Liikmesriikide erikohtud

Kreeka

Sellel lehel esitatakse teavet Kreeka erikohtute korralduse kohta.

Sisu koostaja:
Kreeka

Kreeka kontrollikoda

Kreeka põhiseaduse artikliga 98 ette nähtud kontrollikoda (Ελεγκτικό Συνέδριο) on kahetise olemusega kõrgeim kohus, mis täidab nii kohtulikke kui ka haldusülesandeid. Halduspädevuse teostamisel säilitab kontrollikoda oma kohtuliku olemuse. Kontrollikoja struktuur sarnaneb riiginõukogu struktuuriga. Kontrollikoda täidab oma kohtulikke ülesandeid täiskoguna (Ολομέλεια), kolme kolleegiumina (τμήματα) ja üksustena (κλιμάκια).

Kontrollikoja põhiülesanded on järgmised:

  • riigi ja kohalike omavalitsuste või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute kulutuste auditeerimine;
  • selliste suure rahalise väärtusega lepingute auditeerimine, mille osaline on riik või samaväärse staatusega isik;
  • avaliku sektori ja kohalike omavalitsuste või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute peaarvepidajate raamatupidamisaruannete auditeerimine;
  • arvamuste esitamine seadusandlike ettepanekute kohta, mis käsitlevad pensione või staaži arvestamist pensioniõiguste andmisel;
  • valitsuse tulude ja kulude ning bilansi kohta aruande koostamine ja esitamine parlamendile;
  • pensionide määramist käsitlevate kohtuvaidluste lahendamine;
  • tsiviil- või sõjaväeametnike vastutusega seotud juhtumite arutamine riigile tahtlikult või hooletusest tekitatud kahju korral;

Kontrollikoja otsuseid ei edastata riiginõukogule kohtulikuks läbivaatamiseks.

Muud erikohtud

Sõjaväekohtud (στρατοδικεία), mereväekohtud (ναυτοδικεία) ja õhujõudude kohtud (αεροδικεία)

Need on erikriminaalkohtud. Kõigi sõjaväelaste poolt armees, mereväes või õhujõududes toime pandud süüteod (eranditult) kuuluvad eespool nimetatud kohtute pädevusse.

Kreeka kõrgeim erikohus

Kõrgeim erikohus (Ανώτατο Ειδικό Δικαστήριο) on erikohus, mis sarnaneb konstitutsioonikohtuga selle poolest, et enamik tema jurisdiktsiooni alla kuuluvaid vaidlusi on olemuselt põhiseaduslikud. See kohus on ette nähtud Kreeka põhiseaduse artikliga 100 ning ta vastutab parlamendivalimiste kehtivust käsitlevate kohtuotsuste tegemise eest, parlamendiliikmete tagandamise ja Kreeka kolme kõrgeima kohtu vaheliste konfliktide lahendamise eest. Kõrgeima erikohtu otsused on lõplikud ja neid ei saa edasi kaevata.

Kohtu liikmed on riiginõukogu esimees, kassatsioonikohtu (Άρειος Πάγος) esimees, kontrollikoja president, neli riiginõukogu nõunikku ja neli kassatsioonikohtu nõunikku (kes määratakse ametisse üle aasta loosi teel).

Kohtu tegevust juhib riiginõukogu esimees või kassatsioonikohtu esimees, olenevalt sellest, kumb on olnud kauem ametis. Kui arutatakse kohtuasju, mis hõlmavad põhiseaduslikkust või õigusnormide tõlgendamist käsitlevate konfliktide ja vaidluste lahendamist, kaasab kohus kaks korralist professorit Kreeka ülikoolide õigusteaduskondadest.

Õigusemõistmisel toime pandud rikkumistega seotud asjade erikohus

Õigusemõistmisel toime pandud rikkumistega seotud asjade erikohus (Ειδικό Δικαστήριο Αγωγών Κακοδικίας) on ette nähtud põhiseaduse artikliga 99 ja seadusega 693/1977 ning see kohus arutab kohtutöötajate vastu algatatud õigusemõistmisel toime pandud rikkumistega seotud juhtumeid. Kohtu liikmed on riiginõukogu esimees, kes tegutseb kohtu eesistujana, riiginõukogu nõunik, kassatsioonikohtu nõunik, kontrollikoja nõunik, kaks korralist professorit Kreeka ülikoolide õigusteaduskondadest ja kaks juristi (juristide kõrgeima distsiplinaarnõukogu liikmed, kes nimetatakse ametisse loosi teel).

Ministrite vastutusega seotud kohtuasju menetlev erikohus

Ministrite vastutusega seotud kohtuasju menetlev erikohus (Ειδικό Δικαστήριο Ευθύνης Υπουργών) on ette nähtud põhiseaduse artikliga 86.

See on loodud erijuhtumite arutamiseks ning koosneb kuuest riiginõukogu liikmest ja seitsmest kassatsioonikohtu liikmest, kelle parlamendi esimees valib loosi teel pärast kohtumenetluse algatamist. Kohtuistungid toimuvad parlamendi avalike istungitena ja neid juhatavad eespool nimetatud kahe kõrgeima kohtu liikmed. Need liikmed peavad olema ametisse nimetatud või oma praegusele ametiastmele edutatud enne kohtumenetluse algatamise ettepaneku esitamist. Kohtu esimees on loosi teel valitud kõrgeima kohtu kõrgeima ametiastmega liige. Kui sama ametiaste on mitmel liikmel, on esimees neist kõige kauem ametis olnud liige. Peaprokurörina tegutseb kõrgeima kohtu prokuratuuri liige või asetäitja, kumbki valitakse loosiga.

See erikohus vastutab valitsuse ministrite ja aseministrite ametis oleku ajal toime pandud kuritegude menetlemise eest tingimusel, et parlament on juhtumid kohtule esitanud.

Kohtutöötajate tasustamise asjade erikohus

Kohtutöötajate tasustamise asjade erikohus (Ειδικό Δικαστήριο Μισθολογικών Διαφορών Δικαστικών Λειτουργών) on ette nähtud põhiseaduse artikliga 88.

Kohtu koosseisu kuuluvad põhiseaduse artiklis 99 sätestatud erikohtu liikmed, peale selle osalevad kohtu töös täiendavalt veel üks korraline professor ning veel üks jurist.

Kohus vastutab kohtutöötajate töötasu ja pensione käsitlevate (igat liiki) vaidluste lahendamise eest, kui õigusküsimuste lahendamine avaldab tõenäoliselt mõju väga paljude ametnike töötasule, pensionile või maksustaatusele.

Õigusandmebaasid

Kontrollikoja veebisaidil on esitatud kokkuvõte teatavast arvust kohtuotsustest.

Lingid

Kontrollikoda

Viimati uuendatud: 29/01/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.