Victims' rights - by country

Luksemburg

Sisu koostaja:
Luksemburg

You will be considered a victim of crime if you have suffered damage, e.g. you have been injured or your property has been damaged or stolen, etc., as a result of an incident, which constitutes a crime according to national law. As a victim of crime, the law grants you certain individual rights before, during and after court proceedings (trial).

Criminal proceedings in Luxembourg consist of two stages: investigation and trial. The police and/or an investigating magistrate usually perform the investigation. After the investigation is completed the case will go to the Court Chambers. The Chambers will determine whether to transfer the case to a court or close it at this stage.

If the case goes to court, the court will hold a hearing to examine the collected evidence and will decide if the offender is guilty or not. If the offender is found guilty the court will convict him/her and impose a penalty. If the collected evidence is not sufficient to declare the defendant guilty the court will acquit him/her.

Click on the links below to find the information that you need

1 - My rights as a victim of crime

2 - Reporting a crime and my rights during the investigation or trial

3 - My rights after trial

4 - Compensation

5 - My rights to support and assistance

Last update: 24/01/2019

The national language version of this page is maintained by the respective Member State. The translations have been done by the European Commission service. Possible changes introduced in the original by the competent national authority may not be yet reflected in the translations. The European Commission accepts no responsibility or liability whatsoever with regard to any information or data contained or referred to in this document. Please refer to the legal notice to see copyright rules for the Member State responsible for this page.

1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks

Millist teavet saan ma ametiasutustelt (nt politseilt, prokuratuurilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne, kui ma sellest teatan?

Politsei või prokuratuur teavitab ohvrit ohvrile arusaadavas keeles kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku artikli 3 lõikega 7 viivitamata järgmisest:

  • millist toetust võib ohver saada ja kellelt ta seda saab, sh vajaduse korral ka asjakohane põhiteave juurdepääsu kohta arstiabile, eriabile, sealhulgas psühholoogilisele abile, ja alternatiivsele majutusele;
  • kuriteokaebuse esitamise kord ja ohvri roll selles;
  • kuidas ja millistel tingimustel on ohvril võimalik saada kaitset;
  • kuidas ja millistel seaduses ette nähtud tingimustel saab kannatanu kasutada juristi abi, tasuta õigusabi ja mis tahes muud liiki nõustamist;
  • kuidas ja millistel tingimustel on ohvril võimalik saada hüvitist;
  • kuidas ja millistel tingimustel on ohvril võimalik kasutada õigust saada suulise ja kirjaliku tõlke teenust;
  • kord, mille alusel esitada kaebus, kui ohvri õigusi ei austata;
  • selle üksuse kontaktandmed, kelle poole pöörduda enda juhtumiga seotud teabe vahetamiseks;
  • vahenduse ja lepitava õigusemõistmise võimalused;
  • kuidas ja millistel tingimustel võidakse hüvitada kulud, mis on tekkinud seoses ohvri osalemisega kriminaalmenetluses;
  • ohvri õigus ohvriabiteenuseid osutava asutuse teostatavale individuaalsele hindamisele, mille raames kontrollitakse erikohtlemise vajadust vältimaks teistkordset ohvriks langemist;
  • sõltuvalt ohvri vajadustest muu asjakohane teave igas menetluse etapis;
  • ohvri õigus valida endale saatja, kui kuriteo mõju ohvrile on selline, et ta vajab olukorrast arusaamiseks või enda arusaadavaks tegemiseks abi.

Peale selle pakuvad abi ja nõu vastuvõtu- ja õigusteabetalitus, sotsiaalabi keskteenistuse ohvriabitalitus ning justiitsiministeerium.

Ma ei ela selles ELi riigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Kui ohver on välismaalane (Euroopa riigi või kolmanda riigi kodanik), on tal eespool nimetatud õigused ning teda teavitatakse sellest, kuidas kasutada oma õigusi mõnes teises ELi liikmesriigis elades, st õigusest esitada kaebus Luksemburgi politseiasutustele.

Kui ma teatan kuriteost, siis millist teavet ma saan?

Kannatanul on eeskätt õigus sellele, et

  • teda teavitatakse automaatselt tema juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest;
  • teda teavitatakse taotluse korral sellest, et tema juhtumis on alustatud menetlust;
  • teda teavitatakse taotluse korral kriminaalmenetluse seisust;
  • prokuratuur teavitab teda automaatselt kuupäevast, mil toimub kohtuistung, kus menetletakse tema juhtumit;
  • talle antakse taotluse korral teavet süüdistusasjas tehtud lõpliku otsuse kohta.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Kannatanul või tsiviilhagejal, kes ei räägi või ei mõista menetluskeelt, on õigus saada tasuta abi talle arusaadava keele tõlgilt ning tasuta tõlge kõikidest dokumentidest, mis talle kätte toimetatakse või millega tal on õigus tutvuda.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps, kui mul on puue)?

Kui kannatanu ei räägi või ei mõista menetluskeelt, on tal õigus kasutada tasuta suulise tõlgi abi. Kui kannatanul on kõne- või kuulmishäire, aitab teda viipekeele tõlk või mõni muu kvalifitseeritud isik, kes valdab keelt või meetodit või omab seadet, mis võimaldab kannatanuga suhelda.

Kui kannatanu on laps, on tal õigus sellele, et teda saadab seaduslik esindaja või tema enda valitud isik.

Ohvriabiteenused

Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

Ohvril on õigus saada abi mitmesugustelt ohvriabiteenuste osutajatelt. Abi annab riik prokuratuuri keskse ohvriabitalituse kaudu, mis võtab ohvri vastu ning pakub tasuta sotsiaalset, psühholoogilist ja õiguslikku tuge. Leidub ka vabaühendusi, kes pakuvad ohvrile abi, kui tegemist on vägivalla ohvriks langenud naise või lapsega, haavatava isikuga vms.

Kas politsei suunab mu automaatselt ohvriabiteenuste osutaja juurde?

Politsei ülesanne on teavitada ohvrit tema õigustest ja tegutseda ohvriabiteenuseid pakkuvate ühenduste vahendajana. Politsei on kohustatud süstemaatiliselt avaldama letseburgi-, prantsus-, saksa-, inglis- ja portugalikeelse teabelehe „Teave ja abi ohvritele“ (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.police.public.lu/fr/aide-victimes/flyer-aide-victime-fr.pdf) ning teabelehe „Infodroit“ (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.police.public.lu/fr/aide-victimes/infodroit-victime.pdf).

Kuidas on kaitstud minu eraelu puutumatus?

Ohvri eraelu puutumatus on kaitstud Luksemburgi põhiseadusega. Selle artikli 11 lõikes 3 on öeldud, et riik tagab eraelu puutumatuse kaitse, kohaldades seadusega ette nähtud erandeid.

Politseil ja kohtusüsteemil on kohustus pakkuda ohvrile kaitset, muu hulgas kuriteo toimepanija ähvarduste ja kättemaksu korral. See kaitse peaks olema kättesaadav alates eeluurimise algusest ja kogu eeluurimise kestel. Ohvril on ka õigus olla kaitstud kõikide sekkumiste eest oma eraellu, igal juhul vahetult pärast kuriteo toimepanekut.

Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Ohvriabiteenused on mõeldud kõikidele ohvritele (lapsed, noorukid, täiskasvanud), kes on kannatanud kuriteo tagajärjel füüsilist ja/või vaimset kahju. Ohvriabitalitus tegeleb psühholoogilise ja psühhoteraapilise nõustamisega, teavitab ohvrit tema õigustest ja võib saata ohvrit kohtumenetluse käigus. Talitus pakub ka teraapiarühma koduvägivalla ohvritele. Samuti osutab talitus teenuseid kõigile neile, kes tulenevalt oma suhtest ohvriga on pidanud jagama ohvri kannatusi, ning kuritegude tunnistajatele. Kõnealused isikud ei pea olema esitanud kaebust, et pääseda ligi ohvriabiteenustele.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Millist liiki kaitset on võimalik saada?

Süüdistatava hoidmine eelvangistuses

  • kui süütegu on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega;
  • kui on olemas oht, et süüdistatav paneb toime uue süüteo;
  • kui on olemas põgenemise oht.

Kes mulle kaitset pakub?

Ohvreid kaitseb Luksemburgi politsei.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Kuriteo toimepanija eelvangistusse määramise üle otsustades võetakse arvesse eri elemente.

Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 48 lõike 1 alusel pakutakse lapsohvritele järgmist kaitset.

  • Tunnistaja või lapse ärakuulamise võib prokuröri loal heli- või videosalvestada.
  • Salvestis tehakse pärast tunnistajalt või lapselt, kellel on vajalik otsustuspädevus (selle puudumisel tema seaduslikult esindajalt), nõusoleku saamist. Kui on nõuetekohaselt kindlaks tehtud lapse ja tema seadusliku esindaja huvide konflikti oht, võidakse teha salvestis vaid eestkostja (administrateur ad hoc) taotlusel, kui see on lapsele määratud, või kui kohus ei ole eestkostjat määranud, vaid prokuröri selgesõnalisel ja nõuetekohaselt põhjendatud loal.
  • Erandina eespool öeldust, kui laps on langenud karistusseadustiku artiklites 354–360, 364, 365, 372–379, artikli 382 lõikes 1 või 2, artiklites 385, 393, 394, 397, 398–405, artikli 410 lõikes 1 või 2 või artikli 442 lõikes 1 osutatud kuriteo ohvriks või kui laps on karistusseadustiku artiklites 393–397 või 400–401a osutatud kuriteo tunnistaja, tuleb teha esimeses punktis nimetatud viisil salvestis, välja arvatud juhul, kui prokurör otsustab, et seda ei ole vaja teha, kuna laps, tema seaduslik esindaja või vajaduse korral kohtu määratud eestkostja on selle vastu.
  • Salvestist saab kasutada tunnistusena. Salvestise originaal pitseeritakse. Koopiad inventeeritakse ja lisatakse toimikule. Pooled ja ekspert võivad kuulata või vaadata salvestisi prokuröri loal prokuröri kindlaks määratud kohas salvestisi sealt välja viimata.
  • Igal kolmandas punktis osutatud lapsel on õigus sellele, et teda saadab kohtuistungil tema enda valitud täiskasvanu, välja arvatud juhul, kui prokurör otsustab lapse huvides või tõe väljaselgitamiseks asjassepuutuvate isikute suhtes tehtud põhjendatud otsuses teisiti.

Inimkaubanduse ja koduvägivalla ohvrid saavad teatud tingimustel erikaitse.

Ma olen laps. Kas mul on eriõigused?

Ohvril, kes on laps, on hulk lisaõigusi:

  • selliste tema suhtes toime pandud süütegude puhul nagu sündsusetu paljastamine, vägistamine, inimkaubandus, seksuaalne ärakasutamine, tapmine, kallaletung, kehavigastuse tekitamine ning uimastite kuritarvitamine ja levitamine hakkab aegumistähtaeg, st aeg, pärast mille möödumist ei ole isikul enam õigust nende tegude eest süüdistust esitada, kulgema alles tema 18aastaseks saamisest;
  • õigus sellele, et prokurör või eeluurimiskohtunik määrab talle eriesindajaks eestkostja (administrateur ad hoc), kui vähemalt üks tema seaduslikest esindajatest ei suuda täielikult kaitsta tema huve. See eriesindaja kaitseb ohvri huve ja jõustab tema kui tsiviilhageja õigusi;
  • õigus sellele, et teda teavitatakse kriminaalmenetluse algatamisest ja õigusest esitada oma seadusliku esindaja või kohtu määratud eestkostja kaudu tsiviilhagi;
  • õigus lasta enda ärakuulamine prokuröri loal ja enda või enda seadusliku esindaja või kohtu määratud eestkostja nõusolekul video- või helisalvestada, et vältida traumat, mida võib tekitada vajadus korrata oma ütlusi menetluse käigus mitu korda. Salvestamine on kohustuslik kuritegude puhul, mis on seotud sündsusetu paljastamise, vägistamise, seksuaalse ärakasutamise, inimkaubanduse, mõrva, tahtliku tapmise, kallaletungi ja kehavigastuse tekitamisega, välja arvatud juhul, kui prokurör otsustab ohvri või tema esindaja vastuseisu tõttu seda mitte teha;
  • õigus sellele, et teda saadab kohtuistungitel tema seaduslik esindaja või tema enda valitud isik.

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?

Igaühel, kelle sugulane on kuriteo tagajärjel surnud ja kes väidab, et talle on tekitatud kahju, on õigus esitada kaebus, esitades pädevale eeluurimiskohtunikule tsiviilhagi.

Sellisel isikul on eelkõige õigus

  • nõuda süüdistatavalt hüvitist;
  • osaleda eeluurimiskohtuniku teostatavas uurimises;
  • taotleda eeluurimiskohtunikult täiendavate uurimistoimingute tegemist;
  • esitada kohtu kojale apellatsioonkaebus uurimistoimingu peale, mis kahjustab tema tsiviilhuve;
  • lasta end küsitleda vaid siis, kui ta seda soovib;
  • kohtuda vajaduse korral süüdistatavaga silmast silma;
  • tutvuda eeluurimiskohtuniku kabinetis toimikuga pärast süüdistatava esimest küsitlemist ja päev enne igat sellist uurimistoimingut, mille puhul on vaja õigusabi;
  • küsida eeluurimiskohtunikult toimiku koopiat, kui eeluurimine on lõppenud;
  • taotleda eksperdiaruannet, tunnistajate ärakuulamist ja konfiskeeritud esemete tagastamist;
  • viibida kuriteopaiga ülevaatuse juures.

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Kolmandal isikul, keda on kahjustanud sugulase suhtes toime pandud süütegu, on õigus

  • nõuda prokuratuurilt koopiat aruandest, milles antakse ülevaade talle kui kolmandale isikule kahju tekitanud kuriteost;
  • saada prokuratuurilt automaatselt teade selle kohta, mis kuupäeval toimub kohtuistung, kus asjaomast juhtumit käsitletakse;
  • nõuda vastavalt vajadusele kas ringkonnakohtu või politseikohtu asjakohase koja kantseleilt juhtumi kohta tehtud kohtuotsust.

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Vahendus kriminaalasjades on alternatiiv süüdistuse esitamisele. Põhimõtteliselt võimaldab see lahendada vaidluse kohtu sekkumiseta. Kuriteo toimepanija ja ohvri vaheline vahendamine on võimalik üksnes enne kriminaalmenetluse algatamist. Prokurör võib otsustada kasutada vahendust, kui talle tundub, et sellega tõenäoliselt tagatakse tekitatud kahju hüvitamine, lõpetatakse kuriteo põhjustatud häired või aidatakse kaasa õigusrikkuja rehabiliteerimisele. Vahendus on välistatud, kui õigusrikkuja on ohvri elukaaslane. Selle võimaluse kasutamiseks on vaja nii õigusrikkuja kui ka ohvri nõusolekut.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

Kriminaalmenetluse seadustikust, millele pääseb ligi Legiluxi kaudu:

Lingil klikates avaneb uus akenhttp://legilux.public.lu/eli/etat/leg/code/procedure_penale
Viimati uuendatud: 08/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimisevõi kohtumenetluse ajal

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kuriteo ohver võib teatada süüteost (esitada kaebuse)

  • Luksemburgi politseile;
  • prokurörile, kelle tööpiirkonda asjaomane piirkond kuulub.

