Üldkohtud – sissejuhatus

Esimese astme kohtud

Tsiviilkohtud

1. Kõrgema astme kohtud

Kõrgema astme kohus (tribunal de grande instance) lahendab eraisikutevahelisi vaidlusi (tsiviil- ja kaubandusasjad), mis puudutavad üle 10 000 euro suuruseid nõudeid.

Olenemata nõude suurusest on see kohus pädev lahendama kohtuvaidlusi eelkõige järgmistes valdkondades:

• perekonnaõigus: abielu, põlvnemine, lapsendamine, kadunuks tunnistamine (déclarations d’absence);
• perekonnaseisuandmete parandamine (état civil: sünnid, abielud, surmad jne);
• pärimine;
• perekonnaseisuametnikele (officiers d’état civil) määratud trahvid (amendes civiles);
• omandiõiguse (pétitoires) ja valduse (possessoires) tuvastamishagid;
• tööstusauhinnad (récompenses industrielles);
• ühingute lõpetamine;
• kaitse võlausaldajate (sauvegarde) eest, saneerimis- (redressement judiciaire) ja pankrotimenetlus (liquidation judiciaire), kui võlgnik ei ole kaupleja ega kutsealade registrisse kantud isik (répertoire des métiers);
• põllumajandussektoris töötavate füüsilisest isikust ettevõtjate õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustus;
• registreerimistasud (droits d’enregistrement), tasu kinnistusraamatusse kandmise eest (taxes de publicité foncière), tempelmaksud (droits de timbre) ja kaudsed maksud ning muud nende lõivude, tasude või maksudega samaväärsed maksud;
• äripindade rent (baux commerciaux), välja arvatud vaidlused, mis on seotud rendi kindlaksmääramisega rendilepingu läbivaatamisel või pikendamisel, kutsetegevuse ja käsitöölise tegevusega seotud pindade rentimine (baux professionnels) ning tähtajalised äriotstarbelised lepingud (conventions d’occupation précaire en matière commerciale);
• ametlike dokumentide (actes authentiques) õigsuse vaidlustamine (inscription de faux);
• laimamisest (diffamation) või solvamisest (injure) tulenevad tsiviilnõuded, olenemata sellest, kas seda tehti avalikult või mitteavalikult, suuliselt või kirjalikult;
• tolliameti sissenõutud võlgade tasumise, tagamise või tagasimaksmisega seotud vaidlused ja muud tolliasjad tolliseadustikus sätestatud juhtudel ja tingimustel.

Kõrgema astme kohtu koosseisu kuuluvad kutselised kohtunikud (magistrats): eesistuja, ase-eesistujad, üldkohtunikud, prokurör (procureur de la République), aseprokurörid (vice procureurs) ja prokuröri asetäitjad (substituts).

Kõrgema astme kohtutes töötavad ka erikohtunikud, kes lahendavad peamiselt näiteks kriminaalasju, sh:

• alaealistega seotud asju menetleval kohtunikul ehk lastega seotud asju arutaval kohtunikul (juge des enfants) on õigus võtta meetmeid ohus olevate alaealiste kaitsmiseks ning mõista kohut alaealiste üle, keda süüdistatakse väiksemate ja keskmise raskusega õigusrikkumiste (contraventions de cinquième classe, délits) toimepanemises. Kui kohtunik teeb otsuse kriminaalasjas kinnisel istungil, võib ta määrata ainult kasvatuslikke meetmeid (mesures éducatives); kohtunik, kes juhib alaealiste asjade kohtus (tribunal pour enfants) asja arutamist, tegutseb koos kahe kaasistujaga (assesseurs), kes ei ole kutselised kohtunikud, ning kohtul on õigus määrata kasvatuslikke meetmeid ja karistusi;
• karistuse täitmise eest vastutav kohtunik (juge de l’application des peines) määrab kindlaks vabadusekaotusliku või vabadust piirava karistuse täitmise korra; kui süüdimõistetule on määratud vangistus, võib kohtunik määrata selliste meetmete võtmise, millega kergendatakse karistust (näiteks paigutamine mujale kui vanglasse, osaline vabadusekaotus, tingimuslik vabastamine või vabastamine elektroonilise järelevalve alla); kui süüdimõistetule ei määrata vangistust, teeb kohtunik järelevalvet karistuse kandmise üle, näiteks kui süüdimõistetule on määratud tingimisi karistus katseajaga (emprisonnement avec sursis et mise à l’épreuve), üldkasulik töö (travail d’intérêt général) või sotsiaal- ja kohtutöötaja järelevalve (suivi socio-judiciaire) jne;
• eeluurimiskohtunik (juge d’instruction) annab aru apellatsioonikohtu eeluurimiskolleegiumile (chambre de l’instruction de la cour d’appel). Kriminaaluurimise käigus peab eeluurimiskohtunik võtma kõik vajalikud meetmed tõe väljaselgitamiseks. Eeluurimiskohtunik kogub kokku kõik tõendid olenemata sellest, kas need tõendid on kahtlustatava vastu või tema poolt. Kui kohtunik on seisukohal, et eeluurimine on lõpetatud, võib ta anda korralduse kahtlustatava vabastamiseks (ordonnance de non‑lieu) või määrata uurimisaluse isiku kohtu alla andmise. Eeluurimiskohtunikud ei saa asju omal algatusel menetlusse võtta. Juhtumi peab neile uurimiseks suunama prokurör või kannatanu, kes esitab kriminaalasjaga seoses tsiviilhagi (constitution de partie civile).

Kõrgema astme kohus asub tavaliselt departemangu tähtsaimas linnas, kuid mõned kõrgema astme kohtud asuvad ka mujal. 1. jaanuari 2017. aasta seisuga oli Prantsusmaal 164 kõrgema astme kohut.

2. Alama astme kohtud

Alama astme kohus (tribunal d’instance) arutab eraisikutevahelisi vaidlusi (tsiviilasju), mis puudutavad kuni 10 000 euro suuruseid nõudeid (selle kohtu ainupädevusse kuuluvad mõned asjad nõude suurusest olenemata, näiteks kinnisasja piiride kindlaksmääramist või üürnike väljatõstmist käsitlevad hagid).

Talle on antud ka pädevus teatavates valdkondades (näiteks: määrused töötasu arestimiseks (saisies des rémunérations du travail), eluaegsed annuiteedimaksed (rentes viagères), valimistega seotud vaidlused ja eluaseme üürilepingud (baux d’habitation) ning halduspädevus; näiteks väljastab alama astme kohtu peakohtusekretär (directeur des services de greffe judiciaire) kodakondsustõendeid.

Alama astme kohus arutab ka eestkoste asju, kuigi mitte alaealisi käsitlevaid juhtumeid, mis 12. mai 2009. aasta seaduse kohaselt kuuluvad nüüd kõrgema astme kohtu perekonnaasjade kohtuniku pädevusse: alama astme kohtu kohtunik kaitseb ebasoodsas olukorras olevaid täiskasvanuid, tehes järelevalvet nende ressursside valitsemise üle.

Alama astme kohus koosneb ühest või mitmest kohtunikust, kuid kohtuasja arutab alati üks kohtunik.

Alama astme kohus asub tavaliselt ringkonna tähtsaimas linnas. 1. jaanuari 2017. aasta seisuga oli Prantsusmaal 307 alama astme kohut.

3. Kohalikud kohtud

Kohalik kohus (juridiction de proximité) arutab eraisikutevahelisi tsiviilvaidlusi, mis puudutavaid kuni 4 000 euro suuruseid nõudeid.

Alates 1. juulist 2017 kohalikud kohtud kaotati (13. detsembri 2011. aasta seadus nr 2011-1862) ja nende volitused anti üle alama astme kohtutele.

4. Kaubanduskohtud

Kaubanduskohus (tribunal de commerce) lahendab vaidlusi, mis käsitlevad kauplejatevahelisi lepinguid, krediidiasutustevahelisi lepinguid või kauplejate ja krediidiasutuste vahelisi lepinguid, ning vaidlusi, mis on seotud ettevõtetega või mis tahes poolte vaheliste äritehingutega. Lisaks menetleb kaubanduskohus raskustes olevate ettevõtjatega seotud asju.

Kaubanduskohtute kohtunikud ei ole kutselised kohtunikud, vaid on sellesse ametisse valitud vabatahtlikud, kauplejad ja ettevõtete juhid. Nad valib esmalt kaheks aastaks ja seejärel neljaks aastaks ametisse valimiskogu, mis koosneb kaubanduskohtute ametis olevatest ja endistest kohtunikest ning kauplejate esindajatest. Viimased on ise kauplejad või ettevõtete juhid, kes valitakse ametisse kord viie aasta jooksul kohtu tööpiirkonnast. Nende ülesanne on osaleda igal aastal kaubanduskohtu kohtunike valimisel.

1. jaanuari 2017. aasta seisuga oli Prantsusmaa emamaal 134 kaubanduskohut, Alsace’i ja Moselle’i departemangudes 7 kaubanduskolleegiumi ning ülemeremaadel 9 segakaubanduskohut.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kuulub kaubanduskohtu koosseisu vähemalt kolm kohtunikku.

Neis kohtutes esindab avalikke huve prokuratuur. Ta tuleb kaasata kõikidesse asjadesse, mis puudutavad raskustes olevaid ettevõtteid.

Kaubanduskohtu sekretäri ülesandeid täidab kohtusekretär, kes on prokuratuuri juures tegutsev ametiisik.

5. Töövaidluskomisjon

Töövaidluskomisjon (conseil de prud’hommes) lahendab tööandjate ja töötajate vahelisi töölepinguga seotud vaidlusi (töötasu, tööaeg, ahistamine, sanktsioonid jne). Töövaidluskomisjon on organ, kuhu kuuluvad tööandjaid ja töötajaid esindavad mittekutselised kohtunikud.

Töövaidluskomisjon on jagatud viieks erikolleegiumiks, mis käsitlevad järgmisi valdkondi: juhtkond, tootmine, jae- ja hulgikaubandus ja kaubandusteenused, põllumajandus ning muud tegevused. Kui asja arutava nelja liikme hääled jagunevad võrdselt, juhib töövaidluskomisjoni tööd kõrgema astme kohtu esimehe nimetatud kohtunik, kelle hääl on otsustav.

Igas departemangus on üks või mitu töövaidluskomisjoni ning iga kõrgema astme kohtu tööpiirkonnas on vähemalt üks töövaidluskomisjon.

Prantsusmaal on 210 töövaidluskomisjoni.

2017. aastal toimunud töövaidluskomisjonide reformimise tulemusel komisjonide liikmeid enam ei valita, vaid nimetatakse kaubandus- ja kutseorganisatsioonide ettepanekul, võttes arvesse nende liikmeskonda. Nad nimetatakse ametisse neljaks aastaks.

6. Sotsiaalkindlustuskohtud

Sotsiaalkindlustuskohus (tribunal des affaires de la sécurité sociale) lahendab sotsiaalkindlustusfondide (caisses de sécurité sociale) ja nende kasutajate vahelisi vaidlusi, mis on seotud näiteks fondi liikmesusega või hüvitiste määramise ja väljamaksmisega.

Sotsiaalkindlustuskohtu koosseisu kuuluvad eesistuja, kelleks on kõrgema astme kohtu kohtunik või aukohtunik, töötajaid esindava kaasistuja ning tööandjaid või füüsilisest isikust ettevõtjaid esindav kaasistuja. Mõlemad kaasistujad nimetab kolmeks aastaks ametisse apellatsioonikohtu esimene esimees nimekirja alusel, mille on konkreetse kohtu tööpiirkonna jaoks koostanud noorte-, spordi- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ameti piirkondlik juht kõige esindavamate kaubandus- ja kutseorganisatsioonide ettepanekute põhjal.

Prantsusmaal on 114 sotsiaalkindlustuskohut.

7. Puuetega seotud vaidluste kohtud

Puuetega seotud vaidluste kohus (tribunal du contentieux de l’incapacité) lahendab vaidlusi, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusega kaetud isiku invaliidsust või töövõimetust, st töövõimetust või invaliidsust, mille on põhjustanud kutse- või muu haigus või õnnetus.

Puuetega seotud vaidluste kohtu koosseisu kuuluvad eesistuja, kelleks on aukohtunik või justiitsministri dekreediga ametisse nimetatud kvalifitseeritud isik, töötajaid esindav kaasistuja ning tööandjaid või füüsilisest isikust ettevõtjaid esindav kaasistuja. Mõlemad kaasistujad nimetab kolmeks aastaks ametisse apellatsioonikohtu esimene esimees nimekirja alusel, mille on konkreetse kohtu tööpiirkonna jaoks koostanud noorte-, spordi- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ameti piirkondlik juht kõige esindavamate kutseorganisatsioonide ettepanekute põhjal.

Prantsusmaal on 26 puuetega seotud vaidlusi lahendavat kohut.

Alates 1. jaanuarist 2019 suunatakse sotsiaalkindlustuskohtutele ja puuetega seotud vaidluste kohtutele lahendada antud vaidlused ja mõned departemangu sotsiaalabikomisjonile lahendada antud vaidlused kõrgema astme kohtute sotsiaalkolleegiumidele. Seejärel eelnimetatud erikohtud kaotatakse.

8. Põllumajandusmaaga seotud vaidluste kohtud

Põllumajandusmaaga seotud vaidluste kohus (tribunal paritaire des baux ruraux) lahendab põllumajandusmaa omanike ja rentnike vahelisi vaidlusi, mis on seotud eri rendivormide või -lepingutega ja maa kasutamisega (fermage, métayage, baux à cheptel, baux à domaine congéable, baux à complants, baux emphytéotiques, contrats d’exploitation de terres à vocation pastorale).

Kohtu eesistuja on alama astme kohtu kohtunik. Lisaks kohtunikule kuulub kolleegiumisse neli mittekutselist kaasistujat: kaks neist on maaomanikud ja kaks rentnikud ning kõik neli valitakse kuueks aastaks teiste kaasistujate poolt nimekirjade alusel, mille on koostanud prefekt valimisnimekirjade koostamise eest vastutava komisjoni ettepanekute põhjal.

2018. aastal toimunud põllumajandusmaaga seotud vaidluste kohtute reformimise tulemusel kaasistujaid enam ei valita, vaid nimetatakse ametisse kõige esindavamate kutseorganisatsioonide ettepanekul vastavalt nende asjaomasele sihtrühmale. Nad nimetatakse ametisse kuueks aastaks.

Kriminaalkohtud

1. Raskete kuriteoasjade kohtud

Raskete kuriteoasjade kohus (cour d’assises) menetleb raskeid kuritegusid (crimes): need on kõige raskemasse kategooriasse kuuluvad süüteod, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt 10 aasta pikkune ja kuni eluaegne vangistus.

Selline kohus on olemas igas departemangus, kuid tegemist ei ole alalise kohtuga. Raskete kuriteoasjade kohtu avaistungi kuupäevad määratakse kindlaks vastavalt vajadusele. Suurimates departemangudes tegutseb selline kohus siiski pea alaliselt.

Kohtu koosseisu kuuluvad kolm kutselist kohtunikku – eesistuja, kelleks on apellatsioonikohtu kolleegiumi esimees või üldkohtunik, ja kaks kaasistujat, kes on apellatsioonikohtu üldkohtunikud või departemangu kõrgema astme kohtu kohtunikud – ja kuus loosiga valitud kodanikku. Kui kohus menetleb alaealiste toime pandud raskeid õigusrikkumisi, nimetatakse seda kohut alaealiste raskete kuriteoasjade kohtuks (cour d’assises des mineurs). Sellisel juhul on kaheks kaasistujaks alaealiste asjade kohtu kohtunikud.

Teatavate terrorismialaste õigusaktide või sõjaõiguse reguleerimisalasse kuuluvate kuritegude või uimastikaubandusega seotud kuritegude üle õiguse mõistmisel koosneb raskete kuriteoasjade kohus ainult kutselistest kohtunikest.

Prokuratuuri esindab kohtujurist (avocat général).

2. Kriminaalkohtud

Kriminaalkohtu (tribunal correctionnel) pädevusse kuuluvad keskmise raskusastmega õigusrikkumised (délits): need on õigusrikkumised, mille eest on karistuseks ette nähtud kuni 10 aasta pikkune vangistus või vähemalt 3 750 euro suurune rahatrahv. Kriminaalkohus kuulub kõrgema astme kohtu alluvusse. Üldjuhul koosneb kriminaalkohus kolmest kutselisest kohtunikust, kuid ette on nähtud ka, et teatavaid õigusrikkumisi menetleb üks kohtunik.

Prokuratuuri esindab prokurör või kohtujurist või üks prokuröri abi.

3. Väärteoasjade kohtud

Kuni 1. juulini 2017 menetles väärteoasjade kohus viiendasse õigusrikkumiste kategooriasse kuuluvaid väiksemaid õigusrikkumisi (contraventions de cinquième classe), asus alama astme kohtu juures ja koosnes ühest kohtunikust, kelleks oli alama astme kohtu kohtunik. Alates 1. juulist 2017 menetleb see kohus kõiki õigusrikkumisi, asub kõrgema astme kohtu juures ja koosneb ühest selle kohtu kohtunikust.

Prokuratuuri esindab prokurör või kohtujurist või üks prokuröri abi.

4. Kohalikud kohtud

Kuni 1. juulini 2017 menetles kohalik kohus (juridiction de proximité) esimesse kuni neljandasse õigusrikkumiste kategooriasse kuuluvaid väiksemaid õigusrikkumisi (contraventions de la première à la quatrième classe). Kohalik kohus asus alama astme kohtu juures. Kohtunikuks oli kohaliku kohtu kohtunik, kes mõistis kohut üksi.

Prokuröri ülesandeid täitis üldjuhul politseiülem. Alates 1. juulist 2017 need kohtud kaotati ja nende volitused anti üle väärteoasjade kohtule, mis asub pärast seda kuupäeva kõrgema astme kohtu juures.

5. Spetsialiseerunud kriminaalkohtud

On olemas ka kohtud, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele kriminaalasjadele, näiteks merekaubanduskohtud (tribunaux maritimes commerciaux), mida praegu on kuus ja mis menetlevad teatavaid merendusega seotud süütegusid.

Teise astme kohtud

Apellatsioonikohtud (cours d’appel) arutavad faktiliste ja õigusküsimustega seotud apellatsioonkaebusi (appels), mis on esitatud esimese astme kohtute otsuste peale.

Apellatsioonikohtu koosseisu kuuluvad vaid kutselised kohtunikud: esimene eesistuja (premier président), kolleegiumide eesistujad (présidents de chambre) ja apellatsioonikohtu üldkohtunikud (conseillers) (see ei kehti vandekohtunikest koosneva apellatsioonikohtu puhul; vt allpool).

Igal kohtul on mitu kolleegiumi, sh erikolleegiumid (tsiviil-, sotsiaal-, kaubandus- või kriminaalasjade jaoks).

Raskete kuriteoasjade kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi menetleb vandekohtunikest koosnev apellatsioonikohus (cours d’assise d’appel), mille liikmed nimetab kassatsioonikohtu kriminaalkolleegium. Vandekohtunikest koosnev apellatsioonikohus koosneb üheksast vandekohtunikust.

Puuetega seotud vaidlustes tehtud otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi menetleb riiklik puuete ja tööõnnetuskindlustusmäärade kohus. See kohus arutab esimese ja viimase astme kohtuna ka tööõnnetuskindlustusmäärasid käsitlevaid vaidlusi. Prokuratuuri esindab peaprokurör (procureur général) või peaprokuröri abi (substitut général).

See kohus kaotatakse samuti alates 1. jaanuarist 2019.

Kassatsioonikohus

Kassatsioonikohus (Cour de cassation) on üldkohtute struktuuris kõrgeim kohus. Kassatsioonikohus asub Pariisis. Kassatsioonikohtu ülesanne on kontrollida, kas madalama astme kohtute otsused ei ole vastuolus mõne õigusnormiga: kassatsioonikohus faktilisi asjaolusid uuesti ei hinda. Kassatsioonikohut ei käsitata kolmanda astme kohtuna, vaid see kohus tagab kohtupraktika ühtsuse ning tegutseb õiguse ja õiguspärasuse järgimise reguleerijana.

Kohtud võivad saata asju kassatsioonikohtusse n-ö arvamuse saamiseks uute õigusküsimuste kohta, mis tekitavad suuri probleeme ning mis tõstatatakse mitmes vaidluses.

Kassatsioonikohus teeb otsuse juhul, kui isik, kelle suhtes on tehtud kohtuotsus, või riigiprokuratuur esitab kassatsioonkaebuse (pourvoi en cassation).

Kui kassatsioonikohus on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsus ei ole kooskõlas õigusnormidega, siis ta tühistab kohtuotsuse (casse la décision). Seejärel saadab kassatsioonikohus kohtuasja teisele kohtule uuesti arutamiseks.

Muul juhul jätab kassatsioonikohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning vaidlustatud kohtuotsus on lõplik.

Erandjuhul võib kassatsioonikohus kohtuotsuse tühistada ilma seda uuesti arutamiseks teise kohtusse saatmata, kui kohtuotsuse tühistamise korral ei pea asja sisu uuesti läbi vaatama. Samuti võib kassatsioonikohus tsiviilasjades kohtuasja sisu uuesti läbi vaadata, kui see on õigustatud korrektse õigusemõistmise huvides, ning kriminaalasjades kohtuotsuse tühistada ja mitte saata seda teise kohtusse uuesti arutamiseks ning teha kohtuasjas ise otsuse, kui ta on suuteline kohaldama õiget õigusnormi, võttes arvesse asjaolusid, mille on tuvastanud asja sisuliselt menetlenud kohus.

Kassatsioonikohus on jaotatud kolleegiumideks (chambres): kolm tsiviilkolleegiumi, üks kaubandusasjade kolleegium, üks sotsiaalasjade kolleegium ja üks kriminaalkolleegium, mis kõik koosnevad eesistujast ja kutselistest kohtunikest. Olenevalt arutatava asja laadist võib kohus menetleda asja ka segakolleegiumina (chambre mixte, mis koosneb vähemalt kolme kolleegiumi esindajatest) või üldkoguna (assemblée plénière, mis koosneb esimesest eesistujast, kõikide kolleegiumide eesistujatest ja vanemliikmetest ning üldkohtunikest).

Prokuratuuri esindavad peaprokurör ja kohtujuristid.

Õigusandmebaasid

Õigusandmebaasid on Prantsusmaal kättesaadavad interneti vahendusel pakutava avaliku teenusena. Veebisait Légifrance sisaldab ka kassatsioonikohtu ja apellatsioonikohtute otsuseid:

• andmebaas CASS sisaldab kassatsioonikohtu avaldatud otsuseid;
• andmebaas INCA sisaldab avaldamata kohtuotsuseid ning
• andmebaas CAPP sisaldab apellatsioonikohtute otsuseid.

Kas juurdepääs neile andmebaasidele on tasuta?

Jah, juurdepääs andmebaasidele on tasuta.

Sisu lühikirjeldus

Kohtuotsused on kättesaadavad prantsuse keeles. Mõned kohtuotsused on kättesaadavad ka inglise, araabia või hiina keelde tõlgituna.

• Andmebaas CASS sisaldab 120 000 kohtuotsust ning igal aastal lisatakse sinna 2 100 uut kohtuotsust.
• Andmebaas INCA sisaldab 246 000 kohtuotsust ning igal aastal lisatakse sinna 10 000 uut kohtuotsust.
• Andmebaas INCA sisaldab 19 000 kohtuotsust ning igal aastal lisatakse sinna 20 000 uut kohtuotsust.

Seotud lingid

Kohtute pädevus – Prantsusmaa