In the European Union, the protection of fundamental rights is guaranteed both at national level by Member States' constitutional systems and at EU level by the Charter of Fundamental Rights of the European Union.
The European Court of Human Rights in Strasbourg, which is not an EU institution but an organ of the Council of Europe, provides an additional layer of protection in case of alleged violations of the rights set out in the European Convention on Human Rights.
The EU Charter of Fundamental Rights sets out a series of individual rights and freedoms. It entrenches the rights developed in the case law of the Court of Justice of the EU, found in the European Convention on Human Rights, as well as other rights and principles resulting from the constitutional traditions of EU Member States and other international instruments.
Drawn up by government representatives and parliamentarians from all EU countries, the Charter sets out fundamental rights – such as freedom of expression or religion, as well as economic and social rights – reflecting Europe's common values and constitutional heritage. The Charter also contains newer, so-called "third generation" rights, such as the right to data protection and the right to good administration.
If you consider that your fundamental rights have been violated, you have the possibility to seek help from various institutions or authorities in the Member States, or, under certain conditions, at EU level.
This section provides information on the institutions to contact in cases of violation of fundamental rights. Please select the relevant country's flag to obtain detailed national information.
The Charter of Fundamental Rights of the European Union applies to Member States only when they are implementing EU law. The public authorities of the Member States – legislative, executive and judicial – are only bound to comply with the Charter when implementing EU law, notably when they are applying EU regulations or decisions or implementing EU directives. Judges in the Member States, under the guidance of the Court of Justice, have the power to ensure that the Charter is respected by the Member States only when they are implementing EU law.
If a situation does not relate to EU law, it is up to national authorities, including the courts, to enforce fundamental rights. Where the Charter does not apply, fundamental rights continue to be guaranteed at national level according to the national constitutional systems. Member States have extensive national rules on fundamental rights, the respect of which is guaranteed by national courts.
All Member States have made commitments under the European Convention of Human Rights, independently of their obligations under EU law. Therefore, as a last resort, and after exhausting all remedies available at national level, individuals may bring an action at the European Court of Human Rights in Strasbourg for violation by a Member State of a fundamental right guaranteed by the European Convention on Human Rights.
The European Court of Human Rights has designed an admissibility checklist in order to help potential applicants work out for themselves whether there may be obstacles to their complaints being examined by the Court.
The EU Charter of Fundamental Rights applies to all actions by EU institutions. The role of the Commission is to ensure that its legislative proposals respect the Charter. All EU institutions (and notably the European Parliament and the Council) are responsible for respecting the Charter throughout the legislative process.
The Charter applies to Member States only when they are implementing EU law. If an individual considers that a national authority has violated the Charter when implementing EU law, he can complain to the Commission, which has the power to start infringement proceedings against the Member State.
The Commission is not a judicial body or a court of appeal against the decisions of national or international courts. Nor does it, as a matter of principle, examine the merits of an individual case, except if this is relevant to carry out its task of ensuring that the Member States apply EU law correctly. In particular, if it detects a wider problem, the Commission can contact the national authorities to have it fixed, and ultimately it can take a Member State to the Court of Justice. The objective of these proceedings is to ensure that the national law in question - or a practice by national administrations or courts - is aligned with the requirements of EU law.
The Court of Justice in Luxembourg is an institution of the European Union. It is the final authority in relation to the Treaties, the Charter and EU law. It makes sure that they are interpreted and applied in the same way across the Union, and that EU institutions and the Member States do what EU law requires of them.
When individuals or businesses consider that an act of the EU institutions directly affecting them violates their fundamental rights, they can bring their case before the Court of Justice, which subject to certain conditions has the power to annul such act. However, an individual cannot bring an action against another person (natural or legal) or against a Member State before the Court of Justice.
The entry into force of the Lisbon Treaty requires the European Union to accede to the European Convention on Human Rights. When this process is completed, individuals who consider their human rights have been violated by the EU, after exhausting all remedies available at national level, will also be able to bring their case in front of the European Court of Human Rights. This will introduce an additional judicial control in terms of protecting fundamental rights in the EU.
This page is maintained by the European Commission. The information on this page does not necessarily reflect the official position of the European Commission. The Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice with regard to copyright rules for European pages.
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Belgia kohtutesse võib pöörduda mis tahes vaidlustega, mis puudutavad õiguste, sealhulgas põhiõiguste kasutamist. Menetluse võivad algatada nii üksikisikud kui ka ametiasutused.
See, milline kohus on pädev, oleneb õigusrikkumise iseloomust ja tõsidusest või poolte staatusest (kaupleja, ajakirjanik jne).
Konstitutsioonikohus (Cour constitutionnelle/Grondwettelijk Hof) selgitab välja, kas õigusakt vastab põhiseaduse järgmistele artiklitele:
Teave kohtute korralduse ja nende pädevuse kohta on esitatud selle portaali lehekülgedel, kus käsitletakse järgmist:
Seotud lingid
Ombudsmanid on sõltumatud järelevalve teostajad, kelle on ametisse nimetanud föderatsiooni ja Belgia piirkondade parlamendid, et nad kontrolliksid elanike kaebusi haldusasutuste võetud meetmete kohta või nende asutuste töömeetodite kohta. Selles üldises raamistikus võidakse neilt nõuda kaebuste uurimist, mis on otseselt või kaudselt seotud inimõigustega. Ombudsmanid kontrollivad, et haldusasutused tegutseksid kooskõlas inimõigusi kaitsvate eeskirjadega ning hea halduse tava standarditega.
Neid ombudsmane ei tohiks ajada segamini organitega, mis tegelevad tsiviil- või kriminaalmenetluse raames eraviisilise vahendamisega.
Ombudsmaniga võib ühendust võtta igaüks, kes soovib haldusasutuse vastu kaebuse esitada. Nad tegutsevad tasuta ja neil on laialdased uurimisvolitused.
Ombudsmanid püüavad lahendada kaebusi koostöös asjaomase haldusasutusega; nad annavad asutusele soovitusi mis tahes tuvastatud probleemidega tegelemiseks. Nad avaldavad oma tegevuse kohta korrapäraselt aruandeid.
See, milline ombudsman on pädev, oleneb asjaomasest haldusasutusest.
Föderaalsetes küsimustes tuleks ühendust võtta föderaaltasandi ombudsmaniga (Médiateur fédéral/federale Ombudsman)
Piirkondade ja kogukondadega seotud küsimustes saab võtta ühendust järgmiste talitustega:
Olemas on ka lastele spetsialiseerunud ombudsman:
Võrdsete võimaluste ja rassismivastase võitluse keskuse (Centre pour l’égalité des chances et la lutte contre le racisme/Centrum voor gelijkheid van kansen en voor racismebestrijding) ülesanded hõlmavad võrdsete võimaluste edendamist ja võitlemist kõigi eristamisvormidega, tõrjumisega, piiramisega või eelistamisega, mis põhinevad rahvusel, nn rassil, nahavärvil, põlvnemisel, rahvuslikul või etnilisel päritolul, seksuaalsel sättumusel, perekonnaseisul, sünnipäral, jõukusel, vanusel, usulistel või filosoofilistel veendumustel, praegusel või tulevasel terviseseisundil, puudel, poliitilistel veendumustel, kehalistel või geneetilistel omadustel või sotsiaalsel taustal.
Keskusega saab ühendust võtta
Keskuse esmatasandi talitus annab esialgse vastuse ja vajaduse korral kogub lisateavet edasiste meetmete võtmiseks.
Kui osutub vajalikuks põhjalikum analüüs või uurimine või kui taotluse töötlemiseks on vaja võtta ühendust kolmandate isikutega, edastatakse toimik keskuse kõrgema talituse spetsialistile.
Kui analüüsist nähtub, et küsimus ei kuulu keskuse pädevusse, teavitatakse sellest asjaomast isikut ning võimaluse korral suunatakse ta teise talitusse või teise isiku juurde, kes on pädev taotlust käsitlema (haldusasutus, esimese või teise tasandi abile spetsialiseerunud era- või avaliku sektori talitus, politsei või jurist).
Keskusega saab otse ühendust võtta. Samuti on keskuse veebisaidil esitatud selliste liitude või asutuste aadressid, kellel on eriteadmised või kes tegutsevad kohalikul tasandil ning kellega keskus on allkirjastanud koostöölepingu ja kellega saab diskrimineerimisega seotud küsimustes abi saamiseks samuti ühendust võtta.
Centre pour l’égalité des chances et la lutte contre le racisme/Seonduv link:
Võrdsete võimaluste ja rassismivastase võitluse keskus
Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse instituut (Institut pour l’égalité des femmes et des hommes/Instituut voor de Gelijkheid van Vrouwen en Mannen) on sõltumatu avalik-õiguslik asutus, mis edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja võitleb soopõhise diskrimineerimisega.
Instituut saab juhtudel, mis hõlmavad meeste ja naiste vahelist diskrimineerimist või transseksuaalide diskrimineerimist, pakkuda õigusabi ja algatada kohtuasju.
Instituudiga saab võtta ühendust, kasutades veebivormi või järgmisi kontaktandmeid:
Institut pour l'égalité des femmes et des hommes/Seonduv link:
Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse instituut:
Eraelu kaitse komisjon (Commission de la protection de la vie privée/Commisie voor de bescherming van de persoonlijke levenssfeer) on sõltumatu komisjon, mis loodi esindajatekoja toetusel pärast eraelu kaitse seaduse vastuvõtmist 8. detsembril 1992. aastal. Seega ei anna ta aru justiitsministeeriumile.
Eraelu kaitse komisjon on sõltumatu järelevalveasutus, kes vastutab selle tagamise eest, et isikuandmete töötlemisel austatakse eraelu puutumatust.
Komisjoni mitmesugused ülesanded on jaotatud viieks põhitegevusalaks: abistamine, teavitamine, kaebuste käsitlemine, arvamused ja soovitused ning viimaks jõustamine.
– Abistamine: see tegevusvaldkond on tihedalt seotud teavitamisfunktsiooniga. Eraelu kaitse komisjon pakub abi kõigile: ametiasutustele, erasektorile, elanikele või vastutavatele töötlejatele (füüsilised või juriidilised isikud).
Komisjoni ülesanded selles valdkonnas on järgmised: teabe andmine kõigile vastavalt teabenõudele, olenemata sellest, kas tegemist on andmesubjektide või vastutavate töötlejatega; andmetega tutvumise ja andmete parandamise õiguse kindlustamine; teatiste töötlemine; avaliku registri ajakohastamine; teabe andmine kui kaebuste menetlemise üks osa; eraisikute või vastutavate töötlejate nõutud teabe esitamine; iga-aastane aruandlus parlamendile.
Komisjon abistab nii avalik-õiguslikke asutusi kui ka andmetöötlejaid, korraldades vastava taotluse korral mitteametlikke eelkonsultatsioone, et tagada eraelu puutumatuse nõude arvessevõtmine projektide väljatöötamisel. Samuti aitab komisjon andmesubjektidel nende õigusi kasutada ja teavitab neid selleks eelkõige nende õigustest ja menetlustest, mida tuleb järgida. Rahvusvahelise andmevahetuse puhul aitab komisjon piiriüleses tegevuses osalevaid organisatsioone. Nagu ka riiklikul tasandil, aitab komisjon kõiki piiriülestest andmevoogudest mõjutatud andmesubjekte.
– Teavitamine: eraelu kaitse komisjon annab teavet nii ametiasutustele kui ka andmesubjektidele ja vastutavatele töötlejatele.
See tegevusvaldkond hõlmab iga-aastast aruandlust parlamendile ning halduskava koostamist; kodukorda; avaliku registri pidamist; üldiselt avalikkuse teavitamist (koduleht, konverentsid, kliendile suunatud vastused, teadlikkuse suurendamine jne). Samuti tuleks märkida, et nende eri tegevusvaldkondade puhul ei piirdu komisjon tingimata riigisisese tasandiga, vaid tegutseb sageli ka rahvusvahelisel tasandil, kus tal on oluline roll teabe andmisel ja teadlikkuse suurendamisel.
– Kaebuste käsitlemine: kui andmesubjekt esitab kaebuse, tegutseb eraelu kaitse komisjon vahendajana.
Kui vastutavad töötlejad ei austa andmesubjektide õigusi, asub komisjon andmesubjekti taotlusel neid õigusi jõustama (õigus esitada vastuväiteid ja nõuda andmete parandamist, õigus kaudsele juurdepääsule jne). Selleks kasutab komisjon kõiki saadaolevaid vahendeid (aruanne riigiprokurörile, tsiviilkohtusse esitatav hagi jne). Piiriüleste andmekaitsega seotud õigusrikkumiste korral teeb komisjon koostööd rahvusvahelistes uurimistes, mille puhul on praktiliste lahenduste leidmiseks vajalik kõigi pädevate andmekaitseasutuste osalemine.
– Arvamused: eraelu kaitse komisjon avaldab arvamusi määruste ja standardite kohta.
Selles valdkonnas hõlmab komisjoni tegevus peamiselt ametiasutusi ja muid vastutavaid organeid. Komisjon avaldab arvamusi ja soovitusi eraelu kaitse aspekte sisaldavate seaduseelnõude kohta. Riiklikes ja rahvusvahelistes töörühmades (nt artikli 29 töörühm, rahvusvahelise andmekaitse ja side töörühm, andmekaitse ja eraelu puutumatuse eest vastutavate volinike rahvusvaheline konverents, muud eraelu kaitse järelevalveasutused jne) ning oma kontaktide kaudu samalaadsetes välismaistes organisatsioonides osaleb komisjon otsuste tegemisel eraelu kaitse valdkonnas.
– Jõustamine: eraelu kaitse komisjon tagab andmekaitsealaste õigusaktide järgimise.
Komisjon vastutab mis tahes sektori organisatsioonidele, näiteks vastutavatele töötlejatele lubade andmise eest isikuandmete vastuvõtmiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. Samuti tegeleb komisjon nende vastutavate töötlejate järelevalvega, inspekteerib neid, annab soovitusi ja hindab nende heakskiidetud turvameetmeid.
Teabenõuded või abitaotlused ja mis tahes kaebused saab esitada otse eraelu kaitse komisjonile kas posti, telefoni või e-posti teel ning kontaktandmed on järgmised:
Commission de la protection de la vie privée/
Commissie voor de bescherming van de persoonlijke levenssfeer
Eraelu kaitse komisjoni bürood on elanikele tööajal avatud, kuid üksnes eelneval kokkuleppel. Esmatasandi abi saamiseks helistage palun numbril +32 2 274 48 79 või täitke elektrooniline kontaktvorm.
Seonduv link:
Vanglate järelevalvekomiteed (commissions de surveillance des établissements pénitentiaires/commissies van toezicht op het gevangeniswezen) tagavad välise järelevalve vangide kohtlemise üle. Nad edastavad vangide kaebused lahenduse leidmiseks vangla juhtkonnale või justiitsministeeriumile.
Igal vanglal on järelevalvekomitee. Iga komitee koosneb kodanikuühiskonna esindajatest ning vähemalt ühest arstist ja ühest juristist ning seda juhatab kohtunik. Keskne järelevalvenõukogu (Conseil central de surveillance pénitentiaire/Centrale toezichtsraad voor de gevangeniswezen) kooskõlastab kohalike komiteede tööd ning esitab justiitsministrile arvamusi vangide kohtlemise kohta kas ministri nõudmisel või omal algatusel.
Seotud lingid:
Kaebusi käsitlev komisjon (Commission des plaintes/Klachtencommissie) tegeleb kinnipidamiskeskustes, majutusasutustes või ümberpaigutamiskeskustes hoitavate välisriigi kodanike esitatud kaebustega nende kinnipidamistingimuste ning eelkõige nendes keskustes ja asutustes kujunevate asjaolude kohta, mis hõlmavad 2. augusti 2002. aasta (kinnipidamiskeskused), 8. juuni 2009. aasta (ümberpaigutamiskeskused) ja 14. mai 2009. aasta (majutusasutused) kuninglikes dekreetides sätestatud kohustusi ja õigusi.
Nendes asutustes hoitavad isikud võivad olla ebaseaduslikud sisserändajad, eitava vastuse saanud varjupaigataotlejad või välisriigi kodanikud, kes ei vasta riiki sisenemise või riigis elamise nõuetele.
Kaebuse esitajad, kes soovivad otsust vaidlustada, saavad vaide esitada riiginõukogule.
Komisjoniga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:
Secrétariat permanent de la Commission des plaintes/Permanent secretariaat van de Klachtencommissie Service Public Fédéral Intérieur/Federale Overheidsdienst Binnenlandse Zaken Rue de Louvain/Leuvenseweg 1 1000 BrüsselSeonduv link:
Siseasjade föderaalse avaliku teenistuse portaal
Alaline politseijärelevalve komitee (Comité permanent de contrôle des services de police/Vast Comité van Toezicht op de politiediensten – Comité P) on politsei üle järelevalvet teostav väline organ, kes annab aru parlamendile. Komitee teostatav järelevalve keskendub üksikisikutele põhiseaduse ja seadustega antud õiguste kaitsele ning politseijõudude tegevuse koordineerimisele ja tõhususele.
Iga isikul, keda politsei tegevus on mõjutanud, on võimalik esitada kaebus, teatada probleemist või edastada mis tahes muud teavet.
Komiteele võib kaebuse esitada või probleemist teatada ka iga politseijõudude liige, ilma et ta peaks ülemustelt luba küsima ja ilma et teda selle eest karistataks.
Kaebuse esitamiseks saab kasutada elektroonilist vormi.
Kontaktandmed komiteega ühenduse võtmiseks:
Comité permanent de contrôle des services de police/Vast Comité van Toezicht op de politiediensten
Rue de la Presse/Drukpersstraat 35/1 1000 Brüssel Tel: (+32) 2 286 28 11 Faks: +32 2 286 28 99 E-post: info@comitep.beSeonduv link:
Alaline politseijärelevalve komitee
Kodanike nõustamise esmatasandi teenused (accueil social de première ligne/sociale eerstelijnswerking) hõlmavad elanikele teabe esitamist kohtusüsteemi väga spetsiifiliste valdkondade küsimuste või probleemide kohta.
Föderaalse avaliku õigusteenistuse aadressiraamat sisaldab kogukondade õiguskeskuste (maisons de justice/justitiehuizen) nimekirja ja nende kontaktandmeid.
Seonduv link:
Föderaalse avaliku õigusteenistuse väljaanne, mis käsitleb õiguskaitse kättesaadavust Belgias
Esmatasandi õigusabi (aide juridique de première ligne/eerstelijnsbijstand) hõlmab praktilist või õiguslikku teavet või esialgset õiguslikku arvamust, mis antakse lühikese konsultatsiooni käigus. Esmatasandi õigusabi annavad kutseala esindajad, enamasti juristid.
Teise tasandi õigusabi hõlmab teatavatel tingimustel advokaadi määramist, kes töötab tasuta või vähendatud tasu eest. Menetluskuludest (kohtutäiturid, eksperdid, koopiad jne) ei vabastata täielikult ega osaliselt, kuid need võidakse katta vastavalt õigusabi korrale.
Kui õigusabi kasutavatel elanikel ei ole kohtu- või kohtuvälise menetluse kulude katmiseks piisavat sissetulekut, on nad nendest kuludest täielikult või osaliselt vabastatud.
Lisateavet vaadake e-õiguskeskkonna lehelt menetluskulude kohta Belgias.
Seonduv link:
Seadusega nähakse ette riigipoolne rahaline abi tahtlike vägivallategude ohvritele ja neid abistavatele isikutele ning mõnel juhul ka nende sugulastele.
Komisjoniga saab otse ühendust võtta, samuti saab esitada taotlusi advokaadi või ohvriabi telefoni kaudu, mida hoiab töös sotsiaalhoolekande talitus; nende nimekiri on föderaalse avaliku õigusteenistuse veebisaidil (vt Index, Justice from A to Z, financial assistance for victims (Indeks, Õigusküsimused A kuni Z, rahaline abi ohvritele)).
Komisjoniga saab ühendust võtta järgmisel aadressil:
Service public fédéral de la Justice/Federale overheidsdienst Justitie Commission pour l’aide financière aux victimes d’actes intentionnels de violence et aux sauveteurs occasionnels/Commissie voor Financiële Hulp aan Slachtoffers van Opzettelijke Gewelddaden en aan de Occasionele Redders Boulevard de Waterloo/Waterlose Steenweg 115 Tel: (+32) 2 542 72 07 (+32) 2 542 72 08 commission.victimes@just.fgov.beLisateavet vaadake e-õiguskeskkonna lehelt ohvrite õiguste kohta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Bulgaarias võivad kõik kohtunikud arutada esimeses kohtuastmes ELi põhiõigustega seotud asju, sest põhiõiguste harta on osa ELi esmasest õigusest (sellel on Lissaboni lepinguga samaväärne õigusjõud). Seega kui Bulgaaria kodanikud leiavad, et nende põhiõigusi on rikutud, võivad nad pöörduda ringkonnakohtusse (Окръжен съд) ja tugineda hartale. Bulgaaria kohtutel on sama pädevus selliste põhiõiguste osas, mis on tagatud Bulgaaria põhiseadusega ning rahvusvaheliste lepingutega, mille osaline Bulgaaria on.
Halduse üksikakti peale esitatud kaebused esitatakse halduskohtutele ja Kõrgemale Halduskohtule (Върховен административен съд).
Igal Bulgaaria kohtul on oma veebisait, kus on esitatud teave kohtu korralduse ja tegevuse kohta. Kõrgema Justiitsnõukogu (Висшия съдебен съвет) veebisaidil on esitatud üksikasjalik loetelu Bulgaaria kohtutest koos nende aadresside ja veebisaitidega (ainult bulgaaria keeles).
Vt ombudsmani käsitlev osa.
Aadress
Ul. George Washington No 22 Sofia 1202, Bulgaria tel +359 2 810 69 55 e-post priemna@ombudsman.bg veebisait http://www.ombudsman.bg/Ombudsman uurib seaduses ette nähtud vahendite abil kaebusi kodanike õiguste ja vabaduste rikkumise kohta, mis on tingitud riigi- või kohalike omavalitsuste või nende hallatavate asutuste või avalikke ülesandeid täitvate isikute tegevusest või tegevusetusest. Ombudsmanil on väga lai pädevus, mis hõlmab kõiki kodanike õiguseid, olgu siis tegemist poliitiliste, majanduslike, kodaniku-, sotsiaalsete, kultuuriliste või muude õigustega. Ombudsmani ülesanne on kaitsta kõigi kodanike, sealhulgas laste, puudega inimeste, vähemuste, välisriigi kodanike jm õiguseid.
Kaebuse võib esitada ombudsmanile kirjalikult posti või e-kirja teel, isiklikult kohale toimetades või ka suuliselt ja selle registreerib ametlikult ametiisik. Kaebustega tegelevad vastuvõtuosakond (priemna) ja kantselei (delovodstvo). Vastuvõtuosakond tegutseb alates 5. jaanuarist 2006 ja on avatud iga päev. Osakonna eksperdid võtavad seal kodanikke vastu ja vastavad telefonikõnedele. Neljapäeviti kell 9.00–12.30 võtab ka ombudsman kodanikke isiklikult vastu. Kohtumise aeg tuleb eelneval kokku leppida.
Iga inimene võib olenemata tema kodakondsusest, soost, poliitilistest vaadetest või usulistest veendumustest esitada ombudsmanile kaebuse või anda vihje. Anonüümsed kaebused või vihjed, mis käsitlevad rohkem kui kahe aasta taguseid juhtumeid, jäetakse läbi vaatamata. Ombudsman võib algatada uurimise omal algatusel, kui ta leiab, et see on avalikes huvides.
Kaebused kantakse registrisse. Seejärel edastab ombudsmani büroo juhataja need kaebuse sisu järgi asjakohasele osakonnale. Osakonna juhataja määrab juhtumi menetleja, kellel on uurimiseks aega üks kuu. Põhjalikumat uurimist vajavate juhtumite korral pikendatakse tähtaega kolme kuuni. Juhtumi menetleja võib küsida kaebuse esitajalt lisateavet või paluda pädeval haldusasutusel võtta teatavaid meetmeid või esitada konkreetset teavet. Riigi- ja kohaliku tasandi asutused või nende hallatavad asutused, juriidilised isikud ja üksikisikud peavad esitama nende käsutuses oleva teabe vabatahtlikult ja tegema ombudsmaniga seoses talle saadetud kaebustega koostööd. Kui kaebus puudutab küsimust, mille võib edastada kõrgemale haldusorganile või muule spetsiaalsele asutusele (komiteele või ametile), võib ombudsman teha kaebuse esitajale ettepaneku pöörduda asjaomase asutuse poole, kui küsimus ei nõua ka ombudsmanipoolset läbivaatamist. Kui juhtum ei kuulu ombudsmani pädevusvaldkonda, siis teavitab ombudsman sellest kaebuse esitajat ja soovitab tal võtta ühendust sobiva ametiasutusega. Kaebuse esitaja nõusolekul võib ombudsman edastada kaebuse sellele ametiasutusele.
Ombudsman võib igal ajal pakkuda võimalust olla vahendajaks, et lahendada vaidlus kokkuleppe teel. Selline ettepanek saadetakse nii kaebuse esitajale kui ka organile või isikule, kelle peale kaebus on esitatud. Kui mõlemad pooled nõustuvad ettepanekuga, aitab ombudsman igati kaasa vaidluse lahendamisele, viies näiteks pooled omavahel kokku või olles neile läbirääkimistel toeks.
Sõltuvalt tulemustest, milleni uurimise käigus jõutakse, võib ombudsman lisaks kaebuse esitajale saadetavale vastusele anda pädevale asutusele soovitusi selle kohta, milliseid meetmeid saab ametiasutus võtta isiku õiguste rikkumiseni viinud põhjuste või tegevuse kõrvaldamiseks. Ombudsman koostab korrapäraselt arvamusi konkreetsete küsimuste kohta ja need avaldatakse veebilehel ning edastatakse pädevale asutusele ja meediale. Kui probleem tuleneb kehtivast õigusraamistikust, võib ombudsman esitada Rahvusassambleele ja ministrite nõukogule soovitused asjakohaste seadusandlike muudatuste tegemiseks. Kui seadused leitakse olevat vastuolus põhiseadusega ja nendega rikutakse kodanikuõigusi ja -vabadusi, on ombudsmanil õigus edastada asi selle tuvastamiseks põhiseaduskohtule. Kui tuvastatakse vastuolud kohtupraktikas, on ombudsmanil õigus anda asi tõlgendava lahendi saamiseks Kõrgemale Kassatsioonikohtule või Kõrgemale Halduskohtule.
Aadress
Bul. Dragan Tsankov No 35 Sofia 1125, Bulgaria tel +359 2 807 30 30 faks +359 2 807 30 58 e-post kzd@kzd.bg veebisait http://www.kzd-nondiscrimination.com/Diskrimineerimisküsimuste komisjon (Комисия за защита от дискриминация)
Juhtumid võib esitada diskrimineerimisküsimuste komisjonile
Kaebus või vihje tuleb esitada diskrimineerimisküsimuste komisjonile kolme aasta jooksul alates rikkumise toimepanekust. Kui on möödunud kolm aastat, siis kaebust läbi ei vaadata või kui uurimine juba käib, siis lõpetatakse asja menetlemine. Kui asi on juba kohtusse jõudnud, siis komisjon menetlust ei algata. Kui kaebus või vihje võetakse tagasi või kaebuse esitaja ei paranda selles esinevat viga komisjoni määratud tähtaja jooksul, lõpetatakse asja menetlemine.
Kaebus peab sisaldama järgmist teavet:
Diskrimineerimisküsimuste komisjoni esimees määrab toimiku hindamiskomisjonile, kes on spetsialiseerunud asjaomasele diskrimineerimisliigile. Hindamiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja ettekande esitaja. Ettekande esitaja kogub kirjalikke tõendeid, mida on vaja asjaolude dokumenteerimiseks. Uurimine tuleb lõpule viia 30 päeva jooksul. Keeruliste juhtumite puhul võib diskrimineerimisküsimuste komisjoni esimees pikendada seda tähtaega 30 päeva võrra. Kui uurimine on lõpule viidud, esitab ettekande esitaja oma järeldused hindamiskomisjoni esimehele. Esimees määrab avaliku ärakuulamise kuupäeva ning saadab pooltele kutsed sellel osalemiseks.
Diskrimineerimisküsimuste komisjonil on õigus
Kõik üksikisikud ning riiklikud ja kohaliku omavalitsuse asutused peavad tegema diskrimineerimisküsimuste komisjoniga koostööd, edastades komisjonile teabe ja dokumendid ning andes kirjalikke selgitusi, kui neilt neid küsitakse. Keeldumise korral määratakse rahatrahv.
Esimesel kohtumisel kutsub hindamiskomisjoni esimees pooli üles leidma vaidlusele üksmeelne lahendus. Kui nad seda teevad, kinnitatakse sellest tulenev kokkulepe otsusega ja asja menetlemine lõpetatakse. Kui pooled saavutavad osalise lahenduse, siis jätkub menetlus osas, milles kokkulepet ei saavutatud. Kokkulepe on täitmisele pööratav ja sellest kinnipidamist jälgib komisjon.
Kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, teeb diskrimineerimisküsimuste komisjon 14 päeva jooksul pärast avalikku ärakuulamist otsuse juhtumi asjaolude alusel.
Oma otsuses võib diskrimineerimisküsimuste komisjon
Diskrimineerimisküsimuste komisjon võib võtta järgmised siduvad haldusmeetmed:
Diskrimineerimisküsimuste komisjon tagab oma otsuste täitmise kooskõlas seadustega.
Diskrimineerimisküsimuste komisjoni otsuste peale võib 14 päeva jooksul esitada edasikaebuse Sofia linna halduskohtule.
Aadress
Council of Ministers Bul. Dondukov No 1 Sofia 1594, Bulgaria veebisait https://saveti.government.bg/web/cc_19/1Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik soolise võrdõiguslikkuse nõukogu (Националния съвет по равнопоставеността на жените и мъжете към Министерския съвет)
Riiklik soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tagab, et valitsusasutused ja vabaühendused teevad koostööd riikliku soolise võrdõiguslikkuse poliitika väljatöötamisel ja elluviimisel, hõlbustades konsultatsioone, koostööd ja koordineerimist.
Riiklik soolise võrdõiguslikkuse nõukogu:
Riikliku soolise võrdõiguslikkuse poliitika väljatöötamine ja elluviimine.
Aadress
Bul. Prof. Tsvetan Lazarov No 2 Sofia 1592, Bulgaria tel +359 2 91 53 518 faks +359 2 91 53 525 e-post kzld@cpdp.bg veebisait http://www.cpdp.bg/Isikuandmete kaitse komisjon (Комисията за защита на личните данни)
Isikuandmete kaitse komisjon aitab valitsust isikuandmete kaitse poliitika elluviimisel.
Tal on õigus uurida kaebusi, milles taotletakse rikutud õiguste kaitsmist vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.
Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on igaühel õigus teatada isikuandmete kaitse komisjonile oma õiguste rikkumisest ühe aasta jooksul alates nende avastamisest ja hiljemalt viis aastat pärast nende toimumist. Komisjonile esitatud kaebus edastatakse õigustoimingute ja järelevalve direktoraadile, kes esitab komisjonile oma arvamuse kaebuse liigi ja vastuvõetavuse kohta. Seejärel peab komisjon kinnise istungi, et otsustada, kas kaebus on vastuvõetav ja millist menetlust tuleks järgida. Komisjon võib algatada uurimise, koguda tõendeid või küsida arvamust kolmandatelt isikutelt. Kui kaebus tunnistatakse vastuvõetavaks, teavitatakse pooli sellest nõuetekohaselt ja määratakse avaliku ärakuulamise kuupäev. Pooled kutsutakse kohale koos kõikide sidusrühmadega. Komisjon teeb otsuse 30 päeva jooksul alates kaebuse saamisest. Otsuse koopia saadetakse pooltele ja sidusrühmadele. Komisjon võib teha õigust rikkunud poolele ettekirjutusi, määrata tähtaja, mille jooksul tuleb rikkumise põhjus kõrvaldada, või halduskaristuse. Otsuse peale võib 14 päeva jooksul pärast selle kättesaamist esitada edasikaebuse Kõrgemale Halduskohtule.
Ühiskonnaliikmed, juriidilised isikud või valitsusasutused võivad paluda komisjonilt arvamust isikuandmete kaitse seadusega seotud õigusakti eelnõu kohta.
Komisjon võib teha isikuandmete haldajatele ettekirjutusi
ja seada ajutisi keelde isikuandmete töötlemise suhtes, kui isikuandmete kaitse norme on rikutud.
Aadress
Council of Ministers Bul. Dondukov No 1 Sofia 1594, Bulgaria tel +359 2 940 36 22 faks +359 2 940 21 18 e-post Rositsa.Ivanova@government.bg – nõukogu sekretär veebisait http://www.nccedi.government.bg/Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu (Националния съвет по етническите и интеграционните въпроси към Министерски съвет)
See organ ja selle sekretariaat tegeleb kõigi etniliste küsimustega.
Sekretariaadil ei ole kaebuste või taotluste menetlemiseks eraldi osakonda, kuid selle eksperdid käsitlevad neid vastavalt vajadusele.
Riiklik etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu on konsultatiiv- ja koordineerimisorgan, kes abistab ministrite nõukogu etniliste vähemuste ja nende integratsiooni poliitika väljatöötamisel ja elluviimisel.
Nõukogu hõlbustab koostööd selliste valitsusasutuste ja vabaühenduste vahel, kes kaitsevad etniliste vähemuste huve ja edendavad rahvustevahelisi suhteid.
Peale selle koordineerib ja kontrollib nõukogu romade kaasamist käsitleva riikliku kümneaastase tegevuskava (2005–2015) elluviimist ja kõikide riigiasutuste võetud kohustuste täitmist vastavalt nende tegutsemise jurisdiktsioonile romade kaasamist käsitleva kümneaastase tegevuskava raames.
Igal piirkonnal on oma etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu, kes teeb koostööd piirkonna kuberneriga. Need on konsultatiiv- ja koordineerimisorganid, kes toetavad etnilisi ja integratsiooniküsimusi käsitleva poliitika elluviimist ringkonnas.
Vallad võivad luua oma kohalikke etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogusid.
Lisaks oma ulatuslike halduskohustuste täitmisele vastutab riikliku etniliste vähemuste ja integratsiooni nõukogu sekretariaat toimivate suhete hoidmise eest ning metoodilise abi andmise eest piirkondade ja valdade omavalitsusasutustele, et nad saaksid teha koostööd etnilistes ja integratsiooniküsimustes.
Aadress
Ul. Sofroni Vrachanski No 104–106 Sofia 1233, Bulgariatel +359 2 940 80 95; 832 90 73
faks +359 2 832 41 62
e-post ahu@mlsp.government.bg veebisait https://ahu.mlsp.government.bgPuudega isikute amet (Агенция за хора с увреждания)
Amet käsitleb peamiselt meditsiiniliste abivahendite ja meditsiiniseadmete tarnijate registrisse ning spetsialiseerunud ettevõtete registrisse kandmise taotlusi. Registreid peavad puudega isikud või need töötavad nende heaks ja tegelevad puudega inimeste õigustega. Amet haldab ka enda rahastatavate erinevate programmide raames korraldatavaid projekte.
Taotlused registreeritakse arvutipõhises infosüsteemis „Dokman“. Seejärel edastab tegevdirektor need ameti peasekretärile ja ameti direktoritele, kes määravad iga taotluse jaoks asjakohase menetleja.
Taotlus rahuldatakse või saadetakse vastus.
Aadress
Ul. Triaditsa No 2 Sofia 1051, Bulgaria tel +359 2 933 90 10, +359 2 933 90 16 faks +359 2 980 24 15 e-post sacp@sacp.government.bg veebisait http://sacp.government.bg/Riiklik lastekaitseamet (Държавната агенция за закрила на детето)
Laste õigused, mis on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, tagab Bulgaarias 2000. aastal vastu võetud lastekaitseseaduse kohaselt 2001. aastal loodud riiklik lastekaitseamet. Seega on Bulgaaria võtnud kohustuse anda vanematele ja eestkostjatele asjakohast abi ning luua lasteasutuste taristu ja teenused.
Lastekaitse tagamise eest vastutavad Bulgaarias
Lastekaitseseadusega pakutakse ohus olevatele lastele erilist kaitset ja reguleeritakse iga lapse õigust olla kaitstud vägivalla eest, näiteks selle eest, et teda sunnitakse tegema midagi, mis kahjustab tema füüsilist, vaimset, moraalset või hariduslikku arengut; selliste kasvatusmeetodite eest, mis kahjustavad tema eneseväärikust, või füüsilise ja vaimse vägivalla või muude vägivalla- ja sunnivormide eest, mis on vastuolus tema parimate huvidega; tema ärakasutamise eest kerjamise, prostitutsiooni, pornograafia levitamise, ebaseadusliku tulu saamise või seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil.
Bulgaarias on kehtestatud järgmised lastekaitsemeetmed:
Riiklik lastekaitseamet jõustab laste õigusi järgmise tegevuse kaudu:
Aadress
Bul. Knyaginya Maria Luiza No 114 B Serdika 1233 Sofia; Bulgaria tel +359 2 80 80 901 – ameti juht faks +359 2 295 59 905 e-post sar@saref.government.bg veebisait http://www.aref.government.bg/Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik pagulaste amet (Държавна агенция за бежанците при Министерския съвет)
Varjupaigataotlused ja perekonna taasühinemise eesmärgil esitatud taotlused vaadatakse läbi kooskõlas varjupaiga- ja pagulaste seadusega (perekonna taasühinemist reguleeritakse artikliga 34). Selle seaduse kohaselt võib kõigi varjupaigaküsimusi ja perekonna taasühinemist käsitlevate otsuste peale esitada edasikaebuse. Kõiki muid taotlusi reguleeritakse ametisiseste menetluseeskirjadega kaitse andmise kohta.
Bulgaaria peamine õigusakt, millega reguleeritakse varjupaigataotlejate, pagulaste ja humanitaarkaitset taotlevate isikute õigusi (täiendav kaitse), on varjupaiga- ja pagulaste seadus. See seadus moodustab koos halduskohtumenetluse seadustiku ja välismaalaste seadusega Bulgaaria varjupaigasüsteemi õigusraamistiku.
Varjupaiga- ja pagulaste seaduse kohaselt pakutakse nelja liiki erikaitset:
Praegu menetletakse kõiki pagulasseisundi saamise taotlusi Sofias ja Nova Zagora lähedal Banya külas asuvates pagulaskeskustes.
Varjupaigataotlejad peavad ametisse isiklikult kohale ilmuma. Piiril või mõnele teisele riigiasutusele esitatud taotlused tuleb kohe ametile edastada.
Varjupaigataotlejad registreeritakse sellel kuupäeval, mil nad oma taotluse ametile esitasid.
Amet peab andma varjupaigataotlejatele teavet menetluse, nende õiguste ja kohustuste ning õigus- ja sotsiaalabi pakkuvate organisatsioonide kohta. See teave tuleb esitada neile arusaadavas keeles ja tõlk loeb selle neile enne nende taotluste registreerimist ette. Neile antakse selles keeles ärakiri. Taotlejad peavad täitma vormi, millele nad märgivad üksnes oma bioloogilised tunnused. Seejärel käsitletakse taotlust vastavalt Dublini konventsiooni kohasele menetlusele. Varjupaigataotlejatelt võetakse sõrmejäljed, mis sisestatakse Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteemi, ja neile esitatakse hulk standardküsimusi nende reisi kohta.
Kui töötlemise eest vastutab Bulgaaria, siis menetletakse taotlust kiirmenetluse korras, mille käigus vastutab otsuse tegemise eest see teenistus (ameti juhi esindaja), kes taotleja andmeid kontrollis. Asjaomane teenistus võib varjupaiga andmisest keelduda, kui juhtum ei vasta varjupaiga- ja pagulaste seaduses sätestatud tingimustele, juhtumi menetlemise lõpetada või selle edasi saata edasiseks käsitlemiseks tavamenetluse alusel.
Kui kolme päeva jooksul otsust ei tehta, käsitletakse taotlust automaatselt tavamenetluse alusel. Andmeid kontrolliva teenistuse otsuse peavad heaks kiitma pädevad ametnikud. Vajaduse korral võidakse toimik edasiseks uurimiseks tagasi saata. Kui otsus on heaks kiidetud, vormistatakse see ametlikult ja kirjalikult, misjärel kinnitab selle metoodika osakond. Otsuse allkirjastab teatav arv ametnikke ja pärast seda esitatakse see ameti juhile allkirjastamiseks.
Pagulasseisundi või humanitaarkaitse andmine või varjupaigataotluse rahuldamata jätmine.
Aadress
Ministry of the Interior Ul 6 Septemvri No 29 Sofia 1000, Bulgaria tel +359 2 982 5000 – (telefonioperaator) veebisait http://www.mvr.bg/Alaline inimõiguste ja politseieetika komisjon (Постоянна комисия по правата на човека и полицейската етика)
Komisjon toimib ühenduslülina siseministeeriumi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning tal on oluline roll. Komisjonil on esindused ministeeriumi piirkondlikes büroodes.
Komisjon vaatab läbi kõik ministeeriumi osakondadele saadetud materjalid, mis on seotud inimõiguste kaitsega.
Komisjoni eesmärk on teha tegusat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega, soodustada politsei häid tavasid ning ühtlustada Bulgaaria kohustusi ELi liikmesriigina. Komisjon tegutseb igal aastal ajakohastatava töökava alusel. Komisjoni iga-aastane töökava kätkeb järgmist tegevust:
Aadress
Pl. Narodno Sabranie No 2 (istungisaal) Pl. Knyaz Aleksandar I No 1 (komisjonid ja parlamendiliikmete kabinetid) Sofia 1169, Bulgaria telefonioperaator +359 2 939 39 faks +359 2 981 31 31e-post infocenter@parliament.bg
e-post humanrights@parliament.bg
veebisait: https://www.parliament.bg
Rahvusassamblee juures tegutsev inimõiguste, religiooni ja kaebuste komitee (Комисия по правата на човека, вероизповеданията, жалбите и петициите на гражданите към Народното събрание)
Komisjoni tegevus hõlmab inimõiguste ja religiooniga seotud õigusakte ja muid teemasid, sealhulgas küsimusi, mida kodanikud, vabaühendused, ühingud ja fondid on kaebuste, taotluste, vihjete, petitsioonide, ettepanekute jm vormis esitanud.
Teemade ring on väga lai ja puudutab kõiki ühiskonna aspekte, millega kohtud ei tegele. Enamik kaebusi käsitleb sotsiaalprobleeme. Neile järgnevad kohtusüsteemi, tarbijaõigusi, siseministeeriumi haldusala asutuste tegevust ja tegevusetust, üldisi ja üksikuid linnaplaneerimise otsuseid, ebaseaduslikku ehitustegevust, põllumajandus- ja metsamaa omandiõiguse tagastamist käsitlevad kaebused. Koostööd püütakse teha haridus- ja tervishoiuküsimustes, kohalike asutuste ja kohaliku omavalitsuse tegevuse ja tegevusetuse käsitlemisel, usulistes küsimustes, riigiasutuste tegevusega seotud kaebuste vallas, diskrimineerimise, etniliste vähemuste küsimustes jne.
Komitee on Bulgaaria parlamendi otsene kanal riigi kodanikega suhtlemiseks. Selle ülesanne on rangelt kindlaks määratud. Komitee töökorras on üksikasjalikult sätestatud, kuidas registreerida, edastada ja arhiveerida suurel arvul kaebusi, taotlusi, petitsioone ja ettepanekuid, mida saadetakse komiteele posti või e-posti teel ja/või edastatakse rahvusassamblee kantseleile, ning kuidas dokumenteerida selle protsessi iga etapp. Igale dokumendile antakse viitenumber, see kantakse spetsiaalsesse registrisse ning selle jaoks määratakse menetleja, kes vaatab juhtumi läbi ja saadab vastuse või edastab vajaduse korral toimiku õigel ajal õigele asutusele. Komitee pöörab erilist tähelepanu neile kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, kes ei järgi seadusest tulenevat vastamistähtaega, mis on sätestatud haldusmenetluse seadustikus. Komitees juhtumitega tegelevad menetlejad annavad ka telefoni teel nõu menetlusõiguste kohta ja selgitavad, millistel juhtudel nad saavad abi anda.
Anonüümseid kaebuseid läbi ei vaadata.
Kodanikud saavad nõu ja abi Bulgaaria põhiseadusega tagatud kodanikuõiguste kaitsmisel.
Aadress
Bul. General N. Stoletov No 21 Sofia 1309, Bulgaria tel +359 2 813 91 90 faks +359 2 931 15 74 e-post mailto:gdin_ias@abv.bg; gdin@gdin.bg veebisait http://www.gdin.bg/Justiitsministeeriumi kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraat (Главна дирекция ‘Изпълнение на наказанията’)
Kinnipeetavate kaebused käsitlevad peamiselt distsiplinaarmeetmeid, üleviimist teise kinnipidamisasutusse, kinnipidamistingimusi, elamistingimusi, arstiabi ja kinnipidamisasutuse töötajate käitumist.
Kriminaalkaristuste täitmisele pööramist ja kinnipidamist käsitleva seaduse artikli 101 kohaselt määratud distsiplinaarmeetme peale võib seitsme päeva jooksul alates meetme teatavakstegemisest esitada edasikaebuse kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraadi peadirektorile, kui asjaomase meetme on võtnud vangla või muu kinnipidamisasutuse direktor, või justiitsministrile, kui meetme on võtnud peadirektoraadi peadirektor. Üksikvangistuse määramise peale võib kolme päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest esitada edasikaebuse sellele piirkondlikule kohtule, kelle jurisdiktsiooni asjaomane kinnipidamisasutus kuulub.
Üle kahe kuu kestvat üksikvangistust ilma õiguseta osaleda rühmategevuses (seaduse artikkel 120) saab määrata kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraadi peadirektor ja tema otsuse peale saab kolme päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest esitada edasikaebuse asjaomasele ringkonnakohtule.
Üleviimise kohta teeb otsuse kriminaalkaristuste täitmisele pööramise peadirektoraadi peadirektor ja selle peale saab 14 päeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest esitada edasikaebuse justiitsministrile.
Kinnipidamistingimuste karmistamise kohta teeb otsuse kriminaalkaristuste täitmisele pööramise komisjon (seaduse artikli 74 lõige 1) ja selle peale saab 14 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist esitada edasikaebuse ringkonnakohtule.
Kodanikele tekkinud kahju eest riigil ja kohalikel omavalitsustel lasuvat vastutust käsitleva seaduse artikli 1 lõike 1 alusel arutavad elamistingimuste, arstiabi ja töötajate käitumisega seotud kaebusi halduskohtud kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikuga. Iga otsuse peale saab esitada edasikaebuse ühe korra. Diskrimineerimise eest kaitsmise seaduse artikli 71 lõike 1 alusel esitatud hagisid arutavad piirkondlikud kohtud või diskrimineerimisküsimuste komisjon. Seda menetlust reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ja iga otsuse peale saab edasikaebuse esitada kaks korda. Komisjoni otsuste peale saab esitada edasikaebuse Kõrgemale Halduskohtule kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikuga.
Pärast jõustumist on haldus- ja kohtuotsused siduvad ning neid pöörab täitmisele peadirektoraat koos oma piirkondlike teenistustega.
Aadress
Bul. G. M. Dimitrov No 52, 1797 Sofia, Bulgaria tel +359 2 807 80 50 faks +359 2 807 80 59 e-post office@antitraffic.government.bg veebisait http://antitraffic.government.bg/Ministrite nõukogu juures tegutsev riiklik inimkaubanduse vastu võitlemise komisjon (Национална комисия за борба с трафика на хора към Министерския съвет)
Inimkaubanduse kohta käivaid vihjeid võivad komisjoni sekretariaadile esitada ohvrid ise või keegi teine nende nimel.
Komisjon menetleb ka ühiskonnaliikmete esitatud kaebusi komisjoni haldusalase toimimise kohta. Selliste kaebuste läbivaatamise tähtajad on sätestatud seaduses.
Komisjon edastab saadud vihjed asjaomasele valitsuse teenistusele, kes kontrollib, uurib ja/või selgitab juhtunut. Inimkaubanduse vastu võitlemise seaduse artikli 20 kohaselt tagatakse ohvrite anonüümsus ja nende isikuandmed on kaitstud. Kui ohver on alaealine, peab komisjon viivitamata teavitama riiklikku lastekaitseametit, kes võtab vajalikke meetmeid kooskõlas lastekaitseseadusega.
Inimkaubanduse vastu võitlemise seaduse artikli 4 lõike 4 kohaselt võivad komisjoni koosolekutest osa võtta nende mittetulundusühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, kellel on Bulgaarias bürood ja kes tegutsevad inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas. Selleks peavad nad vastavalt komisjoni sise-eeskirjade artiklile 12 esitama kirjaliku taotluse ja esitama teatavad tõendusdokumendid.
Kui esitatud dokumendid ei ole täielikud või sisaldavad vigu, võib komisjon paluda avalduse esitajal neid dokumente täiendada või parandada teatava tähtaja jooksul. Avalduse ja tõendusdokumentide saamisele järgneva 30 päeva jooksul teeb komisjoni esimees või volitatud ametnik otsuse, mille peale võib esitada edasikaebuse Kõrgemale Halduskohtule.
Aadress
Bul. Knyaz Dondukov No 9, 4th floor Sofia 1000, Bulgaria tel +359 2 981 11 33 faks +359 2 987 40 01 veebisait http://www.ckbppmn.government.bg/obshti/funktzii.htmlMinistrite nõukogu juures tegutsev alaealiste õigusrikkujate keskkomisjon (Централната комисия за борба срещу противообществените прояви на малолетните и непълнолетните към Министерския съвет)
Komisjoni ülesanded:
teavitada üldsust olukordadest, mis võivad panna alaealisi õigusrikkumisi toime panema, hariduslikest meetmetest, mida on võimalik võtta, alaealiste toime pandud õigusrikkumistega seonduvast olukorrast riigis ja selle arengusuundadest.
Kohalikud alaealiste õigusrikkujate komisjonid vastutavad tegevuse korraldamise, juhtimise ja järelevalve eest kohalikul tasandil eesmärgiga ennetada ja vähendada alaealiste ühiskonnavastast käitumist.
Neil on ka volitused alaealiste toime pandud õigusrikkumiste uurimiseks. Karistusseadustiku peatükk „Alaealisi käsitlevad erisätted“ vastab ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklile 40 ja Pekingi eeskirjade 11. eeskirjale. Selle peatüki kohaselt eelistatakse hariduslikke meetmeid, mis on sätestatud alaealisi õigusrikkujaid käsitleva seaduse artiklis 13. Need meetmed võetakse kriminaalkohtusüsteemi väliselt ning neil on puhtalt hariduslik ja sotsiaalne eesmärk. Meetmete hulka kuulub nõustamine käitumisprobleemide lahendamiseks, vanemate suurema kaasatuse soodustamine ja haridustöötajate pakutav tugi.
Pärast probleemse käitumise põhjuste analüüsimist võetakse sobivad meetmed. Kui tuvastatakse hooletus, võidakse meetmeid võtta ka vanemate suhtes.
Aadress
Ul. Razvigor No 1 Sofia 1421, Bulgaria tel +359 2 81 93 200 faks +359 2 865 48 12 e-post nbpp@nbpp.government.bg veebisait https://mjs.bgRiiklik õigusabi büroo (Национално бюро за правна помощ)
Õigusabi saamise taotlused tuleb esitada büroo esimehele.
Õigusabi võivad saada
Taotleja peab esitama ühe järgmistest dokumentidest:
või
ning
Büroo esimees otsustab, kas anda õigusabi või keelduda sellest.
Esimehe otsuse peale saab edasikaebuse esitada Sofia linna halduskohtule kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikuga.
Aadress
Ministry of Justice Ul. Slavyanska No 1 Sofia 1040, Bulgaria tel +359 2 9 237 359 faks +359 2 980 62 93 e-post compensation@justice.government.bg veebisait https://www.compensation.bgKuriteoohvrite toetamise ja neile hüvitise maksmise riiklik nõukogu (Национален съвет за подпомагане и компенсация на пострадали от престъпления)
Nõukogu menetleb kuriteoohvrite toetamise ja neile hüvitise maksmise seaduses sätestatud rahalise hüvitise taotlusi. Hüvitise saamiseks peab ohver olema kannatanud rahalist kahju terrorismiakti, mõrva, raskeid kehalisi vigastusi põhjustanud ettekavatsetud kuriteo, vägistamise või ohvri tervisele suurt kahju põhjustanud seksuaalrünnaku, inimkaubanduse, organiseeritud kuritegeliku rühmituse toime pandud kuritegude ja muude raskete ettekavatsetud kuritegude tagajärjel, millega põhjustati surm või tekitati raskeid kehalisi vigastusi (seaduse artikli 3 lõige 3). Tegu peab olema kuriteoga, mis on toime pandud pärast 30. juunit 2005. Seaduses on ette nähtud hüvitise maksmine vahetult kuriteost põhjustatud järgmiste kahjude eest:
1. ravikulud, mida ei hüvitata riiklikust tervisekindlustuse fondist;
2. saamata jäänud tulu;
3. õiguskulud;
4. saamata jäänud elatusvahendid;
5. matusekulud;
6. muu materiaalne kahju.
Esitada tuleb tõendusdokumendid.
Kuriteoohvrite toetamise ja neile hüvitise maksmise seaduse artikli 3 lõikes 3 sätestatud kuritegude ohvrid võivad esitada taotluse rahalise hüvitise saamiseks oma piirkonna kubernerile või nõukogule kahe kuu jooksul alates seaduse artiklis 12 konkreetselt viidatud kohtuasutuse õigusakti jõustumisest. Nõukogu peab taotluse läbi vaatama kolme kuu jooksul pärast selle saamist.
Nõukogu koguneb vähemalt kord kolme kuu jooksul, et teha otsuseid hüvitise saamise taotluste kohta. Otsused tehakse kohalviibijate lihthäälteenamusega ja neis tuleb esitada taotluse rahuldamise või sellest keeldumise põhjused. Otsuste peale ei saa edasikaebust esitada.
Vabaühenduste andmebaas: http://www.ngobg.info/bg/search/advanced.html.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Üldiselt on diskrimineerimisasjades esimese astme kohtuna pädev kostja (st diskrimineerimises süüdistatava isiku) piirkondlik kohus. Kui kõik tavapärased kaebamisvõimalused on ammendatud, võib pöörduda individuaalse konstitutsioonilise kaebusega konstitutsioonikohtu poole.
Joštova 8, 660 83 Brno 2
Tel: (+420) 542162111
Faks: (+420) 542161309, (+420) 542161169
E-post: podani@usoud.cz
Konstitutsioonikohus on kohtuorgan, mis kaitseb põhiseaduslikkust. Selle staatus ja pädevus on sätestatud Tšehhi Vabariigi põhiseaduses. Konstitutsioonikohus ei kuulu üldkohtute süsteemi. Selle põhiülesanne on kaitsta põhiseaduslikkust ning põhiseaduses, põhiõiguste ja -vabaduste hartas ning Tšehhi Vabariigi muudes konstitutsioonilistes seadustes sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi ning tagada, et riigivõimu teostatakse põhiseaduspäraselt.
Põhiseaduse artikli 87 kohaselt lahendab konstitutsioonikohus muu hulgas konstitutsioonilisi kaebusi, mille juriidilised või füüsilised isikud on esitanud avaliku võimu lõplike ja täitmisele kuuluvate otsuste ning muude neile isikutele põhiseadusega tagatud põhiõigustesse ja -vabadustesse sekkumiste peale. Konstitutsioonikohtu otsused on lõplikud ega kuulu edasikaebamisele.
Oma veebisaidil tutvustab konstitutsioonikohus juhendit, kus on esitatud konstitutsioonilise kaebuse menetlemist puudutav põhiteave.
Peamine põhiliste inimõiguste rikkumisi menetlev riiklik inimõigustega tegelev asutus on ombudsman (Veřejný ochránce práv) (vt allpool).
Valitsuse tasandil kuuluvad inimõiguste küsimused inimõiguste, võrdsete võimaluste ja õigusloome ministri (Ministr pro lidská práva, rovné příležitosti a legislativu) pädevusse; muud inimõiguste küsimustega tegelevad organid on valitsuse inimõiguste nõukogu, valitsuse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, valitsuse rahvusvähemuste nõukogu ning valitsuse puuetega inimeste nõukogu, mis on valitsuse nõuandvad organid.
Údolní 39
Brno, 602 00
Telefon: +420 542 542 111
Faks: +420 542 542 112
E-post: podatelna@ochrance.cz
Ombudsman on iseseisev, sõltumatu ja erapooletu riigiorgan väljaspool avaliku halduse süsteemi. Seega ei ole tegemist haldusasutusega. Ta kaitseb isikuid avaliku sektori asutuste ja muude riigihaldust teostavate asutuste käitumise eest, kui see käitumine on
Ombudsmanil on õigus vaadata läbi kaebusi, mis puudutavad järgmiste asutuste tegevust:
Alates 2006. aastast on ombudsman teinud järelevalvet ka kinnipeetavate isikute õiguste kaitsmise üle.
Riiklikul õiguskaitsjal ei ole õigust sekkuda eraõiguslikesse suhetesse või vaidlustesse (sealhulgas vaidlused töövõtjate ja tööandjate vahel, isegi kui tööandja on riigiasutus). Ainus erand on kaebused diskrimineeriva käitumise kohta – selliste juhtumite korral võib ombudsman sekkuda ka eraõiguse valdkonnas.
Ombudsman võib teostada sõltumatuid uurimisi, kuid ei tohi tegutseda riigi haldusasutuste asemel ega nende otsuseid tühistada või muuta. Kui ta aga leiab seadusrikkumise, võib ta nõuda, et asutused või institutsioonid võtaksid parandusmeetmeid.
Kui riigi haldusasutus või kinnipidamisasutus ei täida oma kohustust teha ombudsmaniga koostööd või ei võta pärast seadusrikkumise avastamist piisavaid parandusmeetmeid, võib ombudsman teavitada asjast üldsust.
Asja avalikuks tegemine on sanktsioon, mis on ombudsmanile seadusega ette nähtud. Sellisel juhul võib ombudsman teha üldsusele teatavaks ka rikkumise toime pannud ametiasutuse nimel tegutsevate konkreetsete isikute täielikud nimed.
Kaebuse ombudsmanile peab esitama isik, kes taotleb oma õiguste kaitsmist, või tema seaduslik esindaja. Kui kaebus esitatakse teise isiku nimel, tuleb sellega koos esitada volikiri või muu dokument, milles määratakse kindlaks volituse ulatus.
Kaebus peab alati sisaldama järgmist:
Uurimiste ja kaebuste lahendamise kestus varieerub ning oleneb alati juhtumi asjaoludest ja keerukusest. Seadusega ei ole ombudsmanile tähtaegu kehtestatud; ombudsman püüab lahendada kõik kaebused oma pädevuse piires võimalikult kiiresti.
Viisi, kuidas ombudsman on kaebust käsitlenud, ja tehtud otsust ei kuulu edasikaebamisele.
Kaebuse saab esitada:
Tšehhi Vabariigis ei ole eraldi lasteombudsmani; ombudsman tegeleb praegu ka laste esitatud kaebustega, mis puudutavad nende õiguste ja huvide kaitsmist.
Údolní 39
Brno, 602 00
Telefon: +420 542 542 888
Faks: +420 542 542 112
E-post: deti@ochrance.cz
Lapsed saavad ombudsmani poole pöörduda mitmel viisil, näiteks tavakirjaga, mis saadetakse postiga või tuuakse isiklikult ombudsmani büroosse (Veřejná ochránkyně práv) aadressil Údolní 39, 602 00 Brno, või kasutades interaktiivset vormi ja täites selle vastavalt juhistele, e-kirjaga aadressil deti@ochrance.cz või isiklikult ombudsmani aadressil, kus laps saab probleemi arutada ombudsmani büroo juristiga, kes selle kirja paneb.
Eelkõige tuleks kaebuses selgelt osutada:
Ombudsman võib last aidata nt juhul, kui
Seevastu ei tohi ombudsman näiteks:
Ombudsman
Údolní 39
Brno, 602 00
Telefon: +420 542 542 111
Faks: +420 542 542 112
E-post: podatelna@ochrance.cz
Ombudsmani seaduse (zákon o veřejném ochránci práv) kohaselt annab ombudsman diskrimineerimisohvritele metoodilist abi:
Kui isik esitab ombudsmanile taotluse diskrimineerimist uurida, peab ta väidetavat diskrimineerivat käitumist võimalikult täpselt kirjeldama ning lisama taotlusele mis tahes tõendid, mis võivad diskrimineerimise toimumist kinnitada.
Pplk. Sochora 27
170 00 Prague 7
Telefon: +420 234 665 111
Faks: +420 234 665 444
E-post: posta@uoou.cz
Isikuandmete kaitse büroo on sõltumatu asutus, mis:
Büroo tegevus on määratud kindlaks seadusega nr 101/2000, milles käsitletakse isikuandmete kaitset ja muudetakse teatavaid seadusi, ja teatavate muude seadustega.
Isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on tagada inimestele põhiõiguste ja -vabaduste hartaga ette nähtud õigus kaitsele lubamatu sekkumise eest isiklikku ja eraellu ning isikuandmete lubamatu kogumise, avaldamise ja muu väärkasutamise eest.
Kui keegi avastab või tal on põhjust kahtlustada, et tema isikuandmeid töödeldakse, rikkudes tema õigust isikliku ja eraelu kaitsele ning rikkudes isikuandmete kaitse seadust (näiteks kui töödeldavad isikuandmed ei ole täpsed või kui neid kasutatakse muul kui sellel eesmärgil, milleks neid taotleti) on tal õigus esitada büroole kaebus.
Kaebus, milles juhitakse tähelepanu isikuandmete kaitse seaduse võimalikule rikkumisele, peaks sisaldama järgmist:
Kaebuse saab büroole esitada ka anonüümselt või elektroonselt.
Kaebuse esitaja ei osale võimalikus sellest tulenevas haldusmenetluses, kuid teda võidakse kutsuda tunnistajaks.
Peamine asutus, kuhu füüsilised isikud võivad põhiliste inimõiguste rikkumise korral pöörduda, on ombudsman. Teised selle valdkonna organid on näiteks
Lhotecká 7
143 01 Prague 12
Telefon: +420 974 827 118
Faks: +420 974 827 280
E-post: podatelna@suz.cz
Pagulaste tarbeks kasutatavate rajatiste halduskeskus on riigiasutus, mis allub avaliku korra ja julgeoleku eest vastutavale aseministrile (náměstek ministra vnitra pro veřejný pořádek a bezpečnost). See teeb koostööd valitsus- ja rahvusvaheliste asutustega, kohaliku omavalitsuse organitega ja valitsusväliste organisatsioonidega. Samuti haldab see välisriigi kodanikele mõeldud kinnipidamisasutusi ja on alates 2009. aastast hoidnud piirkondade pealinnades töös välisriigi kodanike lõimumist toetavate keskuste võrgustikku.
Tšehhi Vabariik kasutab keskust majutuse ja muude teenuste pakkumiseks varjupaigataotlejatele, pagulastele ja kinnipeetavatele välisriigi kodanikele seaduse nr 326/1999 (mis käsitleb välisriigi kodanike elamist Tšehhi Vabariigis) ning seaduse 325/1999 (mis käsitleb varjupaika) alusel. Keskuse eesmärk on pakkuda sellistele isikutele asjakohaseid ja väärikaid tingimusi.
Partyzánská 7
170 00 Prague 7 - Holešovice
Telefon: 266 753 421
E-post: nrzpcr@nrzp.cz
Riiklik puuetega isikute nõukogu on 11. detsembril 2014 registreeritud riiklik ühendus, kes esindab puuetega inimeste huve riigi ja avaliku sektori asutustega suhtlemisel. Riikliku nõukogu roll on aidata kaasa puuetega inimeste lõimimisele ühiskonda ning järjepidevalt kaitsta nende inimõigusi. See on puuetega inimestega tegeleva valitsuskomisjoni peamine nõuandev organ.
Selle prioriteedid on lisaks ka järgmised:
Tšehhi Vabariigis on mitu mittetulundusorganisatsiooni, mis tegelevad inimõiguste küsimustega ja aitavad inimesi inimõiguste rikkumise korral.
Pernerova 32/10, 186 00, Prague 8
E-post: info@cicpraha.org
Välismaalaste lõimimise keskus on kodanikuühendus, mis asutati 2003. aastal, et aidata välismaalastel Tšehhi ühiskonda lõimuda.
See keskendub Tšehhi Vabariigis pikaajaliselt või alaliselt elavatele välismaalastele mõeldud organisatsiooni- ja kogukonnapõhistele sotsiaalteenustele ja haridusprogrammidele. Keskusel on filiaalid kõigis Tšehhi maakondades, põhirõhk on aga Prahal ja Kesk-Böömimaal. Organisatsioon on registreeritud sotsiaalteenuste osutajana vastavalt sotsiaalteenuste seadusele (zákon o sociálních službách) ning sel on vabatahtliku teenistuse seaduse (zákon o dobrovolnické službě) kohane akrediteering.
Organisatsiooni põhitegevus hõlmab järgmist:
Kõigi programmide eesmärk on võimaldada sisserändajatel elada Tšehhi Vabariigis iseseisvat ja väärikat elu, tagades samas, et nad on teadlikud kohalikest seadustest ja inimestevahelise suhtluse ja käitumise reeglitest ning järgivad neid. Nad edendavad vastuvõtva ühiskonna poolset mõistmist, abivalmidust ja austust iga sisserändaja suhtes.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kõik ametiasutused on kohustatud austama põhiõigusi. Igaüks, kes tunneb, et tema põhiõigusi on rikutud, saab pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
Kui keegi leiab, et teda mõjutav konkreetne õigusnorm rikub Saksamaa põhiseadust (Grundgesetz), saab ta pöörduda erikohtusse. Kui erikohus nõustub tema seisukohaga, edastab kohus kõnealuse õigusnormi Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtusse (Bundesverfassungsgericht) lahendamiseks konkreetse normikontrolli kaudu. Kui erikohus tehtud otsust ei järgi, saab pärast edasikaebeõiguse ammendumist esitada Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtule konstitutsioonilise kaebuse.
Kui vaidlusaluse seaduse või õigusnormiga rakendatakse liidu õigust, võib üksikisik pöörduda erikohtusse, tuginedes põhiõiguste harta rikkumisele. Erikohus peab sellega seoses tekkivad küsimused esitama Euroopa Liidu Kohtule (ELi toimimise lepingu artikkel 267). Selle tegemata jätmist saab vaidlustada Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtus konstitutsioonilise kaebusega (Verfassungsbeschwerde), tuginedes põhiseaduse artikli 101 lõike 1 teises lauses sätestatud nõuetekohase menetluse õiguse rikkumisele. Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus kasutab põhiõiguste hartat liidu õigusega kindlaks määratud küsimusi puudutavate konstitutsiooniliste kaebuste uurimisel otsese kontrollikriteeriumina.
Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu otsuseid ei saa edasi kaevata ja need on kõikidele teistele riigiorganitele siduvad.
Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohut peetakse põhiseaduse järgimise järelevalvajaks. Tema ülesanne on põhiseadust siduvalt tõlgendada ja tagada põhiõiguste järgimine. Tegemist on föderaalse kohtuga, mis on autonoomne ja kõikidest teistest põhiseaduslikest institutsioonidest sõltumatu ning iseseisev põhiseaduslik organ.
Vastavalt (muu hulgas) põhiseaduse artikli 93 lõike 1 punktile 4a lahendab Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohus konstitutsioonilisi kaebusi, mille võib esitada iga füüsiline või juriidiline isik, kelle põhiõigust (vt põhiseaduse artiklid 1–19) või põhiõigustega samaväärset õigust (põhiseaduse artikli 20 lõige 4 ning artiklid 33, 38, 101 ja 104) on Saksamaa ametiasutus väidetavalt rikkunud.
Konstitutsiooniline kaebus ei ole madalama astme erikohtutes algatatud menetluste jätk, vaid erakorraline õiguskaitsevahend, mille korral uuritakse ainult põhiseaduse rikkumist. Üksikasjad on sätestatud põhiseaduse artikli 93 lõike 1 punktides 4a ja 4b ning Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu seaduse (Bundesverfassungsgerichtsgesetz) §-s 90 jj.
Kokkuvõtlik teave konstitutsioonilise kaebuse kohta, eelkõige selle kohta, millist teavet see peaks sisaldama, on esitatud Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu teabelehel.
Saksamaa Liitvabariigi konstitutsioonikohtu kontaktandmed:
PO Box 1771
76006 Karlsruhe
Tel: (+49)(0)721 9101 - 0
Faks: (+49)(0)721 9101 - 382
Veebisait: https://www.bundesverfassungsgericht.de/DE/Homepage/homepage_node.html
Saksamaa Inimõiguste Instituut on Saksamaa sõltumatu riiklik inimõiguste asutus (Saksamaa Inimõiguste Instituudi seaduse § 1). Tema eesmärk on tagada, et Saksamaa austaks ja edendaks inimõigusi riigisiseselt ja oma rahvusvahelistes suhetes. Instituut toetab ja jälgib ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ÜRO lapse õiguste konventsiooni rakendamist ning on selleks loonud järelevalvemehhanismid.
Instituut tegeleb üksnes inimõigustega ja on poliitiliselt sõltumatu. Instituudi õiguslikku seisundit, ülesandeid ja rahastamist reguleerib 2015. aasta seadus Saksamaa Inimõiguste Instituudi õigusliku seisundi ja ülesannete kohta (Gesetz über die Rechtsstellung und Aufgaben des Deutschen Instituts für Menschenrechte). Tegemist on mittetulundusühinguga, mida rahastab Liidupäev (Bundestag). Üksikprojekte rahastavad kolmandad isikud.
Instituut ei tegele inimõiguste rikkumisest mõjutatud üksikisikute taotlustega. Ta annab siiski oma võimaluste piires teavet asjakohaste nõustamisteenuste kohta.
Saksamaa Inimõiguste Instituudi kontaktandmed:
Zimmerstraße 26/27
10969 Berlin
Tel: (+49)(0)30 259 359 - 0
Faks: (+49)(0)30 259 359 - 59
E-post: info@institut-fuer-menschenrechte.de
Veebisait: https://www.institut-fuer-menschenrechte.de/
Föderaalne Diskrimineerimisvastane Amet, mis tegutseb Föderaalse Perekonna-, Eakate-, Naiste- ja Noorteministeeriumi juures, on sõltumatu kontaktasutus diskrimineerimisest mõjutatud inimestele. Tema ülesanded on sätestatud üldises võrdse kohtlemise seaduses (Allgemeines Gleichbehandlungsgesetz – AGG). Diskrimineerimisvastane amet on kontaktasutus kõikidele inimestele, kes tunnevad, et neid on rassi või etnilise päritolu, soo, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse identiteedi alusel diskrimineeritud.
Diskrimineerimisvastase ameti seadusest tulenevad ülesanded on järgmised:
Inimesed, kes tunnevad, et neid on diskrimineeritud, või kellel on küsimusi üldise võrdse kohtlemise seaduse kohta, saavad võtta diskrimineerimisvastase ametiga ühendust telefoni, meili või posti teel või elektroonilise kontaktvormi abil. Veebisaidil http://www.antidiskriminierungsstelle.de/ on esitatud ettevõtjatele mõeldud suunised, milles vastatakse põhiküsimustele üldise võrdse kohtlemise seaduse kohaldamise kohta ettevõtetes.
Diskrimineerimisvastase ameti kontaktandmed:
Glinkastraße 24
10117 Berlin
Tel: (+49)(0)30 18 555 - 1855
E-posti aadress nõuandetaotlusteks: beratung@ads.bund.de
E-posti aadress üldisteks päringuteks: poststelle@ads.bund.de
Veebisait: http://www.antidiskriminierungsstelle.de/
Andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvolinik on iseseisev ja sõltumatu andmekaitse järelevalveasutus föderaaltasandil. Andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvoliniku ülesanded on sätestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 57 ja föderaalse andmekaitseseaduse (Bundesdatenschutzgesetz – BDSG) §-s 14. Tema põhiülesanded on järgmised:
Andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvolinik võib esitada ka arvamusi Saksamaa Liidupäevale või selle komisjonidele, Saksamaa Liidunõukogule, liiduvalitsusele, teistele asutustele ja ametitele ning üldsusele. Saksamaa Liidupäeva, mõne selle komisjoni või liiduvalitsuse taotlusel uurib andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvolinik ka teavet andmekaitsega seotud protsesside kohta liiduvalitsuse ametiasutustes.
Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 77 või – õiguskaitsedirektiivi kohaldamisalas – föderaalse andmekaitseseaduse §-le 60 on igaühel õigus esitada andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvolinikule kaebus, kui ta leiab, et andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvoliniku järelevalve alla kuuluv asutus on rikkunud tema õigusi.
Andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvoliniku kontaktandmed:
Graurheindorferstraße 153
53117 Bonn
Tel: (+49)(0)228 997799 - 0
Faks: (+49)(0)228 997799 - 5550
E-post: poststelle@bfdi.bund.de
Veebisait: http://www.bfdi.bund.de
Andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvolinikuga ühenduse võtmiseks, kaebuste esitamiseks ja andmetega seotud rikkumistest teatamiseks saab kasutada ka veebivorme.
Lisaks on andmekaitse ja teabevabaduse föderaalvoliniku veebisaidil kättesaadavad liidumaade (Länder) avaliku ja erasektori, ringhäälingute, kirikute ning Euroopa ja muude piirkondade andmekaitsetöötajate kontaktandmed.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kohtute kontaktandmed ja täiendav info on saadaval kohtute veebilehel
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus.
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus.
Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Eestis on kaks ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.
Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses. Riigikohtu pädevuses on:
Riigikohtusse võib kassatsioonkaebuse esitada iga menetlusosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et madalama astme kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik (nt riik või omavalitsus) on mõne haldusakti või toiminguga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib ta oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus – selline on näitlik loetelu valdkondadest, millest tulenevaid vaidlusi lahendab halduskohus.
Maakohtusse tasub pöörduda, kui on rikutud õigusi tsiviilõiguse valdkonnas, näiteks lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pärimisõigust või asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, samuti intellektuaalse omandi vaidlused ja pankrotiasjad ning tööõiguse vaidlused.
Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler inimõiguste kaitse ja edendamise ülesandeid, lähtudes ÜRO Peaassamblee 1993. aasta 20. detsembri resolutsioonist nr 48/134 „Inimõiguste kaitse ja edendamise riiklike asutuste staatuse ja toimimise põhimõtted”. Riiklikul inimõiguste asutusel on võimalik taotleda ametlikku rahvusvahelist akrediteeringut. Õiguskantsler on esitanud ametliku soovi alustada akrediteerimisprotsessi, kuid seisuga 30.09.2020 ei ole see veel lõpule jõudnud.
Õiguskantsleri Kantselei: Kohtu 8, 15193 Tallinn, Eesti
Õiguskantsler täidab ombudsmani (õigusvahemehe), õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle järelevalve teostaja ning lasteombudsmani ülesandeid.
Ombudsmanina kontrollib õiguskantsler avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust ja seda, kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja vabadusi ning hea halduse tava. Õiguskantsler kontrollib:
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimiseks.
Kui õiguskantsler leiab, et avalikke ülesandeid täitva asutuse tegevus ei ole õiguspärane, esitab ta asutusele seisukoha, kuidas on asutus isiku õigusi rikkunud, ning teeb vajadusel asutusele soovituse õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks või ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks. Mõlemal juhul hindab ta enne seisukoha võtmist, kas asutus on järginud seadust ning kas isikuga suhtlemine on toimunud kooskõlas hea halduse tavaga. Oma seisukohas võib õiguskantsler kritiseerida, avaldada arvamust või anda konkreetseid soovitusi rikkumise kõrvaldamiseks.
Õiguskantsleri Kantselei: Kohtu 8, 15193 Tallinn, Eesti
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks. Normikontrolli käigus valvab õiguskantsler selle järele, et seadusandliku, täidesaatva ja kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid oleksid põhiseaduse ja seadustega kooskõlas.
Õiguskantsler kontrollib:
Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on põhiseaduse ja seadusega vastuolus:
Õiguskantsler täidab tulenevalt lapse õiguste konventsiooni artiklist 4 lapse õiguste kaitse ja edendamise ülesandeid.
Õiguskantsleri Kantselei: Kohtu 8, 15193 Tallinn, Eesti
Laste ja noorte õiguste osakonna nõunike tööülesanded on põhiosas järgmised:
Peale eeltoodu õiguskantsler:
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Roosikrantsi 8b, 10119, Tallinn, Eesti
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse alusel tegutsev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Voliniku ülesandeks on jälgida nimetatud kahe seaduse nõuete täitmist. Volinik nõustab ja abistab inimesi diskrimineerimisvaidlustes ning annab ekspertarvamusi diskrimineerimise toimumise kohta.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik:
Volinik annab arvamuse diskrimineerimise läbi kannatanud isikule ja isikule, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist. Nimetatud arvamuse eesmärk on anda hinnang, mis võimaldaks koostoimes soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse ja Eesti Vabariigi jaoks siduvate välislepingute ning muude õigusaktidega hinnata, kas konkreetses õigussuhtes on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.
Arvamuse saamiseks peab arvamuse taotleja esitama volinikule avalduse, milles on kirjeldatud diskrimineerimisele viitavad asjaolud. Arvamuse andmiseks on volinikul õigus saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni ja nõuda kirjalikke seletusi oletatava diskrimineerimise asjaolude kohta, dokumentide või nende koopiate esitamist tema määratud tähtaja jooksul.
Andmekaitse Inspektsioon, Tatari 39, 10134 Tallinn, Eesti
Andmekaitse Inspektsioon kaitseb järgmisi põhiseaduslikke õigusi:
Kui isikuandmete töötlemisel või avalikule teabele juurdepääsu tegemisel rikutakse isiku õigusi, võib isik pöörduda inspektsiooni poole.
Inspektsioonile tuleb teatada, kui ettevõttes või asutuses rikuti isikuandmete töötlemise nõudeid. Seda ei pea tegema juhul, kui rikkumine ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Samuti tuleb inspektsioonile teatada ettevõtte või asutuse andmekaitseametniku kontaktandmed.
Lihtsaim viis Andmekaitse Inspektsiooni poole pöördumiseks on võrgulehe http://www.aki.ee/ kaudu.
Teised spetsiaalsed institutsioonid puuduvad.
Eesti Advokatuur
Eesti Advokatuur, Rävala pst 3, 10143 Tallinn, Eesti
Advokatuuri kuuluvad Eesti advokaadid, kelle põhitegevus on kodanikele õigusabiteenuse osutamine. Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides. Eesti Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.
Üldjuhul tuleb riigi õigusabi saamiseks esitada taotlus. Riigi õigusabi taotlus esitatakse üldjuhul kohtule. Riigi õigusabi taotlus esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile juhul, kui isik on kahtlustatav kriminaalasjas, milles kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik.
Riigi õigusabi saamise taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui õigusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis.
Riigi õigusabi osutava advokaadi määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur. Üldjuhul ei ole isikul õigust valida, milline advokaat talle riigi õigusabi osutab. Siiski on isikul õigus taotleda riigi õigusabi konkreetselt advokaadi poolt, kui see advokaat on andnud nõusoleku riigi õigusabi osutamiseks. Sellisel juhul tuleb nõusoleku andnud advokaadi nimi märkida koheselt riigi õigusabi taotluses.
Menetlustes, milles kaitsja osalemine on seaduse järgi kohustuslik, ei pea isik riigi õigusabi saamiseks midagi tegema – juhul kui isik ei ole sellisel juhul ise advokaati palganud, on menetlust läbiviiv ametnik kohustatud korraldama isikule advokaadi määramise ning isik ei pea selleks taotlust esitama.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Aadress:
16–22 Green Street, Rotunda, Dublin 7, D07 CR20Iirimaa inimõiguste komisjon ja võrdõiguslikkuse edendamise asutus ühinesid 2013. aastal ja moodustasid Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjoni (IHREC). Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjon (edaspidi „komisjon“) loodi seaduse alusel moodustatud sõltumatu organina. Selle eesmärk on kaitsta ja edendada inimõigusi ja võrdõiguslikkust ning soodustada inimõiguste, võrdõiguslikkuse ja kultuuridevahelise mõistmise austamise kultuuri Iirimaal.
Komisjoni ülesanded on järgmised:
Komisjon võib ka kontrollida inimõiguste ja võrdõiguslikkuse kaitsega seotud seaduste ja tavade nõuetekohasust ja tõhusust riigis. Komisjon võib teha seda omal tahtel või valitsuse ministri taotluse alusel, et uurida mis tahes seadusandlikku ettepanekut ja esitada oma seisukohad selle mõju kohta inimõigustele või võrdõiguslikkusele. Komisjon võib omal tahtel või valitsuse taotlusel esitada ka valitsusele soovitusi, mida peab asjakohaseks seoses meetmetega, mida komisjoni arvates tuleks võtta inimõiguste ja võrdõiguslikkuse tugevdamiseks, kaitsmiseks ja toetamiseks Iirimaal.
Õigusasjades on komisjoni ülesanne teha tööd inimõiguste rikkumiste, diskrimineerimise ja keelatud käitumise kaotamiseks. Komisjon võib ka taotleda õigust ilmuda kõrgesse kohtusse või kõrgeimasse kohtusse olenevalt olukorrast menetlustes, mis hõlmavad või on seotud mis tahes isiku inimõiguste või võrdsete õigustega, ning tulla antud õiguse alusel kohale amicus curiae’na (seda õigust on nimetatud kohtud volitatud andma absoluutse kaalutlusõiguse alusel.)
Komisjon annab ka praktilist abi, sealhulgas õigusabi isikutele nende õiguste kaitsmisel, nagu ta peab asjakohaseks vastavalt artiklile 40. Komisjon võib 2003. aasta seaduse artikli 41 või 19 alusel algatada vajaduse korral menetlusi. Komisjonil on õigus viia läbi uurimist vastavalt artiklile 35 ja sellega kooskõlas. Komisjon võib ka koostada ja avaldada endale sobival viisil aruandeid, sealhulgas aruandeid enda teostatud, toetatud või tellitud uuringu kohta või uuringu kohta, millele ta on kaasa aidanud.
Komisjoni eesmärk on võimaldada muutusi. Ta võib toetada, teostada või tellida uuringuid või osutada nende jaoks või haridustegevuseks rahalist või muud abi. Komisjon võib pakkuda või aidata pakkuda haridust ja koolitust inimõiguste ja võrdõiguslikkuse küsimustes. Komisjon võib omal tahtel või ministri taotlusel teostada, toetada või tellida tegevusprogramme ja projekte rändajate ja muude vähemuste lõimimise, võrdõiguslikkuse (sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse) ning mitmekesisuse ja kultuuriliste erinevuste austamise edendamiseks või osutada selleks rahalist või muud abi. Komisjon võib teha võrdõiguslikkuse hindamisi ja koostada tegevuskavasid või paluda seda vajaduse korral teha teistel.
Aadress:
Ombudsman for Children’s Office Millennium House 52-56 Great Strand Street Dublin 1 Iirimaa
Ülesanded: lasteombudsmani büroo on sõltumatu, seaduse alusel moodustatud organ. See loodi 2004. aastal eesmärgiga edendada ja kaitsta laste ja kuni 18aastaste noorte õigusi ja heaolu Iirimaal. See on riiklik inimõiguste asutus selliseid asutusi käsitlevate ÜRO Pariisi põhimõtete tähenduses. Lasteombudsmani büroo juhindub oma töös Iirimaa rahvusvahelistest inimõiguste alastest kohustustest, eelkõige nendest, mis on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis.
Lasteombudsman on sõltumatu oma ülesannete täitmisel ning annab aru otse parlamendile (Oireachtas).
Lasteombudsmani büroo ülesanded on sätestatud 2002. aastal vastu võetud lasteombudsmani seaduses. Põhiülesanded on järgmised:
Seoses büroo kaebuste lahendamise pädevusega on 2002. aasta seaduses sätestatud standardsed haldusomavoliga seotud alused kaebuste läbivaatamiseks ja uurimiste teostamiseks. Esialgset läbivaatamist või uurimist võib alustada kas büroosse saadetud kaebuse alusel või lasteombudsmani omal algatusel.
Võttes arvesse asjaolu, et iga uurimise käigus, mille võtab ette lasteombudsman, tuleb analüüsida meetme mõju lapsele ning et lastel endil on õigus pöörduda kaebusega büroo poole, sisaldab seadus konkreetseid seadusandlikke sätteid, mille puhul võetakse arvesse laste eriti suurt haavatavust:
Menetlus: kui lasteombudsmani büroo saab kaebuse, vaadatakse see läbi, et hinnata kaebuse vastuvõetavust ning seda, kas kaebuse laad tingib selle läbivaatamise kiirkorras.
Lasteombudsmani büroo püüab alati lahendada kaebused poolte vahel ja võimalikult varases etapis ning on kohustatud võimaldama riigiasutusel, kelle peale kaebus esitati, tegeleda kaebuse esitaja murega esmalt ise.
Kui kaebus tunnistatakse vastuvõetavaks, toimub kaebuse esialgne läbivaatamine. Kui esialgse läbivaatamise tulemusel jõuab lasteombudsmani büroo järeldusele, et uurimine on põhjendatud, võib ta alustada kaebuse põhjalikumat uurimist.
Lisateavet lasteombudsmani büroole esitatud kaebuste menetlemise kohta võib leida järgmiselt veebisaidilt: https://www.oco.ie/complaints/
Tulemus: pärast uurimise lõpuleviimist võib lasteombudsmani büroo anda uurimise tulemuste põhjal vastavale riigiasutusele, koolile või haiglale soovitusi. Need soovitused võivad käsitleda olukorra leevendamist asjaomase lapse või asjaomaste laste jaoks ja/või üldisemate süsteemsete muudatuste tegemist laste huvidest lähtuvalt.
Soovitused ei ole õiguslikult siduvad. Kuid üks lasteombudsmani büroole seadusega antud õigus on esitada parlamendile (Oireachtas) eriaruanne juhul, kui riigiasutus ei järgi lasteombudsmani büroo soovitusi.
Aadress:
Office of the Ombudsman,Menetletavad kaebused
Isik võib esitada ombudsmanile kaebuse järgmiste asutuste kohta:
Kaebuse esitamisele järgnev menetlus
Asjaomasel avalik-õiguslikul asutusel võidakse paluda esitada aruanne. Vajaduse korral võib tutvuda toimikute ja dokumentidega ning küsitleda ametnikke. Seejärel otsustab ombudsmani büroo, kas
Enamikul juhtudel menetletakse kaebuseid mitteametlikult. Ombudsmani büroo võib teie probleemi arutada vahetult asjaomase avalik-õigusliku asutusega või tutvuda asjakohaste dokumentidega. Keerukamate juhtumite korral võidakse pidada vajalikuks teostada üksikasjalik uurimine. Kaebuse esitajad, kes ei ole rahul oma kaebust käsitleva menetluse tulemusega, saavad kasutada ka sisemist edasikaebamist.
Menetluse võimalikud tulemused
Kui ombudsmani büroo leiab, et te olete kannatanud kahju avalik-õigusliku asutuse ebaõiglase või sobimatu tegevuse tagajärjel, ning kui asjaomane avalik-õiguslik asutus ei ole astunud samme olukorra heastamiseks, võib ombudsmani büroo soovitada tal seda teha. Kui ombudsmani büroo peab seda asjakohaseks, võib ta paluda, et asutus teeks järgmist:
Kui ombudsmani büroo otsustab, et teie kaebusel ei ole alust, selgitatakse teile, kuidas sellisele järeldusele jõuti.
Vt riiklikke inimõiguste asutusi käsitlevat osa.
Andmekaitsevoliniku büroo vastutab üksikisikute nende õiguste kaitsmise eest, mis on sätestatud 1988. ja 2003. aasta andmekaitseseaduses, ning vastutavatele töötlejatele pandud andmekaitsekohustuste täitmise tagamise eest.
Üksikisikud, kes leiavad, et nende õigusi on rikutud, võivad pöörduda kaebusega voliniku poole, kes uurib asja ja võtab mis tahes vajalikke meetmeid olukorra lahendamiseks. Üldsuse liikmed võivad anda andmekaitsevolinikule kirjalikult üksikasjalikku teavet kaebuse aluseks oleva vahejuhtumi kohta. Nad peaksid selgelt märkima, millise organisatsiooni või üksikisiku kohta kaebus esitatakse. Nad peaksid samuti näitama, mida on asjaomane organisatsioon teinud nende kaebuse käsitlemiseks ning millise vastuse nad organisatsioonilt said. Tuleks esitada ka organisatsiooniga peetud kirjavahetuse koopia ja tõendavad dokumendid. Andmekaitsevoliniku büroo võtab seejärel kaebusega seoses organisatsiooniga ühendust.
Sõltuvalt kaebuse laadist võib andmekaitsevolinik esmalt püüda leida lahenduse, mis on vastuvõetav kõigile pooltele. Kui juhtumit ei ole võimalik sõbralikult lahendada, uurib andmekaitsevolinik enne ametliku otsuse tegemist põhjalikult kõiki asjaolusid. Pärast uurimise lõpetamist teavitab volinik asjaomaseid pooli kirjalikult oma otsusest. Kui kaebus käsitleb elektroonilise side määruste (2003. aasta õigusakt nr 535, mida on muudetud 2008. aasta õigusaktiga nr 526) rikkumist, võib volinik otsustada, et asjaomane organisatsioon tuleb vastutusele võtta.
Inimkaubanduse uurimise ja selle vastu võitlemise koordineerimise üksus,
An Garda Síochána (Iirimaa riiklik politseiteenistus)
Garda National Protective Service Bureau, Harcourt St Saint Kevin’s DublinÜlesanded: rahvusvahelise kaitse taotlustega seoses esitatud edasikaebusi lahendav kohus on sõltumatu organ, mis lahendab varjupaigaküsimustega seotud apellatsioone, mis on esitatud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava voliniku büroo soovituse peale mitte anda isikule pagulasseisundit. Rahvusvahelise kaitse taotlustega seoses esitatud edasikaebusi lahendav kohus lahendab ka apellatsioone, mis on esitatud otsuste peale, mille on teinud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava voliniku büroo Dublini II määruse alusel.
Menetlus:
varjupaigataotleja, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse on rahvusvahelise kaitse amet tagasi lükanud, võib otsuse edasi kaevata rahvusvahelise kaitse taotlustega seoses esitatud edasikaebusi lahendavasse kohtusse. Taotluse tagasilükkamise kirjas teatatakse, kas teil on õigus edasi kaevata, ning määratakse apellatsiooni esitamise tähtaeg.
Koos taotluse tagasilükkamise kirjaga saadetakse teile apellatsioonivorm. Kui te ei ole apellatsioonivormi saanud, saate selle alla laadida sellelt lehelt.
Kõiki rahvusvahelise kaitse taotlustega seoses esitatud edasikaebusi lahendavale kohtule laekunud apellatsioone menetletakse kuupäevalises järjekorras. Teid teavitatakse, kui teie apellatsioonile on määratud ärakuulamise kuupäev.
Enne apellatsiooni esitamist peaksite tegema järgmist:
Apellatsioonivormi saate esitada järgmiselt.
Postiaadressil:
The International Protection Appeals Tribunal
6/7 Hanover Street East
Dublin D02 W320
Tel: +353 (0) 1 474 8400
Skannituna e-posti aadressil: info@protectionappeals.ie
Alates varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava voliniku negatiivse soovituse väljastamise kuupäevast on teile ette nähtud teatav aeg apellatsiooni esitamiseks. See aeg on siiski erineva pikkusega sõltuvalt varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava voliniku järeldustest teie juhtumi kohta. Seega võib teil apellatsiooni esitamiseks olla aega 15, 10 või 4 tööpäeva. Apellatsiooni esitamiseks ette nähtud päevade arv märgitakse varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava voliniku kirjas, milles teavitatakse teid asjaolust, et volinik on teinud soovituse teile pagulasseisundit mitte anda.
Kui olete täitnud apellatsiooniteatise vormi, peaksite selle saatma järgmisel aadressil:
The ChairpersonHoidke kindlasti alles kirjaga saadetud või faksitud vormi kättesaamise kinnitus.
Tulemus: kui teie suhtes antud varasem soovitus tühistatakse, siis tähendab see, et apellatsioonikohtu liige on soovitanud anda teile pagulasseisundi. Otsusest teatatakse teile kirjalikult. Seejärel edastatakse toimik justiits- ja võrdõiguslikkuse ministeeriumi otsuste üksusele.
Kui teie apellatsiooni ei rahuldata, siis tähendab see, et apellatsioonikohtu liige on soovitanud teile pagulasseisundit mitte anda. Otsusest teatatakse teile kirjalikult. Seejärel edastatakse toimik justiits- ja võrdõiguslikkuse ministeeriumi repatrieerimisüksusele.
The Garda Síochána Ombudsman Commission
150 Abbey Street Upper, Dublin 1, IirimaaMenetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Organisatsioon võib tegeleda kaebuste ja talle arutamiseks suunatud juhtumitega, mis on seotud Iirimaa politseiteenistusega (An Garda Síochána). Kõige levinumad süüdistused, millele kaebustes viidatakse, on seotud võimu kuritarvitamise, ebaviisakuse, vägivalla tarvitamise või ametikohustuste täitmata jätmisega.
Arutamiseks suunatavad juhtumid on seotud surma põhjustamise või tõsise kahju tekitamisega.
Üldsuse liikmed (kes ei teeni Iirimaa politseiteenistuses) saavad organisatsioonile kaebuseid esitada ametiasutusse isiklikult kohale minnes, elektrooniliselt, telefoni või kirja teel, mis tahes politseijaoskonna kaudu või isiklikult komisjoni liikme poole pöördudes. Organisatsioonile saab juhtumeid arutamiseks suunata Iirimaa politseiteenistuse volinik seoses mis tahes küsimusega, mis annab politseivolinikule alust arvata, et politseiteenistuse liikme käitumise tulemusel võidi põhjustada isiku surm või tekitada talle tõsist kahju. Komisjon võib alustada uurimist ka kaebust saamata, kui leitakse, et uurimine on üldsuse huvides.
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Pärast kaebuse saamist otsustatakse, kas see on õigusaktide alusel vastuvõetav või mitte. Kui kaebus tunnistatakse vastuvõetamatuks, siis uurimist ei järgne.
Kui kaebus tunnistatakse vastuvõetavaks, võidakse kaebuse esitaja ja kaebuse subjektiks oleva Iirimaa politseiteenistuse liikme nõusolekul teha vajaduse korral jõupingutusi, et saavutada menetlusväline lahendus. Vastasel korral võidakse asja uurida kui 2007. aasta politseiteenistuse määrustiku (distsipliin) või kriminaalõiguse võimalikku rikkumist. Huvitatud isikutel on õigus saada teavet uurimise käigu ja tulemuste kohta.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Kaebus võidakse tunnistada vastuvõetamatuks.
Uurimine võidakse igal ajal lõpetada, kui pärast kaebuse vastuvõetavaks tunnistamist kogutud teabe alusel leiab komisjon, et kaebus on põhjendamatu või pahatahtlik, kaebus esitati teadmisega, et see on vale või eksitav, või kui pärast kõigi asjaolude kaalumist leiab komisjon, et edasine uurimine ei ole vajalik või mõistlikul määral võimalik.
Uurimise tulemusel võidakse politseinikule määrata karistus.
Uurimise tulemusel võidakse politseiniku suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja talle võidakse määrata karistus.
Toimik võidakse saata riigiprokuratuuri direktorile ning võidakse anda korraldus esitada süüdistus. Sellisel juhul võib järgneda kohtumenetlus.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kreekas ei ole eraldi pädevat kohut, kuhu tuleks pöörduda põhiõiguste rikkumise korral. Rikkumise või teo laadist olenevalt võib sel juhul pöörduda riigi tsiviil-, kriminaal- või halduskohtu poole.
Põhiõiguse rikkumine tehakse kindlaks siseriikliku materiaalõiguse alusel. Menetlus, mida pädev kohus (tsiviil-, kriminaal- või halduskohus) järgima peab, on sätestatud siseriiklikus menetlusõiguses (tsiviilkohtumenetluse, kriminaalmenetluse või halduskohtumenetluse seadustikus).
Asjaomase menetluse lõpus tehakse kohtuotsus, millega hagi jäetakse rahuldamata või mis kuulub vahetult täitmisele (kui tegemist on lõpliku otsusega).
Kreeka riiklik inimõiguste komisjon
Neofitou Vamva 6 10674 Ateena, KreekaRiiklik inimõiguste komisjon moodustati hiljuti ÜRO reeglite ja Pariisi põhimõtete alusel kui sõltumatu organ, mis annab valitsusele nõu inimõiguste küsimustes. Komisjoni liikmed on nimetatud kolmekümne kahest eri asutusest (sõltumatud asutused, ülikoolide õigusteaduste õppetoolid ja teaduskeskused, ametiühingud, valitsusvälised organisatsioonid, parteid ja ministeeriumid).
Komisjoni eesmärk on anda pidevalt suuniseid kõigile valitsusasutustele seoses vajadusega kaitsta tulemuslikult kõigi Kreeka territooriumil elavate isikute inimõigusi.
Riikliku inimõiguste komisjoni moodustamise seaduse (seadus nr 2667/1998 muudetud ja praegu kehtival kujul) kohaselt on komisjonil sisuline pädevus järgmistes küsimustes:
Ombudsman on põhiseadusega ette nähtud sõltumatu organ. Ombudsmani institutsioon loodi seadusega nr 2477/97 ja see alustas tööd 1. oktoobril 1998. Tema tegevust reguleeriv õigusraamistik on sätestatud seaduses nr 3094/03. Ombudsman osutab teenuseid tasuta.
Ombudsman uurib selliseid konkreetseid haldusakte või sellist riigiasutuste tegevusetust või tegevust, millega rikutakse füüsiliste või juriidiliste isikute õigusi või seaduspäraseid huve.
Iga isik, kes pöördub ombudsmani poole, peab olema kõigepealt ühendust võtnud asjaga seotud riigiasutusega. Isik võib esitada ombudsmanile kaebuse ainult juhul, kui asjaomase asutusega ei ole suudetud probleemi lahendada.
Ombudsmani ülesanne on olla vahendajaks kodanike ja riigiasutuste vahel eesmärgiga kaitsta kodanike õigusi, võidelda haldusliku omavoliga ning järgida õigusriigi põhimõtet.
Vahendajana annab ombudsman riigi haldusasutustele nõu ja soovitusi. Ombudsman ei määra karistusi ega tühista ebaseaduslikke haldusakte.
Hadziyanni Mexi 5 11528 Ateena, KreekaOmbudsman (vt eespool) uurib ka riigi haldusasutuste ja eraõiguslike isikute sellist tegevust või tegevusetust, millega rikutakse laste õigusi.
Laste õiguste kaitsmiseks vastutab ombudsman eraõiguslike isikute – füüsiliste või juriidiliste isikute – sellise tegevuse eest, millega rikutakse laste õigusi.
I. Seadusega nr 3304/2005, millega võetakse üle nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, on võrdõiguslikkuse põhimõtte edendamise organiteks määratud ombudsman, võrdse kohtlemise komisjon ja tööinspektsioon (SEPE) ning ette nähtud nende ülesanded.
Eelkõige on sätestatud järgmist:
ΙΙ. Seadusega nr 3896/2010 (riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 207, 8.12.2010), mis käsitleb meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist töötamise ja töösuhete küsimustes ning millega ühtlustatakse kehtivad õigusnormid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiviga 2006/54/EÜ ja muude asjaomaste sätetega, on täielikult keelatud otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise kõik vormid.
Seaduse eesmärk on tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine järgmistes tööhõive ja töösuhete alastes küsimustes:
Ombudsman vastutab meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise üle järelevalve tegemise ja edendamise eest eespool nimetatud seaduse reguleerimisala raames (seaduse nr 3896/2010 artikkel 25).
Kreeka andmekaitseasutus on seaduse nr 2472/1997 (millega on üle võetud direktiiv 95/46/EÜ) alusel loodud sõltumatu ametiasutus.
Kreeka andmekaitseasutus vastutab Kreeka inimeste isiklike õiguste ja eraelu puutumatuse õiguse kaitsmise eest, nagu on sätestatud seadustes nr 2472/1997 ja nr 3471/2006.
Kreeka andmekaitseasutuse peamine eesmärk on kaitsta kodanikke isikuandmete ebaseadusliku töötlemise eest ning aidata neid, kui nende õigusi on sellega seoses mis tahes valdkonnas rikutud.
Samuti on Kreeka andmekaitseasutuse eesmärk pakkuda tuge ja suuniseid volitatud töötlejatele nende seaduslike kohustuste täitmisel, pidades silmas vajadust uute teenuste järele Kreeka ühiskonnas ning tänapäevaste digitaalsete sidevahendite ja digitaalse side võrkude levikut.
Andmekaitseasutus teeb nii avaliku kui ka erasektori säilitatavate andmete halduskontrolle – kas omal algatusel või pärast kaebuse saamist. Neid kontrolle teevad riigikontrolli (Τμήματος των Ελεγκτών) ametnikud, keda tõsisemate juhtumite puhul abistavad andmekaitseasutuse töötajad. Kontrolle tegevatel ametnikel on õigus tutvuda kõigi andmetega ja nende vastu ei saa tugineda ühelegi konfidentsiaalsuskohustusele.
Kontrollide käigus uuritakse esiteks, kas kontrollitavad asutused järgivad seadustes nr 2472/97 ja nr 3471/2006 sätestatud nõudeid (seoses teavitamise ja teabega, muude vajalike kohustuste ja tõenditega). Seejärel viiakse läbi IT-süsteemi kontroll, mis seaduse nr 2472/1997 artiklite 6 ja 10 järgi hõlmab süsteemi põhiomadusi, andmete laadi ja turvalisuse taset, mis on tagatud volitatud töötleja poolt andmete kaitseks võetud organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega. Kontrolli lõpetamisel koostatakse selle kohta aruanne, mis esitatakse Kreeka andmekaitseasutusele.
Andmekaitseasutus teeb ka sõltumatut järelevalvet Schengeni infosüsteemi riikliku osa üle vastavalt Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 114 lõikele 1 (seadus nr 2514/1997, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 140), toimib riikliku järelevalveasutusena vastavalt Europoli konventsiooni artiklile 23 (seadus nr 2605/1998, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 88) ja riikliku järelevalveasutusena vastavalt infotehnoloogia tolliotstarbelist kasutamist käsitleva konventsiooni artiklile 17 (seadus nr 2706/1999, riigi ametlik väljaanne, seeria I, nr 77) ning täidab järelevalveülesandeid, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest.
Andmekaitseasutus vaatab läbi kaebused ja küsimused, mis on seotud õigusnormide kohaldamise ja kaebuse või küsimuse esitaja õiguste kaitsmisega, kui neid õigusi on andmete töötlemisega rikutud, ning teeb nende kohta otsused. Lisaks määrab andmekaitseasutus vastutavatele töötlejatele või nende esindajatele (nende olemasolu korral) halduskaristusi, kui nad rikuvad oma kohustusi, mis tulenevad seadusest nr 2472/97 või mis tahes muust õigusnormist, mis reguleerib üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel. Peale selle võib andmekaitseasutus anda andmekaitsealaste õigusaktide rikkumisest teada asjakohastele haldus- ja õigusasutustele.
Κifissias 1-3 11523 Ateena, KreekaKäesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Põhiõiguste ja -vabaduste tagamise eest vastutavad eelkõige kohtunikud ja kohtud, samas on lõppastmes nende õiguste kaitseks põhiseadusega ette nähtud konkreetne õiguskaitsevahend: kui kodaniku põhiõigusi või -vabadusi ei järgita, võib ta nende kaitseks pöörduda konstitutsioonikohtusse. Konstitutsioonikohus on põhiseaduse kõrgeim tõlgendaja. Tegemist on kõrgema kohtuga, kes kaitseb põhiseaduslikke tagatisi, ja on põhiseaduses sätestatud põhiõiguste ja vabaduste peamine tagaja.
Küsimuste korral saab konstitutsioonikohtuga ühendust võtta neljal viisil:
Lisateavet leiab veebisaitidel https://www.tribunalconstitucional.es/en ja https://www.poderjudicial.es
Vt ombudsmani käsitlev peatükk.
Ombudsmani büroo on institutsioon, kes tegeleb kodanike põhiõiguste ja -vabaduste säilitamise ja kaitsmisega. Selleks võib ta kontrollida Hispaanias avalikke teenuseid pakkuvate ametite ja asutuste ning Hispaania kodanikke välismaal abistavate Hispaania haldusbüroode tegevust.
Ombudsmani ametit peab praegu Francisco Fernandez Marugan.
Kui ombudsman saab kaebuse selle kohta, et õigust on mõistetud seadusega vastuolus, saadab ta selle prokuratuuri (Ministerio Fiscal), kus kaebust uuritakse ja kus võetakse seadusega kooskõlas vajalikud meetmed või kus otsustatakse kaebus edastada Hispaania kohtute üldnõukogule (Consejo General del Poder Judicial). Ta võib ka esitada valitsusele soovitusi, kui on vaja teha õigusaktides muudatusi.
Ombudsmanil on õigus esitada apellatsioonkaebusi põhiseadusvastasuse ja õiguste ja vabaduste rikkumise kohta ning algatada habeas corpus’e menetlus.
Ombudsman EI SAA sekkuda järgmistes olukordades:s
Kodanikud võivad pöörduda ombudsmani poole otse, ilma advokaadi või õigusliku esindaja abita. Kogu menetlus on tasuta.
Menetlus algab kaebuse esitamisega. Allkirjastatud kaebus peab sisaldama selle esitaja ees- ja perekonnanime, kontaktaadressi, kaebuse asjaolusid ja asjaomas(t)e ametiasutus(t)e nime.
Kaebusele tuleb lisada selles kirjeldatud probleemiga seonduvate olulisemate dokumentide koopiad. Pärast kaebuse esialgset läbivaatamist saadetakse selle esitajale toimiku number, mille abil saab ta nõutada teavet juhtumi menetlemise seisu kohta.
Kaebuse saab esitada järgmiselt:
Kui Te soovite saada teavet ombudsmani tegevuse või oma kaebuse menetlemise kohta, võite kasutada järgmisi võimalusi:
Lisateavet leiab veebisaitidel https://www.defensordelpueblo.es.
Ombudsman tagab kõikide kodanike õiguste kaitse hoolimata nende vanusest. Lisaks sellele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas ka institutsioonid, kes tegelevad alaealiste kaitsega.
Hispaania õigus tunnustab alaealise õigust esitada ombudsmanile või samaväärsele autonoomse piirkonna institutsioonile kaebus.
Rassilisest või etnilisest päritolust sõltumatu võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise edendamise nõukogu (Consejo para la promoción de la igualdad de trato y no discriminación de las personas por el origen racial y étnico)
Nõukogusse kuuluvad erinevad riiklikud, sõltumatute piirkondade ja kohalikud ametiasutused, ettevõtlus- ja ametiühinguliidud ning mittetulundusasutused, kes tegelevad rassilisest või etnilisest päritolust sõltumatu võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise edendamisega.
Nõukogu eesmärk on edendada rassilisest või etnilisest päritolust sõltumatut võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist hariduse ja tervishoiu valdkonnas, samuti juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele, sotsiaalteenustele, eluasemele, töökohtadele, koolitusele ning üldisemalt kõikidele kaupadele ja teenustele.
Nõukogu neli peamist ülesannet on:
Lisateavet leiab veebisaitidel https://igualdadynodiscriminacion.igualdad.gob.es ja https://igualdadynodiscriminacion.igualdad.gob.es/contactar/home.htm.
Hispaania andmekaitseamet on sõltumatu järelevalveasutus, kes jälgib, et mis tahes tegevus toimuks kooskõlas andmekaitset käsitlevate õigusaktidega, ning kes kindlustab ja tagab isikuandmete kaitsega seotud põhiõiguste järgimise.
Hispaania andmekaitseamet tegeleb kodanike taotluste ja kaebustega ning annab teavet andmekaitseseaduses sätestatud õiguste kohta Ley Orgánica de Protección de Datos (andmekaitset käsitlev konstitutsiooniline seadus). Samuti annab ta nõu ja abi asutustele, kes kasutavad isikuandmeid sisaldavaid vorme (näiteks äriühingud, institutsioonid ja ametiasutused), et tagada nende tegevuse vastavus seaduse nõuetele.
Ülesanded seoses isikutega, kelle andmeid töödeldakse:
Ülesanded seoses isikutega, kes andmeid töötlevad:
Hispaania andmekaitseametiga saab küsimuste või kaebuste esitamiseks ning selgituste või soovituste saamiseks ühendust võtta kolmel eri viisil:
Lisateavet leiab veebisaitidel https://www.agpd.es/.
Hispaania puudega inimeste esindajate komitee (CERMI) on puudega Hispaania kodanike nimel toimiv esindus-, kaitse- ja tegevusüksus. Üle kolme ja poole miljoni oma ebasoodsast olukorrast teadlikku inimest ja nende pereliikmed on otsustanud ühineda katusorganisatsioonidesse, et edendada puudega inimeste õiguste tunnustamist ja saavutada nende kohtlemine täieõiguslike kodanikena, kellel on samad õigused ja võimalused nagu muul elanikkonnal.
Küsimuste korral saab CERMIga ühendust neljal eri viisil:
Lisateavet leiab veebisaitidel http://www.cermi.es/
või konsulteerida võib ka puudega inimeste olukorra riikliku vaatluskeskuse veebisaiti https://www.observatoriodeladiscapacidad.info.
Varjupaiga- ja pagulaste amet (OAR) kuulub siseministeeriumi juurde ja tema ülesanne on teha kooskõlas varjupaigaõigust reguleerivate õigusaktidega ettepanekuid Hispaania elamislubade andmiseks.
Lisaks sellele hõlmab varjupaiga- ja pagulaste ameti tegevus järgmist:
Teavet saab varjupaiga- ja pagulaste ametilt nõutada:
Lisateabe saamiseks võtke ühendust siseministeeriumi asjaomase osakonnaga (la sección correspondiente del Ministerio del Interior) .
Karistussüsteem on riigi julgeoleku- ja sotsiaalpoliitika oluline osa. Kinnipidamisasutuste põhiseaduslik ülesanne ja peamine eesmärk on korraldada ja ellu viia tegevust, mis seisneb kriminaalkaristuste ja -meetmete jõustamisega seotud avalike teenuste pakkumises.
Teavet saab varjupaiga- ja pagulaste ametilt nõutada:
Lisateavet saab veebisaidil http://www.institucionpenitenciaria.es/.
Hispaania advokaatide üldnõukogu (CGAE) on Hispaania advokaatide kodade esindus-, koordinatsiooni- ja täitevorgan. Tegemist on avalik-õigusliku organiga, kellel on juriidilise isiku staatus ja kellel on oma ülesannete täitmiseks täieulatuslikud volitused.
Advokaatide üldnõukogu reguleerib advokaatide kutsetegevust ja kaitseb kõnealuse elukutse mainet. Hispaanias on 83 advokaatide koda, kuhu kuulub kokku 137 447 praktiseerivat advokaati (andmed on esitatud 2016. aasta detsembri seisuga), ning 10 autonoomset advokaatide kodade nõukogu (Consejos Autonómicos de Colegios de Abogados).
Õigus tasuta õigusabile on Hispaanias väga laiaulatuslik. Advokaatide kojad tagavad õiguse tõhusale õiguskaitsele kõikidele kodanikele, kasutades selleks riigi õigusabi süsteemi, samuti õigusabi- ja õigusnõustamisteenuseid konkreetsetele inimrühmadele, näiteks sisserändajatele, kinnipeetavatele, naistele, koduvägivalla ohvritele ja eakatele.
Küsimuste korral saab advokaatide üldnõukoguga ühendust kolmel eri viisil:
Lisateavet leiab veebisaitidel http://www.cgae.es/ ja https://www.abogacia.es/servicios/ciudadanos/servicios-de-orientacion-juridica-gratuita.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
Institutsionaalne ombudsman – inimõiguste kaitsja
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Üksikisikute põhiõigusi ja -vabadusi tagavad esmajoones halduskohtud ja kohtud, kuhu neil on võimalik oma asjadega pöörduda.
Põhiseadusnõukogu (Conseil constitutionnel), mis teeb otsuseid seaduste põhiseaduslikkuse kohta, vastutab lisaks kahte liiki läbivaatamiste eest:
Lisateave esmatähtsat põhiseaduslikkuse küsimust käsitleva eelotsuse kohta:
Teave kohtute ülesehituse ja kohtualluvuse kohta on esitatud riiginõukogu, kassatsioonikohtu ja põhiseadusnõukogu veebisaitidel:
Inimõigustega tegelev riiklik nõuandekomisjon (Commission nationale consultative des droits de l’homme – CNCDH) on Prantsusmaa inimõigustega tegelev riiklik asutus, mis loodi 1947. aastal. See on riiklik struktuur, mis tegutseb iseseisva haldusasutusena ja täidab oma ülesandeid täielikult sõltumatult (vastavalt 5. märtsi 2007. aasta seadusele nr 2007‑292). Inimõigustega tegelev riiklik nõuandekomisjon koosneb kodanikuühiskonna organisatsioonide 64 juhtivast isikust ja esindajast.
Ülesanded
Nõuandekomisjon ergutab dialoogi valitsuse, parlamendi, institutsioonide ja kodanikuühiskonna vahel inimõiguste, humanitaarõiguse ja -tegevuse ning rassismivastase võitluse valdkonnas.
Inimõigustega tegeleva riikliku nõuandekomisjoni töö on jagatud viie allkomisjoni vahel: sotsiaalküsimused, eetilised küsimused, rassism, antisemitism, ksenofoobia, diskrimineerimine ja haavatavad rühmad, institutsioonid, kohtud, politsei, rändeküsimused, Euroopa ja rahvusvahelised küsimused, rahvusvaheline humanitaarõigus ja humanitaartegevus.
Aadress:
Commission nationale consultative des droits de l’homme
35 Rue Saint-Dominique, 75007
Paris
Lisateave: https://www.cncdh.fr
Õiguste kaitsja (Défenseur des droits) on sõltumatu institutsioon, mis on alates 23. juulist 2008 põhiseadusega ette nähtud ja mis loodi institutsionaalse seadusega nr 2011‑33 ja 29. märtsi 2011. aasta tavaseadusega nr 2011‑334.
Ülesanded
Õiguste kaitsja ülesanded on järgmised:
Õiguste kaitsja loodi nelja varasema institutsiooni ühinemise teel, kelleks olid riiklik ombudsman (Médiateur de la République), lastekaitsja (Défenseur des enfants), diskrimineerimise vastu võitlemise ja võrdõiguslikkuse edendamise ülemamet (Haute Autorité de Lutte contre les Discriminations et pour l’Egalité – HALDE) ja julgeolekueetika riiklik komisjon (Commission Nationale de Déontologie de la Sécurité – CNDS).
Volitused
Õiguste kaitsjal on volitus võtta vastu kaebusi füüsilistelt ja juriidilistel isikutelt, sealhulgas alaealistelt, kes nõuavad oma õiguste kaitsmist. Tal on samuti õigus uurida omal algatusel ja mis tahes asjaoludel juhtumit, mis jääb tema volituste piiresse.
Nende ülesannete täitmiseks on õiguste kaitsjal ühelt poolt õigus teha üksikisikute kaebuste puhul uurimisi ja küsitlusi, mis võimaldab tal saada asjakohaseid dokumente, küsitleda üksikisikuid ja isegi teha kohapealseid kontrolle. Teiselt poolt võib õiguste kaitsja teha ka ettepanekuid seaduste või määruste muutmiseks ja esitada soovitusi nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele asutustele.
Õiguste kaitsja võib esitada ka soovitusi küsimuste või rikkumiste lahendamiseks, millega seoses on tema poole pöördutud. Asjaomased isikud või asutused on kohustatud teavitama õiguste kaitsjat nende soovituste põhjal võetud meetmetest. Kui seda ei tehta või kui õiguste kaitsja arvates ei ole nende soovituste alusel tegutsetud, võib ta anda asjaomasele isikule või asutusele korralduse võtta vajalikud meetmed konkreetse tähtaja jooksul. Kui korralduste järgselt meetmeid ei võeta, võib õiguste kaitsja esitada asjaomasele isikule või asutusele eriaruande. Aruanne avalikustatakse.
Õiguste kaitsjal on ka võimalik abistada lepitamisel või teha kompromissettepanek, samuti aidata ohvreid avalduste koostamisel ja selgitada välja menetlused, mis on asjakohased nende konkreetse juhtumi puhul.
Õiguste kaitsja võib edastada asjad, millele on tema tähelepanu juhitud ja mis tõenäoliselt õigustaksid karistuse määramist, distsiplinaarmenetluse algatamise õigusega asutustele. Ta võib kaebuse esitaja toetuseks osa võtta ka kohtumenetlustest, esitades kirjalikke või suulisi tähelepanekuid.
Korraldus
Õiguste kaitsja Pariisi büroodes töötab peaaegu 250 inimest. Mandri-Prantsusmaal ja ülemeredepartemangudes töötavad kodanikega ligikaudu 400 vabatahtlikku esindajat, kes aitavad kodanikel kaitsta nende õigusi, võtavad vastu nende kaebusi ja vastavad nende taotlustele. Nad tegutsevad erinevates kohalikes ligipääsetavates struktuurides, nt prefektuurides, alamprefektuurides, õigusnõustamise keskustes, õigusabipunktides ja kohalike omavalitsuste ruumides. Nimetatud esindajad korraldavad ka nõustamisi kinnipidamisasutustes ja teevad departemangudes koostööd puudega inimeste keskustega.
Õiguste kaitsja juhatab kogusid, mis aitavad tal täita ülesandeid laste õiguste kaitsmise ja edendamise, diskrimineerimise vastu võitlemise ja võrdõiguslikkuse edendamise ning julgeolekueetika valdkonnas.
Õiguste kaitsja ettepanekul määrab peaminister kohale tema asetäitjad, sealhulgas
Asjade esitamine õiguste kaitsjale
Iga füüsiline isik (üksikisik) või juriidiline isik (ettevõte, ühendus jne) võib esitada asja otse ja vahetult õiguste kaitsjale, kui ta
Asja võib õiguste kaitsjale esitada laps või alla 18aastane alaealine, lapse perekonnaliikmed või tema seaduslikud esindajad, meditsiini- või sotsiaalteenistused, laste õiguste kaitseks loodud ühendus, Prantsusmaa parlamendi liige ja Euroopa Parlamendi Prantsusmaalt valitud liige ning välisriigi asutus, millel on õiguste kaitsjaga samad ülesanded. Viimati nimetatu võib tegutseda Prantsuse laste ja Prantsusmaal elavate välismaalastest laste ning välisriikides elavate Prantsuse laste nimel, paljudes valdkondades seoses laste õiguste kaitse ja eelkõige lastekaitsega, tervise ja puuete, kriminaalõiguse, adopteerimise, hariduse kättesaadavusega kõigile ja ka välismaalastest alaealistele.
Kodanikud võivad esitada oma kaebused otse õiguste kaitsjale,
Aadress:
Défenseur des droits
Libre response 71120
75342 Paris Cedex 07
Lisateave: https://www.defenseurdesdroits.fr/en
Õiguste ja vabaduste valdkonnas tegutsevad veel muud spetsiaalsed asutused.
riiklik andmekaitseasutus (Commission nationale de l’informatique et des libertés – CNIL)
Riiklik andmekaitseasutus on Prantsusmaa järelevalveasutus isikuandmete kaitsmiseks. Ta täidab oma ülesandeid vastavalt 6. jaanuari 1978. aasta muudetud seadusele nr 78‑17.
Ülesanded
Riiklik andmekaitseasutus on sõltumatu haldusasutus. Ta täidab eelkõige järgmisi ülesandeid.
Riiklik andmekaitseasutus esitab igal aastal avaliku aruande oma ülesannete täitmise kohta vabariigi presidendile ja peaministrile.
Asjade esitamine riiklikule andmekaitseasutusele
Riikliku andmekaitseasutuse poole võib pöörduda igaüks, kellel on raskusi oma õiguste teostamisel. Andmetega seotud õiguste ja vabaduste tagamiseks peavad kodanikud esimese asjana pöörduma otse asutuste poole, kes nende andmeid hoiavad. Probleemide korral, kui vastus ei rahulda või seda ei saada, võib kaebuse esitada riiklikule andmekaitseasutusele elektrooniliselt eri teemade kohta: internet, kaubandus, töö, telefon, pangandus ja laenud.
Seonduv link: https://www.cnil.fr/fr/plaintes
Aadress:
Commission Nationale de l'Informatique et des Libertés
3 Place de Fontenoy - TSA 80715
75334 PARIS CEDEX 07
Lisateave: https://www.cnil.fr/
Pärast ÜRO Peaassamblee 18. detsembril 2002. aastal vastu võetud piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli ratifitseerimist lõi Prantsuse seadusandja 30. oktoobri 2007. aasta seadusega nr 2007‑1545 kinnipidamisasutuste peakontrolöri (Contrôleur général des lieux de privation de liberté) ametikoha. See on sõltumatu haldusasutus.
Ülesanded
Peakontrolör tagab, et vabadusest ilmajäetud isikuid koheldakse humaanselt ja inimväärikust austades, ning et saavutatakse õiglane tasakaal vabadusest ilmajäetud isikute põhiõiguste austamise ning avaliku korra ja julgeoleku kaalutluste vahel. Peakontrolör vastutab nende põhiõiguste rikkumise ärahoidmise eest.
Peakontrolör uurib osana oma ülesannetest mitte üksnes vahistamise, kinnipidamise või haiglasse paigutamise tingimusi, vaid ka personali ja teiste kaasatud isikute töötingimusi, kuivõrd need mõjutavad vältimatult asutuse toimimist ning suhete olemust vabadusest ilmajäetud isikutega. Peakontrolöril on õigus külastatavaid asutusi vabalt valida ja külastused võivad olla kavandatud (sellisel juhul teavitatakse asutuse juhti külastusest paar päeva varem) või toimuda ette teatamata.
Volitused
Peakontrolör võib külastada igal ajal ja igal pool Prantsusmaa territooriumil mis tahes kohta, kus isikutelt on võetud vabadus: kinnipidamis- ja tervishoiuasutusi, tervishoiu- ja justiitsministeeriumi ühises haldusalas olevaid asutusi, politsei ja eripolitsei kinnipidamisasutusi, tolli hoidlaid, haldusasutuste kinnipidamiskeskusi, välisriikide kodanike jaoks ettenähtud keskusi, sadamate ja lennujaamade kinnipidamisalasid jne. Peakontrolör vastutab järelevalve teostamise eest välisriikide kodanike väljasaatmismenetluste praktilise rakendamise üle kuni nende üleandmiseni sihtriigi asutustele.
Asjaomased asutused võivad esitada külastuse suhtes vastuväite ainult tõsistel ja veenvatel põhjustel, mis on seotud riigikaitse, avaliku julgeoleku, looduskatastroofide või tõsiste häiretega külastatavas kohas.
Peakontrolör saadab asjaomas(t)ele ministri(te)le külastuse kohta aruande ja soovitused, mille võib avalikustada. Ta esitab vabariigi presidendile ja parlamendile ka iga-aastase tegevusaruande, mis avalikustatakse.
Asjade esitamine kinnipidamisasutuste peakontrolörile
Kodanikud võivad esitada kinnipidamisasutuste peakontrolörile läbivaatamiseks asju, et anda teada olukordadest, mis nende arvates rikuvad nende põhiõigusi või vabadusest ilmajäetud isiku (või kellelt on vabadus võetud hiljuti) põhiõigusi ja mis on seotud vahistamise, kinnipidamise või haiglasse paigutamise tingimuste või teenuse korraldamise või osutamisega. Asju võib esitada kinnipidamisasutuste peakontrolörile läbivaatamiseks ainult posti teel järgmist aadressi kasutades:
Madame la Contrôleure générale des lieux de privation de liberté
BP 10301
75921 Paris cedex 19
Isikud, kellelt on võetud vabadus, nende sugulased, asutuses töötavad isikud ja personal võivad taotleda asutuste külastamise ajal ka otsest kokkusaamist peakontrolöri või tema meeskonna inspektoriga.
Aadress:
Le Contrôleur général des lieux de privation de liberté16/18 quai de la Loire
BP 10301
75921 Paris Cedex 19
Lisateave: https://www.cglpl.fr
Selleks et lihtsustada üksikisikute juurdepääsu teabele nende õiguste, kohtumenetluste ja kohtusüsteemi kohta ja aidata neid õiguste teostamiseks vajalike sammude astumisel, on Prantsusmaa loonud õigusabipunktid (points d’accès au droit), õigusnõustamise keskused (maisons de justice et du droit) ja õigussüsteemi kohapealsed üksused (antennes de justice), mis on kohalikud, kättesaadavad õigusteenuste keskused ja saavad teavitada kodanikke nende õigustest ja pakkuda eelkõige vaidluste lahendamiseks teatavaid rahumeelseid meetodeid.
Õigusabipunktide, õigusnõustamise keskuste ja õigussüsteemi kohapealsete üksuste kataloog:
http://www.annuaires.justice.gouv.fr/annuaires-12162
Lisateave:
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõiguste kaitsmisel on eriline roll seadusega loodud kohtutel, mille autonoomia ja sõltumatus on tagatud konstitutsiooniga. Põhiseaduslike õiguste ja vabaduste teostamise tagamiseks on olemas erimehhanism – konstitutsioonikohtule esitatav kaebus, mille saavad esitada kodanikud, kelle arvates on riigiasutused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning avalik-õiguslikud üksused nende õiguste ja kohustuste üle otsustamisel või kuriteo toimepanemises kahtlustamisel või süüdistamisel rikkunud nende konstitutsiooniga tagatud inimõigusi või põhivabadusi. Kaebuse saab esitada alles pärast seda, kui kõik muud võimalikud õiguskaitsevahendid on ammendatud.
Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus (Ustavni sud Republike Hrvatske)
Trg svetog Marka 4
10000 Zagreb
Tel: +385 1 6400 251
Faks: +385 1 4551 055
https://www.usud.hr/
Horvaatia Vabariigi kõrgeim kohus (Vrhovni sud Republike Hrvatske)
Trg Nikole Šubića Zrinskog 3
10 000 Zagreb
Tel: +385 1 486 22 22, +385 1 481 00 36
Faks: +385 1 481 00 35
E-post: vsrh@vsrh.hr
http://www.vsrh.hr/
Maakonnakohtud (Županijski sudovi)
Esimese astme kohtud (Općinski sudovi)
Horvaatia Vabariigi kõrgem kaubanduskohus (Visoki trgovački sud Republike Hrvatske)
Berislavićeva 11, 10 000 Zagreb
Tel: +385 1 489 68 88
Faks: +385 1 487 23 29
http://www.vtsrh.hr/
Kaubanduskohtud (Trgovački sudovi) Horvaatia Vabariigis (192 Kb)
Horvaatia Vabariigi kõrgem halduskohus (Visoki upravni sud Republike Hrvatske)
Frankopanska 16, 10 000, Zagreb
Tel: +385 1 480 78 00
Faks: +385 1 480 79 28
http://www.upravnisudrh.hr/
Horvaatia Vabariigi kõrgem väärteoasjade kohus (Visoki prekršajni sud Republike Hrvatske)
Ulica Augusta Šenoe 30, 10 000 Zagreb
Tel: +385 1 480 75 10
Faks: +385 1 461 12 91
E-post: predsjednik@vpsrh.pravosudje.hr
https://sudovi.hr/VPSRH/
Trg hrvatskih velikana 6
10 000 Zagreb
Horvaatia
Tel: +385 1 4851 855, +385 1 4851 853
E-post: info@ombudsman.hr
Faks: +385 1 6431 628
Horvaatia põhiseaduse artikli 93 kohaselt on ombudsman Horvaatia parlamendi esindaja põhiseaduses, muudes seadustes ning inimõigusi ja vabadusi käsitlevates ning Horvaatia Vabariigi allkirjastatud rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud inimõiguste ja vabaduste edendamisel ja kaitsmisel.
Ombudsmani ja tema asetäitjad valib Horvaatia parlament kaheksaks aastaks. Ombudsmani tegevuse eesmärk on kaitsta kodanikke inimõiguste rikkumiste eest, mida võib põhjustada riigiasutuste või avalikku võimu esindavate juriidiliste isikute tegevus. Ombudsmani büroo on keskne asutus diskrimineerimisega võitlemisel ning riigi ennetusasutuse ülesannete täitmisel võitluses piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastu. Ombudsman on nende ülesannete täitmisel sõltumatu ja autonoomne.
Pädevusvaldkonnad:
Kui kodanikud leiavad, et avaliku sektori asutused on nende õigusi rikkunud, on neil õigus esitada ombudsmanile kaebus. Vastusena kaebusele ja saadud dokumentide põhjal uurib ombudsman juhtumit. Kõik riigiasutused, avalikku võimu esindavad ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusasutused, st kõik avalik-õiguslikud üksused on kohustatud edastama kogu nõutud teabe.
Väljaselgitatud asjaolude põhjal võib ombudsman esitada asjaomastele ametiasutustele või kõrgematele asutustele arvamusi, soovitusi ja tähelepanekuid ning vajaduse korral teavitada Horvaatia parlamenti.
Lisaks kontrollib ombudsman õigusnormide vastavust Horvaatia põhiseadusele ja inimõiguste kaitset käsitlevatele rahvusvahelistele konventsioonidele ning ta võib nõuda Horvaatia valitsuselt inimõigustega seotud õigusnormide muutmist või vastuvõtmist. Ombudsman saab nõuda, et Horvaatia parlament viiks õigusnormid põhiseaduse ja õigusega kooskõlla, ning tal on õigus algatada Horvaatia konstitutsioonikohtus menetlus, et kontrollida seaduste ja muude õigusnormide vastavust Horvaatia põhiseadusele.
Inimõiguste edendamine hõlmab teadustööd ja analüüsimist, andmebaaside ja dokumentide väljatöötamist ja pidamist, üldsuse ja sidusrühmade teavitamist õigel ajal ja korrapäraselt, kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja akadeemiliste teadusasutuste aktiivset kaasamist ja koostööd nendega ning algatusi õigusaktide viimiseks kooskõlla rahvusvaheliste ja Euroopa normidega ning nende õigusaktide kohaldamiseks.
Ombudsman võtab vastu füüsiliste ja juriidiliste isikute kaebusi, annab vajalikku teavet õiguste ja kohustuste kohta ning kohtuliku ja muu kaitse võimaluste kohta, vaatab läbi üksiktaotlusi ja võtab oma pädevuse piires meetmeid diskrimineerimise kaotamiseks ja diskrimineeritud inimeste õiguste kaitsmiseks (välja arvatud pooleliolevate kohtuasjade puhul), korraldab vahendusmenetlusi võimalusega sõlmida mõlema poole nõusolekul kohtuväline kokkulepe ning esitab pädevale prokurörile aruandeid diskrimineerimisega seotud kriminaalasjade kohta.
Ombudsman täidab riigi ennetusasutusena ülesannet võidelda piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastu igal pool, kus inimesed on vabadusest ilma jäetud või kus neid hoitakse vahi all, peetakse kinni või kus nad on paigutatud avaliku järelevalve all olevatesse ruumidesse, kust nad ei saa omal soovil lahkuda.
See tähendab, et ombudsmani büroo esindajad käivad neile antud volituste alusel vanglates, kinnipidamisasutustes, -üksustes ja mitmesugustes asutustes, kuhu on paigutatud vaimsete häiretega inimesed. Nad kasutavad seda ennetava meetmena, et kaitsta inimesi, kes on vabadusest ilma jäetud või kelle vabadust on piiratud.
Alates 2009. aastast on ombudsman olnud ainus Horvaatia Vabariigis inimõigusi kaitsev ja edendav riiklik asutus, millel on A staatus vastavalt ÜRO Pariisi põhimõtetele, millega määratakse kindlaks inimõigustega tegelevate riiklike asutuste sõltumatuse näitajad.
See on sõltumatuse kõrgeim tase ja 2013. aasta juulis, kui ÜRO oli kontrollinud, kuidas büroo täidab tema antud soovitusi sõltumatu staatuse hoidmise ja edendamise kohta, anti see ombudsmani büroole taas.
Teslina 10
10 000 Zagreb
Horvaatia
E-post: info@dijete.hr
Tel: 01/4929 669
Faks: 01/4921 277
http://www.dijete.hr
Lasteombudsman kontrollib lapse õiguste ja huvide kaitsmisega seotud Horvaatia seaduste ja muude õigusnormide vastavust Horvaatia põhiseadusele, lapse õiguste konventsioonile ja muudele laste õiguste ja huvide kaitsmisega seotud rahvusvahelistele dokumentidele. Lasteombudsmani büroo teeb järelevalvet üksikute laste õiguste rikkumiste üle, uurib laste õiguste ja huvide rikkumise üldist esinemist ja nende liike. Lasteombudsman aitab kaitsta ja edendada erivajadustega laste õigusi ja huve; teeb ettepanekuid, milliste meetmetega luua terviklik süsteem laste õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks ning nende huve ohustavate kahjulike tegude ennetamiseks. Ombudsman annab lastele teavet ja nõu selle kohta, kuidas nende õigusi ja huve teostada ja kaitsta, teeb lastega koostööd, julgustab neid oma arvamust avaldama ja kuulab nad ära, algatab laste staatust parandavat avalikku tegevust ja osaleb selles ning teeb ettepanekuid meetmete kohta, kuidas suurendada laste rolli ühiskonnas. Tal on juurdepääs kõikidele laste õigusi ja kaitset puudutavatele andmetele, dokumentidele ja kogu sellekohasele teabele ning õigus nendega tutvuda, olenemata nende konfidentsiaalsusastmest. Tal on õigus kontrollida kõiki selliseid asutusi, riigiasutusi ning juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kellel on seadusjärgne volitus laste eest hoolitseda, ja usukogukondade ruume, kus lapsed viibivad või kuhu nad on ajutiselt või alaliselt paigutatud.
Kui lasteombudsman leiab, et lapse suhtes on kasutatud kehalist või vaimset vägivalda, teda on seksuaalselt ahistatud, väärkoheldud või ära kasutatud, ta on jäetud hooletusse või teda on ebapiisavalt hooldatud, peab ta sellest viivitamata teatama pädevale prokuratuurile, teavitama pädevat sotsiaalhoolekandekeskust ja tegema ettepaneku võtta meetmeid lapse õiguste ja huvide kaitsmiseks. Ta võib paluda professionaalset abi teadlastelt ja erialaekspertidelt ning valdkonna pädevatelt asutustelt, kes teevad uuringuid laste kaitse, nende eest hoolitsemise, nende arengu ja õiguste kohta, ning ta peab seda abi saama võimalikult kiiresti.
Preobraženska 4/1
10 000 Zagreb
Tel: +385 1 48 48 100
Faks: +385 1 48 44 600
E-post: ravnopravnost@prs.hr
http://www.prs.hr
Soolise võrdõiguslikkuse ombudsman käsitleb kaebusi, mis puudutavad diskrimineerimist soo, abielu- või perekonnaseisu ning seksuaalse sättumuse tõttu. Ombudsmani büroo uurib soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumisi, juhtumeid, kui üksikisikuid või üksikisikute rühma diskrimineerivad riigiasutused, kohalike või piirkondlike omavalitsuste üksused ja muud avaliku sektori asutused, nende asutuste töötajad ning muud juriidilised ja füüsilised isikud.
Ombudsmani töö hulka kuulub õigus teavitada, teha ettepanekuid ja anda soovitusi.
Kui ombudsman leiab, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet on rikutud, on tal õigus esitada taotlus seaduste põhiseaduslikkuse või muude õigusnormide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse läbivaatamiseks.
Savska cesta 41/3
10 000 Zagreb
Tel: +385 1 6102 170
Faks: +385 1 6177 901
E-post: ured@posi.hr
Puuetega inimeste ombudsmani büroo on sõltumatu riiklik asutus, mille peamine ülesanne on kontrollida ja edendada puuetega inimeste õigusi Horvaatia Vabariigi põhiseaduse, rahvusvaheliste lepingute ja õigusaktide alusel. Kui puuetega inimeste õigusi on rikutud, on ombudsmanil õigus teha hoiatus, esitada ettepanekuid meetmete võtmiseks, anda soovitusi, teavitada ja nõuda aruandeid selle kohta, milliseid meetmeid on võetud.
Kui ombudsman leiab, et õiguslik lahendus on puuetega inimestele või arenguraskustega lastele kahjulik, jätab nad millestki ilma või asetab nad ebasoodsamasse olukorda kui puudeta inimesed, teeb ombudsman ettepaneku seda õiguslikku lahendust muuta.
Ombudsmani büroo võtab vastu puuetega inimeste ja nende huvides töötavate inimeste kaebusi, käsitleb kaebusi puuetega inimeste õiguste rikkumise kohta ning püüab nende probleemide lahendamise eest vastutavate asutustega suheldes leida parima lahenduse. Puuetega inimeste ombudsman annab puuetega inimestele nõu, kuidas nad saavad oma õigusi ja huve teostada ja kaitsta.
Martićeva 14
10 000 Zagreb Tel: +385 460 90 00
Faks: +385 4609-099
E-post: azop@azop.hr
Isikuandmete kaitse amet on asutus, kes on volitatud teostama avalikku võimu ning kes tegutseb oma ülesannete ja pädevuse piires sõltumatult ja autonoomselt. Amet vastutab isikuandmete kaitsega seotud haldus- ja kutseülesannete täitmise eest. Amet teeb oma avaliku võimu piires järelevalvet isikuandmete kaitse üle, juhib tähelepanu isikuandmete kogumisel märgatud kuritarvitustele, koostab nimekirja riikidest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest, kellel on nõuetekohaselt reguleeritud andmekaitse, käsitleb taotlusi uurida isikuandmete kaitse seadusega tagatud õiguste rikkumist ning peab isikuandmete toimikute keskregistrit.
Tasuta õigusabi seaduse vastuvõtmisega hakkas justiitsministeerium täitma ulatuslikku ja keerulist ülesannet luua tasuta õigusabi süsteem.
Tasuta õigusabi süsteem võimaldab sotsiaalselt ebasoodsas olukorras kodanikel palgata advokaate ning saada teatavate õigustoimingute puhul õigusabi ning võrdväärne ligipääs kohtu- ja haldusmenetlustele.
Tasuta õigusabi saajad
Õigusabi saajad on tasuta õigusabi seaduse tähenduses:
Tasuta õigusabi andjad
Tasuta õigusabi seadus kehtib järgmiste tasuta õigusabi osutajate kohta:
Tasuta õigusabi liigid
Tasuta õigusabi liigid on esmane õigusabi ja teisene õigusabi.
Esmane õigusabi
Esmase õigusabi vormid on:
Esmast õigusabi osutavad riiklikud haldusbürood maakondades, volitatud kutseliidud ja õiguskeskused.
Esmase õigusabi andmisel on büroodel õigus anda üldist õigusteavet ja -nõu ning koostada dokumente.
Esmase õigusabi taotlejad peaksid võtma esmase õigusabi osutajaga otse ühendust.
Teisene õigusabi
Teisese õigusabi vormid on:
Teisest õigusabi pakuvad advokaadid.
Teisest õigusabi saab osutada menetlustes, mis on seotud järgmisega:
Teisese tasuta õigusabi saamise menetluse algatamiseks esitatakse taotlus asjaomase maakonna või Zagrebi linna pädevale haldusasutusele.
Tasuta õigusabi seaduse kohaselt peavad inimesed, kes soovivad kasutada oma õigust saada tasuta õigusabi, esitama oma elukohaks oleva maakonna riiklikule haldusbüroole õigusabitaotluse täidetud standardvormi. Taotlusele tuleb lisada kõigi taotlejate ja nende täiskasvanud leibkonnaliikmete sõnaselge kirjalik nõusolek anda ülevaade kõigist varaga seotud andmetest ning võtta varaline ja kriminaalvastutus taotleja kinnituste õigsuse eest.
Taotlusvormi saab alla laadida justiitsministeeriumi veebisaidilt või hankida oma maakonna riiklikust haldusbüroost, maakonnakohtust või sotsiaalhoolekandekeskustest nende tavapärasel tööajal.
Taotluse esitamise eest halduslõivu ei maksta ja see tuleb esitada isiklikult või tähtkirjaga.
Õigusabi andmisel kaetakse õigusabikulud osaliselt või täielikult olenevalt taotleja rahalisest seisundist. Ette on nähtud, et menetluskulud võidakse teatava protsendi ulatuses ära jagada olenevalt toetusesaaja rahalistest võimalustest.
Kui õigusabi antakse vähendatud mahus, hüvitab abisaaja tasu kogusumma ja advokaadikulude vahelise erinevuse vastavalt teenuse väärtusele, nagu on kindlaks määratud advokaaditasude ja kulude hüvitamise tariifidega.
Justiitsministeerium lahendab taotlejate poolt tasuta õigusabi otsuste peale esitatud vaideid, otsustab, millised kutseliidud ja õiguskeskused kantakse esmase tasuta õigusabi osutajate registrisse, haldab seda registrit ning teeb esmase tasuta õigusabi osutajate tegevuse üle haldus- ja tööalast järelevalvet.
Teavet tasuta õigusabi kohta saate Horvaatia Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt või kui saadate e-kirja aadressil besplatna.pravna.pomoc@pravosudje.hr (teabenõudele vastatakse võimalikult kiiresti).
Küsimusi võib esitada ka otse riiklikele haldusbüroodele maakondades.
Piiriülene vaidlus on vaidlus, mille puhul on tasuta õigusabi taotleva poole alaline asu- või elukoht mõnes teises liikmesriigis kui liikmesriik, kus asub asja läbivaatav kohus või kus otsus kuulub täitmisele.
Tasuta õigusabi piiriüleste vaidluste korral antakse tsiviil- ja kaubandusasjades, lepitusmenetluses, vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks, ametlike dokumentide täitmiseks ja sellistes menetlustes õigusnõu saamiseks. Õigusnorme, mis käsitlevad tasuta õigusabi piiriüleste vaidluste korral, ei kohaldata maksu-, tolli- ja muudes haldusmenetlustes.
Taotleja, kelle alaline või peamine elukoht on Horvaatia Vabariigis ja kes soovib õigusabi teise liikmesriigi kohtus toimuvas piiriüleses vaidluses, peab esitama taotluse oma alalise või peamise elukoha järgsele büroole. Pädev büroo edastab taotluse justiitsministeeriumile kaheksa päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Justiitsministeeriumis tõlgitakse taotlus ja tõendavad dokumendid liikmesriigi ja vastuvõtva pädeva asutuse ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse ning edastatakse need 15 päeva jooksul pärast nende kättesaamist selle liikmesriigi pädevale asutusele (vastuvõttev asutus), kus kohus asub või kus otsus tuleb täitmisele pöörata. Kui õigusabi ei anta, tuleb tõlkimiskulud katta taotlejal.
Taotleja saab esitada taotluse ka otse selle liikmesriigi vastuvõtvale asutusele, kus kohus asub või kus otsus tuleb täitmisele pöörata.
Taotlejal, kelle alaline või peamine elukoht on teises liikmesriigis ja kes soovib õigusabi Horvaatia Vabariigi kohtus toimuvas piiriüleses vaidluses, on õigus saada õigusabi vastavalt tasuta õigusabi seadusele. Horvaatias peab taotleja või tema alalise elukoha või hariliku viibimiskoha liikmesriigi pädev asutus (edastav asutus) esitama tasuta õigusabi taotluse justiitsministeeriumile (vastuvõttev asutus). Vormid ja tõendusdokumendid tuleb tõlkida horvaadi keelde, muidu lükatakse taotlus tagasi.
Taotlused esitatakse standardvormil, mis on esitatud komisjoni 9. novembri 2004. aasta otsuses nr 2004/844/EÜ, millega kehtestatakse õigusabitaotluse vorm, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õigusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Nicosia ringkonnakohus (Eparchiakó Dikastírio Lefkosías)
Charalampos Mouskou St.
1405 Nikosia
Küpros
Limassoli ringkonnakohus (Eparchiakó Dikastírio Lemesoú)
8 Lordou Vyrona Ave.
3726 Limassol
PO Box 54619
Küpros
Larnaca ringkonnakohus (Eparchiakó Dikastírio Lárnakas)
Artemidos Ave.
6301 Larnaca
PO Box 40107
Küpros
Paphose ringkonnakohus (Eparchiakó Dikastírio Páfou)
Corner of Neophytou St. & Nikolaidi St.
8100 Paphos
PO Box 60007
Küpros
Famagusta ringkonnakohus (Eparchiakó Dikastírio Ammochóstou)
2 Sotiras St.
5286 Paralimni
Küpros
Kyrenia ringkonnakohus (Eparchiakó Dikastírio Kerýneias)
Charalampos Mouskou St.
1405 Nikosia
Küpros
Haldus- ja inimõiguste volinik (Epítropos Dioikíseos kai Anthropínon Dikaiomáton, nimetatakse ka ombudsmaniks) on sõltumatu riigiametnik, kes on ametlikult tegutsenud alates 1991. aastast. See volinik on institutsioon, kelle peamine ülesanne on kontrollida kohtuväliselt inimõiguste haldamist ja kaitsmist.
Voliniku põhieesmärk on tagada seaduslikkus, edendada head valitsemistava, kaitsta üksikisikute õigusi, võidelda haldusomavoliga ning kaitsta üldiselt kodanike õigusi ja inimõigusi.
Volinik alustab tavajuhul uurimist pärast kaebuse saamist kodanikult, keda kaebuse aluseks olev tegu on otseselt ja isiklikult mõjutanud. Ent ta võib algatada uurimise ka ministrite nõukogu korraldusel või üldist huvi pakkuvates küsimustes omal algatusel.
Voliniku ettepanekud ja soovitused ei ole siduvad. Kui asjaomased pooled neid aga ei järgi, tekib põhimõtteline küsimus. Seda seisukohta on tugevdanud ka asjaomase seaduse hiljutine muudatus, mis võimaldab volinikul pidada nõu asjaomase ametiasutusega, et püüda leida võimalus, kuidas see ametiasutus saaks voliniku seisukohad omaks võtta ja neid praktikas järgida.
Haldusvoliniku õigused on väga ulatuslikud, sest lisaks eespool toodule on tal veel järgmised ülesanded.
Diskrimineerimisvastane asutus: nendes ülesannetes kontrollib volinik üksikisiku esitatud kaebuse alusel või omal algatusel, kas sotsiaalse kaitse, sotsiaalkindlustuse, sotsiaaltoetuste, tervishoiu, hariduse, ühingutes ja ametiühingutes osalemise või kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuse küsimustes on rikutud üksikisikute võrdse kohtlemise põhimõtet rassi, rahvuse või etnilise päritolu, kogukonda kuulumise, keele, nahavärvuse, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, usu, poliitiliste või muude vaadete tõttu. Volinik võib tegutseda nii avalikus kui ka erasektoris.
Võrdõiguslikkusasutus: nendes ülesannetes kontrollib volinik üksikisiku esitatud kaebuse alusel või omal algatusel, kas tööhõive, töö- ja kutsehariduse valdkonnas, sealhulgas töölepingutes või töösuhet reguleerivates dokumentides, töölevõtmisel, koondamisel, ajalehtedes avaldatavates töökuulutustes jm on rikutud üksikisikute võrdse kohtlemise põhimõtet soo, soolise identiteedi, rassi, rahvuse või etnilise päritolu, kogukonda kuulumise, keele, nahavärvuse, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, usu, poliitiliste või muude vaadete tõttu. Samuti kontrollib volinik esmajoones, kas kaupade ja teenuste (nt haridus, tervishoid, panga- või kindlustusteenused) kättesaadavusega seoses esineb üksikisikute soopõhist diskrimineerimist. Volinik võib tegutseda nii avalikus kui ka erasektoris.
Sõltumatu piinamist tõkestav asutus: nendes ülesannetes käib volinik omal äranägemisel kohtades, kus inimesed on osaliselt või täielikult vabadusest ilma jäetud (näiteks vanglad, politsei kinnipidamiskeskused, psühhiaatriahaiglad või vanadekodud), et jälgida ja dokumenteerida sealseid elamistingimusi. Eesmärk on tagada sellises olukorras olevate inimeste väärikus ja õigused. Pärast neid kontrollkäike annab volinik soovitusi nii väljaselgitatud tingimuste kui ka asjaomaste õigusaktide ja institutsioonilise raamistiku parandamiseks. Samuti võib volinik pädeva ametiasutuse kontrollimise käigus ja asutusega avatult suheldes anda soovitusi ja teha ettepanekuid, millega tõkestada piinamist ning ebainimlikku või alandavat kohtlemist. Volinik võib tegutseda nii avalikus kui ka erasektoris.
Inimõigustega tegelev riiklik asutus: nende ülesannete täitmisel esitab volinik arvamusi, soovitusi ja ettepanekuid, kui ta leiab, et avalik-õiguslik asutus on rikkunud või piiranud inimõigusi. Samuti võtab volinik inimõiguste austamise edendamiseks ulatuslikumaid meetmeid ning suhtleb sel eesmärgil inimõigustele keskendunud vabaühendustega ja muude organiseerunud rühmadega.
Puuetega inimeste õigusi edendav sõltumatu asutus: nendes ülesannetes vastutab volinik Küproses puuetega inimeste õiguste ÜRO konventsiooni edendamise, kaitsmise ja rakendamise järelevalve eest.
Volinik kontrollib omal algatusel või kaebuste põhjal, kas riigiasutused järgivad konventsiooni, ja annab teada, kuidas olukorda parandada. Samuti teeb volinik koostööd teiste selles valdkonnas tegutsevate asutustega ning pakub koolitusi puuetega inimeste õiguste teemal, suurendab teadlikkust nendest õigustest ja tugevdab nende teostamist praktikas.
Küprose politseis on loodud ja rakendatud tööle ametid, mis edendavad, kaitsevad ja tugevdavad inimese põhiõigusi. Allpool on kirjeldatud lühidalt nende ülesandeid ja kohustusi, et näidata, milliseid jõupingutusi tehakse politseis põhiõiguste kaitsmise tagamiseks.
Inimõiguste amet annab aru Euroopa Liidule ja Küprose politsei peakorteri rahvusvaheliste suhete direktoraadile ning:
Diskrimineerimisvastane amet annab aru Küprose politsei peakorteri kuritegude osakonnale ning selle eesmärk on ennetada diskrimineerimist, rassismi ja ksenofoobiat ning nende vastu võidelda.
Osana oma põhiülesannetest teeb amet järgmist:
Koduvägivalla ja laste väärkohtlemise vastane amet annab aru Küprose politsei peakorteri kuriteoosakonnale ning tegeleb peamiselt kooskõlastamise, rakendamise ja toetamisega.
Ameti põhiülesanded on kohtuasjade või vahejuhtumite järelevalve, kriminaaltoimikute uurimine ning soovituste andmine selle kohta, kuidas neid edasi käsitleda. Arvestades koduvägivalla ja laste väärkohtlemise vastase ameti kohustust õigusakte jõustada, töötab amet koos nende juhtumite eest vastutavate uurijatega, perenõustajatega või sotsiaalhoolekandeametnikega ning teiste riigi- või valitsusväliste ametnikega, kellel on selles valdkonnas kohustusi, samuti ohvritega, kellega võetakse ühendust isiklikult või telefoni teel. Veel korraldab amet koostöös Küprose politseikooliga politseiametnikele koolitusseminare.
Inimkaubandusvastase võitluse amet annab aru Küprose politsei peakorteri kuritegude osakonnale ning selle eesmärk on võidelda inimkaubandusega vastavalt inimkaubanduse ja inimeste ärakasutamise tõkestamise ja sellevastase võitluse ning ohvrite kaitse seadusele või muudele asjakohastele õigusaktidele ja politsei kohustustele nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Osana oma põhiülesannetest ja -kohustustest teeb amet järgmist:
Tuvastatud inimkaubandusohvrite õiguste tagamiseks ja kaitsmiseks töötab amet lisaks sotsiaalhoolekandeteenistustega ka koos selliste vabaühendustega nagu Cyprus Stop Trafficking, KISA, Caritas, Well Spring jne.
Laste õiguste voliniku (Epítropos Prostasías ton Dikaiomáton tou Paidioú) institutsioon loodi 2007. aasta laste õiguste kaitse voliniku seadusega (seadus 74(I)/2007), mis jõustus 22. juunil 2007. Seaduses on sätestatud voliniku ametissenimetamine, voliniku büroo loomine ja töö ning muud seonduvad küsimused. Lisandunud küsimuste käsitlemiseks muudeti seadust 2014. aastal [44(I)/2014].
Seaduses on ette nähtud olulised sätted, et võimaldada voliniku bürool töötada inimõigusi kaitsva riikliku sõltumatu organisatsioonina, kes vastutab laste õiguste kaitsmise ja edendamise eest. Seadusega nähakse volinikule ette ulatuslikud ülesanded ja kohustused, mida saab näitlikustamiseks kirjeldada nelja sambana:
Esimeseks laste õiguste volinikuks määrati Leda Koursoumba. Praegu töötab ta volinikuna teist ametiaega.
Kontaktandmed:
Corner of Apelli St. and Pavlou Nirvana St., 5th floor, 1496
Tel +357 22873200
Faks +357 22872365
E-post: childcom@ccr.gov.cy
Veebisait http://www.childcom.org.cy/
Isikuandmete kaitse volinik (Epítropos Prostasías Dedoménon Prosopikoú Charaktíra) töötab sõltumatu järelevalveasutusena, mis loodi 2001. aasta isikuandmete töötlemise (üksikisiku kaitse) seadusega 112 (seadus 112(I)/2001), millega võeti riigi õigusse üle direktiiv 95/46/EÜ.
Volinik kontrollib eespool nimetatud seaduse täitmist. Voliniku ülesannete hulka kuuluvad kontrolli tegemine, seaduses ettenähtud lubade väljastamine ja halduskaristuse määramine seadusrikkumise eest. Volinik töötab koos teiste liikmesriikide asjaomaste asutustega ja Euroopa Nõukoguga küsimustes, mis kuuluvad voliniku vastutusalasse ja millega edendatakse austust Euroopa kodanike eraelu ja isikuandmete kaitsega seotud õiguste vastu.
Volinik tegutseb Europoli, Eurojusti, Eurodaci, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi, viisainfosüsteemi, tolliinfosüsteemi ning siseturu infosüsteemi riikliku järelevalveasutusena.
Voliniku büroo eesmärk on anda üldsusele paremat teavet seaduses sätestatud õiguste kohta ning juurutada eraelu austavat suhtumist nii avalikus kui ka erasektoris.
Puuetega seotud õigusaktide ajaloos on teetähiseks ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, millega nõutakse riikidelt kõigi asjakohaste seadusandlike, haldus- või muude meetmete võtmist, et kaitsta puuetega inimesi elu kõigis aspektides. Küprose Vabariik ratifitseeris konventsiooni 2011. aastal ning koostas ja võttis oma esimese riikliku puuetega inimestega seotud tegevuskava vastu 2013. aastal.
Puuetega inimeste sotsiaalse kaasamise osakond, kes tegutseb teabekeskusena, koordineeris ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tulemuslikku rakendamist ning 2013.–2015. ja 2017.–2020. aasta puuetega inimestega seotud tegevuskava.
Lisaks on ÜRO puuetega inimeste sotsiaalse kaasamise osakonna eesmärk edendada puuetega inimeste sotsiaalkaitset, sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet. Osakonna peamised tegevusvaldkonnad on järgmised:
Osakonna eesmärk on parandada puuetega inimeste elukvaliteeti ning luua neile reformi kavandamise, kooskõlastamise ja elluviimise abil uued sotsiaalse kaasamise võimalused.
Inimõiguste ning meeste ja naiste võrdsete võimaluste parlamendikomisjoni peamine ülesanne on uurida ja vaadelda parlamentaarse kontrolli käigus, kas Küprose Vabariigis järgitakse Küprose põhiseadust, rahvusvahelisi konventsioone ja asjaomaseid õigusakte.
Sellega seoses vaatleb komisjon juhtumeid, mis puudutavad kodanike ja teiste Küprose Vabariigis elavate inimeste suhtes toime pandud inimõiguste rikkumisi, ning annab nendest aru esindajatekojale.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Lätis menetlevad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju kohtud kolmes astmes – piirkondlikud või linnakohtud (rajonu (pilsētu) tiesas), ringkonnakohtud (apgabaltiesas) ja ülemkohus (Augstākā tiesa). Kohtute nimekirja nägemiseks klõpsake siin.
Konstitutsioonikohus (Satversmes tiesa) kontrollib konstitutsioonis ja konstitutsioonikohtu seaduses (Satversmes tiesas likums) sätestatu piires seaduste ja muude õigusaktide vastavust põhiseadusele ning tegeleb muude tema pädevusse antud küsimustega.
Vastavalt kohtuvõimu seadusele (Likums „Par tiesu varu“) on hagide läbivaatamise põhimõtted ja menetlused sätestatud konstitutsioonikohtu seaduses, tsiviilkohtumenetluse seaduses (Civilprocesa likums), kriminaalmenetluse seaduses (Kriminālprocesa likums) ja haldusmenetluse seaduses (Administratīvā procesa likums), mis reguleerivad menetluskäiku, menetluse ajal ja lõpus tehtavaid otsuseid ning täitemenetlusi.
Ombudsmani büroo (Tiesībsarga birojs) tegutseb ombudsmani seaduse (Tiesībsarga likums) alusel.
Isikul, kes arvab, et tema või teise isiku inimõigusi või hea halduse põhimõtteid on rikutud, on õigus esitada ombudsmani büroole kirjalik avaldus (kaebus). Kirjalike kaebuste vastuvõtmise ja läbivaatamise menetlust reguleerivad ombudsmani seadus ja kaebuste läbivaatamise eeskirjad (sūdzību izskatīšanas reglaments). Nende sätete kohaselt peab ombudsman kirjaliku kaebuse saamisel otsustama, kas algatada menetlus või lükata kaebus tagasi (kaebus lükatakse tagasi, kui see ei sisalda piisavaid üksikasju rikkumise kohta või ei kuulu ombudsmani pädevusse), ning peab sellest kaebuse esitajale teatama. Juhtum tuleb läbi vaadata kolme kuu jooksul. Juhtum lõpeb pooltevahelise kokkuleppega või ombudsmani soovitusega. Ombudsmani soovitus ei ole õiguslikult siduv.
Ombudsmani seaduse paragrahvi 13 lõikega 6 on ette nähtud, et ombudsman võib algatada kontrollimenetluse ka omal algatusel.
Läti Vabariigi ombudsmani kontaktandmed:
Baznīcas ielā 25
Riga
LV-1010
tel: +371 67686768
faks: 67244074
e-post: tiesibsargs@tiesibsargs.lv
Kodanike vastuvõtt iga päev kl 9.00–16.00.
Konsultatsioonid toimuvad kokkuleppel ja on tasuta.
Laste õiguste ombudsman
Ombudsman tegutseb ombudsmani seaduse alusel. Vastavalt lapse õiguste kaitse seaduse (Bērnu tiesību aizsardzības likums) paragrahvi 652 lõikele 2 tegeleb ombudsmani büroo ka laste õiguste rikkumist puudutavate kaebustega, pöörates erilist tähelepanu riiklike ja kohalike omavalitsuste asutuste või nende töötajate toimepandud rikkumistele.
Läti Vabariigi ombudsmani kontaktandmed:
Baznīcas ielā 25
Riga
LV-1010
tel: +371 67686768
faks: 67244074
e-post: tiesibsargs@tiesibsargs.lv
Kodanike vastuvõtt iga päev kl 9.00–16.00.
Konsultatsioonid toimuvad kokkuleppel ja on tasuta.
Riiklik laste õiguste kaitse inspektsioon (Valsts bērnu tiesību aizsardzības inspekcija) jälgib ja kontrollib seaduste ja muude õigusaktide täitmist laste õiguste kaitse valdkonnas kooskõlas lapse õiguste kaitse seaduse paragrahvi 65 lõikega 1.
Lapse õiguste kaitse inspektoritega on võimalik konsulteerida:
53 Ventspils iela
Riga
LV–1002
tel: +371 67359128, +371 67359133
Kodanike vastuvõtt esmaspäeviti kl 13.00–18.00 ja neljapäeviti kl 8.30–14:00.
Üksikasjalikuma teabe saamiseks lapse õigusi puudutavate küsimustega seotud avalduste ja kaebuste kohta klõpsake siin.
Ombudsman tegutseb ombudsmani seaduse alusel.
Läti Vabariigi ombudsmani kontaktandmed:
25 Baznīcas ielā
Riga
LV-1010
tel: +371 67686768
faks: 67244074
e-post: tiesibsargs@tiesibsargs.lv
Kodanike vastuvõtt iga päev kl 9.00–16.00.
Konsultatsioonid toimuvad kokkuleppel ja on tasuta.
Riiklik andmeinspektsioon (Datu valsts inspekcija, DVI) jälgib isikuandmete kaitsmist. Inspektsioon kontrollib ja jälgib, kas isikuandmete töötlemine riigis vastab isikuandmete kaitse seaduse nõuetele (Fizisko personu datu aizsardzības likums).
Vastavalt ametlike avalduste seaduse (Iesniegumu likums, kehtib alates 1. jaanuarist 2008) paragrahvi 5 lõikele 3 ja haldusmenetluse seaduse (kehtib alates 1. veebruarist 2004) paragrahvile 64 peab inspektsioon talle esitatud avalduse või kaebuse läbi vaatama ja andma vastuse ühe kuu jooksul alates selle kättesaamisest. Tähtaega võib pikendada, kui avalduse või kaebuse läbivaatamiseks on vaja lisateavet.
Inspektsioonil on õigus määrata isikuandmete kaitsega seotud rikkumiste eest trahve. Inspektsiooni otsuseid on võimalik kohtutes vaidlustada.
Riikliku andmeinspektsiooni kontaktandmed:
Blaumaņa iela 11/13-15.
Riga
LV-1011
tel: +371 67223131
e-post: info@dvi.gov.lv
Kodanike vastuvõtt kokkuleppel.
Telefonikonsultatsioonid igal tööpäeval kl 14.00–16.00.
Läti inimõiguste keskus (Latvijas cilvēktiesību centrs, LCC) on sõltumatu valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb inimõiguste alase hariduse, inimõigusuuringute ja rahvussuhete küsimustega. Selle tegevusvaldkonnad hõlmavad sotsiaalset integratsiooni, sallivust ja diskrimineerimise vastast võitlust, kinnipidamisasutusi, õigusalast nõu, vaimsete probleemidega isikute huvide kaitsmist ja nendevastase diskrimineerimise takistamist, vihakuritegusid ja varjupaigataotlejaid.
Läti inimõiguste keskuse kontaktandmed:
13 Alberta iela
7.stāvs
Riga
LV-1010
Latvia
tel: +371 67039290
faks: +371 67039291
e-post: office@humanrights.org.lv
Õigusabi teenistus (Juridiskās palīdzības administrācija, JPA) tegutseb vastavalt riigi õigusabi seaduse (Valsts nodrošinātās juridiskās palīdzības likums), kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse (Likums par valsts kompensāciju cietušajiem) ja valitsuse 15. novembri 2005. aasta määrusele nr 869, mille alusel on kehtestatud õigusabi teenistuse põhimäärus (Juridiskās palīdzības administrācijas nolikums). Teenistus vaatab läbi riigi õigusabi saamise taotlused ja otsustab, kas abi anda või mitte; kaalub nõudeid riikliku hüvitise saamiseks ja otsustab, kas hüvitis välja maksta või keelduda selle maksmisest; vaatab läbi üksikisikute avaldused heakskiidu saamiseks riigi õigusabi osutajatena ja sõlmib õigusabi osutajatega lepingud ning täidab kooskõlas eespool nimetatud seaduste ja määrustega muid ülesandeid.
Vorm riigi õigusabi osutaja staatuse saamiseks on kättesaadav teenistuse veebisaidil https://www.jpa.gov.lv/par-mums-eng jaotises Juridiskās palīdzības sniedzējiem [õigusabi osutajad].
Õigusabi teenistuse kontaktandmed:
Brīvības gatve 214
Riga
LV-1039
tasuta tel: + 371 680001801, tel: +371 67514208
faks: +37167514209
e-post: jpa@jpa.gov.lv
Turvakodude ühendus
Turvakodude ühendus [NVO „Patvērums „Drošā māja““] asutati eesmärgiga arendada tugiteenuseid inimkaubanduse ohvrite ja seaduslike sisserändajate, sealhulgas varjupaigataotlejate, pagulaste ja alternatiivse staatuse saanud isikute jaoks, et tagada üksikisiku õigus saada asjakohast abi ja kaitset, edendada inimkaubanduse ohvriks langenud inimeste rehabilitatsiooni ja taasintegreerimist ning pakkuda tugiteenuseid seaduslikele sisserändajatele, arendades interaktiivseid koolitus- ja koostöövorme koos riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning sotsiaalsete ja kristlike organisatsioonidega Lätis ja mujal maailmas. 2010. aasta septembris tunnustati ühendust avalikes huvides tegutseva organisatsioonina. Alates 2007. aastast on tal õigus pakkuda inimkaubanduse ohvritele riigi rahastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid.
Kontaktandmed:
Lāčplēša iela 75 – 9/10
Riga
LV-1011
tel: +371 67898343, +371 28612120
e-post: drosa.maja@gmail.com
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Põhiõigused on sätestatud rahvusvahelistes tekstides, nt Euroopa inimõiguste konventsioonis ja ÜRO konventsioonides, samuti Luksemburgi Suurhertsogiriigi põhiseaduses ja Euroopa õigusega seotud küsimustes Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
Nendes õigustekstides sätestatud põhiõigustele on võimalik tugineda kõikides liikmesriigi kohtutes: kriminaal-, tsiviil-, kaubandus- või halduskohtus.
Olgu märgitud, et põhiõiguste rikkumiste eest võivad karistusi määrata kõik liikmesriigi kohtud, nii kriminaal- või tsiviilkohus kui ka asjakohasel juhul kaubandus- või halduskohus.
https://justice.public.lu/fr.html
https://justice.public.lu/fr/annuaire.html
Ombudsman tegutseb parlamendi (Chambre des députés) juures ega saa oma töö käigus juhtnööre üheltki teiselt asutuselt.
Ombudsmani ülesanne on tegeleda kaebustega, mille on esitanud füüsilised isikud või eraõiguslikud juriidilised isikud neid puudutavas küsimuses, mis on seotud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste või nende hallatavate asutuste tegevusega, välja arvatud nende tööstus-, finants- ja äritegevus. Ombudsmanile võib esitada kaebusi, mis puudutavad otse või kaudselt inimõigusi.
Füüsiline isik või eraõiguslik juriidiline isik, kes leiab, et eelmises lõigus nimetatud asutus ei toiminud tema suhtes kooskõlas oma ülesannetega või rikkus kehtivaid konventsioone, seadusi või muid õigusnorme, võib ombudsmani sekretariaadile esitada individuaalse kirjaliku kaebuse või suulise avalduse, paludes juhtida ombudsmani tähelepanu sellele küsimusele.
Kaebuse võib esitada alles pärast seda, kui asjaomased asutused on viinud asjaomase küsimuse lahendamiseks lõpule asjakohased haldusmeetmed.
Kaebuse esitamine ombudsmanile ei peata muudeks menetlusteks ette nähtud tähtaegu, eelkõige pädevates kohtutes.
Ombudsmanil ei ole võimalik sekkuda kohtumenetlusse, samuti ei ole tal võimalik seada kahtluse alla kohtuotsuse põhjendatust. Kui aga tegemist on jõustunud kohtuotsuse täitmata jätmisega, on tal siiski võimalik anda asjaomasele asutusele korraldus täita otsus tema kehtestatud tähtaja jooksul.
Kaebus peab olema seotud kaebuse esitajat puudutava konkreetse küsimusega. Kaebus ei saa puudutada haldusasutuse toimimist üldiselt.
Kui kaebus on ombudsmani arvates põhjendatud, konsulteerib ta kaebuse esitaja ja haldusasutusega ning esitab kõik kõnealuse teenistuse ja kaebuse esitajaga seotud soovitused, mille abil on tema meelest võimalik kaebus lahendada vastastikusel kokkuleppel. Soovitused võivad sisaldada ettepanekuid teenistuse toimimise parandamiseks.
Kui ombudsmani arvates on talle esitatud kaebusega seotud vaidlustatud otsuse kohaldamine ebaõiglane, võib ta soovitada kooskõlas asjaomaste õigusnormidega sellele teenistusele lahendust, mis võimaldab kaebuse esitaja olukorra õiglaselt lahendada, ning anda nõu, mis muudatusi tema arvates tuleks otsuse aluseks olevates õigusnormides teha.
Ombudsmani otsust jätta kaebus rahuldamata ei saa kohtus vaidlustada.
Ombudsman
36, rue du Marché-aux-Herbes
L-1728 Luxembourg
Tel: +352 26270101
Faks: +352 26270102
Veebisait: http://www.ombudsman.lu/
E-post: info@ombudsman.lu
Inimõigustealane nõuandekomisjon (CCDH) on valitsuse nõuandekogu, mis vastutab inimõiguste edendamise ja kaitse eest Luksemburgi Suurhertsogiriigis. Sel eesmärgil esitab ta valitsusele kõikides üldiselt olulistes küsimustes, mis on seotud inimõigustega Luksemburgi Suurhertsogiriigis, arvamusi, uuringuid, seisukohti ja soovitusi, mille ta koostab täiesti sõltumatult. Oma arvamustes juhib ta valitsuse tähelepanu meetmetele, mis tema arvates aitavad inimõigusi kaitsta ja edendada. Peaminister esitab nõuandekomisjoni arvamused, uuringud, seisukohad ja soovitused parlamendile.
See on puhtalt nõuandev valitsusorgan, millel puudub otsustusõigus.
CCDH-l ei ole õigust üksikjuhtumeid menetleda.
Oma töö käigus teeb CCDH järgmist:
Inimõigustealane nõuandekomisjon
71-73, rue Adolphe Fischer
L-1520 Luxembourg
Tel: +352 26202852
Faks: +352 26202855
Faks: +352 26202855
Veebisait: https://ccdh.public.lu/
E-post: info@ccdh.public.lu
OKaJu ülesanded
1. aprilli 2020. aasta seaduses, millega luuakse laste ja noorte ombudsmani institutsioon, on kindlaks määratud OKaJu ülesanded:
OKaJU büroo töötajad täidavad oma ülesandeid käimasolevatesse kohtumenetlustesse sekkumata.
Laste ja noorte ombudsmanile võib laste õiguste teostamise kohta nõu saamiseks kirjaliku või suulise taotluse esitada iga füüsiline või juriidiline isik.
Laste ja noorte ombudsman võib vastata taotlusele kirjalikult või suuliselt olenevalt taotluse vormist.
Laste ja noorte ombudsman
2, rue Fort Wallis
L-2714 Luxembourg
Tel: +352 26123124
Faks: +352 26123125
Veebisait: http://ork.lu/index.php/en/
Täielikult sõltumatult oma tööd tegeva võrdse kohtlemise keskuse eesmärk on edendada, analüüsida ja jälgida kõikide isikute võrdset kohtlemist ilma diskrimineerimiseta rassi, etnilise päritolu, soo, usutunnistuse või veendumuste, puude või vanuse alusel.
Keskusel on võimalik oma töö käigus teha eelkõige järgmist:
Üksikolukordi või -juhtumeid puudutav teave, mis saab keskuse töötajatele teatavaks nende töö käigus, on konfidentsiaalne. Konfidentsiaalsus ei takista keskusel esitamast pädevatele õigusasutustele teavet ohvri diskrimineerimise kohta 28. novembri 2006. aasta võrdse kohtlemise seaduse artikli 1 tähenduses.
Keskuse töötajatel ei ole võimalik sekkuda oma töö käigus käimasolevatesse kohtumenetlustesse.
Keskuse töötajatel on õigus küsida teavet, tõendeid või dokumente, mida neil on vaja oma töö tegemiseks, välja arvatud teave, mis on hõlmatud arsti ja patsiendi vahelise konfidentsiaalsuse või muude ametisaladuse nõuetega.
Võrdse kohtlemise keskus
B.P. 2026
L-1020 Luxembourg
Tel: +352 26483033
Faks: +352 26483873
Veebisait: http://cet.lu/fr/
E-post: info@cet.lu
Riiklik andmekaitsekomisjon on avalik-õiguslik institutsioon. Ta täidab oma ülesandeid sõltumatult.
Igal aastal esitab ta valitsuskabinetile oma töö kohta kirjaliku aruande.
Andmekaitsekomisjoni ülesanded on järgmised:
Andmekaitsekomisjon vastutab ka 30. mai 2005. aasta seaduse eraelu kaitse kohta elektroonilise side sektoris (muudetud kujul) ja selle rakendusnormide kohaldamise tagamise eest.
Iga isik, kes tegutseb enda nimel, advokaadi või nõuetekohaselt volitatud füüsilise või juriidilise isiku kaudu, võib esitada andmekaitsekomisjonile taotluse, mis puudutab tema andmetöötlusega seotud põhiõiguste ja -vabaduste austamist. Asjaomast isikut teavitatakse tema taotluse järelmitest.
Taotluse võib andmekaitsekomisjonile esitada eelkõige isik, kes soovib isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimist, kui talle keelduti andmast juurdepääsu või seda piirati.
Andmekaitsekomisjon teavitab õigusasutusi kõikidest talle teadaolevatest rikkumistest.
Riiklik andmekaitsekomisjon
15, Boulevard du Jazz
L-4370 Belvaux
Tel: +352 261060-1
Faks: +352 261060-29
Veebisait: https://cnpd.public.lu/fr/index.html
Riiklik vastuvõtuamet (ONA) loodi 4. detsembri 2019. aasta seadusega. Uue vastuvõtuseaduse sätted jõustusid 1. jaanuaril 2020.
ONAga asendati Luksemburgi vastuvõtu- ja integratsiooniamet (Office luxembourgeois de l'accueil et de l'intégration (OLAI)), mis loodi 16. detsembri 2008. aasta seadusega välismaalaste vastuvõtmise ja integratsiooni kohta Luksemburgi Suurhertsogiriigis (muudetud kujul).
ONA ülesanded on järgmised:
ONA teeb nende ülesannete täitmisel koostööd Euroopa ja rahvusvaheliste asutustega.
Erandjuhtudel, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud perekondlikel, humanitaar- või tervislikel kaalutlustel, võib ONA anda ajutist toetust kolmandate riikide kodanikele isikute vaba liikumist ja sisserännet käsitleva 29. augusti 2008. aasta seaduse (muudetud kujul) artikli 3 punkti c tähenduses, kellel ei ole õigust olemasolevale abile ja hüvitistele.
Riiklik vastuvõtuamet (ONA)
5, rue Carlo Hemmer
L-1734 Luxembourg
Tel: +352 24785700
Faks: +352 24785720
Veebisait: https://ona.gouvernement.lu/en/service.html
Email: info@olai.public.lu
See kohtute juurde loodud teenistus kuulub riigi peaprokuröri (procureur général d’Etat) alluvusse. Selle eesmärk on vastata eraisikute päringutele ja anda neile üldist teavet nende õiguste ulatuse ning nende õiguste kaitsmise viiside ja vahendite kohta.
Teenistuse ülesanded on järgmised:
Teenistus annab teavet ainult suuliselt. Kirjalikult kedagi ei nõustata.
Õigusteabe teenistus – Luxembourg
Cité judiciaire
Bâtiment BC
L-2080 - Luxembourg
Tel: +352 475981-345/325/600
Õigusteabe teenistus – Diekirch
Rahukohus (Justice de paix)
Place Joseph Bech
L-9211 - Diekirch
Tel: +352 802315
Tasuta õigusabi võib anda kohtu- ja kohtuväliste menetluste, hagimenetluste ja hagita menetluste, hageja või kostja jaoks. Tasuta õigusabi saamiseks peab taotleja sissetulek olema ebapiisav, st samaväärne tagatud miinimumsissetulekuga (revenu d'insertion sociale (REVIS)). Vahendite ebapiisavust hinnatakse abi taotleva isiku ning temaga ühises leibkonnas elavate isikute sissetuleku ja vara alusel.
Tasuta õigusabi andmisest keeldutakse, kui isiku tegevus on selgelt lubamatu, alusetu, sobimatu või kui tekkivad kulud ei ole eesmärgiga proportsionaalsed.
Tasuta õigusabi andmisest keeldutakse ka juhul, kui taotlejal on õigus saada tasuta õigusabiga kaetavate kulude eest mis tahes alusel hüvitist kolmandalt isikult.
Tasuta õigusabi saaval isikul on õigus juhtumi, menetluse või selle täitmise jaoks vajaliku advokaadi ja õiguselukutse esindaja abile.
Tasuta õigusabi andmise üle otsustab advokatuuri esimees (Bâtonnier de l’Ordre des avocats) või tema poolt sel eesmärgil määratud taotleja elukohajärgse advokatuuri nõukogu liige. Kui isik ei ole resident, teeb otsuse Luxembourgi advokatuuri esimees või tema poolt sel eesmärgil määratud advokatuuri nõukogu liige.
Ebapiisavate vahenditega isikud võivad pöörduda esimehe poole tema vastuvõtuaegadel või teha seda kirjalikult.
Kui politsei poolt kinnipeetud isik väidab, et tal on õigus saada tasuta õigusabi ja ta taotleb seda, edastab taotluse advokatuuri esimehele taotlejat kinnipidamise ajal abistav advokaat.
Veebisait: https://www.barreau.lu/recourir-a-un-avocat/assistance-judiciaire/
Luxembourgi advokatuuri esimees
Tasuta õigusabi talitus (Service de l'Assistance Judiciaire)
45, Allée Scheffer, L-2520 Luxembourg
L-2013 Luxembourg
Tel: +352 467272-1
Diekirchi advokatuuri esimees
B.P. 68
L-9201 Diekirch
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
II. Inimõiguste kaitsega tegelevad riigiasutused, ombudsman
II.2. Spetsiaalsed inimõiguste kaitsega tegelevad asutused
II.2.1. Ungari riiklik andmekaitse- ja teabevabaduse amet
II.2.2. Võrdse kohtlemise amet
II.2.3. Politseiga seotud kaebuste läbivaatamise sõltumatu komisjon
III.1. Ungari riigiprokuratuur
Ungari põhiseaduse (Ungari konstitutsiooni) kohaselt on kohtute ülesanne mõista õigust. See tähendab otsuste langetamist kriminaalasjades ja eraõiguslikes vaidlustes, otsustamist haldusotsuste ja omavalitsuse määruste seaduslikkuse üle ning väljaselgitamist, kas kohalik omavalitsus on täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Samuti võidakse seadusega määrata kohtule otsustamiseks muid asju.
Kohtu sõltumatuse tagamise põhimõtted on sätestatud põhiseaduses: kohtunikud alluvad üksnes seadusele, neile ei tohi anda juhiseid nende õiguslike otsuste kohta ning nad võidakse ametist kõrvaldada üksnes seaduses ettenähtud põhjustel ja vastavate menetluste alusel. Nad ei tohi kuuluda erakonda ega osaleda poliitilises tegevuses.
Ungaris täidab õigusemõistmise ülesannet Ungari ülemkohus (Kúria), piirkondlikud apellatsioonikohtud, piirkonnakohtud, ringkonnakohtud ning haldus- ja töökohtud.
Eri kohtutasemete vahel ei ole hierarhilisi suhteid. Hierarhias kõrgemal asuvatel kohtutel ei ole volitusi anda juhiseid hierarhias allpool olevatele kohtutele. Kohtunikud teevad otsuseid vastavalt seadusele ja enda moraalsetele tõekspidamistele.
Ringkonnakohtud (járásbíróságok)
Enamikul juhtudel käsitleb asja esimese astme kohtuna ringkonnakohus. Praegu mõistab Ungaris õigust 111 ringkonnakohut. Ungarikeelne mõiste Budapesti ringkonnakohtute kohta on „kerületi bíróság“. Budapesti 23 ringkonnas töötab kuus ühetaolist ringkonnakohut (egyesített kerületi bíróság). Ringkonnakohtud on esimese astme kohtud ja neid juhatab eesistuja.
Haldus- ja töökohtud
Ungaris on 20 haldus- ja töökohut, mis, nagu osutab ka nende nimi, tegelevad üksnes haldus- ja töövaidlustega. Nende peamine ülesanne on vaadata läbi haldusotsuseid ning mõista õigust töösuhetest ja töösuhte sarnastest suhetest tulenevates kohtuasjades.
Piirkonnakohtud (törvényszékek)
Piirkonnakohtud toimivad esimese või teise astme kohtutena. Piirkonnakohtusse saab pöörduda kahel viisil. Üks viis on see, kui huvitatud pool kaebab esimeses astmes (teisisõnu kas ringkonnakohtus või haldus- ja töökohtus) tehtud kohtuotsuse edasi. Mõne kohtuasja menetlemist alustatakse aga piirkonnakohtus, sellisel juhul toimivad need kohtud esimese astme kohtutena. Milliseid kohtuasju see puudutab, määratakse kindlaks menetlusõigusega (tsiviilkohtumenetluse seadustik ja kriminaalmenetluse seadus), näiteks kohtuasjaga hõlmatud summa suuruse põhjal või selle põhjal, kas tegemist on erijuhtumiga või eriti raske kuriteoga. Piirkonnakohtud koosnevad kolleegiumidest ja töörühmadest ning kriminaal-, tsiviil-, majandus- ja haldus- ning tööküsimuste osakondadest, kes töötavad eesistuja juhatusel.
Piirkondlikud apellatsioonikohtud (ítélőtáblák)
Viis piirkondlikku apellatsioonikohut esindavad piirkonnakohtute ja ülemkohtu vahel asuvat taset ning need loodi varasema ülemkohtu koormuse vähendamiseks. Piirkondlikud apellatsioonikohtud tegelevad piirkonnakohtute otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisega. Kriminaalasjades, kus piirkonnakohus oli teise astme kohus, on piirkondlikud apellatsioonikohtud kolmanda astme kohtud. Piirkondlikud apellatsioonikohtud koosnevad kolleegiumidest ning kriminaal- ja tsiviilosakondadest.
Ungari ülemkohus
Kohtuhierarhia tipus on ülemkohus ning seda juhib eesistuja. Selle tähtsaim ülesanne on kehtestada ühetaoline ja järjekindel kohtupraktika. Ülemkohus täidab seda ülesannet, tehes ühtlustavate otsustena tuntud otsuseid. Need otsused pakuvad põhimõttelisi juhiseid ning on kohtutele siduvad.
Ülemkohus
Ülemkohtu koosseisu kuuluvad kohtuotsuse tegemise ja ühtlustamise kolleegiumid, kohalike omavalitsuste ja põhimõtteliste kohtuotsuste kolleegiumid ning kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja tööküsimuste osakonnad ja kohtupraktika analüüsi töörühmad.
Riiklik kohtute amet (Országos Bírósági Hivatal) ja riiklik kohtute nõukogu (Országos Bírói Tanács)
Riikliku kohtute ameti esimees täidab kohtute haldamisega seotud keskseid ülesandeid, tal on eelarveseaduse kohtuid käsitleva peatüki kohased juhtimisõigused ning ta valvab piirkondlike apellatsioonikohtute ja piirkonnakohtute eesistujate halduskohustuste täitmise üle. Riiklik kohtute nõukogu, kohtunike valitud sõltumatu organ, mis koosneb üksnes kohtunikest, on kohtute keskse haldamise järelevalvenõukogu. Lisaks oma järelevalveülesannetele osaleb riiklik kohtute nõukogu ka kohtute haldamises.
Országos Bírósági Hivatal
Aadress: 1055 Budapest, Szalay u. 16.
Postiaadress: 1363 Budapest Pf.: 24.
Telefon: +36 (1) 354 41 00
Faks: +36 (1) 312-4453
E-post: obh@obh.birosag.hu
Kohtute veebisait
Konstitutsioonikohus (Alkotmánybíróság) on peamine põhiseadust kaitsev organ. Selle ülesanded hõlmavad demokraatliku õigusriigi, põhiseadusliku korra ning põhiseadusega tagatud õiguste kaitsmist, õigussüsteemi sisemise järjekindluse tagamist ning võimude lahususe põhimõtte jõustamist.
Konstitutsioonikohtu rajas Rahvuskogu 1989. aastal. Põhiseaduses sätestatakse konstitutsioonikohtu ülesandeid ja eesmärki käsitlevad põhieeskirjad, selle töökorraldus- ja menetluseeskirjade põhijooned on esitatud aga konstitutsioonikohtu seaduses. Konstitutsioonikohtu üksikasjalikud menetluseeskirjad on sätestatud kodukorras.
Konstitutsioonikohus on organ, mis koosneb viieteistkümnest liikmest. Selle liikmed valib Rahvuskogu kahekolmandikulise enamusega ning liikmete volitused kehtivad kaksteist aastat. Konstitutsioonikohtu kohtunikuks saamiseks peab isik olema väljapaistev õigusteadlane või isikul peab olema vähemalt kaksteist aastat kutsealast töökogemust õigusvaldkonnas. Konstitutsioonikohtu esimehe valib rahvuskogu konstitutsioonikohtu kohtunike seast tema ametiajaks konstitutsioonikohtu kohtunikuna.
Konstitutsioonikohus töötab täiskoguna, viieliikmeliste kolleegiumidena või ühe kohtunikuna. Otsused seaduste põhiseaduslikkuse ja muude olulisemate asjade kohta võetakse vastu täiskogul.
Kohtute amet täidab korralduslikke, tegevus-, haldus- ja otsuste tegemise ülesandeid. Ametit juhib peasekretär, kelle valib täiskogu esimehe ettepanekul.
Esialgne põhiseadusvastavuse kontrollimine
Seadusandja, valitsus või rahvuskogu esimees võib paluda rahvuskogul esitada vastuvõetud seadus konstitutsioonikohtule põhiseaduslikkuse läbivaatamiseks, et kontrollida selle vastavust põhiseadusele.
Lisaks on vabariigi president kohustatud juhul, kui parlamendis vastuvõetud seaduse mis tahes säte on tema arvamuse kohaselt vastuolus põhiseadusega, esitama selle allkirjastamise asemel konstitutsioonikohtule, et konstitutsioonikohus kontrolliks selle vastavust põhiseadusele. Kui Konstitutsioonikohus selgitab välja, et kontrollitud seadus on põhiseadusega vastuolus, ei saa seda seadust kehtestada.
Põhiseadusvastavuse järelkontrollimine (järelkontrollimenetlus)
Selle 2012. aastal kasutusele võetud menetluse võib algatada valitsus, veerand parlamendi liikmetest, põhiõiguste volinik, ülemkohtu eesistuja või peaprokurör.
Konstitutsioonikohus tühistab mis tahes vaidlustatud sätte, mille ta selles menetluses leiab olevat põhiseadusega vastuolus.
Eraldi kontrollimenetlus, mille algatab kohtunik
Kui kohtunik arvab kohtuasja arutamisel, et kohaldatav seadus on põhiseadusega vastuolus, peab ta paluma Konstitutsioonikohtul seda kontrollida ning kohtumenetluse peatama. Kohtuniku algatatud juhul võib konstitutsioonikohus otsustada, et seadus või õigussäte on põhiseadusega vastuolus, ning kuulutada selle konkreetse kohtuasja puhul või koguni üldiselt kohaldamatuks.
Konstitutsioonikohtule esitatavad kaebused
Konstitutsioonikohtule esitatav kaebus on üks olulisemaid põhiõiguste kaitsmise vahendeid. Peamiselt saab seda kasutada juhul, kui kohtuotsuse tegemise käigus on rikutud kaebuse esitaja põhiõigusi, mis on sätestatud põhiseaduses. Selline rikkumine võib ilmneda kohtuasjaga seotud kohtumenetluste käigus, kui kohaldatakse põhiseadusega vastuolus olevat seadust, või kui selles kohtuasjas tehtud kohtuotsus või mis tahes muu otsus, millega kohtumenetlus lõpetatakse, on põhiseadusega vastuolus. Konstitutsioonikohtule esitatava kaebuse võib erandkorras esitada juhul, kui kaebuse esitaja põhiõigusi on kohtuasjas otseselt rikutud, sealjuures ilma kohtuotsust tegemata. Sel juhul tühistab konstitutsioonikohus seaduse või kohtuotsuse, mis on tema arvamuse kohaselt põhiõigusega vastuolus.
Kontrollimine, kas esineb vastuolusid rahvusvaheliste lepingutega
Vastavalt konstitutsioonikohtu seadusele võidakse kontrollida, kas Ungari seadus vastab rahvusvahelisele lepingule. Selle menetluse võib algatada veerand parlamendi liikmetest, valitsus, põhiõiguste volinik, ülemkohtu eesistuja, peaprokurör või kohtunik seoses kohtuasjas kohaldatava seadusega.
Konstitutsioonikohus võib täielikult või osaliselt tühistada mis tahes seaduse, mille ta leiab olevat vastuolus rahvusvahelise lepinguga, ning kutsuda seadusandjat üles võtma meetmeid, et lahendada vastuolu enne kehtestatud tähtaega.
Lisavolitused
Konstitutsioonikohus tõlgendab põhiseaduse sätteid, mis puudutavad rahvuskogu või selle alalise komitee, vabariigi presidendi või valitsuse ettepanekuga seotud konkreetset põhiseaduslikku küsimust, juhul kui selle tõlgenduse saab tuletada otse põhiseadusest.
Ettepaneku vaadata läbi rahvuskogu otsus korraldada referendum või loobuda kohustusliku referendumi korraldamisest saab konstitutsioonikohtule esitada igaüks.
Kui kohaliku omavalitsuse esindajatekogu või vähemuste omavalitsus toimivad põhiseadusega vastuolus oleval viisil, võib rahvuskogu selle laiali saata. Enne seda esitab konstitutsioonikohus valitsuse algatusel juhtumi kohta oma arvamuse.
Rahvuskogu ettepanekul teostab konstitutsioonikohus menetluse vabariigi presidendi ametist tagandamiseks.
Konstitutsioonikohus võib teha otsuseid riigiorganite ja riigi ning kohaliku omavalitsuse organite pädevuskollisiooni küsimustes.
Konstitutsioonikohus võib ex officio välja selgitada, et meede on põhiseadusega vastuolus seadusandliku tegevusetuse tõttu; sellisel juhul kutsub ta tegevusetuse eest vastutavat organit üles olukorda korrigeerima.
Aadress: 1015 Budapest, Donáti u. 35–45.
Postiaadress: 1535 Budapest, Pf. 773.
Telefon: +36 (1) 488 31 00
Konstitutsioonikohtu veebisait
Facebooki leht
Vastavalt Ungari põhiseadusele võttis Rahvuskogu vastu ka põhiõiguste voliniku seaduse, millega loodi uus ühtne ombudsmani süsteem.
Põhiõiguste volinik annab aru üksnes parlamendile. Ombudsman võtab menetluse käigus iseseisvalt meetmeid, tuginedes üksnes põhiseadusele ja muudele seadustele. Ombudsman valitakse vabariigi presidendi ettepanekul kahe kolmandiku rahvuskogu esindajate häältega kuueks aastaks ning ta annab rahvuskogule kord aastas oma tööst aru.
Põhiõiguste voliniku saab ühe korra tagasi valida. Põhiõiguste voliniku seaduse kohaselt töötab koos põhiõiguste volinikuga kaks asetäitjat: asevolinik, kes vastutab tulevaste põlvkondade huvide kaitsmise eest, ja asevolinik, kes vastutab Ungaris elavate etniliste vähemuste õiguste kaitsmise eest. Rahvuskogu valitud volinik teeb ettepaneku asetäitjate kohta ning asetäitjad valib samuti rahvuskogu.
Ombudsmani esmane ülesanne on uurida põhiõigustega seotud väärkohtlemisi ning algatada üldiseid või konkreetseid meetmeid nende heastamiseks.
Ombudsman valib tema volitusi reguleerivas seaduses kehtestatud piirides meetme, mida ta peab asjakohaseks ja mis võib olla järgmine:
Kui isik arvab, et ametiasutuse teod või tegevusetus on rikkunud tema põhiõigusi või otseselt ähvardavad seda teha, võib ta pöörduda põhiõiguste voliniku poole, eeldusel, et ta on ära kasutanud kõik halduslike õiguskaitsevahendite võimalused (välja arvatud haldusotsuste mis tahes kohtulik kontroll) või et õiguskaitsevahendid ei ole talle kättesaadavad.
Põhiõiguste volinik ja asevolinikud valvavad Ungaris elavate etniliste vähemuste õiguste ning tulevaste põlvkondade huvide tagamise järele.
Põhiõiguste volinik ei kontrolli rahvuskogu, Vabariigi Presidendi, konstitutsioonikohtu, Ungari Riigikontrolli ega prokuratuuri tegevust; erandiks on prokuratuuri uurimisasutus.
Volinik ei saa võtta meetmeid, kui
Kedagi ei tohi diskrimineerida põhjusel, et ta pöördus põhiõiguste voliniku poole.
Kaebuse saab esitada järgmisel viisil:
Kaebuse esitamine ja voliniku teostatav menetlus on tasuta. Kaebusele tuleks lisada ka juhtumi kohta juba koostatud dokumentide koopiad ning juhtumi hindamiseks vajalikud dokumendid.
Vastavalt kaebuste ja üldsuse huvides toimuva avalikustamise seadusele võib alates 1. jaanuarist 2014 selline avalikustamine toimuda põhiõiguste voliniku kontrolli all oleva kaitstud elektroonilise süsteemi kaudu. Üldsuse huvides toimuva avalikustamisega juhitakse tähelepanu rikkumise heastamise või kõrvaldamise asjaoludele, mis teenib kogukonna või kogu ühiskonna huve. Üldsuse huvides toimuv avalikustamine võib hõlmata ka soovitust.
Üldsuse huvides toimuva avalikustamise taotluse saab esitada järgmisel viisil:
Alates 1. jaanuarist 2015 on põhiõiguste volinik kas isiklikult või oma töötajate kaudu tegutsenud ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli (OPCAT) kohase ennetusasutusena Ungari riigis. Riigi ennetusasutuse ülesanded hõlmavad järgmist:
Aadress: 1051 Budapest, Nádor utca 22.
Postiaadress: 1387 Budapest Pf. 40.
Telefon: (+36-1) 475-7100
Faks: (+36-1) 269-1615
E-post: panasz@ajbh.hu
Veebisait: http://www.ajbh.hu/hu
Õigus isikuandmete kaitsele ja üldist huvi pakkuva teabe avalikustamisele on põhiseadusega ettenähtud põhiõigused: Ungari põhiseaduse VI artiklis on sätestatud, et
1) igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ning kodu, sõnumite saladust ja tema mainet;
2) igaühel on õigus, et kaitstaks tema isikuandmeid, ning igaühel on õigus pääseda juurde üldsusele huvi pakkuvale teabele ja seda levitada;
3) selle üle, et oleks tagatud õigus isikuandmete kaitsele ja õigus pääseda juurde üldsusele huvi pakkuvale teabele, teostab järelevalvet alusseadusega loodud sõltumatu asutus.
Ungari riikliku andmekaitse- ja teabevabaduse amet (Nemzeti Adatvédelmi és Információszabadság Hatóság – NAIH) vahetas välja andmekaitse ombudsmani, kes tegutses aastatel 1995–2011. Alates 1. jaanuarist 2012 on NAIH aidanud täiendavate reguleerimisvahendite abil (näiteks trahvide kehtestamine andmekaitse rikkumise eest) tagada teabeõigusi.
Nende õiguste sisu, vastutavate töötlejate kohustused ning NAIH korraldus ja menetlused on kehtestatud teabeseaduses (2011. aasta seadus CXII informatsioonilise enesemääramise õiguse ning teabevabaduse kohta), üksikasjalikud nõuded konkreetsete andmetöötlusmenetluste kohta on esitatud aga muudes asjaomastes õigusaktides (näiteks politseiseadus ja avaliku haridussüsteemi seadus). Teabeseaduse I jao kohaselt on seaduse eesmärk kaitsta eraisikute eraelu ning tagada avalike asjade läbipaistvus.
NAIH on sõltumatu iseseisev valitsusasutus, selle esimehe määrab peaministri ettepanekul üheksaks aastaks ametisse Vabariigi President ning organisatsiooniliselt koosneb see osakondadest.
NAIH peamine ülesanne on uurida andmekaitse- ja teabevabaduse küsimusi, tuginedes aruannetele ja kaebustele (mis on esitatud internetis, kirjalikult või isiklikult) ning teostada ex officio andmekaitset puudutavaid haldusmenetlusi (kui kahtlustatav rikkumine hõlmab paljusid inimesi või võib huve märkimisväärselt kahjustada või põhjustada märkimisväärset kahju).
Lisaks võib amet teostada salastatud teabe töötlemise puhul ex officio haldusmenetlusi, esitada rikkumisjuhtumid, mis on seotud üldist huvi pakkuva teabega või sellise teabega, mis on avalik üldsuse huvi tõttu, kohtule ning sekkuda kohtutoimingutesse. Samuti peab ta andmekaitseregistrit.
Ameti volitused hõlmavad ka arvamuste esitamist asjaomaste õigusaktide kohta, Ungari esindamist ühistes ELi andmekaitsenõukogudes ning vastutava töötleja taotlusel andmekaitseauditite tegemist (tasu eest).
Aadress: 1125 Budapest Szilágyi Erzsébet fasor 22/C.
Postiaadress: 1530 Budapest, Pf.: 5.
Telefon: (+36-1) 391-1400
E-post: ugyfelszolgalat@naih.hu
Veebisait http://www.naih.hu/
Võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste edendamise seaduse kohaselt valvab Ungaris võrdse kohtlemise tagamise järele võrdse kohtlemise amet (Egyenlő Bánásmód Hatóság), kelle pädevusse kuulub kogu riigi territoorium. Amet on iseseisev valitsusasutus, mis on sõltumatu ja allub üksnes seadusele. Talle ei saa anda juhiseid ning ta täidab oma ülesandeid muudest asutustest eraldi ja vabana lubamatutest mõjudest. Ülesandeid võib ametile delegeerida üksnes seaduse kohaselt. Ametit juhib esimees, kelle määrab peaministri ettepanekul üheksaks aastaks ametisse Vabariigi President.
Ameti peamine ülesanne ja põhiline tegevusala on uurida talle diskrimineerimisküsimustega seoses laekuvaid kaebusi ja aruandeid. Ametit abistab tema töös võrdse kohtlemise ametnike kogu riiki hõlmav võrgustik.
Selle seaduse kohaselt tähendab võrdse kohtlemise nõude rikkumine (diskrimineerimine) inimese diskrimineerimist tegeliku või arvatava kaitstava tunnuse alusel.
Kaitstavad tunnused on seaduse kohaselt järgmised:
Kategoorias „muu staatus“ võidakse kaitstavate tunnustena võtta arvesse seaduses loetlemata, aga samalaadseid tunnuseid ja omadusi, vastavalt sellele, kuidas amet seadust tõlgendab.
Amet uurib neid isikuid ja rühmi mõjutavaid rikkumisi, kelle kaitstavad tunnused on seaduses väga laialt määratletud. Tavajuhul tegutseb ta selle isiku või nende isikute taotlusel, kes on kannatanud diskrimineerimise all, aga juhul, kui kaitstavate tunnustega rühma mõjutav rikkumine või ähvardav rikkumine on toimunud, on kodanikuühiskonna organisatsioonidel või esindusühingutel võimalik menetlus ametis algatada. Amet võib tegutseda ex officio Ungari riigi, kohalike omavalitsuste ja vähemuste omavalitsuste, nende asutuste, avaliku sektori asutustena tegutsevate organisatsioonide, Ungari kaitsejõudude ja õiguskaitseasutuste vastu. Ameti uurimiste kõige tavapärasemad valdkonnad on tööhõive, sotsiaalkindlustus, tervishoid, eluase, haridus ning kaupade pakkumine ja teenuste osutamine.
Amet teostab oma uurimisi haldusmenetluste raames. Menetluste ajal kehtivad erilised tõendamisreeglid. Kahjustatud pool (taotleja) peab tõendama, et ta on seatud ebasoodsamasse olukorda ja et rikkumise ajal oli tal tegelikult – või rikkumise toimepanija arvates – seaduses määratletud kaitstav tunnus. Kui taotleja on täitnud nende tõendite esitamise kohustuse, peab teine pool (kelle suhtes menetlust alustati) tõendama, et kahjustatud poole esitatud tõenditega toetatud asjaolusid ei esinenud või et ta järgis võrdse kohtlemise nõuet või et kõnealuses õigussuhtes ei olnud tal kohustust seda järgida.
Amet püüab enne oma otsuse tegemist alati jõuda pooltevahelise kokkuleppe saavutamiseni ja selle õnnestumisel kinnitab kokkuleppe. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, teeb amet enda teostatud uurimise põhjal juhtumi kohta otsuse. Kui amet selgitab välja, et võrdse kohtlemise nõuet on rikutud, võib ta karistusena nõuda ebaseaduslike asjaolude likvideerimist, keelata edaspidise seadusvastase käitumise, anda korralduse avalikustada oma otsus, milles kinnitatakse rikkumise toimumist, määrata trahvi vahemikus 50 000 – 6 miljonit Ungari forintit ning kohaldada eriõigusaktides kindlaks määratud täiendavaid õiguslikke tagajärgi. Ameti otsust ei saa halduskanalite kaudu edasi kaevata, aga selle saab halduskohtumenetluse käigus vaadata läbi haldus- ja töökohus.
Lisaks konkreetsete diskrimineerimisjuhtumite uurimisele on ametil ka mitu muud seadusega määratletud ülesannet. Näiteks hõlmavad need teabe andmist asjaomastele isikutele ja nende isikute abistamist meetmete võtmisel võrdse kohtlemise nõude rikkumise korral, arvamuste esitamist võrdset kohtlemist käsitlevate õigusaktide eelnõude kohta, üldsusele ja Rahvuskogule teabe andmist võrdse kohtlemise tagamise olukorra kohta, koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega jne.
Amet on Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustiku (Equinet) liige; võrgustik ühendab 33 Euroopa riigi enam kui 40 liikmesorganisatsiooni, kes tegutsevad oma riigis võrdset kohtlemist edendavate asutustena. Ameti töötajad osalevad Equineti temaatiliste töörühmade töös ning koolitusüritustel ja seminaridel, mida korraldatakse mitu korda aastas, et pidada sammu võrdset kohtlemist käsitlevate õigusaktide uusimate rahvusvaheliste saavutustega ning vahetada kogemusi ameti ülesannetega sarnaseid ülesandeid täitvate Euroopa organisatsioonidega.
Oma rahvusvaheliste suhete ühe osana osaleb amet korrapäraselt Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) ning Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üritustel ja temaatilistes projektides.
Üksikasjalik teave ameti kohta on saadaval ameti veebisaidil.
Asukoht: 1013 Budapest, Krisztina krt. 39/B
Telefoninumber: (+36-1) 795-2975
Faks: (+36-1) 795-0760
Veebisait: http://www.egyenlobanasmod.hu/
2008. aastal otsustas rahvuskogu asutada politseiga seotud kaebuste läbivaatamise sõltumatu komisjoni (Független Rendészeti Panasztestület), eesmärgiga luua politseimenetluste kohta esitatud kaebuste jaoks eriasutus. Selle asutuse moodustavad liikmed, kelle valib kuueks aastaks Rahvuskogu. Liikmetel peab olema õigusteaduse diplom, nad ei ole kohustatud järgima kellegi juhiseid ning nende kodukorra alus on sätestatud seaduses.
Komisjoni töö õiguslikku tausta reguleerib peamiselt politseiseadus. Komisjoni eesmärk on uurida politsei pädevusalas olevaid kaebuste esitamise menetlusi, kuid hierarhilistest suhetest sõltumatult, põhiõiguste kaitse seisukohast. Seega vaatab komisjon politseitoiminguid läbi konkreetsete kaebuste alusel, mis on esitatud seoses üksikjuhtumitega, mitte üldiselt ja abstraktselt.
Kes, millal ja kuidas saab kaebuse esitada?
Kaebuse saab kodakondsusest olenemata esitada iga inimene,
Kaebuse võib esitada isiklikult, volitatud isiku või seadusliku esindaja kaudu (alaealise või teovõimetu isiku puhul tema seadusliku esindaja kaudu). Seda tuleb teha 20 päeva jooksul pärast politseimeetme võtmist, tegevusetust või sunnimeetme võtmist või kui kaebuse esitaja sai sellest alles hiljem teadlikuks, siis 20 päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta sai sellest teadlikuks. Kaebuse võib esitada posti teel (sellisel juhul peab kaebuse esitaja kaebuse isiklikult allkirjastama), faksi teel või e-posti teel komisjoni veebisaidi kaudu või isiklikult, komisjoni tööaegadel (enne tuleb kohtumine telefonitsi kokku leppida).
Kui objektiivsed asjaolud takistasid kaebuse esitajal kaebust tähtajaks esitada, võib hilinemine olla kuue kuu jooksul vabandatav, kui kaebuse esitaja saab kaebuse esitamisega hilinemist põhjendada (näiteks pikaajaline haiglaravi).
Isik, kes ei esitanud kaebust 20päevase tähtaja jooksul, aga kelle puhul ei ole juhtumi toimumisest (või sellest teadlikuks saamisest) veel möödunud 30 päeva, võib esitada avalduse selle politseiasutuse juhile (politsei peadirektor või politseiülem), kus politseiametnikud kaebuses käsitletavaid meetmeid kasutasid, ning jääda siiski veel tähtaja piiresse. Sellistel juhtudel menetleb kaebust politseijaoskonna juht.
Mida komisjon uurib?
Millal ei ole komisjonil lubatud algatada menetlust või uurida juhtumit sisuliselt?
Komisjonil ei ole seadusega lubatud ning seega ei ole tal volitusi ega õigust teha järgmist:
Lisaks peab kaebuse esitaja juhul, kui kaebuse aluseks olev politsei tegevus toimus muude käimasolevate menetluste käigus, näiteks kriminaal- või haldusmenetluse käigus, kasutama saadaolevaid õiguskaitsevahendeid ning kinnitama oma vastuväiteid kõnealustes käimasolevates menetlustes, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitaja esitas vastuväiteid menetlustoimingu tegemise viisi kohta (näiteks hääletoon, mida kasutati tunnistaja küsitlemisel, maja läbiotsimise viis); sel juhul on komisjonil samuti õigus uurimist teostada.
Mida peate menetluse kohta teadma
Selleks et kaebuse esitaja juhtumit uuritaks, on tal võimalik esitada taotlus selle politseiasutuse juhile, kus kasutati meedet, mille kohta komisjonile kaebus esitati. Seega saab kaebuse esitaja valida, kas kaebust uurib politseiorganisatsiooni struktuuri kuuluv asutus (selle asutuse juht, kus meedet kasutati) või politseiameti väline sõltumatu organ (komisjon). Samal ajal on selle sätte eesmärk need kaks menetlust teineteisest eraldada ning see võimaldab korraga teostada neist vaid ühte – nimelt seda, mille kaebuse esitaja on valinud.
Lisaks on komisjonil õigus teha päringuid politseile esitatud mis tahes kaebuse kohta ning kui ta saab teada juhtumist, mille puhul kehtivad tema sekkumist lubavad tingimused, teavitab ta vastavalt nii kaebuse esitajat kui ka juhtumit uurivat politseiasutust. Kaebuse esitaja võib kaheksa päeva jooksul alates teatise saamisest nõuda politseiasutuselt, et see hindaks kaebust pärast komisjoni teostatud uurimist. Juhtumit uuriv politseiasutus peab oma menetluse komisjoni teatise saamise järel peatama. Selle esildise võib politseiga seotud kaebuse menetlemise käigus teha kaebuse esitaja ise – kuni haldusotsuse tegemiseni – ning kui esildise tegemise tingimused on täidetud, jätkatakse kaebusjuhtumit komisjoni menetluse kohaselt.
Kaebuse sisulisel uurimisel on komisjoni eesmärk selgitada välja, kas kaebuses kirjeldatud politseimeetmeid võeti eeskirjade kohaselt, kas need olid vajalikud, põhjendatud ja proportsionaalsed ning kas nendega rikuti kaebuse esitaja mis tahes põhiõigusi.
Kui uurimise käigus selgub, et kaebuse esitaja põhiõigusi rikuti, peab komisjon hindama ka seda, kui tõsine see rikkumine juhtumi kõiki asjaolusid arvestades oli. Kui komisjon jõuab järeldusele, et
edastab komisjon oma hinnangu pädeva politseiasutuse juhile, kes teeb otsuse politseiameti tööd reguleerivatel ametlikel eeskirjadel põhineva kaebuste menetlemise alusel ning arvestades komisjoni hinnangus võetud õiguslikku seisukohta. Kaebuse esitaja võib selle otsuse edasi kaevata, mis hõlmab ka kohtuliku kontrolli võimalust vastavalt haldusmenetluste ja -teenuste üldeeskirju käsitlevale seadusele. Kaebuse esitaja võib kõigepealt pöörduda komisjoni poole, osutades kaebusemenetluses pädevale politseiasutusele, näiteks kui ta arvab, et seal suhtutakse erapoolikult, või kui ta kardab võimalikke tagajärgi. Sellisel juhul peab aga komisjon viima menetluse lõpule, sest ta ei saa seda kaebuse esitaja vastuseisu tõttu kellelegi edasi suunata.
Kui komisjon leiab, et põhiõiguste rikkumine oli tõsine, edastab ta oma hinnangu asjaomasest ametist olenevalt kas Ungari politsei peadirektorile, riigisisese kuritegude ärahoidmise ja avastamise ülesandeid täitva organi peadirektorile või terrorismivastase organi peadirektorile, kes teeb seejärel kaebuse kohta otsuse kohaldatavatel eeskirjadel põhineva kaebuste menetlemise alusel ning arvestades komisjoni hinnangus võetud õiguslikku seisukohta. Kui juhtumit käsitleva organi otsus erineb komisjoni hinnangust, tuleb seda põhjendada. Muidugi on võimalik ka sel viisil tehtud politsei otsus kohtusse edasi kaevata. Komisjoni hinnangut saab kasutada kohtumenetluses.
Komisjoni töö üksikasjalikumaid eeskirju saate vaadata tema veebisaidil olevast kodukorrast.
Postiaadress: H-1358 Budapest, Széchenyi rakpart 19.
Telefon: +36-1/441-6501
Faks: +36-1/441-6502
E-post: info@repate.hu
Veebisait: https://www.repate.hu/index.php?lang=hu
Ungari prokuratuur on sõltumatu põhiseaduslik organisatsioon, mis allub üksnes seadusele.
Prokuratuuri tööd juhib ja korraldab peaprokurör, kelle valib rahvuskogu riigiprokuröride seast üheksa-aastaseks ametiajaks ning kes seega annavad avaliku õiguse kohaselt aru parlamendile. Peaprokurör peab kord aastas esitama prokuratuuri tegevuse kohta aruande.
Prokuratuuriorganid on Ungaris järgmised:
Põhjendatud juhtudel võidakse prokuratuuri uurimiste teostamiseks ja muude prokuratuuri ülesannete täitmiseks luua sõltumatu ülemprokuröribüroo või ringkonna tasandi prokuröribüroo.
Apellatsioonidega tegeleva ülemprokuröri büroosid on viis ning ülemprokuröri büroosid on kakskümmend üks (üks linnaringkonna, üheksateist maakonna ja üks uuriv keskbüroo) ning need töötavad peaprokuröri alluvuses. Ülemprokuröribüroode organisatsiooniline struktuur – erandiks uuriv ülemprokuröri keskbüroo – on jagatud kriminaalõiguse ja avaliku õiguse valdkonda kuuluvate toimingute vahel.
Ringkonna- ja ringkonnatasandi prokuröribürood, mis töötavad linnaringkonna ja maakonna ülemprokuröribüroode alluvuses, käsitlevad asju, mis ei ole seaduse või peaprokuröri juhistega määratud muule prokuröribüroole ning need täidavad prokuratuuri uurimistega seotud ülesandeid.
Prokuratuuri teadus- ja uurimisasutus, riiklik kriminoloogiainstituut (Országos Kriminológiai Intézet), moodustab osa prokuratuuri organisatsioonist, kuid ei ole süüdistuse esitamise organ. Selle asutuse töö on kriminalistikauuringute, kriminoloogia ja kriminaalõigusteaduste teooriate ja praktikate väljatöötamine.
Peaprokurör ja prokuratuur on sõltumatud ning kuna prokurör sekkub õigusemõistmisse, on tegemist ainsate asutustega, mis jõustavad riigi karistusõigust. Prokuratuur esitab süüdistuse kriminaalkuritegude eest, võtab meetmeid muude seadusvastaste tegude suhtes ning edendab kuritegude ärahoidmist.
Peaprokurör ja prokuratuur
Prokuratuur
Üldsuse huvide kaitsmiseks töötab prokuratuur eesmärgiga tagada, et kõik järgivad seadust. Kui seadusi rikutakse, võtab prokuratuur seaduses kindlaks määratud juhtudel ja viisil meetmeid seaduslikkuse huvides. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on prokuratuur kohustatud võtma meetmeid juhul, kui organ, kellelt nõutakse seadusrikkumise lõpetamist, ei võta vajalikke meetmeid, kuigi ta peab seda põhiseaduse, muu seaduse või muu õigusakti või riigiasutuse akti kohaselt tegema, või kui on vajalik prokuröri kohene sekkumine, et lõpetada seadusrikkumisest tulenev õiguste rikkumine.
Prokuratuuri kui õigusemõistmisele kaasa aitava asutuse kasutatavad volitused ja kohustused, mis on seotud üldsuse huviga, aga mitte kriminaalasjadega, on sätestatud eriõigusaktides. Prokurör kasutab neid volitusi peamiselt hagimenetluste ja hagita asjade menetluste algatamiseks ning ka haldusasutuste menetluste algatamiseks ja edasikaebuste esitamiseks.
Peaprokurör: Dr. Péter Polt
Asukoht: 1055 Budapest, Markó u. 16.
Postiaadress: 1372 Budapest, Pf. 438.
Telefoninumber: +36-1354-5500
E-post: info@mku.hu
Veebisait: http://mklu.hu/
Ohvriabi teenistus (Áldozatsegítő Szolgálat) osutab abi peamiselt ohvritele, keda on kahjustatud eelkõige kehaliselt või vaimselt (psühholoogiline trauma, šokk) või kes on varavastase kuriteo või süüteo otsese tagajärjena kannatanud kahju. Riik hindab ohvrite vajadusi ning osutab neile vastavalt kohandatud teenuseid.
Ohvriabi teenuseid osutavad spetsiaalsed linnaringkonna (maakonna-) valitsusasutuse organisatsiooniüksused. Ohvrid saavad oma nõuete kinnitamiseks paluda abi mis tahes ohvriabi teenistuselt ning nad võivad esitada taotluse kohese rahalise abi saamiseks, ohvristaatuse tõendi saamiseks ning hüvitise saamiseks mis tahes ohvriabi teenistusele (PDF).
Taotlus kohese rahalise abi, ohvristaatuse tõendi või hüvitise saamiseks tuleb esitada vastavatel vormidel (Taotlusvorm, Ohvristaatuse tõendi taotlus). Vormide täitmisel abistab ohvriabi teenistus.
Ohvriabi menetlused on tasuta.
Kohese rahalise abi taotluse saab esitada viie päeva jooksul alates varavastase kuri- või süüteo toimumisest. Taotluse hüvitise saamiseks võib esitada kolme kuu jooksul pärast kuri- või süüteo toimepanemist – erandiks kuriteoohvrite abistamise seaduse kohased ja riigipoolsed hüvitised.
Kaebused ohvriabi teenistuste otsuste kohta tuleb esitada 15 päeva jooksul ohvriabi teenistusele, kuid adresseerituna kohtuasutusele.
Seaduse kohaselt on osutatavad teenused järgmised:
24/7 ohvriabiliin, Ungari võrkudest helistades tasuta:
+36 (1) 80 225 225
Lisateave ohvriabi kohta.
Õigusabi seaduse kohaselt on õigusabi teenistuse (Jogi Segítségnyújtó Szolgálat) peamine eesmärk anda sotsiaalvajadustega isikutele nende õiguste jõustamiseks ja õigusvaidluste lahendamiseks professionaalset õigusabi – teatavates piirides ja kindlas vormis.
Õigusabi taotluse saab taotleja esitada isiklikult või saata posti teel asu- või elukohaks olevas pädevas maakonnas (linnaringkonnas) õigusabi eest vastutavale valitsusasutuse organisatsiooniüksusele (piirkondlikule üksusele) – või kui see puudub –, siis nende postiaadressil või töökohas (Õigusabi – kontaktandmed), täites ja allkirjastades vormi (http://igazsagugyihivatal.gov.hu/dokumentumok-jogi-segitsegnyujtas) ning lisades vajalikud manused. Taotluse esitamine on tasuta.
Kui piirkondlik asutus on väljastanud loa andva (lõpliku) otsuse, on isikul võimalik pääseda juurde kohtuameti valveadvokaatide nimekirjas oleva mis tahes valveadvokaadi teenustele (advokaadid, advokaadibürood, kodanikuühiskonna organisatsioonid) (http://www.kimisz.gov.hu/alaptev/nepugyvedje/nevjegyzek).
Kaebused õigusabi teenistuste otsuste kohta tuleb esitada 15 päeva jooksul õigusabi teenistusele, kuid adresseerituna kohtuametile.
A) Toetus kohtuvälistes menetlustes
B) Toetus kohtumenetlustes
C) Lihtsatel juhtudel annab teenistus lühidalt suulist nõu, kliendi vajadusi hindamata.
A) Hagimenetluses ja hagita asjade menetluses:
B) Kriminaalmenetluses:
C) Ühiseeskirjad
Kliendid peavad õigusabi seaduses osutatud dokumentide abil esitama tõendid enda sissetulekute kohta ja nendega samas leibkonnas elavate mis tahes isikute sissetuleku kohta.
Seaduses on nähtud ette juhtumid, kui toetust ei tohi anda, näiteks lepingute koostamisel, välja arvatud juhul, kui toetust taotlevad lepingut sõlmivad pooled ühiselt ning toetuse tingimused on igas suhtes täidetud, või tolliga seotud juhtumite puhul jne.
Lisateave õigusabi kohta.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Aadress:
First Hall Civil Court (Constitutional Jurisdiction) Constitutional Court Courts of Justice Republic Street, Valletta MaltaMenetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Igaüks, kes väidab, et tema suhtes on rikutud, rikutakse või võidakse rikkuda põhiseaduse artiklite 33–45 (põhilised inimõigused) mis tahes sätteid, või mis tahes muu isik, kelle Malta tsiviilkohtu esimene kolleegium võib nimetada sellise isiku asemel, võib pöörduda hagiga tsiviilkohtu esimese kolleegiumi poole, ilma et see piiraks samas küsimuses muude õiguslike meetmete võtmist.
Inimõiguste rikkumise kohta saab hagi esitada ainult see isik, keda küsimus õiguslikus mõttes otseselt mõjutab. See on aluspõhimõte.
Oluline on märkida, et isik peab enne tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile (kes tegutseb talle põhiseadusega antud pädevuses) hagi esitamist kasutama esmalt ära kõik olemasolevad õiguskaitsevahendid, s.t muud asjakohased heastamisvahendid.
Seega kui üksikisik leiab, et tema põhilisi inimõigusi on rikutud, peab ta esmalt kasutama ära kõik tema käsutuses olevad õiguskaitsevahendid. Alles pärast seda, kui see esimene võimalus on ammendatud, võib esitada hagi tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile (kes tegutseb talle põhiseadusega antud pädevuses). Tsiviilkohtu esimese kolleegiumi langetatud otsuse peale võib kumbki pool esitada apellatsiooni konstitutsioonikohtule. Seega on konstitutsioonikohus teise astme kohus. Üksikisik võib pöörduda oma kaebusega Strasbourgis asuvasse Euroopa Inimõiguste Kohtusse ainult juhul, kui konstitutsioonikohus teeb otsuse isiku kahjuks või kui isik ei ole nõus või rahul konstitutsioonikohtu otsusega.
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Kui magistraadikohtus tõstatatakse põhiseaduslikkuse küsimus, hindab magistraadikohus, kas selle küsimuse tõstatamine on põhjendamatu või pahatahtlik. Kui kohus leiab, et tegemist on põhjendamatuse või pahatahtlikkusega, ei saa selle otsuse peale apellatsiooni esitada. Seevastu kui leitakse, et küsimus ei ole põhjendamatu ega pahatahtlik, edastab magistraat asja arutamiseks tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile (kes tegutseb talle põhiseadusega antud pädevuses). Kui isik leiab, et tsiviilkohtu esimese kolleegiumi (kes tegutseb talle põhiseadusega antud pädevuses) otsusega on talle ülekohut tehtud, on tal õigus esitada apellatsioonkaebus konstitutsioonikohtule. Pärast seda, kui konstitutsioonikohus on teinud oma otsuse, saadetakse asi tagasi magistraadikohtusse.
Tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile esitatud hagiavaldustes tuleb selgelt ja täpselt esitada kaebuse asjaolud ning viidata põhiseaduse sellele sättele või nendele sätetele, mida väidetavalt rikuti, rikutakse või tõenäoliselt võidakse rikkuda.
Hagiavalduses tuleb samuti märkida hageja taotletav hüvitis, eeldusel et kohtul on hagiavalduse vastuvõetavaks tunnistamise korral õigus oma pädevus piires määrata mis tahes muid hüvitisi, mida ta võib pidada sobivamaks.
Apellatsioonimenetlus
Tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile edastatud kohtuasjade puhul toimetatakse hagiavaldus viivitamata kostjale või vastustajale ning kohus määrab asja kohtuliku arutamise kuupäeva kaheksa tööpäeva jooksul pärast hagiavalduse esitamist või ettenähtud tähtajaks vastustaja koostatud vastuse esitamist või sellise vastuse esitamata jätmise korral selleks ettenähtud tähtaja möödumisest.
Apellatsioonkaebus esitatakse kaheksa tööpäeva jooksul alates selle otsuse kuupäevast, mille peale apellatsioon esitatakse, ning vastustaja võib esitada kirjaliku vastuse kuue tööpäeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest.
Otsuse teinud kohus, kelle otsuse peale võib esitada apellatsiooni konstitutsioonikohtule, võib kiireloomulistel juhtudel mis tahes menetlusosalise nõudmisel, sealhulgas suulisel nõudmisel kohe pärast sellise otsuse väljakuulutamist lühendada kas apellatsiooni või vastuse esitamise tähtaega. Kui ükski menetlusosaline ei esita sellist taotlust kohe pärast otsuse väljakuulutamist, võib mis tahes pool esitada sellise taotluse kirjalikus avalduses. Pärast sellise avalduse saamist teeb esialgse otsuse langetanud kohus vajaliku määruse, olles eelnevalt vajaduse korral lihtmenetluse korras ära kuulanud kõik pooled.
Kui on määratud kindlaks asja kohtulik arutamine, tagab kohus, et kooskõlas õigeaegse ja nõuetekohase õigusemõistmise põhimõttega toimub asja kohtulik arutamine ja lahendamine kiiresti ning et hagi aluste ärakuulamine toimub järjestikustel päevadel. Kui see ei ole võimalik, peab see toimuma lähestikku asuvatel kuupäevadel.
Kui tegemist on põhiseadusest ja Euroopa konventsiooni seadusest tulenevate alustega ning samuti nende alustega, mida tuleb arutada kiireloomuliselt, siis toimuvad istungid pärastlõunal, kui see on vajalik eesmärgiga mitte häirida kohtu eelnevalt paika pandud töökava, ning nende arutamine jätkub järjestikustel päevadel, kuni asja arutamine on lõpetatud ning kohus läheb otsust langetama.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Alates 1987. aastast võib Maltal igaüks, kes pärast tsiviilkohtu esimese kolleegiumi ja Malta konstitutsioonikohtu menetlust ei ole siiski nõus või rahul konstitutsioonikohtu otsusega, pöörduda oma kaebusega Strasbourgis asuvasse Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Kui konstitutsioonikohtusse võib apellatsiooni esitada nii üksikisik kui ka valitsus, siis Euroopa Inimõiguste Kohtusse võivad kaebusega pöörduda vaid üksikisikud (üksikisiku kaebeõigus). Sellepärast ei saa valitsus asja Euroopa Inimõiguste Kohtusse saata.
Aadress:
Office of the Ombudsman 11, St Paul’s Street, Valletta VLT 1210 MaltaMenetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Parlamentaarse ombudsmani institutsioon põhineb üksikisiku õiguste kaitse ideel ning vajadusel tagada õiguslik järelevalve nende üle, kellele on usaldatud avaliku võimu teostamine. See on osutunud oluliseks vahendiks, mille abil arendada eeskirju haldussektori toimimise kohta ning samuti õiguse ühetaolise ja nõuetekohase kohaldamise kohta. Ombudsman on parlamentaarne ametnik, kes täiendab parlamendi tööd, jälgides haldusasutuste tegevust. Sel moel toetab ombudsmani institutsioon ka parlamendi institutsiooni ja tugevdab demokraatlikku protsessi, mille raames parlament kontrollib haldussektorit.
Ombudsman uurib kaebusi kodanikelt, kes on arvamusel, et on rikutud nende majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi ning et selle põhjuseks on halduslik omavoli, mis tuleneb täitevvõimu tahtmatust või tahtlikust väärkasutamisest või asjaomaste riigiasutuste sobimatust, põhjendamatust või ebapädevast tegevusest.
Sellised kaebused hõlmavad järgmist:
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Kui ombudsman saab kaebuse, siis ta otsustab kõigepealt, kas kaebus on vastuvõetav. Kui kaebus tunnistatakse vastuvõetamatuks, teavitatakse kaebuse esitajat, et ombudsman seda ei menetle. Seevastu kui kaebus tunnistatakse vastuvõetavaks, alustatakse asja uurimist eesmärgiga teha kindlaks, kas ka tegelikult on aset leidnud halduslik omavoli.
Ombudsmani büroo kinnitab kaebuse kättesaamist 48 tunni jooksul ning kaebuse esitajatele teatatakse selle uurimisametniku nimi, kes abistab ombudsmani nende juhtumi käsitlemisel ning kes on valmis nendega konsulteerimise eesmärgil kohtuma. Kinnituses antakse ka teavet selle kohta, milliseid meetmeid tuleb kaebuse töötlemiseks võtta.
Kaebuse uurimine kestab keskmiselt 50–60 tööpäeva.
Vastuvõetavaks tunnistatud juhtumite puhul vaatab ombudsman esmalt läbi kaebuse aluseks olnud asjaolud, et teha kindlaks faktid.
Ombudsman teavitab asjaomase osakonna juhti või vastavalt olukorrale asjaomase organisatsiooni tegevjuhti või asjaomase kohaliku omavalitsuse juhti oma kavatsusest viia läbi uurimine.
Ombudsman võib küsitleda isikuid või saada teavet mis tahes isikutelt oma äranägemise järgi ning võib teha järelepärimisi, mida ta peab vajalikuks. Ombudsmanil on õigus kutsuda tunnistajaid ning küsitleda vande all mis tahes tunnistajaid või muid uurimisega seotud isikuid ning nõuda neilt ütluste andmist.
Kui ütlusi andma kutsutud isik keeldub ilma mõjuva põhjuseta andmast talle teadaolevaid vastuseid ombudsmani esitatud küsimustele või keeldub esitamast nõutavaid dokumente, on ta süüdi õigusrikkumises. Kuid ühtegi isikut, kes annab ütlusi ombudsmani ees, ei või kohustada vastama mis tahes küsimusele, kui selle alusel võidakse talle esitada kriminaalsüüdistus. Kõigil tunnistajatel on samad õigused nagu kohtus ütlusi andvatel tunnistajatel.
Kui uurimine on seotud osakonna, organisatsiooni või kohaliku omavalitsusega, võib ombudsman igal ajal uurimise ajal või pärast seda nõu pidada ministri, osakonnajuhataja, tegevjuhi või kohaliku omavalitsuse juhiga või mis tahes muu isikuga, kes seda soovib või kellele on antud uurimise teemaks olev soovitus.
Kui uurimise ajal või pärast seda jõuab ombudsman seisukohale, et olulised tõendid kinnitavad, et mis tahes osakonna, organisatsiooni või kohaliku omavalitsuse ametnik või töötaja on olulisel määral täitma jätnud oma ametikohustused või rikkunud käitumisnorme, saadab ta küsimuse asjakohale ametiasutusele ja vajaduse korral politseile.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Uurimise tulemuste põhjal koostab ombudsman oma sõltumatu arvamuse selle kohta, kas uurimise all olnud tegevus või otsus:
Kui ombudsman on arvamusel, et:
teeb ombudsman oma arvamuse ja selle põhistuse teatavaks vastavale osakonnale, organisatsioonile või kohalikule omavalitsusele ning esitab soovitused, mida ta peab vajalikuks. Igal juhul võib ombudsman taotleda, et asjaomane osakond, organisatsioon või kohalik omavalitsus teataks talle kindlaksmääratud aja jooksul meetmetest, mida kavatsetakse võtta ombudsmani soovituste rakendamiseks. Kui ombudsman viib läbi uurimist, saadab ta oma aruande või soovituse koopia ka asjaomasele ministrile ja kohaliku omavalitsuse puhul selle juhile.
Kui mõistliku aja jooksul pärast ombudsmani aruande koostamist meetmeid ei võeta, võib ombudsman oma äranägemisel ja pärast asjaomaselt osakonnalt, organisatsioonilt või kohalikult omavalitsuselt saadud võimalike märkuste kaalumist saata aruande ja soovituste koopia peaministrile ning võib seejärel esitada konkreetse küsimuse kohta aruande esindajatekojale, kui ta peab seda vajalikuks.
Ombudsmani menetlust või soovitust ei saa üheski kohtus vaidlustada, välja arvatud juhul, kui vaidlustamise põhjuseks on pädevuse puudumine.
Ombudsmanil on tavaliselt õigus alustada uurimisi ja esitada arvamusi omal algatusel, s.t tal ei ole küsimuse või juhtumi läbivaatamiseks vaja kaebust. Ombudsmanil on samuti õigus esitada soovitusi haldus- ja seadusandlikes küsimustes. Ta võib ka otsustada esitada haldusasutustele soovitusi selle kohta, kuidas nad peaksid muutma oma menetlusi seoses konkreetsete juhtumite käsitlemisega, ning soovitada ka muudatuste tegemist õigusnormides. Ombudsmani otsus ei ole siiski siduv. Tema otsustel on suur moraalne ja poliitiline kaal, sest nende näol on tegemist sõltumatu ja austusväärse institutsiooni soovitustega lõpetada teatav tava või muuta teatavat õigusakti. Sellepärast ei saa ombudsmani otsuse jõustamiseks pöörduda kohtusse või taotleda kohtult selle kohta määrust.
Aadress:
Commissioner for Children Centru Hidma Socjali 469, St Joseph High Rd, Santa Venera SVR 1012 MaltaKui see on asjakohane, siis institutsiooni üksus või organ, kes kaebusi vastu võtab
Amet „Appoġġ” osutab kvaliteetset teenust selliste haavatavate alla 18-aastaste laste ja noorte kaitsmisel, kes on langenud väärkohtlemise ohvriks ja/või hooletusse jäetud või kes elavad väärkohtlemise ja/või hooletusse jätmise ohus.
Lastekaitseteenistused uurivad nii üldsuselt kui ka laste ja nende peredega töötavatelt spetsialistidelt saadud teateid, kui need sisaldavad väiteid, et laps kannatab suurt kahju füüsilise, seksuaalse ja emotsionaalse väärkohtlemise ning/või hooletuse tagajärjel või et teda ähvardab selline oht.
Menetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Perevaldkonna kaebused hõlmavad lahutuste ja laste eestkoste küsimusi. Selliste menetluste raames võetakse laste arvamust harva kuulda. Kuna kohtu otsus avaldab lapse elule eriti suurt mõju, on väga tähtis, et lapse arvamust võetakse otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse.
Haridusvaldkonda käsitlevad kaebused on seotud koolide läheduses asuvate ohtlike ehitusseadmetega ja mõningate koolitranspordiks kasutatavate väikebusside tehnilise seisukorraga.
Kohtuotsuste peale esitatud kaebused käsitlevad muu hulgas laste ülalpidamise ja eeskoste küsimusi, mille korral vanemad sageli vaidlustavad kohtuotsuse, väites et otsus on kallutatud või lapsele kahjulik.
Laste klubide liikmeks olekuga seotud kaebused käsitlevad olukordi, kus klubid kasutavad lapsi oma huvides ära, andmata neile võimalust spordiga tegeleda ja sellest kasu saada. Mänguväljakute üha halvenevat olukorda käsitlevad kaebused on suunatud neid rajatisi kasutavate laste ohutuse küsimusele.
Väärkohtlemist käsitlevad kaebused.
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Volinik võib toimetada uurimist mis tahes põhjusel, mis on seotud voliniku kohustuste täitmisega, tehes seda kas mis tahes isiku kirjaliku kaebuse alusel või omal algatusel. Volinik ei uuri aga konkreetseid üksikuid konflikte lapse ja tema vanemate või eestkostjate vahel, sealhulgas vanemlikku vastutust käsitlevaid küsimusi või mis tahes muid küsimusi, mis kuuluvad erinevate kohtute pädevusse. Sellisel juhul teatab volinik kaebuse esitajale asja menetlusse võtmisest keeldumise põhjused.
Kui volinik otsustab uurimise läbi viia, teavitab ta kaebuse esitajat oma sellekohasest otsusest ja teatab asjaomasele osakonnale, asutusele või üksusele oma kavatsusest asja uurida.
Volinik võib soovitada kaebuse esitajal kasutada ära kõik haldusalased ja kohtulikud õiguskaitsevahendid.
Uurimise läbiviimise eesmärgil võib volinik taotleda, et mis tahes isik, kelle käsutuses on uurimise seisukohalt asjakohaseid dokumente või asjakohast teavet, esitaks sellised dokumendid ja/või sellise teabe kirjalikult ja/või ilmuks kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohta ning esitaks selle teabe vande all.
Volinikul on õigus kutsuda tunnistajaid ning küsitleda vande all uurimisega seotud mis tahes isikuid ning nõuda neilt asjakohase teabe esitamist. Sellest olenemata ei saa kohustada ühtegi isikut andma sellist teavet või esitama selliseid dokumente, mille andmist või esitamist ei saaks isikult nõuda kohtus tsiviilkohtumenetluse või kriminaalmenetluse raames.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Kui volinik leiab uurimise käigus, et üksikisiku tegevus on või võib olla vastuolus karistusseaduse mis tahes sättega, teavitab ta sellest asjaolust viivitamata peaprokuröri.
Volinik koostab ja avaldab mis tahes ametliku uurimise tulemuste kohta aruande ning lisab sellesse vajalikud või kasulikud soovitused.
Volinik võib esitada soovitusi vajalike või kasulike meetmete kohta, mida peavad võtma teised isikud või organid, ning avaldada sellised soovitused, kui see on voliniku arvates asjakohane, avaldamata seejuures selle isiku andmeid, keda aruanne käsitleb.
Juhul kui volinik otsustab esitada soovitusi, koostatakse soovituste põhjendusi selgitav aruanne. Selle aruande koopia saadetakse kõigile isikutele ja organitele, kellele soovitused on suunatud.
Kui selgub, et konkreetne isik või asutus ei täida Malta poolt ratifitseeritud ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätteid, võib laste volinik esitada soovitusi vastavust käsitleva teatise vormis, milles volinik avaldab arvamust selle kohta, mil moel ei järgitud tema arvates konventsiooni sätteid ning milliseid meetmeid tuleb vastavuse tagamiseks võtta.
Kui seda peetakse vajalikuks, võib volinik viia läbi lastele avalduva mõju hindamise seoses mis tahes otsuse või ettepanekuga lapsi mõjutava poliitika kohta. Volinik võib ka avaldada lastele avalduva mõju hinnangu.
Aadress:
Flat 4, Gattard House, National Road, Blata l-Bajda MaltaMenetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Igaüks, kes arvab, et ta on langenud diskrimineerimise ohvriks soo, rassi või etnilise päritolu alusel, võib esitada kaebuse riiklikule võrdõiguslikkuse edendamise komisjonile.
Komisjon arutab ka kaebusi seoses soo alusel toimunud või perekondlike kohustuste täitmisest tuleneva diskrimineerimisega, mis hõlmab järgmisi olukordi:
Samuti tegeleb komisjon kaebustega, mis käsitlevad diskrimineerimist töökohal. See hõlmab kaebusi, mis on seotud otsese või kaudse diskrimineerimisega isikute töölevõtmise üle otsustamiseks tehtud korraldustes või töölevõtmise tingimustes või selles, mille alusel otsustatakse isikute töölt vabastamine.
Muud kaebused hõlmavad isikute diskrimineerimist pankadelt, finantseerimisasutustelt või kindlustusettevõtjatelt mis tahes vahendite saamisel.
Samuti käsitletakse FIEde abikaasade diskrimineerimist, kui need abikaasad ei ole töötajad või partnerid, kuid osalevad siiski FIE tegevuses ja täidavad oma abikaasaga samu ülesandeid või tugifunktsioone.
Lisaks käsitletakse isikute diskrimineerimist seoses juurepääsuga mis tahes kursusele, kutseõppele või juhendamisele, üliõpilastele või praktikantidele mõeldud haridustoetustele, seoses õppekava valiku ja täitmisega ning seoses üliõpilaste või praktikantide oskuste ja teadmiste hindamisega.
Arutatakse kaebusi, mis käsitlevad seksuaalset ahistamist, mille korral sunnitakse isikut füüsilist intiimsust eeldavale teole või nõutakse seksuaalseid teeneid teistelt isikutelt või sunnitakse teisi isikuid seksuaalse alatooniga tegudele või käitumisele, mis hõlmab sõnu või žeste või mis tahes teksti, piltide või muu materjali koostamist, esitamist või levitamist, kui sellised teod, sõnad või selline käitumine on vastumeelsed isikule, kellele need on suunatud, ja neid võib pidada solvavateks, alandavateks või ähvardavateks.
Käsitletakse ka diskrimineerimist mis tahes töökuulutuse avaldamisel või esitamisel või vabade töökohtade reklaamimisel, kui sellega diskrimineeritakse teatavaid tööotsijaid või küsitakse tööotsijatelt teavet nende eraelu või perekonnaga seotud plaanide kohta.
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Volinik võib ise algatada uurimisi mis tahes küsimuses, mis hõlmab sellist tegevust või tegevusetust, mis on väidetavalt ebaseaduslik. Ta võib seda teha ka nende isikute kirjaliku kaebuse alusel, kes on väidetavalt diskrimineerimise ohvriks langenud.
Iga komisjonile uurimiseks esitatud juhtumit menetletakse konfidentsiaalselt.
Iga kaebuse kättesaamist kinnitatakse kirjalikult.
Riikliku võrdõiguslikkuse edendamise komisjoni kaebuste allkomitee koguneb saadud kaebuste arutamiseks ning kirjutab isikutele, kelle vastu kaebus esitati, teavitades neid esitatud süüdistustest ja paludes esitada oma versioon toimunust.
Uurimise hõlbustamiseks võib korraldada ka isiklikke kohtumisi.
Samuti võib komisjon kutsuda välja mõlemad pooled ja olla vahendajaks, et leida kõigile asjaosalistele vastuvõetav lahendus, millega on nõus mõlemad pooled.
Riiklik võrdõiguslikkuse edendamise komisjon püüab tagada, et iga kaebust menetletakse võimalikult lühikese aja jooksul.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Pärast uurimise lõpuleviimist võib komisjon kaebuse rahuldamata jätta.
Kui komisjon leiab, et kaebus on põhjendatud ja selles kirjeldatud tegu kujutab endast õigusrikkumist, saadab ta kaebuse politseiülemale, et see saaks võtta asjakohased meetmed.
Kui kaebuses kirjeldatud tegu ei kujuta endast õigusrikkumist, pöördub volinik selle isiku poole, kelle vastu kaebus on esitatud, ning palub tal olukorra heastada. Volinik toimib vahendajana nimetatud isiku ja kaebuse esitaja vahel eesmärgiga vaidlus lahendada.
Kui kaebus käsitleb ühe isiku väidetavat diskrimineerimist teise isiku poolt, võib komisjon ise edastada asja pädevale tsiviilkohtule või töövaidluskomisjonile olukorra heastamiseks.
Aadress:
Office of the Information and Data Protection Commissioner Airways House, Second Floor High Street, Sliema SLM 1549 MaltaMenetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Andmekaitse on muutunud eriti oluliseks, sest haldusasutused koguvad oma töö käigus väga suurtes kogustes teavet, mis hõlmab inimeste isikuandmeid. On kokku lepitud, et riigiasutustel on teatavad kohustused seoses nende poolt kogutava teabega. Need kohustused on mõeldud selleks, et saavutada tasakaal ühelt poolt igaühe õiguse vahel saada, anda ja edastada teavet – mis moodustab ühe osa õigusest sõnavabadusele kui põhilisest inimõigusest – ja teiselt poolt õiguse vahel era- ja perekonnaelu austamisele.
Volinik uurib kaebusi, mis käsitlevad järgmist:
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Uurimise läbiviimiseks on volinikul õigus saada juurdepääs töödeldud isikuandmetele ning isikuandmete töötlemist käsitlevale teabele ja asjakohastele dokumentidele.
Volinik konsulteerib huvitatud isikutega, keda uurimine võib otseselt mõjutada.
Volinik võib kutsuda mis tahes isikuid enda ette ütlusi andma ja dokumente esitama.
Volinikul on samad õigused mis tahes ruumidesse siseneda ja neid läbi otsida, nagu on antud politseile mis tahes kehtivate õigusnormide kohaselt. Sellepärast võib volinik vajaduse korral kaebusega seotud ruumid läbi otsida.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Volinik võib algatada tsiviilkohtumenetluse seoses juhtumitega, mille puhul on rikutud või võidakse rikkuda andmekaitseseaduse sätteid.
Volinik edastab pädevale riigiasutusele teabe uurimiste käigus tuvastatud mis tahes kuriteo kohta.
Volinik võib anda korralduse andmete blokeerimiseks, kustutamiseks või hävitamiseks, seada ajutise või püsiva keelu andmete töötlemisele või teha vastutavale töötlejale hoiatuse või noomituse.
Kui volinik ei saa piisavalt teavet, mille alusel järeldada, et isikuandmete töötlemine on seaduslik, võib ta keelata isikuandmete vastutaval töötlejal selliste andmete mis tahes muu töötlemise peale nende säilitamise.
Kui volinik järeldab, et isikuandmeid töödeldi või võidakse töödelda ebaseaduslikult, võib volinik teha korralduse olukorra parandamiseks. Kui olukorda ei parandata või kui tegemist on kiireloomulise küsimusega, võib volinik keelata isikuandmete vastutaval töötlejal andmete mis tahes muu edasise töötlemise peale nende säilitamise.
Kui isikuandmete vastutav töötleja ei rakenda turvalisuse tagamise meetmeid, võib volinik määrata haldustrahvi. Kui vastutav töötleja nõudeid ei täida, alustab volinik vastutava töötleja suhtes rikkumismenetlust.
Haldustrahv tuleb tasuda volinikule tsiviilvõlana. Tegemist on samasuguse täitedokumendiga, nagu oleks trahvisumma maksmine määratud tsiviilkohtu otsusega.
Kui volinik otsustab, et isikuandmete töötlemine on olnud ebaseaduslik, teeb ta isikuandmete vastutavale töötlejale ettekirjutuse isikuandmete kustutamiseks.
Kuid kui vastutav töötleja leiab, et voliniku otsusega on talle ülekohut tehtud, võib ta 15 päeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest esitada apellatsioonikohtule avalduse voliniku määruse tühistamiseks.
Kõigil isikutel, kes leiavad, et andmekaitsevoliniku otsusega on neile ülekohut tehtud, on õigus esitada kirjalik apellatsioon andmekaitseküsimuste apellatsioonikohtule 30 päeva jooksul alates kõnealuse otsuse kättesaamisest.
Aadress:
National Commission Persons with Disability Bugeja Institute, Braille Street, Santa Venera SVR 1619Kui see on asjakohane, siis selle institutsiooni üksus/organ, kes taotlusi vastu võtab
Võrdsete võimaluste edendamise üksus
Riiklik puudega inimeste komisjon lõi oma sekretariaadi juurde võrdsete võimaluste edendamise üksuse, mille ülesanne on edendada võrdseid võimalusi ja rakendada (puudega inimeste) võrdsete võimaluste seaduse sätteid. Seega uurib üksus puude alusel diskrimineerimise juhtumeid.
Menetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Puudega inimeste ja nende perekondade teadlikkus oma õigustest üha suureneb. Komisjon teeb kõik endast oleneva selleks, et teha kindlaks puudega inimesi mõjutavad kaebused ning uurida ja lahendada neid.
Komisjon käsitleb järgmist liiki küsimusi:
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Komisjon võib ise algatada uurimise mis tahes küsimuses, mis hõlmab (puudega inimeste) võrdsete võimaluste seaduse mis tahes sätte kohaselt väidetavalt ebaseaduslikku tegu.
Komisjon võib samuti algatada uurimisi talle esitatud kirjaliku kaebuse alusel, milles väidetakse, et isik on pannud toime teo, millega on rikutud (puudega inimeste) võrdsete võimaluste seaduse mis tahes sätet.
Sellise kaebuse võib komisjonile esitada mis tahes isik, kes on sellise teo tõttu kannatanud, või vaimse puudega isiku vanem, seaduslik hooldaja või pereliige.
Kui kaebust esitada sooviv isik vajab abi kaebuse suulisel või kirjalikul sõnastamisel, annab komisjon asjaomasele isikule vajalikku abi.
Kirjaliku kaebuse saamise korral kinnitatakse selle kättesaamist. Üksus vaatab kaebuse läbi ning kui leitakse, et kaebus on põhjendamatu, antakse kaebuse esitajale sellest kirjalikult teada ning talle antakse teavet võimalike alternatiivsete õiguskaitsevahendite kohta.
Kui kaebus on õigustatud ja esmapilgul tundub, et on toimunud diskrimineerimine, uurib üksus esitatud kaebust.
Kostjale saadetakse teade kaebuse kohta ning tal palutakse esitada täiendavad märkused. See aitab üksusel koostada esialgse seisukoha.
Kostjal palutakse esitada ettepanek ja ajakava selle kohta, kuidas ja millal tehakse vajalikud muudatused diskrimineerimist põhjustanud olukorra likvideerimiseks.
Üksus kasutab lepitusmenetlust kiiresti õiglase lahenduse leidmiseks.
Lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral on komisjon kohustatud saatma asja arutamiseks arbitraažikeskusele või kohtutele.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Pärast uurimise läbiviimist võib komisjon võtta vajaduse korral õiguslikke meetmeid.
Kui kaebus käsitleb ühe isiku väidetavat diskrimineerimist teise isiku poolt, võib komisjon ise edastada asja tsiviilkohtu esimesele kolleegiumile. Asja sellise edastamise korral jääb põhjendatud huvi omavale üksikisikule siiski õigus anda asi diskrimineerimisväite alusel kohtusse, sealhulgas esitada kahju hüvitamise hagi.
Komisjon püüab asjad sõbralikult lahendada.
Aadress:
Malta Emigrants’ Commission Dar l-Emigrant, Castille Place, Valletta MaltaRändajate komisjon on vabatahtlik valitsusväline mittetulundusühendus, mis loodi eesmärgiga aidata ja kaitsta hädas olevaid inimesi, pakkudes neile tasuta teenuseid, nõustamist ja kaitset.
Komisjon osutab teenuseid kõigile rändest mõjutatud isikutele, sealhulgas sisserändajatele, pagulastele ja turistidele.
Menetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Pagulaste voliniku büroo põhiülesanne on võtta vastu, töödelda ja lahendada varjupaigataotlusi kooskõlas pagulaste seadusega. Büroo peamine eesmärk on tagada täiesti sõltumatu, õiglane, tõhus ja kiire menetlus taotluste vastuvõetavuse kindlaksmääramiseks, kindlustades samas parima võimaliku kvaliteedi seoses taotlejate ärakuulamise ning taotluste analüüsi ja lahendamisega.
Majutuskeskustes elavad varjupaigataotlejad võivad ennast registreerida varjupaigataotlejatena pagulaste voliniku juures, täites esialgse küsimustiku vormi. See vorm tehakse suletud keskustes viibivatele sisserändajatele kättesaadavaks koos asjakohase teabega, mida neile antakse nende õiguse kohta taotleda rahvusvahelist kaitset.
Esialgne küsimustik on kättesaadav mitmes keeles, et sisserändajatel oleks lihtsam seda täita.
Pagulaste voliniku büroo töötajad annavad kolmandate riikide kodanikele teavet varjupaigamenetluse kohta ning jagavad teavet selle kohta, millised on nende õigused ja kohustused kogu menetluse jooksul. Varjupaigataotlejaid abistavad esialgse küsimustiku nõuetekohasel täitmisel ka büroo pakutavad tõlgid.
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Pärast ametliku taotluse saamist pagulasseisundi tunnustamiseks korraldab büroo taotluse esitajaga vestluse. Vestlused viib läbi pagulaste voliniku büroo personal, kasutades vajaduse korral tõlkide abi.
Varjupaigataotlejatele tuletatakse meelde taotluse esitajale õigusaktidest tulenevaid õiguseid ja kohustusi, sealhulgas õigust konsulteerida ÜRO pagulaste ülemvolinikuga.
Taotluse esitajale tagatakse vajalikud vahendid ja võimalus oma juhtumi täielikuks esitlemiseks, selle toetamiseks olemasolevate ütluste ja dokumentidega ning asjakohaste selgituste andmiseks tema avalduses esitatud kõigi põhjuste kohta.
Pagulaste volinik uurib kõigepealt, kas taotluse esitaja vastab õigusaktide kohaselt pagulasena tunnustamise kriteeriumidele. Kui leitakse, et isik ei vasta pagulaskaitse saamise tingimustele, uurib voliniku büroo edasi, kas taotleja vastab õigusaktides sätestatud täiendava kaitse saamise kriteeriumidele.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Iga üksiku juhtumi kohta esitab pagulaste volinik soovituse, mis saadetakse siseministeeriumile. Taotluse esitajale antakse soovituse koopia koos salastatud märgukirjaga, milles on esitatud soovituse põhistus. Negatiivse soovituse korral teavitatakse taotluse esitajat ka tema õigusest esitada soovituse peale apellatsioon pagulaste apellatsiooninõukogule ja sellisel juhul järgitavast asjakohasest menetlusest.
Pagulaste voliniku büroo võib soovitada kahte liiki kaitse määramist, milleks on pagulasseisund ja täiendava kaitse seisund.
Kui pagulaste volinik otsustab, et ei ole täidetud tingimused, mille alusel anda varjupaigataotlejale pagulasseisund, võib ta soovitada ministril anda asjaomasele taotluse esitajale täiendav kaitse. Seda võimalust kohaldatakse nende varjupaigataotlejate suhtes, keda nende päritoluriiki tagasisaatmise korral ähvardaks reaalne tõsine oht.
Volinik esitab selle soovituse uuesti ka juhul, kui reaalne tõsine oht tekib pärast seda, kui on tehtud otsus täiendava kaitse andmata jätmise kohta.
Pagulaste voliniku büroo võib samuti soovitada siseministeeriumil ajutise humanitaarkaitse andmist. Selle näol on tegemist haldusmenetlusega, mida võimaldatakse kasutada erilistel ja erakorralistel juhtudel, kui taotluse esitajad ei vasta pagulasseisundi või täiendava kaitse saamise tingimustele, kuid neid käsitatakse sellest olenemata isikutena, kes vajavad kaitset humanitaarkaalutlustel.
Malta ohvriabiteenistus
Aadress:
Victim Support Malta Dun Guzepp Gonzi Street, Tarxien TXN 1633 MaltaMenetlusse võetavate kaebuseliikide lühikirjeldus
Malta ohvriabiteenistus loodi 2004. aasta juunis ning asutati ametlikult 2006. aasta juulis. Organisatsioon tegeleb igat liiki kuriteoohvritega, kes kannatavad koduvägivalla ja seksuaalse ahistamise all või kes on kaotanud lähedase.
Malta ohvriabikeskuse eesmärgid on järgmised:
Kaebuse esitamisele järgneva menetluse lühikirjeldus
Mis tahes kuriteo ohvrid, kes võtavad ühendust Malta ohvriabiteenistusega, suhtlevad kõigepealt koordinaatoriga. Kui koordinaator suhtleb kuriteoohvriga, koostab ta kiiresti esialgse hinnangu. See on vajalik, et koordinaator saaks hinnata juhtumi tõsidust. Edasise suhtlemise tarbeks märgitakse tavaliselt üles kuriteoohvri nimi ja kontakttelefoni number.
Pärast seda lühivestlust edastab koordinaator asja professionaalse väljaõppe saanud vabatahtlikule. Need vabatahtlikud on ühiskonna liikmed, kes on läbinud 4–6 nädala pikkuse sihipärase väljaõppe, pärast mida suudavad nad pakkuda kuriteoohvritele teavet ja tuge.
Juhtumiga tegelema määratud vabatahtlik võtab kuriteoohvriga ühendust niipea kui võimalik ning lepib kokku esialgse kohtumise, mis toimub kõigile asjaosalistele sobival ajal. Kohtumisel kogub vabatahtlik ohvrilt piisavalt teavet, et koostada tegevuskava. Ohvril palutakse allkirjastada nõusoleku vorm, et saaks jätkata juhtumiga tegelemist.
Menetluse võimalike tulemuste lühikirjeldus
Vabatahtlik ja koordinaator analüüsivad seejärel esialgset tegevuskava ning otsustavad edasiste sammude üle. Sellest teavitatakse ka ohvrit. Sellest hetkest alates peab vabatahtlik ohvriga pidevalt ja korrapäraselt ühendust kogu kuriteo tagajärgedest taastumise protsessi jooksul.
Malta ohvriabiteenistuse tegevust kontrollib direktor, kes jälgib tehtud tööd ja selle tulemusi.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Põhiõigused on kirjas põhiseaduse 1. peatükis. Need õigused annavad kodanikele vabaduse elada ilma riigi sekkumiseta. Põhiseaduses on ka kirjas õigus osaleda ühiskondlikus elus ja poliitikas. Põhiõigused on näiteks väljendusvabadus, õigus isikuandmete kaitsele, hääleõigus ja õigus võrdsele kohtlemisele.
Põhiõigusi on kahte liiki.
Sotsiaalsed põhiõigused ei ole enamasti kohtulikult kaitstavad õigused, küll aga on kohtulikult kaitstavad klassikalised põhiõigused. Seega võib kodanik pöörduda kohtusse, kui kohalik omavalitsus tahab piisava põhjenduseta keelata meeleavalduse korraldamise.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Poola konstitutsiooni (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) kohaselt on igaühel õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul pädevas, sõltumatus ja erapooletus kohtus. See tähendab, et siseriikliku õigusega tagatud õiguste ja vabaduste teostamisega seotud vaidlustega on võimalik pöörduda riigi kohtutesse. Tsiviil-, perekonna- ja alaealisi käsitleva õiguse, töö- ja sotsiaalkindlustusõiguse, äri- ja pankrotiõigusega seotud asjades ning kriminaal- ja kinnipidamisasjades teevad otsuseid üldkohtud. Halduskohtud jälgivad ametiasutuste tegevuse õiguspärasust. Sõjaväekohtud mõistavad õigust Poola relvajõududes parlamendi seadustes kehtestatud ulatuses ja samuti parlamendi seadustes sätestatud juhtudel seoses isikutega, kes ei kuulu Poola relvajõududesse.
Üld-, haldus- ja sõjaväekohtud tegutsevad kooskõlas kaheastmelise menetluse põhimõttega, mille puhul võib pool, kes ei ole rahul viisiga, kuidas kohus on asja lahendanud, pöörduda seoses otsusega kõrgema astme kohtusse.
Lisaks annab Poola konstitutsioon igaühele, kelle konstitutsioonilisi õigusi või vabadusi on rikutud, õiguse esitada kaebus konstitutsioonikohtule (Trybunał Konstytucyjny). Kaebuse võib koostada ainult advokaat (adwokat) või õigusnõustaja (radca prawny) (erandiks on kohtunikud (sędziowie), prokurörid (prokuratorzy), advokaadid (adwokaci), õigusnõustajad (radcowie prawni), notarid (notariusze) või õigusteaduse professorid või doktorid, kes esindavad end ise) ja see on kohtulõivudest vabastatud. Kaebused võivad käsitleda regulatiivset akti, mille alusel on kohus või avalik-õiguslik asutus teinud lõpliku otsuse konstitutsioonis sätestatud õiguste, vabaduste või kohustuste kohta.
Aadress: Aleja Solidarności 77, 00-090 Varssavi
Ombudsmani roll on kaitsta konstitutsioonis ja muudes regulatiivsetes aktides kehtestatud isikute ja kodanike õigusi ja vabadusi.
Igaühel on õigus pöörduda ombudsmani poole abi saamiseks juhtudel, mis on seotud tema õiguste või vabaduste kaitsega, mida ametiasutused on rikkunud.
Ombudsmanile avalduse esitamise eest tasu ei võeta.
Ombudsman võib pärast avalduse läbivaatamist
Juhtumi menetlusse võtmisel võib ombudsman
Ombudsmanil on menetluse teostamise ajal õigus
Pärast juhtumi läbivaatamist võib ombudsman:
Kui ombudsman peab vajalikuks õigusi ja vabadusi käsitleva regulatiivse akti muutmist või kehtestamist, võib ta esitada selleks taotluse pädevatele asutustele.
Aadress: ul. Przemysłowa 30/32, 00-450 Varssavi
Lasteombudsmani töö eesmärk on kaitsta laste õigusi, sealhulgas:
Igaühel on õigus pöörduda lasteombudsmani poole abi saamiseks juhtumite korral, mis on seotud lapse õiguste või huvide kaitsmisega.
Lasteombudsmanile avalduse esitamise eest tasu ei võeta.
Lasteombudsman võib menetluse teostamise ajal:
Pärast juhtumi läbivaatamist võib lasteombudsman:
Kui lasteombudsman peab vajalikuks õigusi ja vabadusi käsitleva regulatiivse akti muutmist või kehtestamist, võib ta esitada selleks taotluse pädevatele asutustele.
Aadress: ul. Młynarska 46, 01-171 Varssavi
Patsientide ombudsman on patsientide õiguste kaitsmiseks pädev asutus.
Igaühel on õigus pöörduda patsientide ombudsmani poole abi saamiseks, kui patsiendi õigusi on rikutud.
Patsientide ombudsmanile avalduse esitamise eest tasu ei võeta.
Patsientide ombudsman võib pärast avalduse läbivaatamist:
Juhtumi menetlusse võtmisel võib patsientide ombudsman:
Patsientide ombudsmanil on menetluse teostamise ajal õigus
Pärast juhtumi läbivaatamist võib ombudsman:
Kui patsientide ombudsman peab vajalikuks patsientide õigusi käsitleva regulatiivse akti muutmist või kehtestamist, võib ta esitada selleks taotluse pädevatele asutustele.
Aadress: ul. Stawki 2, 00-193 Varssavi
Peainspektor on pädev asutus isikuandmete kaitsmiseks.
Kui andmekaitseseaduse (ustawa o ochronie danych osobowych) sätteid on rikutud, võib andmesubjekt esitada peainspektorile kaebuse.
Peainspektori teostatav haldusmenetlus tähendab avalduse esitaja isikuandmete töötlemise uurimist.
Menetluse teostamise käigus on peainspektoril, peainspektori asetäitjal ja volitatud töötajatel õigus:
Pärast menetluse teostamist – kui leiti, et õigusnorme on rikutud – teeb peainspektor otsuse, millega antakse korraldus nõuetele vastavuse taastamiseks, sealhulgas:
Eespool öeldust olenemata otsustab peainspektor juhtumi uurimise käigus kogutud teabe alusel omal algatusel, kas teostada järgmisi volitusi:
Kui peainspektor peab vajalikuks isikuandmete kaitset käsitleva regulatiivse akti muutmist või kehtestamist, võib ta esitada selleks taotluse pädevatele asutustele.
Aadress: Al. Ujazdowskie 1/3, 00-583 Varssavi
Täievoliline esindaja on asutus, mis vastutab valitsuse võrdse kohtlemise ja diskrimineerimisvastase poliitika rakendamise eest.
Igaühel on õigus esitada täievolilisele esindajale kaebus, avaldus või petitsioon.
Kaebuse, avalduse või petitsiooni esitamise eest tasu ei võeta.
Kui vastamine nõuab juhtumi asjaolude eelnevat uurimist ja selgitamist, kogub täievoliline esindaja vajalikke tõendeid. Sel eesmärgil võib ta nõuda muudelt asutustelt vajalike tõendite ja selgituste esitamist.
Kaebuse, avalduse või petitsiooniga tuleks tegeleda põhjendamatu viivituseta:
Täievoliline esindaja teavitab avalduse esitajat viisist, kuidas juhtumiga on tegeletud.
Kui leitakse, et võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud, võtab täievoliline esindaja meetmeid sellise rikkumise kõrvaldamiseks või leevendamiseks.
Kui täievoliline esindaja peab vajalikuks võrdset kohtlemist ja diskrimineerimise vastast võitlust käsitleva regulatiivse akti muutmist või kehtestamist, võib ta esitada selleks taotluse pädevatele asutustele.
Täievoliline esindaja teostab sisulist järelevalvet nende ülesannete täitmise üle, mis tulenevad tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tööhõive (puuetega inimesed) seadusest (ustawa o rehabilitacji zawodowej i społecznej oraz zatrudnianiu osób niepełnosprawnych).
Täievoliline esindaja teostab järelevalvet puudetõendite ja puude astme kindlaksmääramise üle.
Igaühel on õigus esitada täievolilisele esindajale kaebus, avaldus või petitsioon.
Kui eespool nimetatule vastamine nõuab juhtumi asjaolude eelnevat uurimist ja selgitamist, kogub täievoliline esindaja vajalikke tõendeid. Sel eesmärgil võib ta nõuda muudelt asutustelt vajalike tõendite ja selgituste esitamist.
Kaebuse, avalduse või petitsiooniga tuleks tegeleda põhjendamatu viivituseta:
Täievoliline esindaja teavitab avalduse esitajat viisist, kuidas juhtumiga on tegeletud.
Kui täievoliline esindaja leiab järelevalve raames, et on põhjendatud kahtlus selles osas, kas otsus kajastab juhtumi asjaolusid või et otsus võib olla tehtud ebaseaduslikult, võib ta nõuda pädevalt asutuselt
Aadress: Skwer kard. S. Wyszyńskiego 9, 01-015 Varssavi
Riiklik ringhäälingunõukogu tagab sõnavabaduse raadios ja televisioonis, kaitseb meediateenuste osutajate sõltumatust ja avalikku huvi ning tagab raadio ja televisiooni avatud ja pluralistliku olemuse.
Igaühel on õigus esitada nõukogule kaebus, avaldus või petitsioon.
Kaebuse, avalduse või petitsiooni esitamise eest tasu ei võeta.
Kui kaebus puudutab konkreetset saadet, peab kaebuse esitaja täpsustama saate kellaaja ja kuupäeva, kanali nime ja saate pealkirja (või esitama muud teavet, mis võimaldab kaebuse esemeks oleva saate kindlaks teha).
Nõukogu esimees võib nõuda meediateenuste osutajalt tõendite, dokumentide ja selgituste esitamist, mis on vajalikud, et teha kindlaks, kas teenuste osutaja tegutses kooskõlas seadusega.
Kaebuse, avalduse või petitsiooniga tuleks tegeleda põhjendamatu viivituseta: ühe kuu jooksul, kui tegemist on kaebuse või avaldusega, ja kolme kuu jooksul, kui tegemist on petitsiooniga.
Nõukogu teavitab avalduse esitajat viisist, kuidas juhtumiga on tegeletud.
Nõukogu esimees võib nõuda meediateenuste osutajalt meediateenuste osutamise lõpetamist, kui need rikuvad seadust.
Nõukogu esimees võib teatavatel juhtudel määrata meediateenuste osutajale rahalise karistuse.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Kui kodanike põhiõigusi on rikutud, on neil võimalik pöörduda kohtusse. Portugali kohtud (tsiviil- ja halduskohtud) vastutavad õigusemõistmise eest, kodanikele seadusega tagatud õiguste ja huvide kaitsmise, demokraatlike õigusriigi põhimõtete rikkumise keelamise ning avalik-õiguslike või eraõiguslike vaidluste lahendamise eest (Portugali Vabariigi põhiseaduse artikkel 202).
Konstitutsioonikohus vastutab eelkõige õigusemõistmise eest õiguslikes ja põhiseaduslikes küsimustes. Kui tavapärased edasikaebevõimalused on ammendatud (konstitutsioonikohtu konstitutsioonilise seaduse artikli 70 lõige 2 ja artikkel 72), on poolel, kes menetluse käigus tugines kohaldatava seaduse põhiseadusvastasusele, õigus esitada kaebus konstitutsioonikohtule.
Lisateavet leiab lehelt Liikmesriikide kohtusüsteemid – Portugal.
Alates 1999. aastast on Portugali ombudsman lisaks allpool kirjeldatud ülesannetele täitnud inimõigustega tegeleva riikliku asutuse rolli, millele ÜRO on seoses täieliku vastavusega Pariisi põhimõtetele omistanud A-staatuse.
Seega hõlmab ombudsmani töö põhiliste inimõiguste edendamist ja kaitsmist, pöörates eritähelepanu nende isikute õigustele, kes on vanuse või psühhomotoorse puude tõttu kõige haavatavamad (lapsed, eakad ja puuetega inimesed).
Kaebused esitatakse ja neid menetletakse vastavalt ombudsmani käsitlevas jaos osutatud menetlusele.
Ombudsman on seadusjärgne organ, kelle ülesanne on kaitsta ja edendada kodanike õigusi, vabadusi, tagatisi ja õigustatud huve (9. aprilli 1991. aasta seaduse nr 9/91 praegu kehtiva versiooni artikli 1 lõige 1), mida võidakse kodanike asjaajamisel riigiasutustega põhjendamatult piirata. Kui ei ole enam muud valikut, sest kõik muud kaebuse esitamise võimalused (haldus- ja/või kohtulikud) on ammendatud või kuna nende kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, saavad kodanikud võtta ühendust ombudsmaniga ja esitada oma kaebuse tasuta, koos oma seisukoha põhjendustega.
Nagu eespool märgitud, on ombudsman Portugalis ka inimõigustega tegelev riiklik asutus, kellel on riigi ennetusasutuse roll.
2013. aasta mais otsustas ministrite nõukogu ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli raames määrata ombudsmanile riigi ennetusasutuse roll. Seega vastutab ombudsman kontrollkülastuste tegemise eest kinnipidamisasutustesse – vanglatesse, kliinikutesse, psühhiaatriahaiglatesse, alaealiste hariduskeskustesse jne –, et uurida vabaduse kaotanud inimeste majutuse ja toidu kvaliteeti, kontrollida, kas järgitakse kinnipeetavate põhiõigusi (võimaluse korral ka õigust eraelule ja seaduses ettenähtud suhtlemisele sugulaste ja seaduslike esindajatega), ning veenduda individuaalsete teraapiaprogrammide olemasolus (või muus).
Kaebuse menetlemine
Kaebuse saab esitada ombudsmanile kirja, faksi või e-posti teel, isiklikult ombudsmani büroos (aadressid leiab siit), elektroonilise kaebuse vormi abil (klõpsake siia) ning ükskõik millises prokuratuuris.
Kõik ombudsmanile laekuvad teated ei ole tegelikult kaebused – sageli on need anonüümsed selgitused, tavalised teabenõuded ja õigusnõuande taotlused või üldised seisukohavõtud teataval teemal. Neile ei saa kuidagi tagasisidet anda.
Kaebuste puhul alustatakse menetlust (mitte tingimata uut, kuna sarnaseid küsimusi puudutavaid kaebusi võidakse nii kiiruse kui ka menetluse kulutõhususe huvides käsitleda ühes ja samas menetluses), mille raames toimub nõuetekohane uurimine. Teisisõnu tehakse asjaolude väljaselgitamiseks vajalikud päringud, nt küsitledes üksust, kelle vastu kaebus on esitatud, ja ka kaebuse esitajat ennast, kes võib samuti nõuda ärakuulamist ombudsmani juures.
Kaebuste alusel algatatud menetluse lõpus võidakse anda soovitusi, teha ettepanekuid, tähelepanekuid ja pakkuda muid alternatiivseid viise vastuoluliste huvide lepitamiseks ning samuti võidakse selle tulemusel nõuda põhiseaduslikkuse või seaduslikkuse kontrollimist.
Lisaks kodanikelt tulnud kaebustele vastamisele võib ombudsman alustada menetlusi omal algatusel, et uurida olukordi, mis on talle teatavaks saanud ja mis kuuluvad tema pädevusse.
Laste ja noorte õiguste edendamise ja kaitse riiklik komisjon (Comissão Nacional de Promoção dos Direitos e Proteção das Crianças e Jovens – CNPDPCJ)
Komisjoni ülesanne on aidata riigil kavandada sekkumisi ning koordineerida, jälgida ja hinnata avalike asutuste ja kogukondade võetud meetmeid, et kaitsta ja edendada laste ja noorte õigusi. Üks tema olulisimaid ülesandeid on julgustada laste- ja noortekaitsekomisjonide (Comissões de Proteção de Crianças e Jovens – CPCJ) (ja muude organite) vahelist koostööd ja koordineerimist käsitlevate protokollide allkirjastamist.
CPCJd on ametlikud kohtuvälised asutused, kes on oma ülesannetes iseseisvad ja kelle eesmärk on edendada laste ja noorte õigusi ning ennetada olukordi või teha lõpp olukordadele, mis võivad kahjustada nende ohutust, tervist, koolitust, haridust või üldist arengut. Laste- ja noortekaitsekomisjonide töö üle teeb järelevalvet riigiprokuratuur (Ministério Público), kes hindab ka nende otsuste seaduslikkust ja põhjendatust ning teeb vajaduse korral kohtulikku kontrolli.
Komisjonid töötavad täis- või piiratud koosseisus. Täiskoosseis vastutab nende meetmete rakendamise eest, millega edendatakse laste ja noorte õigusi ning ennetatakse nende puhul ohtlikke olukordi.
Piiratud koosseis sekkub olukordades, kus laps või noor on ohus, eelkõige kuulates ära kaitsekomisjonidesse pöördujaid ja neid nõustades ; otsustades edendamis- ja kaitsemenetluste algatamise ja elluviimise üle; tehes selliste olukordade esialgseid hindamisi, millest kaitsekomisjon teadlik on; uurides juhtumeid; taotledes vajaduse korral täiskoosseisu liikmete osalemist uurimises; otsustades edendamis- ja kaitsemeetmete kohaldamise üle ning neid jälgides ja läbi vaadates (välja arvatud meetme puhul, mis on seotud valitud isiku kinnitamisega lapsendamiseks või lapsendamisasutuse kinnitamisega); uurides ja jälgides edendamis- ja kaitsemeetmeid, mida temalt teiste kaitsekomisjonidega tehtava koostöö raames taotletud on; andes täiskoosseisule iga kuue kuu järel aru algatatud menetluste ja käimasolevate menetluste seisu kohta, ilma et nimetataks asjaga seotud isikuid.
Kaebuse menetlemine
Teavet ohtliku olukorra kohta saab otse CPCJ-le edastada igaüks kas kirja, telefoni, faksi või e-posti teel või isiklikult komisjonide büroodes. Komisjonid vastutavad selle omavalitsuspiirkonna eest, kus nad asuvad. Lapse elukohaks olevate piirkondade kaitsekomisjonide kontaktandmete nimekirja vaatamiseks klõpsake siia.
CPCJ sekkumiseks on vajalik vanemate nõusolek ja kokkulepe nendega ning selle tulemusel võidakse võtta järgmisi meetmeid:
Edendamis- ja kaitsemeetmeid rakendatakse tavalises elukeskkonnas või hooldusasutuses, olenevalt nende iseloomust.
Kodakondsuse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon on riiklik organ, kes vastutab meeste ja naiste võrdsuse põhimõtte edendamise ja alalhoidmise eest. Komisjon tegutseb järgmistes valdkondades: kodanikuharidus; meeste ja naiste võrdsus; emaduse ja isaduse kaitsmine; vahendite edendamine meeste ja naiste võrdse osalemise hõlbustamiseks eri eluvaldkondades; naiste ja meeste töö-, era- ja pereelu ühitamine; kodu- ja soopõhise vägivallaga ning inimkaubandusega võitlemine ja ohvrite toetamine.
CIG on otsese riikliku haldamise all olev keskne talitus, mis on halduslikult iseseisev. See on osa ministrite nõukogu eesistujatööst ning kuulub kodakondsuse ja võrdõiguslikkuse riigisekretäri pädevusvaldkonda.
Eelkõige vastutab ta diskrimineerimist või soopõhist vägivalda puudutavate kaebuste vastuvõtmise ja vajaduse korral nende esitamise eest ning arvamuste avaldamise ja soovituste andmise eest pädevale asutusele või asjaomastele üksustele.
Kaebuse menetlemine
Diskrimineerimis- või soopõhise vägivalla juhtumeid puudutavad kaebused saadetakse CIGile e-posti teel, komisjoni Facebooki lehe kaudu ja paberil.
Laekunud kaebusi analüüsivad ja liigitavad sisemised talitused, kes vastavad sama kanali kaudu otse kaebuse esitajale. Arvamused ja/või soovitused võidakse saata asjaomasele üksusele ja/või suunata asi edasi pädevatele asutustele (nt prokuratuuri, ASAE-le (Autoridade de Segurança Alimentar e Económica – toiduohutuse ja majanduse amet), ERC-le (Entidade Reguladora para a Comunicação Social – meediat reguleeriv asutus) koos ärakirjaga asjasse puutuvatele üksustele.
[Rassilise diskrimineerimise vastase võitluse ja võrdõiguslikkuse komisjon (Comissão para a Igualdade e Contra a Discriminação Racial – CICDR)]
Kõrgetasemeline rändekomisjon on avalik-õiguslik asutus, kes kujundab, rakendab ja hindab sektoripõhist ja sektoriülest avalikku rändepoliitikat, mis on riiklikus ja rahvusvahelises ning portugali keelt rääkiva maailma kontekstis rändajate ligitõmbamiseks asjakohane, et lõimida sisserändajaid ja etnilisi rühmi, eelkõige romade kogukondi, ning hallata ja edendada kultuuride, etnilise päritolu ja uskude mitmekesisust. Üks tema olulisimaid ülesandeid on võidelda nahavärvusel, rahvusel, etnilisel päritolul või usul põhineva diskrimineerimise kõigi vormidega olenemata sellest, mis kujul selline diskrimineerimine esineb, kasutades selleks meetmeid, kampaaniaid või teadlikkuse parandamise üritusi ning menetledes seadustes sätestatud haldusrikkumisi.
Kõrgetasemelise rändekomisjoni egiidi all tegutseb ka rassilise diskrimineerimise vastase võitluse ja võrdõiguslikkuse komisjon (Comissão para a Igualdade e Contra a Discriminação Racial – CICDR). Selle komisjoni eesmärk on tõkestada ja keelata rassilist diskrimineerimist ning karistada selliste tegude toimepanemise eest, millega rikutakse põhiõigusi või millega keelatakse või piiratakse majanduslike, sotsiaalsete või kultuuriliste õiguste kasutamist rassi, nahavärvi, rahvuse, päritolu või päritolupiirkonna alusel. Seda tehes juhindub komisjon 26. augusti 2017. aasta seaduses nr 93/2017 (millega kehtestatakse diskrimineerimise tõkestamise, keelamise ja selle vastase tegevuse õigusraamistik) kehtestatud tingimustest ja piiridest. Seadusega nr 93/2017 keelatakse kõik diskrimineerimise vormid, mis on sellisena seaduses määratletud ning mille hulka kuulub ka hulk rassil, etnilisel päritolul, nahavärvil, rahvusel, päritolul või päritolupiirkonnal põhinevaid tavasid.
Kaebuse menetlemine
Kaebuse saab esitada ACMile või otse CICDRile kas kirja, faksi, e-posti või telefoni teel. CICDRi veebisaidil on olemas ka elektrooniline kaebuse vorm.
Üksikisiku toime pandud diskrimineerimine on haldusrikkumine, mille eest karistatakse ühe- kuni kahekordse sotsiaalabiindeksi väärtuse suuruse trahviga. Avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku toime pandud diskrimineerimine on haldusrikkumine, mille eest karistatakse nelja- kuni kahekümnekordse sotsiaalabiindeksi väärtuse suuruse trahviga.
Nii üksikisikute kui ka avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute puhul ei piira trahvi määramine võimalikku tsiviilvastutust või muu sama juhtumiga seotud karistuse määramist.
Komisjon peab registrit, mis sisaldab andmeid trahve ja lisakaristusi saanud üksikisikute ja juriidiliste isikute kohta. Kohtud ja töötingimuste amet peavad edastama komisjonile kõik otsused, mis kinnitavad diskrimineerivaid tavasid. Kui kohtus vaidlustamise tähtaeg on möödas, ilma et otsust oleks püütud kohtus vaidlustada, või kui komisjoni otsus on omandanud seadusjõu, avaldatakse väljavõtted sellest otsusest töötingimuste veebisaidil, kuhu need jäävad üles viieks aastaks. Sellised väljavõtted sisaldavad vähemalt süüdi mõistetud juriidilise isiku identifitseerimist, teavet diskrimineerimise liigi ja laadi kohta ning määratud trahve ja lisakaristusi.
CNPD on sõltumatu haldusasutus, kes allub Portugali parlamendile. Tema ülesanne on jälgida ja kontrollida, et isikuandmeid töödeldakse täielikus vastavuses inimõiguste ning põhiseaduses ja muudes seadustes sätestatud vabaduste ja tagatistega. Komisjon on riiklik isikuandmete töötlemise järelevalveasutus. Välismaal elavate inimeste õiguste kaitsmiseks ja toetamiseks teeb CNPD koostööd muude riikide andmekaitse järelevalveasutustega.
Kaebuse menetlemine
Isikuandmete töötlemisel toime pandud rikkumisi käsitlevad eraisikute kaebused ja taotlused tuleks esitada kirjalikult CNPD-le. Samuti saab kaebusi esitada elektrooniliselt, CNPD veebisaidil oleva vormi kaudu. Ära näidata tuleb kaebuse esitaja nimi, aadress ja allkiri.
Kui kaebus on registreeritud, uuritakse seda ning esitatakse CNPD liikmele esialgseks hindamiseks. Kui tõstatatud küsimus ei kuulu CNPD pädevusse või kui tal ei ole eraisiku avalduse iseloomu tõttu võimalik otsust teha, võib liige, kellele küsimus määrati, seda hinnata või selle nõuetekohaselt edasi suunata.
CNPD otsused võetakse vastu häälteenamusega, need on siduvad ja nende kohta saab esitada kaebuse ja edasikaebuse.
Riiklik rehabiliteerimisinstituut on integreeritud avaliku sektori asutus, kes praegu töötab töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi all; asutus on halduslikult iseseisev ja sel on oma varad. Instituudi töö eesmärk on tagada võrdsed võimalused, võidelda diskrimineerimisega ning võimestada puuetega inimesi, edendades nende põhiõigusi.
INR-ile saab puude alusel diskrimineerimist puudutavaid kaebusi esitada 28. augusti 2006. aasta seaduses nr 46/2006 (milles keelatakse puude ja olemasoleva tõsise terviseriski alusel diskrimineerimine ja määratakse sellega seotud karistused) sätestatud alustel. Diskrimineerimisena käsitatakse mis tahes tegu, millega rikutakse isiku põhiõigust või piiratakse õiguse kasutamist seoses isiku puudega.
Kaebuse menetlemine
Kaebemenetluse algatamiseks tuleks instituudile saata diskrimineerivaks peetava olukorra täielik kirjeldus. Veebisaidil – https://www.inr.pt/formulario-de-queixa – on olemas kaebuse vorm ja selle saab saata e-postiga aadressil inr@inr.mtsss.pt.
Kaebusest peab selguma kaebuse esitaja isik (täielik nimi, isikukood või elamisloa number, maksukohustuslase number, täielik aadress, telefon või muud kontaktandmed) ja kaebuses peab olema antud selge ülevaade kõigist asjaoludest. Kaebuse esitaja peab täpsustama, kes on tunnistajad, andma nende nimed, aadressid ja kontaktandmed, ning kaebust tuleks võimaluse korral toetada esemete, tõendite või dokumentidega, mis kinnitavad diskrimineeriva teo toimumist.
Pärast kaebuse esitamist saadetakse kaebus pädevale asutusele (peainspektsioonid, reguleerivad asutused või muud pädevad asutused), kellel on kontrolli- ja/või karistusõigus uurimisetapis, mil kogutakse tõendeid ja pärast mida juhtum kas lõpetatakse või määratakse trahv (koos mis tahes lisakaristusega). Otsuse koopia saadetakse riiklikule rehabilitatsiooniinstituudile.
Diskrimineeriva teo toimepanemise puhul tuleb maksta trahvi, mis võib ulatuda 5–30 kuu miinimumpalgani, olenevalt sellest, kas rikkumise pani toime füüsiline või juriidiline isik.
Süüteo tõsidusest ja toimepanija süülisusest olenevalt võidakse määrata lisakaristusi, näiteks vara arestimine, kutse- või tegevusalaga tegelemise keelamine, avaliku sektori asutuste antavate subsiidiumide või toetuste saamise õiguse keelamine, asutuste sulgemine ja süüdimõistvate otsuste avaldamine.
CITE on kolmepoolne võrdsetest liikmetest koosnev kollegiaalne organ, mis on halduslikult iseseisev. CITE edendab meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist tööl, tööhõives ja kutsehariduses ning teeb koostööd selle valdkonnaga seotud õiguslike ja lepinguliste sätete täitmisel, samuti vanemaks olemise kaitse ning töö-, pere- ja eraelu ühitamisega seotud kohustuste täitmisel era-, avalikus ja ühistusektoris.
CITE üks põhiülesandeid on hinnata talle esitatud kaebusi või talle teadaolevaid olukordi, mis osutavad meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitlevate sätete rikkumisele tööl, tööhõives ja kutsehariduses. Samuti töötab see vanemaks olemise kaitsmise tagamise ning tööelu pere- ja eraeluga ühitamise nimel ning annab sellega seoses teavet ja õigusabi.
Kaebuse menetlemine
Igaüks saab esitada kaebuse töökuulutuste ja muude värbamismeetodite kohta, mille puhul ei ole tagatud meeste ja naiste õigus võrdsele juurdepääsule tööhõivele.
Iga töötaja saab esitada kaebuse, kui esineb meeste- ja naistevahelist diskrimineerimist juurdepääsul tööhõivele, tööl ja kutsehariduses.
Kaebuse saab esitada kirja, faksi või e-posti teel. Samuti saab selle esitada telefonitsi tasuta numbril 800 204 684 või CITE ruumides, leppides selles eelnevalt kokku – tel 21 780 37 09.
CITE peab vastavalt nõuetele avaldama tööinspektsiooni eest vastutavale talitusele (töötingimuste amet) arvamusi, milles kinnitatakse soo põhjal diskrimineerivate töötavade olemasolu või osutatakse neile, ning see talitus võib algatada väärteomenetluse, nagu allpool kirjeldatud.
Töötingimuste amet on riigi talitus, mille eesmärk on edendada töötingimuste parandamist kogu Portugali maismaaosas, jälgides vastavust tööalastele õigusaktidele erasektori töösuhete puhul ning edendades tööohutust ja töötervishoidu kogu erasektoris.
Samuti jälgib amet vastavust tööohutust ja töötervishoidu käsitlevatele õigusaktidele kõigis sektorites ning avaliku halduse keskasutuste osakondades ja organites (otsestes, kaudsetes ja kohalikes), ka avalik-õiguslikes institutsioonides ja menetluste puhul, millega osutatakse isikustatud teenuseid või antakse riiklikke vahendeid.
Kaebusi saab esitada ruumide puuduste kohta või mittevastavuse kohta nõuetele, mis kuuluvad ACT pädevusse, sealhulgas ohutus ja tervishoiutingimused tööl, tähtajalised töölepingud, ebavõrdsus ja diskrimineerimine tööl, töötajate lähetamine, tööaja kestus ja korraldus, töötajate kollektiivne esindamine, deklareerimata või ebaseaduslik töö, ajutine töö, sisserändajate tehtav töö.
Kaebuse menetlemine
Kaebuse saab esitada iga töötaja, töötaja esindaja või muu huvitatud isik; selleks tuleb tal täita ACT veebisaidil olev elektrooniline vorm.
Kui tööinspektor teeb oma tööülesannete täitmisel isiklikult ja otseselt (ka pärast sündmuse toimumist) kindlaks, et toimus eeskirjade rikkumine, mille eest on ette nähtud trahv, või tõendab selle toimumist, koostatakse ametlik aruanne. Selliste rikkumiste puhul, mille toimumist ei ole isiklikult kindlaks tehtud, koostab tööinspektor tõenditele tugineva juhtumiaruande, millel on vähemalt kahe tunnistaja nimed.
Pärast aruande koostamist teavitatakse õigusrikkujat ja antakse talle 15 päeva aega kas trahv vabatahtlikult tasuda, esitada kirjalik vastus koos tõendavate dokumentidega ja tunnistajate nimekirjaga või tulla ärakuulamiseks isiklikult kohale.
Uurimise lõpuleviimise tähtaeg on 60 päeva, mida võidakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pikendada sama pikkade ajavahemike võrra.
Väga tõsised haldusrikkumised või korduvad tõsised haldusrikkumised, mis on toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel, võidakse lisakaristusena avalikustada. Eespool nimetatud haldusrikkumiste kordumise korral võidakse kehtestada lisakaristusi, nt teatava tegevuse ajutine keeld, enampakkumistel või avalikel hangetel osalemise õiguse äravõtmine või karistuse avalikustamine, võttes arvesse töövõtjale avaldunud kahjulikku mõju või tööandja tõttu kaotatud majanduslikku kasu.
Kui süütegu seisneb kohustuse täitmatajätmises, ei vabasta trahvi maksmine õigusrikkujat kohustuse täitmisest, kui seda on veel võimalik täita. Kui süütegu on seotud rahasummade maksmata jätmisega, võib ACT lisaks trahvi määramisele otsustada, et töötajatele võlgnetavad summad tuleb tasuda samaks tähtajaks kui trahv.
Portugali keskkonnaameti ülesanne on teha ettepanekuid keskkonna- ja säästva arengu poliitika lõimitud ja kaasava haldamise kohta ning seda välja töötada ja jälgida, kooskõlas muu valdkondliku poliitikaga ja koostöös avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksustega, kes töötavad sama eesmärgi nimel. Ameti töö on suunatud keskkonna kõrgetasemelisele kaitsmisele ja parandamisele ning kodanikele kvaliteetsete teenuste osutamisele. Samuti on tegemist riigiasutusega, kes vastutab keskkonnavastutuse süsteemi rakendamise eest.
Keskkonnakahjud hõlmavad järgmist: i) kaitsealustele liikidele ja looduslikele elupaikadele tekitatud kahju; ii) veele tekitatud kahju; iii) pinnasele tekitatud kahju.
Ametile saab esitada tähelepanekuid keskkonnakahju kohta või sellise kahju otsese ohu kohta ning ametilt on võimalik nõuda meetmete võtmist. Tähelepaneku esitanud isik peaks esitama ka tema käsutuses oleva mis tahes asjakohase teabe või andmed sekkumise kohta.
Kaebuse menetlemine
Iga eraisik / huvitatud isik saab nõude saata posti või e-posti teel. Ameti veebisaidil on olemas ka elektrooniline kontaktivorm.
Pädev asutus vaatab meetmete võtmise nõude läbi ja teavitab huvitatud isikuid, kas see võeti vastu või lükati tagasi. Kui pädev asutus kinnitab keskkonnakahju olemasolu ning toetab nõude esitaja nõuet, teavitatakse ettevõtjat meetmete võtmise nõudest, eesmärgiga teha otsus võetavate meetmete kohta.
IGAMAOT on otsese riikliku haldamise all olev keskne talitus, kes vastutab oma tegevusvaldkonda kuuluvate osakondade ja organite kontrollimise, auditeerimise ja järelevalve eest seoses nende juhtimise, haldamise ja põhiülesannetega. Toidualaste õigusaktide ja toiduga kindlustatuse valdkonnas teeb ta järelevalvet riiklikest ja ELi vahenditest saadud toetuste üle. Keskkonna, ruumilise planeerimise ja looduskaitse valdkonnas tagab ta seaduslikkuse pideva järelevalve ja hindamise.
Keskkonnaalaste õigusaktidega, ruumilise planeerimise või looduskaitsega seotud küsimustes hõlmab tema töö nii avalikku sektorit, eraettevõtjaid kui ka eraisikuid, põllumajanduse ning kalanduse puhul aga riiklike või Euroopa toetuste saajaid.
IGAMAOTile saab esitada kaebusi tema pädevusse kuuluvate juhtumite kohta. Olenevalt teavitatud olukorrast sekkub ta koos muude pädevate asutustega suurima võimaliku riskiga küsimustesse.
Kaebuse menetlemine
IGAMAOTi veebisaidil on e-töölaud, mille kaudu saab kaebusi esitada; selleks on vaja täita elektrooniline vorm, kus tuleb täheldatud olukorda üksikasjalikult kirjeldada ning märkida kaebuse esitaja nimi ja kontaktandmed. Kaebuse esitaja võib nõuda, et need andmed jääksid konfidentsiaalseks, märgistades vormil vastava ruudu.
Kaebuste, avalduste, juhtumiaruannete ja muude IGAMAOTile esitatud taotluste ning neis sisalduva materjali alusel, mida võidakse inspekteerimise käigus kontrollida, algatatakse spetsiaalne haldusmenetlus, mis toimub vastavalt haldusmenetluse seadustikule.
Anonüümseid taotlusi läbi ei vaadata, välja arvatud juhul, kui need on piisavalt põhjendatud või dokumenteeritud.
Haldusmenetluse käigus määrab IGAMAOT asjaomastele organitele tähtaja teabenõuetele vastamiseks või teabe saatmiseks.
Uurimise ulatuse piires võidakse siiski pöörduda ka asjaomaste üksuste poole, et koguda teavet ja tõendeid, mille põhjal oleks võimalik teha otsus inspekteerimise alustamise kohta.
Kui juhtumit on uuritud ja ilma et see mõjutaks kriminaalasjas kohustusliku aruande esitamist, koostatakse põhjendatud ettepanek esitamiseks peainspektorile, kes võib otsustada, kas juhtum lõpetada, seda jälgida, võtta erakorralisi meetmeid või suunata asi edasi IGAMAOTi eest vastutavale valitsuse liikmele, kes otsustab, kuidas seda edasi käsitleda.
IGSJ on riigi otsese haldamise all olev keskne talitus, kes on halduslikult iseseisev ja kelle ülesanne on auditeerida, inspekteerida ja juhendada kõiki justiitsministeeriumi alluvusse või ministeeriumi järelevalve või reguleerimise alla kuuluvaid üksusi, osakondi ja organeid, ka vanglateenistusi, eesmärgiga korrigeerida ebaseaduslikku tegevust või õigusnormide rikkumisi ning optimeerida talituste toimimist.
Kaebusi saab esitada ebaseaduslikuks peetavate tegude ja tegematajätmiste kohta, eelkõige viivituste kohta avaliku teenuse osutamisel; halva teenuse kohta; töötajate või esindajate sobimatu käitumise kohta; ruumide halbade tingimuste kohta ja üldiselt mis tahes õigusnormide rikkumise või teenuste puuduliku toimimise kohta.
Kaebuse menetlemine
Kaebuse saab eriliste formaalsusteta esitada kas isiklikult või tavaposti, telefoni, faksi või e-posti teel. IGSJ veebisaidil on selleks olemas elektrooniline vorm.
IGSJ-le isiklikult esitatud kaebused, juhtumiaruanded ja avaldused võtab vastu selle ülesande täitmiseks määratud inspektor.
Esitatud kaebustele antakse alati juhtuminumber. Juhtuminumber tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning ta peab IGSJ-ga suhtlemisel iga kord sellele viitama. Asjakohasel juhul saab kaebuse ühendada käimas- või poolelioleva inspekteerimis- või auditeerimisprotsessiga.
Kaebuse esitajad saavad juhtuminumbrile viidates küsida IGSJ-lt oma juhtumi staatuse kohta mis tahes kanali kaudu teavet. Kui kaebus esitati IGSJ veebisaidi kaudu, saab selle edenemist jälgida elektroonilisel esitamisel loodud juurdepääsu salasõna abil.
Anonüümseid kaebusi analüüsitakse üksnes juhul, kui tehtud avaldusi peetakse asjakohasteks ja üksikasjalikeks. Kaebuse esitajale ei anta teavet tehtud uurimise tulemuste kohta ning samuti ei ole tal võimalik pääseda IGSJ veebisaidi kaudu juurde teabele selle juhtumi staatuse kohta, kuna teabele pääseb juurde kasutaja registreeringu alusel.
IGAI on sõltumatu talitus politseitegevuse üle väliskontrolli tegemiseks. Ta töötab siseministeeriumi (Ministério da Administração Interna – MAI) alluvuses ning tema pädevusse kuuluvad kõik sellest ministeeriumist sõltuvad julgeolekuteenistused ja -jõud (GNR (Guarda Nacional Republicana – vabariiklik rahvuskaart), PSP (Polícia de Segurança Pública – avaliku julgeoleku politsei) ja SEF (Serviço de Estrangeiros e Fronteiras – välismaalaste ja piirivalveteenistus)). Ta teeb nende organite kõrgetasemelisi auditeid, inspekteerimisi ja järelevalvet ning kaitseb kodanike õigusi, erilise rõhuga inimõiguste kaitsmisel ja avaliku korra säilitamisel.
Kaebusi ebaseaduslikuks peetavate tegude või tegematajätmiste kohta saavad esitada kõik isikud (portugallased või välismaalased), inimeste rühmad, ühendused, äriühingud või muud juriidilised isikud, eelkõige puudutab see kaebusi kodanike põhiõiguste rikkumise kohta, millega on seotud MAI alluvusse kuuluvate organite töötajad. Sellised rikkumised on näiteks avaliku teenuse osutamisega viivitamine, halb teenus, avaliku teenistuse töötajate või teiste MAI pädevusse kuuluvate töötajate sobimatu käitumine, ruumide halvad tingimused ja üldiselt mis tahes ebaseaduslik tegevus või teenuste puudulik toimimine.
Kaebuse menetlemine
Kaebuse saab eriliste formaalsusteta esitada kas isiklikult, tavaposti või e-posti teel või kasutades elektroonilist kaebuse vormi.
Kaebuses tuleks esitada täheldatud olukorra üksikasjalik kirjeldus, osutada vastutavale isikule, märkida täpne kuupäev ja koht (tänav ja majanumber, linn, vald ja omavalitsus) ning võimaluse korral lisada sellele teavitatud olukorra asukohakaart.
Kui juhtumist teatamise ajal ei ole võimalik tõendeid esitada, tuleb seda teha hiljem võimalikult kiiresti.
IGAI tagab, et kõiki tema pädevusse kuuluvaid kaebusi kontrollitakse nõuetekohaselt ning kõik end registreerinud kaebuse esitajad saavad oma avaldustele vastuse. IGAI-lt saab juhtuminumbrile osutades küsida teavet juhtumite staatuse kohta.
Anonüümseid kaebusi analüüsitakse üksnes juhul, kui tehtud avaldusi peetakse asjakohasteks ja üksikasjalikeks.
IGEC jälgib haridusministeeriumi või valitsuse vastava liikme alluvusse kuuluvate organite, osakondade ja ametite tegude seaduslikkust ja korrektsust. Inspektsioon jälgib ja auditeerib ka koolieelse hariduse ja koolihariduse (alg-, põhi- ja keskharidus) süsteemi toimimist ning valvab selle järele. Inspektsiooni pädevusse kuuluvad hariduse erivormid, kooliväline haridus, teadus ja tehnoloogia ning ministeeriumi organid, osakonnad ja ametid.
IGECi ombudsman tagab, kaitseb ja edendab kodanike seaduslikke õigusi ja huve ning õiglust ja õigust haridussüsteemis. Tema töö seisneb haridussüsteemi kasutajatelt ja esindajatelt saadud kaebuste analüüsimises ja käsitlemises ning see võib hõlmata uurimist või distsiplinaarmenetlust.
Kaebuse menetlemine
Kaebuse saab esitada kirja, faksi või e-posti teel (igec@igec.mec.pt). Enne IGEC-le kaebuse esitamist peaksid haridussüsteemi kasutajad ja esindajad võimaluse korral selgitama olukorda kooliklastri / klastrivälise kooli, kõrgkooli või kõrgharidusasutuse / kõrghariduse talituse pädevatele organitele.
Ombudsmani tööd teevad IGECi piirkondlikud inspektsioonid, kes vastutavad haridussüsteemi kasutajate ja esindajate esitatud kaebuste hindamise eest ning nende käsitlemiseks kõige asjakohasema menetluse kindlaksmääramise eest. Samuti võivad nad teha esialgseid uurimisi, milles peamiselt püütakse kindlaks määrata kaebuse teema ning selgitada kiirelt ja tulemuslikult välja, kas kaebus on põhjendatud. Kui sellised kaebused on seotud kooliklastri / klastrivälise kooli juhi, kõrgkooli / kõrgema haridusasutuse rektori/juhataja/direktori või koolide peadirektorite pädevusse kuuluvate küsimustega (piirkondlike haridusesindajate kaudu), suunatakse kaebused otse neile. Haridus-/teadusasutusi/-talitusi puudutavaid kaebusi analüüsib pärast asjaomaste poolte ärakuulamist IGEC ise.
IGECi peakorterile laekunud kaebused saadetakse piirkondlikele inspektsioonidele, et selgitada välja asjakohaseim menetlus.
Kooliklastrite / klastriväliste koolide direktoritel ning kõrgkoolide / kõrgemate haridusasutuste rektoritel/juhatajatel/direktoritel on õpetajate/õppejõudude, mitteõpetavate töötajate ja (üli)õpilaste üle distsiplinaarvõim. Koolide peadirektoril omakorda on piirkondlike haridusesindajate kaudu distsiplinaarvõim kooliklastrite / klastriväliste koolide haldus- ja juhtimisorganite üle.
Kui aga inspektsiooni kaudu selgitatakse välja, et toimunud on distsiplinaarsüüteod, on peainspektoril õigus algatada vastav distsiplinaarmenetlus.
Peakontorile või piirkondlikule inspektsioonile laekunud kaebused muude haldussektorite toimimise ja/või eraõiguslike üksuste tegude kohta, mis ei kuulu haridus- ja teadusministeeriumi pädevusse, suunatakse edasi pädevatele keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse talitustele ja huvitatud isikut teavitatakse sellest.
Tervishoiu peainspektsioon on otsese riikliku haldamise all olev keskne talitus, kelle ülesanne on tagada, et nii tervishoiuministeeriumi organid ja sellele alluvad organid kui ka avaliku, era- ja sotsiaalsektori organid täidaksid kõigis tervishoiuteenuste osutamise valdkondades seadusi; samuti peab inspektsioon tagama nende kõrge tehnilise taseme.
IGASile võib teatada mis tahes õigusrikkumistest või puudujääkidest teenuste toimimisel, näiteks ebaseaduslikuks peetavate tegude või tegematajätmiste kohta, raha või riiklike vahendite väärkasutamise kohta, pettuse või korruptsiooni kohta, takistuste või ebavõrdsuse kohta juurdepääsul tervishoiuteenustele teatava teenuseosutaja juures või teatavas asutuses, tervishoiutöötajate või -spetsialistide väärkäitumise kohta jne.
Kui teatatud asjaolu ei kuulu IGASi pädevusse, edastatakse end nõuetekohaselt registreerinud organite avaldused või kaebused pädevale organile.
Kaebuse menetlemine
Kaebuse saavad posti või e-posti teel esitada kõik inimesed (portugallased või välismaalased), inimeste rühmad, ühendused ja äriühingud või muud juriidilised isikud.
Kaebusi/avaldusi saab esitada igal ajal ning need peavad olema täielikud ja põhjendatud, sisaldama võimaluse korral üksikasjalikku teavet asjaomase isiku või organisatsiooni kohta ning juhtumite asjaolusid, kuupäevi ja kohti, isikuandmeid (nimi ja kontaktteave) ning teavet selle kohta, kas kaebus/avaldus on esitatud ka muule organile.
IGAS analüüsib kaebusi/avaldusi, milles asjaolude või tegude aeg, viis ja koht, nende toimepanijad ja võimalik vastutus on tema arvates sidusalt ja üksikasjalikult esitatud.
Kaebuste/avalduste põhjal võidakse vastavalt IGASi inspekteerimismäärusele alustada inspekteerimist või selgitamist.
Inspekteerimismenetluste korral järgitakse alati võistleva menetluse põhimõtet. See võimaldab asjaomastel isikutel olla ära kuulatud, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel, st juhtudel, kui see võib kriminaalmenetluse puhul objektiivselt takistada uurimist ja tõendite kogumist.
End nõuetekohaselt registreerinud pooli teavitatakse IGASi sekkumise tulemustest.
Tervishoidu reguleeriv asutus on sõltumatu asutus, kelle ülesanne on reguleerida tervishoiuasutuste, st kõigi Portugali maismaaosas üldsust teenindavate avaliku, era- ja sotsiaalsektori tervishoiuasutuste, välja arvatud jaemüügiapteekide tegevust.
Teenuseosutajate tegevuse reguleerimis- ja järelevalveülesanne hõlmab järgmist: kasutajatelt, teenuseosutajatelt ja asutustelt laekunud kaebuste käsitlemine; tervishoiuteenuse osutajate ruumide ja sisseseade inspekteerimine ja auditeerimine; selliste olukordade uurimine, mis võivad kahjustada kasutajate õigusi; haldusõigusrikkumise menetlused ja karistuste määramine; juhiste, soovituste ja arvamuste avaldamine; tervishoiusüsteemi korraldust käsitlevate uuringute tegemine.
ERSi pädevusse kuuluvad järgmisi teemasid puudutavad kaebused:
Kaebuse menetlemine
Tervishoiuteenuste kasutajad saavad esitada kaebuse kaebusteraamatu kaudu, mis peab avaliku teenuse osutamise asutustes olema saadaval, või pärast juhtumi toimumist otse ettevõttele või teenuseosutajale/tarnijale.
Samuti on võimalik teha avaldusi otse ERSile kas posti või telefoni teel või isiklikult või ERSi portaalis oleva elektroonilise kaebusteraamatu kaudu. ERS käsitleb elektroonilise kaebusteraamatu kaudu esitatud kaebusi täpselt samal viisil kui tervishoiuteenuse osutajate ruumides saadaolevate tavapäraste kaebusteraamatute kaudu esitatud kaebusi.
Kui kaebuse esitaja on kirjutanud oma avalduse teenuseosutaja ruumides olevasse kaebusteraamatusse, saab ta saata ERSile avalduse koopia, mis tuleks talle kaebuse esitamise ajal anda (sinine leht). Teenuseosutajal on kaebuse ERSile saatmiseks aega 10 tööpäeva.
Kui kasutaja saadab oma avalduse otse teenuseosutajale kas ametliku kirjaga (posti teel), faksiga või e-posti teel, võib ta saata algse dokumendi koopia ERSile.
Kaebuse kättesaamisel palub ERS esitada kaebuse esitajal mis tahes seisukohad, mida too peab asjakohaseks. Esitatud kaebuse ja avalduste sisust olenevalt võtab ERS meetmeid, mida ta peab talle seadusega antud volitustele vastavalt asjakohaseks. Kui kaebus ei ole nõuetekohaselt suunatud või ei ole piisavalt sidus, siis see suletakse. Kui kaebus ei kuulu ERSi pädevusse, annab ta kaebuse esitajale teada, kes on selle käsitlemise eest vastutav organ, ja edastab kaebuse sellele organile.
IGMTSSS on otsese riikliku haldamise alla kuuluv talitus, mis on töö-, solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi (Ministério do Trabalho, Solidariedade e Segurança Social – MTSSS) osa. Ta valvab MTSSSi või vastava ministri alluvusse kuuluvate talituste ja organite järele.
IGMTSSS hindab ministeeriumi või vastava ministri alluvusse kuuluvate osakondade ja organite tegevuse õiguslikku ja regulatiivset vastavust, inspekteerimiste ja auditite kaudu ka nende tulemuslikkust ja juhtimist. Ta hindab kodanikele osutatud teenuste kvaliteeti ning soovitab tuvastatud puudujääkide ja õigusnormide rikkumiste parandamiseks muudatusi ja meetmeid.
Inspektsioonile saab saata kaebused või teatada ministeeriumi, sealhulgas ka heategevusliku organisatsiooni Santa Casa da Misericórdia alluvusse kuuluvate organite ning eraõiguslike sotsiaalse solidaarsuse asutuste toimepandud rikkumiste kohta.
Kaebuse menetlemine
Kaebusi saab esitada posti teel, e-posti teel või veebisaidil oleva elektroonilise vormi kaudu. Lisaks kaebuse teema ja asjaolude kuupäeva äramärkimisele peaks kaebus sisaldama selleni viinud sündmuste lühikest ja selget kirjeldust.
ASAE on riiklik haldusasutus, kes on spetsialiseerunud toiduohutusele ja majanduse seirele. Ta vastutab riskide hindamise eest toiduahelas ning nendest teavitamise ja majandustegevuse reguleerimise eest toidusektoris ja toiduga mitteseotud sektorites, kontrollides vastavust asjaomastele reguleerivatele õigusaktidele.
Kõigil kaubatarnijatel või teenuseosutajatel, kes viivad oma tegevust ellu kindlas alalises füüsilises asukohas ja kellel on üldsusega otsene kokkupuude ning kes pakuvad tooteid või osutavad teenuseid Portugalis, peab olemas olema kaebusteraamat.
Kaebuse menetlemine
Kui klient ei ole teenuse osutamisel või kauba ostmisel täiesti rahul, võib ta nõuda kaebusteraamatut ja kasutada seda oma rahulolematuse põhjuste selgitamiseks. Teenuseosutajad peavad kaebusevormi originaali saatma 10 päeva jooksul ASAE-le.
Seadusvastastest tegudest saab teatada ka ASAE veebisaidil oleva kaebuse vormi kaudu ning need võivad olla seotud selle ameti pädevusse kuuluvate haldusrikkumiste või kriminaalasjadega.
Kui teatatud seadusvastane tegu ei kuulu ASAE pädevusse, suunatakse kaebus edasi pädevale asutusele.
Kaebuses tuleb esitada kõik nõutavad andmed ja põhjendused, andes võimaluse korral teavet asjaoludest ning organist, kelle kohta kaebus esitatakse, asjaolude esinemise kohast (aadress ja/või muud viited), kaebuse põhjustest ning muudest asjakohastest küsimustest. Anonüümse teatamise korral ei ole võimalik hiljem lisateavet esitada.
Kui kaebuse asjaolud osutavad kohaldatavas konkreetses eeskirjas viidatud väärteole, algatab ASAE kaebuse ja mis tahes vastavate avalduste kättesaamisel asjakohase menetluse. Muul juhul teavitab ASAE kaubatarnijat või teenuseosutajat, et nad saaksid 10 tööpäeva jooksul esitada seisukohad, mida nad peavad asjakohaseks.
Kui ASAE on analüüsinud avalduste sisu ja kaebuse põhjust, võib ta saata kaebuse edasi teisele organile, kes on kaebuse küsimuses pädev, või kui meetmete võtmiseks puudub alus, teha ettepaneku kaebus sulgeda.
Kui esitatud asjaolude analüüsi tulemusel alustatakse kohtuasja ja pärast seda, kui olukorra lahendamiseks on tehtud kõik vajalikud sammud, teavitab ASAE kaebuse esitajat (kui ta on nõuetekohaselt registreeritud) kirjalikult menetlustest või meetmetest, mida kaebuse tulemusel on võetud või kavatsetakse võtta.
Sotsiaalkindlustusinstituut, I.P., on avalik-õiguslik asutus, millel on seaduse kohaselt eristaatus. Ta kuulub riigipoolse kaudse haldamise alla, on halduslikult ja rahaliselt sõltumatu ning tal on oma varad.
Asutus vastutab õiguskaitse kättesaadavuse tagamise eest. Õiguskaitse on selliste inimeste ja mittetulundusüksuste õigus, kes koondamise, lahutuse, väljatõstmise, konfiskeerimise jne puhul ei suuda maksta kohtumenetlusega seotud kulusid või vastastikusel kokkuleppel toimuva lahutuse korral kohtuvälise menetluse kulusid.
Õiguskaitse hõlmab järgmist:
õigusnõuanne – konsulteerimine advokaadiga, et täpsustada tehniliselt õigust, mida kohaldatakse konkreetsetes küsimustes või juhtumites, kui isiku õigustatud huve või õigusi on rikutud või neid võidakse rikkuda (ei kehti mittetulundusüksuste kohta);
tasuta õigusabi – advokaadi määramine ja talle tasu maksmine või kohtu määratud kaitsja (defensor oficioso – nii nimetatakse kostja advokaate kriminaal- või haldusrikkumisega seotud menetluses) tasu maksmine, õiguskuludest vabastamine või võimalus maksta osamaksetena, täitevametniku määramine (täitevametniku ülesandeid täidab alati kohtutäitur).
Õiguskaitsele on õigus järgmistel isikutel:
Kõik eespool loetletud isikud peavad tõendama, et nad ei suuda kanda kohtuasjaga seotud kulusid, palgata advokaati jne.
Portugali õiguse kohaselt käsitatakse inimesi, kes sissetuleku, varade ja oma leibkonna jooksvate kulude tõttu ei suuda objektiivselt kanda menetluskulusid, rahalistes raskustes olevatena.
Õigusabi saamise taotlusi saab tasuta igast sotsiaalkindlustustalituse klienditeenindusbüroost või sotsiaalkindlustuse veebisaidilt elektroonilises vormingus.
Taotluse saab kohale toimetada isiklikult või saata postiga mis tahes sotsiaalkindlustustalituse klienditeenindusbüroosse (palun lisage kõik vajalikud dokumendid).
Seda, kas inimesel on õigus saada õigusabi, saab kontrollida õiguskaitsesimulaatori abil, mis on veebilehe parempoolses veerus: http://www.seg-social.pt/calculo-do-valor-de-rendimento-para-efeitos-de-proteccao-juridica
Lisateavet saate vaadata lehelt Tasuta õigusabi.
Kuriteoohvrite kaitse komisjon on justiitsministeeriumi organ, kes vastutab selliste riigile suunatud hüvitisnõuete vastuvõtmise, analüüsimise ja nende kohta otsuse tegemise eest, mille on esitanud vägivallakuritegude ja koduvägivalla ohvrid.
Hüvitise maksmise kohustus on isikul, kes kuriteo toime pani, aga mõnel juhul, kui kuriteo toimepanija ei suuda maksta või kui hüvitist ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saada ning kui ohvri elatustase ja elukvaliteet on talle põhjustatud kahju tõttu märkimisväärselt häiritud, saab riik hüvitise ette maksta.
Hüvitisnõude saab esitada ühe aasta jooksul alates kuriteo toimepanemise kuupäevast või kriminaalmenetluse puhul ühe aasta jooksul pärast menetluses lõpliku otsuse tegemist. Ohvrid, kes olid kuriteo toimumise ajal alaealised, saavad esitada nõude ühe aasta jooksul pärast täisealiseks või teovõimeliseks saamist.
Nõue tuleb esitada asjakohasel vormil, mis on saadaval komisjoni ruumides või APAVi (Portugali ohvriabi ühendus – Associação Portuguesa de Apoio à Vítima) ohvriabi büroodes. Komisjoni veebisaidil on olemas ka kaebuse vorm.
Ohver ei pea nõude puhul tasuma mingeid kulusid ning ka nõude puhul vajalikud dokumendid ja tunnistused saab hankida tasuta.
Kui kuritegu pandi toime Euroopa Liidu teise liikmesriigi territooriumil, saab juhul, kui nõude esitaja harilik viibimiskoht on Portugalis, esitada teise ELi riigi makstavat hüvitist puudutava nõude kuriteoohvrite kaitse komisjonile.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Spetsiaalsed inimõiguste küsimustega tegelevad asutused
Olenevalt sellest, milline õigusharu hõlmab üldiselt akti või tegu, mille tulemusel on isiku õigusi rikutud (s.t tsiviilõigus, kriminaalõigus, halduskohtumenetlus jne), võib mõjutatud isik anda asja kas otse kohtusse, esitades selleks tavaliselt tsiviilhagi, või edastada selle muudele avalik-õiguslikele institutsioonidele vastavalt seaduses sätestatud korrale.
Kriminaalõiguse valdkonnas võib isik, kelle õigusi on rikutud karistusseadustikuga hõlmatud teoga, edastada asja kas politseile või prokuratuurile ning kriminaalkohtumenetlus toimub vastatavalt kriminaalmenetluse seadustikule.
Halduskohtumenetluse puhul võib seaduse nr 554/2004 kohaselt iga isik, kes väidab, et riigiasutus on rikkunud tema õigusi või õigustatud huve haldusaktiga või sellega, et ei suutnud taotlust läbi vaadata seaduses sätestatud aja jooksul, pöörduda pädeva halduskohtu poole akti tühistamiseks, hagetud õiguse või õigustatud huvi tunnustamiseks või tekitatud kahju heastamiseks. Samuti võib halduskohtusse pöörduda isik, kes väidab, et teisele õigussubjektile suunatud individuaalset laadi haldusaktiga on rikutud tema õigust või õigustatud huvi. Üldjuhul peab asjaomane isik enne asja pädevale halduskohtule arutamiseks andmist läbima eelmenetluse (mida on üksikasjalikult kirjeldatud seaduse nr 554/2004 artiklis 7), mis hõlmab akti täieliku või osalise tühistamise taotlemist sellelt riigiasutuselt, kes õigusakti välja andis, või selliselt ametiasutuselt, kelle alluvusse akti koostanud ametiasutus kuulub (kui selline ametiasutus on olemas).
Kohtute ja muude eespool nimetatud institutsioonide pädevus on sätestatud kehtivate õigusaktidega (nt tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalmenetluse seadustik, seadus nr 554/2004).
Kohtumenetlused on üldjuhul tavaõiguse kohased menetlused, millel on teatavad erilised tunnusjooned olenevalt sellest, millisesse õigusharusse asi kuulub (täiendava teabe saamiseks vt https://portal.just.ro/SitePages/ghid.aspx (kättesaadav ainult rumeenia keeles).
Kohtute kontaktandmed ja muu täiendav teave on kättesaadav kohtute veebiportaalis Portalul instanțelor de judecată (kättesaadav ainult rumeenia keeles).
Peakontori aadress:
Strada Eugeniu Carada No 3 Sector 3Kaart: https://avp.ro/index.php/en/contact-2/
Peakontori kontaktandmed:
infotelefon: (+40) (0)21 3127134;
kõnekeskus: (+40) (0)21 3129462
e-post: avp@avp.ro
veebisait: https://avp.ro
Vastuvõtuajad:
nõunikest ja ekspertidest koosnev spetsiaalne meeskond võtab vastu E–N kl 9.00–16.00 ning R kl 9.00–12.00 (kodanikud võivad soovi korral tulla ka institutsiooni juhtkonna – ombudsmani ja tema asetäitjate – vastuvõtule).
Piirkondlike büroode aadressid:
Rumeenia ombudsmani piirkondlikud bürood
Institutsiooni ülevaade (õiguslik alus, tutvustus, ülesehitus, ülesanded, kaebused, menetlused)
https://avp.ro/index.php/en/presentation/scurt-istoric/
Kaebuse näidisvorm:
https://avp.ro/index.php/cum-sesizez-avocatul-poporului/formularul-unei-petitii/
Peamised ombudsmani tegevust reguleerivad kehtivad eeskirjad sisalduvad järgmistes õigusnormides:
Ombudsmani institutsiooni loomise eesmärk ja tunnusjooned:
Ombudsmani asetäitjad
Ombudsmani abistavad asetäitjad, kes on spetsialiseerunud järgmistele tegevusvaldkondadele:
Kes võib esitada ombudsmanile kaebuse ja millistes küsimustes?
1. Aktid ja tegevus, mille peale võib esitada kaebuse
Kaebuse võib esitada riigiasutuste haldusaktide või -tegevuse peale, mille tulemusel rikutakse üksikisikute õigusi ja vabadusi.
Seaduse kohaselt käsitatakse ombudsmani pädevusse kuuluvate haldusaktidena ka iseseisvate avalik-õiguslike isikute akte.
Riigi haldusasutuste tegevusetust ja dokumentide hilinemisega väljaandmist käsitletakse samuti haldustegevusena.
Ombudsmani pädevusvaldkonda ei kuulu järgmised aktid ja järgmine tegevus ning nende peale esitatud kaebused lükatakse põhjenduseta tagasi:
2. Kes võib esitada ombudsmanile kaebuse?
Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik üksikisikud olenemata nende kodakondsusest, vanusest, soost, poliitilistest vaadetest või usulistest tõekspidamistest.
3. Ombudsman täidab oma kohust kaitsta kodanike õigusi ja vabadusi nende suhetes riigiasutustega:
4. Kaebuse vastuvõtmise ja läbivaatamise tingimused
5. Juhtumid, mille puhul kaebust ei saa läbi vaadata:
6. Töömeetodid kaebuste lahendamisel
Aadress:
Bulevardul G-ral Gheorghe Magheru No 7 Sector 1 010322 BucureștiKontaktandmed:
tel: (+40) (0)21 3153633, (+40) (0)21 3153630, (+40) (0)21 3100789, (+40) (0)21 3100790
faks: (+40) (0)21 3127474
e-post: office@anpfdc.ro
veebisait: http://www.copii.ro
Vastuvõtuajad:
E–N kl 8.30–16.30
R kl 8.30–14.00
Adopteerimise osakond: T ja N kl 9.00–12.00
Institutsiooni ülevaade (õiguslik alus, tutvustus, ülesehitus, ülesanded, osutatavate teenuste liigid):
http://www.copii.ro/despre-noi/misiune/,
http://www.copii.ro/activity/child-protection-system/overview/?lang=en.
Lastekaitse peadirektoraat on lapse õiguste kaitsega tegeleva riikliku asutuse haldusalas tegutsev spetsiaalne direktoraat.
Ülesanded:
Peakontori aadress:
Piata Valter Maracineanu Nos 1-3, Sector 1, 010155 BucharestTel: (+40) (0)21 3126578; (+40) (0)21 3126579
Faks: (+40) (0)21 3126585
E-post: support@cncd.org.ro
Veebisait: https://www.cncd.ro/
Vastuvõtuajad:
E–N kl 8.00–16.30; R kl 8.00–14.00
Piirkondlike büroode ja teaduskeskuse aadressid:
Institutsiooni ülevaade (õiguslik alus, tutvustus, ülesehitus, ülesanded, kaebused, menetlused):
https://www.cncd.ro/ ,
https://www.cncd.ro/proiecte,
https://www.cncd.ro/despre-cncd-prezentare-generala/
Õiguslik alus
Diskrimineerimise vastu võitlemise riiklik nõukogu tegutseb valitsuse korralduse nr 137/2000 (diskrimineerimise kõigi vormide ennetamise ja mis tahes liiki diskrimineerimise eest karistuse määramise kohta; uuesti avaldatud kujul) alusel.
Institutsiooni tutvustus
Diskrimineerimise vastu võitlemise riiklik nõukogu on iseseisev parlamendi kontrollitav riigiasutus, mis tegeleb diskrimineerimise vastu võitlemisega. Nõukogu tagab mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise ja kohaldamise vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusnormidele ja rahvusvahelistele lepingutele, mille Rumeenia on sõlminud. Diskrimineerimise vastu võitlemise riiklik nõukogu tegutseb valitsuse korralduse nr 137/2000 (diskrimineerimise kõigi vormide ennetamise ja mis tahes liiki diskrimineerimise eest karistuse määramise kohta; uuesti avaldatud kujul) alusel.
1. Mida peab kaebus sisaldama?
Kaebus peab sisaldama järgmisi kohustuslikke andmeid:
2. Mis juhtub pärast kaebuse esitamist?
Kaebus registreeritakse ja edastatakse juhtkomiteele lahendamiseks. Kaebuse võib esitada diskrimineerimise vastu võitlemise riiklikule nõukogule ühe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil diskrimineerimine toime pandi või alates kuupäevast, mil asjaomane isik sai diskrimineerimisest teada. Väidetavalt diskrimineeritud isik võib pöörduda kohtusse, et tühistataks diskrimineerivate asjaolude tagajärjed või taastataks enne diskrimineerivate asjaolude tekkimist valitsenud olukord. Kaebus tuleb lahendada 90 päeva jooksul.
Juhtkomitee uurib diskrimineerivate asjaolude olemasolu, kutsudes pooled kohustuslikus korras ütlusi andma. Seda tehakse kutse kättesaamise kinnitamist võimaldaval viisil. Kui pooled ei ilmu isiklikult kohale, ei takista see siiski kaebuse lahendamist. Selleks et tagada korrektse otsuse tegemine, võidakse teostada lisauurimine, sealhulgas pooli küsitleda.
Kaebuse esitaja peab tõendama diskrimineerivate asjaolude olemasolu, samas kui diskrimineerimises süüdistatav peab tõendama, et väidetavad asjaolud ei ole diskrimineerivad.
Juhtkomitee otsus edastatakse kirjalikult 15 päeva jooksul pärast seda, kui juhtkomitee kohtumisel on otsus vastu võetud. Pooled võivad vaidlustada juhtkomitee otsuse kohtus 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Mõlemad pooled on vabastatud tempelmaksu tasumisest.
3. Millised karistused on ette nähtud diskrimineerimise eest?
Kontaktandmed:
Str. Splaiul Independentei No 202, 8th floor, room 23, Sector 6, Bucharesttel: (+40) (0)21 3113048
faks: (+40) (0)21 3113047
e-post: info@anr.gov.ro.
veebisait: http://www.anr.gov.ro
Piirkondlike ja maakonnabüroode kontaktandmed:
http://www.anr.gov.ro/index.php/contact
Institutsiooni ülevaade (eesmärk, struktuur, töötulemused):
Õiguslik alus
Valitsuse korraldus nr 78/2004 romade küsimusi käsitleva riikliku ameti loomise kohta; heaks kiidetud seadusega nr 7/2005 muudetud kujul.
Otsuse nr 1703/2004 (romade küsimusi käsitleva riikliku ameti korralduse ja toimimise kohta), nagu seda on hiljem muudetud ja täiendatud, artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmisel teeb institutsioon peamiselt järgmist:
Nende ülesannete täitmisel:
Kontaktandmed:
tel: (+40) (0)21 2125438; (+40) (0) 21 2125439; (+40) (0)21 3220976; (+40) (0)21 3226303; (+40) (0)213226304; (+40) (0)21 3207155
faks: (+40) (0)21 2125443
e-post: registratura@anph.ro
Vastuvõtuajad:
E–R kl 9.00–16.00 (telefoni teel ühenduse võtmiseks)
Ülevaade institutsioonist (ülesehitus, ülesanded, töökorraldust ja toimimist käsitlevad eeskirjad):
http://www.mmuncii.ro/j33/index.php/en/about-us
Õiguslik alus
Puudega inimestega tegelev riiklik asutus on spetsiaalne asutus keskvalitsuse raames, mis tegutseb töö-, perekonna-, sotsiaalkaitse ja eakate ministeeriumi haldusalas.
Asutus koordineerib keskselt puudega inimeste erikaitse ja nende õiguste edendamisega seotud tegevust, valmistab ette poliitikat, strateegiaid ja standardeid puudega inimeste õiguste edendamiseks ning tagab järelevalve puudega inimeste erikaitsega seotud eeskirjade ja meetmete kohaldamise üle.
Õigusaktid, millega nähakse ette puudega inimeste õigused
Puudega inimesed on hõlmatud järgmiste õigusaktidega:
Peakontori aadress:
B-dul G-ral. Gheorghe Magheru Nos 28-30, Sector 1, 010336 Bucharest
Kontaktandmed:
tel: (+40) (0)31 8059211; (+40) (0)31 8059212
faks: (+40) (0)31 8059602
e-post: anspdcp@dataprotection.ro
veebisait: https://www.dataprotection.ro
Vastuvõtuajad
Institutsiooni ülevaade
Isikuandmete töötlemise riiklik järelevalveamet on oma tegevuses täiesti sõltumatu ja erapooletu. Amet jälgib ja kontrollib selliste isikuandmete töötlemise seaduslikkust, mis on hõlmatud seadusega nr 677/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, nagu seda on hiljem muudetud ja täiendatud.
Eesmärk
Isikuandmete töötlemise riikliku järelevalveameti eesmärk on kaitsta isikute põhiõigusi ja -vabadusi – eelkõige õigust pere- ja eraelu puutumatusele – seoses isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumisega.
Õiguslik alus
Seadus nr 102/2005 isikuandmete töötlemise riikliku järelevalveameti loomise, ülesehituse ja toimimise kohta.
Mõned ülesanded:
Kaebuste, teadete ja taotluste saamise ja lahendamise menetlus
Isikud, kelle isikuandmeid töödeldakse, võivad järelevalveametiga kirjalikult ühendust võtta, kui nad leiavad, et on rikutud nende seadusest nr 677/2001 tulenevaid õigusi. Nad võivad seda teha tingimusel, et sama küsimusega ei ole varem kohtusse pöördutud, kuid enne peavad nad olema ühendust võtnud vastutava töötlejaga, kelle peale kaebus esitatakse.
Asutuse veebisaidil on kättesaadavad standardvormid, mida isikutel, kes kavatsevad järelevalveametile kaebuse esitada, on võimalik kasutada.
Õiguslik alus
2. juuni 2013. aasta seadus nr 254 kriminaalmenetluse käigus õigusasutuste määratud karistuste ja vabaduskaotuslike meetmete täitmisele pööramise kohta ning kohtunike ülemkogu otsus nr 89/2014, millega kiidetakse heaks eeskirjad, mis käsitlevad nende kohtunike tegevust, keda on volitatud teostama järelevalvet vabaduskaotuslike meetmete rakendamise üle.
Tutvustus ja roll
Määratud kohtunikud on Rumeenia kohtusüsteemis magistraadikohtunikud. Apellatsioonikohtu president määrab nad igal aastal kõigi apellatsioonikohtu tööpiirkonnas asuvate kinnipidamisasutuste juurde. Vabaduskaotuslike karistuste üle järelevalvet tegema määratud kohtuniku ülesanne on kontrollida sellise karistuse täitmisele pööramise seaduslikkust ning teha selle tagamise üle järelevalvet. Kohtunik, kes määratakse kinnipidamisasutuse juurde, mille pädevusse kuulub ka eelvangistus ja kinnipidamine, või eelvangistusasutuse juurde, teostab järelevalvet ka ennetavate meetmete, sealhulgas aresti kohaldamise seaduslikkuse üle ning kontrollib selle tagamist. Samal ajal tagab kohtunik vabaduskaotuslikku karistust kandvatele isikutele seadusega antud õiguste järgimise.
Kaebused
Süüdimõistetu võib esitada kaebuse seoses otsusega vabaduskaotuslike meetmete kohaldamist kontrollima määratud kohtunikule kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil seda isikut teavitati komisjoni otsusest muuta kinnipidamise tingimusi (seaduse nr 254/2013 artikli 153 lõige 8).
Peakontori aadress:
Strada Lt. col. Marinescu C-tin No 15A, Sector 5, Bucharest
Tel: (+40) (0)21 4109940
Faks: (+40) (0)21 4107501
E-post: igi@mai.gov.ro ja document.igi@mai.gov.ro – eranditult isikutunnistuse koopia edastamiseks ette nähtud aadress
Sisserände peainspektsiooni eri direktoraatide aadressid:
https://igi.mai.gov.ro/contact/
Sisserände peainspektsiooni piirkondlikud üksused:
https://igi.mai.gov.ro/en/contact-en/
Institutsiooni tutvustus
Sisserände peainspektsioon on üles ehitatud ja toimib keskvalitsuse spetsiaalse üksusena. See on iseseisva juriidilise isikuna toimiv avalik-õiguslik asutus, mis tegutseb haldus- ja siseministeeriumi (Ministerul Administrației și Internelor) haldusalas.
Eesmärk
Sisserände peainspektsioon loodi Rumeenia rändeameti (Oficiul Român pentru Imigrări) ümberkorraldamise käigus ja täidab kohustuslikke ülesandeid Rumeenia rände-, varjupaiga- ja välismaalaste lõimimise poliitika rakendamisel ning sellega seotud õigusaktide kehtestamisel.
Sisserände peadirektoraadi tegevus on avalik teenus üksikisikute ja kogukonna huvides, mis toetab riigiasutusi seaduste alusel ja nendega kooskõlas.
Õiguslik alus
Sisserände peainspektsiooni korralduslik ülesehitus ja ülesanded on kindlaks määratud valitsuse 20. juuni 2007 otsusega nr 639, mida on hiljem parandatud ja täiendatud.
Inspektsiooni koosseisu kuuluvad keskdirektoraadid, teenistused ja muud tegevusüksused, varjupaigataotlejate majutamise ja nende taotluste lahendamisega tegelevad piirkondlikud keskused, piirkondlikud majutuskeskused vahi alla võetud välismaalaste jaoks ja maakonna tasandi üksused.
Sisserände peainspektsioon teeb oma ülesannete täitmisel koostööd haldus- ja siseministeeriumi ning muude riigiasutustega, samuti valitsusväliste organisatsioonide ning rände ja humanitaarkaitsega tegelevate välisriikide kodanikega. Õigusaktide kohaselt sõlmib ta lepinguid välisriikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Täpsem teave ELi ja kolmandate riikide kodanike kategooriate, varjupaiga ja sisserände, õigusaktide, sisserände peainspektsiooni programmide ja strateegiate kohta on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.
Institutsiooni aadress:
Str. Matei Voievod No 14, Sector 2, Bucharest
Tel: (+40) (0)21 4109940
Faks: (+40) (0)21 3027064; +40 21 2520097
E-post: comunicare@inspectiamuncii.ro
E-posti aadress isikutunnistuse koopia saatmiseks: copiedoc@inspectiamuncii.ro
Veebisait: https://www.inspectiamuncii.ro/
Tööinspektsiooni vastuvõtuajad:
E–N kl 8.00–16.30
R kl 8.00–14.00
Institutsiooni tutvustus
Puudega inimestega tegelev riiklik asutus on spetsiaalne asutus keskvalitsuse raames, mis tegutseb töö-, perekonna-, sotsiaalkaitse ja eakate ministeeriumi haldusalas. Selle peakontor asub Bukaresti linnavalitsuses.
Institutsioon on juriidiline isik ning täidab riigivõimu ülesandeid kontrolli teostamisel töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse ning turujärelevalve valdkonnas.
Institutsiooni eesmärk
Tööinspektsioon vastutab sotsiaalkaitse tagamise eest töökohal vastavalt uuesti avaldatud Rumeenia konstitutsiooni artiklile 41, ILO konventsioonile nr 81/1947 töötingimuste järelevalve kohta tööstuses ja kaubanduses, mis on ratifitseeritud riiginõukogu määrusega nr 284/1973, ning ILO konventsioonile nr 129/1969 töötingimuste järelevalve kohta põllumajanduses, mis on ratifitseeritud riiginõukogu määrusega nr 83/1975.
Õiguslik alus
Institutsiooni loomise ja ülesehituse alus oli
Tööinspektsiooni haldusalas tegutsevad
Teave kaebuste kohta, mida on võimalik tööinspektsioonile esitada, on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.
Üldist huvi pakkuv teave on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.
Peakontori aadress:
Strada Avalanșei Nos 20-22, sector 4, 040305 Bucharest
Vastuvõtuajad:
E–N kl 8.00–16.30
R kl 8:00–14.00
Kohtumised
Kohtumised riikliku tööhõiveameti direktoriga on võimalik kokku leppida kuu esimeseks või kolmandaks teisipäevaks kl 11.00–12.00. Kohtumise kokkuleppimiseks helistage (+40) (0)21 3039831.
Veebisait: https://www.anofm.ro/index.html?agentie=ANOFM&page=0
E-post: anofm@anofm.ro
Teave riikliku tööhõiveameti maakondlike harude veebisaitide kohta on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.
Institutsiooni tutvustus
Tööhõiveamet pakub laia teenuste valikut, sealhulgas tööalast nõustamist, kutseõppe kursusi, nõustamisteenuseid koondamisele eelneval ajal, tööle suunamist, nõuandeid ettevõtlusega alustamise kohta, toetusi ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölevõtmiseks ning sooduslaene töökohtade loomiseks.
Tööhõiveamet osutab teenuseid nii töötutele kui ka ettevõtetele.
Selle põhieesmärk on tööhõivemäära suurendamine ja selle kaudu töötuse vähendamine.
Õiguslik alus
– seadus nr 202 riikliku tööhõiveameti korralduse ja toimimise kohta;
– valitsuse otsus nr 1610 riikliku tööhõiveameti (ANOFM) põhimääruse kohta.
Riikliku tööhõiveameti põhieesmärgid on järgmised:
Täiendav teave on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.
Peakontor:
Splaiul Independenței No 294, Block B, Sector 6, 060031 Bucharest
Tel: (+40) (0)21 2071101; (+40) (0)21 2071102
Faks: (+40) (0) 21 2071103
E-post: office@anpm.ro
Veebisait: http://www.anpm.ro/
Vastuvõtuajad:
E–N kl 8.00–16.30
R kl 8.00–14.00
Institutsiooni tutvustus
Riiklik keskkonnakaitseamet on spetsiaalne institutsioon keskvalitsuse raames, mis tegutseb keskkonnaministeeriumi haldusalas. Vastavalt valitsuse 17. oktoobri 2012 otsusele nr 1000 riikliku keskkonnakaitseameti ja selle haldusalas tegutsevate avalik-õiguslike asutuste ümberkorraldamise ja toimimise kohta on keskkonnakaitseametile antud volitused seoses poliitika ja õigusaktide rakendamisega keskkonnakaitse valdkonnas.
Eesmärk
Riiklik keskkonnakaitseamet tegutseb Euroopa ja rahvusvahelises raamistikus keskkonnakaitse valdkonna põhimõtete kaitsmise ja õigusaktide rakendamise nimel.
Riikliku keskkonnakaitseameti ülesanded on järgmised:
Kaebused registreeritakse vastavalt valitsuse määrusele nr 27/2002, mis reguleerib kaebuste lahendamist ja mis on kinnitatud seadusega nr 233/2002, ning need võib saata e-posti aadressile office@anpm.ro.
Anonüümseid kaebusi ja kaebusi, mis ei sisalda tuvastamist võimaldavaid andmeid, arvesse ei võeta ja neid ei käsitleta.
Aadress:
Bulevardul Aviatorilor No 72, Sector 1, 011865 Bucharest
E-post: cabinet@anpc.ro
Vastuvõtuajad:
E–N kl 8.00–16.30
R kl 8.00–14.00
Õiguslik alus
Riikliku tarbijakaitseameti ülesanded hõlmavad järgmist:
Riikliku tarbijakaitseameti ülesannete täisnimekiri on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.
Teated ja kaebused
Tarbijatel on võimalik saata teated ja kaebused piirkondlike või maakondlike riiklike tarbijakaitseametite peakontoritele või Bukaresti linnavalitsuses asuvale tarbijakaitseametile, olenevalt sellest, millises piirkonnas tegutseb ettevõtja, kelle suhtes kaebus esitatakse.
Teate või kaebuse esitamiseks kasutage palun linki INFO Complaints, kus saate teavet kaebuste esitamise menetluse kohta ning piirkondlike ja maakondlike tarbijakaitseametite kontaktandmed.
Vastavalt asjaomastele kohustuslikele sätetele tuleb esitada kaebused ja teated kirjalikult või elektroonilises vormis ning neid võib esitada isiklikult.
Kaebusi on võimalik esitada elektroonilises vormis sellel veebisaidil.
Kaebus või teade tuleb esitada kaebuse või teate esitaja nimel.
Kaebust või teadet käsitletakse seadusjärgse tähtaja jooksul (kooskõlas valitsuse määrusega nr 27/2002), tingimusel, et sellele on lisatud kõik vajalikud täiendavad dokumendid, st arve maksude tasumiseks, kassakviitung või muu kviitung, asjaomane leping või garantiikiri või vajaduse korral muud dokumendid.
Selleks et ametid kaebusi käsitleksid, peavad eespool osutatud tingimused olema täidetud. Vastasel juhul lõpetatakse nende käsitlemine teabe puudumise tõttu.
Aadress:
Calea Călărașilor No 248, Bl. S19, Sector 3, 030634, Bucharest
Veebisait: http://www.cnas.ro/
E-post: relpubl1@casan.ro
Tel: (+40) (0) 37-2309236
Faks: (+40) (0) 37-2309165
Institutsiooni tutvustus
Riiklik ravikindlustusamet (CNAS) on riiklikke huve esindav sõltumatu avalik-õiguslik asutus, millel on juriidilise isiku staatus. Selle tegevusvaldkond on sotsiaalse tervisekindlustussüsteemi järjepideva ja koordineeritud toimimise tagamine Rumeenias.
Õiguslik alus
Eesmärgid
Arendada ja säilitada sotsiaalset tervisekindlustussüsteemi, kus kindlustatud isikute õigusi austatakse ja nende vajadused täidetakse.
Üldeesmärgid
Konkreetsed eesmärgid
Peakontori aadress:
Str. Stavropoleos No 6, Sector 3, 030084 Bucharest
Tel: (+40) (0)21-3100824
Veebisait: https://www.roaep.ro/prezentare/en/
E-post: comunicare@roaep.ro
Institutsiooni tutvustus
Alaline valimisamet on juriidilise isiku staatuses sõltumatu haldusasutus, millele on antud valimisküsimustes üldvolitused. Ameti ülesanne on tagada valimiste ja referendumite korraldamine ja teostamine ning erakondade ja valimiskampaaniate rahastamine kooskõlas konstitutsiooni ja asjaomaste õigusaktide ning rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega.
Õiguslik alus
Eesmärgid
Ülesanded (loetelu ei ole ammendav):
Teave muude ülesannete kohta on kättesaadav siin.
Ülesanded (loetelu ei ole ammendav):
Teave muude ülesannete kohta on kättesaadav siin.
Aadress:
B-dul Nicolae Bălcescu No 21, Sector 1, Bucharest
Tel: (+40) (0)21-3114921
Veebisait: https://irdo.ro/english/index.php
E-post: office@irdo.ro
Institutsiooni tutvustus
Rumeenia inimõiguste instituut (IRDO) on sõltumatu riiklik institutsioon, millele on antud selle loomist käsitleva seaduse alusel ülesanded teadusuuringute, koolituse, teabe levitamise ja eksperdinõuannete andmise valdkonnas. Nimetatud seaduses on ka ette nähtud sõltumatuse ja erapooletuse tagatised kooskõlas ÜRO ja Euroopa Nõukogu kehtestatud kriteeriumidega, mis soovitavad luua sellised institutsioonid igas demokraatlikus riigis.
Rumeenia inimõiguste instituut arvestab kõikide oma konkreetsete ülesannete täitmisel teadusuuringute, koolituse, teabe levitamise ja eksperdinõuannete andmise valdkonnas pidevalt rahvusvahelistes lepingutes seoses inimõigustega sätestatud eeskirju ja standardeid ning rahvusvaheliste kohtute asjaomast praktikat.
Sellele lisaks on Rumeenia inimõiguste instituudil valitud esindajad mitmes rahvusvahelises organis, mis tegelevad inimõiguste edendamise ja kaitsmisega.
Instituudi teenused on kättesaadavad kõikidele, kes neid vajavad. Alusdokumentide tekste ja bibliograafilisi viiteid levitatakse tasuta või väljastatakse üksnes paljundamiskulude eest.
Teadusasutustel või -üksustel on võimalik sõlmida instituudiga lepinguid konkreetse teadustöö tegemiseks ja instituut on valmis koostama arvamusi Rumeenia ja välisriikide erifoorumite taotlusel. Tasud selliste teenuste eest kehtestab instituudi juhtkond.
Õiguslik alus
Seadus nr 9/1991, millega luuakse Rumeenia inimõiguste instituut
Eesmärk
Instituudi ülesanne on tagada, et avalik-õiguslikud asutused, valitsusvälised organisatsioonid ja Rumeenia kodanikud oleksid hästi teavitatud küsimustes, mis on seotud inimõigustega ja sellega, kuidas tagatakse inimõigusi teistes riikides, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsil osalevates riikides.
Samal ajal on instituudi eesmärk suurendada rahvusvaheliste organite ja välisriikide avalikkuse teadlikkust praktilisest korraldusest, mis on kehtestatud inimõiguste järgimise ja kaitsmise tagamiseks Rumeenias.
Rumeenia inimõiguste instituudi tegevus:
Lisateave Rumeenia inimõiguste instituudi kohta on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
http://www.sodisce.si/sodisca/sodni_sistem/seznam_sodisc/
Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohus (Ustavno sodišče Republike Slovenije)Vt ombudsman
Ombudsmani amet loodi Sloveenia Vabariigis selleks, et tagada inimõiguste ja põhivabaduste üldkaitse. Ombudsman, tema neli asetäitjat ja assistendid võtavad vastu kaebusi inimestelt, kelle arvates on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku otsusega rikutud inimõigusi või piiratud põhivabadusi. Ombudsman tegutseb kooskõlas 1994. aasta inimõiguste ombudsmani seadusega (Zakon o Varuhu človekovih pravic).
Ombudsmanil on õigus:
Ombudsman ei või tegutseda asjaomase riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel ega selle asemel rikkumisi heastada.
Rikkumise toime pannud asutus on kohustatud selle ise heastama. Ombudsman võib vaid erandkorras menetleda kohtus pooleli olevaid asju.
Seaduse kohaselt puuduvad ombudsmanil volitused tegutseda erasektoris, seega ei saa ta sekkuda näiteks erafirma toimepandud inimõiguste rikkumistesse. Sellistes olukordades võib Ombudsman avaldada survet riigi-, kohaliku omavalitsuse asutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, kes teostab järelevalvet asjaomase eraettevõtja või isiku üle.
Ombudsman teostab järelevalvet ka kinnipidamisasutuste ja kinnipeetud isikute või vabadusepiiranguga isikute üle koostöös vabaühenduste ja inimõiguste organisatsioonidega.
Ombudsmanil on volitused teostada järelevalvet, anda hoiatusi ja soovitusi, kuid ametlike otsuste vastuvõtmine on keelatud.
Ombudsman korraldab laste tugiisikute tegevust. Tugiisikud kuuluvad vabatahtlike võrgustikku, mis tagab kõigile lastele võrdse juurdepääsu tugiteenustele.
Laste tugiisikute tegevuse eesmärk on aidata lastel väljendada oma arvamust kohtu- ja muudes menetlustes, milles nad osalevad, ning edastada laste arvamus asjaga tegelevatele asutustele ja organisatsioonidele laste õiguste ja hüvede kohta otsuse tegemiseks. Lapse tugiisik ei ole lapse õigusesindaja. Abi, mida tugiisikud pakuvad, kujutab endast psühho-sotsiaalset tuge, lastega rääkimist nende soovidest, tunnetest ja arvamustest, menetlustest ja toimingutest (lastele kohasel viisil), lastega töötamist õige lahenduse leidmiseks ning lastega otsuseid tegevates ametiasutustes kaasas käimist.
Kontaktandmed:
Sloveenia Vabariigi inimõiguste ombudsman (Varuh človekovih pravic RS)
Dunajska cesta 56 (4th floor) 1109 Ljubljana Tel:, 01 475 00 50 Tasuta abitelefon: 080 15 30 Faks: 01 475 00 40 E-post: info@varuh-rs.si https://www.varuh-rs.si/Laste ombudsman kuulub ombudsmani institutsiooni ja töötab ombudsmani asetäitjana, täites eriülesandeid.
Võrdõiguslikkusega tegeleva asutuse eesmärk on diskrimineerimise ennetamine ja kaotamine Sloveenias.
AVALDUSED (TAOTLUSED): võrdõiguslikkusega tegelev asutus menetleb teie avaldusi ja kaebusi väidetavate diskrimineerimisjuhtude kohta. Asutus esitab õiguslikult mittesiduva arvamuse selle kohta, kas teid on teatavas olukorras diskrimineeritud, st kas teid on koheldud ebavõrdselt isiklike asjaolude alusel. Asutus annab diskrimineerimise põhjustajale soovitusi olukorra parandamiseks, selle põhjuste kõrvaldamiseks ja tagajärgedega tegelemiseks. Mitteametliku vahendamise teel üritab asutus aidata rikkumisi heastada ja edaspidi rikkumisi vältida. Kui probleemile sel viisil lahendust ei leita, võib asutus teha asjaomasele järelevalveasutusele ettepaneku kohtusse pöörduda. Võrdõiguslikkusega tegeleva asutuse poole pöördumine on tasuta ja konfidentsiaalne.
ABISTAMISTEENUS: asutus pakub õiguslikku kaitset diskrimineerimise vastu muudes menetlustes, nt andes nõu, millised õiguskaitsevahendid teie käsutuses on ja kuidas neid suhetes teiste riigiasutustega kasutada.
NÕUSTAMINE: Asutuselt saab küsida arvamust selle kohta, kas teie tegevus on või võib olla diskrimineeriv, ning nõu selle kohta, kuidas vältida diskrimineerimist ja järgida paremini võrdse kohtlemise nõuet.
TEAVE: asutus pakub üldteavet diskrimineerimise teema ja olukorra kohta Sloveenias.
Kontaktandmed:
Võrdõiguslikkusega tegelev asutus (Zagovornik načela enakosti) Železna cesta 16, 1000 Ljubljana Tel: +386 (0)1 / 473 55 31 E-post: gp@zagovornik-rs.si http://www.zagovornik.si/Sellel veebisaidil on põhiteave esitatud täies mahus inglise, prantsuse, saksa, itaalia, ungari, serbia, bosnia, albaania ja roma keeles.
http://www.zagovornik.gov.si/si/o-zagovorniku/kdo-je-zagovornik/index.html
http://www.zagovornik.gov.si/si/o-zagovorniku/osebna-izkaznica/index.html
Teabevolinik menetleb teateid isikuandmete kaitse nõude rikkumise kohta kooskõlas 2004. aasta isikuandmete kaitse seadusega (Zakon o varstvu osebnih podatkov) ja isikuandmete kaitse eriaspekte käsitlevate valdkondlike seadustega (nt isikutunnistuse seadus (Zakon o osebni izkaznici)). Teabevolinik tegutseb ka omal algatusel, kui saab teada võimalikust isikuandmete kaitse rikkumisest, ja teeb sihipäraseid kontrolle ilma rikkumisteadet saamata. Kontrolle teostavad teabevoliniku juures töötavad riiklikud isikuandmete kaitse inspektorid. Teabevolinik võib nõuda isikuandmete parandamist, selgitada välja isikuandmete ebaseaduslikus omandamises või töötlemises seisnevaid rikkumisi ja määrata karistusi (trahve) isikuandmete vastutavatele töötlejatele. Teabevoliniku otsuse peale saab esitada halduskaebuse Sloveenia Vabariigi halduskohtusse.
Kontaktandmed:
Teabevolinik Zaloška 59 1000 LjubljanaKäesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitset käsitlev õigusraamistik on Slovakkias kehtestatud Slovaki Vabariigi põhiseadusega (seadus nr 460/1992 muudetud kujul). Slovakkia põhiseadus on Slovakkia alusakt ja see on ülimuslik kõikide muude õigusaktide suhtes. Slovakkia põhiseaduse teise peatükiga (artiklid 11–54) nähakse ette põhiõiguste ja -vabaduste üldine kaitse. Need põhiõigused ja -vabadused hõlmavad inimõigusi ja põhivabadusi (rahvusvahelistes dokumentides tuntud kui kodanikuõigused), poliitilisi õigusi, riigis elavate rahvusvähemuste ja etniliste rühmade õigusi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, õigust keskkonnakaitsele ja kultuuripärandi kaitsele ning õigust kohtulikule kaitsele ja muud liiki kaitsele. Slovakkias on põhiõigused ja -vabadused tagatud kõigile olenemata soost, rassilisest kuuluvusest, nahavärvist, keelest, tõekspidamistest või usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, rahvus- või etnilisse rühma kuulumisest, omandist, perekonnast või muust staatusest. Kedagi ei tohi nimetatud põhjustel kahjustada, soosida ega halvemasse olukorda panna. Ühegi isiku õigusi ei tohi rikkuda sellepärast, et ta on otsustanud kasutada oma põhiõigusi ja -vabadusi (Slovakkia põhiseaduse artikli 12 lõiked 2 ja 4). Kui põhiõigused ja -vabadused ei ole just sõnaselgelt tagatud ainult Slovaki Vabariigi kodanikele, siis on ka Slovakkias asuvatel välismaalastel õigus kasutada põhiseadusega tagatud põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas varjupaigaõigust (Slovakkia põhiseaduse artikli 52 lõige 2 ja artikkel 53). Põhiõiguste ja -vabaduste kasutamise tingimused ja piirangud ning kohustuste ulatus sõja või sõjategevuse ajal, erandlike asjaolude korral või hädaolukorras on sätestatud põhiseaduslikus aktis, milles käsitletakse riigi julgeolekut sõja või sõjategevuse ajal, erandlike asjaolude korral või hädaolukorras (seadus nr 227/2002).
Kooskõlas Slovakkia põhiseaduse artikliga 46 võivad kõik isikud pöörduda seadusega sätestatud korras oma õiguste kaitseks sõltumatu ja erapooletu kohtu poole ning seaduses kindlaks määratud juhtudel mõne muu Slovaki Vabariigi ametiasutuse poole. Praktikas kohtab väga erinevaid inimõigusi, s.t inimõigusi ja põhivabadusi, mida saab seaduses määratleda, ning selliseid inimõigusi ja põhivabadusi, mida seaduses määratleda ei saa. Selliste õiguste ja vabaduste sisu võib hõlmata kodaniku-, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja muid õigusi, mis on tagatud Slovakkia põhiseaduse, muude põhiseaduslike aktide, seaduste ja muude õigusaktidega ning inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega (inimõigusi käsitlev rahvusvaheline õigus), mille osaline Slovakkia on. Põhiõigusi ja -vabadusi käsitlevate otsuste kontrollimise õigust ei saa jätta kohtute pädevusest välja.
Igaüks, kes väidab, et ametiasutuse tehtud otsusega on rikutud tema õigusi, võib paluda kohtul otsus läbi vaadata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Slovakkia põhiseaduse ja muude asjakohaste seadustega tagatakse kõigi inimeste õigus saada hüvitist kohtu või mis tahes muu riigiorgani või ametiasutuse tehtud ebaseadusliku otsuse või nõuetevastase ametliku menetluse tõttu tekitatud kahju eest. Hüvitise saamist käsitlevad üksikasjad on sätestatud seaduses nr 514/2003, mis käsitleb ametiasutuse vastutust avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju eest ning millega muudetakse teatavaid muid õigusakte. Selle seadusega reguleeritakse riigi vastutust ametiasutuste tekitatud kahju eest avaliku võimu teostamisel, omavalitsuste ja kõrgemate territoriaalüksuste vastutust kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt oma ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kahjunõuete arutamise eelistungeid ja õigust regressiivsele hüvitisele.
Kooskõlas eespool viidatud Slovakkia põhiseaduse artikliga 46 tagatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahviga 3 õigus pöörduda kohtu poole oma sellise õiguse kaitseks, mis on ohtu seatud või mida on rikutud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatakse kord, mida peavad järgima nii kohus kui ka tsiviilkohtumenetluse pooled, et tagada poolte õiguste ja õigustatud huvide õiglane kaitse ning õiguskuulekas käitumine, kohustuste aus täitmine ja teiste isikute õiguste austamine. Tsiviilkohtumenetluse raames arutavad kohtud vaidlusi ja muidu õigusküsimusi ning teevad nendega seoses otsuseid, pööravad täitmisele sellised otsused, mida ei ole kohaldatud vabatahtlikult, ning tagavad, et füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi või seadusega kaitstud huve ei rikuta ning et neid õigusi ei kuritarvitata nende isikute kahjuks.
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 7 lõigetega 1 ja 2 arutavad kohtud tsiviilkohtumenetluse raames vaidlusi ja muid õigusküsimusi, mis on seotud tsiviilõiguse, tööõiguse, perekonnaõiguse, äriõiguse ja majandusõigusega, ning langetavad nende kohta otsuseid, kui seadusest ei tulene, et neid juhtumeid arutavad ja nendega seoses teevad otsuseid muud ametiasutused. Tsiviilkohtumenetluse raames vaatavad kohtud üle ka ametiasutuste otsuste seaduslikkuse ning ametiasutuste otsuste, meetmete ja muude sekkumismeetmete seaduslikkuse ning teevad otsuseid selle kohta, kas kohalike omavalitsuste poolt nende pädevusse kuuluvates küsimustes võetud õigusmeetmed on kooskõlas seadusega, ning selle kohta, kas riigiasutused täidavad oma ülesandeid kooskõlas valitsuse määruste, ministrite korralduste ja muude keskvalitsuse ametiasutuste korraldustega, kui seaduses ei ole sätestatud, et selliseid juhtumeid arutab ja nendega seoses teeb otsuseid mõni muu ametiasutus. Muid juhtumeid arutavad ja lahendavad kohtud tsiviilkohtumenetluse raames üksnes siis, kui see on nii sätestatud seaduses.
Slovakkias mõistavad õigust sõltumatud ja erapooletud kohtud. Kohtumenetlused on kõigil tasanditel riigiasutuste menetlustest lahus.
Kohtumenetlused on kahetasandilised ning sellepärast on võimalik esitada apellatsioon esimese astme kohtu (ringkonnakohus) tehtud otsuste peale. Nõuetekohaseid apellatsioone arutatakse kõrgema, s.t teise astme kohtus (piirkonnakohus).
Üldkohtute süsteem koosneb Slovaki Vabariigi ülemkohtust, kriminaalkohtust, kaheksast piirkonnakohtust ja 45 ringkonnakohtust, kes teevad otsuseid kõikide juhtumite puhul, mis ei kuulu Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohtu ainupädevusse, s.t nad teevad otsuseid tsiviil- ja kriminaalasjades ning samuti kontrollivad riigiasutuste menetluste ja nende asutuste tehtud otsuste seaduslikkust (halduskohtumenetlus), kui seaduses on nii sätestatud. Slovakkial puuduvad praegu seadusega loodud sõjakohtud.
Riigiasutuste tehtud otsuste ja läbiviidud menetluste seaduslikkuse kontrollimist käsitlevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963 muudetud kujul) viienda osa sätted.
Halduskohtumenetluse raames kontrollivad kohtud kaebuste või apellatsioonide esitamise korral riigiasutuste tehtud otsuste ja läbiviidud menetluste seaduslikkust. Halduskohtumenetluse raames kontrollivad kohtud ametiasutuste, kohalike omavalitsuste, huvitatud kohalike asutuste ning teiste juriidiliste ja ka füüsiliste isikute tehtud otsuste ja läbiviidud menetluste seaduslikkust, kui neile on seaduse alusel antud õigus teha otsuseid füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste ja kohustuste kohta avaliku halduse valdkonnas (edaspidi „haldusasutuste otsused ja menetlused”). Haldusasutuste otsused on sellised otsused, mille nad on teinud haldusmenetluse raames, ja muud otsused, millega kehtestatakse või muudetakse füüsiliste või juriidiliste isikute õigusi ja kohustusi või millega need õigused ja kohustused tunnistatakse kehtetuks või mis võivad otseselt mõjutada füüsiliste või juriidiliste isikute õigusi, seadusega kaitstud huve või kohustusi. Haldusasutuse menetlus hõlmab ka tegevusetust. Haldusasju lahendavad kohtud teevad otsuseid selliste ettepanekute kohta, millega soovitakse kehtestada ametiasutustele kohustused käsitleda füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja kohustusi avaliku halduse valdkonnas, ning kehtestada meetmed, et pöörata otsused täitmisele paragrahvides 250b ja 250u sätestatud menetluse kaudu. Nad kaitsevad riigiasutuste ebaseadusliku sekkumise eest ja pööravad täitmisele välisriigi haldusasutuste otsused. Kohtud tegutsevad ja teevad otsuseid valimistega ning erakondade ja poliitiliste liikumiste registreerimisega seotud küsimustes kooskõlas käesolevas osas kirjeldatuga ja erieeskirjades kindlaks määratud ulatuses. Kohtud tegutsevad ja teevad otsuseid vajaduse korral ja kooskõlas käesolevas osas kirjeldatuga juhul, kui see on ette nähtud erisätetes, või kui riigiasutuste otsuste läbivaatamine on vajalik selliste rahvusvaheliste lepingute alusel, mille osaline Slovakkia on.
Need erijuhud võivad hõlmata järgmist:
Üksikasjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvides 244–250zg.
Kohtutel puudub pädevus muuta täidesaatva riigivõimu poolt vastu võetud õigusakte (teisese õiguse aktid). Slovakkia põhiseaduse artikli 144 lõikes 2 sätestatakse siiski, et kui kohus leiab, et mõni muu õigusakt või selle osa või selle konkreetne säte, mis on seotud arutatava kohtuasjaga, on vastuolus põhiseaduse, põhiseadusliku akti, ülimusliku rahvusvahelise lepingu (põhiseaduse artikli 7 lõige 5) või õigusaktiga, peatab ta asja menetlemise ja võtab meetmed menetluse alustamiseks konstitutsioonikohtus (artikli 125 lõige 1). Konstitutsioonikohtu otsuses sisalduv õiguslik arvamus on kohtule siduv. Kuid konstitutsioonikohtus menetluse alustamine ei vabasta kohut tema kohustusest teha kohtuasjas otsus seaduses sätestatud viisil.
Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus (edaspidi „konstitutsioonikohus”) loodi Slovaki Vabariigi põhiseaduse (seadus nr 460/1992) alusel sõltumatu kohtuorganina eesmärgiga kaitsta põhiseaduslikkust. Kohtu volitused ja pädevus on sätestatud Slovaki Vabariigi põhiseaduse (muudetud kujul) artiklites 124–140. Konstitutsioonikohtu korralduse üksikasjad, kohtus järgitav menetlus ja kohtunike staatus on sätestatud seaduses nr 38/1993 (muudetud kujul).
Konstitutsioonikohtu täiskogu istungil kiideti seaduse nr 38/1993 paragrahvi 79 alusel heaks konstitutsioonikohtu kodukord (seadus nr 114/1993 muudetud kujul), milles käsitletakse üksikasjalikumalt järgmisi valdkondi: konstitutsioonikohtu töökord menetlusteks ja otsuste tegemiseks ettevalmistumisel; küsimused, mis on seotud täiskogu istungi, senatite, raportööride-kohtunike, hindajate ja teiste konstitutsioonikohtu töös osalevate isikute staatusega; ning kohtunike distsiplinaarmenetlus.
Konstitutsioonikohus alustab menetlust, kui taotluse esitab:
Menetlust alustatakse konstitutsioonikohtule taotluse kättetoimetamise päeval.
Slovaki Vabariigi põhiseaduse artiklis 127a käsitletakse põhiseaduslikku kaebust; kaebuse võib esitada kas üksikisik või juriidiline isik (edaspidi „kaebuse esitaja”), kes kinnitab, et tema põhiõigusi või -vabadusi on lõpliku otsuse, meetme või muu sekkumismeetmega rikutud, välja arvatud juhul, kui mõni teine kohus teeb otsuseid nende põhiõiguste ja -vabaduste kaitse küsimustes.
Lisaks üldistele andmetele tuleb kaebuses ära märkida järgmised andmed:
Kaebusele lisatakse lõpliku otsuse koopia, meedet kirjeldav dokument või tõendid mis tahes muu sekkumismeetme kohta. Kui kaebuse esitaja taotleb proportsionaalset rahalist hüvitust, peab ta nimetama nõutava summa ja põhjendama seda nõudmist. Menetlusosalised on kaebuse esitaja ja isik, kelle peale kaebus on esitatud. Kaebuse esitamisel ei ole peatavat toimet.
Kaebuse esitaja ettepanekul võib konstitutsioonikohus teha otsuse ajutise meetme võtmise kohta ja lükata edasi vaidlustatud lõpliku otsuse, meetme või muu sekkumismeetme jõustamine, kui see ei ole vastuolus oluliste avalike huvidega ning kui vaidlustatud otsuse, meetme või muu sekkumismeetme jõustamine ei tooks kaebuse esitajale suuremat kahju kui see, mis tuleneks jõustamise edasilükkamise korral teistele isikutele. Eelkõige määrab konstitutsioonikohus, et asutus, kes kaebuse esitaja sõnul on rikkunud tema põhiõigusi või -vabadusi, peab ajutiselt peatama lõpliku otsuse, meetme või muu sekkumismeetme rakendamise, ning et kolmandad isikud peavad ajutiselt hoiduma neile lõpliku otsuse, meetme või muu sekkumise alusel antud volituste kasutamisest. Ajutine meede kaotab kehtivuse hiljemalt põhiasjas tehtava otsuse jõustumisel, välja arvatud juhul, kui konstitutsioonikohus otsustab selle kehtivuse varem lõpetada. Ajutise meetme võib kehtetuks tunnistada ka kohtu enda algatusel, kui meetme võtmise põhjused on ära langenud.
Kaebus on vastuvõetav vaid juhul, kui kaebuse esitaja on kasutanud ära kõik õiguskaitsevahendid või muud õigusvahendid, mis on talle tema põhiõiguste või -vabaduste kaitseks seaduses ette nähtud ning mille kasutamiseks on kaebuse esitajal eriõigusaktide kohaselt õigus. Konstitutsioonikohus võtab siiski kaebuse vastu ka siis, kui see tingimus ei ole täidetud, kuid seda vaid juhul, kui kaebuse esitaja tõendab, et põhjused, miks ta ei ole seda tingimust täitnud, väärivad erilist tähelepanu. Kaebuse võib esitada kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumise kuupäevast või meetmest või muust sekkumismeetmest teatamise kuupäevast. Meetme või muu sekkumismeetme korral arvestatakse seda ajavahemikku alates päevast, mil kaebuse esitajal oli võimalik saada teada meetmest või muust sekkumismeetmest.
Kui kaebuse esitaja võtab oma kaebuse tagasi, lõpetab konstitutsioonikohus selle menetlemise, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab, et tagasivõtmine on vastuvõetamatu, ning eelkõige siis, kui kaebus on esitatud sellise lõpliku otsuse, meetme või muu sekkumismeetme peale, mille näol on tegemist kaebuse esitaja põhiõiguste või -vabaduste erakordselt tõsise rikkumisega.
Konstitutsioonikohus lähtub faktidest, mis on tuvastatud varasema menetluse käigus, välja arvatud juhul, kui ta otsustab teisiti.
Kui konstitutsioonikohus võtab kaebuse vastu, esitab ta oma järeldustes teabe rikutud põhiõiguse või -vabaduse ning põhiseaduse või konstitutsioonilise seaduse või rahvusvahelise konventsiooni sätete kohta ning nimetab ära lõpliku otsuse, meetme või muu sekkumismeetme, millega on rikutud põhiõigust või -vabadust. Kui põhiõigust või -vabadust on rikutud otsuse või meetmega, tühistab konstitutsioonikohus sellise otsuse või meetme. Konstitutsioonikohus tühistab ka mis tahes muu sekkumismeetme, millega on rikutud põhiõigust või -vabadust, kui sellise sekkumismeetme olemus seda võimaldab.
Kui konstitutsioonikohus võtab kaebuse vastu, võib ta:
Konstitutsioonikohus võib määrata mõistliku rahalise hüvitise isikule, kelle põhiõigust või -vabadust on rikutud. Kui konstitutsioonikohus otsustab määrata mõistliku rahalise hüvitise, peab põhiõigust või -vabadust rikkunud asutus maksma kaebuse esitajale hüvitise kahe kuu jooksul alates konstitutsioonikohtu otsuse jõustumise kuupäevast. Kui konstitutsioonikohus tühistab lõpliku otsuse, meetme või muu sekkumismeetme ning saadab kohtuasja täiendavaks menetlemiseks tagasi, peab isik, kes on selles küsimuses teinud otsuse või võtnud meetme või muul viisil sekkunud, arutama seda küsimust uuesti ja tegema selle kohta otsuse. Nendes menetlustes või selle protsessi käigus on konstitutsioonikohtu õiguslik arvamus sellele isikule siduv. Isiku jaoks, kes on kõnealuses küsimuses otsuse teinud või võtnud meetme või muul viisil sekkunud, on otsus siduv ning see otsus pööratakse pärast sellest teatamist täitmisele.
Slovakkia riiklik inimõiguste keskus, mis asutati Slovaki Vabariigi riiginõukogu seadusega nr 308/1993 Slovakkia riikliku inimõiguste keskuse asutamise kohta (muudetud kujul), on tegutsenud Slovakkias alates 1. jaanuarist 1994. Slovaki Vabariigi valitsus esitas seaduseelnõu, tuginedes Slovaki valitsuse 15. juuni 1993. aasta resolutsioonile nr 430, mille kohaselt oli valitsus nõus rakendama ÜRO algatusest lähtuvalt projekti, mille raames loodi Bratislavas asuv Slovakkia riiklik inimõiguste keskus. Keskuse ülesandeid laiendati, kui võeti vastu seadus nr 136/2003, millega muudetakse ja täiendatakse Slovaki Vabariigi riiginõukogu seadust nr 308/1993 Slovakkia riikliku inimõiguste keskuse asutamise kohta, ning seadus nr 365/2004, mis käsitleb võrdset kohtlemist teatavates valdkondades ja kaitset diskrimineerimise eest ning millega muudeti ja täiendati teatavaid õigusakte (diskrimineerimisvastase võitluse seadus). Tegemist on sõltumatu juriidilise isikuga, mis tegeleb inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas laste õiguste küsimustega.
Keskus täidab sõltumatu juriidiline isikuna inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas laste õiguste ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise tagamise valdkonnas asendamatut rolli. Keskus on ainuke Slovakkia institutsioon, kes tegeleb võrdsete õiguste küsimustega (riiklik võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev asutus), s.t hindab võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist kooskõlas diskrimineerimisvastase võitluse seadusega.
Pädevus
Keskuse õiguslik seisund ja pädevus on sätestatud Slovaki Vabariigi riiginõukogu seaduses nr 308/1993 Slovakkia riikliku inimõiguste keskuse (edaspidi „keskus”) asutamise kohta (muudetud kujul). Eelkõige teeb keskus seaduse paragrahvi 1 lõike 2 kohaselt järgmist:
Keskus annab kõigile Slovaki Vabariigi elanikele õigusalast nõu diskrimineerimise ja sallimatuse ning võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise küsimustes. Samuti on keskusel seadusest tulenevad volitused, et esindada pooli taotluse korral võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega seotud menetlustes. Igal aastal avaldab keskus aruande inimõiguste järgimise kohta Slovaki Vabariigis.
Volitused:
Osutatav abi
Keskuse poole võivad pöörduda kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes tunnevad, et mis tahes eespool nimetatud institutsioon on neid oma tegevuse või tegevusetusega diskrimineerinud. Kaebuse esitamisel peaks kaebuse esitaja lisama kogu vajaliku teabe ning esitama kõik asjakohased dokumendid.
Koostöö
Samuti võib keskus nõuda inimõiguste ja põhivabaduste valdkonnas tegutsevatelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt teavet inimõiguste, sealhulgas laste õiguste järgimise kohta, ning jõuda nendega kokkuleppele sellise teabe edastamise viisi ja ulatuse osas.
Kaebuse esitamise menetlus
Kodanikud võivad esitada kaebusi:
Ombudsman
Nevädzova 5
Slovaki Vabariigi põhiseaduse artikli 151a lõike 1 kohaselt on ombudsman ehk õiguste riiklik kaitsja Slovaki Vabariigi sõltumatu institutsioon, kes kaitseb seadusega sätestatud ulatuses ja korras füüsiliste ja juriidiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi riiklike haldusasutuste ja muude riigiasutuste menetlustes, kui nende tegevus, otsustusprotsess või tegevusetus on seadusega vastuolus. Seadusega sätestatud juhtudel võib õiguste riiklik kaitsja võtta vastutusele riigi haldusasutuses töötava mis tahes isiku, kui see isik on rikkunud füüsilise või juriidilise isiku põhilisi inimõigusi või põhivabadusi. Kõik riigiasutused peavad andma õiguste riiklikule kaitsjale vajalikku abi.
Õiguste riikliku kaitsja poole võib pöörduda igaüks, kes leiab, et riigiasutuse tegevuse, otsustusprotsessi või tegevusetuse tulemusel on rikutud tema põhiõigusi ja -vabadusi viisil, mis on vastuolus seadusega või demokraatliku õigusriigi põhimõtetega. Põhiõigused ja -vabadused, mille kaitsmisega õiguste riiklik kaitsja tegeleb, on sätestatud Slovaki Vabariigi põhiseaduse 2. jaotises (s.t põhilised inimõigused ja põhivabadused artiklites 14–25, poliitilised õigused artiklites 26–32, rahvusvähemuste ja etniliste rühmade õigused artiklites 33–34, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused artiklites 35–43, õigus keskkonnakaitsele ja kultuuripärandi kaitsele artiklites 44–45, õigus kohtulikule kaitsele ja muud liiki õiguskaitsele artiklites 46–50, välisriigi kodanike varjupaigaõigus poliitiliste õiguste ja vabaduste kasutamise tõttu tagakiusamise korral) ning samuti inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevates rahvusvahelistes konventsioonides.
Õiguste riiklik kaitsja tegutseb füüsilise või juriidilise isiku kaebuse alusel või omal algatusel. Õiguste riiklik kaitsja ei saa sekkuda kohtute otsustusprotsessi, ei ole menetlusosaline ega saa esitada kohtule menetluse algatamise avaldust; talle ei tehta kohtuotsuseid teatavaks ning tal ei ole õigust kasutada õiguskaitsevahendeid. Õiguste riiklikul kaitsjal puudub pädevus üksikisikute vaheliste vaidluste lahendamiseks.
Igal isikul on õigus pöörduda õiguste riikliku kaitsja poole:
pöördudes õiguste riikliku kaitsja büroo poole;
Kaebuses tuleb selgelt kirjeldada asjaomast probleemi, esitada riigiasutuse nimi, kelle peale kaebus esitatakse, ning märkida ära, mida kaebuse esitaja nõuab.
Selleks et kiirendada kaebuse uurimist, on soovitatav, et kaebuse esitaja lisaks tõendusmaterjalina kõikide talle kättesaadavate dokumentide koopiad. Kui kaebus ei ole seotud kaebuse esitanud isikuga, tuleb lisada ka asjaomase isiku kirjalik nõusolek kaebuse esitamiseks või asjakohane kirjalik volikiri.
Kui kaebuse esitaja ei nimeta õiguste riiklikule kaitsjale adresseeritud kaebuses oma ees- ja perekonnanime ning aadressi (kui tegemist on juriidilise isikuga, siis nime ja juriidilist aadressi), on tegemist anonüümse kaebusega, millega õiguste riiklik kaitsja ei ole kohustatud tegelema. Kaebuse esitaja võib nõuda, et õiguste riiklik kaitsja ei avaldaks tema isikut. Sellisel juhul kasutab õiguste riiklik kaitsja menetluse käigus ainult kaebuse koopiat, millel ei ole märgitud mis tahes isikuandmeid. Kui kaebuse esitaja on taotlenud, et tema isikut ei avaldataks, kuid kaebuse laadi tõttu ei ole võimalik seda ilma teatavate isikuandmeteta menetleda, peab asjaomast isikut sellest viivitamata teavitama.
Asjaomast isikut tuleb ühtlasi hoiatada, et kaebuse menetlemist jätkatakse ainult siis, kui ta annab kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjaliku nõusoleku teatavate vajalike isikuandmete lisamiseks.
Kui õiguste riiklik kaitsja leiab, et kaebus on selle sisu arvestades haldus- või kohtumenetlust reguleerivate õigusaktide kohane õiguskaitsevahend, halduskohtu pädevusse kuuluv kaebus või õiguskaitsevahend või konstitutsiooniline kaebus, teatab ta sellest viivitamata kaebuse esitajale ning annab juhiseid nõuetekohase menetluse kohta.
Kui õiguste riiklik kaitsja saab teada asjaoludest, mis annavad alust arvata, et isikut peetakse ebaseaduslikult kinni või ta on ebaseaduslikult vangistatud või talle on ebaseaduslikult määratud sõduritele ette nähtud distsiplinaarkaristus, või talle on määratud ennetav ravi, ennetav koolitus, ravi või koolitus kinnises asutuses, või et teda peetakse ebaseaduslikult kinni politseijaoskonnas, peab ta sellest viivitamata teatama asjaomasele prokurörile, esitades kaebuse, milles nõuab meetmete võtmist eriõigusaktide alusel, ning ta peab sellest teavitama nii kõnealust asutust kui ka asjaomast isikut.
Kui kaebus käsitleb riigiasutuse lõplikku otsust või kui õiguste riiklik kaitsja jõuab järeldusele, et riigiasutuse otsus on vastuolus seaduse või mõne muu üldiselt siduva õigusaktiga, võib ta saata juhtumi edasi asjaomasele prokurörile menetlemiseks või võtta mõne muu meetme, teavitades sellest nõuetekohaselt kaebuse esitajat. Niimoodi võib ta toimida ka sellise kaebuse puhul, mis sisaldab ettepanekuid prokuratuuri pädevusse kuuluvate meetmete kohta. Prokurör peab seadusega sätestatud tähtaja jooksul teavitama õiguste riiklikku kaitsjat ebaseaduslikkuse kõrvaldamiseks võetud meetmetest.
Õiguste riiklik kaitsja võib juhtumit mitte käsitleda, kui ta leiab, et:
Õiguste riiklik kaitsja annab kaebuse esitajale teada, et kaebust ei menetleta ning esitab põhjendused. Anonüümsete kaebuste puhul seda ei tehta.
Kui kaebuse uurimisel ei leita tõendeid põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise kohta, teavitab õiguste riiklik kaitsja sellest kirjalikult kaebuse esitajat ja riigiasutust, kelle tegevuse, otsustusprotsessi või tegevusetuse peale kaebus esitati.
Kui kaebuse uurimisel leitakse tõendeid põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise kohta, edastab õiguste riiklik kaitsja uurimistulemused ja soovituse kavandatava meetme kohta riigiasutusele, kelle tegevuse, otsustusprotsessi või tegevusetuse peale kaebus esitati.
Riigiasutus peab 20 päeva jooksul alates teate kättesaamisest teatama õiguste riiklikule kaitsjale oma arvamuse uurimistulemuste kohta ja teabe võetud meetmete kohta.
Kui õiguste riiklik kaitsja ei nõustu riigiasutuse arvamusega või kui ta leiab, et võetud meede ei ole piisav, teatab ta sellest asutusele, kellele kaebuses nimetatud riigiasutus allub, või kui selline asutus puudub, siis Slovaki Vabariigi valitsusele.
Asutus, kellele kaebuses nimetatud ametiasutus allub, – või sellise asutuse puudumise korral Slovaki Vabariigi valitsus – peab paragrahvi 3 kohaselt teavitama õiguste riiklikku kaitsjat kõnealuse juhtumiga seoses võetud meetmetest 20 päeva jooksul alates teate kättesaamisest.
Kui õiguste riiklik kaitsja leiab, et võetud meetmed ei ole piisavad, teatab ta sellest Slovaki Vabariigi riiginõukogule või riiginõukogu volitatud asutusele.
Õiguste riiklik kaitsja saadab kaebuse esitajale ja isikule, kelle põhiõigusi ja -vabadusi on riigiasutuse tegevuse, otsustusprotsessi või tegevusetuse tõttu rikutud, kirjaliku teatise uurimistulemuste ja võetud meetmete kohta.
Slovaki Vabariigi isikuandmete kaitse amet (edaspidi „amet”) on riigiorgan, mis kaitseb isikute põhiõigusi ja -vabadusi isikuandmete töötlemisel. Amet täidab oma ülesandeid ja kohustusi sõltumatult ja kooskõlas seadusega. Tema ülesanded on peamiselt järgmised:
Õigusabikeskus on tegutsenud Slovaki Vabariigis alates 1. jaanuarist 2006. See loodi riigieelarvest rahastatava asutusena kooskõlas seadusega nr 327/2005 materiaalselt vähekindlustatud isikutele õigusabi andmise kohta ning keskuse peakontor asub Bratislavas. Keskusel on kontorid või esindused peaaegu kõigis Slovaki Vabariigi piirkondlikes linnades (s.t Bratislavas, Banská Bystricas, Žilinas, Košices ja Prešovis), välja arvatud Nitras ja Trnavas, ja muudes Slovakkia omavalitsusüksustes (Liptovský Mikuláš, Tvrdošín, Humenné, Hlohovec, Rimavská Sobota, Nové Zámky ja Svidník).
Keskus tagab õigusabi andmise isikutele, kelle materiaalsed vahendid ei võimalda kasutada õigusteenuseid oma õiguste nõuetekohaseks jõustamiseks ja kaitsmiseks. Keskus tagab õigusabi andmise tsiviil-, töö- ja perekonnaõiguse küsimustes kõikidele isikutele, kes vastavad õigusaktides sätestatud tingimustele (kohtuvaidlused Slovakkia piires). Piiriüleste vaidluste korral annab keskus õigusabi tsiviil-, töö- ja perekonnaõiguse ning äriõigusega seotud küsimustes kooskõlas nimetatud seadusega kõigile isikutele, kes vastavad õigusaktides sätestatud tingimustele ja kelle elukoht või alaline elukoht on ELi liikmesriigis.
Kui õigusabi taotletakse seoses diskrimineerimist käsitlevate juhtumitega, on õigusabikeskusel (edaspidi „keskus”) kattuv roll Slovakkia riikliku inimõiguste keskusega, kellega ta vahetab teavet selliste taotlejatega seotud küsimustes. Keskuse juristid tegelevad diskrimineerimisküsimustega peamiselt selliste juhtumite raames, mis käsitlevad tööalast diskrimineerimist etnilistel põhjustel.
Isikul on õigus saada õigusabi, kui ta on materiaalselt vähekindlustatud ja kui vaidlus ei ole ilmselgelt alusetu ning kui nõude väärtus on miinimumpalgast suurem. Õigusabi ei anta selliste vaidluste puhul, kus nõude väärtust ei ole võimalik rahas arvutada. Isik peab õigusabi andmise ajal vastama eespool nimetatud õigusabi osutamise tingimustele. Kui taotleja sissetulek ületab seadusega kehtestatud materiaalselt vähekindlustatud isikute sissetuleku piirmäära, võib keskus anda õigusabi, kui see on asjakohane taotletud õigusabi asjaolude tõttu.
Õigusabi taotlemise menetlus (edaspidi „menetlus”) algab kirjaliku taotluse esitamisega paberkandjal. Sellele tuleb lisada taotluses märgitud asjaolusid tõendavad dokumendid. Dokumendid, mis tõendavad, et taotleja on materiaalselt vähekindlustatud, ei tohi olla väljastatud rohkem kui kolm kuud tagasi. Taotlus peab sisaldama taotleja ees- ja perekonnanime, tema alalist või ajutist elukohta ning isikukoodi. Keskuse nõudmisel peab taotleja esitama keskuse määratud mõistliku tähtaja jooksul lisateavet ja täiendavaid dokumente, mis käsitlevad nõude hindamiseks olulisi fakte. Selleks tuleb aega anda vähemalt kümme päeva. Taotluse esitaja on menetlusosaline. Taotlus esitatakse taotleja alalise või ajutise elukoha järgse asjakohase keskuse büroole. Taotleja on kohustatud esitama taotluses ja eelkonsultatsiooni ajal täielikud ja õiged andmed. Keskus teeb taotluse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates seadusega nõutud andmeid sisaldava taotluse saamisest. Seda tähtaega ei ole võimalik pikendada. Otsuse peale ei saa esitada apellatsiooni. Õigusabi taotlust rahuldavas otsuses määrab keskus advokaadi, kes hakkab õigusabi saavat isikut kohtus esindama, kui see on vajalik selle isiku huvide kaitsmiseks. Õigusabi taotluse tagasilükkamise otsus peab lisaks eriõigusaktides nõutavatele andmetele sisaldama ka selgitust, et kui taotluse rahuldamist takistavad asjaolud kaovad, võib taotleja esitada taotluse sama juhtumiga seoses uuesti. Kui keskus otsustas õigustatud isiku koostöö puudumise tõttu keelduda talle õigusabi andmisest või kui õigustatud isik peatas menetluse põhjendamatult, võib keskus neil põhjustel keelata oma otsusega õigusabi taotlust uuesti esitada.
Seaduse nr 327/2005 paragrahvides 17–21 käsitletakse õigusabi andmist piiriüleste vaidluste korral, mille puhul on pädev kohus Slovaki Vabariigi kohus, ning seaduse nr 327/2005 paragrahvides 22–24 käsitletakse õigusabi andmist piiriüleste vaidluste korral, mille puhul on pädev kohus mõne teise ELi liikmesriigi kohus.
Laste ja noorte rahvusvahelise õiguskaitse keskus (edaspidi „keskus”) on avalik-õiguslik asutus, mille pädevus piirdub Slovaki Vabariigi territooriumiga. Keskuse asutas Slovaki Vabariigi töö-, sotsiaal- ja pereasjade ministeerium 1. veebruaril 1993 ning tegemist on ministeeriumi haldusalas asuva ja riigieelarvest rahastatava asutusega, mille ülesanne on tagada õigusabi andmine lastele ja noortele välisriikidega seotud asjades.
Keskuse pädevus on määratletud seaduses nr 305/2005 laste sotsiaalkaitse ja eestkoste kohta, millega muudetakse ja täiendatakse teatavaid õigusakte. Keskuse ülesanne on rakendada rahvusvahelisi lepinguid ja Euroopa Liidu õigusakte. Keskus:
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Piirkonnakohtud menetlevad kriminaal- ja tsiviilasju ning kaebuseid. Esimese astme kohtu otsuse võib tavaliselt esitada ülevaatamiseks kõrgema astme kohtule. Piirkonnakohtu otsuse peale võib apellatsiooni esitada apellatsioonikohtule. Apellatsioonikohtu otsuse võib omakorda edasi kaevata ülemkohtusse, kui ülemkohus annab selleks loa.
Halduskohtud menetlevad ametiasutuste otsuste peale esitatud kaebuseid. Halduskohtu otsuse peale võib apellatsiooni esitada kõrgemale halduskohtule.
Erikohtud on kaubanduskohus, töökohus, kindlustuskohus ja riigi erikohus.
Kohtute kontaktandmed on kättesaadavad järgmistel veebisaitidel:
kontaktandmed soome keeles
kontaktandmed inglise keeles.
2012. aasta alguses loodi parlamentaarse ombudsmani büroo egiidi all autonoomselt ja sõltumatult tegutsev inimõiguste keskus. Inimõiguste keskuse ülesanne on levitada teavet ning edendada hariduse andmist, koolitamist, teadusuuringuid ja koostööd põhi- ja inimõiguste valdkonnas. Keskus koostab aruandeid põhi- ja inimõiguste rakendamise kohta ning samuti teeb algatusi ja avaldab seisukohti nende õiguste edendamiseks. Samuti osaleb inimõiguste keskus põhi- ja inimõiguste edendamiseks tehtavas rahvusvahelistes koostöös. Inimõiguste keskus ei tegele kaebuste ega muude üksikjuhtumitega, mis kuuluvad kõrgeima õigusjärelevalveasutuse pädevusse.
Parlamentaarse ombudsmaniga võib ühendust võtta, kui on alust arvata, et ametiasutused või ametnikud ei ole järginud õigusnorme või täitnud oma kohustusi. Näiteks on ebaseaduslik rikkuda põhiõiguseid. Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik isikud. Kaebuse esitaja võib kaebuses käsitleda iseendaga seotud juhtumit, kuid kaebust on võimalik esitada ka teise isiku nimel või koos teiste isikutega. Ombudsman uurib kaebust, kui on alust arvata, et ametiasutus on toiminud ebaseaduslikult. Kaebuseid menetletakse tasuta. Uurimise käigus kuulab ombudsman ära selle isiku või ametiasutuse, kelle peale kaebus esitati. Lisaks küsib ta erinevatelt ametiasutustelt aruandeid ja avaldusi ning võib vajaduse korral näha ette, et tema büroo inspektorid viiksid läbi uurimise. Kaebuseid menetletakse tasuta.
Ombudsmani käsutuses olev kõige karmim meede on kriminaalsüüdistuse esitamine ametiseisundi kuritarvitamise eest. Samuti võib ombudsman teha asjaomasele ametnikule ametliku hoiatuse. Tavaliselt avaldab ta oma arvamust selle kohta, milles seisnes menetluse ebaseaduslikkus või mil viisil oli tegemist hooletusega, ning tuletab meelde korrektse menetluse. Samuti võib ombudsman teha ettepaneku vea heastamiseks ning juhtida riiginõukogu tähelepanu neile vajakajäämistele, mille ta õigusnormis või eeskirjas avastas.
Parlamentaarse ombudsmani büroo
Tegevuskoht: Arkadiankatu 3, Helsinki Postiaadress: 00102 Eduskunta Kodulehekülg: https://www.oikeusasiamies.fi/en/eesti E-post: oikeusasiamies@eduskunta.fi Telefon: +358 9 4321 Faks: +358 9 432 2268Õiguskantsleriga võib ühendust võtta sellise juhtumi puhul, mis on otseselt seotud kaebuse esitajaga, või mis tahes juhtumi puhul, kui kaebuse esitaja leiab, et ametiasutused, ametnikud või muud isikud või organid on oma ametikohustuste täitmisel toiminud vääralt või jätnud oma kohustused täitmata või et advokaat on jätnud oma kohustused täitmata. Peale selle võib õiguskantsleriga ühendust võtta igaüks, kes leiab, et ei ole järgitud põhiseadusega tagatud põhi- või inimõiguseid. Õigusvaldkonnas vastava hariduse saanud töötajad valmistavad toimiku ette ning küsivad vajalikke täiendavaid dokumente. Tavaliselt antakse kaebuse esitajale võimalus vastata. Kaebuse esitajale edastatakse kirjalik vastus posti teel. Õiguskantsleri büroo teenused on kaebuse esitajale tasuta.
Kui leitakse, et menetlus oli ebaseaduslik või menetlust rikuti, võib õiguskantsler teha ametnikule hoiatuse või väljastada tuleviku tarvis nõuetekohast menetlust käsitlevad juhised. Raskemate juhtumite korral võib õiguskantsler näha ette, et ametniku vastu esitatakse süüdistus. Kui õiguskantsler peab seda vajalikuks, on tal õigus teha ettepanek õigusnormide või juhiste muutmiseks, kohtuotsuse tühistamiseks või mõne muu erakorralise apellatsiooni esitamiseks. Õiguskantsleri läbi viidud uurimise tulemusel võib ametiasutus või ametnik oma vea parandada.
Õiguskantsleri büroo
Tegevuskoht: Snellmaninkatu 1, Helsinki Postiaadress: PL 20, 00023 Valtioneuvosto Kodulehekülg: https://www.okv.fi/en/ E-post: kirjaamo@okv.fi Telefon: +358 295 162 902 Faks: +358 9 1602 3975 Suhtlus: tiedotus@okv.fiSeaduse kohaselt on lasteombudsmanil järgmised ülesanded:
Lasteombudsmani büroo
Aadress: Vapaudenkatu 58 A, 40100 Jyväskylä Kodulehekülg: http://www.lapsiasia.fi/en/ E-post: lapsiasiavaltuutettu@oikeus.fi Telefon: +358 295 666 850 Faks: +358 14 337 4248Soolise võrdõiguslikkuse ombudsmani ülesanne on järelevalve tegemine naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitleva seaduse ning eelkõige diskrimineerimise ja diskrimineerivate töökuulutuste keelustamise järgimise üle; seaduse eesmärgi edendamine algatuste, nõuannete ja suuniste abil teabe andmine võrdõiguslikkuse seaduse ja selle kohaldamise kohta; ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse rakendamise üle järelevalve tegemine erinevates ühiskonnasektorites. Peale selle teeb soolise võrdõiguslikkuse ombudsman järelevalvet selle üle, kuidas kaitstakse soovähemusi diskrimineerimise eest.
Soolise võrdõiguslikkuse ombudsmani büroo
Postiaadress: PL 22, 00023 Valtioneuvosto Tegevuskoht: Hämeentie 3, Helsinki Kodulehekülg: https://www.tasa-arvo.fi/web/EN/ E-post: tasa-arvo@oikeus.fi Telefon: +358 295 666 840Vähemuste ombudsman edendab võrdõiguslikkust ja sekkub diskrimineerimise korral. Vähemuste ombudsman on iseseisev ja sõltumatu institutsioon.
Vähemuste ombudsmani poole võib pöörduda juhul, kui olete kogenud või täheldanud diskrimineerimist vanuse, päritolu, rahvuse, keele, usu, veendumuste, arvamuste, poliitilise tegevuse, ametiühingute tegevuse, peresuhete, tervisliku olukorra, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikliku põhjuse tõttu. Vähemuste ombudsmani ülesannete hulka kuulub diskrimineerimisohus olevate sihtrühmade, nagu välismaalaste olukorra parandamise ning õiguste ja staatuse eest seismine. Lisaks sellele jälgib ta välismaalaste maalt väljasaatmist ja tegutseb riikliku inimkaubandusraportöörina.
Vähemuste ombudsmani tööülesannete hulka kuuluvad nõustamine, üksikjuhtumite lahendamine, lepitamisele kaasaaitamine, koolitamine, teabe kogumine, seadusandlikus protsessis osalemine ja ametnike tavade mõjutamine ja õigusalane abistamine. Tema ülesanded ja õigused on kirjas võrdse kohtlemise seaduses ja vähemuste ombudsmani seaduses.
Soolise diskrimineerimise või sooidentiteedi alusel diskrimineerimise juhtumeid käsitleb soolise võrdõiguslikkuse ombudsman.
Andmekaitseombudsmani büroo
Postiaadress: PL 800, 00531 Helsinki Tegevuskoht: Lintulahdenkuja 4, 00530 Helsinki Kodulehekülg: https://tietosuoja.fi/en/home E-post: tietosuoja@om.fi Telefon: +358 2956 66700 Infotelefon: +358 2956 66777 (E–K kell 9–11, suvel on erandeid)Tasuta õigusabi eesmärk on anda üksikisikutele võimalus saada professionaalset õigusnõustamist täielikult või osaliselt riigi kulul. Tasuta õigusabi hõlmab kõiki õigusküsimusi. Samas ei anta tasuta õigusabi tavaliselt siis, kui abi taotleja on sõlminud õiguskulude kindlustuse, mis katab asjaomase juhtumiga kaasnevad kulud. Kriminaalmenetluses on süüdistataval teatavatel tingimustel õigus kasutada riikliku kaitsja abi riigi kulul olenemata süüdistatava rahalisest olukorrast. Raske vägivaldse kuriteo või seksuaalkuriteo ohvritel on õigus kasutada riigi kulul kohtuadvokaadi abi olenemata kuriteoohvri sissetulekust. Ettevõtjatel või ühingutel ei ole võimalik saada õigusabi. Välismaal arutatavate juhtumite puhul katab tasuta õigusabi õigusalase nõustamisega seotud kulud.
Kohtumenetluste puhul annavad tasuta õigusabi riiklikud õigusnõustajad, advokaadid ja teised juristid. Muude juhtumite korral pakuvad seda riiklikud õigusnõustajad, kes töötavad riigi õigusabibüroodes. Nimetatud bürood asuvad tavaliselt piirkonnakohtutega samades omavalitsusüksustes. Riigi õigusabibüroode kontaktandmed leiate järgmiselt veebisaidilt: https://oikeus.fi/en/index/yhteystiedot.html.
Pagulaste nõuandekeskus on valitsusväline organisatsioon, mis annab Soomes õigusabi ja õigusalast nõu varjupaigataotlejatele, pagulastele ja teistele välismaalastele. Keskus teeb samuti tööd selle nimel, et edendada varjupaigataotlejate, pagulaste ja teiste sisserändajate olukorda Soomes ning jälgib Euroopa Liidu varjupaiga- ja pagulaspoliitika arengut.
Aadress: Pasilanraitio 9 B, 00240 Helsinki Kodulehekülg: https://www.pakolaisneuvonta.fi/en/legal-services/ E-post: pan@pakolaisneuvonta.fi Telefon: +358 9 2313 9300 Faks:+358 9 2313 9310Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Rootsis kaitstakse kodanike õigusi ja vabadusi eelkõige kolme seadusega: valitsemisseadus (regeringsformen), ajakirjandusvabaduse seadus (tryckfrihetsförordningen) ja sõnavabaduse seadus (yttrandefrihetsgrundlagen). Valitsemisseaduses on sätestatud, et avalikku võimu tuleb teostada kõikide inimeste võrdsust ning iga üksikisiku vabadust ja väärikust austades.
Kohtusüsteemi sõltumatus on tagatud valitsemisseadusega. Rootsis on kohtutel üksikisiku õiguste kaitsel keskne roll. Rootsi kohtusüsteemis on õiguskaitsevahenditega tagatud põhiõiguste kaitse. Kohtumenetlus toimub tavaliselt üldkohtus või üldises halduskohtus, teatavaid juhtumeid lahendavad haldusasutused. Milline kohus on pädev menetlema põhiõiguste rikkumisega seotud kohtuasja, sõltub konkreetsetest asjaoludest, nagu see, millist õigust rikuti ja millises olukorras. Ka see, kas õigust rikkus eraõiguslik või avalik-õiguslik asutus, võib mõjutada seda, milline kohus on pädev asja menetlema.
Rohkem teavet Rootsi kohtusüsteemi kohta leiate siit.
Rootsis on palju ametiasutusi, kelle ülesandeks on erineval viisil aidata kaasa põhiõiguste austamisele. Nendel asutustel on erinevad tööülesanded. Osa asutusi annab näiteks ainult teavet õiguste kohta oma tegevusvaldkonnas, kuid teised võivad pakkuda konkreetsel juhul juriidilist abi.
Ametiasutuse otsimiseks võite kasutada interaktiivset vahendit Fundamental Rights Interactive Tool.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Kuninglik kohtuamet vastutab kriminaal-, tsiviil- ja perekonnaasjade kohtute haldamise eest Inglismaal ja Walesis ning tsentraliseeritud kohtute haldamise eest Šotimaal ja Põhja-Iirimaal. Amet tagab õiglase, tõhusa ja tulemusliku kohtusüsteemi, kus töötavad sõltumatud kohtunikud.
Kuningliku kohtuameti eesmärk on tagada, et kõigil kodanikel on nende erinevatele vajadustele vastav ja õigeaegne juurdepääs õigusemõistmisele olenemata sellest, kas nad on kuriteoohvrid või kuriteo tunnistajad, kuriteo toimepanemises süüdistatavad, võlgadesse sattunud tarbijad, ohus olevad lapsed, ärivaidlustes osalevad ettevõtjad või üksikisikud, kes jõustavad oma õigusi seoses tööhõivega või vaidlustavad riigiasutuste otsuseid.
Teavet kohtutega ühenduse võtmise kohta leiate järgmiselt aadressilt: Kohtute kontaktandmed
Teavet tribunalidega ühenduse võtmise kohta leiate järgmiselt aadressilt: Tribunalide kontaktandmed
Lisateave
Sellel organisatsioonil, mille kontorid asuvad Londonis, Manchesteris, Glasgow’s ja Cardiffis, on seaduslik pädevus edendada inimõigusi ja teha järelevalvet nende tagamise üle ning kaitsta, jõustada ja edendada võrdõiguslikkust diskrimineerimise aluseks olla võiva üheksa teguri puhul, milleks on vanus, puue, sugu, rassiline kuuluvus ja usutunnistus, tõekspidamised, rasedus ja emadus, abielu ja vabaabielu, seksuaalne sättumus ja soovahetus.
Tavaliselt ei tegele see organisatsioon üksikisikute juhtumitega (välja arvatud strateegilise tähtsusega juhtumid, mille puhul näiteks täpsustatakse õigusakte), kuigi võib olla suuteline andma juhiseid selle kohta, kust saada konkreetsete asjaolude puhul kõige asjakohasemat abi.
Võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjon loodi 1. oktoobril 2007. Selle pädevusse kuulub kõigi inimeste võrdõiguslikkuse ja inimõiguste edendamine, tegutsemine diskrimineerimise kaotamise, ebavõrdsuse vähendamise ja inimõiguste kaitsmise nimel ning heade suhete loomine kogukondade vahel, tagades, et kõigil on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Komisjonil on inimõigustealane pädevus nii Inglismaal ja Walesis kui ka Šotimaal. Samas on Šotimaal oma inimõiguste komisjon – Šotimaa inimõiguste komisjon. Võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjon ühendab endas Suurbritannia kolme varasema võrdõiguslikkuse valdkonna komisjoni (rassiline ja sooline võrdõiguslikkus ning puudega isikute õigused) töö ning on võtnud ülesandeks tegeleda ka diskrimineerimist käsitleva õiguse uute aspektidega (vanus, seksuaalne sättumus ning usutunnistus või tõekspidamised), samuti inimõigustega. Komisjonil on õigus jõustada võrdõiguslikkuse alaseid õigusakte ning ülesanne soodustada inimõigusi käsitleva seaduse täitmist.
Võrdõiguslikkus ja inimõigused
Võrdõiguslikkuse nõustamis- ja tugiteenistus (Equality Advisory and Support Service, EASS)
Tasuta liin +44 808 800 0082
Tekstitelefon +44 808 800 0084
Tasuta postitamise aadress: FREEPOST EASS HELPLINE FPN6521
Selle ombudsmani ülesanne on osutada üldsusele teenust, uurides sõltumatul viisil kaebusi selle kohta, et ministeeriumid, muud Ühendkuningriigi erinevad riigiasutused ja Inglismaa riiklik tervishoiuteenistus ei ole toiminud nõuetekohasel või õiglasel moel või on osutanud ebakvaliteetset teenust.
Parlamentaarne ja tervishoiuteenuste ombudsman
Kliendi abiliin + 44 345 015 4033 avatud esmaspäevast reedeni 8.30 (Greenwichi aeg) kuni 17.30 (Greenwichi aeg).
Inglismaa lastevolinik on Anne Longfield OBE. Volinik ja tema meeskond tagavad, et laste ja noorte eest vastutavad täiskasvanud võtaksid lapsi ja noori kuulda.
Lastevoliniku ametikoht loodi 2004. aasta lastekaitseseadusega ning voliniku ülesanne on toetada kuni 18-aastaste laste ja noorte (hooldusaluste ning õpiraskustega laste ja noorte puhul kuni 21-aastaste isikute) seisukohti.
Kontaktandmed:
Inglismaa lastevolinik
Sanctuary Buildings
20 Great Smith Street
London
SW1P 3BT
Walesi lastevolinik on Sally Holland. Tema ülesanne on seista laste ja noorte eest ning võtta nende nimel sõna. Ta teeb tööd selle nimel, et lapsed ja noored elaksid turvalist elu, oleksid teadlikud oma õigustest ja et neil oleks võimalik oma õiguseid kasutada. Oma töös peab ta alati lähtuma laste õigustest ja ÜRO lapse õiguste konventsioonist.
Kontaktandmed:
Walesi lastevolinikÜldised eesmärgid:
Teabevoliniku büroo on Ühendkuningriigi sõltumatu asutus, mis on loodud eesmärgiga toetada õigust saada teavet avalikes huvides, edendades avalik-õiguslike asutuste avatust ja andmete puutumatust üksikisikute jaoks.
Kontaktandmed:
Teabevoliniku büroo Wycliffe HouseWales
Teabevoliniku büroo – WalesÜhendkuningriigi valitsuse ametlik veebisait, mis on mõeldud Ühendkuningriigi kodanikele.
Veebisait: GOV.UK
Kodanike nõustamise teenistus aitab inimestel lahendada nende õiguslikke, rahalisi ja muid probleeme, andes tasuta sõltumatut ja konfidentsiaalset nõu ning mõjutades poliitikakujundajaid.
Kodanike nõustamise teenistuse kontaktandmed
Tsiviilõigusalane nõustamine (Civil Legal Advice, CLA) on tasuta konfidentsiaalne nõustamisteenus, mida osutatakse Inglismaal ja Walesis inimestele, kes vastavad tasuta õigusabi saamise tingimustele. Õigusabi võib saada järgmistes valdkondades:
Teilt küsitakse üldisi küsimusi Teie juriidilise probleemi ja rahalise olukorra kohta, et kontrollida, kas Te vastate õigusabi saamise tingimustele. Alates 2013. aasta aprillist peavad kliendid, kes vajavad abi võlgade, hariduslike erivajaduste ja diskrimineerimisega seotud probleemide lahendamisel, väheste eranditega esitama õigusabi taotluse keskse nõustamistelefoni teel. Õigusabi antakse telefoni teel, välja arvatud juhul, kui hindamine näitab, et nõustamine telefoni teel ei sobi kliendile.
Kontaktandmed:
Telefon: 0845 345 4345 Minicom: 0845 609 6677 Esmaspäevast reedeni kell 9–20 Laupäeval kell 9–12.30 Tsiviilõigusalane nõustamineKuriteoohvrite voliniku ülesanne on edendada ohvrite ja tunnistajate huve, soodustada head tava nende kohtlemisel ning vaadata korrapäraselt läbi kuriteoohvrite tegevusjuhend, milles on esitatud need teenused, mida ohvritel on õigus saada.
Seaduses on sätestatud, et volinikul ei ole lubatud teatavatel juhtudel sekkuda, kuid ta võib anda juhiseid selle kohta, kust võib ohver saada parimat nõu ja abi.
Kontaktandmed:
5th Floor Counting House 53 Tooley Street London SE1 2QN Telefon: 0845 000 0046Sisserändeteenuste voliniku büroo on sõltumatu valitsusväline avalik-õiguslik asutus, mis loodi 1999. aasta sisserände- ja varjupaigaseaduse alusel.
Büroo peamised tegevusvaldkonnad on järgmised:
Sisserändeteenuste voliniku büroo ise ei nõusta sisserändeküsimustes ega soovita või toeta ühtegi konkreetset nõustajat.
Büroo teeb koostööd paljude erinevate organisatsioonidega, sealhulgas kutseühingute, kohtute, Ühendkuningriigi piirivalveasutuse ja vabatahtlike organisatsioonidega.
Täpsemat teavet leiab siit: Sisserändeteenuste voliniku büroo
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Kuninglik kohtuamet vastutab kriminaal-, tsiviil- ja perekonnaasjade kohtute haldamise eest Inglismaal ja Walesis ning tsentraliseeritud kohtute haldamise eest Šotimaal ja Põhja-Iirimaal. Amet tagab õiglase, tõhusa ja tulemusliku kohtusüsteemi, kus töötavad sõltumatud kohtunikud.
Kuningliku kohtuameti eesmärk on tagada, et kõigil kodanikel on nende erinevatele vajadustele vastav ja õigeaegne juurdepääs õigusemõistmisele olenemata sellest, kas nad on kuriteoohvrid või kuriteo tunnistajad, kuriteo toimepanemises süüdistatavad, võlgadesse sattunud tarbijad, ohus olevad lapsed, ärivaidlustes osalevad ettevõtjad või üksikisikud, kes jõustavad oma õigusi seoses tööhõivega või vaidlustavad riigiasutuste otsuseid.
Teavet kohtutega ühenduse võtmise kohta leiate järgmiselt aadressilt: http://www.justice.gov.uk/global/contacts/hmcts/courts/index.htm
Teavet tribunalidega ühenduse võtmise kohta leiate järgmiselt aadressilt: http://www.justice.gov.uk/global/contacts/hmcts/tribunals/index.htm
Põhja-Iirimaa kohtuteenistus (NICTS) on Põhja-Iirimaa justiitsministeeriumi allasutus. Kohtuteenistus pakub haldustuge Põhja-Iirimaa kohtutele, s.t apellatsioonikohtule, kõrgema astme kohtule, kroonikohtule, maakohtutele, rahukohtutele ja koronerikohtutele. Lisaks pakub kohtuteenistus haldustuge tribunalidele ning pöörab kohtuotsuste täitevbüroo kaudu täitmisele tsiviilkohtute otsused.
Veebisait: https://www.justice-ni.gov.uk/topics/courts-and-tribunals
Kontaktandmed: http://www.courtsni.gov.uk/en-GB/ContactDetails/
Põhja-Iirimaal on menetlused sarnased Inglismaal ja Walesis teostatavate menetlustega. Kõrgema astme kohtus algab menetlus hagiavaldusega ja maakohtus tsiviilhagi või väiksema kohtuvaidluse avalduse esitamisega. See tuleb teha teatavaks kostjale, kellel on õigus ennast kaitsta. Tsiviilkohtute otsused pööratakse täitmisele kohtuotsuste täitevbüroo tsentraliseeritud menetluse kaudu.
Põhja-Iirimaa inimõiguste komisjon (NIHRC) on inimõigustega tegelev riiklik asutus, mis on saanud ÜROlt A-taseme akrediteeringu. Põhja-Iirimaa inimõiguste komisjoni rahastab Ühendkuningriigi valitsus, kuid see on sõltumatu avalik-õiguslik asutus, mis tegutseb täielikult kooskõlas ÜRO Pariisi põhimõtetega.
Meie töö on tagada, et valitsus ja muud avalik-õiguslikud asutused kaitseksid Põhja-Iirimaal igaühe inimõigusi. Aitame ka inimestel aru saada, millised on nende inimõigused ja mida nad saavad teha, kui nende õigusi eiratakse või rikutakse.
Kontaktandmed:
Temple Court
39 North Street
Belfast
Northern Ireland
BT1 1NA
Tel: +44 (0)28 9024 3987
E-post: information@nihrc.org
Veebisait: http://www.nihrc.org/
Selle ombudsmani seadis ametisse parlament nii üksikisikute kui ka üldsuse abistamiseks.
Meie ülesanne on uurida kaebusi selle kohta, et ministeeriumid, muud Ühendkuningriigi riigiasutused ja Inglismaa riiklik tervishoiuteenistus ei ole toiminud õiglasel moel või on osutanud ebakvaliteetset teenust. Meie volitused on kehtestatud seadusega ja meie teenus on kõikidele tasuta.
Kontaktandmed:
The Parliamentary and Health Service Ombudsman
Millbank Tower
Millbank
London
SW1P 4QP
Veebisait: https://www.ombudsman.org.uk/
Laste- ja noortevolinik on 2003. aastal loodud struktuuriväline avalik-õiguslik asutus.
Volinik on praegu Koulla Yiasouma ning tema ülesanne on kaitsta ja edendada laste ja noorte õigusi ja parimaid huve Põhja-Iirimaal. Volinik järgib ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni asjaomaseid sätteid.
Rahastaja on kogukondade ministeerium.
Kontaktandmed:
NICCY
Equality House
7-9 Shaftesbury Square
Belfast
Northern Ireland BT2 7DP
Tel: 028 9031 1616
E-post: info@niccy.org
Veebisait: http://www.niccy.org/
Eakate volinik on 2011. aasta novembris loodud struktuuriväline avalik-õiguslik asutus. Volinik on praegu Eddie Lynch ning tema ülesanne on kaitsta ja edendada eakate huve Põhja-Iirimaal.
Kontaktandmed:
COPNI
Equality House
7-9 Shaftesbury Square
Belfast
Northern Ireland BT2 7DP
Tel: 028 9089 0892
E-post: info@copni.org
Veebisait: http://www.copni.org/
Kontaktandmed:
Equality House
7-9 Shaftesbury Square
Belfast
Northern Ireland BT 2 7DP
Tel: 028 90 500 600
E-post: information@equalityni.org
Veebisait:http://www.equalityni.org/
Põhja-Iirimaa võrdõiguslikkuse komisjon on 1998. aasta Põhja-Iirimaa seaduse (Northern Ireland Act 1998) alusel loodud struktuuriväline avalik-õiguslik asutus. Meie õigused ja kohustused tulenevad mitmest viimastel kümnenditel jõustatud määrusest, mis pakuvad kaitset diskrimineerimise eest vanuse, puude, rassi, usutunnistuse ja poliitilise arvamuse, soo ja seksuaalse sättumuse alusel. Meil on ka 1998. aasta Põhja-Iirimaa seadusest tulenevaid ülesandeid, mis on seotud avalik-õiguslikele asutustele kehtiva kohustusliku võrdõiguslikkuse ja heade suhete kohustusega.
Meie rahastaja on täitevamet.
Teabevoliniku büroo on Ühendkuningriigi sõltumatu asutus, mis on loodud eesmärgiga toetada õigust saada teavet avalikes huvides, edendades avalik-õiguslike asutuste avatust ja üksikisikute andmete puutumatust.
Kontaktandmed:
Information Commissioner's Office
Wycliffe House
Water Lane
Wilmslow
Cheshire SK9 5AF
Tel: 0303 123 1113 (või 01625 545745, kui eelistate mitte helistada 03-ga algaval numbril; või +44 1625 545745, kui helistate välismaalt)
Veebisait: https://ico.org.uk/
Põhja-Iirimaa
Information Commissioner's Office – Northern Ireland
3rd floor, 14 Cromac Place
Belfast,
Northern Ireland BT7 2JB
Tel: 028 9026 9380
E-post: ni@ico.org.uk
Ühendkuningriigi valitsuse ametlik veebisait, mis on mõeldud Ühendkuningriigi kodanikele.
Veebisait: http://www.gov.uk/
Kodanike nõustamise teenistus aitab inimestel lahendada nende õiguslikke, rahalisi ja muid probleeme, andes tasuta sõltumatut ja konfidentsiaalset nõu ning mõjutades poliitikakujundajaid.
Veebisait: http://www.citizensadvice.org.uk/
Põhja-Iirimaa õigusteenuste komisjon on justiitsministeeriumi struktuuriväline avalik-õiguslik asutus, mis loodi Põhja-Iirimaa 2003. aasta õiguskaitse kättesaadavuse määrusega. Justiitsminister David Ford on väljendanud kavatsust anda õigusteenuste komisjoni ülesanded 2014. aasta augustis üle ministeeriumi haldusalas tegutsevale täitevametile. Uue organisatsiooni nimeks saab Põhja-Iirimaa õigusteenuste amet. Üleviimine ei muuda põhimõtteliselt üldist teenuste osutamist, kuid toob kaasa juhtimise ulatusliku ja olulise paranemise ja suurema tõhususe.
Õigusteenuste komisjoni roll on hallata riiklikult rahastatavate õigusteenuste osutamist kohustusliku õigusabi süsteemide raames. Kasutame kohustuslikke teste, et määrata kindlaks, kas isik peaks saama tsiviilasjades õigusabi, ja kui ta on abikõlblik, maksame advokaatidele õigusteenuste osutamise eest. Kriminaalasjades õigusabi andmine on kohtusüsteemi ülesanne, kuid komisjon maksab ka vastavate osutatud õigusteenuste eest. Lisaks õigusabisüsteemi haldamisele toetame ka justiitsministeeriumi õigusabi reformimise töökava teostamisel.
Kontaktandmed:
The Northern Ireland Legal Services Commission
2nd Floor,
Waterfront Plaza,
8 Laganbank Road,
Mays Meadow,
Belfast,
Northern Ireland BT1 3BN
Tel: +44 (0)28 9040 8888
Veebisait:http://www.nilsc.org.uk/
Komisjoni ülesanne on edendada õiglast ja võrdset juurdepääsu õigusemõistmisele Põhja-Iirimaal, osutades selleks riigi eelarvest rahastatavaid õigusteenuseid.
Komisjoni eesmärk on osutada klientidele suunatud kvaliteetseid ja soodsaid teenuseid, mis on mõeldud eeskätt isikutele, kes neid teenuseid kõige enam vajavad.
Komisjon rahastab advokaate ja teisi nõustajad, et nad saaksid:
Baroness Newlove of Warrington,
Victims' Commissioner for England & Wales
The Tower, 9th Floor,
102 Petty France,
London, SW1H 9AJ
E-post: victims.commissioner@victimscommissioner.gsi.gov.uk
Veebisait: http://victimscommissioner.org.uk/
Kuriteoohvrite voliniku ülesanne on edendada ohvrite ja tunnistajate huve, soodustada head tava nende kohtlemisel ning vaadata korrapäraselt läbi kuriteoohvrite tegevusjuhend, milles on esitatud need teenused, mida ohvritel on õigus saada.
Voliniku ülesanne on kuulata ära ohvrite ja tunnistajate arvamused, mõista kriminaalõigussüsteemi nende vaatekohast ja üritada aidata olemasolevaid teenuseid ja abi paremaks muuta.
Palun pange tähele, et seaduse kohaselt ei ole volinikul lubatud konkreetsetesse juhtumitesse sekkuda. Teeme siiski jõupingutusi juhiste andmiseks, kust saada parimat nõu ja abi.
Kontaktandmed:
Central Office
Victim Support NI
Annsgate House
3rd Floor
70/74 Ann Street
Belfast
Northern Ireland BT 1 4EH
Tel: 028 9024 3133
E-post: belfast@victimsupportni.org.uk
Põhja-Iirimaa ohvriabiorganisatsioon on heategevusorganisatsioon, mis aitab mis tahes liiki kuriteost mõjutatud inimesi. Organisatsioon pakub emotsionaalset tuge, teavet ja praktilist abi kuriteoohvritele, tunnistajatele ja teistele kuriteost mõjutatud isikutele.
Põhja-Iirimaa ohvriabiorganisatsioon on juhtiv heategevusorganisatsioon, mis toetab kuriteost mõjutatud inimesi. Organisatsioon pakub tasuta konfidentsiaalset teenust olenemata sellest, kas kuriteost on teada antud või mitte. Tegemist on sõltumatu organisatsiooniga – see ei kuulu politsei, kohtute ega mis tahes muu kriminaalõigusasutuse haldusalasse.
Põhja-Iirimaa ohvriabiorganisatsioon annab igal aastal abi peaaegu 30 000 inimesele, keda kuritegu on mõjutanud.
Unit 2
Walled Garden
Stormont Estate
Belfast
Northern Ireland BT4 3SH
Tel: 028 90 44 3982
Tasuta telefoninumber: 0800 7836317
E-post: pa@prisonerombudsman.x.gsi.gov.uk
Veebisait: http://www.niprisonerombudsman.gov.uk/
Vangide ombudsmani nimetab ametisse Põhja-Iirimaa justiitsminister ning ta on täiesti sõltumatu Põhja-Iirimaa vanglaametist.
Vangide ombudsman uurib
Ombudsman on praegu Tom McGonigle, teda toetab uurijate ja muude töötajate meeskond.
Kontaktandmed:
5th Floor
21 Bloomsbury Street
London
WC1B 3HF
Tel: 020 7211 1500
Sisserändeteenuste voliniku büroo on sõltumatu struktuuriväline avalik-õiguslik asutus, mis loodi 1999. aasta sisserände- ja varjupaigaseaduse alusel.
1999. aasta sisserände- ja varjupaigaseaduses ning 2002. aasta kodakondsus-, sisserände- ja varjupaigaseaduses on antud sisserändeteenuste volinikule mitmesugused volitused, sealhulgas:
Lisateabe saamiseks vt veebisait http://www.oisc.gov.uk/
Kontaktandmed:
Commission for Victims and Survivors
Equality House
7-9 Shaftesbury Square
Belfast
BT2 7DP
Tel: 028 9031 1000
Faks: 028 9060 7424
Põhja-Iirimaa ohvrite ja kannatanutega tegelev komisjon usub jäägitult oma töösse ja sellesse, et kõikidel ohvritel ja kannatanutel on õigus olla ära kuulatud, neile peab olema tagatud austav kohtlemine ja juurdepääs parimatele võimalikele teenustele. Põhja-Iirimaa ohvrite ja kannatanutega tegeleva komisjoni eesmärk on parandada konfliktide ohvrite ja kannatanute elu.
Komisjoni ülesanne on tegeleda kõikide ohvrite ja kannatanute vajadustega, tagades suurepärase teenuste osutamise, tunnustades mineviku pärandit ja ehitades üles paremat tulevikku. Komisjon tugineb mitmele põhiväärtusele, mida ta oma igapäevatöös kasutab. Komisjoni eesmärk on saavutada selliste väärtuste järgimisel põhinevaid tulemusi. Need väärtused on järgmised:
Lisateabe saamiseks vt veebisait http://www.cvsni.org/
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Allpool nimetatud institutsioonid võivad anda teile nõu põhiõigustega seotud küsimustes.
Võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjon on Šotimaa, Inglismaa ja Walesi riiklik võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev asutus, kelle eesmärk on kõrvaldada diskrimineerimine ja edendada võrdõiguslikkust, lähtudes üheksast alusest, mis on kaitstud 2010. aasta võrdõiguslikkuse seadusega (Equality Act 2010): vanus, puue, sugu, rassiline kuuluvus, usutunnistus ja tõekspidamised, rasedus ja emadus, abielu ja vabaabielu, seksuaalne sättumus ja soo korrigeerimine. See on „A staatusega“ ja valitsusest sõltumatu inimõigustega tegelev riiklik asutus, kes jagab Šotimaal oma volitusi kaitsta ja edendada inimõigusi Šotimaa inimõiguste komisjoniga.
Inimõigustega tegeleva riikliku asutusena on võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjonil järgmised ülesanded:
Võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjonil on muu hulgas õiguslikud volitused
http://www.equalityhumanrights.com/
Kontaktandmed:
Šotimaa võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjon
telefon: 0141 288 5910
e-post: scotland@equalityhumanrights.com
Briti viipekeele kasutajatel on võimalik komisjoniga ühendust võtta kuuljatega võrdsetel alustel. Lisateabe saamiseks võtke ühendust võrdõiguslikkuse ja inimõiguste komisjoniga aadressil http://www.equalityhumanrights.com/
Võrdõiguslikkuse alase nõustamise tugiteenus
Telefon: 0808 800 0082
Tekstitelefon: 0808 800 0084
E-post: eass@mailgb.custhelp.com
Post: FREEPOST EASS abiliin FPN6521
Veebisaidi http://www.equalityadvisoryservice.com/ kaudu on kättesaadav ka viipekeeletõlge, veebivestlus ja kontaktvorm.
Vastuvõtuajad:
esmaspäevast reedeni kl 9.00–19.00
laupäeval kl 10.00–14.00
Suletud pühapäeviti ja riigipühadel
Šotimaa inimõiguste komisjon on Šotimaa riiklik inimõigustega tegelev asutus, kes vastab ÜRO Pariisi põhimõtetele seoses riiklike institutsioonide staatusega ja kellel on kõrgeim akrediteerimise tase („A staatus“). Šotimaa inimõiguste komisjon on Šotimaa parlamendi 2008. aastal loodud sõltumatu asutus, mille üldine kohustus on suurendada teadlikkust kõigist inimõigustest – nii majanduslikest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, kodaniku- kui ka poliitilistest õigustest –, mis on ette nähtud igaühele kõikjal Šotimaal, ning edendada nende õiguste mõistmist ja tunnustamist ja parimaid tavasid inimõiguste valdkonnas. Tal on ka õigus raporteerida inimõiguste küsimustes otse ÜROle. Komisjoni ülesanded ja volitused on sätestatud 2006. aasta Šotimaa inimõiguste komisjoni seaduses.
Komisjonil on järgmised volitused:
Šotimaa inimõiguste komisjon ei tegele kaebustega ega osuta abiteenuseid üksikisikutele. Selle komisjoni teabelehes Help with Human Rights (Inimõiguste alane abi) on aga esitatud selliste organisatsioonide ja teenistuste andmed, kust võib saada nõu ja abi.
Kontaktandmed:
Scottish Human Rights Commission Governor's House Regent Road Edinburgh EH1 3DE tel: 0131 244 3550 e-post: hello@scottishhumanrights.com Veebilink: Šotimaa inimõiguste komisjonŠotimaa avalike teenuste ombudsman osutab tasuta sõltumatut ja erapooletut teenust vaidlustes, mis tekivad kodanike ja kohaliku omavalitsuse ning kodanike ja keskvalitsuse vahel. Teenuse eesmärk on aidata lahendada vaidlusi või parandada ebaõiglaseid olukordi. Tegemist on viimase etapiga avalike organite (nõukogud, riiklik tervishoiuteenistus, korteriühistud, kolledžid ja ülikoolid, vanglad, suurem osa vee-ettevõtjaid, Šotimaa valitsus ning selle ametid ja ministeeriumid ning enamik Šotimaa ametiasutusi) kohta esitatud kaebuste lahendamiseks Šotimaal.
Kontaktandmed:
tasuta telefoninumber: 0800 377 7330
telefon: 0131 225 5330
post: Freepost SPSO (mark ei ole vajalik)
isiklikult: 4 Melville Street, Edinburgh, EH3 7NS (lahtiolekuajad esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja reedel 9.00–17.00, teisipäeval 10.00–17.00)
veebilink: SPSO
Parlamentaarse ja tervishoiuteenuste ombudsman on kõrgeim Inglismaa riikliku tervishoiuteenistuse ning Ühendkuningriigi valitsuse pakutavate avalike teenuste peale esitatud kaebusi menetlev asutus. Ombudsman pakub tasuta teenust ja uurib kaebusi ebaõigluse või probleemide kohta, mille põhjuseks peetakse asjaolu, et mõni organisatsioon ei ole toiminud nõuetekohasel või õiglasel moel või on osutanud halba teenust ega ole olukorda parandanud.
Ombudsman ei ole osa valitsusest. Tema ametikoha on loonud parlament, et pakkuda sõltumatut kaebuste menetlemise teenust. Ombudsman jagab juhtumitega seotud töö tulemusi parlamendiga, et aidata tal kontrollida avalike teenuste osutajaid, ning ka laiemalt teistega, et aidata parandada avalike teenuste kvaliteeti. Ombudsman annab aru Ühendkuningriigi parlamendile ja tema tööd kontrollib avaliku halduse ja põhiseaduskomisjon.
Enne kaebuse esitamist ombudsmanile peate esitama kaebuse kõigepealt sellele organisatsioonile, millega te rahul ei ole. Kui teie kaebus on seotud Ühendkuningriigi valitsusasutuste või avalik-õiguslike organisatsioonidega, peate ühendust võtma parlamendisaadikuga, kes edastab küsimuse ombudsmanile.
Veebilink: Ombudsman
Kontaktandmed:
telefon: 0345 015 4033 (8.30–17.30, esmaspäevast reedeni)
tagasihelistamisteenus: 07624 813 005
Kui kasutate Briti viipekeelt, võite kasutada SignVideo teenust: SignVideo
Šotimaa laste- ja noortevolinik suurendab teadlikkust ja arusaamist laste õigustest ja aitab lastel oma õigusi kaitsta. Volinikul on volitused korraldada uurimisi selle kohta, kas teenuseosutajad arvestavad lapsi ja noori mõjutavate otsuste tegemisel või meetmete võtmisel nende õigusi, huve ja seisukohti.
Kontaktandmed
Children and Young People's Commissioner ScotlandŠotimaa teabevoliniku büroo jõustab ja edendab nii üldsuse õigust saada juurdepääs Šotimaa riigiasutuste valduses olevale teabele kui ka ametiasutuste häid tavasid. Oma töö kaudu toetab volinik avalik-õiguslike asutuste avatust, läbipaistvust ja vastutust.
Volinik vastutab järgmiste Šotimaa teabevabadust käsitlevate seaduste jõustamise ja edendamise eest:
Volinik ja tema meeskond:
Kontaktandmed
Scottish Information CommissionerTeabevoliniku büroo on Ühendkuningriigi sõltumatu asutus, mis on loodud eesmärgiga toetada õigust saada teavet avalikes huvides, edendades avalik-õiguslike asutuste avatust ja andmete puutumatust üksikisikute jaoks.
Kontaktandmed:
Information Commissioner's Office
Wycliffe House
Water Lane
Wilmslow
Cheshire
SK9 5AF
telefon: 0303 123 1113 (või 01625 545745, kui te ei soovi helistada 03ga algaval numbril)
faks: 01625 524 510
Šoti teabevoliniku büroo
45 Melville Street
Edinburgh
EH3 7HL
telefon: 0131 244 9001
e-post: Scotland@ico.org.uk
veebilink: Information Commissioner's Office
Kodanike nõustamise teenistus aitab inimestel lahendada nende õiguslikke, rahalisi ja muid probleeme, andes tasuta sõltumatut ja konfidentsiaalset nõu ning mõjutades poliitikakujundajaid.
Kontaktandmed
kodanike nõustamise otseliin: 0808 800 9060 (esmaspäevast reedeni 9.00–18.00)
veebilink: Kodanike nõustamine
Kodanike nõustamise teenistusega ühenduse võtmiseks klikake aadressil http://citizensadvice.org.uk/index/contact_us.htm
Šotimaa ohvriabiorganisatsioon on vabatahtlik organisatsioon, mis aitab kuriteost mõjutatud inimesi. Organisatsioon pakub emotsionaalset tuge, praktilist abi ja olulist teavet kuriteoohvritele, tunnistajatele ja teistele kuriteost mõjutatud isikutele. Teenuseid osutatakse tasuta ja konfidentsiaalselt ning seda teevad vabatahtlikud kuriteoohvrite ja noorte kogukonnapõhiste õigusteenistuste ning tunnistajate kohtupõhiste teenistuste võrgustiku kaudu.
Šotimaa ohvriabiorganisatsiooni veebisaidilt leiate lisateavet, sealhulgas kontaktandmed:
nõuandetelefon: 0345 603 9213 (esmaspäevast reedeni 8.00–20.00)
Šotimaa kuriteoohvrite juhend
Šotimaa kuriteoohvrite juhendis on selgelt ja ühes kohas esitatud teave kuriteoohvrite õiguste ja neile Šotimaal kättesaadava abi kohta.
Sisserändeteenuste voliniku büroo on sõltumatu valitsusväline avalik-õiguslik asutus, mis loodi 1999. aasta sisserände- ja varjupaigaseaduse alusel.
Büroo peamised tegevusvaldkonnad on järgmised:
Sisserändeteenuste voliniku büroo ise ei nõusta sisserändeküsimustes ega soovita või toeta ühtegi konkreetset nõustajat.
Büroo teeb koostööd paljude eri organisatsioonidega, sealhulgas kutseühingute, kohtute, Ühendkuningriigi piirivalveasutuse ja vabatahtlike organisatsioonidega.
Täpsem teave: sisserändeteenuste voliniku büroo
Kontaktandmed:
Office of the Immigration Services Commissioner
5th Floor
21 Bloomsbury Street
London
WC1B 3HF
telefon: 0845 000 0046
e-post: info@oisc.gov.uk
Šotimaa Õigusabi Ameti eesmärk on tagada juurdepääs õigusemõistmisele nende inimeste jaoks, kes ei suuda ise oma õigusabikulusid tasuda. Šotimaa Õigusabi Amet haldab õigusabi süsteemi Šotimaal õigusaktide kohaldamisala raames.
Tasuta õigusabi taotlemiseks tuleb Teil leida õigusabi osutav õigusnõustaja. Te peate tõendama, et ei suuda ise õigusabi eest tasuda ja et teie probleem on tõsine. Võib juhtuda, et peate maksma osa õigusabikuludest ise või raha hiljem tagasi maksma.
Võib juhtuda, et te ei pea maksma midagi, sõltuvalt teie finantsseisundist ja sellest, mis liiki õiguslikku abi te vajate.
Taotletava tasuta õigusabi liik sõltub sellest, mis liiki õiguslikku abi te vajate. Teie õigusnõustaja annab teile selle kohta nõu.
Vajaduse korral võib õigusnõustaja teid siiski kohtus esindada:
Lisateave Šotimaa Õigusabi Ameti kohta ja kontaktandmed on esitatud allpool.
The Scottish Legal Aid Board Thistle House 91 Haymarket Terrace Edinburgh, EH12 5HE Telefon: 0131 226 7061 (esmaspäevast reedeni 8.30–17.00) Briti viipekeeles: contact Scotland-BSL, Šotimaa internetipõhine tõlketeenus. E-post: general@slab.org.uk Veebilink: Scottish Legal Aid BoardHoolekande inspektsioon reguleerib ja kontrollib Šotimaa hoolekandeteenuseid, et teha kindlaks, kas nad vastavad asjakohastele standarditele. Ta kontrollib koos teiste reguleerivate asutustega, kuidas eri organisatsioonid kohalikul tasandil töötavad, et aidata täiskasvanuid ja lapsi.
Kontaktandmed
telefon: 0345 600 9527 e-post: enquiries@careinspectorate.com veebilink: Care InspectorateKomisjon kaitseb ja edendab nende inimeste inimõigusi, kellel on vaimuhaigus, õpiraskused, dementsus või kes on sarnases seisundis. Selleks edendavad nad üksikisikute ja nende hooldajate autonoomsust, hoiavad silma peal vaimse tervise ja töövõimetuse alastel õigusaktidel ning mõjutavad ja survestavad teenuseosutajaid ja poliitikakujundajaid.
Nõuandeliin: 0800 389 6809 (ainult teenusekasutajad ja hooldajad) või 0131 313 8777 (kutsealased kasutajad) (esmaspäevast neljapäevani 9.00–17.00, reedel 9.00–16.30) E-post: enquiries@mwcscot.org.uk Veebilink: Mental Welfare Commission ScotlandJärgmised asutused ja organisatsioonid võivad olla suutelised andma teavet või abi vastavalt oma pädevusele.
Ühendkuningriigi valitsuse veebisait Ühendkuningriigi kodanikele: Gov.UK
Shelter Scotland annab nõu seoses eluasemeküsimustega: Shelter Scotland
ACAS annab nõu tööhõive valdkonnas: ACAS
National Debtline pakub võlanõustamist: National Debt Line
StepChange Debt Charity pakub võlanõustamist: Step Change
Money Advice Service annab nõu raha- ning finantsküsimuste kohta: Money Advice Service
Šotimaa õigusliit Law Society of Scotland võib aidata teil leida juristi, sealhulgas inimõiguste küsimustes: Law Society
Šotimaa lasteõiguse keskus Scottish Child Law Centre pakub tasuta õigusnõustamist lastele ja laste kohta: SCLC
Contact pakub teavet, tuge ja nõu puudega laste perekondadele: Contact
Kodanike nõuandebüroo juures asuv patsientide nõustamis- ja tugiteenus Patient Advice and Support Service (PASS) on sõltumatu teenistus, mis pakub teavet, nõu ja tuge patsientidele ja nende hooldajatele: PASS
Šotimaa vaimse tervise assotsiatsioon: SAMH
Care Information Scotland on infotelefon ja veebisait, mis pakub teavet Šotimaal elavate eakate inimeste hoolekandeteenuste kohta: CIS
SurvivorScotland jälgib laste väärkohtlemise ohvrite riikliku strateegia täitmist: SurvivorScotland
Šotimaa eakate inimeste abitelefon: Age UK Scotland
Šotimaa naiste kriisikeskus SWA
Šotimaa pagulasnõukogu SRC
Etniliste vähemuste õiguskeskus: EMLC
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.