Ohvrite õigused riigiti

Rumeenia

Sisu koostaja:
Rumeenia

Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokuratuurilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne, kui ma sellest teatan?

Kui Te olete langenud kuriteo ohvriks, võite teatada sellest politseile (või prokurörile) suuliselt või kirjalikult. Te võite lasta ka mõnel teisel isikul kuriteost teatada, kui olete teda selleks kirjalikult volitanud. Allkirjastatud kirjalikus vormis volitus lisatakse menetlustoimikusse.

Kuriteost teatamisel on Teil võimalik saada vastavalt oma vajadustele teavet teenustest ja organisatsioonide kohta, kes pakuvad psühholoogilist nõustamist või mis tahes muus vormis ohvriabi. Samuti on Teil õigus saada teavet selle kohta, kuidas saada õigusabi, millised on Teie õigused kriminaalmenetluse ajal (sh ohustatud tunnistaja suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed) ja kuidas saada riigilt rahalist hüvitist. Seda teavet annab esimene õigusasutus, kelle poole Te pöördute (politsei, prokuratuur). Teile antakse ka kõnealust teavet sisaldav vorm, millele peate alla kirjutama. Teave antakse Teile keeles, millest Te aru saate.

Ma ei ela selles ELi riigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Kui Te olete välismaalane ja langenud Rumeenias kuriteo ohvriks, on Teil kõik need õigused, mis on kuriteo ohvriks langenud Rumeenia kodanikul.

Kui Te ei räägi rumeenia keelt, on Teil õigus tasuta tõlgile, kes aitab Teil suhelda ametiasutustega, muu hulgas selleks, et saaksite esitada oma kaebuse ja et saaksite kuriteost teatamise ajal teavet, millele Teil õigus on, keeles, millest Te aru saate.

Kui olete inimkaubanduse ohver, pakutakse Teile majutust spetsiaalses varjupaigas, kus Te olete kaitstud. Kriminaalmenetluse ajal saate Teile arusaadavas keeles teavet menetluse kohta, samuti võite saada psühholoogilist nõustamist ja arstiabi. Rumeenia ametiasutused annavad endast parima, et aidata Teil võimalikult ruttu tagasi pöörduda oma kodumaale, ja tagavad kuni Rumeenia piirini turvalise transpordi.

Kui olete välismaalane, võite ka taotleda riigilt rahalist hüvitist, juhul kui Te olete langenud sellise kuriteo ohvriks nagu kriminaalseadustiku artiklites 188 ja 189 sätestatud mõrvakatse või mõrvakatse raskendavail asjaoludel, kriminaalseadustiku artiklis 199 sätestatud koduvägivald, ohvrile kehavigastusi põhjustav tahtlik kuritegu, kriminaalseadustiku artiklites 218–221 sätestatud vägistamine, seksuaalne rünnak, seksuaalvahekord alaealisega või alaealise seksuaalne kuritarvitamine, kriminaalseadustiku artiklis 197 sätestatud alaealise väärkohtlemine või haavatavate isikutega kaubitsemine, haavatavate isikute ärakasutamine või katse seda teha.

Kui ma teatan kuriteost, siis millist teavet ma saan?

Kui Te teatate kuriteost, selgitab politseiametnik, kes Teie kaebuse registreerib, edasist menetlust. Politsei on kohustatud koostama kirjaliku aruande selle kohta, millist teavet nad on Teile andnud.

Te saate teavet järgmise kohta:

  • Teie õigused kriminaalmenetluse ajal;
  • organisatsioonid, kelle poole Te võite abi saamiseks pöörduda, ja teenused, mida nad pakuvad;
  • kuidas Teil on võimalik kaitset saada;
  • riigilt rahalise hüvitise saamise tingimused ja kord;
  • tasuta õigusesindaja teenuste kasutamise tingimused ja kord.

Menetluse ajal on Teil võimalik saada teavet eeluurimise edenemise kohta ja juhul kui prokurör otsustab juhtumit kohtusse mitte saata, on Teil võimalik saada vastava otsuse koopia. Selleks peate esitama Teie juhtumit menetlevale politseiametnikule või prokurörile taotluse ja märkima teabe saamiseks postiaadressi Rumeenias või aadressi, kuhu saata e-kiri või elektrooniline sõnum.

Kui prokurör otsustab saata juhtumi kohtusse, kutsutakse Teid kohtusse.

Juhul kui Teid kavatsetakse kohtus üle kuulata, teavitatakse Teid ka Teie järgmistest õigustest ja kohustustest:

  • õigus advokaadi abile või vajaduse korral tasuta õigusesindaja teenustele;
  • õigus kasutada seadusega lubatud juhtudel vahendaja teenuseid;
  • õigus taotleda tõendite esitamist, esitada vastuväiteid ja teha järeldusi kooskõlas seadusega;
  • õigus saada teavitatud menetluse edenemisest;
  • õigus esitada vajaduse korral eelnev kaebus (teatud liiki kuritegude puhul on õigusrikkuja suhtes algatatud menetluse jätkumiseks vajalik Teie eelneva kaebuse vormis esitatav avaldus). Õigusasutused esitavad selles küsimuses vajaduse korral selgitusi. Eelneva kaebusega taotletakse õigusrikkuja suhtes algatatud kriminaalmenetluse jätkumist. Eelnev kaebus erineb kaebusest, mille Te esitate politseile või prokurörile, et teatada enda suhtes toime pandud kuriteost;
  • õigus hakata menetluses tsiviilhagejaks;
  • kohustus ilmuda kohale, kui õigusasutus Teid kohale kutsub;
  • kohustus teatada aadressi muutumisest;
  • õigus sellele, et Teid teavitatakse õigusrikkuja vangi mõistmise või vahi all hoidmise korral õigusrikkuja vabanemisest.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Jah. Teil on õigus suulise ja kirjaliku tõlke teenustele kogu kriminaalmenetluse kestel.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps, kui mul on puue)?

Kriminaalmenetluse ajal tuleb puudega isikule olenemata tema staatusest (süüdistatav, kannatanu, tunnistaja) pakkuda tõlgi, psühholoogi ja/või (alaealiste puhul) sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadi (Direcțiile Generale de Asistență Socială și Protecție a Copilului) esindaja teenuseid.

Kehtivas õigusraamistikus võivad olemasolevad piirkondlikud sotsiaaltöö ja lastekaitse direktoraadid pakkuda asjaomastele isikutele eriabi ja vajaduse korral ka arstiabi.

Ohvriabiteenused

Sõltuvalt kuriteo laadist (eriti kui kuritegu on toime pandud isiku vastu) võib politseiametnik suunata ohvri psühholoogilise nõustamise teenuse osutaja juurde või soovitada selle teenuse kasutamist.

Kui Te olete langenud teatud liiki kuriteo ohvriks (kriminaalseadustiku artiklites 188 ja 189 sätestatud mõrvakatse või mõrvakatse raskendavail asjaoludel, kriminaalseadustiku artiklis 199 sätestatud koduvägivald, ohvrile kehavigastusi põhjustav tahtlik kuritegu, kriminaalseadustiku artiklites 218–221 sätestatud vägistamine, seksuaalne rünnak, seksuaalvahekord alaealisega või alaealise seksuaalne kuritarvitamine, kriminaalseadustiku artiklis 197 sätestatud alaealise väärkohtlemine või haavatavate isikutega kaubitsemine, haavatavate isikute ärakasutamine või katse seda teha), võite saada psühholoogilist nõustamist (täiskasvanud kuni kolm kuud ja alla 18aastased lapsed kuni kuus kuud), arstiabi või vastavalt vajadusele ükskõik millist muud tasuta abi. Sellist abi pakutakse Teile tasuta vaid siis, kui olete teatanud kuriteost politseile. Pärast politseiametnikule kuriteoteate esitamist võite taotleda abi kriminaalhooldustalituselt.

Kui Te olete koduvägivalla ohver, võite pöörduda abi saamiseks mõne töö ja sotsiaalõiguse ministeeriumi (Ministerul Muncii și Justiției Sociale) jaoks töötava perenõustaja poole. Ministeerium pakub koduvägivalla ohvritele mitmesugust abi (psühholoogiline nõustamine, identiteedikaitse jne). Koduvägivalla ohvrina võite ka paluda enda majutamist koduvägivalla ohvrite keskusse, kus Teile pakutakse kaitset ja nõustamist.

Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

Sõltuvalt kuriteo liigist on Rumeenias ohvril võimalik saada eritoetust järgmistelt asutustelt.

Kui Te olete koduvägivalla ohver, võite ühendust võtta riikliku naiste ja meeste võrdsete võimaluste ametiga (Agenția Națională pentru Egalitate de Șanse între Bărbați și Femei) ning sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadiga.

Kui Te olete alla 18aastane ja olete langenud kuriteo ohvriks, võite ühendust võtta laste õiguste kaitse ja adopteerimise eest vastutava riikliku asutusega (Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului și Adopție – ANPDCA) ning sotsiaaltöö ja lastekaitse peadirektoraadiga.

Kui Te olete inimkaubanduse ohver, võite ühendust võtta siseministeeriumi (Ministerul Afacerilor Interne – MAI) juures tegutseva riikliku inimkaubanduse vastase võitluse ametiga (Agenția Națională împotriva Traficului de Persoane – ANITP).

On olemas ka hulk valitsusväliseid organisatsioone (vabaühendused), kes pakuvad eri liiki ohvriabi. Asutus, kellega Te ühendust võtate, suunab Teid asjakohase vabaühenduse juurde.

Kui Te olete langenud sellise vägivallateo ohvriks nagu kriminaalseadustiku artiklites 188 ja 189 sätestatud mõrvakatse või mõrvakatse raskendavail asjaoludel, kriminaalseadustiku artiklis 199 sätestatud koduvägivald, ohvrile kehavigastusi põhjustav tahtlik kuritegu, kriminaalseadustiku artiklites 218–221 sätestatud vägistamine, seksuaalne rünnak, seksuaalvahekord alaealisega või alaealise seksuaalne kuritarvitamine, kriminaalseadustiku artiklis 197 sätestatud alaealise väärkohtlemine või haavatavate isikutega kaubitsemine, haavatavate isikute ärakasutamine või katse seda teha, võite pöörduda abi saamiseks kriminaalhooldustalituse poole.

Kas politsei suunab mu automaatselt ohvriabiteenuste osutaja juurde?

Jah, õigusasutus peab suunama Teid selliste teenuste osutaja juurde.

Kuidas on kaitstud minu eraelu puutumatus?

Nii kriminaaluurimise kui ka kohtumenetluse ajal võivad õigusasutused juhul, kui nad leiavad, et Teie eraelu puutumatus või väärikus võib saada Teie esitatava teabe tõttu või muul põhjusel kahjustada, võtta omal algatusel või Teie taotluse korral Teie konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse kaitsmiseks meetmeid, näiteks

  • kaitsta Teie isikuandmeid;
  • kui muudest meetmetest ei piisa, kasutada Teie ärakuulamisel Teie häält ja välimust moonutavat audiovisuaalset seadet, ilma et Teil tuleks endal kohal viibida;
  • muuta kohtuistung kogu Teie küsitlemise ajaks kinniseks.

Lisaks võib kohus keelata kohtumenetluse vältel selliste tekstide, joonistuste, fotode või kujutiste avaldamise, mis võivad paljastada Teie isiku.

Samuti võib kohus kuulutada kohtuistungi kinniseks, kui avalik istung võib kahjustada Teie väärikust või eraelu puutumatust.

Kriminaalhooldustalituste töötajad peavad hoidma enda käsutuses olevad andmed oma ametikohustuste täitmisel konfidentsiaalsetena. Kriminaalmenetluse raames õigusasutustele esitatava teabe puhul tehakse sellest eeskirjast erand. Nii oma tööülesannete täitmisel kui ka ühiskondlikus elus peavad nõustajad, ameti juhid ja inspektorid säilitama kõigi enda käsutuses olevate dokumentide konfidentsiaalsuse. Ametis registreeritud juhtumitega ning ameti tegevuse korraldamise ja elluviimisega seotud teabe meediale kättesaadavaks tegemisel tuleks arvesse võtta teenusesaajate isikuandmete konfidentsiaalsust.

Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Et saada juurdepääs ohvriabiteenustele, peate teatama kuriteost asjakohasele asutusele.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Millist liiki kaitset on võimalik saada?

Nii kriminaaluurimise kui ka kohtumenetluse käigus on Teil õigus kaitsemeetmetele, kui õigusasutused leiavad, et Te võite olla ohus.

On väga oluline teada, et kui õigusasutused leiavad, et Te võite olla Teie esitatava teabe tõttu või muul põhjusel ohus, võivad nad võtta Teie taotluse korral või omal algatusel Teie kaitsmiseks teatud meetmeid, näiteks

  • tagada Teie kodu või ajutise peavarju valve või turvalisuse;
  • tagada Teile või Teie pereliikmetele reisimise ajaks saatja ja kaitse;
  • kaitsta Teie isikuandmeid (isikuandmed võib Teie identiteedi varjamiseks toimikust välja jätta, määrates kindlaks, et see teave on salastatud);
  • kui muudest meetmetest ei piisa, kasutada Teie ärakuulamisel Teie häält ja välimust moonutavat audiovisuaalset seadet, ilma et Teil tuleks endal kohal viibida (nii ei pea Te ilmuma politseiametniku, prokuröri või kohtuniku ette ega pea viibima õigusrikkujaga samas paigas);
  • muuta kohtuistung kogu Teie küsitlemise ajaks kinniseks.

Lisaks võib kohus keelata kohtumenetluse vältel selliste tekstide, joonistuste, fotode või kujutiste avaldamise, mis võivad paljastada Teie isiku.

Peale selle, kui Te olete kriminaalmenetluses tunnistaja või kui Te – isegi kui Te ei ole juhtumiga seotud – esitate teavet, mis aitab õigusasutusel lahendada raske kuriteoga seotud juhtumit või ära hoida märkimisväärse kahju tekkimise, võite paluda eeluurimist teostavalt politseiametnikult või prokurörilt enda lülitamist tunnistajakaitse programmi. See programm hõlmab suurt hulka meetmeid, nagu

  • identiteedi salastamine, sealhulgas osalemine kohtuistungitel nii, et Teie häält või välimust moonutatakse;
  • politsei kaitse Teie kodule ning politseieskort, kui Teil tuleb minna kriminaaluurimist teostavasse asutusse;
  • ümberpaigutamine;
  • identiteedi, sealhulgas vajaduse korral Teie välimuse muutmine.

Kui Te liitute tunnistajakaitse programmiga, on Teil võimalik saada täiendavat abi, näiteks

  • sulandumisel teistsugusesse sotsiaalsesse keskkonda;
  • uue kutsekvalifikatsiooni omandamisel;
  • uue töökoha leidmisel;
  • rahalist abi kuni uue töökoha leidmiseni.

Vajaduse korral võivad tunnistajakaitse programmiga liituda ka Teie esimese astme sugulased (Teie lapsed või vanemad) ja Teie abikaasa.

Kui Te ei ole liitunud tunnistajakaitse programmiga kriminaaluurimise käigus, võite taotleda sellega liitumist kohtumenetluse ajal.

Sõltuvalt kuriteo liigist on saadaval lisakaitse:

  • Kui Te olete koduvägivalla ohver, võite paluda kohtul keelata õigusrikkujal jääda teie ühisesse koju. Teise võimalusena võidakse Teid kui ohvrit majutada koduvägivalla ohvrite keskusesse. Sellist majutust saab kasutada vaid kiireloomulistel juhtudel, kui Teie turvalisuse tagamiseks on vaja Teid õigusrikkujast isoleerida, või kui selleks on Teie juhtumit käsitleva perenõustaja kirjalik nõusolek. Kõnealuses keskuses pakutakse Teile tasuta majutust, toitu, arstiabi, psühholoogilist nõustamist ja õigusabi.
  • Kui Te olete inimkaubanduse ohver, võidakse Teid majutada ohvrikaitse keskusesse. Majutust pakutakse tavaliselt kuni kümme päeva, kuid kohus võib pikendada Teie keskuses viibimist kuni menetluse lõpuni. Vajaduse korral võib politsei pakkuda kriminaalmenetluse ajal füüsilist kaitset. Kui Te olete inimkaubanduse ohver, ei ole kohtuistung avalik.

Kui Te olete enda arvates ohus, peaksite teavitama sellest politseiametnikku, prokuröri või kohtunikku ning andma talle nii palju teavet kui võimalik.

Eespool nimetatud meetmed on kohaldatavad nii kriminaaluurimise etapis kui ka kohtumenetluse ajal.

Kes mulle kaitset pakub?

Teid kaitseb Rumeenia politsei.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Kui Te olete kriminaalmenetluse lõppedes ikka veel ohus, kaaluvad õigusasutused, kas oleks mõistlik lülitada Teid tunnistajakaitse programmi, kui Te juba ei ole selle programmiga liitunud.

Inimkaubanduse ohvrite puhul hindavad ohtu politsei eristruktuurid.

Kas keegi annab minu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib põhjustada mulle täiendavat kahju (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?

Jah, Teie juhtumit võidakse hinnata. Näiteks teatud kuriteo (koduvägivalla, vägistamise, seksuaalse rünnaku jne) ohvri kuulavad ära vaid samast soost isikud, kui ohver seda taotleb.

Et vältida ohvrile täiendava kahju tekitamist, küsitletakse ohvrit õigusasutuses teist korda üksnes juhul, kui see on kriminaalmenetluses tingimata vajalik.

Vältimaks sellise korduva ärakuulamisega ohvrile täiendava kahju tekitamist, on kriminaalmenetlust käsitlevates õigusaktides sätestatud, et kannatanu, kes on esitanud kuriteo kohta kaebuse, tuleks ära kuulata kohe või kui see ei ole võimalik, pärast kaebuse esitamist tarbetu viivituseta.

Ohvrile tuleb kasuks ka see, et teda ei teavitata õigusrikkuja vabastamisest, kui ta ei ole seda teavitamist eraldi taotlenud.

Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?

Kui Te olete haavatav ohver, võidakse Teie suhtes kohaldada kaitsemeetmeid, mida on kirjeldatud eespool tunnistajakaitset käsitlevates vastustes.

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Kui Te olete laps, kes on langenud ärakasutamise, vägivalla, kuritarvitamise, hooletuse, väärkohtlemise või mis tahes muu kuriteo ohvriks, võib teatada kuriteost politseile ükskõik kes, sealhulgas võite teha seda ise.

Alaealisi peetakse kohe algusest peale haavatavateks ohvriteks ja ametiasutused peaksid teavitama Teid kaitsemeetmetest, millele Teil on õigus.

Alaealised võivad abi saada laste õiguste kaitse ja adopteerimise eest vastutavalt riiklikult asutuselt. Kui Te olete ohus, võite taotleda kohtu määrust, mis annab Teile õiguse majutusele kohas, kus Teil on võimalik saada kaitset (nt mõnes teises peres või spetsiaalses keskuses).

Kui Teid kutsutakse kriminaalasju menetlevasse uurimisasutusse ja Te olete noorem kui 14aastane, peab Teiega kaasas olema Teie vanem või eestkostja. Kui Teie vanem või eestkostja on kriminaalmenetlusega seotud või võib olla huvitatud Teie ütluste mõjutamisest, toimub küsitlemine sugulase või mõne muu politseiametniku/prokuröri/kohtuniku määratud isiku juuresolekul.

Peale selle võivad õigusasutused otsustada, et kohal peaks olema psühholoog, kes Teid küsitlemise käigus abistab. Te võite seda õigusasutustelt ka ise taotleda.

Küsitlemine tuleb salvestada või – kui see ei ole võimalik – panna kirja aruandesse.

Teid võib ära kuulata sama isik spetsiaalselt rajatud / kohandatud ruumis, kui selline ruum on olemas.

Teatud kuritegude uurimisel võib küsitlemist teostada vaid isik, kes on ohvriga samast soost. Teiega võib kaasas olla ka Teie enda valitud isik.

Teil on kogu menetluse vältel õigus õigusesindajale. Kui Teil õigusnõustajat ei ole, aitab kohus Teil selle endale leida. Kui Teie pere ei suuda maksta nõustaja teenuste eest, on Teil õigus tasuta õigusabile.

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on minu õigused?

Kriminaalseadustiku artiklites 188 ja 189 nimetatud mõrva või raskendavail asjaoludel toime pandud mõrva, samuti surmaga lõppenud tahtliku kuriteo tagajärjel surnud isiku abikaasal, lapsel ja ülalpeetaval on õigus saada tasuta õigusabi ja riigilt rahalist hüvitist.

Tasuta õigusabi on kättesaadav ka teist liiki kuritegude puhul, kui ohvri igakuine sissetulek pereliikme kohta ei ole suurem riiklikust miinimumbrutopalgast aastal, mil tasuta õigusabi taotlus esitatakse.

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Vt eespool esitatud teave.

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Vahendusmenetlus on võimalik vaid kriminaalõiguses loetletud kergemate kuritegude puhul. Menetlust saab kasutada üksnes juhul, kui mõlemad – nii Teie kui ka õigusrikkuja – on nõus selles osalema. Vahendusmenetluse jooksul kutsutakse Teid mitmele kohtumisele õigusrikkujaga, et arutada lepitamisvõimalusi. Kohtumiste läbiviimist hõlbustab isik, keda kutsutakse vahendajaks. Kui menetlus lõpeb lepitamisega, võite oma õigusrikkuja suhtes esitatud kaebuse tagasi võtta ja juhtum lõpetatakse. Ent kui menetlus ei ole olnud edukas, jätkub kriminaalmenetlus, justkui vahendusmenetlust ei oleks toimunudki.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

  • Seadus nr 135/2010 kriminaalmenetluse seadustiku kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea nr. 135/2010 privind Codul de procedură penală)
  • Seadus nr 678/2001 inimkaubanduse ennetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemise kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea nr. 678/2001 privind prevenirea și combaterea traficului de persoane)
  • Valitsuse otsus nr 1216/2001, millega kiidetakse heaks riiklik inimkaubanduse vastase võitluse tegevuskava (Hotărârea de Guvern nr. 1.216/2001 privind aprobarea Planului național de acțiune pentru combaterea traficului de ființe umane)
  • Seadus nr 211/2004 teatud meetmete kohta, millega kaitstakse kuriteoohvreid (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 211/2004 privind unele măsuri pentru asigurarea protecției victimelor infracțiunilor)
  • Valitsuse 2007. aasta otsus nr 1238/10, millega kiidetakse heaks inimkaubanduse ohvritele abiteenuste osutamise riiklikud standardid (Hotărârea Guvernului nr. 1238 din 10 octombrie 2007 pentru aprobarea Standardelor naționale specifice pentru serviciile specializate de asistență a victimelor traficului de persoane)
  • Seadus nr 217/2003 koduvägivalla ennetamise ja koduvägivalla vastu võitlemise kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 217/2003 pentru prevenirea și combaterea violenței în familie)
  • Seadus nr 272/2004 laste õiguste edendamise ja kaitsmise kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 272/2004 privind protecția și promovarea drepturilor copilului)
  • Seadus nr 682/2002 tunnistajakaitse kohta (muudetud ja täiendatud kujul) (Legea 682/2002 privind protecția martorilor)
  • Seadus nr 192/2006 vahenduse ja vahendaja kutseala korraldamise kohta (muudetud ja täiendatu kujul) (Legea 192/2006 privind medierea și organizarea profesiei de mediator)
Viimati uuendatud: 17/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta