Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change

Liikmesriikide üldkohtud

Luksemburg

Sellel lehel esitatakse ülevaade Luksemburgi üldkohtutest.

Sisu koostaja:
Luksemburg

Üldkohtud – sissejuhatus

Põhiseadusega on tehtud kohtute ülesandeks kohtuvõimu rakendamine ning üksnes seadustega kooskõlas olevate üldiste ja kohaliku tasandi õigusnormide ja eeskirjade kohaldamine.

Üldkohtud

Ülemkohus

Üldkohtute hierarhia tipus asub ülemkohus (Cour Supérieure de Justice), mis koosneb kassatsioonikohtust (Cour de Cassation), apellatsioonikohtust (Cour d'Appel) ja peaprokuratuurist (Parquet Général).

Viiest kohtunikust koosneva kolleegiumina otsuseid tegev kassatsioonikohus menetleb peamiselt juhtumeid, millega taotletakse apellatsioonikohtu eri kolleegiumide otsuste ning lõplike kohtuotsuste muutmist või tühistamist. Advokaadi kasutamine on kohustuslik.

Apellatsioonikohtus on kümme kolmest kohtunikust koosnevat kolleegiumi. Apellatsioonikohus arutab tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju ning riigi mõlema kohturingkonna tööstuskohtute otsuste peale esitatud apellatsioone. Advokaadi kasutamine on kohustuslik, välja arvatud kriminaalasjades ja ajutiste meetmete kohaldamisega seotud asjades (référés). Apellatsioonikohtu kriminaalkolleegium arutab ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuste peale esitatud apellatsioone. See kolleegium koosneb viiest kohtunikust.

Ringkonnakohtud

Riik on jaotatud kaheks kohturingkonnaks (arrondissements judiciaires) ning mõlemas tegutseb ringkonnakohus (Tribunal d'Arrondissement), üks Luxembourgis ja teine Diekirchis.

Mõlemad ringkonnakohtud on jaotatud kolmest kohtunikust koosnevateks kolleegiumideks, igal ringkonnakohtul on oma prokuratuur, mis koosneb riigiprokurörist (Procureur d'Etat) ja prokuröri asetäitjatest (substituts). Ringkonnakohtute juures tegutsevate eeluurimiskohtunike (juges d'instruction) ülesanne on toimetada eeluurimisi raskemate õigusrikkumiste puhul (affaires criminelles ja affaires correctionnelles).

Tsiviil- ja kaubandusasjades on ringkonnakohtul n-ö pädevus muudel juhtudel: ta menetleb kõiki selliseid asju, mis ei kuulu liigist või nõude suurusest tulenevalt otseselt mõne muu kohtu pädevusse.

Ringkonnakohtu pädevusse kuuluvad ratione valoris kõik üle 10 000 euro suurused nõuded.

Ringkonnakohus on ainupädev arutama kohtuasju, mis on nende liigist tulenevalt antud seadusega sõnaselgelt tema pädevusse. Vaid ringkonnakohus võib arutada välisriigi kohtuotsuste ning välisriigi ametnike kinnitatud aktide täitmisele pööramisega seotud taotlusi. Samuti kuuluvad ringkonnakohtute pädevusse hagita menetlused, näiteks lapsendamise, eestkoste, teovõime omandamise jms küsimustes.

Ringkonnakohus arutab tema ringkonnas esimese astme kohtutena tegutsevate rahukohtute otsuste peale esitatud apellatsioone.

Üldjuhul algatatakse ringkonnakohtu menetlus kohtukutsega (assignation), mille edastab kostjale või süüdistatavale kohtutäitur.

Ringkonnakohtute esimehed või neid asendavad kohtunikud arutavad ajutiste meetmete kohaldamist tsiviil- ja kaubandusõigusega seotud kiireloomuliste asjade puhul.

Ringkonnakohtuid, kes on pädevad arutama kriminaalasju, nimetatakse kriminaalkohtuteks (tribunaux correctionnels et criminels). Neil on pädevus arutada keskmise raskusastmega õigusrikkumisi (délits) ja kõige raskemaid õigusrikkumisi (crimes), mille puhul saadab asja ringkonnakohtule arutamiseks eeluurimiskohus (Chambre du Conseil) või apellatsioonikohtu eeluurimiskohus. Süüdistatavad peavad kohale tulema isiklikult, välja arvatud juhul, kui õigusrikkumise eest karistatakse vaid rahatrahviga – sellisel juhul võib neid kohtus esindada advokaat.

Üldiselt on advokaadi kasutamine ringkonnakohtus kohustuslik, kuigi seadusega on lubatud teatavad erandid, näiteks kaubandusasjade puhul ja ajutiste meetmete kohaldamise taotluste korral, kus menetlusosalised võivad ise ennast esindada.

Rahukohtud

Riigis on kolm rahukohut (justices de paix), millest üks tegutseb Luxembourgis, teine Esch-sur-Alzette’is (Luxembourgi kohturingkonnas) ja kolmas Diekirchis (Diekirchi kohturingkonnas).

Tsiviil- ja kaubandusasjades arutavad rahukohtunikud kõiki asju, mille menetlemiseks nad on uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku või muude õigusnormide kohaselt pädevad; nad võivad vastu võtta lõplikke kohtuotsuseid kuni 2000 euro suuruste nõuete puhul ning nad on pädevad lahendama kuni 10 000 euro suuruseid nõudeid, kuid selliste otsustega seoses säilib apellatsiooniõigus.

Rahukohtunikud arutavad teatavaid küsimusi, näiteks töötasu, pensionide ja toetuste arestimist, ning teevad otsuseid arestitud summade jaotamise kohta, olenemata võlanõude suurusest.

Üldiselt algatatakse rahukohtu menetlus kohtutäituri edastatud kohtukutsega (citation). Osa menetlusi algatatakse hagiavalduse esitamisega kohtukantseleisse. Menetlusosalised ilmuvad rahukohtuniku ette isiklikult või teeb seda nende esindaja. Esindajaks võib olla advokaat, abikaasa, otseses liinis sugulane või hõimlane, kuni kolmanda astme kaudses liinis sugulane või hõimlane ning ühe poole või tema ettevõtte teenistuses olev isik.

Kriminaalmenetluses täidab rahukohus ka politseikohtu (tribunal de police) ülesandeid. Neid ülesandeid täites mõistab ta kohut seoses väiksemate õigusrikkumistega (contraventions või infractions), mille eest karistatakse 25–250 euro suuruse rahatrahviga, ning seoses keskmise raskusastmega õigusrikkumistega (délits), mille puhul edastab asja politseikohtule eeluurimiskohus (Chambre du Conseil).

Samuti mõistab ta kohut seoses nende väiksemate õigusrikkumistega, mille eest mõistetav karistusmäär on politseikohtu poolt tavaliselt mõistetavatest karistusmääradest suurem, kuid mille menetlemine on antud seadusega tema pädevusse. Politseikohtute otsuseid võib alati edasi kaevata. Apellatsiooni peab esitama 40 päeva jooksul alates kohtuotsuse väljakuulutamisest või juhul, kui tegemist on tagaseljaotsusega, alates otsuse isikule kättetoimetamisest või tema elukohta toimetamisest. Apellatsiooni arutab kriminaalkohus (Tribunal Correctionnel).

Kõik rahukohtud on pädevad arutama tööstusküsimustega seotud vaidlusi ning neil on õigus teha otsuseid töö- ja praktikalepingutega seotud vaidlustes. Nende asjadega seotud apellatsioonid esitatakse ülemkohtule.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs andmebaasile on tasuta.

Lühike sisukirjeldus

Palun külastage üldkohtuid käsitlevat veebisaiti.

Palun külastage halduskohtuid käsitlevat veebisaiti.

Seonduvad lingid

Justiitsministeerium

Viimati uuendatud: 20/12/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta