Ohvrite õigused riigiti

Põhja-Iirimaa

Sisu koostaja:
Põhja-Iirimaa

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kuriteost tuleks kõigepealt teatada politseile.

Seda saab teha mitmel viisil.

Hädaolukord: hädaolukorras helistage numbril 999 või saatke lühisõnum numbrile 18000. Hädaolukorraga on tegemist siis, kui on tekitatud raskeid kehavigastusi, kuritegu on toimumas ja kahtlustatavad on kuriteopaigal.

Hädaolukorra lühisõnumiteenus: politsei hädaolukorra lühisõnumiteenus on mõeldud teatavate puuetega inimestele. Teenus võimaldab politseil edastada abipalve tuletõrjele ja kiirabile. Teenust saavad kasutada ainult eelnevalt registreeritud kasutajad, kes on täitnud vastava taotlusvormi (lisateave ja taotlusvorm on avaldatud politsei veebisaidil http://www.psni.police.uk/).

Olukord, mis ei ole hädaolukord: kui tegemist ei ole hädaolukorraga, helistage numbril 101.

Vihakuritegu: kui tegemist ei ole hädaolukorraga, helistage numbril 101 ja seejärel valige number 2.

See on alternatiiv muudele käesolevas punktis kirjeldatud kuriteost teatamise võimalustele.

Kuriteost teatab kolmas isik: kui Te tõesti ei soovi või ei saa ise kuriteost teatada, võib seda Teie eest teha keegi teine, näiteks pereliige või vabatahtlik organisatsioon. Kõigepealt võtavad politseiga ühendust nemad. Teid kaasatakse menetlusse hiljem.

Kõne kohalikku politseijaoskonda: kui tegemist ei ole hädaolukorraga, võite kuriteost teatada ka tööajal kohalikku politseijaoskonda.

Kuriteost võib teatada ka järgmisel viisil:

Crimestoppers: kui Te ei soovi oma nime avaldada, võite kuriteost teatada anonüümselt, helistades heategevusorganisatsiooni Crimestoppers tasuta abitelefoni numbril 0800 555 111. See teenus ei ole politseiga seotud.

Sadamas või lennujaamas toimunud intsident: kui intsident toimus Belfasti rahvusvahelise lennujaama või Belfasti sadama territooriumil, tuleks ühendust võtta Belfasti rahvusvahelise lennujaama politseiga, helistades numbril 028 9448 4400 (lisanumber 4412) / mobiiltelefonil 077 1081 9183, või Belfasti sadamapolitseiga, helistades numbril 028 9055 3000. Kui tegemist on raske kuriteoga, näiteks mõrva, terroriakti või relvastatud rööviga, tuleb sellest teatada ka Põhja-Iirimaa politseile. Belfasti linnalennujaamas toimunud intsidentidega tegeleb Põhja-Iirimaa politsei, kellega saab ühendust võtta eeltoodud numbritel.

Politsei ombudsman: kui Teie arvates pani kuriteo toime politseiametnik, peaksite teatama sellest politsei ombudsmanile, kes uurib kuritegu ja esitab kriminaalsüüdistuse esitamise ettepaneku riigi peaprokurörile.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Kuriteoohvrina on Teil õigus saada ilma tarbetu viivituseta politseilt järgmist teavet ning põhjendusi pärast seda, kui kahtlustatav on:

  • vahistatud,
  • talle on esitatud süüdistus,
  • ta on süüdistust esitamata vabastatud,
  • kautsjoni vastu vabastatud või kautsjoni tingimusi on muudetud või on need tühistatud.

Teil on õigus saada politseilt järgmist teavet ilma tarbetu viivituseta pärast seda, kui politsei on saanud kuriteoteate:

  • esimese kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht;
  • kui kahtlusalune vabastatakse kautsjoni vastu, kautsjoni tingimused ja nende muudatused.

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Põhja-Iirimaal ei ole kannatanud ja tunnistajad kriminaalmenetluse pooled ning seega ei ole neil õigust saada tasuta õigusabi.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Kui Teid kutsutakse kohtusse tunnistust andma, peate tõenäoliselt kandma teatavaid kulusid, näiteks sõidukulusid. Te võite taotleda nende kulude hüvitamist. Kulude hüvitamist saab taotleda kindla aja jooksul; sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse standardmäära alusel ning saamata jäänud tulu eest makstavale hüvitisele on kehtestatud maksimumsumma päeva kohta. Politseile kuriteoteate esitamisega seotud kulusid ei hüvitata.

Üksikasjad selle kohta, kuidas, millistel tingimustel ja millise määra alusel riigiprokuratuur kulud hüvitab, leiate veebilehelt http://www.ppsni.gov.uk/Publications-7873.html.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui riigiprokuratuur otsustab süüdistust mitte esitada ning Te ei ole otsusega nõus, on Teil õigus taotleda riigiprokuratuuri otsuse läbivaatamist.

Teil on õigus taotleda riigiprokuratuuri otsuse läbivaatamist olenemata kuriteo liigist või kohtuastmest. Kui otsuse süüdistust mitte esitada teeb riigi peaprokurör ning kõrgem ametiasutus ei saa seda otsust läbi vaadata, võib otsuse läbi vaadata riigi peaprokurör. Rohkem teavet läbivaatamise õiguse ja selle teostamise kohta leiate veebisaidilt http://www.ppsni.gov.uk/.

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistust andma.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Kuriteoohvrite hartas (Victim Charter) on kuriteoohver määratletud kui:

  • isik, kes on otseselt kuriteo tagajärjel kannatanud kahju, sealhulgas füüsilist, vaimset või emotsionaalset ning majanduslikku kahju;
  • otseselt kuriteo tõttu surnud isiku lähisugulane.

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistust andma. Kui tunnete mõnda juhtumiga seotud isikut, võidakse Teid kutsuda kohtusse iseloomustava tunnistajana; tavaliselt teeb seda kaitsja. Mõlemal juhul võib Teie tunnistus olla süüdistatava karistamisel või õigeksmõistmisel otsustav.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Kuriteoohvrite hartas on sätestatud kuriteoohvrite õigused. Kuriteoohvrite harta on kättesaadav aadressil https://www.justice-ni.gov.uk/publications/victim-charter.

Kui olete kuriteo tunnistaja, kuid mitte ohver, osutatakse Teile teenuseid vastavalt tunnistajate hartale (Witness Charter). Kuriteoohvrite harta on kättesaadav aadressil https://www.justice-ni.gov.uk/publications/witness-charter.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistusi andma. Kui tunnete mõnda juhtumiga seotud isikut, võidakse Teid kutsuda kohtusse iseloomustava tunnistajana; tavaliselt teeb seda kaitsja.

Kui olete kuriteoohver, saate kuriteoohvri avalduses (victim personal statement) selgitada oma sõnadega, kuidas see kuritegu on Teid füüsiliselt, emotsionaalselt, rahaliselt või muul viisil mõjutanud. See erineb ütlustest selle kohta, mis toimus ja mida Te nägite või kuulsite.

Teil on õigus esitada kuriteoohvri avaldus pärast seda, kui on otsustatud esitada isikule süüdistus kuriteos.

Kuriteoohvri avaldus annab Teile võimaluse kriminaalõigusmenetluses kaasa rääkida. Avalduses ei tohi Te siiski avaldada arvamust süüdistatava, muude väidetavate kuritegude või Teie arvates sobiva karistuse kohta. Seda seetõttu, et need arvamused ei ole kohtus vastuvõetavad. Enne avalduse kohtunikule edastamist kustutab riigiprokuratuur sellest teabe, mida avaldus ei tohiks sisaldada.

Kuriteoohvri avaldust kasutatakse kohtus siis, kui süüdistatav mõistetakse süüdi või ta tunnistab end süüdi. Kuriteoohvri avaldust loevad prokurör, süüdistatav, süüdistatava seaduslik esindaja ja kohtunik. Kui isik mõistetakse kuriteos süüdi, peab kohus karistuse määramisel arvesse võtma kuriteoohvri avaldust. Mõnikord ei ole kuriteoohvri avaldust võimalik arvesse võtta, näiteks kui juhtum lahendatakse kohtus väga kiiresti: süüdistatav tunnistab ennast kohe süüdi või asi lahendatakse esimesel kohtuistungil.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Teil on järgmised õigused:

  • õigus saada ilma tarbetu viivituseta teavet kautsjoni vastu vabastamist käsitlenud istungi tulemuse kohta (kautsjoni vastu vabastamise tingimuste ja nende muutmise kohta) koos põhjendustega;
  • õigus saada kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistuselt (Victim and Witness Care Unit) teavet kohtuistungite toimumise kuupäeva, koha ja tulemuse kohta;
  • õigus saada teavet selle kohta, kas on väljastatud kahtlustavata vahistamise määrus, ning kohtuistungi tulemus, kui kahtlustatav vahistatakse uuesti. Kui kahtlustatav võetakse pärast vahistamismääruse väljastamist taas vahi alla, toimub tavaliselt varsti pärast seda kohtuistung.
  • Kui kahtlustatav ei tunnista ennast süüdi, peate arutama oma võimalikke vajadusi kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistusega ning Teid suunatakse vajaduse korral vastava tugirühma või asutuse juurde.

Kui olete kohtumenetluses tunnistaja, on Teil järgmised õigused:

  • õigus küsida kohtutöötajatelt, kas Te võite siseneda kohtumajja muu sissekäigu kaudu kui kahtlustatav ja tema pere ning sõbrad;
  • õigus kohtuda võimaluse korral riigiprokuratuuri prokuröriga ning esitada küsimusi kohtumenetluse kohta. Võimaluse korral teatatakse Teile, kui kaua Te peate enne tunnistuse andmist ootama;
  • õigus saada võimaluse korral prokurörilt selgitust menetluse edasilükkamise kohta ning teavet selle kohta, kui kaua võib viivitus kesta;
  • õigus oodata kohtu eesruumis ja istuda kohtusaalis kahtlustatavast ja tema perekonnast ning sõpradest eraldi – kohus tagab selle võimaluse korral;
  • õigus erimeetmetele, kui kohus seda nõuab;
  • Teile määratakse kohtus kontaktisik, et saaksite teada kohtumenetluse käigust.
Viimati uuendatud: 14/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta