Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Liikmesriikide üldkohtud

Läti

Selles osas esitatakse teavet Läti üldkohtute süsteemi kohta.

Sisu koostaja:
Läti

Üldkohtud - sissejuhatus

Lätis teostavad kohtuvõimu piirkondlikud ja linnakohtud, ringkonnakohtud ja ülemkohus.

Tsiviil- ja kriminaalasjadega tegeleb Lätis kokku 40 kohut, mis jagunevad kolmele tasandile: 34 piirkondlikku ja linnakohut (rajonu vai pilsētu tiesas), viis ringkonnakohut (apgabaltiesas) ja ülemkohus (Augstākā tiesa).

Läti piirkondlikud ja linnakohtud on järgmised.

  1. Kurzeme ringkonnakohtu piirkonnas (Kurzemes apgabaltiesa):
  • Kuldīga piirkondlik kohus (Kuldīgas rajona tiesa);
  • Liepaja kohus (Liepājas tiesa);
  • Salduse piirkondlik kohus (Saldus rajona tiesa);
  • Talsi piirkondlik kohus (Talsu rajona tiesa);
  • Ventspilsi kohus (Ventspils tiesa);
  1. Latgale ringkonnakohtu piirkonnas (Latgales apgabaltiesa):
  • Balvi piirkondlik kohus (Balvu rajona tiesa);
  • Daugavpilsi kohus (Daugavpils tiesa);
  • Krāslava piirkondlik kohus (Krāslavas rajona tiesa);
  • Ludza piirkondlik kohus (Ludzas rajona tiesa);
  • Preiļi piirkondlik kohus (Preiļu rajona tiesa);
  • Rēzekne kohus (Rēzeknes tiesa);
  1. Riia ringkonnakohtu piirkonnas (Rīgas apgabaltiesa):
  • Jūrmala kohus (Jūrmalas pilsētas tiesa);
  • Ogre piirkondlik kohus (Ogres rajona tiesa);
  • Riia kesklinna kohus (Rīgas pilsētas Centra rajona tiesa);
  • Riia Kurzeme piirkonna kohus (Rīgas pilsētas Kurzemes rajona tiesa);
  • Riia Latgale piirkonna kohus (Rīgas pilsētas Latgales rajona tiesa);
  • Riia Vidzeme piirkonna kohus (Rīgas pilsētas Vidzemes rajona tiesa);
  • Riia Zemgale piirkonna kohus (Rīgas pilsētas Zemgales rajona tiesa);
  • Riia põhjapiirkonna kohus (Rīgas pilsētas Ziemeļu rajona tiesa);
  • Riia piirkondlik kohus (Rīgas rajona tiesa);
  • Sigulda kohus (Siguldas tiesa);
  1. Vidzeme ringkonnakohtu piirkonnas (Vidzemes apgabaltiesa):
  • Alūksne piirkondlik kohus (Alūksnes rajona tiesa);
  • Cēsise piirkondlik kohus (Cēsu rajona tiesa);
  • Gulbene piirkondlik kohus (Gulbenes rajona tiesa);
  • Limbaži piirkondlik kohus (Limbažu rajona tiesa);
  • Madona piirkondlik kohus (Madonas rajona tiesa);
  • Valka piirkondlik kohus (Valkas rajona tiesa);
  • Valmiera piirkondlik kohus (Valmieras rajona tiesa).
  1. Zemgale ringkonnakohtu piirkonnas (Zemgales apgabaltiesa):
  • Aizkraukle piirkondlik kohus (Aizkraukles rajona tiesa);
  • Bauska piirkondlik kohus (Bauskas rajona tiesa);
  • Dobele piirkondlik kohus (Dobeles rajona tiesa);
  • Jelgava kohus (Jelgavas tiesa);
  • Jēkabpilsi piirkondlik kohus (Jēkabpils rajona tiesa);
  • Tukumsi piirkondlik kohus (Tukuma rajona tiesa).

Haldusmenetlustega tegelevad:

  • piirkondlik halduskohus (Administratīvā rajona tiesa);
  • ringkonnahalduskohus (Administratīvā apgabaltiesa);
  • ülemkohtu senati haldusasjade osakond (Augstākās tiesas Senāta Administratīvo lietu departaments).

Piirkondliku halduskohtu ja ringkonnahalduskohtu tööpiirkond hõlmab kogu Läti haldusterritooriumi. Piirkondlikul halduskohtul on viis kohtumaja – üks igas kohtupiirkonnas –, seega Riias, Jelgavas, Rēzeknes, Valmieras ja Liepājas.

Kohtute pädevus

Vastavalt kriminaalmenetluse seadusele arutab piirkondlik või linnakohus kõiki kriminaalasju esimeses astmes. Riia Vidzeme piirkondlikul kohtul on esimeses astmes pädevus arutada riigisaladust hõlmavaid kriminaalasju. Piirkondliku või linnakohtu otsuse peale esitatud täiemahulisi apellatsioonkaebusi (apelācija) menetleb teises astmes ringkonnakohus. Iga alama astme kohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebusi (kasācija) lahendab ülemkohtu senat. Piirkondlikes või linnakohtutes menetleb kriminaalasju kohtunik ainuisikuliselt. Kui kriminaalasi on eriti keeruline, võib esimese astme kohtu peakohtunik sätestada, et seda menetleb kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Nii apellatsioon- kui ka kassatsioonkaebusi menetleb kriminaalasjades mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Vastavalt tsiviilmenetluse seadusele menetleb asju esimeses astmes piirkondlik või linnakohus, välja arvatud seadusega ringkonnakohtute pädevusse antud asjad. Vaidlustamata täitmisele pööramise asjades (bezstrīdus piespiedu izpildīšana) ja kohtuteadete alusel täitmisele pööramise asjades (saistību piespiedu izpildīšana brīdinājuma kārtība) teeb otsuse vastava piirkondliku või linnakohtu kinnistusosakond. Ringkonnakohtud menetlevad esimese astme kohtuna järgmisi asju:

  • kinnisvaraga omandiõigusega seotud vaidlused, välja arvatud abieluvara jagamine;
  • lepinguõigusest tulenevad kohtuasjad, kui nõude summa on suurem kui 150 000 Läti latti;
  • kohtuasjad, mis käsitlevad patendiõigust, kaubamärgiõigust ja kaitstud geograafilist tähist;
  • krediidiasutuste maksejõuetuse ja likvideerimisega seotud kohtuasjad.

Tsiviilmenetluse seaduse alusel menetleb ringkonnakohus neid asju, mis koosnevad erinevatest nõuetest, millest osa kuulub piirkondliku või linnakohtu pädevusse ja teine osa ringkonnakohtu pädevusse, või mille puhul piirkondlik või linnakohus on andnud käigu vastuhagile, mis kuulub ringkonnakohtu pädevusse. Riia ringkonnakohtul on seaduse alusel esimese astme kohtuna eripädevus riigisaladust hõlmavates kohtuasjades. Esimese astme kohtus menetleb haldusasju kohtunik ainuisikuliselt, edasikaebusi (apellatsioonkaebusi või kassatsioonkaebusi) menetleb mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Haldusõigusrikkumisi menetletakse tsiviil- ja kriminaalasjades pädevates piirkondlikes või linnakohtutes ja ringkonnahalduskohtus. Vastavalt Läti haldusõigusrikkumiste seadustikule võib kõrgema ametiasutuse tehtud otsuse vaidlustada piirkondlikus või linnakohtus. Piirkondliku või linnakohtu kohtuniku otsuse peale võib esitada edasikaebuse ringkonnakohtule siis, kui Läti haldusõigusrikkumist seadustikus on see sõnaselgelt lubatud. Haldusõigusrikkumise kohta apellatsiooniastmes tehtud otsust ei saa edasi kaevata ja see jõustub otsuse tegemise hetkest.

Vastavalt haldusmenetluse seadusele menetleb haldusasju esimeses astmes piirkondlik halduskohus, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Kui haldusasja menetleb esimeses astmes piirkondlik halduskohus ja kui asjaomane kohus peab kontrollima riigisaladust hõlmavata teavet, menetleb haldusasja Riia piirkondlik halduskohus. Kui seaduses on ette nähtud, et haldusasja peab esimeses astmes piirkondliku halduskohtu asemel menetlema ringkonnahalduskohus või ülemkohtu senati haldusasjade osakond, tuleb asjakohane avaldus esitada vastavalt asjaoludele kas ringkonnahalduskohtule või ülemkohtu senatile. Haldusasja osaline võib esitada apellatsioonkaebuse esimese astme kohtu otsuse või täiendava otsuse peale, välja arvatud juhul kui otsuse edasikaebamine on seadusega keelatud või kui seadusega on lubatud esitada ainult kassatsioonkaebus. Veel jõustumata piirkondliku halduskohtu otsuse võib edasi kaevata ringkonnahalduskohtusse. Haldusasja osaline võib esitada kassatsioonkaebuse apellatsioonikohtu otsuse või täiendava otsuse peale, kui kohus on rikkunud sisulisi või menetlusnorme või ületanud menetluse käigus pädevuse piire. Esimese astme kohtus menetleb haldusasju kohtunik ainuisikuliselt või mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis, kõrgemas kohtus menetleb edasikaebusi (apellatsioonkaebusi või kassatsioonkaebusi) mitmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Vastavalt patendiseadusele menetleb Riia ringkonnakohus esimese astme tsiviilkohtuna kohtuasju, mis käsitlevad järgmisi leiutiste õiguskaitsega seotud küsimusi:

  • patendiõiguse taaskehtestamisega seotud kohtuasjad;
  • patendi kehtetuks tunnistamisega seotud kohtuasjad;
  • varemkasutusõigusega seotud kohtuasjad;
  • patendi ebaseadusliku kasutamisega seotud kohtuasjad;
  • mitterikkumise kindlakstegemisega seotud kohtuasjad;
  • litsentsi andmise, litsentsilepinguga või täitmisega seotud kohtuasjad;
  • õigusega hüvitisele võimatuse tõttu kasutada leiutist avalikult seotud kohtuasjad.

Vastavalt tööstusdisainilahenduste seadusele menetleb Riia ringkonnakohus esimese astme kohtuna kohtuasju, mis käsitlevad järgmisi tööstusdisainilahenduste õiguskaitsega seotud teemasid:

  • tööstusdisainilahenduse õiguse tunnistamisega seotud kohtuasjad;
  • tööstusdisainilahenduse registreerimise kehtetuks tunnistamisega seotud kohtuasjad;
  • tööstusdisainilahenduse ebaseadusliku kasutamisega (tööstusdisainilahendusega seotud rikkumine) seotud kohtuasjad;
  • litsentsi andmise, litsentsilepinguga või täitmisega seotud kohtuasjad.

Ülemkohtu koosseisu kuulub senat, mis koosneb kolmest osakonnast (tsiviilasjade osakond, kriminaalasjade osakond, haldusasjade osakond), ja kaks kolleegiumi (tsiviilkolleegium ja kriminaalkolleegium). Kolleegiumid on apellatsioonikohtud kohtuasjades, mida on esimeses astmes menetlenud ringkonnakohtud. Ülemkohtu senat tegutseb kassatsioonikohtuna kohtuasjades, mida on menetlenud piirkondlikud või linnakohtud ja ringkonnakohtud ja on esimese astme kohus kohtuasjades, mis on seotud riigikontrolli seaduse paragrahvi 55 alusel riigikontrolli (Valsts kontroles padome) poolt vastuvõetud otsustega. Kolleegiumides menetleb kohtuasju kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Riigikohtu senatis menetleb kohtuasju kolmest riigikohtunikust koosnev kohtukoosseis ja teatavaid õigusaktides ettenähtud asju ka suurem kohtukoosseis.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Andmebaasi nimi ja URL

Riigi kohtute portaal

Ülemkohus

Kas juurdepääs andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs on tasuta.

Lühike sisukirjeldus

Riigi kohtute portaal sisaldab valikut üldkohtute otsustest tsiviilasjades ja kriminaalasjades ning kõiki halduskohtute otsuseid. Täiendava teabe saamiseks palume tutvuda kohtuotsuseid (Tiesu nolēmumi) ja e-teenuseid (E-Pakalpojumi) käsitlevate rubriikidega.

Ülemkohtu portaal sisaldab kohtupraktika aluseks olevate otsuse arhiivi, mis hõlmab nii senati tehtud otsuseid kui ka kohtupraktika kogumit. Täiendava teave saamiseks palume tutvuda kohtuteavet (Tiesu informācija) käsitleva rubriigiga.

Taustteave

Riigi kohtute portaalis esitatud teave ning ülemkohtu portaalis avaldatud senati otsused ja kohtupraktika kogum on praegu kättesaadavad ainult läti keeles

Viimati uuendatud: 29/05/2015

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta