muud seaduses sätestatud küsimused. Need kohtud kuuluvad kriminaalkohtute süsteemi.
Igas provintsis on üks või mitu karistus- ja vangistusjärelevalve kohut, mis kuuluvad kriminaalkohtute süsteemi.
Madridis on üks või mitu üleriigilist karistus- ja vangistusjärelevalve kohut, mille tööpiirkond hõlmab kogu Hispaaniat.
Karistus- ja vangistusjärelevalve kohtutele on kinnipidamisasutuste üldseadusega antud pädevus järgmistes küsimustes: vabadusekaotuse ja vabadust piiravate meetmete täideviimine, kinnipidamisasutuste juhtkondade distsiplinaarvõimu kohtulik kontroll, kinnipeetavate õiguste ja huvide kaitsmine ja muud seaduses sätestatud küsimused.
Provintsi karistus- ja vangistusjärelevalve kohtu otsuse saab seadusega ettenähtud korras edasi kaevata provintsikohtule.
Muid kohtute seaduses ette nähtud edasikaebusi võib esitada nimetatud seaduses sätestatud juhtudel.
Igas provintsis on vähemalt üks alaealiste asjade kohus (Juzgado de Menores), mis asub provintsi keskuses ja mille tööpiirkond hõlmab kogu provintsi.
Madridis asub üleriigiline alaealiste asjade kohus, mille tööpiirkond hõlmab kogu Hispaaniat ja mis menetleb alaealiste kriminaalvastutust reguleerivate õigusaktidega tema pädevusse antud asju.
Alaealiste asjade kohtute pädevusse kuulub 14–18aastaste isikute poolt väidetavalt toime pandud kuritegude lahendamine.
Alaealiste asjade kohtute kohtunikud täidavad ülesandeid, mis on sätestatud seadustes, mis puudutavad kuriteona liigitatavaid tegusid toime pannud alaealisi, ning muid kohustusi, mis on neile alaealistega seoses seadusega pandud.
Provintsi alaealiste asjade kohtu otsuse saab seadusega ettenähtud korras edasi kaevata provintsikohtusse.
Muid kohtute seaduses ette nähtud edasikaebusi võib esitada nimetatud seaduses sätestatud juhtudel.
Igas ringkonnas on vähemalt üks naistevastase vägivalla asjade kohus (Juzgado de Violencia sobre la Mujer), mis asub ringkonna keskuses ja mille pädevus hõlmab kogu seda territooriumi. Neid nimetatakse vastavalt nende asukohaks olevale omavalitsusüksusele.
Valitsus võib kohtute üldnõukogu ettepanekul ja asjakohasel juhul autonoomse piirkonna valitsuse aruande alusel, juhul kui õigusemõistmine on antud üle sellele autonoomsele piirkonnale, laiendada kuningliku dekreediga naistevastase vägivalla asjade kohtute pädevust, nii et see hõlmab sama provintsi kaht või enamat ringkonda.
Kohtute üldnõukogu võib juhtkolleegiumide (Salas de Gobierno) aruande põhjal otsustada, et nendes tööpiirkondades, kus see on töökoormuse tõttu nõutav ja asjakohane, võib nende kohtute pädevusse kuuluvaid asju asjakohasel juhul menetleda esimese astme ja eeluurimiskohus (Juzgado de Primera Instancia e Instrucción) või eeluurimiskohus (Juzgado de Instrucción).
Ringkondades, kus on ainult esimese astme ja eeluurimiskohus, menetleb see kohus naistevastase vägivalla asjade kohtu pädevusse kuuluvaid asju.
Naistevastase vägivalla asjade kohtud kuuluvad kriminaalkohtute süsteemi.
Naistevastase vägivalla asjade kohtud menetlevad kriminaalkohtuna vastavalt kriminaalmenetluse seaduses (Ley de Enjuiciamiento Criminal) sätestatud menetlusele ja edasikaebamise korrale muu hulgas järgmisi küsimusi:
Naistevastase vägivalla asjade kohtud võivad tsiviilkohtuna vastavalt kriminaalmenetluse seaduses sätestatud menetlusele ja edasikaebamise korrale menetleda muu hulgas järgmisi küsimusi:
Naistevastase vägivalla asjade kohtutel on tsiviilkohtuna ainuõiguslik ja täielik pädevus juhul, kui kumulatiivselt on täidetud järgmised tingimused:
Kui kohtuniku hinnangul puudub tegudel, millest kohut on teavitatud, selge seos soolise vägivallaga, võib ta avalduse tagasi lükata ja saata selle edasi pädevale kohtule.
Ühelgi neil juhul ei ole lubatud kasutada lepitust.
Provintsi naistevastase vägivalla asjade kohtu otsuse saab seaduses sätestatud korras edasi kaevata provintsikohtusse.
Muid kohtute seaduses ette nähtud edasikaebusi võib esitada kohtute seaduses sätestatud juhtudel.
Hispaanias võib kohtute seaduse alusel luua erikohtuid, eeldusel et need ei riku jurisdiktsiooni ühtsuse põhimõtet, vaid kuuluvad viite liiki kohtutest koosnevasse süsteemi. Nii on see näiteks kaubanduskohtute, alaealiste asjade kohtute ja naistevastase vägivalla asjade kohtute puhul. Erikohtuid võib luua ka sama seaduse artikli 98 alusel kohtute üldnõukogu. Nii on see näiteks perekonnakohtute (Juzgados de Familia), hüpoteegiga tagatud nõuete täite kohtute (Juzgados de Ejecución Hipotecaria) ja täitevkohtute (Juzgados de Ejecutorias)) puhul.
Hispaania 1978. aasta põhiseaduse VI jaotise artiklis 117 on sätestatud riigi kohtute korralduse ja toimimise alusena jurisdiktsiooni ühtsuse põhimõte.
See põhimõte väljendub ainujurisdiktsioonis, mis koosneb ühest ainsast üldkohtuid moodustavast kohtunikkonnas.
Hispaania põhiseaduses on sätestatud, et õigus pärineb rahvalt ning seda mõistavad kuninga nimel kohtunikud (juez või magistrado), kes on sõltumatud, kannavad vastutust oma tegevuse eest, järgivad oma tegevuses üksnes õigusriigi põhimõtteid ja keda ei saa ametist tagandada.
Kohtunike ametist vabastamine, üleviimine, tegevuse peatamine või pensionile saatmine on võimalik ainult õigusega ette nähtud alustel ja tagatistega.
Kohtuvõimu teostamise pädevus igasuguses menetluses ehk otsuste tegemine ja nende täideviimine kuulub eranditult seaduse kohaselt loodud kohtutele vastavalt seaduses sätestatud pädevus- ja menetlusnormidele.
Kohtud ei täida muid ülesandeid peale eelmises lõigus nimetatute ja nende, mis on neile seadusega sõnaselgelt pandud mis tahes õiguse tagamiseks.
Kohtuvõimust eraldi näeb põhiseadus eri jaotistes ette kahe põhiseadusliku organi olemasolu. Need organid on täiesti sõltumatud ja erapooletud ning nende suhtes kohaldatakse ainult õigusriigi põhimõtet.
Need põhiseaduslikud organid on konstitutsioonikohus (Tribunal Constitucional) ja riigikontroll (Tribunal de Cuentas).
Hispaania konstitutsioonikohus on kohtuvõimuväline organ.
Konstitutsioonikohus on põhiseaduse kõrgeim tõlgendaja, kes on teistest põhiseaduslikest organitest sõltumatu ning selle suhtes kohaldatakse ainult põhiseadust ja asjakohast konstitutsioonilist seadust.
Ta on ainus omalaadne ja tema pädevus hõlmab kogu Hispaaniat.
Konstitutsioonikohus koosneb 12 kohtunikust, kelle nimetab ametisse kuningas. Neist kohtunikest neli määratakse Hispaania Saadikute Kongressi (Congreso de los Diputados) ettepanekul liikmete kolme viiendiku poolthäältega, neli senati (Senado) ettepanekul sama suure poolthäälte arvuga, kaks valitsuse ettepanekul ja kaks kohtute üldnõukogu ettepanekul. Ametisse nimetatud kohtunikud valivad endi seast esimehe ja aseesimehe.
Konstitutsioonikohus menetleb muu hulgas järgmisi seadusega määratud asju seadusega ettenähtud korras:
Lisateave: konstitutsioonikohus
Riigikontroll on kõrgeim riigi ja avaliku sektori arvepidamise ja majandusliku juhtimise kontrolli teostav organ.
Riigikontrollil on oma pädevus, kuid ta kuulub seadusandliku võimu sfääri ja annab otse aru Hispaania parlamendile (Cortes Generales).
Riigikontroll koosneb 12 liikmest ehk audiitorist (Consejeros de Cuentas), kellest kuus nimetab saadikute kongress ja kuus senat. Neid puudutavad samad sõltumatuse, tagandamatuse ja huvide konfliktist hoidumise põhimõtted nagu kohtunikkegi.
Riigikontrollil on kaks funktsiooni.
Lisateave: riigikontroll
Põhiseaduse artikkel 125 tunnustab tavaõiguslikke kohtuid kui rahva õigusemõistmises osalemise viisi.
Kohtute seaduse artikkel 19 tunnustab tavaõiguslike kohtutena (tribunales consuetudinarios) Valencia piirkonna veekohut (Tribunal de las Aguas de la Vega Valencia) ja Murcia tarkade nõukogu (Consejo de Hombres Buenos de Murcia). Mõlemad on veemajanduse küsimustega tegelevad tavaõiguslikud institutsioonid.
Alates 2009. aastast on need kaks Hispaania tavaõiguslikku kohut kantud inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ning need kujutavad endast elavat tõendust inimrühmade suutlikkusest luua ühiskondlikel alustel demokraatlikult keerukaid süsteeme.
See on vanim kohtuinstitutsioon Euroopas.
Ta tegutseb Valencia piirkonnas.
Kohus koosneb kaheksast liikmest, kelle on demokraatlikult valinud Valencia viljaka ala (Huerta Valenciana) põllumajandustootjad. Tema pädevuses on vee võrdne jagamine põllumajanduslike maade eri omanike vahel, põllumajandustootjatevaheliste vaidluste lahendamine ja karistuse määramine niisutuseeskirjade rikkumise eest.
Murcia tarkade nõukogu (Consejo de Hombres Buenos) loodi juba keskajal. See tegutseb ametlikult alates 1849. aastast ja on reguleeritud kui Murcia viljaka ala (Huerta de Murcia) kõrgeim kohtuorgan. Nõukogusse kuuluvad esimees, sekretär ja veel viis liiget.
Nõukogu avalik kohtuistung toimub igal neljapäeval omavalitsuse istungitesaalis ja otsused võetakse vastu samal päeval või hiljemalt järgmisel istungil. Otsused võetakse vastu häälteenamusega, kusjuures võrdse häältearvu korral on otsustav hääl esimehel. Murcia tarkade nõukogu määrab ainult rahalisi karistusi. Kohtu tehtud otsused on lõplikud ja täitmiseks.
Lisateave: Murcia tarkade nõukogu
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Viienda Vabariigi põhiseadusega 4. oktoobril 1958 loodud konstitutsioonikohus (Conseil constitutionnel) ei paikne üld- või halduskohtute hierarhia tipus. Seega ei ole tegemist kõrgeima kohtuga.
Konstitutsioonikohtul on üheksa liiget ja iga kolme aasta järel vahetub kolmandik liikmetest. Liikmed nimetatakse ametisse üheksaks aastaks ning see ametiaeg ei ole pikendatav. Vabariigi president nimetab ametisse kolm liiget ning parlamendi mõlema koja (senati ja rahvuskogu) esimehed nimetavad kumbki kolm liiget. Endised vabariigi presidendid on ex officio konstitutsioonikohtu eluaegsed liikmed, kui nad ei täida selle kohtu liikme mandaadiga vastuolus olevaid ülesandeid. Sel juhul ei tohi nad konstitutsioonikohtu töös osaleda.
Konstitutsioonikohtu esimehe nimetab selle liikmete hulgast vabariigi president.
Konstitutsioonikohtu liikmeks saamisele ei ole kehtestatud vanusepiire ega erialase ettevalmistuse nõudeid. Konstitutsioonikohtu liige (Conseiller) ei tohi aga samal ajal olla valitsuse ega majandus- ja sotsiaalnõukogu liige ega töötada valitaval ametikohal. Liikmete suhtes kehtivad samad kutsealakeelud nagu rahvuskogu ja senati liikmete suhtes.
Konstitutsioonikohus on alaline organ, mille istungite toimumise sagedus oleneb talle esitatud küsimuste hulgast. Konstitutsioonikohus koguneb ja teeb otsuseid vaid täiskoosseisus toimuvatel istungitel. Otsuste vastuvõtmiseks nõutava kvoorumi kokkusaamiseks peab kohal viibima seitse kohtunikku. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav esimehe hääl. Eriarvamusi ei avaldata.
Menetlus on kirjalik ja selle puhul järgitakse võistlevuse põhimõtet. Valimiste küsimustes võivad pooled siiski teha suulisi avaldusi. Peale selle võivad pooled või nende esindajad teha suulisi avaldusi istungil, kus toimub eelarutelu põhiseaduslikkuse küsimuste üle.
Konstitutsioonikohtu sisulise pädevuse võib jagada kahte kategooriasse.
Seadusandlikud vaidlused
Konstitutsioonikohus teeb põhiseaduslikkuse üle eelotsuseid (contrôle de constitutionnalité préventif) ning need otsused on eraldiseisvad tegelike juhtumite läbivaatamise raames tehtavatest otsustest. Tavaliste õigusaktide ja rahvusvaheliste kohustuste korral ei ole selle menetluse kasutamine kohustuslik, kuid põhiseaduse rakendusseaduste (lois organiques) ja mõlema parlamendikoja kodukorra puhul on see kohustuslik. Taotlused selle menetluse kasutamiseks esitatakse pärast parlamendis toimunud hääletust, kuid enne seaduse jõustumist või ratifitseerimist või rahvusvahelise kohustuse heakskiitmist või parlamendi kummagi koja kodukorra jõustumist. Mittekohustuslikel juhtudel võib taotluse (saisine) esitada poliitilise võimu esindaja (vabariigi president, peaminister või rahvuskogu või senati esimees) või võivad seda teha 60 saadikut või 60 senati liiget.
1. märtsil 2010. aastal seati nn esmatähtsat põhiseaduslikkuse küsimust (question prioritaire de constitutionnalité) käsitleva menetluse jõustumisega sisse erakorraline põhiseaduslikkuse järelevalve. Alates sellest kuupäevast võivad kõik hagejad või kostjad või süüdistatavad kohtumenetluse käigus vaidlustada õigusnormi vastavust põhiseadusega tagatud õiguste ja vabadustega. Asja võib suunata konstitutsioonikohtule ainult siis, kui suunamise on heaks kiitnud kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu või kassatsioonikohus. Konstitutsioonikohus peab esitama oma arvamuse kolme kuu jooksul.
Konstitutsioonikohus teeb otsuseid pädevuse jaotumise üle seadusandlike aktide ja rakendusaktide vahel. Konstitutsioonikohtule võib asja esitada seadusandliku menetluse käigus konkreetset meedet käsitleva parlamendikoja (rahvuskogu või senati) esimees või valitsus või pärast menetluse lõppu peaminister, taotledes meetme õigusliku staatuse alandamist.
Valimiste või rahvahääletustega seotud vaidlused
Konstitutsioonikohus otsustab vabariigi presidendi valimise ja rahvahääletuste õiguspärasuse üle ning kuulutab välja nende tulemused. Konstitutsioonikohus otsustab ka mõlema parlamendikoja liikmete valimise ning nende sobivust ja diskvalifitseerimist käsitlevate õigusnormide õiguspärasuse üle.
Konstitutsioonikohtule võivad valimisküsimustes esitada taotlusi kõik valijad ning seetõttu on taotluste arv olulisel määral suurenenud pärast seda, kui võeti vastu valimiskulutuste korraldamist ja kontrollimist käsitlevad õigusaktid, sest konstitutsioonikohus toimib apellatsioonikohtuna parlamendi- ja presidendivalimiste kandidaatide jaoks.
Konstitutsioonikohus esitab oma arvamuse, kui riigipea konsulteerib temaga ametlikult põhiseaduse artikli 16 (mis käsitleb täisvolitusi kriisi korral) rakendamise üle ja edaspidi selle raames tehtavate otsuste üle.
Peale selle konsulteerib valitsus konstitutsioonikohtuga vabariigi presidendi valimiste ja rahvahääletuste korraldamisega seotud tekstide üle.
Kõik otsused vormistatakse samal viisil ja need sisaldavad:
Need otsused on valitsusasutustele ning kõikidele haldus- ja kohtuorganitele siduvad. Need ei kuulu edasikaebamisele. Lõplik õigusjõud ei ole mitte ainult otsuse resolutsioonil, vaid ka selle aluseks olevatel vajalikel põhjendustel. Konstitutsioonikohus võtab siiski vastu taotlusi oluliste vigade parandamiseks.
Õigusnormi, mis on eelotsusega kuulutatud põhiseadusega vastuolus olevaks, ei saa vastu võtta või kohaldada.
Õigusnorm, mis on esmatähtsat põhiseaduslikkuse küsimust käsitleva menetluse käigus kuulutatud põhiseadusega vastuolus olevaks, tunnistatakse kehtetuks konstitutsioonikohtu otsuse avaldamisega või alates nimetatud otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast. Konstitutsioonikohus näeb ette tingimused ja piirangud, mille raames võib vaidlustada õigusnormist juba tulenenud tagajärjed.
Valimistega seotud vaidlustes tehtud otsustega võidakse tühistada hääletamissedelid või valimised üldiselt ning neis otsustes võidakse tunnistada kandidaat sobimatuks ja/või näha ette valitud ametiisiku tagasiastumine.
Otsused toimetatakse pooltele kätte ja avaldatakse Prantsuse Vabariigi ametlikus väljaandes (Journal officiel de la République française). Eelotsuse korral avaldatakse ka parlamendi mis tahes taotlused ja valitsuse märkused.
Kõik konstitutsioonikohtu loomisest alates tehtud otsused on kättesaadavad konstitutsioonikohtu veebisaidil.
Haldusasutuste akte vaatavad läbi haldusasutustest sõltumatud halduskohtud (haldus- ja kohtuvõimu lahususe printsiip), mis on üldkohtutest eraldiseisvad organid (pädevuste lahususe põhimõte (dualisme judiciaire)). Akte võivad läbi vaadata ka haldusorganid, kuid sel juhul kuuluvad nende organite otsused kohtulikule läbivaatamisele.
Halduskohtud (tribunaux administratifs) on haldusõiguse esimese astme üldkohtud. Erihalduskohtuid on palju ja need on järgmised:
Nende kohtute otsuste peale võib üldjuhul esitada apellatsioonkaebuse haldusasjade apellatsioonikohtutele (cours administratifs d’appel), kelle otsuste peale võib omakorda esitada õigusküsimustega piirduva kassatsioonkaebuse kõrgeima halduskohtuna tegutsevale riiginõukogule (Conseil d’État). Selle rolli täitmisel kontrollib kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu ainult õigus- ja menetlusenormide õiget kohaldamist riiginõukogus vaidlustatud kohtuotsuste korral, nagu seda teeb ka kassatsioonikohus, kuid lisaks toimib riiginõukogu esimese ja viimase astme kohtuna teatavate vaidluste korral, näiteks ministrite võetavate regulatiivsete meetmetega seotud vaidluste korral.
Kahe kohtusüsteemi vahelisi vaidlusi kohtualluvuse küsimustes lahendab pädevusvaidluste kohus (Tribunal des conflits), millesse kuulub võrdsel arvul nii kassatsioonikohtu kui ka kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu liikmeid.
Konstitutsioonikohus teeb järelevalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle ega vaata läbi riigiasutuste võetud meetmeid või nende vastu võetud akte.
Halduskohtud (kokku 42) ja haldusasjade apellatsioonikohtud (kokku 8, varsti 9) on jaotatud kodadeks. Nende arv ja spetsialiseerumisvaldkonnad sõltuvad kohtu liikmetest ja kohtu esimehe kehtestatud sisestruktuurist. Kõrgeima halduskohtuna tegutseval riiginõukogul on ainult üks kohtufunktsioonidega osakond, nimelt kohtuvaidluste osakond (Section du contentieux). Muudel osakondadel on haldusfunktsioonid ning need vastutavad kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu nõuandva rolli täitmise eest.
Kohtuvaidluste osakonnal on kümme allüksust, mis on spetsialiseerunud eri liiki vaidlustele. Üldise haldusõiguse valdkonnas tehtavad otsused võetakse vastu kahe sellise allüksuse ühise otsusega (üheksa liiget). Kui tegemist on keerulisema või konfidentsiaalsema juhtumiga, siis selle võib läbi vaadata kohtuvaidluste osakond (mille koosseisus on sellisel juhul allüksuste juhid, kohtuvaidluste osakonna juhataja ja asejuhatajad – 17 liiget) või kohtuvaidluste osakonna üldkogu (Assemblée du contentieux; sellesse kuuluvad kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu allüksuste esimehed ja selle eesistujaks on riiginõukogu aseesimees – 13 liiget).
Halduskohtute liikmeid ei nimetata traditsiooniliselt kohtunikeks (magistrats) Prantsusmaa põhiseaduse tähenduses, sest seda nimetust kannavad ainult üldkohtute liikmed. Halduskohtute liikmete tegevust reguleerivad ametnike suhtes kohaldatavad üldised õigusnormid. Seetõttu ei sisaldanud halduskohtute liikmete suhtes kohaldatavad õigusaktid pikka aega ühtegi erinormi, mis oleks erinenud muud liiki ametnike suhtes kohaldatavatest õigusnormidest. Alates 1980. aastatest on halduskohtute liikmete nimetamise tingimusi siiski edasi arendatud, et tugevdada liikmete sõltumatust.
Konstitutsioonikohus kinnitas oma 22. juuli 1980. aasta otsuses halduskohtute olemasolu ja sõltumatust – asjaolusid, mis kuuluvad nüüd vabariigi õigusaktidega tunnustatud aluspõhimõtete hulka. Halduskohtunikel on seega eristaatus, mis tagab nende sõltumatuse eelkõige sellega, et neid ei saa ametist tagandada.
Lisaks tunnustatakse halduskohtute ja haldusasjade apellatsioonikohtute liikmeid sestsaadik, kui võeti vastu 20. aprilli 2016. aasta seadus nr 2016-483 ametnike käitumise ning õiguste ja kohustuste kohta, nüüd täieõiguslike kohtunikena (magistrats) (halduskohtumenetluse seadustiku (code de justice administrative) artikkel L. 231-1).
Kui üldkohtute kohtunikud moodustavad ühtse struktuuri (corps), siis halduskohtunikud jagunevad kahe struktuuri vahel: ühte kuuluvad kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu liikmed ning teise madalama astme halduskohtute ja haldusasjade apellatsioonikohtute liikmed.
Nende suhtes kohaldatavad õigusnormid sisaldusid pikka aega mitmes õigusaktis, kuid on nüüd koondatud halduskohtumenetluse seadustikku.
Õigusvaldkonna andmebaasid on Prantsusmaal kättesaadavad interneti vahendusel pakutava avaliku teenusena. Veebisait https://www.legifrance.gouv.fr/ sisaldab järgmist:
Jah, andmebaasid on kättesaadavad tasuta.
Sisu lühikirjeldus
JADE andmebaas sisaldab 230 000 otsust, kusjuures igal aastal lisatakse 12 000 otsust, samal ajal kui CONSTITi andmebaas sisaldab 3500 otsust ja igal aastal lisatakse sinna 150 otsust.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Erikohtud on esimese astme kohtutena tegutsevad kaubanduskohtud (trgovački sudovi) ja halduskohtud (upravni sudovi) ning apellatsioonikohtutena tegutsevad Horvaatia Vabariigi kõrgem väärteoasjade kohus (Visoki prekršajni sud Republike Hrvatske), Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske) ja Horvaatia Vabariigi kõrgem halduskohus (Visoki upravni sud Republike Hrvatske).
Nende pädevusvaldkonnad on järgmised.
Horvaatia Vabariigis on üheksa kaubanduskohut (Zagrebi, Spliti, Rijeka, Osijeki, Bjelovari, Varaždini, Zadari, Pazini ja Dubrovniku kaubanduskohus),
kes:
Horvaatia Vabariigi kaubanduskohtud
Halduskohtuid on Horvaatia Vabariigis neli ning need asuvad Zagrebis, Splitis, Rijekas ja Osijekis. Nad:
Horvaatia Vabariigi halduskohtud
Horvaatia Vabariigi kõrgem väärteoasjade kohus
Ulica Augusta Šenoe 30
10 000 Zagreb
Telefon: +385 1 480 75 10
Faks: +385 1 461 12 91
E-posti aadress: predsjednik@vpsrh.pravosudje.hr
http://sudovi.pravosudje.hr/VPSRH/
Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus
Berislavićeva 11
10 000 Zagreb
Telefon: +385 1 489 68 88
Faks: +385 1 487 23 29
Horvaatia Vabariigi kõrgem halduskohus
Frankopanska 16
10 000 Zagreb
Telefon: +385 1 480 78 00
Faks: +385 1 480 79 28
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Selles rubriigis esitatakse teave erikohtute korraldusest Itaalias.
Itaalias mõistetakse õigust Itaalia rahva nimel ning Itaalia põhiseaduse kohaselt alluvad kohtunikud ainult seadusele. Põhiseaduse artikli 102 kohaselt teostavad kohtuvõimu ainult üldkohtud, mis on loodud kohtute korraldust käsitlevate õigusnormide alusel, mis reguleerivad ka nende tegevust: see tähendab, et erakorraliste või erikohtute loomine on keelatud (v.a need, mis on sõnaselgelt ette nähtud). Lubatud on ainult luua üldkohtute juurde erikolleegiume, sh selliseid, milles osalevad asjaomaseid ülesandeid täitma sobivad kodanikud, kes ei kuulu kohtunikkonna hulka. Põhiseadus näeb siiski ette kohtud, mis ei kuulu kohtusüsteemi (ei ole üldkohtud).
Tsiviilasjades (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) jagunevad Itaalia kohtud üldkohtuteks ja halduskohtuteks. Halduskohtud on pädevad kaitsma haldusasjades õigustatud huve ja seaduses sätestatud konkreetsetes valdkondades subjektiivseid õigusi: halduskohtud on esimeses kohtuastmes maakonna halduskohus (Tribunale Amministrativo Regionale – TAR) ning teises kohtuastmes riiginõukogu (Consiglio di Stato). Üldkohtud on pädevad arutama subjektiivseid õigusi puudutavaid asju; halduskohtud on pädevad arutama õigustatud huve puudutavaid asju. Halduskohtumenetluse seadustik (codice di giustizia amministrativa), milles on loetletud ka pädevuse liigid, on kehtestatud seadusandliku dekreediga nr 104/2010 (decreto legislativo n. 104 del 2010). Halduskohtumenetluse seadustik on tasuta kättesaadav prantsuse, inglise ja saksa keeles.
Lisaks on Itaalias kontrollikoda (Corte dei Conti). Kontrollikoja pädevusse kuuluvad avaliku sektori raamatupidamisarvestusega seotud asjad ja muud seadusega ette nähtud küsimused. Raamatupidamisõiguse seadustik (codice di giustizia contabile) on kehtestatud seadusandliku dekreediga nr 174/2016 (decreto legislativo n. 174 del 2016).
Itaalias tegutsevad ka maksukohtud ning nende menetlusnormid on sätestatud seadusandliku dekreediga nr 546/1992 (decreto legislativo n. 546 del 1992). Maksuasjade arutamise pädevus kuulub esimeses kohtuastmes provintsi maksukohtutele (Commissioni Tributarie Provinciali – CTP) ning teises kohtuastmes maakonna maksukohtutele (Commissioni Tributarie Regionali – CTR). Maksukohtute pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud maksudega, sealhulgas maakonna-, provintsi- ja omavalitsusüksusmaksud ning Itaalia riikliku tervishoiuteenistuse (Servizio sanitario nazionale) maksud, maksulisandid ja täiendavad maksud, nendega seotud sanktsioonid ja viivised ning muud lisatasud.
Erikohtute otsuste peale võib alati esitada kassatsioonkaebuse kassatsioonikohtule (Corte Suprema di Cassazione) (põhiseaduse artikkel 111).
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Küprose Vabariigis tegutsevad järgmised erikohtud:
Halduskohtu ainupädevusse kuuluvad esimeses kohtuastmes põhiseaduse artikli 146 alusel esitatud kaebused, mis käsitlevad haldusülesandeid täitva isiku või asutuse otsust, tegevust või tegevusetust. Halduskohus võib tühistada iga täitmisele kuuluva haldusakti, mis on antud volitusi rikkudes või võimu kuritarvitades või on vastuolus seaduse või põhiseadusega. Kui kaebus puudutab maksuküsimusi või rahvusvahelise kaitse menetlust, võib kohus asjaomast otsust või akti või selle osa muuta.
Perekonnakohtu ainupädevusse kuuluvad kohtuasjad, mis on seotud abielulahutuse, laste eestkoste, hooldusõiguse ja varaliste vaidlustega abikaasade vahel, kes on kreeka õigeusu kiriku liikmed.
Kui pooled kuuluvad mõnda muude Küprose usukogukonda (Armeenia, maroniitide, roomakatoliku kiriku liikmed), on eespool nimetatud küsimustes pädev usukogukondade perekonnakohus.
Küproses on kolm perekonnakohut: üks Nikosia ja Kyrenia ringkonna jaoks, üks Limassoli ja Paphose ringkonna jaoks ja üks Larnaca ja Famagusta ringkonna jaoks. Usukogukondade perekonnakohtu tööpiirkond hõlmab kogu Küprost ja see asub Nikosias.
Perekonnakohtus menetleb kohtuasju üks kohtunik, välja arvatud lahutusavalduse korral, mida menetleb kolmest kohtunikust koosnev kolleegium.
Töökohtu ainupädevusse kuuluvad kõik töövaidlused, mis on seotud töösuhte lõpetamisega, nagu hüvitise maksmine lepingu õigusvastase ülesütlemise korral (välja arvatud juhul, kui taotletav summa ületab kahe aasta palga – sellisel juhul on pädev kohus esimese astme kohus), hüvitis töölt etteteatamata vabastamise eest, koondamistasu ja töölepingust tulenevad nõuded, nagu viitlaekumised, puhkusega seotud nõuded, 13. kuupalk või preemiad. Samuti on töökohus pädev lahendama tsiviilasju, mis on seotud emaduse kaitse seadusega (Ο περί Προστασίας της Μητρότητας Νόμος), ebavõrdse kohtlemise ja seksuaalse ahistamisega töökohal ning kindlustuskassade (Ταμεία Πρόνοιας) ja nende liikmete vaheliste vaidlustega.
Töökohus koosneb eesistujast või kohtunikust, kes on vabariigi kohtutalituse liige (Δικαστική Υπηρεσία της Δημοκρατίας), ja kahest kaasistujast, kes nimetatakse tööandjate ja töötajate esindajate soovitusel. Kaasistujatel on ainult nõuandev roll.
Küprose Vabariigis tegutseb praegu kolm töökohut, mis asuvad Nikosias, Limassolis ja Larnacas.
Üüri- ja rendiasjade kohus on pädev lahendama vaidlusi seoses üürile antud kinnisvara valduse taastamise ja õiglase üüri kindlaksmääramisega ning muid võimalikke asjaomaseid vaidlusi.
Iga üüri- ja rendiasjade kohus koosneb eesistujast, kes on kohtunikkonna liige, ja kahest kaasistujast, kelle nimetavad ametisse üürnike ja omanike esindajad. Kaasistujatel on ainult nõuandev roll. Üüri- ja rendiasjade kohus on kahekojaline.
Üksnes rahvusvahelise kaitse halduskohus on pädev lahendama esimeses astmes hagisid, mille on esitanud varjupaigataotleja kooskõlas põhiseaduse artikliga 146, pagulaste seaduse kohaselt tehtud otsuse või selle seaduse kohase tegevuse või tegevusetuse kohta.
Sõjaväekohus on pädev menetlema süütegusid, mille on toime pannud sõjaväelased, rikkudes sõjaväe kriminaalseadustikku (Στρατιωτικός Ποινικός Κώδικας), rahvuskaardi seadust (Ο περί Εθνικής Φρουράς Νόμος), kriminaalseadustikku (Ποινικός Κώδικας) või mõnda muud seadust, sõltumata määratavast karistusest. Erandkorras võib sõjaväekohtu ette tuua ka eraisikuid, kui see on ette nähtud sõjaväe kriminaalseadustiku või mõne muu seadusega.
Kui süüdistataval on vähemalt koloneli auaste, moodustatakse sõjaväekohus samal põhimõttel kui vandekohus.
Kohtu eesistuja on kohtunik, kes on vabariigi kohtutalituse liige. Kohtu koosseisu kuuluvad ka kaks sõjaväelasest kaasistujat, kelle nimetab Kõrgem Kohtunõukogu.
Ametlik õigusandmebaas puudub. Olemas on mitu eraveebisaiti, millest mõne teenused on tasulised, teise omad jälle tasuta.
Andmebaasid sisaldavad teavet kohtuotsuste ja esmase õiguse aktide kohta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel teabelehel antakse ülevaade Läti erikohtutest.
Erikohtud
Läti konstitutsioonikohus (Satversmes tiesa) on Läti Vabariigi põhiseaduse (Latvijas Republikas Satversme, edaspidi „põhiseadus“) järgi sõltumatu kohus, mis analüüsib oma pädevuse piires seda, kas õigusnormid on kooskõlas põhiseadusega, ja arutab muid talle seadusega määratud asju. Konstitutsioonikohus võib kuulutada seadused ja muud õigusaktid või nende osad tühiseks.
Vastavalt konstitutsioonikohtu seaduse (Satversmes tiesas likums) §-le 16 menetleb konstitutsioonikohus asju, mis on seotud järgmiste küsimustega:
Konstitutsioonikohtus on seitse kohtunikku, kes nimetatakse ametisse seimi häälteenamusega, st vähemalt 51 häälega. Kolm kohtunikku nimetatakse ametisse vähemalt kümne seimiliikme ettepanekul, kaks kohtunikku ministrite kabineti ettepanekul ning kaks kohtunikku kõrgeima kohtu (Augstākā tiesa) täiskogu ettepanekul. Kõrgeima kohtu esitatud kandidaadid tuleb valida Läti kohtunike hulgast.
Konstitutsioonikohtul ei ole õigust alustada menetlust omal algatusel; ta menetleb asju ainult seaduses sätestatud isikute esitatud taotluste alusel.
Järgmistel isikutel on õigus taotleda selliste menetluste algatamist, mis puudutavad õigusnormide ja Läti alla kirjutatud või sõlmitud rahvusvaheliste lepingute vastavust põhiseadusele (isegi enne nende lepingute heakskiitmist seimis) või muude normatiivaktide või nende osade vastavust õigusnormide hierarhias kõrgemal seisvatele õigusnormidele või Läti õigusnormide vastavust Läti sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele, mis ei ole vastuolus põhiseadusega:
Järgmistel isikutel on õigus taotleda selliste menetluste algatamist, mis käsitlevad muude seimi, ministrite kabineti, presidendi, seimi esimehe ja peaministri aktide (v.a haldusaktid) vastavust õigusnormidele:
Kohalikel omavalitsustel on õigus taotleda selliste menetluste algatamist, mis puudutavad sellise korralduse vastavust seadusele, millega ministrite kabineti volitusel tegutsev minister on peatanud kohaliku omavalitsuse otsuse täitmise.
Asju, mis puudutavad seaduste ning ministrite kabineti määruste ja muude aktide vastavust põhiseadusele, Läti õigusnormide vastavust Läti sõlmitud rahvusvaheliste lepingutele, mis ei ole vastuolus põhiseadusega, ja Läti alla kirjutatud või sõlmitud rahvusvaheliste lepingute vastavust põhiseadusele (isegi enne nende lepingute heakskiitmist seimis) või muude normatiivaktide või nende osade vastavust põhiseadusele, menetleb konstitutsioonikohtus kohtunike täiskogu. Kõiki muid asju menetleb kolmest kohtunikust koosnev kolleegium, kui konstitutsioonikohus ei otsusta teisiti.
Konstitutsioonikohtu otsus on lõplik ja jõustub väljakuulutamise hetkel. Konstitutsioonikohtu otsus ja selles esitatud vaidlustatud normi tõlgendus on kohustuslikud kõigile riigi ja kohalikele valitsusasutustele (sealhulgas kohtutele) ja ametnikele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Kõik õigusnormid, mis konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt ei ole kooskõlas õigusnormide hierarhias kõrgemal seisvate õigusnormidega, on konstitutsioonikohtu otsuse avaldamise kuupäevast alates kehtetud, kui konstitutsioonikohtu otsuses ei ole sätestatud teisiti. Kui konstitutsioonikohus leiab, et Läti alla kirjutatud või sõlmitud rahvusvaheline leping ei ole kooskõlas põhiseadusega, peab ministrite kabinet võtma viivitamata meetmeid, et lepingut muuta, see kehtetuks tunnistada või selle kohaldamine peatada või see leping tühistada.
Kohtute seaduse (Likums par tiesu varu) alusel loodi asjaomaste tsiviilkohtumenetluse seaduses (Civilprocesa likums) ja kriminaalmenetluse seaduses (Kriminālprocesa likums) osutatud asjade lahendamiseks majanduskohus (Ekonomisko lietu tiesa). See asub Riias ja see on pädev kogu Läti territooriumil.
Tsiviilõiguse alusel on majanduskohus pädev arutama järgmisi asju:
Samal ajal on majanduskohus karistusõiguse alusel pädev arutama järgmisi asju:
Majanduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebusi menetleb Riia regionaalne kohus (Rīgas apgabaltiesa).
Õigusandmebaasid
Konstitutsioonikohtu praktika (otsing)
Jah, juurdepääs on tasuta.
Andmebaas sisaldab Läti Vabariigi konstitutsioonikohtu otsuseid.
Andmebaasi otsinguliides ja otsused on kättesaadavad läti ja inglise keeles.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel lehel esitatakse teavet Leedu erikohtute kohta.
Leedu Vabariigi Põhiseaduskohus (Lietuvos Respublikos Konstitucinis Teismas) tagab põhiseaduse ülimuslikkuse õigussüsteemis. Põhiseaduskohus otsustab põhiseadusliku õiguse küsimusi, arutades, kas parlamendis vastu võetud seadused ja muud õigusaktid on põhiseadusega kooskõlas ja kas presidendi või vabariigi valitsuse vastu võetud õigusaktid järgivad põhiseadust ja varasemaid õigusakte.
Leedus on kuus halduskohut:
Kõrgem Halduskohus (Vyriausiasis administracinis teismas) on seadusega selle pädevusse määratud haldusasjade arutamisel esimene ja lõplik kohtuinstants. Seal arutatakse ringkondlike halduskohtute kohtuotsuste, korralduste ja määruste peale esitatud edasikaebusi, samuti edasikaebusi piirkonnakohtute haldusrikkumiste kohta tehtud otsuste peale.
Kõrgem Halduskohus arutab seaduses sätestatud juhtudel ka avaldusi lõpetatud haldusasjade, sealhulgas haldusrikkumisi käsitlevate asjade taasavamiseks. Kõrgem Halduskohus on kujundanud ühtset kohtupraktikat seaduste ja muude õigusaktide tõlgendamiseks ning kohaldamiseks.
Ringkondlikud halduskohtud on eripädevusega kohtud. Nende ülesandeks on arutada avalike või sisemiste haldusüksuste haldustoimingute või tegevusetuse (kohustuste täitmata jätmise) peale esitatud kaebusi (avaldusi).
Ringkondlikud halduskohtud arutavad avaliku haldusega seotud vaidlusi ja käsitlevad haldusaktide õiguspärasuse küsimusi, maksuvaidlusi jne.
Enne halduskohtusse pöördumist võib riigi haldusasutustes vastuvõetud üksikakte või toiminguid arutada kohtueelse menetluse käigus. Sellisel juhul uurivad vaidlusaluseid küsimusi haldusvaidluste munitsipaalkomisjonid, haldusvaidluste ringkonnakomisjonid ja haldusvaidluste ülemkomisjon (Vyriausioji administracinių ginčų komisija).
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel teabelehel antakse ülevaade Luksemburgi erikohtutest.
Sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon ja kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon
Kõiki sotsiaalkindlustusalaseid vaidlusi, mis on seotud kindlustuskaitse või sotsiaalmaksukohustuse, kindlustusmaksete, haldustrahvide ja hüvitistega, välja arvatud sotsiaalkindlustuse seadustiku (Code des assurances sociales) artiklis 317 sätestatud või sama seadustiku artiklitega 147 ja 148 seotud hüvitised, lahendab sotsiaalkindlustuse lepituskomisjon (Conseil arbitral de la sécurité sociale) ning edasikaebusi samades küsimustes kõrgem sotsiaalkindlustuskomisjon (Conseil supérieur de la sécurité sociale). Sotsiaalkindlustuse lepituskomisjoni lõplike otsuste ja kõrgema sotsiaalkindlustuskomisjoni otsuste peale võib esitada kassatsioonkaebuse.
Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib Luxembourgis asuvasse kõrgeimasse halduskohtusse kaevata edasi esimese astme halduskohtu (Tribunal administratif) otsused, mis on tehtud tühistamiskaebustes ja mis puudutavad halduse üksikakte või üldaktide alusel tehtud otsuseid. Kõrgeim halduskohus lahendab ka apellatsiooni korras ja sisuliselt arutava kohtuna muude halduskohtute poolt eriseaduste alusel neile antud pädevuse alusel tehtud otsuste muutmiseks esitatud kaebusi.
Kõigil advokaatidel, kellel on õigus klienti esindada Luksemburgi Suurhertsogiriigi kohtutes, on õigus klienti esindada ka kõrgeimas halduskohtus; uurimis- ja menetlustoimingute tegemise (esindamine õiguslikes küsimustes) õigus on siiski üksnes advokatuuri nõukogude (conseils des ordres des avocats) poolt igal aastal koostatavasse I nimekirja kantud advokaatidel.
Riiki esindab kõrgeimas halduskohtus valitsusametnik või advokaat.
Luxembourgis asuv esimese astme halduskohus menetleb kaebusi, mis on seotud pädevuse puudumise, võimupiiride ületamise, võimu kuritarvitamisega või seaduse või erahuvide kaitsmiseks mõeldud menetluste rikkumisega, samuti haldusotsuste peale esitatud kaebusi, mille puhul ei ole muud õiguskaitsevahendid õigus- ja haldusnormide kohaselt kättesaadavad, ning mis tahes asutuse antud üldaktide peale esitatud kaebusi. Esimese astme halduskohus on üldjuhul pädev ka lahendama vaidlusi, mis on seotud otsese maksustamise ning kohalike omavalitsuste maksude ja tasudega.
Esimese astme halduskohtu otsuse saab edasi kaevata kõrgeimasse halduskohtusse.
Esimese astme halduskohus arutab esimese astme kohtuna otseste maksudega tegeleva ameti (Administration des contributions directes) direktori otsuste peale esitatud kaebusi, kui asjakohastes õigusnormides on ette nähtud sellise edasikaebamise võimalus.
Konstitutsioonikohus (Cour Constitutionnelle) otsustab, kas seadused (välja arvatud lepingute ratifitseerimise seadused) on kooskõlas põhiseadusega.
Kui üks pool tõstatab üld- või halduskohtus küsimuse mõne seaduse põhiseadusele vastavusest, peab see kohus edastama küsimuse konstitutsioonikohtule, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et a) tõstatatud küsimuse suhtes otsusele jõudmine pole kohtuotsuse tegemiseks vajalik; b) küsimus on täiesti põhjendamatu; c) konstitutsioonikohus on samasisulises küsimuses juba otsuse teinud.
Konstitutsioonikohtu koosseisu kuuluvad kõrgeima kohtu (Cour supérieure de justice) esimees, kõrgema halduskohtu esimees, kaks kassatsioonikohtu kohtunikku ja viis kohtunikku, kelle suurhertsog määrab kõrgeima kohtu ja kõrgema halduskohtu ühisel ettepanekul. Konstitutsioonikohus teeb otsuseid viiest kohtunikust koosneva kolleegiumina.
Vt justiitsministeeriumi veebisaidi kohtuid käsitlev osa.
Jah, andmebaasile pääseb juurde tasuta.
Sisu lühikirjeldus
Vt sotsiaalkindlustuse lepituskomisjoni ja kõrgema sotsiaalkindlustuskomisjoni veebisait.
Vt halduskohtute veebisait.
Vt konstitutsioonikohtu veebisait.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel lehel antakse teavet erikohtute korralduse kohta Ungaris.
Ungari põhiseaduses kirjeldatakse kohtusüsteemi kui mitmetasandilist struktuuri ja nähakse ette erikohtute asutamine spetsiaalsete kohtuasjade menetlemiseks. Haldus- ja töökohtud (közigazgatási és munkaügyi bíróságok) on Ungari kohtusüsteemis erikohtud.
Haldus- ja töökohtud tegutsevad riigis alates 1. jaanuarist 2013. Enne seda täitsid nende ülesandeid töökohtud ja üldkohtud.
Haldus- ja töökohtus, mis on esimese astme kohus, vaadatakse läbi haldusotsuseid või menetletakse töösuhete ja muude sarnaste õigussuhetega seotud kohtuasju, samuti muid kohtuasju, mis kuuluvad seaduse kohaselt haldus- ja töökohtu pädevusse. Teise astme kohtuna tegutseb üldkohus või kohtuliku läbivaatamise juhtumite korral ka Ülemkohus (Kúria).
Põhiseaduskohus (Alkotmánybíróság) on sõltumatu ja kohtusüsteemist eraldiseisev organ.
Põhiseaduskohus on põhiseadust kaitsev kõrgeima tasandi organ asukohaga Budapestis.
Põhiseaduskohtu koosseisus on 15 liiget, kelle on 12 aastaks ametisse valinud Ungari Parlament oma kahe kolmandiku häälteenamusega. Kohtu eesistuja valitakse kohtu liikmete hulgast parlamendi kahe kolmandiku häälteenamusega ning tema mandaat kehtib kuni tema kohtuniku ametiaja lõpuni põhiseaduskohtus. Põhiseaduskohtu liikmetel on keelatud kuuluda parteidesse või harrastada poliitilist tegevust. Põhiseaduskohtu pädevuse, korralduse ja tegevuse eeskirjad on sätestatud baasseadustes. Põhiseaduskohtul on järgmised ülesanded:
Punktides b, c ja e nimetatud ülesandeid täites tühistab põhiseaduskohus sellised õigusaktid ja õigusloomega seotud otsused, mida ta peab põhiseadusega kokkusobimatuks.
Punktis d nimetatud ülesannet täites tühistab põhiseaduskohus sellised kohtuotsused, mida ta peab põhiseadusega kokkusobimatuks.
Punktis f nimetatud ülesannet täites võib põhiseaduskohus tühistada õigusakte ja üldkohaldatavaid otsuseid, mida ta peab kokkusobimatuks rahvusvahelise lepinguga.
Samuti võib põhiseaduskohus kohaldada baasseadustega ettenähtud õiguslikke tagajärgi.
Lisateavet võite leida Ungari Vabariigi Põhiseaduskohtu (Magyar KöztársaságAlkotmánybírósága) veebisaidilt.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Selles osas antakse ülevaade erikohtute korralduse kohta Maltas.
Konstitutsioonikohus | Teine aste Apellatsioonkaebus | See kohus vaatab läbi apellatsioonkaebusi seoses kohtuasjadega, mis käsitlevad väidetavaid inimõiguste rikkumisi, põhiseaduse tõlgendamist ja seaduste õiguspärasust. Samuti on see kohus pädev tegema otsuseid küsimustes, mis on seotud esindajatekoja liikmetega, ning mis tahes asjades, mis on kohtule suunatud seoses esindajatekoja liikmete valimisega. | Kohtu eesistujaks on ülemkohtunik, keda abistavad kaks kohtunikku |
Tsiviilkohtu esimene kolleegium | Esimene aste | Tsiviilkohtu esimene kolleegium menetleb samuti kohtuasju, mis on seotud Malta põhiseadusega tagatud ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud inimõiguste ja põhivabaduste väidetava rikkumisega. | Eesistujaks on kohtunik |
Töökohus | Esimene aste | Kohus vaatab läbi asju, mis käsitlevad töölepingu õigusvastast ülesütlemist ning diskrimineerimist või muud ebaseaduslikku kohtlemist töökohal. | Eesistujaks on esimees |
Üürikomisjon | Esimene aste | Komisjon vaatab läbi asju, mis käsitlevad üürilepingu tingimuste muutmist, sealhulgas üürisumma suurendamist ja üürilepingu lõpetamist. Need asjad peavad olema seotud enne 1. juunit 1995 jõustunud üürilepingutega. | Eesistujaks on magistraat |
Maa-arbitraažikomisjon | Esimene aste | Maa-arbitraažikomisjon vaatab läbi asju, mis käsitlevad sundvõõrandatud maa klassifitseerimist, sundvõõrandamise ametlikku alust ja omanikule makstava hüvitise suurust. | Eesistujaks on magistraat |
Põllumajanduslike rendilepingute kontrollikomisjon | Esimene aste | See komisjon vaatab läbi põllumajanduslike rendilepingutega seotud asju ja omanike nõudeid seoses rendilepingu lõpetamisega. | Eesistujaks on magistraat |
Halduskohus | Esimene aste | See kohus on pädev vaatama läbi haldusakte. | Eesistujaks on kohtunik või magistraat |
Pärandvara jagamise kohus | Esimene aste | See kohus vaatab läbi asju ja teeb otsuseid asjades, mis käsitlevad surnud isiku pärijate ühisomandisse kuuluva vara jagamist. | Eesistujaks on vahekohtunik |
Konkurentsi- ja tarbijavaidluste apellatsioonikohus | Apellatsioonkaebus | See kohus vaatab läbi konkurentsiküsimuste peadirektori ja tarbijaküsimuste peadirektori otsuseid, korraldusi või meetmeid ja menetleb nende peale esitatud apellatsioonkaebusi. Kohtu otsused on lõplikud, välja arvatud erandjuhtudel, mil on lubatud esitada kassatsioonkaebusi. Selliseid kaebusi saab esitada siiski ainult seoses õigusküsimustega. | Eesistujaks on kohtunik ja kaks kaasistujat |
Notariaaltoimingute järelevalve kohus | Esimene aste | See erikohus teostab järelevalvet kõikide notarite, nende arhiivide ja avaliku registri üle. Tal on õigus lähetada oma töötajaid kontrollimise eesmärgil notarite büroodesse ja arhiividesse, samuti avalikku registrisse, ning määrata distsiplinaarkaristusi. Kohtul on õigus teha ka korraldus parandada avalikus registris sisalduvaid vigaseid andmeid. | Kohtu koosseisu kuuluvad järelevalveametnikud (visitors) |
Kohtulik kontroll on protsess, mille raames vaadatakse läbi ministeeriumi, asutuse või ametkonna otsus ning kui tuvastatakse, et otsus on õigusvastane, tunnistatakse see kehtetuks.
Menetluse saab algatada igaüks, kelle suhtes on valitsusasutus teinud otsuse või võtnud meetme, millega rikutakse tema õigusi. Selline pädevus on kohtutele antud Malta seadustekogu 12. peatüki artikliga 469A. Kuid isegi sellise sätte puudumisel võib kohtulikku kontrolli pidada kohtute loomuomaseks pädevuseks tulenevalt võimude lahususe põhimõttest, mida demokraatlikud riigid üldiselt järgivad.
Üldkohtutel, eelkõige tsiviilkohtu esimesel kolleegiumil, on pädevus sellistes küsimustes, millega kaasneb õigus esitada kaebus apellatsioonikohtule.
Halduskohtu seadus jõustus 1. jaanuaril 2009 ning sellega nähti ette halduskohtu loomine. See sõltumatu ja erapooletu kohus vaatab läbi haldusakte, mille on talle läbivaatamiseks saatnud isikud, kelle õigusi on rikutud, ning teeb samuti otsuseid talle edastatud vaidlusküsimustes. Selle eesistujaks on isik, kes töötab või on töötanud Maltas kohtuniku või magistraadina. Kohtu otsuste peale saab esitada kaebusi apellatsioonikohtule.
Kohalikud kohtud on Malta kohtusüsteemi lahutamatu osa. Neid võib vaadelda kohtute käepikendusena ning nad tegelevad selliste õigusrikkumiste lahendamisega, mis ei ole küll rasked, kuid võivad elanikke oluliselt häirida. Kohalike kohtute eesistujaks on kohtuvolinik, kes nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist samal moel nagu kõik teised magistraadid. Sellega tagatakse, et igal kodanikul on võimalus esitada konkreetseid kaebusi, ning kindlustatakse kohtuasja õiglase arutamise aluspõhimõtte järgimine. Kohalikke kohtuid on üheksa ja iga kohtu tööpiirkond hõlmab mitme kohaliku omavalitsuse territooriumit.
Palun vaadake Malta kohta veebilehte „Kohtukorraldus liikmesriikides – Malta”, kus on esitatud üksikasjalik teave asjaomaste andmebaaside kohta ja lingid nendele.
Justiits-, kultuuri- ja kohalike omavalitsuste ministeerium
Kohtuteenused – Kohtuotsuste andmebaas
Kohtuteenused – Kohtumenetlused
Kohtuteenused – Saalide kasutamine
Kohtuteenused – Sundenampakkumised
Kohtuteenused – Tsiviilmenetluses kasutatavad vormid (maltakeelsed)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
See teabeleht sisaldab teavet Madalmaade erikohtute korralduse kohta.
Madalmaade halduskohtud on:
Lisateavet leiab Madalmaade kohtusüsteemi käsitlevalt veebisaidilt.
Teave erikohtute kohta (inglise keeles)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
See teabeleht sisaldab teavet Austrias tsiviil- ja kriminaalasju menetlevate erikohtute kohta.
Põhimõtteliselt menetleb iga üldkohus kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, mis on määratud tema korralduslikule tasandile (esimese astme kohus (Bezirksgericht) või esimese või teise astme kohus).
Suurimates Austria linnades töötavad ka erikohtud:
Tööasjad on peamiselt töösuhetealased tsiviilvaidlused, mis on sätestatud töö- ja sotsiaalkohtute seaduse (Arbeits- und Sozialgerichtsgesetz (ASGG)) §-s 50. Nende suhtes kehtivad eraldi menetlusnormid, mis sarnanevad tsiviilkohtumenetluse normidele, kuid sisaldavad mõningaid täiendavaid erinorme.
Tööasjadega pöördutakse esimeses astmes liidumaa kohtutesse või Viinis Viini töö- ja sotsiaalkohtusse, teises astmes liidumaa kõrgeimatesse kohtutesse (Oberlandsgerichte) ja viimases astmes Austria kõrgeimasse üldkohtusse (Oberster Gerichtshof). Otsuse teeb asjaomase kohtu kolleegium (Senat), mis koosneb ühest või enamast kutselisest kohtunikust (Berufsrichter(in)) ja kahest kohtukaasistujast (Laienrichter(in)), kellest üks esindab tööandjate ja teine töötajate organisatsioone.
Tööasjade apellatsioonimenetlus sarnaneb tsiviilasjade omaga, kuid edasikaebamisele on kehtestatud vähem piiranguid. Näiteks võib Austria kõrgeimale üldkohtule esitada kassatsioonkaebuse (Revision) olenemata vaidluse eseme väärtusest, tingimusel et vaidlusalune õigusküsimus on suure tähtsusega.
Kaubandusasjad on peamiselt kohtualluvuse seaduse (Jurisdiktionsnorm) §-s 51 loetletud tsiviilasjad, kus vähemalt üks pool on ettevõtja. Kui mõningad erandid välja arvata, siis kohaldatakse nende suhtes tavalist tsiviilkohtumenetlust. Kui kaubandusasja arutab esimese või teise astme kohtu kolleegium, osaleb selles ka ettevõtjaid esindav kohtukaasistuja (Austria kõrgeimasse üldkohtusse teda aga ei kaasata).
Konkurentsiasju, mis on sätestatud konkurentsiseaduses (Kartellgesetz), arutab liidumaa kõrgeim kohus Viinis, mis tegutseb esimese astme konkurentsikohtuna (Kartellgericht). See kohus on pädev kogu riigis. Apellatsioonkaebused konkurentsikohtu otsuste peale esitatakse teises ja viimases astmes Austria kõrgeimale üldkohtule, mis tegutseb kõrgema konkurentsikohtuna (Kartellobergericht). Otsuseid teevad kolleegiumid, mis koosnevad mõlemas astmes ühest või enamast kutselisest kohtunikust ja kahest kvalifitseeritud kohtukaasistujast. Austria Majanduskoda (Wirtschaftskammer Österreich) ja mõne erandiga Föderaalne Töötajate ja Teenistujate Koda (Bundeskammer für Arbeiter und Angestellte) valivad kumbki kohtukaasistuja.
Hagita menetlustes (Verfahren außer Streitsachen) lahendavad kohtud teatavaid eraõiguslikke asju (üldiselt kokkulepped, hooldusõiguse küsimused ja muud asjad, mille puhul tavaliselt ei ole kahte vastandlike huvidega poolt). Need asjad on oma eriomasest laadist tulenevalt hõlmatud sellist liiki menetlusega (hagita menetlus).
Valdavat osa sellistest asjadest lahendavad esmalt esimese astme kohtud, teises astmes liidumaa kohtud ja viimases astmes Austria kõrgeim üldkohus. Esimeses astmes arutab asja kohtunik ainuisikuliselt (Einzelrichter(in)) või eriväljaõppega kohtuametnik (Rechtspfleger(in)). Teises ja kolmandas astmes arutavad hagita asju kolmest või viiest kutselisest kohtunikust koosnevad kolleegiumid.
Hagita asjade apellatsioonimenetlus sarnaneb samuti tsiviilasjade omaga. Arvestades menetluse erilist laadi, on edasikaebamisele kehtestatud siiski vähem piiranguid. Teises astmes on piiratud ulatuses lubatud esitada uusi küsimusi, mis lähevad kaugemale avaldaja poolt esimeses astmes esitatud väidetest ja esildistest.
Kuna hagita menetlustes menetletakse palju eri laadi asju, on sageli kehtestatud arvukalt valdkondlikke erinorme.
Austrias töötavad järgmised halduskohtud:
Halduskohtud menetlevad eelkõige haldusasutuste otsuste ja menetluseta haldusaktide peale esitatud kaebusi ning kaebusi selle peale, et haldusasutused ei ole tegutsenud ettenähtud tähtaja jooksul (Säumnisbeschwerden).
Föderaalne maksukohus menetleb kaebusi, mis on seotud riiklike maksude ja lõivudega (mõne erandiga) ning maksualaste kriminaalõigusnormidega, tingimusel et nende küsimustega tegelevad otse föderaalsed maksujärelevalveasutused. Föderaalne halduskohus menetleb peamiselt kaebusi, mis on esitatud föderaalasutuste poolt otsese föderaalhalduse kontekstis tehtud otsuste peale. Muudel juhtudel menetlevad kaebusi tavaliselt liidumaa halduskohtud.
Halduskohtute otsuseid saab teatavatel asjaoludel edasi kaevata Austria kõrgeimasse halduskohtusse. Konstitutsioonikohtusse (Verfassungsgerichtshof) võib pöörduda asjadega, mis hõlmavad põhiseaduse rikkumisi, eelkõige põhiõiguste rikkumisi.
Muud erikohtud
Peale Austria kõrgeima üldkohtu ja Austria kõrgeima halduskohtu on Austria kolmas kõrge kohus konstitutsioonikohus. Nagu kaks teist kõrget kohut, asub ka konstitutsioonikohus Viinis ja on pädev kogu riigis.
Konstitutsioonikohtu peamine ülesanne on kontrollida põhiseaduse järgimist. See hõlmab ka põhiõigusi. Tema ülesandeks on eelkõige kontrollida taotluse korral järgmiste õigus- ja haldusaktide ning kohtuotsuste põhiseaduslikkust:
Kohus võib need aktid ja otsused vajaduse korral tühistada.
Erinevalt muudest kohtutest ei ole konstitutsioonikohtus kutselisi kohtunikke, vaid aukohtunikud (Honoratiorenrichter(innen)). Nad peavad olema silmapaistvad isiksused, kes on juba teinud edukat õigusalast karjääri teistes ülesannetes. Enamik neist töötab osalise tööajaga ja nad võivad jätkata oma eelmiste ametiülesannete täitmist (nt kohtunike või ülikooli õppejõududena, kuid mitte ametnikena – sel juhul peavad nad olema oma ametlike tööülesannete täitmisest vabastatud). Konstitutsioonikohus tuleb kokku üksnes istungite ajaks, mis tavaliselt toimuvad neli korda aastas.
Austria justiitsministeeriumi veebisaidil on esitatud üldteave Austria kohtusüsteemi kohta.
Jah.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Poolas on mitmeid erikohtuid.
Ülemkohus on kõrgeim kohtuvõim. Nimetatud kohus teostab kohtulikku järelevalvet kõikide muude kohtute otsuste üle, tagades õigusaktide tõlgendamise ja kohtupraktika järjepidevuse.
Ülemkohus ei ole üldkohus. Ülemkohus vaatab läbi asju kassatsiooni korras ja muid kohtuotsuste vastu esitatud edasikaebusi; võtab vastu otsuseid, mille eesmärk on muuta selgemaks ebaselged või sellised sätted, mille kohaldamine tekitab erinevusi kohtumõistmisel. Ühtlasi võtab Ülemkohus vastu otsuseid konkreetsetele asjadele viidatud või nendega seotud õiguslike küsimuste suhtes.
Poola Ülemkohus (Sąd Najwyższy) avaldab oma otsuseid koos põhjendustega oma veebisaidil (Poola Ülemkohus), mis on kättesaadav ka inglise keeles.
Poola õigussüsteemis ei loeta konstitutsioonikohut (Trybunał Konstytucyjny) üldkohtuks.
Konstitutsioonikohus otsustab järgmiste asjade üle:
Kõik otsused tehakse koos põhjendustega teatavaks Poola Konstitutsioonikohtu veebisaidil, mis on kättesaadav ka inglise keeles.
Riigikohus (Trybunał Stanu) lahendab asju, mille puhul on riigi kõrgeimatel ametipostidel olevatele (või olnud) isikutele esitatud süüdistus põhiseaduse või muude õigusaktide rikkumises.
Lisateavet on võimalik leida Poola Riigikohtu veebisaidilt.
Halduskohtute süsteem hõlmab Kõrgeimat Halduskohut (Naczelny Sąd Administracyjny) ja piirkondlikke halduskohtuid – üks kohus vojevoodkonna või piirkonna kohta (wojewódzkie sądy administracyjne).
Kõrgeim Halduskohus:
Kõrgeim Halduskohus on alates 1. oktoobrist 2007 avaldanud kõik oma otsused koos põhjendustega. Varasemate otsuste lisamine andmebaasi on veel käimas. Kohtu veebisait on kättesaadav ainult poola keeles.
Kõrgeim Halduskohus (Naczelny Sąd Administracyjny) avaldab oma otsuseid koos põhjendustega oma veebisaidil.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
See teabeleht sisaldab teavet erikohtute korralduse kohta Portugalis.
Esimese astme kohtud on üldjuhul piirkondlikud kohtud (tribunais de comarca). Nende pädevuses on õigusemõistmine kõigis asjades, mis ei kuulu muude kohtute pädevusse. Piirkondlikel kohtutel on nii üldine kui ka eripädevus.
Piirkondlikud kohtud jagunevad eri- või üldise pädevusega kolleegiumideks ning kohalikeks kolleegiumideks. Kolleegiumid on nimetatud nende pädevuse ja asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse järgi.
Luua võib järgmise eripädevusega kolleegiume:
Järgmistel erikohtutel on ulatuslikum territoriaalne pädevus:
Neist kolleegiumidest on eriti tähelepanuväärsed järgmised.
Need kolleegiumid on pädevad:
Nende kolleegiumide pädevusse kuuluvad isikute perekonnaseisu ja perekonnaga seotud küsimustes järgmised asjad:
Lisaks nimetatud pädevusele on neil kolleegiumidel ka kohtutele seadusega antud pädevus seoses inventuuriga kooselu lõpetamise, vara jagamise, abielulahutuse või ilmaliku abielu tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral ning seoses asjakohaste seadustega hõlmatud vara jagamise erijuhtudega.
Alaealiste ja täiskasvanud lastega seotud asjades on kolleegiumid pädevad:
Lisaks nimetatud pädevusele on kolleegiumid pädevad tegema ka järgmist:
Seoses haridusliku eestkoste ja kaitse küsimustega kuulub kõnealuste kohtute pädevusse järgmine:
Töökolleegiumid arutavad tsiviil- ja muude asjade raames küsimusi, mis tulenevad tööandja-töötaja suhetest ning töölepingu sõlmimiseks loodud suhetest, on seotud tööõnnetuste ja kutsehaigustega ning tulenevad seaduse kohaselt töölepingutega võrreldavatest lepingutest ja praktikalepingutest, samuti streigiga seotud tsiviilasju.
Need kolleegiumid on pädevad järgmistes asjades:
Kaubanduskolleegiumide pädevuses on ka otsuste tegemine äriregistri pidajate tehtud korralduste vaidlustamise korral ning registripidajate poolt äriühingute sundlõpetamiseks või likvideerimiseks ellu viidud haldusmenetluste käigus tehtud otsuste vaidlustamise korral.
Nende kolleegiumide pädevusse kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tsiviiltäitemenetlused, välja arvatud need asjad, mis kuuluvad intellektuaalomandikohtu, konkurentsi-, regulatsiooni- ja järelevalveasjade kohtu, merekohtu, perekonna- ja alaealiste asjade kolleegiumide, töökolleegiumide ja kaubanduskolleegiumide pädevusse. Täiteasjade kolleegiumid täidavad ka kriminaalmenetlustes tehtud otsuseid, mida ei tohiks kriminaalmenetluse seaduse kohaselt teha tsiviilkohus.
arutavad asju, mis puudutavad järgmist:
Muu hulgas arutab see kohus küsimusi, mis on seotud mitmete reguleerivate asutuste, nimelt konkurentsiameti (Autoridade da Concorrência), Portugali tsiviillennundusameti (Autoridade Nacional da Aviação Civil), Portugali Panga (Banco de Portugal) ja Portugali väärtpaberiturukomisjoni (Comissão do Mercado de Valores Mobiliários) poolt rikkumisjuhtumite korral tehtud õiguslikult vaidlustatavate otsuste, määruste ja muude meetmete edasikaebamise, läbivaatamise ja täitmisega.
arutavad asju, mis puudutavad järgmist:
See kohus jälgib täitmist ja valvab selle järele ning teeb otsuseid kohtuotsuses kindlaksmääratud karistuse või vabadusekaotusliku meetme muutmise, asendamise ja lõpetamise kohta pärast karistuse määramist. See kohus on pädev tegema järgmist:
See kohus korraldab kriminaaluurimist, teeb otsuseid karistuste kohta ja omab uurimispädevust, kui kuriteod pannakse toime eri apellatsioonikohtute (Tribunais da Relação) tööpiirkondades ning alati kui tegemist on järgmiste kuritegudega:
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
See teabeleht sisaldab teavet Rumeenia erikohtute kohta.
Brașovis asuv alaealiste asjade ja perekonnakohus arutab alaealiste poolt või alaealiste vastu toime pandud süütegusid. Enne selle erikohtu loomist kuulusid sellised kohtuasjad Brașovi üldkohtu pädevusse.
Spetsialiseerunud kohtuid on kolm (endised kaubanduskohtud):
Neis kohtutes arutatakse kohtuasju, mis on seotud ettevõtjatega. Ettevõtjana käsitatakse isikut, kes käitab ettevõtet.
Sõjaväekohtute pädevus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. Igal sõjaväekohtul on sõjaväebaasi staatus.
Sõjaväekohtute hierarhia on järgmine:
Sõjaväekohtus töötavad sõjaväekohtunikud, kohtuametnikud, arhivaarid ja muud töötajad.
Rumeenias on neli sõjaväe üldkohut, mis asuvad:
Esimese astme kohtutena võivad sõjaväe üldkohtud arutada kõiki sõjaväelaste (kuni koloneli auastmeni kaasa arvatud) toime pandud süütegusid ja muid seaduses konkreetselt sätestatud asju.
Bukaresti sõjaväeapellatsioonikohus
Bukaresti sõjaväeapellatsioonikohus menetleb järgmisi asju:
Rumeenias halduskohtuid pole. Haldusasju on pädevad arutama kohtute halduskojad.
Konstitutsioonikohtu koosseisu kuulub üheksa kohtunikku, kes nimetatakse ametisse üheksaks aastaks; kohtunike ametiaega ei saa pikendada ega uuendada. Kolm kohtunikku nimetab ametisse saadikutekoda, kolm senat ja kolm Rumeenia president. Konstitutsioonikohtu kohtunikud valivad salajasel hääletusel konstitutsioonikohtu esimehe, kelle ametiaeg on kolm aastat. Iga kolme aasta tagant vahetatakse välja üks kolmandik konstitutsioonikohtu kohtunikest.
Vastavalt Rumeenia põhiseaduse artiklile 146 on konstitutsioonikohtul järgmised volitused:
Internetis on kättesaadavad järgmised õigusvaldkonna andmebaasid:
Jah, juurdepääs andmebaasile on tasuta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel lehel esitatakse teavet Sloveenia erikohtute korralduse kohta.
Töökohtutel on pädevus teha otsuseid individuaalsetes ja kollektiivsetes töövaidlustes ning sotsiaalkohtul on pädevus sotsiaalvaidlustes vastavalt seaduses sätestatule.
Esimese astme töökohtud ja sotsiaalkohus teevad otsuseid esimeses astmes. Kõrgem töö- ja sotsiaalkohus (Višje delovno in socialno sodišče) teeb otsuseid esimese astme töökohtute ja sotsiaalkohtute otsuste peale esitatud kaebuste kohta. Kõrgema töö- ja sotsiaalkohtu otsuste peale esitatud kaebuste kohta teeb omakorda otsuseid ning kõrgema töö- ja sotsiaalkohtu otsuseid vaatab läbi Sloveenia kõrgeim kohus.
Töökohtul on pädevus teha otsuseid järgmistes individuaalsetes töövaidlustes:
Töökohtul on samuti õigus otsustada, kas kindlustusselts on kaaskostja sellises kahjusid käsitlevas vaidluses, mille lahendamine on töökohtu pädevuses.
Töökohtul on pädevus teha otsuseid järgmistes kollektiivsetes töövaidlustes:
Sotsiaalkohtul on pädevus teha otsuseid järgmistes sotsiaalvaidlustes.
1. Pensionid ja töövõimetuskindlustus:
2. Tervisekindlustus:
3. Töötus- ja töökindlustus:
4. Perepuhkus ja peretoetused:
5. Sotsiaaltoetused:
Sotsiaalkohtul on samuti pädevus teha otsuseid eelmises lõigus viidatud valdkondades järgmistes sotsiaalvaidlustes:
Sotsiaalkohtul on samuti pädevus sotsiaalvaidluste lahendamisel vastavalt seaduses sätestatule.
Sloveenia Vabariigis on järgmised esimese astme kohtud:
Esimese astme kohtud teevad otsuseid tööõiguse küsimustes kohtu asukohas, kui otsustamise kohaks ei ole määratud välisosakonda.
Töö- ja sotsiaalvaidluste korral teeb esimese astme kohus otsuse koosseisus, kuhu kuulub eesistujana tegutsev kohtunik ja liikmetena kaks kohtukaasistujat, kellest üks tuleb valida töötajate või kindlustatud isikute kandidaatide nimekirjast ja teine tööandjate või asutuste kandidaatide nimekirjast.
Kohtunik üksi teeb otsused materiaalõiguslikke nõudeid käsitlevates individuaalsetes töö- ja sotsiaalvaidlustes, kui vaidlusaluse vara väärtus ei ületa 40 000 eurot. Olenemata vaidlusaluse vara väärtusest peab kohtunik tegema otsuse mõnes olulises küsimuses, nt individuaalsed töövaidlused, mis on seotud töölepingu peatamisega, katseajaga, üleajatööga, vaheaegade, puhkeperioodide ja puhkustega ning töölt puudumisega, kohustusega teha tööd eriolukordades, distsiplinaarkaristustega, distsiplinaarmenetluse alustamise tõttu töölt ajutise kõrvaldamisega ja ajutise ümberpaigutamisega; sotsiaalvaidlused, mis on seotud õigusega toetusele, õigusega invaliidsustoetusele füüsilise puude tõttu ja õigusega taastusravile.
Kõrgem töö- ja sotsiaalkohus teeb otsuseid esimese astme töökohtute ja sotsiaalkohtu otsuste peale esitatud kaebuste kohta. Kõrgema töö- ja sotsiaalkohtu otsuste peale esitatud kaebuste kohta teeb otsuseid ning kõrgema töö- ja sotsiaalkohtu otsuseid vaatab läbi Sloveenia kõrgeim kohus (Vrhovno sodišče Republike Slovenije).
Kõrgem töö- ja sotsiaalkohus asub Ljubljanas.
Kõrgem töö- ja sotsiaalkohus teeb otsused kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus.
Sloveenia Vabariigi halduskohtul on pädevus teha otsuseid haldusvaidlustes kooskõlas halduskohtumenetluse seaduses sätestatud viisil ja korras.
Haldusvaidluste raames tagatakse vastavalt seadusele üksikisikute ja organisatsioonide õiguste ja õiguspäraste huvide kaitse riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja avaliku võimu esindajate otsuste ja tegevuse eest.
Haldusvaidluses peab kohus:
Haldusvaidlustes peab esimese astme otsuse tegema Sloveenia Vabariigi halduskohus. Esimese astme kohtus haldusvaidluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse kohta peab otsuse siiski tegema ja tehtud otsuseid läbi vaatama Sloveenia kõrgeim kohus.
Sloveenia Vabariigi Halduskohtu peamaja asub Ljubljanas.
Halduskohus teeb otsuseid peamajas ja järgmistes osakondades:
Halduskohus teeb otsuse kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus, välja arvatud teatavatel seaduses sätestatud juhtudel, mil otsuse teeb üks kohtunik.
Kõrgeimas kohtus teeb otsuse menetluse peatamise kohta üks kohtunik; apellatsioonkaebusi menetleb ja otsuseid vaatab läbi kolmest kohtunikust koosnev koosseis; vaidlustes halduskohtu ja üld- või erikohtu pädevuse üle koosneb kohtu koosseis kolmest kohtunikust; vaidlustes halduskohtu ja kõrgeima kohtu pädevuse üle koosneb kohtu koosseis viiest kohtunikust.
Lisateavet Sloveenia kohtute kohta leiab Sloveenia kõrgeima kohtu ametlikult veebisaidilt.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
See teabeleht sisaldab teavet erikohtute korralduse kohta Slovakkias.
Haldusõigusega seotud asjad kuuluvad peamiselt maakonnakohtute (krajský súd) ja Slovaki Vabariigi kõrgeima kohtu (Najvyšší súd Slovenskej republiky) pädevusse.
Slovaki Vabariigis ei ole eraldi halduskohtuid; selle asemel on halduskohtunikest koosnevad eraldi kolleegiumid.
Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus (Ústavný súd Slovenskej republiky) on sõltumatu kohtuorgan, kelle pädevusse kuulub otsuste tegemine õigusnormide põhiseaduslikkuse asjus.
Konstitutsioonikohtu peamaja asub Košices aadressil Hlavná 110, Košice 042 65, ning sellel on ka harukontor Bratislavas aadressil Župné námestie 12.
Slovaki Vabariigi põhiseaduse kohaselt menetleb konstitutsioonikohus kohtuasju, mis käsitlevad:
Konstitutsioonikohus peab ka:
Konstitutsioonikohus koosneb 13 kohtunikust.
Konstitutsioonikohtu kohtunikud nimetab ametisse Slovaki Vabariigi president Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu ettepaneku alusel 12 aastaks. Rahvusnõukogu peab esitama kohtunikukandidaate kaks korda rohkem kui president neid ametisse nimetab.
Konstitutsioonikohus teeb otsuseid kolmeliikmelise kolleegiumina või täiskogu istungil.
Konstitutsioonikohtu otsused on lõplikud, st konstitutsioonikohtu otsust ei ole võimalik edasi kaevata.
Konstitutsioonikohus võib menetluse algatada ettepaneku alusel, mille on esitanud:
Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohtu veebisait võimaldab vaba juurdepääsu:
Kriminaalasjade erikohus (Špecializovaný trestný súd) loodi 2009. aastal erikohtu õigusjärglasena. Kriminaalasjade erikohus teeb otsuseid kriminaalasjades ja muudes kohtumenetlust puudutavates sätetes kindlaks määratud juhtudel (kriminaalmenetluse seadustik). Kriminaalasjade erikohus on maakonnakohtu staatusega esimese astme kohus. Selle kohtu pädevus ja ülesanded on sätestatud seaduse nr 301/2005 (kriminaalmenetluse seadustik) §-s 14.
Slovaki Vabariigi kriminaalasjade erikohtu kontaktandmed:
Aadress: Suvorovova č. 5/A, P.O.BOX 117, 902 01 Pezinok Tel: +421 33 69 031 14 Faks: +421 33 69 032 72Kriminaalasjade erikohus on pädev arutama asju, mis on seotud järgmiste süütegudega:
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Selles osas antakse teavet Soome erikohtute kohta.
Soomes on olemas erikohtud, mille ülesanded on sätestatud seadustes. Erikohtud on loodud, et lahendada kohtuasju, mille läbivaatamiseks vajalikud eriteadmised üld- või halduskohtutel puuduvad. Erikohtute koosseisu kuuluvad tavaliselt asjaomase valdkonna spetsialistid. Erikohtud on:
Töökohus menetleb ja lahendab vaidlusi, mis on seotud töölepingu seaduse, riigiteenistuja lepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse teenistuja lepingu seaduse ja evangeelse luterliku kiriku teenistuses olevate avalike teenistujate lepinguid käsitleva seaduse tõlgendamisega. Töökohus arutab ka riigiteenistujate lepingute ja töötajate kollektiivlepingutega seotud vaidlusi.
Kaubanduskohus on erikohus, kes menetleb konkurentsi- ja järelevalveasju, tööstusomandi ja autoriõiguse asju ning kaubandusõigusega seotud asju.
Kindlustuskohus on sotsiaalhoolekandeküsimustega seotud asju arutav erikohus. Kindlustuskohus lahendab muu hulgas asju, mis on seotud isiku õigusega tööpensionile, rahvapensionile ja töötushüvitisele ning õigusega hüvitisele tööõnnetuse, kutsehaiguse või kuriteokahju korral või sõjaväelase invaliidistumise või temaga juhtunud õnnetusega seotud kohtuasju.
Riigi erikohus on erikohus, mis menetleb Soome valitsuse liikmete, ülemkohtu ja kõrgema halduskohtu kohtunike ning teatavate kõrgemate ametnike õigusvastase ametialase käitumise peale esitatud süüdistusi. Riigi erikohus tuleb kokku üksnes vajaduse korral.
Soome kohtute veebisait sisaldab teavet Soome kohtusüsteemi kohta. See on ühtne portaal, kus on esitatud teave kohtute, prokuröride, täitevasutuste ja õigusabi kohta.
Veebisaidil on näiteks olemas apellatsiooni- ja halduskohtute hiljutine kohtupraktika ning lingid kõigi kohtute veebisaitidele.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Siin antakse teavet Rootsi erikohtute korralduse kohta.
Teatavat liiki kohtuasjade menetlemiseks on loodud mõned erikohtud.
Maa- ja keskkonnakohtud (mark- och miljödomstolar) menetlevad selliseid juhtumeid, mis on seotud veetööde lubade ja keskkonnaohtliku tegevusega, tervisekaitseküsimustega, looduskaitsega, jäätmete kogumisega, saastatud piirkondade ja ohtlike jäätmetega, keskkonnaga seotud kahjude ja hüvitamisküsimustega, ehitus-, lammutus- ja maakasutusloa küsimustega planeerimis- ja ehitusseaduse alusel, maa rendile andmisega, planeerimisküsimustes esitatud apellatsioonidega, maa kruntideks jagamisega, tehnorajatiste servituutidega ja sundvõõrandamisega. On olemas viis maa- ja keskkonnakohut, mis tegutsevad erikohtuna esimese astme kohtute juures Nackas, Vänersborgis, Växjös, Umeås ja Östersundis. Maa- ja keskkonnakohtute otsuste peale saab esitada apellatsiooni maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtule (Mark- och miljööverdomstolen), mis tegutseb Svea apellatsioonikohtu (Svea hovrätt) juures. Maa- ja keskkonnakohtus algatatud kohtuasjas, mida on apellatsiooni korras arutatud maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtus, võib esitada kassatsioonkaebuse Rootsi kõrgeimale kohtule (Högsta domstolen).
Merekohtud (sjörättsdomstolar) käsitlevad Rootsi mereseadustiku (1994:1009) kohaseid juhtumeid. Merekohtuid on kokku seitse ning need tegutsevad Luleås, Sundsvallis, Stockholmis, Kalmaris, Malmös, Göteborgis ja Värmlandis asuvate esimese astme kohtute juures.
Sisserändekohtud (migrationsdomstolarna) vaatavad läbi Rootsi migratsiooniameti otsuseid, mis käsitlevad välismaalaste ja kodakondsusega seotud küsimusi Sisserändekohtud on erikohtud, mis tegutsevad Malmös, Göteborgis, Stockholmis ja Luleås asuvate halduskohtute juures. Sisserändekohtute otsuste peale võib apellatsiooni esitada kõrgemale sisserändekohtule (Migrationsöverdomstolen), mis tegutseb Stockholmi halduskohtu juures.
Renti (hyresrätt), üürniku-omaniku vahelisi suhteid (bostadsrätt) ja rendile andmist (arrende) käsitlevaid teatavat tüüpi vaidlusi käsitlevad piirkondlikud üüri- ja rendiasjade komisjonid (hyres- och arrendenämnder). Tegemist on kohtulaadsete organitega, mille pädevus sarnaneb kohtute pädevusele.
Rootsis ei ole põhiseaduskohut ega sellega sarnast kohut.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel lehel esitatakse teave Inglismaa ja Walesi teatavate erikohtute kohta.
2007. aasta kohtute ja täitemenetluse seadusega (Tribunals, Courts and Enforcement Act 2007) loodi enamikku kohtuid (tribunals) puudutav kohtute ühtne struktuur, milles kohtud on jagatud esimese astme kohtuks (First-tier Tribunal) ja kõrgemaks kohtuks (Upper Tribunal). Need mõlemad jagunevad teemade järgi kolleegiumideks (chambers), kuhu on koondatud sarnased pädevused. Üksikasjaliku teabe nende kohtute kohta leiab kuningliku kohtuameti veebisaidilt Her Majesty's Courts and Tribunals service.
Esimese astme kohus on üldise pädevusega kohus. Tema põhiülesanne on arutada valitsuse otsuste peale esitatud kaebusi tema pädevusse kuuluvates valdkondades. Mõnel juhul hõlmab tema pädevus kogu Ühendkuningriiki. Esimese astme kohtus on seitse kolleegiumi:
Kõrgem kohus
Kõrgem kohus lahendab peamiselt, kuid mitte üksnes esimese astme kohtu otsuste peale esitatud kaebusi. See on kõrgem kohtuinstants ja teatavatel asjaoludel pädev tegelema ka kohtuliku kontrolli juhtumitega.
Kõrgem kohus koosneb järgmistest kolleegiumidest:
Neil kohtutel on eksperditeadmised kaebuse esemeks olevas valdkonnas. Kohtunikud on oma pädevusse kuuluva õigusvaldkonna eksperdid ja liikmetel väljastpoolt õigusvalda on kas omas valdkonnas kutsealane kvalifikatsioon või on nad selle omandanud kogemuste teel. Eri liiki kaebusi menetlevate kolleegiumide koosseisud varieeruvad olenevalt kaebuse esemest.
Töökohus (Employment Tribunal) ja töövaidluste apellatsioonikohus (Employment Appeal Tribunal) ei kuulu ühtsesse kohtustruktuuri, kuid kuninglik kohtuamet toetab neid. Need kohtud täidavad haldusülesandeid, et töökohtule esitatud nõuded ja töövaidluste apellatsioonikohtule esitatud kaebused oleks võimalik lahendada.
Inglismaal ja Walesis hõlmab halduskohtu töö haldusõiguse alast pädevust kogu Inglismaal ja Walesis, samuti pädevust teha järelevalvet madalama astme kohtute töö üle.
Erikohtud
Inglismaal ja Walesis on mitu erikohut:
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Selle lehel antakse teavet kohtute kohta, millele Põhja-Iirimaa kohtuteenistus pakub haldustuge.
Justiitsministeerium vastutab mitme Põhja-Iirimaa kohtu haldamise eest. Praktikas täidab seda ülesannet Põhja-Iirimaa kohtuteenistus (Northern Ireland Courts and Tribunals Service (NICTS)), mis on justiitsministeeriumi rakendusamet.
Ministeerium vastutab ametlikult järgmiste kohtute eest:
Samuti võttis ministeerium aprillis 2010 vastutuse apellatsiooniteenistuse ja rentide hindamise kogu eest, mida mõlemat hallatakse omavalitsuste ministeeriumiga sõlmitud teenustaseme kokkuleppe alusel. Kavade kohaselt antakse vastutus nende organite eest ministeeriumile seadusega üle kohtureformi programmi osana.
Kohtuteenistus pakub teenustaseme kokkuleppe alusel haldustuge ka kogu Ühendkuningriigis pädevatele kohtutele, millel on haru Põhja-Iirimaal. Nende hulka kuuluvad maksuasjade koda, varjupaiga- ja sisserändeasjade koda, Ühendkuningriigi esimese astme kohtu üldkoja (General Regulatory Chamber of the First-tier Tribunal) teabeõiguste jurisdiktsioon ning kõrgema astme kohtu halduskaebuste koda (Administrative Appeals Chamber of the Upper Tribunal).
Lisateavet Põhja-Iirimaa kohtuteenistuse hallatavate kohtute tegevuse kohta koos nende kontaktandmetega leiate Põhja-Iirimaa kohtuteenistuse veebisaidilt.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Sellel leheküljel kirjeldatakse teatavaid Šotimaa erikohtuid.
2007. aasta kohtute ja täitemenetluse seadusega (Tribunals, Courts and Enforcement Act 2007) loodi enamiku Ühendkuningriigi valitsusele alluvate kohtute (tribunals) jaoks ühtne struktuur, milles kohtud on jagatud esimese astme kohtuks (First-tier Tribunal) ja kõrgemaks kohtuks (Upper Tribunal). Need mõlemad jagunevad teemade järgi kolleegiumideks (chambers), kuhu on koondatud sarnased pädevused. Üksikasjaliku teabe nende kohtute kohta leiab kuningliku kohtuameti (Her Majesty’s Courts and Tribunals Service) veebisaidilt.
2014. aasta kohtute (Šotimaa) seadusega (Tribunals (Scotland) Act 2014) loodi Šotimaal üks esimese astme kohus (First-tier Tribunal) ja üks kõrgem kohus (Upper Tribunal). Esimesed kohtud läksid uude struktuuri üle 1. detsembril 2016.
2016. aasta Šotimaa seaduse (Scotland Act 2016) paragrahvi 39 kohaselt delegeeritakse mitme reserveeritud pädevusega kohtu juhtimine ja haldamine Šotimaale.
First-tier Tribunal on üldise pädevusega esimese astme kohus, mille põhiülesanne on lahendada valitsuse otsuste peale esitatud kaebusi tema pädevusse kuuluvates valdkondades. Mõnel juhul hõlmab selle kohtu pädevus kogu Ühendkuningriiki, sealhulgas Šotimaad. Esimese astme kohtus on praegu seitse kolleegiumi:
Ühendkuningriigi Upper Tribunal on kõrgem kohus, kes menetleb peamiselt, kuid mitte üksnes esimese astme kohtu otsuste peale esitatud kaebusi. See on kõrgem kohtuinstants ja teatavatel asjaoludel pädev tegelema ka kohtuliku kontrolli juhtumitega.
Ühendkuningriigi Upper Tribunal koosneb järgmistest kolleegiumidest:
Neil kohtutel on eksperditeadmised kaebuse esemeks olevas valdkonnas. Kohtunikud on oma pädevusse kuuluva õigusvaldkonna eksperdid ja liikmetel väljastpoolt õigusvalda on kas omas valdkonnas kutsealane kvalifikatsioon või on nad selle omandanud kogemuste teel. Eri liiki kaebusi menetlevate kolleegiumide koosseisud varieeruvad olenevalt kaebuse esemest.
Töökohus (Employment Tribunal) ja töövaidluste apellatsioonikohus (Employment Appeal Tribunal) ei kuulu ühtsesse kohtustruktuuri, kuid kuninglik kohtuamet toetab neid. Need kohtud täidavad haldusülesandeid, et töökohtule esitatud nõuded ja töövaidluste apellatsioonikohtule esitatud kaebused oleks võimalik lahendada. Šotimaal on eraldi töövaidluste apellatsioonikohus.
Šotimaal on mitu sellist kohut. Enamikku neist kohtutest juhib eraldi esimees või eesistuja ja igal neist on erinev täitepädevus. Pädevusvaldkonnad ulatuvad parkimistrahvide peale esitatud kaebustest kuni raske vaimse häirega patsientide sundravi ja kinnipidamiseni.
Nende Šotimaa kohtute otsuste peale esitatud kaebusi menetlevad Šotimaa tsiviilkohtud ning neid võivad lahendada esimese astme kohus (Sheriff Court) ja kõrge tsiviilkohus (Court of Session).
2014. aasta kohtute (Šotimaa) seadusega (Tribunals (Scotland) Act 2014) on kehtestatud lihtsustatud kaheastmeline Šotimaa kohtute struktuur. Sarnaselt eespool kirjeldatud Ühendkuningriigi mudeliga juhib uusi struktuure Šotimaa kõrgeim kohtunik (Lord President). Kõrgeim kohtunik on delegeerinud osa ülesannetest Šotimaa kohtute esinaiseks (President of Scottish Tribunals) määratud leedi Smithile. Kõrgem kohus (Upper Tribunal) vastutab enamiku esimeses kohtuastmes tehtud otsuste peale esitatud kaebuste lahendamise eest, mistõttu muudelt kohtutelt on see pädevus ära võetud. Esimese astme kohut (First-tier Tribunal) ja kõrgemat kohut (Upper Tribunal) haldab Šotimaa kohtuamet (Scottish Courts and Tribunals Service). Kohtud (Tribunals) lähevad Šotimaa kohtute (Scottish Tribunals) süsteemi üle järk-järgult ja esimene üleminek toimus 2016. aasta detsembris.
Üldiselt on nende Ühendkuningriigi ja Šotimaa kohtute menetlus vähem ametlik kui muudes kohtutes. Sellistesse kohtutesse võivad kuuluda spetsialistid ja eksperdid ka väljastpoolt õigusvaldkonda, näiteks arstid ja teised kohtuvälised isikud, ehkki eesistuja on peaaegu alati õigusharidusega.
Haldusõiguse küsimusi (kohtulik kontroll) arutab Šotimaal kõrge tsiviilkohus (Court of Session). Lisateabe nende Šotimaa kohtute kohta leiab Šotimaa kohtute veebisaidilt.
Kui Šotimaal kerkib tsiviil- või kriminaalasjas üles Ühendkuningriigi detsentraliseerimiskokkulepetest tulenev põhiseaduslik küsimus (nt inimõiguste küsimused), võib asja edasi anda Ühendkuningriigi kõrgeimale kohtule (Supreme Court of the United Kingdom).
Isikukahjukohus
Isikukahjukohus (Sheriff Personal Injury Court) loodi 22. septembril 2015 isikukahjuasjade alaste eksperditeadmiste riikliku keskusena. Sellesse kohtusse võib isikukahjuasjadega pöörduda juhul, kui nõutav summa on üle 5000 naelsterlingi. Isikud võivad mis tahes suurusega isikukahjunõude esitada ka kohalikku esimese astme kohtusse (Sheriff Court). Töökohal tekkinud isikukahju juhtumite suhtes kehtivad järgmised erisätted: kui nõude suurus on üle 1000 naelsterlingi, võib pöörduda otse isikukahjukohtusse; kui nõude suurus on alla 1000 naelsterlingi, võib asja sellele kohtule edasi anda, kui kohalik esimese astme kohus leiab, et see on piisavalt oluline või keeruline. Alates 22. septembrist 2015 ei saa kõrge tsiviilkohus enam menetleda isikukahjuhagisid, mille hind on alla 100 000 naelsterlingi.
Muud kohtud
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.