Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2024. aasta lõpuni.

Victims' rights - by country

Põhja-Iirimaa

Sisu koostaja:
Põhja-Iirimaa

If you have been a victim of crime, the law confers certain individual rights to you, before, during and after court proceedings (trial). You can also benefit from various forms of assistance and may be able to claim compensation for the damages caused by the crime.

Criminal proceedings in Northern Ireland start with investigation, where the police gather evidence. Once the police have completed their investigation, the case is passed to the prosecution service. The public prosecutor examines whether or not there is enough evidence against the suspect for a reasonable prospect of conviction and whether it is in the public interest to prosecute him or her. If the prosecutor decides that a prosecution should not go ahead, the case will be closed. Otherwise the prosecutor will prepare the case for hearing, and prosecute the case in court. In either situation you will be notified of the prosecution decision and, if the case is going to court, you will be contacted about the date of the hearing.

Cases for less serious offences are heard at the magistrates’ courts. Cases for more serious crimes (like rape or robbery) are heard at the Crown Court by a judge and a jury. The jury is composed of 12 people selected at random from the electoral register who listen to the evidence presented during the trial and decide if the defendant is guilty of the crime. The judge decides on matters of law during the trial, such as whether the presentation of certain evidence is allowed. At the end of the trial if the jury finds the defendant guilty the judge decides the sentence for the crime according to the law.

Click on the links below to find the information that you need

1 - My rights as a victim of crime

2 - Reporting a crime and my rights during the investigation or trial

3 - My rights after trial

4 - Compensation

5 - My rights to support and assistance

Last update: 14/03/2019

The national language version of this page is maintained by the respective Member State. The translations have been done by the European Commission service. Possible changes introduced in the original by the competent national authority may not be yet reflected in the translations. The European Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice to see copyright rules for the Member State responsible for this page.

1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks

Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokurörilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?

Teil on õigus saada kirjalikku teavet kriminaalõigussüsteemi toimimise kohta, näiteks kuriteoohvrite teabelehte või selle veebisaidi andmeid, kus selline teave on avaldatud.

Olenevalt kuriteo liigist, Teie isiklikust olukorrast ning sellest, kas see on uurimise või kriminaalmenetluse konkreetses etapis asjakohane, peate politseisse pöördumisel saama politseilt järgmist teavet:

  • kust ja kuidas saada nõu ja abi, sealhulgas meditsiinilist abi, spetsialisti tuge (näiteks psühholoogilist tuge) või ajutist majutust;
  • kuidas teatada kuriteost ning kelle poole pöörduda, kui Teil on juhtumi kohta küsimusi;
  • kuidas taotleda hüvitist;
  • mis juhtub, kui kuriteoohver ei viibi Põhja-Iirimaal;
  • suulise ja kirjaliku tõlke kättesaadavus;
  • kuidas esitada kaebust teenuseosutaja vastu;
  • taastavate õigusemõistmisteenuste (vahendusmenetluse) kättesaadavus;
  • kuidas taotleda kriminaalmenetluses tunnistajana osalemisega seotud kulude hüvitamist.

Teil on õigus kasutada ohvriabiteenuseid igal ajal olenemata sellest, kas Te olete esitanud kuriteoteate või mitte, ning pärast uurimise ja kohtumenetluse lõppemist.

Ma ei ela selles ELi liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Teil on õigus kuriteoohvrite hartas (Victim Charter) sätestatud teenustele, kui kuritegu pandi toime Põhja-Iirimaal või teenused on seotud kriminaalmenetlusega, mis toimub Põhja-Iirimaal. [1]

[1] Õigus saada kuriteokahju hüvitamise ametilt (Criminal Injuries Compensation Authority) hüvitist võib sõltuda Teie elukohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui Teid on lõplikult tunnistatud inimkaubanduse ohvriks või Teile on antud varjupaik, humanitaarkaitse või luba jääda riiki.

Kui ma kuriteost teatan, siis millist teavet ma saan?

Teil on õigus saada politseilt järgmist teavet:

  • kirjalik kinnitus, et olete esitanud kuriteoteate, sealhulgas kuriteo põhiandmed. Kirjalik kinnitus võidakse saata kirjaga, elektrooniliselt (näiteks e-kirja või tekstsõnumiga) või esitada käsitsi kirjutatud dokumendina. Võite kinnituse saamisest loobuda. Kui politsei leiab, et kirjaliku kinnituse saatmine võib Teid ohtu seada (näiteks koduvägivallajuhtumite puhul), võib ta selle saatmisest Teiega kokkuleppel loobuda;
  • selgitus, mida oodata kriminaalõigussüsteemilt, kui esitate kuriteoteate või uurimise käigus võetakse Teie kui kannatanuga ühendust;
  • hinnang, kas ning millist abi või tuge vajate. See aitab kindlaks teha, kas kuulute ühte kolmest kuriteoohvrite kategooriast, kes võivad vajada suuremat tuge, ning kas ja mil määral võidakse Teie suhtes kohaldada erimeetmeid. Ohvriabiteenistused võivad politsei nimel olukorda põhjalikumalt hinnata;
  • kirjalik teave selle kohta, kuidas toimib kriminaalõigussüsteem, näiteks kuriteoohvrite teabeleht või selle veebisaidi andmed, kus selline teave on avaldatud, esitatakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui olete teatanud kuriteost või Teie kui kannatanuga on uurimise käigus ühendust võetud;
  • teave selle kohta, kui tihti Teid teavitatakse juhtumi käigust pärast sellest politseile teatamist;
  • ilma tarbetu viivituseta selgitus, miks otsustati kuritegu mitte uurida;
  • teave uurimise lõpetamise kohta süüdistust esitamata ning selle põhjendus.

Teil on õigus saada politseilt teavet ohvriabiteenistuste kohta, sealhulgas nende kontaktandmed, et saaksite igal ajal pöörduda nende poole abi saamiseks.

Teil on õigus saada politseilt ilma tarbetu viivituseta järgmist teavet ning põhjendusi pärast seda, kui kahtlustatav on:

  • vahistatud,
  • talle on esitatud süüdistus,
  • ta on süüdistust esitamata vabastatud,
  • kautsjoni vastu vabastatud või kautsjoni tingimusi on muudetud või on need tühistatud.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Kui Te ei mõista või ei räägi inglise keelt, on Teil õigus taotleda suulist tõlget Teile arusaadavasse keelde:

  • kriminaalkuriteost teatamisel,[1]
  • politseis ülekuulamisel ja
  • tunnistajana ütlusi andes.

Kui Te ei mõista või ei räägi inglise keelt, on Teil õigus taotleda järgmiste dokumentide kirjalikku tõlget Teile arusaadavasse keelde:

  • kirjalik kinnitus kuriteoteate kättesaamise kohta;
  • kui ülekuulamise või kohtuistungi seisukohast on esmatähtis, et Te tutvuksite mõne konkreetse dokumendiga, selle dokumendi asjakohased osad;
  • dokument, millega Teile teatatakse kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht; ning
  • kriminaalmenetluse tulemus, kui Teil on vastavalt käesolevale tegevusjuhendile õigus seda teada, ning vajaduse korral vähemalt otsuse lühike põhjendus.

[1] Kui Te ei räägi inglise keelt, on Teil õigus teatada kuriteost Teile arusaadavas keeles või saada vajalikku keeleabi.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps; kui mul on puue)?

Kuriteoohvrite harta kohaselt teenuseid osutavad asutused peavad suhtlema Teiega lihtsas ja arusaadavas keeles, võttes asjakohaseid meetmeid, et Te saaksite aru ja teist saadaks aru (näiteks EasyRead, Braille või registreeritud vahendaja kasutamine). Asjakohaste meetmete valimisel peavad teenuseosutajad võtma arvesse kõiki isiklikke asjaolusid, mis võivad mõjutada Teie võimet saada aru ja teha ennast arusaadavaks.

Koostatud on palju mitmesugustes vormingutes ja lihtsas keeles teabelehti.

Ohvriabiteenused

Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

Kuriteoohvrite harta paragrahvis 76 on sätestatud, et kuriteoohvril on õigus ohvriabiteenustele olenemata sellest, kas ta on politseile kuriteost teatanud või mitte. Hartas ette nähtud teenuseid osutavad Põhja-Iirimaa ohvriabiorganisatsioon Victim Support NI ja lastele suunatud heategevusorganisatsiooni (NSPCC) noorte kuriteoohvrite abistamise teenistus (NSPCC Young Witness Service). NSPCC teenuseid osutatakse ainult siis, kui laps või noor peab andma kohtus ütlusi. NSPCC osutab väljaspool hartat ka muid tugiteenuseid, näiteks laste abitelefoni teenust.

Kas politsei aitab mul kohe võtta ühendust ohvriabiteenuste osutajatega?

Politsei selgitab Teile, et kuriteoteate saamisel edastatakse Teie andmed automaatselt ohvriabiteenistusele. Teil on õigus paluda politseilt, et ta Teie andmeid ohvriabiteenistusele ei edastaks.

Kuidas kaitstakse mu eraelu puutumatust?

Kui teenuseosutajad on kuriteoohvrite harta kohaselt kohustatud teavet jagama, peavad nad tegema seda tõhusalt ja kooskõlas 1998. aasta andmekaitseseaduses ja muudes asjaomastes õigusaktides sätestatud kohustustega.

Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Ei, Teil on õigus saada ohvriabiteenuseid igal ajal olenemata sellest, kas olete esitanud kuriteoteate või mitte, ning pärast uurimise ja kohtumenetluse lõppemist.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Millist liiki kaitset on võimalik saada?

Kui kuriteoohver teatab kuritegude uurimise eest vastutavale teenuseosutajale kuriteost, peab teenuseosutaja tagama kuriteoohvri olukorra individuaalse hindamise, et teha kindlaks tema erilised kaitsevajadused ja see, kas ja mil määral tuleb ülekuulamise või tunnistuste andmise ajal kohaldada kuriteoohvri suhtes konkreetseid kaitsemeetmeid või erimeetmeid.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas kuriteo raskust ja kuriteoohvrile tekitatud ilmse kahju suurust. Hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteoohvri isikuomadusi, tema arvamust ning kuriteo laadi ja toimumise asjaolusid.

Kui teenuseosutaja on individuaalse hindamise tulemusel kindlaks teinud, et kuriteoohver vajab erikaitset ning et ülekuulamise ajal tuleb kohaldada erikaitsemeetmeid, peab kuriteo uurimise eest vastutav teenuseosutaja tegevus- ja praktilisi piiranguid arvesse võttes tagama, et:

  • kuriteoohvrit kuulab võimaluse korral alati üle sama isik, välja arvatud juhul, kui see takistaks kuriteo nõuetekohast uurimist;
  • ülekuulamine toimub vajaduse korral selleks ette nähtud või kohandatud ruumis;
  • ülekuulajaks on eriväljaõppe saanud spetsialist ning
  • seksuaalkuritegude, soopõhiste vägivallakuritegude või koduvägivalla ohvreid kuulab üle ohvriga samast soost isik. Kõikidele sedalaadi soovidele tuleks võimaluse korral vastu tulla, välja arvatud juhul, kui see takistaks kuriteo nõuetekohast uurimist.

Juhul kui kahtlustatav põgeneb vahi alt, mis on küll ebatõenäoline, teavitab politsei pärast põgenemisest teadasaamist või pärast seda, kui vangla on talle põgenemisest teatanud, Teid võimaluse korral põgenemisest ning Teie kaitsmiseks võetud meetmetest, kui leitakse, et kahtlustatav kujutab Teile suurt ohtu.

Kes mulle kaitset pakub?

Kui kuriteoohver teatab kuritegude uurimise eest vastutavale teenuseosutajale kuriteost, peab teenuseosutaja tagama kuriteoohvri olukorra individuaalse hindamise, et teha kindlaks tema konkreetsed kaitsevajadused. Enamasti teeb seda politsei.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Kõikidel kuriteoohvritel on õigus politsei tehtavale hindamisele, mille eesmärk on teha kindlaks, millist abi või tuge nad vajavad, sealhulgas kas ja mil määral tuleks nende suhtes kohaldada erimeetmeid. Hindamise ulatus ja sisu sõltub kuriteo raskusastmest ja Teie isiklikest vajadustest. Hindamisel võetakse arvesse Teie isikuomadusi, kuriteo laadi ja toimumise asjaolusid ning Teie arvamust. Mida rohkem teavet saate hindamise ajal anda, seda paremini on kaitse kohandatud Teie isiklikele vajadustele.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib mind ka edaspidi ohustada (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?

Kõikidel kuriteoohvritel on õigus politsei tehtavale hindamisele, mille eesmärk on teha kindlaks, millist abi või tuge nad vajavad, sealhulgas kas ja mil määral tuleks nende suhtes kohaldada erimeetmeid. Hindamise ulatus ja sisu sõltub kuriteo raskusest ja Teie isiklikest vajadusest. Hindamisel võetakse arvesse Teie isikuomadusi, kuriteo laadi ja toimumise asjaolusid ning Teie arvamust. Mida rohkem teavet saate hindamise ajal anda, seda paremini on kaitse kohandatud Teie isiklikele vajadustele.

Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?

Vastavalt kuriteoohvrite hartale on Teil haavatava kuriteoohvrina[1] täiendavad õigused, kui Teie ütlusi võib mõjutada asjaolu, et Teil on:

  • vaimse tervise probleemid,
  • õpi- või suhtlemisraskused,
  • neuroloogiline häire või
  • füüsiline puue.

[1] Kohus teeb õiguse erimeetmetele kindlaks vastavalt Põhja-Iirimaa 1999. aasta seaduse (mis käsitleb tunnistuste andmist kriminaalasjades (Criminal Evidence (Northern Ireland) Order 1999)) artiklis 4 sätestatud kriteeriumitele.

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Vastavalt kuriteoohvrite hartale on Teil haavatava kuriteoohvrina[1] täiendavad õigused, kui Te olite kuriteo toimumise ajal alla 18 aasta vana. See hõlmab õigust erimeetmetele kohtus ütluste andmisel.

[1] Kohus teeb õiguse erimeetmetele kindlaks vastavalt Põhja-Iirimaa 1999. aasta seaduse (mis käsitleb tunnistuste andmist kriminaalasjades (Criminal Evidence (Northern Ireland) Order 1999)) artiklis 4 sätestatud kriteeriumitele.

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?

Surnu lähisugulastel on õigus kuriteoohvrite hartas ette nähtud teenustele kõige raskemate kuritegude ohvritena.

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Puudega kuriteoohvrite või selliste kuriteoohvrite esindusisik, kes on kuriteo tagajärjel nii raskelt vigastatud, et ei ole võimelised suhtlema.

Kui Teil on puue või olete kuriteo tagajärjel nii raskelt vigastatud, et ei ole võimeline suhtlema, on Teil ja Teie lähisugulastel õigus nimetada pere esindusisik, kes on kuriteoohvrite hartas ette nähtud teenuste saamisel kontaktisikuks.

Alla 18-aastase kuriteoohvri vanem või eestkostja

Kui olete alla 18-aastane kuriteoohver, on Teil ja tavaliselt Teie vanemal või eestkostjal õigus kuriteoohvrite hartas ette nähtud teenustele. [1]

[1] Välja arvatud juhul, kui Teie vanem või eestkostja on uurimise all või politsei süüdistab teda kuriteos või asjaomase teenuseosutaja põhjendatud arvamuse kohaselt ei ole vanemale või eestkostjale selliste teenuste osutamine Teie parimates huvides.

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Taastava õigusemõistmise (vahenduse) eesmärk on aidata heastada kuriteoga tekitatud kahju (sh vaimne ja emotsionaalne kahju). Vahendusmenetluses osalemine on täielikult vabatahtlik – Te ei pea selles osalema, kui Te seda ei soovi – ning seda juhib väljaõppinud vahendaja. Vahendusmenetluse käigus võidakse Teid otse või kaudselt kurjategijaga kokku viia. See võib toimuda kirjalikult, suuliselt või tegeliku kohtumisena. Kõik asjaosalised saavad kirjeldada, mis juhtus, ning selgitada kuriteo tagajärgi. Enne kohtumist valmistab asjaomane teenuseosutaja Teid ette, et tunneksite end kindlalt.

Rakendatakse asjakohaseid meetmeid, et tagada Teie ohutus menetluse ajal; Teie ja kurjategija vahelised kohtumised toimuvad alati vastava väljaõppe saanud vahendaja juuresolekul. Kui kurjategija on oma süüd tunnistanud ja on valmis osalema kohtumisel või Teiega suhtlema, saate talle selgitada, kuidas see kuritegu on Teid mõjutanud. Võite nõuda vabandamist või kokku leppida, mida kurjategija peab tegema, et tehtu heastada.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

Justiitsministeerium esitas kuriteoohvrite harta (Victim Charter) Põhja-Iirimaa Assambleele (Northern Ireland Assembly) kooskõlas Põhja-Iirimaa 2015. aasta kohtuseaduse (Justice (Northern Ireland) Act 2015) paragrahvi 31 lõikega 2.

Kuriteoohvrite hartas on sätestatud teenused, mida peamised kriminaalõigusorganisatsioonid ja muud asjakohased organisatsioonid osutavad kuriteoohvritele Põhja-Iirimaal. Neid organisatsioone nimetatakse teenuseosutajateks.

Kuriteoohvrite hartas sätestatud õigused on kõikidel kuriteoohvritel olenemata nende elanikustaatusest.

Viimati uuendatud: 14/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimisevõi kohtumenetluse ajal

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kuriteost tuleks kõigepealt teatada politseile.

Seda saab teha mitmel viisil.

Hädaolukord: hädaolukorras helistage numbril 999 või saatke lühisõnum numbrile 18000. Hädaolukorraga on tegemist siis, kui on tekitatud raskeid kehavigastusi, kuritegu on toimumas ja kahtlustatavad on kuriteopaigal.

Hädaolukorra lühisõnumiteenus: politsei hädaolukorra lühisõnumiteenus on mõeldud teatavate puuetega inimestele. Teenus võimaldab politseil edastada abipalve tuletõrjele ja kiirabile. Teenust saavad kasutada ainult eelnevalt registreeritud kasutajad, kes on täitnud vastava taotlusvormi (lisateave ja taotlusvorm on avaldatud politsei veebisaidil Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.psni.police.uk/).

Olukord, mis ei ole hädaolukord: kui tegemist ei ole hädaolukorraga, helistage numbril 101.

Vihakuritegu: kui tegemist ei ole hädaolukorraga, helistage numbril 101 ja seejärel valige number 2.

See on alternatiiv muudele käesolevas punktis kirjeldatud kuriteost teatamise võimalustele.

Kuriteost teatab kolmas isik: kui Te tõesti ei soovi või ei saa ise kuriteost teatada, võib seda Teie eest teha keegi teine, näiteks pereliige või vabatahtlik organisatsioon. Kõigepealt võtavad politseiga ühendust nemad. Teid kaasatakse menetlusse hiljem.

Kõne kohalikku politseijaoskonda: kui tegemist ei ole hädaolukorraga, võite kuriteost teatada ka tööajal kohalikku politseijaoskonda.

Kuriteost võib teatada ka järgmisel viisil:

Crimestoppers: kui Te ei soovi oma nime avaldada, võite kuriteost teatada anonüümselt, helistades heategevusorganisatsiooni Crimestoppers tasuta abitelefoni numbril 0800 555 111. See teenus ei ole politseiga seotud.

Sadamas või lennujaamas toimunud intsident: kui intsident toimus Belfasti rahvusvahelise lennujaama või Belfasti sadama territooriumil, tuleks ühendust võtta Belfasti rahvusvahelise lennujaama politseiga, helistades numbril 028 9448 4400 (lisanumber 4412) / mobiiltelefonil 077 1081 9183, või Belfasti sadamapolitseiga, helistades numbril 028 9055 3000. Kui tegemist on raske kuriteoga, näiteks mõrva, terroriakti või relvastatud rööviga, tuleb sellest teatada ka Põhja-Iirimaa politseile. Belfasti linnalennujaamas toimunud intsidentidega tegeleb Põhja-Iirimaa politsei, kellega saab ühendust võtta eeltoodud numbritel.

Politsei ombudsman: kui Teie arvates pani kuriteo toime politseiametnik, peaksite teatama sellest politsei ombudsmanile, kes uurib kuritegu ja esitab kriminaalsüüdistuse esitamise ettepaneku riigi peaprokurörile.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Kuriteoohvrina on Teil õigus saada ilma tarbetu viivituseta politseilt järgmist teavet ning põhjendusi pärast seda, kui kahtlustatav on:

  • vahistatud,
  • talle on esitatud süüdistus,
  • ta on süüdistust esitamata vabastatud,
  • kautsjoni vastu vabastatud või kautsjoni tingimusi on muudetud või on need tühistatud.

Teil on õigus saada politseilt järgmist teavet ilma tarbetu viivituseta pärast seda, kui politsei on saanud kuriteoteate:

  • esimese kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht;
  • kui kahtlusalune vabastatakse kautsjoni vastu, kautsjoni tingimused ja nende muudatused.

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Põhja-Iirimaal ei ole kannatanud ja tunnistajad kriminaalmenetluse pooled ning seega ei ole neil õigust saada tasuta õigusabi.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Kui Teid kutsutakse kohtusse tunnistust andma, peate tõenäoliselt kandma teatavaid kulusid, näiteks sõidukulusid. Te võite taotleda nende kulude hüvitamist. Kulude hüvitamist saab taotleda kindla aja jooksul; sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse standardmäära alusel ning saamata jäänud tulu eest makstavale hüvitisele on kehtestatud maksimumsumma päeva kohta. Politseile kuriteoteate esitamisega seotud kulusid ei hüvitata.

Üksikasjad selle kohta, kuidas, millistel tingimustel ja millise määra alusel riigiprokuratuur kulud hüvitab, leiate veebilehelt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ppsni.gov.uk/Publications-7873.html.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui riigiprokuratuur otsustab süüdistust mitte esitada ning Te ei ole otsusega nõus, on Teil õigus taotleda riigiprokuratuuri otsuse läbivaatamist.

Teil on õigus taotleda riigiprokuratuuri otsuse läbivaatamist olenemata kuriteo liigist või kohtuastmest. Kui otsuse süüdistust mitte esitada teeb riigi peaprokurör ning kõrgem ametiasutus ei saa seda otsust läbi vaadata, võib otsuse läbi vaadata riigi peaprokurör. Rohkem teavet läbivaatamise õiguse ja selle teostamise kohta leiate veebisaidilt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.ppsni.gov.uk/.

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistust andma.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Kuriteoohvrite hartas (Victim Charter) on kuriteoohver määratletud kui:

  • isik, kes on otseselt kuriteo tagajärjel kannatanud kahju, sealhulgas füüsilist, vaimset või emotsionaalset ning majanduslikku kahju;
  • otseselt kuriteo tõttu surnud isiku lähisugulane.

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistust andma. Kui tunnete mõnda juhtumiga seotud isikut, võidakse Teid kutsuda kohtusse iseloomustava tunnistajana; tavaliselt teeb seda kaitsja. Mõlemal juhul võib Teie tunnistus olla süüdistatava karistamisel või õigeksmõistmisel otsustav.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Kuriteoohvrite hartas on sätestatud kuriteoohvrite õigused. Kuriteoohvrite harta on kättesaadav aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.garda.ie/en/victim-services/garda-victim-service/victim-charter-2020.pdf.

Kui olete kuriteo tunnistaja, kuid mitte ohver, osutatakse Teile teenuseid vastavalt tunnistajate hartale (Witness Charter). Kuriteoohvrite harta on kättesaadav aadressil Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.justice-ni.gov.uk/publications/witness-charter.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Kui Te teate midagi kuriteo kohta, võib süüdistaja või kaitsja kutsuda Teid kohtusse tunnistusi andma. Kui tunnete mõnda juhtumiga seotud isikut, võidakse Teid kutsuda kohtusse iseloomustava tunnistajana; tavaliselt teeb seda kaitsja.

Kui olete kuriteoohver, saate kuriteoohvri avalduses (victim personal statement) selgitada oma sõnadega, kuidas see kuritegu on Teid füüsiliselt, emotsionaalselt, rahaliselt või muul viisil mõjutanud. See erineb ütlustest selle kohta, mis toimus ja mida Te nägite või kuulsite.

Teil on õigus esitada kuriteoohvri avaldus pärast seda, kui on otsustatud esitada isikule süüdistus kuriteos.

Kuriteoohvri avaldus annab Teile võimaluse kriminaalõigusmenetluses kaasa rääkida. Avalduses ei tohi Te siiski avaldada arvamust süüdistatava, muude väidetavate kuritegude või Teie arvates sobiva karistuse kohta. Seda seetõttu, et need arvamused ei ole kohtus vastuvõetavad. Enne avalduse kohtunikule edastamist kustutab riigiprokuratuur sellest teabe, mida avaldus ei tohiks sisaldada.

Kuriteoohvri avaldust kasutatakse kohtus siis, kui süüdistatav mõistetakse süüdi või ta tunnistab end süüdi. Kuriteoohvri avaldust loevad prokurör, süüdistatav, süüdistatava seaduslik esindaja ja kohtunik. Kui isik mõistetakse kuriteos süüdi, peab kohus karistuse määramisel arvesse võtma kuriteoohvri avaldust. Mõnikord ei ole kuriteoohvri avaldust võimalik arvesse võtta, näiteks kui juhtum lahendatakse kohtus väga kiiresti: süüdistatav tunnistab ennast kohe süüdi või asi lahendatakse esimesel kohtuistungil.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Teil on järgmised õigused:

  • õigus saada ilma tarbetu viivituseta teavet kautsjoni vastu vabastamist käsitlenud istungi tulemuse kohta (kautsjoni vastu vabastamise tingimuste ja nende muutmise kohta) koos põhjendustega;
  • õigus saada kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistuselt (Victim and Witness Care Unit) teavet kohtuistungite toimumise kuupäeva, koha ja tulemuse kohta;
  • õigus saada teavet selle kohta, kas on väljastatud kahtlustavata vahistamise määrus, ning kohtuistungi tulemus, kui kahtlustatav vahistatakse uuesti. Kui kahtlustatav võetakse pärast vahistamismääruse väljastamist taas vahi alla, toimub tavaliselt varsti pärast seda kohtuistung.
  • Kui kahtlustatav ei tunnista ennast süüdi, peate arutama oma võimalikke vajadusi kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistusega ning Teid suunatakse vajaduse korral vastava tugirühma või asutuse juurde.

Kui olete kohtumenetluses tunnistaja, on Teil järgmised õigused:

  • õigus küsida kohtutöötajatelt, kas Te võite siseneda kohtumajja muu sissekäigu kaudu kui kahtlustatav ja tema pere ning sõbrad;
  • õigus kohtuda võimaluse korral riigiprokuratuuri prokuröriga ning esitada küsimusi kohtumenetluse kohta. Võimaluse korral teatatakse Teile, kui kaua Te peate enne tunnistuse andmist ootama;
  • õigus saada võimaluse korral prokurörilt selgitust menetluse edasilükkamise kohta ning teavet selle kohta, kui kaua võib viivitus kesta;
  • õigus oodata kohtu eesruumis ja istuda kohtusaalis kahtlustatavast ja tema perekonnast ning sõpradest eraldi – kohus tagab selle võimaluse korral;
  • õigus erimeetmetele, kui kohus seda nõuab;
  • Teile määratakse kohtus kontaktisik, et saaksite teada kohtumenetluse käigust.
Viimati uuendatud: 14/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust

Kas mul on õigus otsus edasi kaevata?

Kannatanud süüdimõistvat või karistuse määramise otsust edasi kaevata ei saa.

Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?

Pärast kohtumenetlust on Teil järgmised õigused:

  • kui olete kutsutud kohtusse ütlusi andma, on Teil õigus kulude hüvitamisele vastavalt riigiprokuratuuri otsusele;
  • Teil on õigus saada kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistuselt (Victim and Witness Care Unit) teavet kohtumenetluse tulemuse kohta, sealhulgas olemasolu korral otsuse põhjenduste lühikokkuvõte;
  • kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistus peab Teid suunama ohvriabiteenuste osutajate juurde, kui see on vajalik ja võimalik.

i. Kui rahukohtu (Magistrates’ Court) süüdimõistev või karistuse määramise otsus kaevatakse edasi kroonikohtusse (Crown Court)

Teil on õigus saada kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistuselt järgmist teavet:

  • kas otsus on edasi kaevatud;
  • kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht;
  • apellatsioonkaebuse menetlemise tulemused, sealhulgas esialgse karistuse muutmine.

Teil on ka järgmised õigused:

  • õigus oodata kohtu eesruumis ja istuda kohtusaalis kaebajast ja tema perekonnast ning sõpradest eraldi. Kohus tagab selle võimaluse korral;
  • kroonikohus (Crown Court) peab määrama Teile kontaktisiku;
  • Teil on õigus saada ohvriabiteenistuselt teavet, kui see on vajalik ja kättesaadav.

ii. Kui süüdimõistev või karistuse määramise otsus kaevatakse edasi apellatsioonikohtusse või selle peale esitatakse õigusküsimustega piirduv kassatsioonkaebus Ühendkuningriigi kõrgeimasse kohtusse

Teil on õigus saada kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistuselt järgmist teavet:

  • kaebajale on antud luba esitada edasikaebus;
  • kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht;
  • Teile teatatakse, kui kaebaja vabastatakse kautsjoni vastu või kautsjoni vastu vabastamise tingimusi muudetakse ja
  • kui kohtuistungi kuupäeva on muudetud;
  • Teile määratakse kontaktisik teise astme kriminaalkohtus või Ühendkuningriigi kõrgeimas kohtus;
  • edasikaebuse arutamise tulemus. See hõlmab ka esialgse karistuse muutmist;
  • õigus oodata kohtu eesruumis ja istuda kohtusaalis kaebajast ja tema perekonnast ning sõpradest eraldi. Kohus tagab selle võimaluse korral. Üldjuhul kaebaja kõrgeima kohtu istungil ei osale. Kui kaebaja on kohal ja Te ei soovi kohtusaalis viibida, korraldatakse Teie eraldiolek;
  • õigus taotleda teise astme kriminaalkohtult või Ühendkuningriigi kõrgeimalt kohtult pärast kohtuotsuse väljakuulutamist selle ärakirja.

Kui olete hukkunu lähisugulane, on Teil pärast otsuse edasikaebamist õigus kohtuda riigiprokuratuuri esindajaga, kes peab Teile selgitama edasikaebuse olemust ja kohtu toiminguid.

Kriminaalasjade läbivaatamise komisjon (Criminal Cases Review Commission)

Kurjategijalt taotluse saamise korral vaatab kriminaalasjade läbivaatamise komisjon läbi tema toime pandud kuriteo eest tehtud süüdimõistva või karistuse määramise otsuse. Uue teabe või uute väidete ilmnemisel, mille tõttu võib süüdimõistmine osutuda ohtlikuks või karistus liiga pikaks, võib komisjon saata karistuse uuesti läbivaatamisele. Komisjon saab süüdimõistetud isikutelt aastas umbes 1000 taotlust ning umbes 30–40 asjaomast otsust saadetakse uuesti läbivaatamisele. Otsuse läbivaatamisel hindab komisjon selle võimalikku mõju Teile ning otsustab, kas teavitada Teid sellest või mitte. Komisjon esitab oma otsuse põhjenduse Teie kontaktvormil ning vajaduse korral teavitab oma otsusest politseid.

  • Komisjon peab Teile teatama, kui ta peab Teile läbivaatamisest teatamist mõistlikuks.
  • Kui komisjon leiab, et läbivaatamise ajal tuleb Teiega ühendust võtta, teatab ta Teile, et ta on saanud läbivaatamistaotluse ning et otsus vaadatakse läbi. Pärast läbivaatamist otsustab komisjon, kas süüdimõistva või karistuse määramise otsuse peaks läbi vaatama kohus ning teatab Teile oma otsusest, välja arvatud juhul, kui olete sõnaselgelt öelnud, et ei soovi, et Teile sellest teatatakse.
  • Kui komisjon leiab, et läbivaatamise ajal ei ole vaja Teiega ühendust võtta, kuid otsustab seejärel, et süüdimõistva või karistuse määramise otsuse peaks läbi vaatama kohus, eeldatakse, et komisjon teatab Teile sellest.

Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua?

  • Teil on õigus kasutada ohvriabiteenuseid igal ajal olenemata sellest, kas olete esitanud kuriteoteate või mitte, ning pärast uurimise ja kohtumenetluse lõppemist.

Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija mõistetakse süüdi?

  • Kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistus (Victim and Witness Care Unit) peab teatama Teile kahtlustatavale määratud karistusest (kui ta mõistetakse süüdi). See hõlmab ka karistuse tähenduse ja mõju lühikest selgitust.
  • Teil on õigus suunamisele riigiprokuratuuri, kus vastatakse Teie küsimustele karistuse kohta, millele ohvrite ja tunnistajate abistamise teenistus ei oska vastata.
  • Lisaks eelnimetatud õigustele pakutakse Teile juhul, kui Te olete hukkunu lähisugulane, vajaduse korral võimalust kohtuda riigiprokuratuuri esindajaga, kes selgitab Teile karistuse laadi. See kohtumine toimub tavaliselt kohtus.

Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb?

Kui kurjategijale mõistetakse vabadusekaotus, sundravi haiglas või ta määratakse kriminaalhoolduse alla, teavitab kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistus (Victim and Witness Care Unit) Teid sellest, kuidas osaleda asjaomases süüdimõistmise järgses ohvriabikavas. Teil on õigus küsida kuriteoohvrite teabeteenistuselt kindlat liiki teavet. Teabeteenistus, mida haldab Põhja-Iirimaa kriminaalhooldusnõukogu (Probation Board for Northern Ireland), kooskõlastab eri ohvriabiteenistuste tööd, mis hõlmab kõiki kolme kuriteoohvrite teavitamise kava. Need kolm kava on kuriteoohvrite kurjategija vabastamisest teavitamise kava (PRVIS), Põhja-Iirimaa kriminaalhooldusnõukogu kuriteoohvrite teavitamise kava ning vaimupuudega kurjategijate toime pandud kuriteo ohvrite teavitamise kava. Need on seotud järgmisega:

  • noored kurjategijad, kellele on mõistetud eluaegse vabadusekaotusega samaväärne karistus, kes on süüdi mõistetud raskes kuriteos või kellele on kroonikohus (Crown Court) mõistnud vabadusekaotuse noortevanglas (kui kurjategija saab 18 aastat vanaks). Vanglakava hõlmab ka täiskasvanud kurjategijaid (18-aastased ja vanemad), kellele on mõistetud kuuekuuline või pikem vabadusekaotus;
  • kurjategijad, kes on määratud Põhja-Iirimaa kriminaalhooldusnõukogu järelevalve alla, ning
  • kurjategijad, kellele on määratud sundravi kinnises haiglas.

Kuriteoohvrite kurjategija vabastamisest teavitamise kava (Prisoner Release Victim Information Scheme (PRVIS))

Kui registreerute kavas osalemiseks, on Teil õigus saada kuriteoohvrite teabeteenistuselt (Victim Information Unit) (keda on teavitatud otsusest või selle tulemusest) ilma tarbetu viivituseta järgmist teavet:

  • eeldatav aasta ja kuu, mil kinnipeetav vabastatakse kinnipidamisasutusest või tal tekib õigus ajutisele vabastamisele;
  • kui kaalutakse kinnipeetava ajutist vabastamist;
  • seoses kinnipeetava ajutise vabastamisega tehtud otsused ning
  • kinnipeetava vabastamise teadaolevad tingimused või ajutise vabastamise tingimused, mille rikkumisel satub kinnipeetav uuesti kinnipidamisasutusse, välja arvatud juhul, kui sellise teabe jagamine seaks kellegi ohtu või on kindlaks tehtud, et selle tulemusel satuks ohtu kurjategija.

Kui kurjategijale mõistetakse eluaegne vabadusekaotus, kindlaksmääramata pikkusega vabadusekaotus või pikendatud vabadusekaotus, mille puhul otsustab vabastamise üle kriminaalhooldusvolinik (Parole Commissioner), peab kuriteoohvrite teabeteenistus (Victim Information Unit) Teile teatama, kui kaalutakse kurjategija vabastamist. Teil on ka õigus avaldada oma arvamust kurjategija vabastamise kohta kriminaalhooldusvolinikule (kuriteoohvrite teabeteenistuse kaudu) enne, kui kaalutakse kurjategija vabastamist. Teile tuleb teatada kriminaalhooldusvoliniku otsusest ning kui otsustatakse kurjategija vabastada, siis tingimisi vabastamise tingimustest.

Teil on ka õigus esitada oma seisukoht kuriteoohvrite teabeteenistusele või rääkida sellest, mis teeb Teile muret seoses Teie ohutusega, ning Teie arvamust võetakse hindamisel arvesse, kui kurjategija taotleb ajutist vabastamist või kui kaalutakse tema tingimisi vabastamist.

Väga harva võib juhtuda, et kurjategija vabastamisest saab Teile teatada alles pärast selle toimumist. Juhul kui kurjategija põgeneb kinnipidamisasutusest, mis on küll väga ebatõenäoline, peab politsei või vanglateenistus Teid sellest ilma tarbetu viivituseta teavitama, välja arvatud juhul, kui sellise teabe jagamine seaks kellegi ohtu või on kindlaks tehtud, et selle tulemusel satuks ohtu kurjategija. Politsei või vanglateenistus peab Teid teavitama ka meetmetest, mis on võetud Teie kaitsmiseks.

Põhja-Iirimaa kriminaalhooldusnõukogu (Probation Board for Northern Ireland) kuriteoohvrite teavitamise kava

Kui registreerute kavas osalemiseks, on Teil õigus saada kuriteoohvrite teabeteenistuselt (keda on teavitatud otsusest või selle tulemusest) ilma tarbetu viivituseta järgmist teavet:

  • kuidas juhtumit menetletakse;
  • kriminaalhoolduse liik ja kestus ning selle üldised tingimused (sealhulgas muutused);
  • kriminaalhoolduse lisatingimused, sealhulgas nende muutused;
  • vajaduse korral üldkasuliku töö tundide arv ning
  • kohtuasjaga seotud muud täiendavad karistused.

Teil on õigus valida, kuidas Te soovite seda teavet saada (näiteks näost näkku, telefoni teel või kirjalikult), ning arutada võimalikke probleeme kuriteoohvrite teabeteenistuse töötajatega. Teatavatel juhtudel pakub teabeteenistus Teile ka võimalust esitada oma arvamus ja probleemid kuriteoohvri avalduses, et kriminaalhooldusvolinikud saaksid neid arvesse võtta.

Vaimupuudega kurjategijate kuriteo ohvrite teavitamise kava (Mentally Disordered Offenders Victim Information Scheme)

Selle kava raames teatatakse Teile, kui kaalutakse kurjategija ajutist, tingimisi või lõplikku haiglast vabastamist. Kui registreerute kavas osalemiseks, on Teil õigus saada kuriteoohvrite teabeteenistuselt (keda on teavitatud otsusest või selle tulemusest) ilma tarbetu viivituseta järgmist teavet:

  • kaalutakse kurjategija ajutist vabastamist;
  • kurjategija vabastatakse ajutiselt või lõplikult haiglast järgmise paari nädala jooksul ning vabastamise üldised tingimused, mis on Teie seisukohast asjakohased; ning
  • asjakohased kurjategija haiglast lahkumise tingimused.

Teil on ka õigus esitada kuriteoohvrite teabeteenistusele kirjalikult oma arvamus selle kohta, kuidas kavandatud vabastamine mõjutab Teie ohutust ja heaolu ning millistel tingimustel tuleks kurjategija haiglast vabastada.

Viimati uuendatud: 14/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

4 - Hüvitis

Kuidas nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist?  (nt kohtuasi, tsiviilnõue, tsiviilhagi kriminaalmenetluses)

Kui Te olete langenud vägivallakuriteo ohvriks, võite taotleda hüvitist. Peate teatama politseile juhtumist nii kiiresti kui võimalik pärast selle toimumist ning esitama taotluse hüvitise saamiseks kahe aasta jooksul (alates kahju tekitanud sündmuse toimumisest), välja arvatud juhul, kui see ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik. Kaheaastast tähtaega ei kohaldata, kui hüvitamise eest vastutav asutus (Compensation Services) leiab, et viivitamiseks on mõjuv põhjus ning tähtaja pikendamine on õigusemõistmise huvides. Lisateavet vägivallakuritegude ohvritele kahju hüvitamise kohta saab veebilehelt Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.nidirect.gov.uk/articles/compensation-criminal-injuries.

Kohtu määratud hüvitis

Rahukohus (Magistrates’ Court) võib mõista välja hüvitise summas kuni 5000 Inglise naela süüdistuse kohta. Kroonikohtu (Crown Court) volitused on piiramatud, kuid arvesse tuleks võtta kurjategija võimalusi.

Hüvitis mõistetakse välja summas, mida kohus peab kõiki tõendeid ning süüdistaja ja kaitsja väiteid arvesse võttes sobivaks.

Kohus peab hüvitise väljamõistmist väga tähtsaks ning peab põhjendama oma otsust hüvitist mitte välja mõista.

Kohus andis kurjategijale korralduse hüvitada mulle kahju / maksta hüvitist. Kuidas ma saan tagada, et kurjategija järgib seda korraldust?

Hüvitise väljamõistmise määruse täitmisele pööramine on kohtu ülesanne.

Kas riik võib teha mulle ettemakse juhul, kui kurjategija korraldust ei järgi?  Millistel tingimustel?

Ei, Põhja-Iirimaal kohtu määratud hüvitist ette ei maksta.

Kas mul on õigus saada riigilt hüvitist?

Teil võib olla õigus saada hüvitist kuriteo kahju hüvitamise kava alusel (Criminal Injuries Compensation Scheme); lisateavet saab veebilehelt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.nidirect.gov.uk/articles/compensation-criminal-injuries.

Kas mul on õigus saada hüvitist juhul, kui kurjategijat ei mõisteta süüdi?

Te võite saada kuriteokahju hüvitamise kava alusel hüvitist isegi juhul, kui kallaletungija ei ole teada või süüdi mõistetud. Lisateavet saab veebilehelt Lingil klikates avaneb uus akenhttps://www.nidirect.gov.uk/articles/compensation-criminal-injuries.

Kas mul on õigus erakorralisele ettemaksele, kui ma ootan otsust oma hüvitisnõude kohta?

Kui hüvitamise eest vastutav asutus (Compensation Services) on veendunud, et taotlejal on õigus hüvitist saada, kuid ei saa lõplikku otsust teha, võib hüvitamise eest vastutav asutus kaaluda vahemakse tegemist. Hüvitamise eest vastutav asutus ei saa lõplikku otsust teha tõenäoliselt seetõttu, et ta ootab Teile tekitatud kahju pikaajalise mõju ilmnemist.

Viimati uuendatud: 14/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

5 - Minu õigus saada abi ja toetust

Kellega ma pean abi ja toetuse saamiseks ühendust võtma, kui ma olen kuriteoohver?

Põhja-Iirimaa ohvriabiorganisatsioonilt Victim Support NI saab teavet lähikonnas osutatavate tugiteenuste kohta. Vt kuriteoohvrite harta (Victim Charter) ja tunnistajate harta (Witness Charter). Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.victimsupportni.com/

Ohvriabitelefon

Kuriteoohvrite teabeteenistusel on ka ohvriabitelefon: +44 808 168 9293.

Kas ohvriabi on tasuta?

Jah.

Millist abi võin ma saada riiklikelt ametiasutustelt?

Politsei ning kannatanute ja tunnistajate abistamise teenistus (Victim and Witness Care Unit) teavitavad Teid sellest, kust ja kuidas saada nõu ja abi, sealhulgas meditsiinilist abi, spetsialisti tuge (näiteks psühholoogilist tuge) või ajutist majutust.

Millist abi võin ma saada valitsusvälistelt organisatsioonidelt?

Paljud valitsusvälised ja heategevusorganisatsioonid pakuvad kuriteoohvritele abi, teavet, nõustamist ning muid üld- ja eriteenuseid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Viimati uuendatud: 14/03/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.