Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje sloveeni keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Liikmesriikide erikohtud

Sloveenia

Lisateavet Sloveenia kohtute kohta leiab Sloveenia Vabariigi Ülemkohtu ametlikult veebisaidilt. Na tej strani so navedene informacije o organizaciji specializiranih sodišč v Sloveniji.

Sisu koostaja:
Sloveenia
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Töökohtud ja esimese astme sotsiaalkohus (Delovna sodišča in socialno sodišče prve stopnje)

V skladu z določbami zakonodaje so delovna sodišča pristojna za odločanje v individualnih in kolektivnih delovnih sporih, socialna sodišča pa v socialnih sporih.

Töökohtud ja esimese astme sotsiaalkohus teevad otsuseid esimeses astmes. Kõrgem Töö- ja Sotsiaalkohus (Višje delovno in socialno sodišče) teeb otsuseid töökohtute ja esimese astme sotsiaalkohtute otsuste peale esitatud kaebuste kohta. Kõrgema Töö- ja Sotsiaalkohtu otsuste peale esitatud kaebuste kohta teeb omakorda otsuseid ning Kõrgema Töö- ja Sotsiaalkohtu otsuseid vaatab läbi Sloveenia Vabariigi Ülemkohus.

Delovno sodišče je pristojno za odločanje v naslednjih individualnih delovnih sporih:

  • o sklenitvi, obstoju, trajanju in prenehanju delovnega razmerja,
  • vaidlused, mis käsitlevad töötajate ja tööandjate või nende õigusjärglaste vahelisi töösuhtest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust;
  • o pravicah in obveznostih iz razmerij med delavcem in uporabnikom, h kateremu je delavec napoten na delo na podlagi dogovora med delodajalcem in uporabnikom,
  • tööandjate ja kandidaatide vahelised vaidlused, mis on seotud värbamismenetlusega;
  • o pravicah in obveznostih iz industrijske lastnine, ki nastanejo med delavcem in delodajalcem na podlagi delovnega razmerja,
  • vaidlused, mis käsitlevad alla 15-aastaste laste, praktikantide, õpilaste ja üliõpilaste tööd;
  • o kadrovskih štipendijah med delodajalci in dijaki ali študenti,
  • o volonterskem opravljanju pripravništva,
  • za katere tako določa zakon.

Töökohtul on samuti õigus otsustada, kas kindlustusselts on kaaskostja sellises kahjusid käsitlevas vaidluses, mille lahendamine on töökohtu pädevuses.

Če je tožnik delavec, je za odločanje pristojno poleg sodišča, ki je splošno krajevno pristojno za toženca, tudi sodišče, na območju katerega se delo opravlja, se je opravljalo ali bi se moralo opravljati, ter sodišče, na območju katerega je bilo sklenjeno delovno razmerje.

Delovno sodišče je pristojno za odločanje v naslednjih kolektivnih delovnih sporih:

  • o veljavnosti kolektivne pogodbe in njenem izvrševanju med strankami kolektivne pogodbe ali med strankami kolektivne pogodbe in drugimi osebami,
  • o pristojnosti za kolektivno pogajanje,
  • o skladnosti kolektivnih pogodb z zakonom, medsebojni skladnosti kolektivnih pogodb ter skladnosti splošnih pravnih aktov delodajalca z zakonom in s kolektivnimi pogodbami,
  • o zakonitosti stavke in drugih industrijskih akcij,
  • o sodelovanju delavcev pri upravljanju,
  • o pristojnostih sindikata v zvezi z delovnimi razmerji,
  • v zvezi z določitvijo reprezentativnosti sindikata,
  • za katere tako določa zakon.

Kollektiivsetes töövaidlustes, mille üks pool on tööandja, teeb otsuse kohus, kelle üldisesse tööpiirkonda tööandja kuulub.

Socialno sodišče je pristojno za odločanje v naslednjih socialnih sporih:

1. na področju pokojninskega in invalidskega zavarovanja:

  • o pravici do obveznega pokojninskega in invalidskega zavarovanja ter pravicah, ki iz njega izhajajo,
  • o pravici do obveznega dodatnega pokojninskega zavarovanja in pravicah, ki iz njega izhajajo,
  • o plačevanju prispevkov za obvezno pokojninsko in invalidsko zavarovanje ter obvezno dodatno pokojninsko zavarovanje,
  • vaidlused, mis käsitlevad nende ametikohtade kindlaksmääramist või tühistamist, mille puhul täiendav pensionikindlustus on kohustuslik;
  • vaidlused, mis käsitlevad vabatahtlikku liitumist kohustusliku pensioni- ja töövõimetuskindlustusega ning vastavate kindlustusmaksete tegemist;
  • vaidlused, mis käsitlevad pensionikindlustusstaaži tunnustamist ja täiendavate pensioniaastate ostmist;
  • o pravici do državne pokojnine,
  • vaidlused, mis on seotud sotsiaalkindlustusdokumentidega.

