Ohvrite õigused riigiti

Malta

Sisu koostaja:
Malta

Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokurörilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?

Alates esimesest kokkupuutest politseiga peaksite saama järgmist teavet:

  1. teave selle kohta, millist abi võite saada ja kellelt;
  2. teave kuriteost teatamise menetluste kohta ja kuriteoohvri rolli kohta neis menetlustes;
  3. teave selle kohta, kuidas ja millistel tingimusel Teile kaitset pakutakse;
  4. teave selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel võite taotleda õigusnõustamist, tasuta õigusabi või mis tahes muud liiki nõustamist;
  5. teave selle kohta, kuidas ja millistel tingimusel saate nõuda hüvitist;
  6. teave selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel on Teil õigus saada suulise ja kirjaliku tõlke teenust;
  7. kui elate muus liikmesriigis kui see, kus kuritegu toime pandi, siis teave Maltas Teie huvide kaitseks kättesaadavate meetmete, menetluste või erikorra kohta;
  8. teave kaebuse esitamise menetluste kohta juhul, kui politsei rikub Teie kui kuriteoohvri õigusi;
  9. kontaktandmed, kuhu pöörduda teabe vahetamiseks Teie suhtes toime pandud kuriteo menetlemise kohta;
  10. teave kättesaadavate lepitava õigusemõistmise teenuste kohta;

teave selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel võidakse hüvitada kriminaalmenetluses osalemise kulusid.

Ma ei ela selles ELi liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Kui Te olete teises liikmesriigis toime pandud kuriteo ohver ja elate Maltas, on Teil õigus teatada kuriteost Malta politseile. Kui Te teatate sellisest kuriteost, on Malta politsei kohustatud saatma kuriteoteate viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kuritegu toime pandi, välja arvatud juhul, kui ta ei ole ise menetlust algatanud.

Kui ma kuriteost teatan, siis millist teavet ma saan?

Kui Te teatate kuriteost, peaks politsei Teile andma kuriteoteate saamise kohta kirjaliku kinnituse, milles on loetletud asjaomase kuriteo põhiasjaolud. Peale selle on Teil õigus saada taotluse korral järgmist teavet:

  1. otsus selle kohta, et uurimine lõpetatakse või et seda üldse ei alustatagi, või selle kohta, et politsei ei võta kurjategija suhtes meetmeid;
  2. kriminaalmenetluse aeg ja koht ning kurjategijale esitatud süüdistuste laad;
  3. menetluses tehtud lõplik otsus;
  4. teave kriminaalmenetluse seisu kohta;
  5. teave kurjategija kinnipidamiskohast vabastamise või põgenemise ja tema vabastamise või põgenemise korral Teie kaitseks võetavate meetmete kohta.

Punktides a ja c nimetatud juhtudel tuleks Teile esitada asjaomase otsuse põhjendused või kokkuvõte.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Politsei peaks tagama, et Te saate selgitatust aru ja ning et Teist saadakse aru. Kui Te ei mõista või ei räägi malta või inglise keelt, on Teil õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele Teile arusaadavasse keelde.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps; kui mul on puue)?

Teave tuleb esitada lihtsas ja arusaadavas keeles ning võttes arvesse Teie isikuomadusi (sh puuet), mis võivad mõjutada Teie võimet aru saada ja end arusaadavaks teha. Peale selle on Teil õigus võtta esimest korda politseisse pöördudes kaasa enda valitud isik, kui vajate arusaamiseks või enda arusaadavaks tegemiseks kuriteo mõju tõttu abi. Kui ohver on puudega isik või alaealine, palub politsei alati riikliku sotsiaalhoolekandeameti Aġenzija Appoġġ sotsiaaltöötajate abi ja nemad võivad vajaduse korral samuti paluda teiste asjaomase valdkonna spetsialistide abi.

Ohvriabiteenused

Kes osutavad ohvriabiteenuseid? Kas politsei aitab mul kohe võtta ühendust ohvriabiteenuste osutajatega?

Esimesel politseisse pöördumisel informeerib politsei Teid sellest, millist abi, sealhulgas arstiabi, psühholoogilist abi ja isegi alternatiivset majutust, Te võite saada ja kellelt. Peale selle peaks politsei viivitamata suunama Teid ohvriabiteenuste osutajate juurde.

Kuidas kaitstakse mu eraelu puutumatust?

Ohvriabiteenus on konfidentsiaalne.

Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Saate neid teenuseid kasutada juba enne kuriteoteate ametlikku esitamist.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Millist liiki kaitset on võimalik saada?

Politsei peaks viivitamata tagama Teie ohutuse, kui pärast esmast hinnangut ilmneb, et olete ohus. Kui politsei jõuab järeldusele, et kurjategija on ohtlik, võib ta viimase vahistada ning asja kiiresti kohtusse anda ja taotleda kohtult määrust kurjategija kinnipidamiseks.

Võite ka paluda Teie juhtumiga tegelevalt politseiametnikult, et Teid võetaks tunnistajakaitse alla. Peate kinnitama, et tunnistate kohtuistungil kurjategija vastu. Kui politseiametnik on veendunud, et Teie ütlused või muud Teie käsutuses olevad tõendid on juhtumi seisukohast olulised, esitab ta peaprokurörile taotluse, et Teid võetaks tunnistajakaitse alla. Tunnistajakaitse võib hõlmata ka Teie perekonnaliikmeid ja muid sugulasi. See seisneb tavaliselt meetmetes, mis tagavad Teie isikliku julgeoleku ja/või kaitsevad Teie vara.

Kes mulle kaitset pakub?

Politsei.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Jah, selle hinnangu annab politsei.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib mind ka edaspidi ohustada (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?

Kui menetluse käigus ilmneb, et oht ei ole möödas, võib politsei taotleda kohtult Teie ja Teie perekonna kaitseks lähenemiskeeldu.

Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?

Koduvägivalla ohvrid paigutatakse spetsiaalsetesse varjupaikadesse.

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Kui olete alaealine, võib kuriteost Teie asemel teatada Teie vanem või eestkostja.

Kui olete alaealine ja Teie vanem või eestkostja ei saa Teid huvide konflikti tõttu esindada või kui olete saatjata või perekonnast eraldatud, määrab kohus omal algatusel Teie huve esindama alaealiste suhtes kohaldatavale õigusele spetsialiseerunud advokaadi või tasuta õigusabi korras advokaadi.

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?

Teid käsitatakse kuriteoohvrina ja Teil on kuriteoohvriga samad õigused.

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Võite kuriteoohvri asemel kuriteost teatada, kui ta on Teie abikaasa, vanem, laps või õde või vend või kui olete tema eestkostja.

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Kannatanu ja kurjategija lepitamise menetlust (vahendust) saab kriminaalmenetluses kasutada, kui kurjategija võtab kuriteo omaks või mõistetakse selles süüdi. Omaksvõtmise või süüdimõistmise korral on kohtute (Qrati tal-Ġustizzja) kaudu lepituse kasutamiseks mitu võimalust. Lepitusteenuste kasutamiseks esitavad prokurör ja/või kaitsja ja/või kriminaalhooldusametnik kohtule kohtumenetluse käigus taotluse, et asja saaks suunata lepitusmenetlusse.

Kui kohus rahuldab taotluse, antakse asja menetlemine üle kriminaalhoolduse ja tingimisi vabastamise osakonna kannatanute ja kurjategijate lepitamise komisjonile. See komisjon otsustab pärast kogu asjakohase teabe uurimist, kas asjas saab kasutada lepitust. Kui komisjon otsustab jätkata lepitusega, antakse asi lahendada lepitajale. Lepitaja võtab ühendust nii kannatanu kui ka kurjategijaga ja kohtub nendega eraldi, et korraldada kolmas kohtumine, kus osalevad mõlemad pooled. Lepitusmenetluse jätkumiseks peab lepitaja tagama, et mõlemad pooled saavad sellest kasu ja et ei esine teisese ohvristamise ohtu.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

Teie õigused on sätestatud kuriteoohvrite seaduses (Att dwar il-Vittmi tal-Kriminalità) – Malta seaduste kogu 539. peatükk.

Lepituse suhtes kohaldatakse taastava õigusemõistmise seadust (Att dwar il-Ġustizzja Riparatriċi) – Malta seaduste kogu 516. peatükk.

Viimati uuendatud: 20/02/2020

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta