Liikmesriikide erikohtud

Slovakkia

See teabeleht sisaldab teavet erikohtute korralduse kohta Slovakkias.

Sisu koostaja:
Slovakkia

Halduskohtud

Haldusõigusega seotud asjad kuuluvad peamiselt maakonnakohtute (krajský súd) ja Slovaki Vabariigi kõrgeima kohtu (Najvyšší súd Slovenskej republiky) pädevusse.

Slovaki Vabariigis ei ole eraldi halduskohtuid; selle asemel on halduskohtunikest koosnevad eraldi kolleegiumid.

Erikohtud

Konstitutsioonikohus

Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus (Ústavný súd Slovenskej republiky) on sõltumatu kohtuorgan, kelle pädevusse kuulub otsuste tegemine õigusnormide põhiseaduslikkuse asjus.

Konstitutsioonikohtu peamaja asub Košices aadressil Hlavná 110, Košice 042 65, ning sellel on ka harukontor Bratislavas aadressil Župné námestie 12.

Pädevus

Slovaki Vabariigi põhiseaduse kohaselt menetleb konstitutsioonikohus kohtuasju, mis käsitlevad:

  • seaduste vastavust põhiseadusele, põhiseaduslikele aktidele ja rahvusvahelistele lepingutele, mille Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (parlament) on heaks kiitnud, ratifitseerinud ja välja kuulutanud seaduses sätestatud viisil;
  • valitsuse määruste ning ministrite ja muude keskvalitsusorganite üldkohaldatavate õigusnormide vastavust põhiseadusele, põhiseaduslikele aktidele ja rahvusvahelistele lepingutele, mille Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu on heaks kiitnud, ratifitseerinud ja välja kuulutanud seaduses sätestatud viisil;
  • üldkohaldatavate määruste vastavust põhiseadusele (artikkel 68), põhiseaduslikele aktidele ja rahvusvahelistele lepingutele, mille Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu on heaks kiitnud, ratifitseerinud ja välja kuulutanud seaduses sätestatud viisil, ning seadustele, välja arvatud juhul, kui otsuse peab tegema mõni muu kohus;
  • kohalike valitsusorganite üldkohaldatavate õigusnormide ja kohalike omavalitsuste organite üldkohaldatavate määruste (vastavalt artikli 71 lõikele 2) vastavust põhiseadusele, põhiseaduslikele aktidele ja rahvusvahelistele lepingutele, mis on välja kuulutatud seaduses sätestatud viisil, ning seadustele, valitsuse määrustele ning ministeeriumide ja muude keskvalitsusorganite üldkohaldatavatele õigusnormidele, kui asja ei ole antud arutamiseks mõnele muule kohtule.

Konstitutsioonikohus peab ka:

  • tegema otsuse selliste kokkulepitud rahvusvaheliste lepingute vastavuse kohta, mille puhul on vajalik nii Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu heakskiit kui ka vastavus põhiseadusele ja/või põhiseaduslikele aktidele;
  • otsustama, kas kodanike petitsiooni või Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu resolutsiooni alusel (vastavalt artikli 95 lõikele 1) välja kuulutatud referendumi teema on vastavuses põhiseaduse ja/või põhiseaduslike aktidega;
  • tegema otsuse keskvalitsusorganite vahelistes pädevusvaidlustes, kui seaduses ei ole sätestatud, et niisugustes vaidlustes peab otsuse tegema mõni muu riigiasutus;
  • tegema otsuse kaebuste kohta, mille on esitanud füüsilised või juriidilised isikud, kes väidavad, et rikutud on nende inimõigusi või põhivabadusi, mis tulenevad rahvusvahelisest lepingust, mille Slovaki Vabariik on ratifitseerinud ja mis on välja kuulutatud seaduses sätestatud viisil, välja arvatud juhul, kui õigusemõistmine nende õiguste ja vabaduste kaitsmisel on tehtud ülesandeks mõnele muule kohtule;
  • tegema otsuse kohalike omavalitsuste organite selliste kaebuste kohta, mis käsitlevad otsuste põhiseadusevastasust või ebaseaduslikkust või kohaliku omavalitsuse küsimustesse sekkumist, välja arvatud juhul, kui õigusemõistmine nende kaitsmisel on tehtud ülesandeks mõnele muule kohtule;
  • tõlgendama põhiseadust või põhiseaduslikku akti, kui on tekkinud sellekohane vaidlus;
  • tegema otsuse kaebuste kohta, mis on esitatud parlamendiliikme mandaadi kinnitamise või tagasilükkamise otsuste peale;
  • otsustama valimiste (Slovaki Vabariigi presidendi, Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu, kohalike omavalitsuste organite ja Euroopa Parlamendi valimised) põhiseaduslikkuse või seaduslikkuse üle;
  • tegema otsuse kaebuste puhul, mis on esitatud referendumi tulemuste või Slovaki Vabariigi presidendi tagasikutsumist käsitleva rahvahääletuse tulemuste kohta;
  • otsustama, kas otsus erakonna või liikumise laialisaatmise kohta või selle tegevuse peatamise kohta on vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega;
  • tegema otsuse süüdistuse kohta, mille on esitanud Rahvusnõukogu, kes süüdistab Slovaki Vabariigi presidenti põhiseaduse tahtlikus rikkumises või riigireetmises;
  • otsustama, kas riigis erakorralise olukorra või hädaolukorra väljakuulutamise otsus ning sellega seotud muud otsused tehti kooskõlas põhiseaduse või põhiseaduslike aktidega.

Kohtu koosseis

Konstitutsioonikohus koosneb 13 kohtunikust.

Konstitutsioonikohtu kohtunikud nimetab ametisse Slovaki Vabariigi president Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu ettepaneku alusel 12 aastaks. Rahvusnõukogu peab esitama kohtunikukandidaate kaks korda rohkem kui president neid ametisse nimetab.

Muu asjakohane teave

Konstitutsioonikohus teeb otsuseid kolmeliikmelise kolleegiumina või täiskogu istungil.

Konstitutsioonikohtu otsused on lõplikud, st konstitutsioonikohtu otsust ei ole võimalik edasi kaevata.

Konstitutsioonikohus võib menetluse algatada ettepaneku alusel, mille on esitanud:

  • vähemalt üks viiendik kõigist Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu liikmetest;
  • Slovaki Vabariigi president;
  • Slovaki Vabariigi valitsus;
  • kohus;
  • peaprokurör (generálny prokurátor);
  • isik, kelle õigusi tuleb arutada artiklis 127 (füüsiliste või juriidiliste isikute kaebused) või artiklis 127a (kohalike omavalitsuste organite kaebused) sätestatud juhtudel;
  • Slovaki Vabariigi Riigikontroll (Najvyšší kontrolnýúrad Slovenskej republiky) artikli 126 lõikes 2 sätestatud juhtudel (kas Riigikontrollil on pädevus või mitte);
  • Slovaki Vabariigi Justiitsnõukogu esimees õigusakti põhiseaduslikkuse küsimustes vastavalt artikli 125 lõikele 1, mis käsitleb õigusemõistmist;
  • ombudsman õigusakti põhiseaduslikkuse küsimustes vastavalt artikli 125 lõikele 1, kui sellise õigusakti edasine kohaldamine võib ohustada põhiõigusi või -vabadusi või inimõigusi ja põhivabadusi, mis tulenevad rahvusvahelisest lepingust, mille Slovaki Vabariik on ratifitseerinud ja välja kuulutanud seaduses sätestatud viisil;
  • isik, kes vaidlustab Slovaki Vabariigi Riigikontrolli kontrollitegevuse artikli 126 lõikes 2 sätestatud juhul.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohtu veebisait võimaldab vaba juurdepääsu:

  • kohtuotsustele,
  • kohtulahendeid käsitlevatele aruannetele,
  • pressiteadetele,
  • rahvusvahelistele toimingutele,
  • kohtuga seotud teabele.

Kriminaalasjade erikohus

Kriminaalasjade erikohus (Špecializovaný trestný súd) loodi 2009. aastal erikohtu õigusjärglasena. Kriminaalasjade erikohus teeb otsuseid kriminaalasjades ja muudes kohtumenetlust puudutavates sätetes kindlaks määratud juhtudel (kriminaalmenetluse seadustik). Kriminaalasjade erikohus on maakonnakohtu staatusega esimese astme kohus. Selle kohtu pädevus ja ülesanded on sätestatud seaduse nr 301/2005 (kriminaalmenetluse seadustik) §-s 14.

Slovaki Vabariigi kriminaalasjade erikohtu kontaktandmed:

Aadress: Suvorovova č. 5/A, P.O.BOX 117, 902 01 Pezinok
Tel: +421 33 69 031 14
Faks: +421 33 69 032 72

Pädevus

Kriminaalasjade erikohus on pädev arutama asju, mis on seotud järgmiste süütegudega:

  • mõrv;
  • riigihangete ja avalike enampakkumistega manipuleerimine (karistusseadustiku § 266 lõige 3);
  • raha ja väärtpaberite võltsimine (karistusseadustiku § 270 lõige 4);
  • ametiseisundi kuritarvitamine (karistusseadustiku § 326 lõiked 3 ja 4 koostoimes punktides b, c, e, f, g, h, i, l või m nimetatud süütegudega);
  • altkäemaksu võtmine (karistusseadustiku §-d 328–330);
  • altkäemaksu andmine (karistusseadustiku §-d 332–334);
  • kaudne korruptsioon (karistusseadustiku § 336);
  • valimistega seotud altkäemaksu andmine (karistusseadustiku § 336a);
  • spordikorruptsioon (karistusseadustiku § 336b);
  • kuritegeliku rühmituse loomine või selle tegevuse korraldamine või edendamine, eriti kuritegelike rühmituste toime pandud rasked õigusrikkumised;
  • terrorism;
  • varavastased süüteod (karistusseadustiku eriosa neljas jaotis) või majanduskuriteod (karistusseadustiku eriosa viies jaotis), kui õigusrikkumise tulemusel tekitati kahju või saadi kasu, mis on vähemalt 25 000 korda suurem väikese kahju summast karistusseadustiku tähenduses, või kui toimepandud õigusrikkumise ulatus on vähemalt 25 000 korda suurem väikese kahju summast karistusseadustiku tähenduses;
  • Euroopa Liidu finantshuvide kahjustamine;
  • punktides a–l või m nimetatud süütegudega seotud õigusrikkumised, kui on täidetud tingimused kohtuasjade menetlemiseks liidetud kujul;
  • äärmuslus (karistusseadustiku §140a).
Viimati uuendatud: 22/05/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta