Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Liikmesriikide üldkohtud

Austria

Sellel lehel esitatakse teavet Austria üldkohtute kohta tsiviil- ja kriminaalasjades.

Sisu koostaja:
Austria
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.

Üldkohtud – sissejuhatus

Üldkohtutel on neli tasandit. Praegu (2014. aasta novembri seisuga) vastutavad kohtuasjade lahendamise eest järgmised kohtud:

  • 116 ringkonnakohut (Bezirksgerichte);
  • 20 maakohut (Landesgerichte);
  • 4 apellatsioonikohut (Oberlandesgerichte) ning
  • ülemkohus (Oberster Gerichtshof).

Alates 2013. aasta algusest on ühendatud mitu Ülem-Austria, Alam-Austria ja Steiermarki liidumaa ringkonnakohut ning ringkonnakohtute arv on vähenenud järk-järgult 116-ni (1. juuli 2014. aasta seisuga). 1. juuliks 2016 on kavandatud veel üks ühinemine ning alates sellest kuupäevast on ringkonnakohtute arv 115.

Avalikke huve kaitsevad järgmised prokuratuurid:

  • 16 prokuratuuri (Staatsanwaltschaften);
  • keskprokuratuur (zentrale Staatsanwaltschaft), kes tegeleb majanduskuritegude ja korruptsiooniasjadega;
  • 4 peaprokuratuuri (Oberstaatsanwaltschaften) ning
  • riigiprokuratuur (Generalprokuratur).

Vabadusekaotuslikke kohtuotsuseid viivad täide 27 vanglat (Justizanstalten).

A. Kohtukorraldus: tsiviil- ja kriminaalkohtud

Vaidlusi lahendatakse esimeses astmes kas ringkonna- või maakohtutes. Kohtualluvus määratakse tsiviilasjade korral kindlaks vaidlusküsimuse laadi järgi (Eigenzuständigkeit) ja kõigi muude asjade korral hagi väärtuse järgi (Wertzuständigkeit). Vaidlusküsimuse laadi peetakse tähtsamaks kriteeriumiks kui hagi väärtust.

Kriminaalasjade korral on kohtualluvuse kindlaksmääramise kriteeriumiks kuritoe eest ettenähtud karistuse määr.

Ringkonnakohtud (esimene tasand)

Ringkonnakohtud on esimese astme kohtud, kes:

  • lahendavad tsiviilõiguslikke vaidlusi, mille raames hagetav summa (hagi väärtus) on väiksem kui 15 000 eurot;
  • menetlevad sõltumata hagetava summa suurusest teatavat liiki kohtuasju (vaidlusküsimuse laad), peamiselt perekonnaasju, üüriõigusega seotud asju ning täiteasju;
  • võtavad vastu otsuseid kriminaalõiguslikes kohtuasjades selliste kuritegude puhul, mille eest võidakse karistada kas ainult rahatrahvi, rahatrahvi ja kuni üheaastase vabadusekaotusega või siis ainult kuni üheaastase vabadusekaotusega (näiteks kergem kehavigastus või vargus).

Maakohtud või esimese astme kohtud (Gerichtshöfe erster Instanz) (teine tasand)

Maakohtud (kriminaalasjades) või esimese astme kohtud (tsiviilasjades) on pädevad:

  • esimese astme kohtutena võtma vastu otsuseid õigusküsimustes, mis ei ole reserveeritud ringkonnakohtutele. Lisaks sellele on nende kui esimese astme kohtute pädevuses asjad, mis hõlmavad vastutust tuumaküsimustes, riigiasutuste vastutust, andmekaitset, konkurentsi või autoriõigusi;
  • teise astme kohtutena võtma vastu otsuseid ringkonnakohtu otsuste peale esitatud apellatsioonikaebuste kohta.

Apellatsioonikohtud või teise astme kohtud (Gerichtshöfe zweiter Instanz) (kolmas tasand)

Need kohtud on loodud kolmandal tasandil ja asuvad vastavalt Viinis (hõlmates Viini, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaad), Grazis (hõlmates Steiermarki ja Kärnteni liidumaad), Linzis (hõlmates Ülem-Austria ja Salzburgi liidumaad) ja Innsbruckis (hõlmates Tirooli ja Vorarlbergi liidumaad).

Need kohtud on apellatsioonikohtud kõikides tsiviil- ja kriminaalasjades (teine aste).

Lisaks on neil kohtutel eriline roll kohtusüsteemi haldamisel. Apellatsioonikohtu või teise astme kohtu president vastutab kõikide oma kohturingkonnas asuvate kohtute haldamise eest. Selles rollis on tema ainus otsene ülemus föderaalne justiitsminister.

Ülemkohus (neljas tasand)

Viinis asuv ülemkohus on kõrgeim instants tsiviil- ja kriminaalasjades. Koos põhiseaduskohtu ja halduskohtuga viidatakse ülemkohtule kui kõrgeima astme kohtule. See tähendab, et ülemkohtu otsuseid ei ole võimalik (siseriiklikult) edasi kaevata.

Ülemkohus annab olulise panuse seaduste ühetaolisse kohaldamisse kogu riigi territooriumil.

Kuigi ülemkohtu otsused ei ole madalama astme kohtute jaoks seaduse alusel siduvad, järgivad madalama astme kohtud  üldreeglina kõrgeima astme kohtu praktikat.

B. Tsiviilkohtute pädevus

Tsiviilkohtute pädevusse kuuluvad tavalised tsiviilkohtumenetlused, töökohtu menetlused, kaubandusasjadega seotud menetlused ja õigusvaidlust mittehõlmavad menetlused.

Tavalise tsiviilkohtumenetluse raames lahendatakse selliseid eraõiguslikke vaidlusi, mida kaubandus- või töökohtutes ei menetleta või mille suhtes kohaldatakse õigusvaidlust mittehõlmavat menetlust.

C. Kohtumenetluse etapid

C.1. Kohtumenetluse etapid tsiviilasjades

Tavalistel tsiviilkohtumenetlustel on põhimõtteliselt kaks erinevat etappi, millest kummalgi võib olla kolm astet. Esimeses astmes lahendavad vaidlusi kas ringkonna- või maakohtud.

Juhul kui esimesel tasandil teeb otsuse ringkonnakohus, tuleb apellatsioonikaebusega pöörduda esimese astme kohtusse. Seal võtab otsuse apellatsioonikaebuse kohta vastu apellatsioonikomisjon.

Kui otsuse on esimesel tasandil teinud esimese astme kohus, käsitleb esitatud apellatsioonikaebusi teise astme kohus, kus teeb teise astme instantsina otsuse apellatsioonikomisjon.

Teise astme kohtud vaatavad esimese astme kohtute otsused ainult läbi. Nad teevad oma otsuse seega põhimõtteliselt ainult esimese astme kohtus lõpetatud suulise menetluse käigus esitatud asjasse puutuvate taotluste ja menetluse lõpetamise ajaks kogunenud tuvastatud asjaolude põhjal. Teise astme kohtud võivad teha otsuseid ka kohtuasja enda kohta (otsust kinnitada või seda muuta). Selleks võivad nad menetluse esimese astme kohtule esitatud taotluste ja esildiste raames kas täielikult või osaliselt uuesti korraldada või seda täiendada, esimese astme kohtu otsuse tühistada ja anda korralduse uue otsuse tegemiseks või siis apellatsioonikaebuse tagasi lükata.

Juhul kui tegemist on kohtuasjaga, mille puhul tuleb otsus vastu võtta olulise tähtsusega õigusküsimustes, on võimalik esitada apellatsioonikaebus edasi ülemkohtule.

Ülemkohus teeb otsuseid eelkõige õiguslikes küsimustes ja tugineb seetõttu eelnevate menetluste raames tuvastatud asjaoludele. Ta otsustab eelnevate kohtuotsuste õiguspärasuse üle, osutades puudujääkidele või piiratud määral ka seniste menetluste vigadele. Ülemkohus mitte ainult ei tunnista kehtetuks eelnevates instantsides tehtud otsuseid, vaid võib ka teha otsuseid kohtuasja enda kohta (otsust kinnitada või seda muuta), senised otsused tühistada ja anda esimese või teise astme kohtule korralduse uue otsuse tegemiseks, samuti võib ta apellatsioonikaebuse tagasi lükata.

Esimeses astmes teeb enamikul juhtudel otsuse üks kohtunik (vaid juhul, kui hagi väärtus on üle 100 000 euro, teeb ühe poole avalduse korral otsuse kolmest kohtunikust koosnev koosseis). Teises astmes teeb otsuse kolmest kohtunikust koosnev ja ülemkohtus viiest kohtunikust koosnev koosseis. Juhul kui tegemist on olulise tähtsusega õigusküsimusega (näiteks soovitakse muuta väljakujunenud kohtupraktikat), teeb ülemkohtus otsuse nn tugevdatud koosseis, mis koosneb üheteistkümnest kohtunikust.

C.2. Kohtumenetluse etapid kriminaalasjades

Kriminaalasjades on kohtumenetlusel kaks etappi.

Kui ringkonnakohus võtab vastu otsuse esimese astme kohtuna, võib esitada:

  • kohtuotsuse tühistamise avalduse;
  • apellatsioonikaebuse süü ulatuse ja karistusmäära kohta.

Maakohtus kui kõrgema tasandi kohtus võtab selle kohta otsuse vastu kolmest kohtunikust koosnev koosseis.

Kui maakohtu üks kohtunik võtab otsuse vastu esimese astme kohtuna (kõikide õigusrikkumiste ja kuritegude kohta, mille puhul võib maksimaalne vabadusekaotus olla viis aastat, näiteks kohtus valetunnistuse andmine), võib kõrgemasse apellatsioonikohtusse esitada:

  • kohtuotsuse tühistamise avalduse;
  • apellatsioonikaebuse süü ulatuse ja karistusmäära kohta.

Apellatsioonikohtus kui kõrgema tasandi kohtus võtab selle kohta otsuse vastu kolmest kohtunikust koosnev koosseis.

Kui maakohtu kohtukaasistujate koosseis või vandemeeste kogu on vastutav esimese astme kohtuna, peab otsuse tühistamise avalduse esitama ülemkohtule. Kui see apellatsioonikaebus käsitleb ainult karistusmäära, võtab otsuse vastu apellatsioonikohus kui kõrgema tasandi kohus.

D. Kohtuotsuse edasikaebamine

Tavalise tsiviilkohtumenetluse korral võib esimese astme kohtu otsuse edasi kaevata. Apellatsioonikaebuse põhjuseks võib alati olla otsuse tühisus või vaidlusküsimuse ebaõige kohtulik hindamine, ent teatavat liiki vaidluste korral või igal juhul siis, kui hagetava summa suurus on vähemalt 2700 eurot, ka menetlusvead või faktide ebaõige tuvastamine.

Teise astme kohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse. Selline ülemkohtule esitatav kaebus on aga sõltuvalt vaidlusküsimuse laadist mõneti piiratud. Ülemkohus teeb põhimõtteliselt otsuseid eelkõige olulise tähtsusega õigusküsimustes. Seega on olulise tähtsusega õigusküsimuse olemasolu kassatsioonkaebuse vastuvõtmise eelduseks. Teatavate vaidluste korral, kui hagetav summa on väiksem kui 5000 eurot, on teise astme kohtu otsus lõplik ja vaieldamatu, ning juhul kui hagetav summa ei ületa 30 000 eurot, on ülemkohtule kassatsioonkaebuse esitamiseks vajalik teise astme kohtu nõusolek (mis antakse kas otse või uue taotluse alusel).

E. Õigusvaldkonna andmebaasid

Austria justiitsministeeriumi veebisaidil (http://www.justiz.gv.at/) esitatakse üldteave Austria kohtusüsteemi kohta.

Kas juurdepääs õigusvaldkonna andmebaasile on tasuta?

Jah, juurdepääs Austria justiitsministeeriumi veebisaidile on tasuta.

Seonduvad lingid

Kohtute pädevus – Austria

Viimati uuendatud: 18/12/2015

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta