Üldkohtud – sissejuhatus

Esimese astme kohtud

Tsiviilkohtud

1. Kõrgema astme kohus (tribunal de grande instance)

Kõrgema astme kohus (tribunal de grande instance) arutab eraisikute vahelisi vaidlusi (tsiviilasjad), mille puhul hagi hõlmab üle 10 000 euro suurust nõuet.

Selle kohtu pädevusse kuuluvad olenemata nõude suurusest ka järgmistesse valdkondadesse kuuluvad kohtuasjad:

• perekonnaõigus: abielu, põlvnemine, adopteerimine, avaldused isiku kadumise kohta (déclarations d’absence);
• perekonnaseisu käsitlevate andmete parandamine (état civil; sünnid, abielud, surmad jne);
• pärimine;
• riigiametnikele (officiers d’état civil) määratud trahvid (amendes civiles);
• kinnisasjaga seotud nõudeid hõlmavad hagid (actions immobilières);
• ühingute laialisaatmine;
• kaitse võlausaldajate (sauvegarde) eest, ümberkorraldamine kohtu järelevalve all (redressement judiciaire) ja likvideerimine kohtumääruse alusel (liquidation judiciaire), kui võlgnik ei ole kaupleja ega kaupmeeste ja käsitööliste registris registreeritud isik (répertoire des métiers);
• põllumajandussektoris töötavate füüsilisest isikust ettevõtjate õnnetus- ja kutsehaiguskindlustus;
• registreerimistasud (droits d’enregistrement), tasu katastrisse kandmise eest (taxes de publicité foncière), maksumärgid (droits de timbre) ja kaudsed maksud ning muud nende lõivude, tasude või maksudega samaväärsed maksud;
• ärikinnisvara rentimine (baux commerciaux), välja arvatud vaidlused, mis on seotud rendi kindlaksmääramisega rendilepingu läbivaatamisel või pikendamisel, kutsetegevuse ja käsitöölise tegevusega seotud vara rendilepingud (baux professionnels) ning tähtajalised äriotstarbelised lepingud (conventions d’occupation précaire en matière commerciale);
• tõendatud dokumentide (actes authentiques) võltsimisega seoses esitatud nõuded (inscription en faux);
• tsiviilhagid seoses laimamise (diffamation) või solvamisega (injure), olenemata sellest, kas seda tehti avalikult või mitteavalikult ning suuliselt või kirjalikult.

Paranduskohus (tribunal correctionnel) on kõrgema astme kohtu kriminaalkolleegium, mille pädevusse kuulub keskmise raskusastmega õigusrikkumiste (délits, vt allpool) arutamine.

Kõrgema astme kohus koosneb kutselistest kohtunikest (magistrats): esimehest, aseesimeestest, tavakohtunikest, riigiprokurörist (procureur de la République), aseprokuröridest (vice‑procureurs) ja prokuröri abidest (substituts).

Samuti töötavad kõrgema astme kohtutes erikohtunikud, näiteks:

• alaealistega seotud juhtumeid lahendaval kohtunikul ehk laste kohtunikul (juge des enfants) on õigus võtta meetmeid ohus olevate alaealiste kaitsmiseks ning mõista kohut alaealiste üle, keda süüdistatakse väiksemate ja keskmise raskusastmega õigusrikkumiste (contraventions, délits) toimepanemises. Kui kohtunik teeb otsuse kinnisel kohtuistungil, võib ta teha määruse ainult meetmete kohta, mille eesmärk on alaealist paremini kasvatada (mesures éducatives). Kui kohtunik juhib alaealiste kohtu tööd (tribunal pour enfants), tegutseb ta koos kahe kaasistujaga (assesseurs), kes ei ole kutselised kohtunikud, ning kohtul on õigus teha määrus selliste meetmete kohta, millega soovitakse vastavalt vajadusele tagada alaealise parem kasvatamine või määrata kriminaalkaristus;
• kohtuotsuste täideviimise eest vastutav kohtunik (juge de l’application des peines) määrab kindlaks selle, mil viisil pööratakse täitmisele vabadusekaotust hõlmav karistus. Kui süüdimõistetule on määratud vangistus, võib kohtunik määrata selliste meetmete võtmise, millega kergendatakse karistust (näiteks paigutamine mujale kui vanglasse, osaline vabadusekaotus, tingimuslik vabastamine või vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega). Kui süüdimõistetule ei määrata vangistust, teeb kohtunik järelevalvet karistuse kandmise üle, näiteks kui süüdimõistetule on määratud tingimisi karistus katseajaga (emprisonnement avec sursis et mise à l’épreuve), üldkasulik töö (travail d’intérêt général) või sotsiaal-kohtulik järelevalve (suivi socio-judiciaire);
• uurimiskohtunik (juge d’instruction) annab aru apellatsioonikohtu uurimiskolleegiumile (chambre de l’instruction de la cour d’appel). Eeluurimise käigus peab uurimiskohtunik võtma kõik vajalikud meetmed tõe väljaselgitamiseks. Uurimiskohtunik kogub kokku kõik tõendid olenemata sellest, kas need tõendid on kahtlustatava vastu või tema poolt. Kui kohtunik on seisukohal, et eeluurimine on lõpetatud, võib ta anda korralduse kahtlustatava vabastamiseks (ordonnance de non‑lieu) või määrata, et uurimisaluse isiku üle hakkab kohut mõistma paranduskohus või vandekohus (cour d’assises). Uurimiskohtunikud ei saa asju omal algatusel menetlusse võtta. Juhtumi peab neile uurimiseks suunama riigiprokurör (procureur de la République) või kahju kannatanud isik, kes esitab kaebuse, milles ta väidab, et toime on pandud kuritegu, ja palub, et teda käsitataks kriminaalmenetluses tsiviilõigusliku menetlusosalisena (constitution de partie civile).

Kõrgema astme kohus asub tavaliselt oma departemangu (département) tähtsaimas linnas, kuid võib asuda ka mujal. 1. jaanuaril 2013. aastal oli Prantsusmaal 161 kõrgema astme kohut.

2. Alama astme kohtud

Alama astme kohus (tribunal d’instance) arutab eraisikute vahelisi vaidlusi (tsiviilasjad), mille puhul hagi hõlmab kuni 10 000 euro suurust nõuet.

Kohtule on delegeeritud pädevus konkreetsetes valdkondades, näiteks korraldused töötasu arestimiseks (saisies des rémunérations du travail), eluaegsed rendised (rentes viagères), valimistega seotud vaidlused ja eluaseme üürilepingud (baux d’habitation). Alama astme kohtul on mõnes valdkonnas ka halduspädevus: näiteks väljastab alama astme kohtu kohtusekretär (greffier en chef) kodakondsustõendeid.

Alama astme kohtu kriminaalkolleegium on politseikohus (tribunal de police), kes on pädev mõistma kohut viiendasse õigusrikkumiste kategooriasse kuuluvate väikeste õigusrikkumiste (contraventions de la cinquième classe, vt allpool) puhul.

Peale selle arutab alama astme kohtu kohtunik ka eestkosteküsimusi, kuigi mitte alaealisi käsitlevate juhtumite puhul, mis 12. mai 2009. aasta seaduse kohaselt kuuluvad nüüd kõrgema astme kohtu perekonnaküsimusi menetleva kohtuniku pädevusse: alama astme kohtu kohtunik kaitseb ebasoodsas olukorras olevaid täiskasvanuid, tehes järelevalvet nende ressursside haldamise üle.

Alama astme kohtusse kuulub üks kohtunik või mitu kohtunikku, kuid kohtuasja arutab alati üks kohtunik.

Alama astme kohus asub tavaliselt alldepartemangu (arrondissement) tähtsaimas linnas. 1. jaanuaril 2013. aastal oli Prantsusmaal 307 alama astme kohut.

3. Kohalikud kohtud

Kohalik kohus (juridiction de proximité) arutab eraisikute vahelisi tsiviilvaidlusi, mille puhul hagi hõlmab alla 4000 euro suurust nõuet.

Kohalikud kohtud arutavad ka esimesse nelja õigusrikkumiste kategooriasse kuuluvaid väiksemaid õigusrikkumisi.

Kohalikus kohtus ei pea prokuratuuri (ministère public, mis esitab algselt süüdistuse) esindama prokuratuuri enda õigusametnik, vaid seda võib teha ka näiteks politseikomissar (commissaire de police).

4. Kaubandusküsimusi käsitlevad kohtud

Kaubandusküsimusi käsitlev kohus (tribunal de commerce) arutab kauplejate või krediidiasutuste vahelisi lepinguid või kauplejate ja krediidiasutuste vahelisi lepinguid käsitlevaid vaidlusi ning vaidlusi, mis on seotud ettevõtetega või mis tahes poolte vaheliste äritehingutega. Peale selle tegeleb kaubandusküsimusi käsitlev kohus raskustes olevate ettevõtjatega seotud menetlustega.

Kaubandusküsimusi käsitlevate kohtute kohtunikud ei ole kutselised kohtunikud, vaid sellesse ametisse valitud kaupmehed. Nad valib kaheks või neljaks aastaks ametisse valimiskogu, mis koosneb kaubandusküsimusi käsitlevate kohtute ametis olevatest ja endistest kohtunikest ning kauplejate esindajatest (délégués consulaires), kes on ise kauplejad ja kes on ametisse valitud kohtu tööpiirkonnast.

1. jaanuaril 2013. aastal oli Prantsusmaal 134 kaubandusküsimusi käsitlevat kohut.

5. Töövaidluskohtud

Töövaidluskohus (conseil de prud’hommes) lahendab tööandjate ja töövõtjate vahelisi individuaalseid vaidlusi, mis on seotud töö- või praktikalepinguga.

Töövaidluskohtud koosnevad valitud kohtunikest, kellest pooled esindavad tööandjaid ja pooled töövõtjaid. Töövaidluskohus on jaotatud viieks erikolleegiumiks, mis käsitlevad järgmisi valdkondi: juhtimine, tootmine, jae- ja hulgikaubandus ja äriteenused, põllumajandus ning muud tegevused. Kui asja arutava nelja liikme hääled jagunevad võrdselt, juhib kohtu tegevust alama astme kohtu kohtunik.

Igas departemangus (département) võib olla üks töövaidluskohus või mitu töövaidluskohut ning iga kõrgema astme kohtu tööpiirkonnas on vähemalt üks töövaidluskohus.

Töövaidluskohtuid on 210.

6. Sotsiaalkindlustuskohtud

Sotsiaalkindlustuskohus (tribunal des affaires de la sécurité sociale) lahendab sotsiaalkindlustusfondide (caisses de sécurité sociale) ja nende kasutajate vahelisi vaidlusi, mis on seotud näiteks fondi liikmesusega või hüvitiste määramise ja väljamaksmisega.

Sotsiaalkindlustuskohus koosneb esimehest, kelleks on kõrgema astme kohtu kohtunik, ja kaasistujatest, kes ei ole kutselised kohtunikud ja kelle nimetab kolmeks aastaks ametisse apellatsioonikohtu peakohtunik nimekirjast, mille on konkreetse kohtu tööpiirkonda kuuluva piirkonna jaoks koostanud noorte-, spordi- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ameti piirkondlik direktor kõige enam esindatud tegevus- ja kutsealaorganisatsioonide ettepanekute põhjal. Oma arvamuse esitab ka sotsiaalkindlustuskohtu esimees.

Sotsiaalkindlustuskohtuid on 115.

7. Puuetega seotud vaidluste kohtud

Puuetega seotud vaidluste kohus (tribunal du contentieux de l’incapacité) lahendab vaidlusi, mis käsitlevad sotsiaalkindlustusega kaetud isiku invaliidsust või töövõimetust, s.t invaliidsust või invaliidsusastet, mille on põhjustanud kutse- või muu haigus või õnnetus.

Puuetega seotud vaidluste kohus koosneb esimehest, kes on aukohtunik (juge honoraire) või kvalifitseeritud isik (personne qualifiée), töötajaid esindavast kaasistujast ning tööandjaid või füüsilisest isikust ettevõtjaid esindavast kaasistujast. Mõlemad kaasistujad nimetab kolmeks aastaks piirkonna apellatsioonikohtu peakohtunik nimekirjast, mille on koostanud noorte-, spordi- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ameti piirkondlik direktor kõige enam esindatud tegevus- ja kutsealaorganisatsioonide ettepanekute põhjal.

Puuetega seotud vaidluste kohtuid on 26.

Puuetega seotud vaidluste kohtu otsuste peale on võimalik esitada apellatsioon riiklikule puuete ja tööõnnetuste kindlustusmäärade kohtule (Cour nationale de l’incapacité et de la tarification de l’assurance des accidents du travail), mis toimib ka esimese ja viimase astme kohtuna tööõnnetustega seotud kindlustusmäärade üle toimuvate vaidluste puhul.

8. Põllumajandusmaaga seotud küsimusi käsitlev kohus

Põllumajandusmaaga seotud küsimusi käsitlev kohus (tribunal paritaire des baux ruraux) arutab põllumajandusmaa omanike ja rentnike vahelisi vaidlusi, mis on seotud eri liiki rentimise või rendilepingutega ja maa kasutamisega (fermage, métayage, baux à cheptel, baux à domaine congéable, baux à complants, baux emphytéotiques, or contrats d’exploitation de terres à vocation pastorale).

Kohtu esimees on alama astme kohtunik. Lisaks esimehele kuulub kolleegiumisse neli mittekutselist kohtukaasistujat: kaks neist on maaomanikud ja kaks rentnikud ning nad valitakse kuueks aastaks teiste kaasistujate poolt nimekirjade alusel, mille on koostanud prefekt valimisnimekirjade koostamise eest vastutava komisjoni ettepanekute põhjal.

Kriminaalkohtud

1. Vandekohtud

Vandekohus (cour d’assises) menetleb raskeid õigusrikkumisi (crimes), mis hõlmavad kõige raskemasse kategooriasse kuuluvaid õigusrikkumisi ja mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt 10 aasta pikkune ja maksimaalselt eluaegne vangistus.

Vandekohus on olemas igas departemangus, kuid tegemist ei ole alalise kohtuga. Vandekohtu avaistungi kuupäevad määratakse kindlaks vastavalt vajadusele. Suurimates departemangudes tegutseb vandekohus siiski peaaegu alaliselt.

Kohus koosneb kolmest kutselisest kohtunikust – esimehest, kelleks on apellatsioonikohtu kolleegiumi esimees või üldkohtunik, ja kahest kaasistujast, kes on apellatsioonikohtu üldkohtunikud või departemangu kõrgema astme kohtu kohtunikud – ja kuuest juhuslikult valitud kodanikust. Kui kohus arutab alaealiste toime pandud raskeid õigusrikkumisi, nimetatakse seda kohut alaealiste vandekohtuks (cour d’assises des mineurs). Sel juhul on kaheks kaasistujaks alaealiste kohtu kohtunikud.

Teatavate terrorismialaste õigusaktide või militaarõiguse reguleerimisalasse kuuluvate kuritegude või uimastikaubandusega seotud kuritegude üle õiguse mõistmisel koosneb vandekohus ainult kutselistest kohtunikest.

Prokuratuuri esindab kohtujurist (avocat général).

2. Paranduskohtud

Paranduskohus (tribunal correctionnel) on pädev menetlema keskmise raskusastmega õigusrikkumisi (délits), mille eest on karistuseks ette nähtud kuni 10 aasta pikkune vangistus või vähemalt 3750 euro suurune rahatrahv. Paranduskohus kuulub kõrgema astme kohtu alluvusse. Reeglina koosneb paranduskohus kolmest kutselisest kohtunikust, kuid ette on nähtud ka, et teatavaid õigusrikkumisi menetleb üks kohtunik.

Prokuratuuri esindab riigiprokurör (procureur de la République) või üks prokuröri abidest (substituts).

3. Politseikohtud

Politseikohus (tribunal de police) arutab viiendasse õigusrikkumiste kategooriasse kuuluvaid väiksemaid õigusrikkumisi (contraventions de cinquième classe). Politseikohus asub kõrgema astme kohtu juures. Tegemist on ühest kohtunikust koosneva kohtuga, kusjuures kohtunikuks on kõrgema astme kohtunik.

Prokuratuuri esindab riigiprokurör (procureur de la République) või üks prokuröri abidest (substituts).

4. Kohalikud kohtud

Kohalik kohus (juridiction de proximité) arutab esimesse nelja kategooriasse kuuluvaid väiksemaid õigusrikkumisi (contraventions de la première à la quatrième classe). Kohalik kohus asub kõrgema astme kohtu juures. Kohtunikuks on kohaliku kohtu kohtunik, kes mõistab kohut üksi.

Prokuröri ülesandeid täidab üldjuhul politseiülem.

5. Spetsialiseerunud kriminaalkohtud

On olemas ka spetsialiseerunud kohtud, mis arutavad konkreetseid kriminaalasju, näiteks merekaubanduskohtud (tribunaux maritimes commerciaux), mida praegu on 14 ja mis menetlevad teatavaid merendusvaldkonnaga seotud õigusrikkumisi.

Teise astme kohtud

Apellatsioonikohtud (cours d’appel) arutavad faktiliste ja õigusküsimustega seotud apellatsioone (appels), mis on esitatud esimese astme kohtute juba tehtud kohtuotsuste peale.

Apellatsioonikohus koosneb vaid kutselistest kohtunikest: peakohtunikust (premier président), kolleegiumide esimeestest (présidents de chambre) ja apellatsioonikohtu üldkohtunikest (conseillers) (see ei kehti vandekohtunikest koosneva apellatsioonikohtu puhul; vt allpool).

Igal kohtul on erikolleegiumid, mis arutavad tsiviil-, sotsiaal-, kaubandus- või kriminaalasju ning koosnevad igaüks kolmest kutselisest kohtunikust, s.t esimehest ja kahest kohtunikust.

