Siseriiklikud kohtud

Ombudsman

Spetsiaalsed inimõiguste küsimustega tegelevad asutused

Muud spetsiaalsed asutused

Siseriiklikud kohtud

Olenevalt sellest, milline õigusharu hõlmab üldiselt akti või tegu, mille tulemusel on isiku õigusi rikutud (s.t tsiviilõigus, kriminaalõigus, halduskohtumenetlus jne), võib mõjutatud isik anda asja kas otse kohtusse, esitades selleks tavaliselt tsiviilhagi, või edastada selle muudele avalik-õiguslikele institutsioonidele vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Kriminaalõiguse valdkonnas võib isik, kelle õigusi on rikutud karistusseadustikuga hõlmatud teoga, edastada asja kas politseile või prokuratuurile ning kriminaalkohtumenetlus toimub vastatavalt kriminaalmenetluse seadustikule.

Halduskohtumenetluse puhul võib seaduse nr 554/2004 kohaselt iga isik, kes väidab, et riigiasutus on rikkunud tema õigusi või õigustatud huve haldusaktiga või sellega, et ei suutnud taotlust läbi vaadata seaduses sätestatud aja jooksul, pöörduda pädeva halduskohtu poole akti tühistamiseks, hagetud õiguse või õigustatud huvi tunnustamiseks või tekitatud kahju heastamiseks. Samuti võib halduskohtusse pöörduda isik, kes väidab, et teisele õigussubjektile suunatud individuaalset laadi haldusaktiga on rikutud tema õigust või õigustatud huvi. Üldjuhul peab asjaomane isik enne asja pädevale halduskohtule arutamiseks andmist läbima eelmenetluse (mida on üksikasjalikult kirjeldatud seaduse nr 554/2004 artiklis 7), mis hõlmab akti täieliku või osalise tühistamise taotlemist sellelt riigiasutuselt, kes õigusakti välja andis, või selliselt ametiasutuselt, kelle alluvusse akti koostanud ametiasutus kuulub (kui selline ametiasutus on olemas).

Kohtute ja muude eespool nimetatud institutsioonide pädevus on sätestatud kehtivate õigusaktidega (nt tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalmenetluse seadustik, seadus nr 554/2004).

Kohtumenetlused on üldjuhul tavaõiguse kohased menetlused, millel on teatavad erilised tunnusjooned olenevalt sellest, millisesse õigusharusse asi kuulub (täiendava teabe saamiseks vt http://portal.just.ro/SitePages/ghid.aspx (kättesaadav ainult rumeenia keeles).

Kohtute kontaktandmed ja muu täiendav teave on kättesaadav kohtute veebiportaalis Portalul instanțelor de judecată (kättesaadav ainult rumeenia keeles).

Ombudsman

OMBUDSMAN

(AVOCATUL POPORULUI)

Peakontori aadress:

Strada Eugeniu Carada No 3

Sector 3
Bucharest

Kaart: http://www.avp.ro/locatie.jpg

Peakontori kontaktandmed:

infotelefon: (+40) (0)21 3127134;
kõnekeskus: (+40) (0)21 3129462
e-post: avp@avp.ro
veebisait: http://www.avp.ro/

Vastuvõtuajad:

nõunikest ja ekspertidest koosnev spetsiaalne meeskond võtab vastu E–N kl 9.00–16.00 ning R kl 9.00–12.00 (kodanikud võivad soovi korral tulla ka institutsiooni juhtkonna – ombudsmani ja tema asetäitjate – vastuvõtule).

Piirkondlike büroode aadressid:

Rumeenia ombudsmani piirkondlikud bürood

Institutsiooni ülevaade (õiguslik alus, tutvustus, ülesehitus, ülesanded, kaebused, menetlused)

http://www.avp.ro/index.php?option=com_content&view=article&id=67&Itemid=161&lang=ro-ro

Kaebuse näidisvorm:

http://www.avp.ro/index.php?option=com_content&view=article&id=166&Itemid=123&lang=ro

Peamised ombudsmani tegevust reguleerivad kehtivad eeskirjad sisalduvad järgmistes õigusnormides:

• Rumeenia põhiseaduse artiklid 58–60, artikli 65 lõige 2, artikli 146 punktid a ja d;
• seadus nr 35/1997 ombudsmani institutsiooni ülesehituse ja toimimise kohta, nagu see on uuesti avaldatud Rumeenia riigi ametlikus väljaandes (I osa, nr 844, 15. september 2004) ning nagu seda on hiljem muudetud ja täiendatud;
• ombudsmani institutsiooni ülesehitust ja toimimist käsitlev määrus, nagu see on uuesti avaldatud Rumeenia riigi ametlikus väljaandes (I osa, nr 922, 11. oktoober 2004) ning nagu seda on hiljem muudetud saadikutekoja ja senati alaliste esinduste otsusega nr 6/2007 (avaldatud Rumeenia riigi ametlikus väljaandes nr 445, 29. juuni 2007);
• seadus nr 554/2004 haldusasjades esitatavate apellatsioonide kohta, nagu see on avaldatud Rumeenia riigi ametlikus väljaandes (I osa, nr 1154, 7. detsember 2004) ja nagu seda on hiljem muudetud;
• seadus nr 202/2010 juhtumite lahendamist kiirendavate teatavate meetmete kohta, nagu see on avaldatud Rumeenia riigi ametlikus väljaandes (I osa, nr 714, 26. oktoober 2010) ja nagu seda on hiljem muudetud ja täiendatud.

Ombudsmani institutsiooni loomise eesmärk ja tunnusjooned:

1. institutsiooni eesmärk on kaitsta üksikisikute õigusi ja vabadusi nende suhetes riigiasutustega;
2. ombudsman on iseseisev riigiasutus, mis on sõltumatu mis tahes muudest riigiasutustest;
3. ombudsmanil on oma eelarve, mis on riigieelarve lahutamatu osa;
4. ombudsman ei täida riigiasutuste ülesandeid nende eest;
5. ombudsmanile ei tohi anda ühtegi ranget juhendit ega esindusülesannet ning ühelgi isikul ei ole õigust sundida ombudsmani järgima tema antud juhiseid või korraldusi;
6. ombudsmani tegevus on avalik, kuid ombudsman võib kuulutada oma tegevuse konfidentsiaalseks, kui seda taotlevad isikud, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud;
7. ombudsman täidab oma ülesandeid omal algatusel või üksikisikute, ettevõtjate, ühenduste või teiste juriidiliste isikute palvel. Kaebusi võib esitada olenemata kodakondsusest, vanusest, soost, poliitilistest vaadetest või usulistest tõekspidamistest.

Ombudsmani asetäitjad

Ombudsmani abistavad asetäitjad, kes on spetsialiseerunud järgmistele tegevusvaldkondadele:

1. inimõigused, meeste ja naiste võrdsed võimalused, usu- ja rahvusvähemused;
2. lapse, perekonna, noorte, pensionäride ja puudega inimeste õigused;
3. sõjavägi, kohtusüsteem, politsei, kinnipidamisasutused;
4. vara, tööjõud, sotsiaalkaitse, maksud ja aktsiisid.

Kes võib esitada ombudsmanile kaebuse ja millistes küsimustes?

1. Aktid ja tegevus, mille peale võib esitada kaebuse

Kaebuse võib esitada riigiasutuste haldusaktide või -tegevuse peale, mille tulemusel rikutakse üksikisikute õigusi ja vabadusi.

Seaduse kohaselt käsitatakse ombudsmani pädevusse kuuluvate haldusaktidena ka iseseisvate avalik-õiguslike isikute akte.

Riigi haldusasutuste tegevusetust ja dokumentide hilinemisega väljaandmist käsitletakse samuti haldustegevusena.

Ombudsmani pädevusvaldkonda ei kuulu järgmised aktid ja järgmine tegevus ning nende peale esitatud kaebused lükatakse põhjenduseta tagasi:

• saadikutekoja, senati või parlamendi antud aktid;
• saadikutekoja liikmete ja senaatorite aktid ja tegevus;
• Rumeenia presidendi aktid ja tegevus;
• valitsuse aktid ja tegevus, v.a seadused ja korraldused;
• konstitutsioonikohtu aktid ja tegevus;
• seadusandliku nõukogu presidendi aktid ja tegevus;
• kohtuameti aktid ja tegevus.

2. Kes võib esitada ombudsmanile kaebuse?

Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik üksikisikud olenemata nende kodakondsusest, vanusest, soost, poliitilistest vaadetest või usulistest tõekspidamistest.

3. Ombudsman täidab oma kohust kaitsta kodanike õigusi ja vabadusi nende suhetes riigiasutustega:

• kahju kannatanud isiku taotluse alusel;
• omal algatusel.

4. Kaebuse vastuvõtmise ja läbivaatamise tingimused

• Kaebus peab olema esitatud kirjalikult ning selle võib saata posti (sealhulgas e-posti) või faksi teel. Kaebuse võib esitada ka isiklikult institutsiooni peakontoris või ühes piirkondlikus büroos kas kokkulepitud kohtumise käigus või büroo kantseleis või seda võib teha ka volitatud isik (kes peab esitama oma isikuandmed).
• Kaebuse esitajal võidakse põhjendatud alustel lubada esitada oma kaebus suuliselt või infotelefoni kaudu, kui ta avaldab selleks soovi. Kaebuse paneb standardvormile kirja selleks ettenähtud töötaja.
• Kaebuse esitaja peab kaebuse allkirjastama.
• Kaebus peab sisaldama järgmist:
  • kõik andmed, mis on vajalikud selle isiku tuvastamiseks, kelle kodanikuõigusi ja -vabadusi on kahjustatud (perekonnanimi, eesnimi, elukoht);
  • põhjustatud kahju käsitlevad üksikasjad (rikutud õigused ja vabadused, võetud meetmed ja nende kirjeldus);
  • asjaomase haldusasutuse või riigiametniku andmed;
  • tõendid selle kohta, et riigi haldusasutus viivitas taotluse rahuldamisega või keeldus seda rahuldamast sätestatud tähtaja jooksul vastavalt seadusele;
  • kohustuslik märge selle kohta, kas kaebus on/oli poolelioleva kohtumenetluse ese;
  • nende riigiasutuste andmed, keda oli olukorrast varem teavitatud;
  • lisadena tuleb esitada mis tahes dokumendid, mis tõenäoliselt toetavad kaebust.
• Ombudsmanile esitatud kaebust ei maksustata tempelmaksuga.

5. Juhtumid, mille puhul kaebust ei saa läbi vaadata:

• kui kaebused ei kuulu ombudsmani pädevusvaldkonda;
• anonüümselt esitatud (registreerimata) kaebused või sellised kaebused, mis on esitatud teise isiku nimel tema nõusolekuta;
• kaebused, mis on esitatud hiljem kui aasta pärast seda kuupäeva, mil rikkumine toime pandi või mil asjaomast isikut sellest teavitati;
• kaebused, mis on ilmselgelt alusetud, võib tagasi lükata põhjendatud alustel.

6. Töömeetodid kaebuste lahendamisel

• Uurimised – ombudsmanil on õigus teostada oma uurimisi, küsida riigi haldusasutustelt uurimise jaoks mis tahes vajalikku teavet või vajalikke dokumente, küsitleda riigi haldusasutuste juhte ja mis tahes riigiteenistujaid, kellel on volitused kaebuse lahendamiseks vajaliku teabe andmiseks, ja võtta neilt ütlusi.
• Soovitused – ombudsman esitab oma ülesannete täitmise käigus soovitusi. Nende soovituste kaudu annab ombudsman riigi haldusasutustele teada haldusaktide või tegevuse ebaseaduslikust laadist.
• Eriaruanded – kui ombudsman tuvastab teostatava uurimise käigus, et õigusaktides esinevad puudujäägid või aset on leidnud tõsised korruptsioonijuhtumid või siseriiklikke õigusakte ei järgita, esitab ta oma järeldusi käsitleva aruande parlamendi kahe koja presidentidele või peaministrile, kui see on asjakohane.
• Infotelefon – telefoniliin on avatud ombudsmani peakontoris ja tema 14 piirkondlikus büroos (tel: 021 312 7134, keskbüroo, http://www.avp.ro/linkuri/birouriteritoriale.pdf). Kodanikud võivad helistada E–N kl 9.00–16.00 ja R kl 9.00–14.00.
• Vastuvõtt – teil on võimalik leppida kokku kohtumine institutsiooni spetsialistidega. Samuti on kodanikel võimalik leppida kokku kohtumisi ombudsmani ja tema asetäitjatega vastavalt ombudsmani institutsiooni ülesehituse ja toimimise eeskirjadele või kohtumisi piirkondlike büroode esindajatega.

Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused

Laste õiguste ombudsman

LASTEKAITSE JA ADOPTEERIMISEGA TEGELEV RIIKLIK ASUTUS (AUTORITATEA NAȚIONALĂ PENTRU PROTECȚIA COPILULUI ȘI ADOPȚIE)

Aadress:

Bulevardul G-ral Gheorghe Magheru No 7

Sector 1

010322 București

Kontaktandmed:

tel: (+40) (0)21 3153633, (+40) (0)21 3153630, (+40) (0)21 3100789, (+40) (0)21 3100790
faks: (+40) (0)21 3127474
e-post: office@anpfdc.ro
veebisait: http://www.copii.ro/?lang=en

Vastuvõtuajad:

E–N kl 8.30–16.30

R kl 8.30–14.00

Adopteerimise osakond: T ja N kl 9.00–12.00

Institutsiooni ülevaade (õiguslik alus, tutvustus, ülesehitus, ülesanded, osutatavate teenuste liigid):

http://www.copii.ro/despre-noi/misiune/,
http://www.copii.ro/activitate/sistemul-de-protectie-a-copilului/prezentare-generala/.

Lastekaitse peadirektoraat on lapse õiguste kaitsega tegeleva riikliku asutuse haldusalas tegutsev spetsiaalne direktoraat.

Ülesanded:

• valmistada ette ja põhjendada programme perekonnakaitse valdkonnas ning koduvägivalla ennetamiseks ja sellega võitlemiseks ning lapse õiguste kaitseks ja edendamiseks;
• teostada järelevalvet lapse õiguste järgimise üle ning soovitada keskvalitsusasutustel või kohalikel omavalitsustel võtta vajalikke meetmeid;
• registreerida teavet lapse õiguste konventsiooniga (ratifitseeritud seadusega nr 18/1990, mis on uuesti avaldatud ja mida on hiljem muudetud) kehtestatud põhimõtete ja eeskirjade järgimise kohta ja koostada selle kohta kokkuvõtteid ning teha tööd ja võtta vajalikke meetmeid selleks, et rakendada lapse õiguste komitee soovitusi;
• koordineerida ja suunata metoodilisest vaatenurgast nende teenistuste tegevust, kelle ülesanne on ära hoida lapse lahutamine tema vanematest ja kes tegelevad laste erikaitsega, ning lastekaitsekomiteede tegevust;
• koostada sellised standardid, üksikasjalikud eeskirjad ja töökorrad seoses teenustega, mille eesmärk on ära hoida lapse lahutamine tema vanematest, tagada laste ja noorte erikaitse ning kaitsta perekonda ja koduvägivalla ohvreid, ning teenustega, mis on mõeldud koduvägivalla toimepanijate jaoks;
• töötada välja litsentsimismeetodid ja hindamiskriteeriumid seoses teenustega, mille eesmärk on ära hoida lapse lahutamine tema vanematest ning tagada laste ja noorte erikaitse ning mis on mõeldud koduvägivalla ohvrite jaoks, ning litsentsida need teenused;
• koordineerida ja suunata metoodilisest vaatenurgast tegevust, mida täidetakse selleks, et toetada perekonda ja koduvägivalla ohvreid, ning neile pakutavaid teenuseid.

Võrdõiguslikkust edendav asutus

DISKRIMINEERIMISEGA VÕITLEMISE RIIKLIK NÕUKOGU (CONSILIUL NAȚIONAL PENTRU COMBATEREA DISCRIMINĂRII - CNCD)

Peakontori aadress:

Piata Valter Maracineanu Nos 1-3, Sector 1, 010155 Bucharest

Tel: (+40) (0)21 3126578; (+40) (0)21 3126579
Faks: (+40) (0)21 3126585
E-post: support@cncd.org.ro
Veebisait: http://www.cncd.org.ro/

Vastuvõtuajad:

E–N kl 8.00–16.30; R kl 8.00–14.00

Piirkondlike büroode ja teaduskeskuse aadressid:

http://www.cncd.org.ro/contact/

Institutsiooni ülevaade (õiguslik alus, tutvustus, ülesehitus, ülesanded, kaebused, menetlused):

http://www.cncd.org.ro/ ,
http://www.cncd.org.ro/profil/,
http://www.cncd.org.ro/organizare/

Õiguslik alus

Diskrimineerimise vastu võitlemise riiklik nõukogu tegutseb valitsuse korralduse nr 137/2000 (diskrimineerimise kõigi vormide ennetamise ja mis tahes liiki diskrimineerimise eest karistuse määramise kohta; uuesti avaldatud kujul) alusel.

Institutsiooni tutvustus

Diskrimineerimise vastu võitlemise riiklik nõukogu on iseseisev parlamendi kontrollitav riigiasutus, mis tegeleb diskrimineerimise vastu võitlemisega. Nõukogu tagab mittediskrimineerimise põhimõtte järgimise ja kohaldamise vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusnormidele ja rahvusvahelistele lepingutele, mille Rumeenia on sõlminud. Diskrimineerimise vastu võitlemise riiklik nõukogu tegutseb valitsuse korralduse nr 137/2000 (diskrimineerimise kõigi vormide ennetamise ja mis tahes liiki diskrimineerimise eest karistuse määramise kohta; uuesti avaldatud kujul) alusel.

1. Mida peab kaebus sisaldama?

Kaebus peab sisaldama järgmisi kohustuslikke andmeid:

• kaebuse esitaja perekonna- ja eesnimi;
• aadress, kuhu tuleks kaebuse esitaja soovil vastus saata, ning kontaktaadress, mida kasutades on nõukogul võimalik kaebuse esitajaga ühendust võtta juhtumi lahendamiseks vajaliku lisateabe saamiseks;
• telefoninumber, et kaebuse esitajaga oleks võimalik mis tahes lisateabe saamiseks ühendust võtta;
• kaebuse sisu, sealhulgas väidetavalt diskrimineerivate asjaolude üksikasjalik kirjeldus;
• diskrimineerimises süüdistatava isiku andmed (aadress, võimaluse korral telefoninumber jne), mis on vajalikud selleks, et võtta selle isikuga ühendust tema küsitlemiseks diskrimineerimise vastu võitlemise riikliku nõukogu juhtkomitee ees või täiendavaks uurimiseks.

2. Mis juhtub pärast kaebuse esitamist?

Kaebus registreeritakse ja edastatakse juhtkomiteele lahendamiseks. Kaebuse võib esitada diskrimineerimise vastu võitlemise riiklikule nõukogule ühe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil diskrimineerimine toime pandi või alates kuupäevast, mil asjaomane isik sai diskrimineerimisest teada. Väidetavalt diskrimineeritud isik võib pöörduda kohtusse, et tühistataks diskrimineerivate asjaolude tagajärjed või taastataks enne diskrimineerivate asjaolude tekkimist valitsenud olukord. Kaebus tuleb lahendada 90 päeva jooksul.

Juhtkomitee uurib diskrimineerivate asjaolude olemasolu, kutsudes pooled kohustuslikus korras ütlusi andma. Seda tehakse kutse kättesaamise kinnitamist võimaldaval viisil. Kui pooled ei ilmu isiklikult kohale, ei takista see siiski kaebuse lahendamist. Selleks et tagada korrektse otsuse tegemine, võidakse teostada lisauurimine, sealhulgas pooli küsitleda.

Kaebuse esitaja peab tõendama diskrimineerivate asjaolude olemasolu, samas kui diskrimineerimises süüdistatav peab tõendama, et väidetavad asjaolud ei ole diskrimineerivad.

Juhtkomitee otsus edastatakse kirjalikult 15 päeva jooksul pärast seda, kui juhtkomitee kohtumisel on otsus vastu võetud. Pooled võivad vaidlustada juhtkomitee otsuse kohtus 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Mõlemad pooled on vabastatud tempelmaksu tasumisest.

3. Millised karistused on ette nähtud diskrimineerimise eest?

Diskrimineerimise eest karistatakse järgmiselt:

• tehakse hoiatus;
• määratakse rahatrahv vahemikus 1 000–30 000 leud, kui diskrimineerimine on seotud üksikisikuga;
• määratakse rahatrahv vahemikus 2 000–100 000 leud, kui diskrimineerimine on seotud isikute rühma või kogukonnaga

ROMADE KÜSIMUSI KÄSITLEV RIIKLIK AMET

(AGENȚIA NAȚIONALĂ PENTRU ROMI – ANR)

Kontaktandmed:

Str. Splaiul Independentei No 202, 8^th floor, room 23, Sector 6, Bucharest

tel: (+40) (0)21 3113048
faks: (+40) (0)21 3113047
e-post: info@anr.gov.ro.
veebisait: http://www.anr.gov.ro/

Piirkondlike ja maakonnabüroode kontaktandmed:

http://www.anr.gov.ro/index.php/contact

Institutsiooni ülevaade (eesmärk, struktuur, töötulemused):

http://www.anr.gov.ro/

Õiguslik alus

Valitsuse korraldus nr 78/2004 romade küsimusi käsitleva riikliku ameti loomise kohta; heaks kiidetud seadusega nr 7/2005 muudetud kujul.

Otsuse nr 1703/2004 (romade küsimusi käsitleva riikliku ameti korralduse ja toimimise kohta), nagu seda on hiljem muudetud ja täiendatud, artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmisel teeb institutsioon peamiselt järgmist:

• koostab valitsuse poliitika ja strateegia roma vähemuse õiguste kaitseks samaaegselt muude selles valdkonnas vastu võetud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega;
• algatab ja viib läbi keskvalitsuse tasandil ja kohalikes omavalitsustes koolitusi, mis käsitlevad romade diskrimineerimise vastu võitlemist;
• kiidab heaks seaduste ja muude selliste õigusaktide eelnõud, mis on asjakohased roma vähemuse hulka kuuluvate isikute õiguste ja kohustuste seisukohast;
• teeb järelevalvet roma vähemuse kaitset käsitlevate riiklike ja rahvusvaheliste õigusnormide kohaldamise üle;
• võtab institutsioonidelt, organisatsioonidelt või üksikisikutelt vastu taotluseid ja teateid, vaatab neid läbi ning esitab ameti eksperdiarvamuse;
• töötab roma vähemuse jaoks välja teabe-, koolitus- ja eksperdiarvamuste andmise süsteemi;
• analüüsib ja hindab kehtivate eeskirjade ja õigusnormide võimalikku diskrimineerivat mõju ja teeb aktiivseid jõupingutusi õigusraamistiku parandamiseks.

Nende ülesannete täitmisel:

• teeb roma küsimustega tegelev riiklik amet koostööd ministeeriumide ja keskvalitsusasutustega, kohalike omavalitsustega, muude avalik-õiguslike institutsioonidega ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
• teeb roma küsimustega tegelev riiklik amet koostööd valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega nii Rumeenias kui ka välismaal;
• on roma küsimustega tegeleva riikliku ameti töötajatel võimalik saada eksperdiarvamusi ja abi nii Rumeenias kui ka välismaal ning osaleda koolitustel ja spetsiaalsetes koolitusprogrammides selleks eraldatud eelarvevahendite või muude Rumeeniast või välismaalt saadud vahendite piires kooskõlas õigusnormidega;
• algatab roma küsimustega tegelev riiklik amet meetmete võtmist, alustab projekte ja sektoripõhiseid programme koos spetsiaalsete valitsusväliste institutsioonide ja organisatsioonidega ning osaleb neis meetmetes, projektides ja programmides ning edendab neid, et parandada roma inimeste olukorda.

PUUDEGA INIMESTEGA TEGELEV RIIKLIK ASUTUS (AUTORITATEA NATIONALĂ PENTRU PERSOANELE CU DIZABILITĂȚI)

Peakontori aadress:

Calea Victoriei No 194

Bucharest

Kontaktandmed:

tel: (+40) (0)21 2125438; (+40) (0) 21 2125439; (+40) (0)21 3220976; (+40) (0)21 3226303; (+40) (0)213226304; (+40) (0)21 3207155
faks: (+40) (0)21 2125443
e-post: registratura@anph.ro

Vastuvõtuajad:

E–R kl 9.00–16.00 (telefoni teel ühenduse võtmiseks)

Ülevaade institutsioonist (ülesehitus, ülesanded, töökorraldust ja toimimist käsitlevad eeskirjad):

http://www.mmuncii.ro/Minister

Õiguslik alus

Puudega inimestega tegelev riiklik asutus on spetsiaalne asutus keskvalitsuse raames, mis tegutseb töö-, perekonna-, sotsiaalkaitse ja eakate ministeeriumi haldusalas.

Asutus koordineerib keskselt puudega inimeste erikaitse ja nende õiguste edendamisega seotud tegevust, valmistab ette poliitikat, strateegiaid ja standardeid puudega inimeste õiguste edendamiseks ning tagab järelevalve puudega inimeste erikaitsega seotud eeskirjade ja meetmete kohaldamise üle.

Õigusaktid, millega nähakse ette puudega inimeste õigused

Puudega inimesed on hõlmatud järgmiste õigusaktidega:

• valitsuse erakorraline määrus nr 86/2014, millega kehtestatakse teatavad ümberkorraldusmeetmed keskvalitsuse tasandil ning muudetakse ja täiendatakse teatavaid õigusakte;
• valitsuse otsus nr 50/2015, milles käsitletakse puudega inimestega tegeleva riikliku asutuse ülesehitust, toimimist ja ülesandeid.

Andmekaitseasutus

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIIKLIK JÄRELEVALVEAMET

(AUTORITATEA NAȚIONALĂ DE SUPRAVEGHERE A PRELUCRĂRII DATELOR CU CARACTER PERSONAL – ANSPDCP)

Peakontori aadress:

B-dul G-ral. Gheorghe Magheru Nos 28-30, Sector 1, 010336 Bucharest

Kontaktandmed:

tel:  (+40) (0)31 8059211; (+40) (0)31 8059212
faks: (+40) (0)31 8059602
e-post: anspdcp@dataprotection.ro
veebisait: http://www.dataprotection.ro/

Vastuvõtuajad

• Riikliku järelevalveameti kantselei on üldsusele avatud E–R kl 9.00–13.00.
• Vastuvõtule on võimalik minna E–R kl 11.00–13.00.

Institutsiooni ülevaade

Isikuandmete töötlemise riiklik järelevalveamet on oma tegevuses täiesti sõltumatu ja erapooletu. Amet jälgib ja kontrollib selliste isikuandmete töötlemise seaduslikkust, mis on hõlmatud seadusega nr 677/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, nagu seda on hiljem muudetud ja täiendatud.

Eesmärk

Isikuandmete töötlemise riikliku järelevalveameti eesmärk on kaitsta isikute põhiõigusi ja -vabadusi – eelkõige õigust pere- ja eraelu puutumatusele – seoses isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumisega.

Õiguslik alus

Seadus nr 102/2005 isikuandmete töötlemise riikliku järelevalveameti loomise, ülesehituse ja toimimise kohta.

Mõned ülesanded:

• amet võtab vastu ja analüüsib isikuandmete töötlemist käsitlevaid teateid;
• amet annab loa andmete töötlemiseks seaduses osutatud olukordades;
• kui amet leiab, et seadusesätteid on rikutud, siis on ametil õigus andmete töötlemine ajutiselt peatada või keelata, töödeldud andmed osaliselt või täies mahus kustutada ning teavitada sellest kriminaalmenetlusorganeid või anda asi vajaduse korral kohtusse;
• amet teavitab füüsilisi ja/või juriidilisi isikuid vajadusest täita kohustused ja teostada seaduses nr 677/2001 osutatud menetlused;
• amet peab isikuandmete töötlemise registrit ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks;
• amet võtab vastu ja lahendab üksikisikute esitatud kaebusi, teateid või taotlusi ning annab teada leitud lahendusest või võetud meetmetest, kui see on asjakohane;
• amet teeb lisakontrolle, kui vastutav töötleja töötleb isikuandmeid selliselt, et see võib tõenäoliselt ohustada inimeste isikuõigusi ja -vabadusi;
• amet teostab uurimisi omal algatusel või pärast kaebuse või teate saamist;
• mis tahes isiku, sealhulgas riigiasutuste ja riigi haldusasutuste taotluse korral esitab amet soovitusi ja annab kinnitusi mis tahes küsimustes, mis on seotud põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega isikuandmete töötlemisel.

Kaebuste, teadete ja taotluste saamise ja lahendamise menetlus

Isikud, kelle isikuandmeid töödeldakse, võivad järelevalveametiga kirjalikult ühendust võtta, kui nad leiavad, et on rikutud nende seadusest nr 677/2001 tulenevaid õigusi. Nad võivad seda teha tingimusel, et sama küsimusega ei ole varem kohtusse pöördutud, kuid enne peavad nad olema ühendust võtnud vastutava töötlejaga, kelle peale kaebus esitatakse.

Asutuse veebisaidil on kättesaadavad standardvormid, mida isikutel, kes kavatsevad järelevalveametile kaebuse esitada, on võimalik kasutada.

Muud spetsiaalsed asutused

MÄÄRATUD KOHTUNIK

(JUDECĂTORUL DELEGAT)

Õiguslik alus

2. juuni 2013. aasta seadus nr 254 kriminaalmenetluse käigus õigusasutuste määratud karistuste ja vabaduskaotuslike meetmete täitmisele pööramise kohta ning kohtunike ülemkogu otsus nr 89/2014, millega kiidetakse heaks eeskirjad, mis käsitlevad nende kohtunike tegevust, keda on volitatud teostama järelevalvet vabaduskaotuslike meetmete rakendamise üle.

Tutvustus ja roll

Määratud kohtunikud on Rumeenia kohtusüsteemis magistraadikohtunikud. Apellatsioonikohtu president määrab nad igal aastal kõigi apellatsioonikohtu tööpiirkonnas asuvate kinnipidamisasutuste juurde. Vabaduskaotuslike karistuste üle järelevalvet tegema määratud kohtuniku ülesanne on kontrollida sellise karistuse täitmisele pööramise seaduslikkust ning teha selle tagamise üle järelevalvet. Kohtunik, kes määratakse kinnipidamisasutuse juurde, mille pädevusse kuulub ka eelvangistus ja kinnipidamine, või eelvangistusasutuse juurde, teostab järelevalvet ka ennetavate meetmete, sealhulgas aresti kohaldamise seaduslikkuse üle ning kontrollib selle tagamist. Samal ajal tagab kohtunik vabaduskaotuslikku karistust kandvatele isikutele seadusega antud õiguste järgimise.

Kaebused

1. Süüdimõistetu võib esitada kaebuse seoses karistuse tingimustega vabaduskaotuslike karistuste kohaldamist kontrollima määratud kohtunikule kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil seda isikut teavitati vabaduskaotusliku karistuse tingimustest (seaduse nr 254/2013 artikli 39 lõige 3).
2. Süüdimõistetu võib esitada kaebuse seoses otsusega vabaduskaotuslike karistuste kohaldamist kontrollima määratud kohtunikule kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil seda isikut teavitati komisjoni otsusest muuta vabaduskaotusliku karistuse tingimusi (seaduse nr 254/2013 artikli 40 lõige 11).
3. Süüdimõistetu võib esitada kaebuse seoses meetmetega vabaduskaotuslike karistuste kohaldamist kontrollima määratud kohtunikule kümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil seda isikut teavitati kinnipidamisasutuse juhtkonna otsusest käesolevas seaduses sätestatud õiguste teostamise kohta (seaduse nr 254/2013 artikli 56 lõige 2).
4. Süüdimõistetu võib esitada kaebuse seoses otsusega vabaduskaotuslike karistuste kohaldamist kontrollima määratud kohtunikule kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil seda isikut teavitati distsiplinaarkomitee otsusest määrata talle distsiplinaarkaristus (seaduse nr 254/2013 artikli 104 lõige 1).

Süüdimõistetu võib esitada kaebuse seoses otsusega vabaduskaotuslike meetmete kohaldamist kontrollima määratud kohtunikule kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil seda isikut teavitati komisjoni otsusest muuta kinnipidamise tingimusi (seaduse nr 254/2013 artikli 153 lõige 8).

SISSERÄNDE PEAINSPEKTSIOON

(INSPECTORATUL GENERAL PENTRU IMIGRĂRI)

Peakontori aadress:

Strada Lt. col. Marinescu C-tin No 15A, Sector 5, Bucharest

Tel: (+40) (0)21 4109940

Faks: (+40) (0)21 4107501

E-post: igi@mai.gov.ro ja document.igi@mai.gov.ro – eranditult isikutunnistuse koopia edastamiseks ette nähtud aadress

Sisserände peainspektsiooni eri direktoraatide aadressid:

http://igi.mai.gov.ro/contact/bucure%C8%99ti

Sisserände peainspektsiooni piirkondlikud üksused:

http://igi.mai.gov.ro/ro/node/contact

Institutsiooni tutvustus

Sisserände peainspektsioon on üles ehitatud ja toimib keskvalitsuse spetsiaalse üksusena. See on iseseisva juriidilise isikuna toimiv avalik-õiguslik asutus, mis tegutseb haldus- ja siseministeeriumi (Ministerul Administrației și Internelor) haldusalas.

Eesmärk

Sisserände peainspektsioon loodi Rumeenia rändeameti (Oficiul Român pentru Imigrări) ümberkorraldamise käigus ja täidab kohustuslikke ülesandeid Rumeenia rände-, varjupaiga- ja välismaalaste lõimimise poliitika rakendamisel ning sellega seotud õigusaktide kehtestamisel.

Sisserände peadirektoraadi tegevus on avalik teenus üksikisikute ja kogukonna huvides, mis toetab riigiasutusi seaduste alusel ja nendega kooskõlas.

Õiguslik alus

Sisserände peainspektsiooni korralduslik ülesehitus ja ülesanded on kindlaks määratud valitsuse 20. juuni 2007 otsusega nr 639, mida on hiljem parandatud ja täiendatud.

Inspektsiooni koosseisu kuuluvad keskdirektoraadid, teenistused ja muud tegevusüksused, varjupaigataotlejate majutamise ja nende taotluste lahendamisega tegelevad piirkondlikud keskused, piirkondlikud majutuskeskused vahi alla võetud välismaalaste jaoks ja maakonna tasandi üksused.

Sisserände peainspektsioon teeb oma ülesannete täitmisel koostööd haldus- ja siseministeeriumi ning muude riigiasutustega, samuti valitsusväliste organisatsioonide ning rände ja humanitaarkaitsega tegelevate välisriikide kodanikega. Õigusaktide kohaselt sõlmib ta lepinguid välisriikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Täpsem teave ELi ja kolmandate riikide kodanike kategooriate, varjupaiga ja sisserände, õigusaktide, sisserände peainspektsiooni programmide ja strateegiate kohta on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.

TÖÖINSPEKTSIOON

(INSPECȚIA MUNCII)

Institutsiooni aadress:

Str. Matei Voievod No 14, Sector 2, Bucharest

Tel: (+40) (0)21 4109940

Faks: (+40) (0)21 3027064; +40 21 2520097

E-post: comunicare@inspectiamuncii.ro

E-posti aadress isikutunnistuse koopia saatmiseks: copiedoc@inspectiamuncii.ro

Veebisait: https://www.inspectiamuncii.ro/

Tööinspektsiooni vastuvõtuajad:

E–N kl 8.00–16.30

R kl 8.00–14.00

Institutsiooni tutvustus

Puudega inimestega tegelev riiklik asutus on spetsiaalne asutus keskvalitsuse raames, mis tegutseb töö-, perekonna-, sotsiaalkaitse ja eakate ministeeriumi haldusalas. Selle peakontor asub Bukaresti linnavalitsuses.

Institutsioon on juriidiline isik ning täidab riigivõimu ülesandeid kontrolli teostamisel töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse ning turujärelevalve valdkonnas.

Institutsiooni eesmärk

Tööinspektsioon vastutab sotsiaalkaitse tagamise eest töökohal vastavalt uuesti avaldatud Rumeenia konstitutsiooni artiklile 41, ILO konventsioonile nr 81/1947 töötingimuste järelevalve kohta tööstuses ja kaubanduses, mis on ratifitseeritud riiginõukogu määrusega nr 284/1973, ning ILO konventsioonile nr 129/1969 töötingimuste järelevalve kohta põllumajanduses, mis on ratifitseeritud riiginõukogu määrusega nr 83/1975.

Õiguslik alus

Institutsiooni loomise ja ülesehituse alus oli

• uuesti avaldatud seadus nr 108/1999, mida on hiljem muudetud ja täiendatud;
• valitsuse otsus nr 1377/2009, mida on hiljem muudetud ja täiendatud.

Tööinspektsiooni haldusalas tegutsevad

• piirkondlikud tööinspektsioonid – kõikides maakondades ja Bukaresti linnavalitsuses.
• keskus järelevalve teostamiseks asutuste üle, mille tegevus on seotud tööalaste riskidega (Centrul de Monitorizare a Unităților cu Risc Profesional) – Criscior.
• Tööinspektsiooni kutse- ja täiendõppe keskus (Centrul de Pregătire și Perfecționare Profesională al Inspecției Muncii) – Botoșani.

Teave kaebuste kohta, mida on võimalik tööinspektsioonile esitada, on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.

Üldist huvi pakkuv teave on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.

RIIKLIK TÖÖHÕIVEAMET

(AGENȚIA NAȚIONALĂ PENTRU OCUPAREA FORȚEI DE MUNCĂ – ANOFM)

Peakontori aadress:

Strada Avalanșei Nos 20-22, sector 4, 040305 Bucharest

Vastuvõtuajad:

E–N kl 8.00–16.30

R kl 8:00–14.00

Kohtumised

Kohtumised riikliku tööhõiveameti direktoriga on võimalik kokku leppida kuu esimeseks või kolmandaks teisipäevaks kl 11.00–12.00. Kohtumise kokkuleppimiseks helistage (+40) (0)21 3039831.

Veebisait: https://www.anofm.ro/index.html?agentie=ANOFM&page=0

E-post: anofm@anofm.ro

Teave riikliku tööhõiveameti maakondlike harude veebisaitide kohta on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.

Institutsiooni tutvustus

Tööhõiveamet pakub laia teenuste valikut, sealhulgas tööalast nõustamist, kutseõppe kursusi, nõustamisteenuseid koondamisele eelneval ajal, tööle suunamist, nõuandeid ettevõtlusega alustamise kohta, toetusi ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölevõtmiseks ning sooduslaene töökohtade loomiseks.

Tööhõiveamet osutab teenuseid nii töötutele kui ka ettevõtetele.

Selle põhieesmärk on tööhõivemäära suurendamine ja selle kaudu töötuse vähendamine.

Õiguslik alus

– seadus nr 202 riikliku tööhõiveameti korralduse ja toimimise kohta;

– valitsuse otsus nr 1610 riikliku tööhõiveameti (ANOFM) põhimääruse kohta.

Riikliku tööhõiveameti põhieesmärgid on järgmised:

• sotsiaaldialoogi institutsionaliseerimine tööhõive ja kutseõppe valdkonnas;
• strateegiate kohaldamine tööhõive ja kutseõppe valdkonnas;
• sotsiaalkaitsemeetmete kohaldamine töötutele.

Täiendav teave on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.

RIIKLIK KESKKONNAKAITSEAMET

(AGENȚIA NAȚIONALĂ PENTRU PROTECȚIA MEDIULUI - ANPM)

Peakontor:

Splaiul Independenței No 294, Block B, Sector 6, 060031 Bucharest

Tel: (+40) (0)21 2071101; (+40) (0)21 2071102

Faks: (+40) (0) 21 2071103

E-post: office@anpm.ro

Veebisait: http://www.anpm.ro/

Vastuvõtuajad:

E–N kl 8.00–16.30

R kl 8.00–14.00

Institutsiooni tutvustus

Riiklik keskkonnakaitseamet on spetsiaalne institutsioon keskvalitsuse raames, mis tegutseb keskkonnaministeeriumi haldusalas. Vastavalt valitsuse 17. oktoobri 2012 otsusele nr 1000 riikliku keskkonnakaitseameti ja selle haldusalas tegutsevate avalik-õiguslike asutuste ümberkorraldamise ja toimimise kohta on keskkonnakaitseametile antud volitused seoses poliitika ja õigusaktide rakendamisega keskkonnakaitse valdkonnas.

Eesmärk

Riiklik keskkonnakaitseamet tegutseb Euroopa ja rahvusvahelises raamistikus keskkonnakaitse valdkonna põhimõtete kaitsmise ja õigusaktide rakendamise nimel.

Riikliku keskkonnakaitseameti ülesanded on järgmised:

• strateegilise keskkonnaalase planeerimise tagamine;
• keskkonnategurite jälgimine;
• lubade andmine tegevusele, millel on keskkonnamõju;
• keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamine riiklikul ja kohalikul tasandil;
• aruannete esitamine Euroopa Keskkonnaametile järgmistes küsimustes: õhukvaliteet, kliimamuutused, kaitsepiirkonnad, pinnase- ja veereostus.

Kaebused registreeritakse vastavalt valitsuse määrusele nr 27/2002, mis reguleerib kaebuste lahendamist ja mis on kinnitatud seadusega nr 233/2002, ning need võib saata e-posti aadressile office@anpm.ro.

Anonüümseid kaebusi ja kaebusi, mis ei sisalda tuvastamist võimaldavaid andmeid, arvesse ei võeta ja neid ei käsitleta.

RIIKLIK TARBIJAKAITSEAMET

(AUTORITATEA NAȚIONALĂ PENTRU PROTECȚIA CONSUMATORILOR – ANPC)

Aadress:

Bulevardul Aviatorilor No 72, Sector 1, 011865 Bucharest

E-post: cabinet@anpc.ro

Vastuvõtuajad:

E–N kl 8.00–16.30

R kl 8.00–14.00

Õiguslik alus

• Valitsuse otsus nr 700/2012 riikliku tarbijakaitseameti ülesehituse ja toimimise kohta.

Riikliku tarbijakaitseameti ülesanded hõlmavad järgmist:

1. osalemine – koos teiste keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste eriasutustega, kellel on asjaomases valdkonnas ülesandeid, ning valitsusväliste tarbijakaitseorganisatsioonidega – tarbijakaitsestrateegia koostamises, tagades selle lõimimise ELi strateegiaga;
2. riikliku õigusraamistiku kooskõlla viimine ELi tarbijakaitsealaste määrustega;
3. seadusandlike aktide eelnõude esitamine valitsusele heakskiitmiseks ja kinnitamiseks tarbijakaitse valdkonnas seoses toodete valmistamise, pakendamise, märgistamise, säilitamise, ladustamise, transpordi, impordi ja turustamisega; seoses teenuste, sealhulgas finantsteenuste osutamisega; seoses asümmeetriliste leppetrahvide keelamisega klientide ning avalike teenuste osutajate vahel ja muude üldhuviteenustega, et mitte ohtu seada tarbijate elu, tervist ja ohutust ega kahjustada nende seaduslikke õigusi ja huve;
4. menetluste ettevalmistamine koos muude avaliku halduse eriasutustega seoses tarbijakaitsealase koostöö eesmärkide, tingimuste ja meetoditega.

Riikliku tarbijakaitseameti ülesannete täisnimekiri on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.

Teated ja kaebused

Tarbijatel on võimalik saata teated ja kaebused piirkondlike või maakondlike riiklike tarbijakaitseametite peakontoritele või Bukaresti linnavalitsuses asuvale tarbijakaitseametile, olenevalt sellest, millises piirkonnas tegutseb ettevõtja, kelle suhtes kaebus esitatakse.

Teate või kaebuse esitamiseks kasutage palun linki INFO Complaints, kus saate teavet kaebuste esitamise menetluse kohta ning piirkondlike ja maakondlike tarbijakaitseametite kontaktandmed.

Vastavalt asjaomastele kohustuslikele sätetele tuleb esitada kaebused ja teated kirjalikult või elektroonilises vormis ning neid võib esitada isiklikult.

Kaebusi on võimalik esitada elektroonilises vormis sellel veebisaidil.

Kaebus või teade tuleb esitada kaebuse või teate esitaja nimel.

Kaebust või teadet käsitletakse seadusjärgse tähtaja jooksul (kooskõlas valitsuse määrusega nr 27/2002), tingimusel, et sellele on lisatud kõik vajalikud täiendavad dokumendid, st arve maksude tasumiseks, kassakviitung või muu kviitung, asjaomane leping või garantiikiri või vajaduse korral muud dokumendid.

Selleks et ametid kaebusi käsitleksid, peavad eespool osutatud tingimused olema täidetud. Vastasel juhul lõpetatakse nende käsitlemine teabe puudumise tõttu.

RIIKLIK RAVIKINDLUSTUSAMET

(CASA NAȚIONALĂ DE ASIGURĂRI DE SĂNĂTATE - CNAS)

Aadress:

Calea Călărașilor No 248, Bl. S19, Sector 3, 030634, Bucharest

Veebisait: http://www.cnas.ro/

E-post: relpubl1@casan.ro

Tel: (+40) (0) 37-2309236

Faks: (+40) (0) 37-2309165

Institutsiooni tutvustus

Riiklik ravikindlustusamet (CNAS) on riiklikke huve esindav sõltumatu avalik-õiguslik asutus, millel on juriidilise isiku staatus. Selle tegevusvaldkond on sotsiaalse tervisekindlustussüsteemi järjepideva ja koordineeritud toimimise tagamine Rumeenias.

Õiguslik alus

• Valitsuse erakorraline määrus nr 150/20, november 2002;
• valitsuse erakorraline määrus nr 180/2000;
• seadus nr 145/1997.

Eesmärgid

Arendada ja säilitada sotsiaalset tervisekindlustussüsteemi, kus kindlustatud isikute õigusi austatakse ja nende vajadused täidetakse.

Üldeesmärgid

• Kaitsta kindlustatud isikuid tervishoiuteenuste kulude eest haiguse või õnnetusjuhtumi korral;
• tagada kindlustatud isikute universaalne, õiglane ja mittediskrimineeriv kindlustuskaitse üheaegselt Rumeenia ühtse sotsiaalse tervisekindlustussüsteemi fondi vahendite tõhusa kasutamisega.

Konkreetsed eesmärgid

• Tagada juurdepääs tervishoiuteenustele, ravimitele ja meditsiiniseadmetele;
• tagada õiglane ja mittediskrimineeriv kaitse üheaegselt ühtse sotsiaalse tervisekindlustussüsteemi fondi vahendite tõhusa kasutamisega;
• suurendada kindlustatud isikute rahulolu teenuste kvaliteediga;
• parandada teabe edastamist kindlustatud isikutele.

ALALINE VALIMISAMET

(AUTORITATEA ELECTORALĂ PERMANENTĂ)

Peakontori aadress:

Str. Stavropoleos No 6, Sector 3, 030084 Bucharest

Tel: (+40) (0)21-3100824

Veebisait: http://www.roaep.ro/prezentare/

E-post: comunicare@roaep.ro

Institutsiooni tutvustus

Alaline valimisamet on juriidilise isiku staatuses sõltumatu haldusasutus, millele on antud valimisküsimustes üldvolitused. Ameti ülesanne on tagada valimiste ja referendumite korraldamine ja teostamine ning erakondade ja valimiskampaaniate rahastamine kooskõlas konstitutsiooni ja asjaomaste õigusaktide ning rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega.

Õiguslik alus

• 22. juuni 2016. aasta otsus nr 4, millega kiidetakse heaks alalise valimisasutuse ja valimisekspertide keskuse ülesehituse ja toimimise eeskirjad;
• uuesti avaldatud seadus nr 334/2006 erakondade tegevuse ja valimiskampaaniate rahastamise kohta;
• seadus nr 208/2015 senati ja saadikutekoja valimise ning alalise valimisameti ülesehituse ja toimimise kohta, mida on hiljem muudetud ja täiendatud.

Eesmärgid

• Tagada korrapärased, vabad ja õiglased valimisprotsessid ning inim-, rahaliste ja majandusressursside tõhus ja läbipaistev kasutamine;
• tagada, et erakondi ja valimiskampaaniaid rahastatakse nõuetekohaselt ja läbipaistvalt;
• tagada terviklik lähenemine valimisprotsessi juhtimisele.