2. na področju zdravstvenega zavarovanja:

  • o pravici do obveznega zdravstvenega zavarovanja in pravicah, ki iz njega izhajajo, ter plačevanju prispevkov za to zavarovanje;

3. na področju zavarovanja za primer brezposelnosti in zaposlovanja:

  • o pravici do obveznega zavarovanja za primer brezposelnosti in pravicah, ki iz njega izhajajo, ter plačevanju prispevkov za to zavarovanje,
  • o prostovoljni vključitvi v obvezno zavarovanje za primer brezposelnosti in plačevanju prispevkov za to zavarovanje,
  • o štipendiji, pri podeljevanju katere je odločilen premoženjski cenzus, in štipendiji za nadarjene,
  • o posojilu za študij na podlagi jamstev in subvencioniranja obrestne mere, pri dodeljevanju katerega je odločilen premoženjski cenzus;

4. na področju starševskega varstva in družinskih prejemkov:

  • o pravici do zavarovanja za starševsko varstvo in pravicah, ki iz njega izhajajo, ter plačevanju prispevkov za to zavarovanje,
  • o pravici do družinskih prejemkov;

5. na področju socialnih prejemkov:

  • o socialno varstvenih dajatvah,
  • o pravici do socialnih prejemkov iz različnih naslovov, če je njihov namen reševati socialno varnost upravičenca in če je za priznanje pravice do takega prejemka odločilen premoženjski cenzus.

Sotsiaalkohtul on samuti pädevus teha otsuseid eelmises lõigus viidatud valdkondades järgmistes sotsiaalvaidlustes:

  • o povrnitvi neupravičeno pridobljenih sredstev,
  • o povrnitvi škode, ki jo je uradni državni organ ali nosilec javnih pooblastil povzročil zavarovancu ali upravičencu do socialnega varstva, ali škode, ki jo je zavarovanec povzročil zavodu v zvezi z zavarovalnim razmerjem ali v zvezi z uveljavljanjem pravic iz socialnega varstva.

Socialno sodišče je pristojno tudi za odločanje v socialnih sporih, za katere tako določa zakon.

V Republiki Sloveniji so naslednja delovna in socialno sodišče prve stopnje:

  • Celje Töökohus, asukoht Celje, tööpiirkond Celje maakond;
  • Koperi Töökohus, asukoht Koper, tööpiirkond Koperi ja Nova Gorica maakond;
  • Ljubljana Töö- ja Sotsiaalkohus, asukoht Ljubljana, tööpiirkond otsuste tegemisel töövaidlustes Kranj, Krško, Ljubljana ja Novo mesto maakond ning sotsiaalvaidlustes Sloveenia Vabariigi territoorium;
  • Maribori Töökohus, asukoht Maribor, tööpiirkond Maribori, Murska Sobota, Ptuj ja Slovenj Gradeci maakond.

Sodišča prve stopnje odločajo v delovnih sporih na sedežu sodišča, razen če je določeno, da odločajo na zunanjih oddelkih.

Töö- ja sotsiaalvaidluste korral teeb esimese astme kohus otsuse koosseisus, kuhu kuulub eesistujana tegutsev kohtunik ja liikmetena kaks kohtukaasistujat, kellest üks tuleb valida töötajate või kindlustatud isikute kandidaatide nimekirjast ja teine tööandjate või asutuste kandidaatide nimekirjast.

Kohtunik üksi teeb otsused materiaalõiguslikke nõudeid käsitlevates individuaalsetes töö- ja sotsiaalvaidlustes, kui vaidlusaluse vara väärtus ei ületa tsiviilkohtumenetlust reguleerivas õigusaktis kindlaksmääratud summat, mida on lubatud uuesti läbi vaadata. Olenemata vaidlusaluse vara väärtusest peab kohtunik tegema otsuse mõnes olulises küsimuses, nt individuaalsed töövaidlused, mis on seotud töölepingu peatamisega, katseajaga, üleajatööga, vaheaegade, puhkeperioodide ja puhkustega ning töölt puudumisega, kohustusega teha tööd eriolukordades, distsiplinaarkaristustega, distsiplinaarmenetluse alustamise tõttu töölt ajutise kõrvaldamisega ja ajutise ümberpaigutamisega; sotsiaalvaidlused, mis on seotud õigusega osaleja toetusele, õigusega invaliidsustoetusele füüsilise puude tõttu ja õigusega taastusravile.

Kõrgem Töö- ja Sotsiaalkohus (Višje delovno in socialno sodišče)

V skladu z določbami zakonodaje so delovna sodišča pristojna za odločanje v individualnih in kolektivnih delovnih sporih, socialna sodišča pa za odločanje v socialnih sporih.

Kõrgem Töö- ja Sotsiaalkohus teeb otsuseid töökohtute ja esimese astme sotsiaalkohtu otsuste peale esitatud kaebuste kohta. Kõrgema Töö- ja Sotsiaalkohtu otsuste peale esitatud kaebuste kohta teeb otsuseid ning Kõrgema Töö- ja Sotsiaalkohtu otsuseid vaatab läbi Sloveenia Vabariigi Ülemkohus.

Kõrgem Töö- ja Sotsiaalkohus asub Ljubljanas.

Višje delovno in socialno sodišče odloča v senatu treh sodnikov.

Upravno sodišče Republike Slovenije

Sloveenia Vabariigi Halduskohtul on pädevus teha otsuseid haldusvaidlustes kooskõlas haldusvaidluste seaduses sätestatud meetodite ja menetlustega.

Haldusvaidluste raames tagatakse vastavalt seadusele üksikisikute ja organisatsioonide õiguste ja õiguspäraste huvide kaitse riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja avaliku võimu esindajate otsuste ja tegevuse eest.

V upravnem sporu sodišče:

  • peab kohus tegema otsuse hageja õiguslikku seisundit mõjutavate lõplike haldusaktide õiguspärasuse kohta;
  • peab kohus lahendama vaidlusi, mis käsitlevad üksikisiku inimõigusi ja põhivabadusi rikkuvate tegude ja tegevuste õiguspärasust, välja arvatud siis, kui on tagatud igakülgne menetlus teistsuguses vormis;
  • odloča o zakonitosti aktov državnih organov, organov lokalnih skupnosti in nosilcev javnih pooblastil, ki so izdani v obliki predpisa, kadar urejajo posamična razmerja.

Haldusvaidlustes peab esimese astme otsuse tegema Sloveenia Vabariigi Halduskohus. O pritožbi in reviziji zoper odločbo prve stopnje v upravnem sporu odloča Vrhovno sodišče Republike Slovenije.

Sloveenia Vabariigi Halduskohtu peamaja asub Ljubljanas.

Upravno sodišče sodi nasedežu in na naslednjih zunanjih oddelkih:

  • Celje osakond, mis tegutseb Celje kõrgema kohtu tööpiirkonnas;
  • Nova Gorica osakond, mis tegutseb Koperi kõrgema kohtu tööpiirkonnas;
  • Maribori osakond, mis tegutseb Maribori kõrgema kohtu tööpiirkonnas.

Pri odločitvi o tem, na katerem zunanjem oddelku bo potekalo sojenje, se upošteva prebivališče ali sedež tožnika.

Če tožnik nima prebivališča ali sedeža v Republiki Sloveniji, sodi upravno sodišče na zunanjem oddelku glede na kraj izdaje upravnega akta, ki se izpodbija s tožbo.

Halduskohus teeb otsuse kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus, välja arvatud teatavatel seaduses sätestatud juhtudel, mil otsuse teeb üks kohtunik.

Ülemkohus menetleb halduskohtu otsuste peale tehtud kaebusi ja vaatab halduskohtu otsuseid läbi kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus; pädevust käsitlevate vaidluste korral teeb ülemkohus seda kolmest või viiest kohtunikust koosnevas koosseisus.

Pravne zbirke podatkov

Lisateavet Sloveenia kohtute kohta leiab Sloveenia Vabariigi Ülemkohtu ametlikult veebisaidilt.

Sorodne povezave

Sodni organi

Viimati uuendatud: 02/11/2016

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta