Liikmesriikide üldkohtud

Luksemburg

Sellel lehel esitatakse ülevaade Luksemburgi üldkohtutest.

Sisu koostaja:
Luksemburg

Üldkohtud – sissejuhatus

Põhiseadusega on tehtud kohtute ülesandeks kohtuvõimu teostamine ning üksnes seadustega kooskõlas olevate üldiste ja kohaliku tasandi õigusnormide ja eeskirjade kohaldamine.

Üldkohtud

Kõrgeim kohus

Üldkohtute hierarhia tipus asub Luksemburgi kõrgeim kohus (Cour Supérieure de Justice), mis koosneb kassatsioonikohtust (Cour de Cassation), apellatsioonikohtust (Cour d'Appel) ja peaprokuratuurist (Parquet Général).

Viiest kohtunikust koosneva kolleegiumina otsuseid tegev kassatsioonikohus menetleb peamiselt kohtuasju, millega taotletakse apellatsioonikohtu eri kolleegiumide otsuste ning lõplike kohtuotsuste muutmist või tühistamist. Advokaadi kasutamine on kohustuslik.

Apellatsioonikohtus on kümme kolmest kohtunikust koosnevat kolleegiumi. Apellatsioonikohus arutab tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasju ning riigi mõlema kohturingkonna tööstuskohtute otsuste peale esitatud apellatsioone. Advokaadi kasutamine on kohustuslik, välja arvatud kriminaalasjades ja ajutiste meetmete kohaldamisega seotud asjades (référés). Apellatsioonikohtu kriminaalkolleegium arutab piirkondliku kohtu (Tribunal d'Arrondissement) kriminaalkolleegiumi otsuste peale esitatud apellatsioone. See kolleegium koosneb viiest kohtunikust.

Piirkondlikud kohtud

Riik on jaotatud kaheks kohtupiirkonnaks (arrondissements judiciaires) ning mõlemas tegutseb piirkondlik kohus (Tribunal d'Arrondissement), üks Luxembourgis ja teine Diekirchis.

Mõlemad piirkondlikud kohtud on jaotatud kolmest kohtunikust koosnevateks kolleegiumideks, igal piirkondlikul kohtul on oma prokuratuur, mis koosneb riigiprokurörist (Procureur d'Etat) ja abiprokuröridest (substituts). Piirkondlike kohtute juures tegutsevate eeluurimiskohtunike (juges d'instruction) ülesanne on toimetada eeluurimisi raskemate õigusrikkumiste puhul (affaires criminelles ja affaires correctionnelles).

Tsiviil- ja kaubandusasjades on piirkondlikul kohtul pädevus muudel juhtudel: ta arutab kõiki kohtuasju, välja arvatud need, mis kuuluvad nõude olemuse või suuruse tõttu sõnaselgelt teise kohtu pädevusse.

Piirkondliku kohtu pädevusse kuuluvad ratione valoris kõik üle 10 000 euro suurused nõuded.

Piirkondlik kohus on ainupädev arutama kohtuasju, mis on nende liigist tulenevalt antud seadusega sõnaselgelt tema pädevusse. Vaid piirkondlik kohus võib arutada välisriigi kohtuotsuste ning välisriigi ametnike kinnitatud aktide täitmisele pööramisega seotud taotlusi. Samuti kuuluvad piirkondlike kohtute pädevusse hagita menetlused, näiteks lapsendamise, eestkoste ja teovõimega seotud küsimused.

Piirkondlik kohus arutab tema ringkonnas esimese astme kohtutena tegutsevate rahukohtute otsuste peale esitatud apellatsioone.

Üldjuhul algatatakse piirkondliku kohtu menetlus kohtukutsega (assignation), mille edastab kostjale või süüdistatavale kohtutäitur.

Piirkondlike kohtute esimehed või neid asendavad kohtunikud arutavad ajutiste meetmete kohaldamist tsiviil- ja kaubandusõigusega seotud kiireloomuliste asjade puhul.

Piirkondlikud kohtud teostavad pädevust kriminaalasjades oma kriminaalkolleegiumide (chambre criminelle ou correctionnelle) kaudu. Neil on pädevus arutada keskmise raskusastmega õigusrikkumisi (délits) ja kõige raskemaid õigusrikkumisi (crimes), mille puhul saadab asja piirkondlikule kohtule arutamiseks eeluurimiskohus (Chambre du Conseil) või apellatsioonikohtu eeluurimiskohtunik. Süüdistatavad peavad kohale tulema isiklikult, välja arvatud juhul, kui õigusrikkumise eest karistatakse vaid rahatrahviga – sellisel juhul võib neid kohtus esindada advokaat.

Üldiselt on advokaadi kasutamine piirkondlikus kohtus kohustuslik, kuigi seadusega on lubatud teatavad erandid, näiteks kaubandusasjade puhul ja ajutiste meetmete kohaldamise taotluste korral, kus menetlusosalised võivad ise ennast esindada.

Rahukohtud

Riigis on kolm rahukohut (justices de paix), millest üks tegutseb Luxembourgis, teine Esch-sur-Alzette’is (Luxembourgi kohtupiirkonnas) ja kolmas Diekirchis (Diekirchi kohtupiirkonnas).

Tsiviil- ja kaubandusasjades arutavad rahukohtunikud kõiki asju, mille menetlemine kuulub uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku või muude õigusnormide kohaselt nende pädevusse; nad võivad vastu võtta lõplikke kohtuotsuseid kuni 2000 euro suuruste nõuete puhul ning nad on pädevad lahendama kuni 10 000 euro suuruseid nõudeid.

Rahukohtunikud arutavad teatavaid küsimusi, näiteks töötasu, pensionide ja toetuste arestimist, ning teevad otsuseid arestitud summade jaotamise kohta, olenemata võlanõude suurusest.

Üldiselt algatatakse rahukohtu menetlus kohtutäituri edastatud kohtukutsega (citation). Osa menetlusi algatatakse hagiavalduse esitamisega kohtukantseleisse (greffe). Menetlusosalised ilmuvad rahukohtuniku ette isiklikult või teeb seda nende esindaja. Esindajaks võib olla advokaat, abikaasa, otseliinis sugulane või hõimlane, kuni kolmanda astme külgliinis sugulane või hõimlane ning ühe poole või tema ettevõtte teenistuses olev isik.

Kriminaalmenetluses täidab rahukohus ka politseikohtu ülesandeid. Neid ülesandeid täites mõistab ta kohut väiksemate õigusrikkumiste (contraventions või infractions) korral, mille eest karistatakse 25–250 euro suuruse rahatrahviga, ning keskmise raskusastmega õigusrikkumiste (délits) korral, mille puhul edastab asja politseikohtule eeluurimiskohtunik (Chambre du Conseil).

Samuti mõistab ta kohut nende väiksemate õigusrikkumiste korral, mille eest mõistetav karistusmäär on politseikohtu tavaliselt mõistetavatest karistusmääradest suurem, kuid mille menetlemine on antud seadusega tema pädevusse. Politseikohtute otsuseid võib alati edasi kaevata. Apellatsiooni peab esitama 40 päeva jooksul alates kohtuotsuse väljakuulutamisest või juhul, kui tegemist on tagaseljaotsusega, alates otsuse isikule kättetoimetamisest või tema elukohta toimetamisest. Apellatsiooni arutab piirkondlik kohus (Tribunal d'Arrondissement).

Kõik rahukohtud on pädevad arutama töövaidlusi ning neil on õigus teha otsuseid töö- ja praktikalepingutega seotud vaidlustes. Nende asjadega seotud apellatsioonid esitatakse kõrgeimale kohtule.

Kohtute andmebaasid

Kas andmebaasi kasutamine on tasuta?

Jah, juurdepääs andmebaasidele on tasuta.

Lühike sisukirjeldus

Palun külastage veebisaiti Üldkohtud.

Palun külastage veebisaiti Halduskohtud.

Seotud lingid

Justiitsministeerium

Viimati uuendatud: 17/04/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.