Ülesanded (loetelu ei ole ammendav):

• strateegiline ülesanne: tagada valdkondlike eesmärkide püstitamine oma tegevusvaldkonnas;
• regulatiivne ülesanne: tagada valimisküsimustes strateegiliste ülesannete täitmiseks vajaliku õigusraamistiku koostamine ja heakskiitmiseks esitamine ning standardite ja kohustuslike tehniliste eeskirjade koostamine ja heakskiitmine kõikide valimisülesannetega tegelevate üksuste ja asutuste jaoks;
• juhtimisülesanne: valimisprotsesside teostamiseks vajaliku tegevuse ja ressursside korraldamise ja koordineerimise tagamine;
• riigiasutuse ülesanne: tagada konkreetselt valimissüsteemiga seotud määruste ning Rumeenia valimissüsteemi ajakohastamiseks kehtestatud eeskirjade järelevalve ja üleriigiline kohaldamine ning kindlustada nende vastastikune seotus ELi liikmesriikide valimissüsteemidega;
• kontrolliülesanne: tagada kontrollide teostamine õigusaktidele vastavuse ja vajaduse korral seadusjärgsete karistuste kohaldamise kohta;

Teave muude ülesannete kohta on kättesaadav siin.

Ülesanded (loetelu ei ole ammendav):

• ettepanekute koostamine valimiste korraldamisega seotud logistika kohta, mille ta saadab valitsusele ja asjaomastele kohalikele asutustele, ning ettepanekute rakendamise järelevalve;
• hääletamisjaoskondade alade tähistamise meetodi ja hääletamisjaoskondade asukoha ja valimisbüroode asukohtade väljavalimise järelevalve;
• hääletamisjaoskondade seadmete ja vahendite – standardsed hääletuskastid ja hääletuskabiinid, templid ja templipadjad, konteinerid hääletussedelite vedamiseks jne – õigeaegse kohaletoimetamise järelevalve ning selliste seadmete ja vahendite hoidmise järelevalve valimiste vahelisel ajal;
• järelevalve meetodi üle, millega tagatakse vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavaks tegemine valimisprotsessiga seotud logistika järkjärguliseks korraldamiseks;
• järelevalve hääletamisjaoskondade, hääletussedelite ja muude dokumentide ja valimisteks vajalike materjalide turvalisuse üle;
• alaliste valimisnimekirjade koostamise ja trükkimise järelevalve;
• valimisregistri ajakohastamise järelevalve ja kontrollimine.

Teave muude ülesannete kohta on kättesaadav siin.

RUMEENIA INIMÕIGUSTE INSTITUUT

(INSTITUTUL ROMÂN PENTRU DREPTURILE OMULUI - IRDO)

Aadress:

B-dul Nicolae Bălcescu No 21, Sector 1, Bucharest

Tel: (+40) (0)21-3114921

Veebisait: http://www.irdo.ro/

E-post: office@irdo.ro

Institutsiooni tutvustus

Rumeenia inimõiguste instituut (IRDO) on sõltumatu riiklik institutsioon, millele on antud selle loomist käsitleva seaduse alusel ülesanded teadusuuringute, koolituse, teabe levitamise ja eksperdinõuannete andmise valdkonnas. Nimetatud seaduses on ka ette nähtud sõltumatuse ja erapooletuse tagatised kooskõlas ÜRO ja Euroopa Nõukogu kehtestatud kriteeriumidega, mis soovitavad luua sellised institutsioonid igas demokraatlikus riigis.

Rumeenia inimõiguste instituut arvestab kõikide oma konkreetsete ülesannete täitmisel teadusuuringute, koolituse, teabe levitamise ja eksperdinõuannete andmise valdkonnas pidevalt rahvusvahelistes lepingutes seoses inimõigustega sätestatud eeskirju ja standardeid ning rahvusvaheliste kohtute asjaomast praktikat.

Sellele lisaks on Rumeenia inimõiguste instituudil valitud esindajad mitmes rahvusvahelises organis, mis tegelevad inimõiguste edendamise ja kaitsmisega.

Instituudi teenused on kättesaadavad kõikidele, kes neid vajavad. Alusdokumentide tekste ja bibliograafilisi viiteid levitatakse tasuta või väljastatakse üksnes paljundamiskulude eest.

Teadusasutustel või -üksustel on võimalik sõlmida instituudiga lepinguid konkreetse teadustöö tegemiseks ja instituut on valmis koostama arvamusi Rumeenia ja välisriikide erifoorumite taotlusel. Tasud selliste teenuste eest kehtestab instituudi juhtkond.

Õiguslik alus

Seadus nr 9/1991, millega luuakse Rumeenia inimõiguste instituut

Eesmärk

Instituudi ülesanne on tagada, et avalik-õiguslikud asutused, valitsusvälised organisatsioonid ja Rumeenia kodanikud oleksid hästi teavitatud küsimustes, mis on seotud inimõigustega ja sellega, kuidas tagatakse inimõigusi teistes riikides, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsil osalevates riikides.

Samal ajal on instituudi eesmärk suurendada rahvusvaheliste organite ja välisriikide avalikkuse teadlikkust praktilisest korraldusest, mis on kehtestatud inimõiguste järgimise ja kaitsmise tagamiseks Rumeenias.

Rumeenia inimõiguste instituudi tegevus:

1. rahvusvaheliste konventsioonide tekste, seadusi, dokumente, inimõigusi käsitlevaid uuringuid ja väljaandeid ning bibliograafilisi viiteid sisaldava dokumendikeskuse loomine, säilitamine ja pidamine kõikide kasutajate jaoks;
2. avalik-õiguslike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanike teavitamine, eelkõige suurendades nende teadlikkust rahvusvahelistest dokumentidest, praktikast ja tavadest inimõiguste valdkonnas, sealhulgas pakkudes vajaduse korral tõlkeid;
3. selliste koolitusprogrammide korraldamine, mis on konkreetselt kohandatud isikute vajadustega, kellel on inimõiguste kaitsmisel konkreetsed kohustused, või mille eesmärk on suurendada laiema avalikkuse teadlikkust inimõiguste küsimustest;
4. korrapäraselt või taotluse alusel teabe esitamine jõupingutuste kohta, mida Rumeenia valitsus ja valitsusvälised organisatsioonid on teinud inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks ning sarnaste jõupingutuste kohta teistes riikides, samuti Rumeenia võetud rahvusvaheliste kohustuste ja nende täitmise kohta;
5. parlamendikomisjonidele nende taotluse alusel selliste dokumentide esitamine, mis on seotud seaduseelnõudes käsitletavate inimõiguste aspektide ja parlamendi uuritavate muude küsimustega;
6. uuringute teostamine inimõiguste edendamise ja järgimise eri aspektide kohta Rumeenias ja välisriikides;
7. inimõiguste bülletääni avaldamine ja selle laialdase levitamise tagamine, sealhulgas teistes keeltes tõlgete pakkumise teel;
8. avaliku arvamuse küsitluste korraldamine erinevates inimõiguste kaitsega seotud küsimustes Rumeenias.

Lisateave Rumeenia inimõiguste instituudi kohta on kättesaadav institutsiooni veebisaidil.