Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2024. aasta lõpuni.

Liikmesriikide üldkohtud

Inglismaa ja Wales

Sellelt lehelt leiate teavet Inglismaa ja Walesi üldkohtute kohta.

Sisu koostaja:
Inglismaa ja Wales

Üldkohtud – sissejuhatus

Alljärgnevalt kirjeldatakse Inglismaa ja Walesi eri kohtute korraldust. Põhjalikumat teavet võib leida kuningliku kohtuameti (Her Majesty´s Courts and Tribunals Service) veebisaidilt. Kohtuamet haldab ja toetab kõiki kohtuid peale Ühendkuningriigi kõrgeima kohtu.

Ühendkuningriigi kõrgeim kohus (Supreme Court of the United Kingdom)

2009. aasta 1. oktoobril võttis Ühendkuningriigi kõrgeim kohus üle ülemkoja apellatsioonikomisjoni pädevuse. Samuti võttis see üle riiginõukogu kohtukomitee (Judicial Committee of the Privy Council, mis on kõrgeim apellatsioonikohus paljudes iseseisvates Rahvaste Ühenduse riikides, Ühendkuningriigi ülemereterritooriumidel ja Briti Krooni sõltkondades) volitused.

Ühendkuningriigi kõrgeim kohus on Ühendkuningriigis viimase astme kohus nii kriminaal- kui ka tsiviilasjades, ehkki Šotimaa kriminaalasju kõrgeimasse kohtusse edasi kaevata ei saa. Kõrgeimasse kohtusse lubatakse edasi kaevata tavaliselt üksnes siis, kui tegemist on üldhuvi pakkuva õigusküsimusega.

Apellatsioonikohus (Court of Appeal)

Apellatsioonikohus jaguneb kriminaal- ja tsiviilosakonnaks ning istungeid peetakse tavaliselt Londonis.

Kriminaalosakond, mille eesistujaks on ülemkohtunik (Lord Chief Justice), vaatab läbi raskete kuriteoasjade kohtus (Crown Court) süüdi mõistetud või karistuse saanud isikute kaebusi oma süüdimõistmise või karistuse kohta. Apellatsioonikohtu kriminaalosakonnal on õigus süüdimõistev otsus tühistada või kinnitada, anda korraldus kohtuasi uuesti läbi vaadata ning karistusajaga seoses esitatud kaebuste puhul muuta karistusaja pikkust (kuid mitte seda pikendada). Kui kohtuasja esitab apellatsioonikohtusse peaprokurör (Attorney General), on kohtul õigus karistusaega pikendada, kui see on tema hinnangul põhjendamatult leebe.

Apellatsioonikohtu kriminaalosakonnal on laiem pädevus vaadata läbi ad hoc kaebusi, näiteks aruannete esitamise või üldsuse juurdepääsu piiramisega seotud kaebusi, süüdistuse esitamist takistavate otsuste kohta esitatud kaebusi ning mitmesuguseid kuritegelikul teel saadud tulu käsitleva 2002. aasta seaduse (Proceeds of Crime Act 2002) alusel esitatud kaebusi. Lisaks lahendab apellatsioonikohus sõjaväekohtute otsuste peale esitatud kaebusi.

Tavaliselt on apellatsioonikohtu kriminaalosakonnas kolm kohtunikku, kuid kohus teeb ainult ühe otsuse (enamuse seisukoht).

Apellatsioonikohtu tsiviilosakonna eesistuja on Master of the Rolls. Tsiviilosakond vaatab läbi peamiselt kõrge kohtu (sealhulgas varaliste vaidluste osakonna, kuningliku osakonna ja perekonnaasjade osakonna) ning Inglismaa ja Walesi krahvkonnakohtute ja teatavate tribunalide otsuste peale esitatud kaebusi. Tavaliselt võtab istungitest osa kolm apellatsioonikohtu kohtunikku, kes moodustavad kvoorumi. Apellatsioonikohtu kohtunikel on õigus teha mis tahes otsus, mille nende arvates oleks pidanud tegema kohus, kust kohtuasi apellatsioonikohtu tsiviilosakonnale esitati. Mõnel juhul antakse korraldus kohtuasi uuesti läbi vaadata.

Tunnistajaid kuulatakse apellatsioonikohtus harva. Otsused põhinevad tavaliselt dokumentidel, eelmiste kohtuistungite protokollidel ning pooli esindavate advokaatide argumentidel.

Kõrge kohus (High Court)

Kõrge kohus asub Londonis, kuid kohtuasju võidakse läbi vaadata ka Inglismaa ja Walesi muudes piirkondades. Kõrge kohtu pädevuses on peaaegu kõigi tsiviilasjade läbivaatamine, kuigi peamiselt tegeletakse mahukamate või keerulisemate kohtuasjadega. Kohus jaguneb kolmeks osakonnaks:

  • kuninglik osakond (Queen’s Bench Division) on kolmest osakonnast suurim ning tegeleb mitmesuguste tsiviilasjadega. Nende hulka kuuluvad lepingurikkumisest tuleneva kahju, lepinguvälise kahju, laimu ja ärivaidlustega seotud tsiviilhagid, tehnoloogia ja ehituse ning mereõigusega seotud kohtuasjad (laevadega seotud tsiviilhagid, näiteks kokkupõrked, lasti kahjustamine ja päästmine);
  • varaliste vaidluste osakond (Chancery Division) tegeleb peamiselt omandiküsimustega, sealhulgas surnud isikute pärandvara haldamise, testamentide tõlgendamise, patentide ja intellektuaalomandi, maksejõuetuse ning äriühinguid ja partnerlusi käsitlevate vaidlustega;
  • perekonnaasjade osakond (Family Division) tegeleb keerulisemate abielulahutustega ning nendega seotud finantsküsimuste ja perekonnaõiguse asjadega. See osakond lahendab oma kohtupädevuse raames laste hooldusega seonduvaid asju (eelkõige eestkoste, lapsendamine ja lapserööv), eestkostekohtu (Court of Protection) asju ning laste raviga seotud asju.

Halduskolleegium (Administrative Court)

Halduskolleegiumi töö on mitmekesine ning see hõlmab nii haldusõigusalast pädevust Inglismaal ja Walesis kui ka pädevust teostada järelevalvet alama astme kohtute ja tribunalide töö üle.

Peamiselt kohtuliku kontrolli menetluse teel ellu viidav järelevalvepädevus kehtib avalik-õiguslikke ülesandeid täitvate asutuste ja üksikisikute suhtes. Kohtuliku kontrolli eesmärk on tagada, et nende asutuste ja isikute otsused oleksid tehtud nõuetekohaselt ja seaduslikult ega ületaks parlamendi määratud volituste piire.

Lisaks lahendab halduskolleegium suurt hulka õigusaktide kohaldamisega seotud kaebusi ja avaldusi:

  • teatavatest õigusaktidest tulenev õigus vaidlustada ministrite, kohalike omavalitsuste ja tribunalide otsuseid;
  • 2002. aasta kodakondsuse, sisserände ja varjupaiga seaduse (Nationality, Immigration and Asylum Act 2002) alusel esitatud avaldused;
  • magistraadikohtute (Magistrates’ Courts) ja raskete kuriteoasjade kohtu (Crown Court) teatavate otsuste peale esitatud kaebused;
  • taotlused isiku kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimiseks (habeas corpus);
  • taotlused isiku kinnipidamiseks kohtu solvamise eest;
  • pahatahtlike hagejatega seotud avaldused;
  • 1988. aasta koroneride seaduse (Coroners Act 1988) kohased avaldused;
  • mitmesugused terrorismi ärahoidmist, kuritegelikul teel saadud tulu, uimastiäri ja kriminaalõigust käsitlevate seaduste alusel esitatud avaldused.

2009. aastal avati Birminghamis, Cardiffis, Leedsis ja Manchesteris halduskolleegiumi piirkondlikud bürood, tänu millele saavad taotluse/nõude esitajad esitada teatavat liiki avaldusi selles piirkonnas, millega nad kõige tihedamalt seotud on. 2012. aasta novembris avati büroo ka Bristolis.

Kohtukolleegiumid (divisional courts)

Teatavaid madalama astme kohtute otsuste peale esitatud kaebusi vaatavad läbi kõrge kohtu osakonnad mitmeliikmelises koosseisus (st kohtud, kus on vähemalt kaks kohtunikku).

Varaliste vaidluste osakonna ja kuningliku osakonna kohtualluvusse kuuluvate krahvkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebusi vaatavad läbi vastavate osakondade mitmeliikmelised koosseisud.

Kuningliku osakonna mitmeliikmelised koosseisud vaatavad muu hulgas läbi magistraadikohtute ja raskete kuriteoasjade kohtu (Crown Court) otsuste peale õigusküsimustes esitatud kaebusi (välja arvatud juhul, kui viimane lahendab asja süüdistusakti alusel (on indictment)).

Perekonnaasjade osakond mitmeliikmelises koosseisus vaatab läbi kaebusi magistraadikohtutes perekonnaasjades tehtud otsuste vastu.

Krahvkonnakohtud (county courts)

Krahvkonnakohtud tegelevad Inglismaal ja Walesis enamiku tsiviilasjadega. Sisuliselt lahendavad krahvkonnakohtud lihtsamaid kohtuasju, keerulisematega tegeleb kõrge kohus. Suurem osa krahvkonnakohtutes menetletavatest kohtuasjadest on seotud võlgade sissenõudmisega. Krahvkonnakohus vaatab läbi ka küsimusi, mis on seotud omandi tagasivõtmise (nt tasumata hüpoteegimaksete puhul), isikukahju või hooletusega seotud nõuete ja pankrotiküsimustega.  Mõned krahvkonnakohtud tegutsevad kõrge kohtu piirkondliku kantseleina, kuhu saab esitada kõrgele kohtule mõeldud kohtuasju. Lisaks on mõnel krahvkonnakohtul eripädevus, mis võimaldab menetleda vähem keerukaid kohtuasju, mis muidu kuuluksid kõrge kohtu pädevusse.

Alla 5000 naelsterlingi suurused võla- või kahjunõuded lahendatakse tavaliselt väiksemate kohtuvaidluste erimenetluse teel. Selle eesmärk on lahendada vaidlused odaval ja mitteametlikul viisil, ilma et oleks vaja kaasata advokaati. Sellistel juhtudel võib kohtunik olla uurija rollis ning aidata nii hagejal kui ka kostjal oma seisukohti selgitada. Samuti pakuvad krahvkonnakohtud kohtusisest vahendusteenust väiksemates kohtuvaidlustes, ehkki muude vaidlustatud nõuete puhul võib kasutada välist vahendajat.

Samuti tegelevad krahvkonnakohtud perekonnaasjadega, mille hulka kuuluvad abielulahutused ning küsimused, mis on seotud lastega, näiteks nende elukoha ja hoolduse ning lapsendamisega. Mõned perekonnaõiguse küsimused on keerulised ning need võidakse läbi vaadata kõrges kohtus. Kesk-Londonis tegeleb kõikide perekonnaküsimustega perekonnaasjade osakonna peakantselei (Principal Registry of the Family Division), mitte kohalikud krahvkonnakohtud. Perelepitust pakutakse laste ja perede kohtuliku nõustamise ja abistamise teenistuse kaudu (Children and Family Court Advisory and Support Service – CAFCASS).

Raskete kuriteoasjade kohus (Crown Court)

Raskete kuriteoasjade kohus on riiklik kohus, mille istungeid peetakse Inglismaa ja Walesi eri keskustes. See tegeleb kõigi magistraadikohtutest edasi saadetud raskete kriminaalasjadega. Kohtuasju vaatavad läbi kohtunik ning 12 üldsuse esindajast vandekohtunikku.

Mõnikord on vandekohtunike abi vaja ka tsiviilasjades (näiteks laimuga seotud juhtumites ja politsei vastu alusetu süüdistamise tõttu esitatud hagides), kuid seda ei juhtu sageli. Kui selline olukord siiski tekib, toimub kohtuprotsess kõrges kohtus või krahvkonnakohtus. Samas tegutseb raskete kuriteoasjade kohus ka magistraadikohtus kohtunike läbivaadatud kohtuasjade apellatsioonikohtuna.

Magistraadikohtud (magistrates’ courts)

Magistraadikohtud tegelevad peamiselt kriminaalasjadega ning vaatavad läbi suurema osa kuritegudest. Raskemad kuriteod saadetakse menetlemiseks raskete kuriteoasjade kohtusse. Samuti tegelevad magistraadikohtud teatavate tsiviilasjadega, sealhulgas perekonnaõiguse küsimuste, teatavat liiki võlgade (näiteks kohaliku kinnisvaramaksu) sissenõudmise, tegevuslubade andmise (näiteks alkoholimüügiload), tegevuslubade või kohtuotsuste rikkumise ning kihlvedude ja hasartmängudega seotud küsimustega.

Suurema osa magistraadikohtus lahendatavatest kohtuasjadest vaatavad läbi rahvakohtunikud (keda nimetatakse ka rahukohtunikeks). Rahvakohtunikel ei ole juriidilist kvalifikatsiooni. Nad peavad oma istungeid tavaliselt kolmekesi ning õigusküsimustes nõustavad neid juriidilise kvalifikatsiooniga ametnikud. Keerulisemaid asju vaatavad magistraadikohtutes läbi täistööajaga töötavad professionaalsed kohtunikud, keda nimetatakse (magistraadikohtute) piirkonnakohtunikeks (District Judges). (Magistraadikohtute) asepiirkonnakohtunikud (Deputy District Judges) töötavad osalise tööajaga.

Magistraadikohtutel on volitus kuriteos süüdi mõistetud isikuid trahvida ning määrata neile vanglakaristus (piiratud ajaks), seega saadetakse teatavad kohtuasjad otsuse tegemiseks edasi raskete kuriteoasjade kohtusse.

Mõned magistraadikohtud on määratud noortekohtuks või perekonnaasjade kohtuks. Need koosnevad eriväljaõppega kohtunikest ning tegelevad ainult laste ja noorukite vastu esitatud süüdistuste ning nendega seotud avalduste läbivaatamisega või perekonnaasjadega.

Lingid

Kuninglik kohtuamet (Her Majesty’s Courts and Tribunals Service)

Viimati uuendatud: 02/07/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.