Vandekohtu otsuste peale esitatud apellatsioone menetleb vandekohtunikest koosnev apellatsioonikohus (cours d’assise d’appel), mille liikmed nimetab kassatsioonikohtu kriminaalkolleegium. Vandekohtunikest koosnevas apellatsioonikohtus on üheksa vandekohtunikku.

Puuetega seotud vaidlustes tehtud otsuste peale esitatud apellatsioone menetleb riiklik puuete ja tööõnnetuste kindlustusmäärade kohtus (cour nationale de l’incapacité et de la tarification de l’assurance des accidents du travail).

Prokuratuuri esindab riigiprokurör (procureur général) või prokuröri esimene abi (substitut général).

Kassatsioonikohus

Kassatsioonikohus (Cour de cassation) on üldkohtute struktuuris ülemkohus. Kassatsioonikohus asub Pariisis. Kohtu ülesanne on kontrollida, et madalama astme kohtute otsused ei ole vastuolus mõne õigusnormiga, s.t kassatsioonikohus ei hinda uuesti asjaolusid. Kassatsioonikohut ei käsitata kolmanda astme kohtuna, vaid kõnealune kohus tagab kohtupraktika ühtsuse ning toimib õiguse ja õiguspärasuse järgimise reguleerijana.

Kassatsioonikohus teeb otsuse juhul, kui isik, kelle suhtes on tehtud kohtuotsus, või riigiprokuratuur esitab apellatsiooni õigusküsimustes (pourvoi en cassation).

Kui kassatsioonikohus on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsus ei ole kooskõlas õigusnormidega, siis ta tühistab kohtuotsuse (casse la décision). Seejärel saadab kassatsioonikohus kohtuasja teisele kohtule uuesti arutamiseks.

Muul juhul jätab kassatsioonikohus apellatsiooni rahuldamata ning vaidlustatud kohtuotsus on lõplik.

Erandkorras võib juhtuda, et kohtuotsuse tühistamise korral ei pea asja sisu uuesti läbi vaatama, ning sellisel juhul võib kassatsioonikohus kohtuotsuse tühistada, saatmata seda teise kohtusse uuesti arutamiseks (casser sans renvoi). Kassatsioonikohus võib kohtuotsuse ka tühistada ja mitte saata seda teise kohtusse uuesti arutamiseks ning teha kohtuasjas ise otsuse, kui ta on suuteline kohaldama õiget õigusnormi, võttes arvesse asjaolusid, mille on tuvastanud asja sisuliselt menetlenud kohus (kelle järeldusi ja asjaoludele antud hinnangut kassatsioonikohus uuesti läbi ei vaata).

Kassatsioonikohus on jaotatud kolleegiumiteks (chambres) – kolm tsiviilkolleegiumi, üks kaubandusasjade kolleegium, üks sotsiaalasjade kolleegium ja üks kriminaalkolleegium –, mis kõik koosnevad esimehest ja kutselistest kohtunikest. Olenevalt arutatava asja laadist võib kohus menetleda asja ka ühiskolleegiumina (chambre mixte, mis koosneb vähemalt kolme kolleegiumi esindajatest) või plenaarkohtuna (assemblée plénière, mis koosneb peakohtunikust, kodade esimeestest ja üldkohtunikest).

Prokuratuuri esindavad peaprokurör ja kohtujuristid.

Õigusvaldkonna andmebaasid

Õigusvaldkonna andmebaasid on Prantsusmaal kättesaadavad interneti vahendusel pakutava avaliku teenusena. Veebisait Légifrance sisaldab kassatsioonikohtu ja apellatsioonikohtute otsuseid:

• andmebaas CASS sisaldab kassatsioonikohtu avaldatud otsuseid;
• andmebaas INCA sisaldab avaldamata kohtuotsuseid ning
• andmebaas CAPP sisaldab apellatsioonikohtute otsuseid.

Kas juurdepääs neile andmebaasidele on tasuta?

Jah, juurdepääs andmebaasidele on tasuta.

Sisu lühikirjeldus

Kohtuotsused on kättesaadavad prantsuse keeles. Mõned kohtuotsused on kättesaadavad ka inglise, araabia või hiina keelde tõlgituna.

• Andmebaas CASS sisaldab 120 000 kohtuotsust ning igal aastal lisatakse 2100 uut kohtuotsust.
• Andmebaas INCA sisaldab 246 000 kohtuotsust ning igal aastal lisatakse 10 000 uut kohtuotsust.
• Andmebaas CAPP sisaldab 19 000 kohtuotsust ning igal aastal lisatakse 20 000 uut kohtuotsust.

Seonduvad lingid

Kohtute pädevus – Prantsusmaa