Kuigi süüteost võib teatada igaüks, peab ohver, kes kavatseb astuda menetlusse tsiviilhagejana, esitama kaebuse kas isiklikult või oma advokaadi kaudu.

Samuti võib ohver algatada kuriteo toimepanija suhtes politseikohtus või ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis erasüüdistusmenetluse.

Kaebus tuleb esitada ühes Luksemburgi ametlikus keeles: letseburgi, prantsuse või saksa keeles. Ohvril, kes ei räägi ühtegi neist kolmest keelest, on õigus kasutada tasuta tõlgi abi. Kaebus tuleb esitada eelistatavalt kirjalikult vabas vormis ning see peab sisaldama järgmist teavet:

  • kaebuse esitaja perekonnanimi, eesnimi, sünnikoht ja -aeg, amet ning elukoht;
  • kahju põhjustanud sündmus;
  • kantud kahju laad.

Aeg, mille jooksul ohver peab kaebuse esitama, sõltub eelkõige asjaomast liiki süüteo aegumise tähtajast, mis varieerub ühest aastast kümne aastani.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Ohvril on õigus sellele, et

  • teda teavitatakse automaatselt tema juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest;
  • teda teavitatakse taotluse korral sellest, et tema juhtumis on alustatud menetlust;
  • teda teavitatakse taotluse korral kriminaalmenetluse seisust;
  • prokuratuur teavitab teda automaatselt sellest, mis kuupäeval toimub kohtuistung, kus asjaomast juhtumit arutatakse;
  • talle antakse taotluse korral teavet süüdistusasjas tehtud lõpliku otsuse kohta.

Kui kaebus esitatakse prokurörile, teavitab prokurör 18 kuu jooksul pärast kaebuse või süüdistuse saamist ohvrit kõikidest võetud meetmetest, sealhulgas vajaduse korral juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest.

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Et tagada juurdepääs õigusemõistmisele olukorras, kus ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid (eeskätt garanteeritud miinimumsissetulekut silmas pidades), on ohvril õigus saada oma huvide kaitsmiseks täies ulatuses tasuta õigusabi. Seda abi annab ohvri taotlusel advokatuuri nõukogu, kui ohver on

  • Luksemburgi kodanik;
  • Luksemburgi elamisluba omav välisriigi kodanik;
  • Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanik;
  • kolmanda riigi kodanik, kes on rahvusvahelise lepingu alusel võrdsustatud tasuta õigusabi andmisel Luksemburgi kodanikuga.

Rahaliste vahendite kindlaksmääramisel võetakse arvesse brutosissetulekut ja varalist olukorda, samuti samasse leibkonda kuuluvate isikute sissetulekut. Rahaliste vahendite piiratuse arvesse võtmise kõrval võidakse ohvrile anda tasuta õigusabi ka juhul, kui see on õigustatud muudel mõjuvatel põhjustel, mis on seotud ohvri sotsiaalse, perekondliku või materiaalse olukorraga.

Tasuta õigusabi taotlemisel tuleb kasutada sotsiaalabi keskteenistuse veebisaidil (Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.guichet.public.lu/citoyens/fr/organismes/service-central-assistance-sociale/index.html) kättesaadavat küsimustikku, mille ohver peab allkirjastama ja saatma asjaomases ringkonnas (Diekirch või Luxembourg) pädeva advokatuuri esimehele.

Täidetav küsimustik sisaldab eelkõige järgmist teavet:

  • ohvri andmed (perekonnanimi, eesnimi, sünnikoht ja -aeg, amet, elukoht, perekonnaseis, kodakondsus);
  • mis laadi kohtuvaidluse jaoks tasuta õigusabi taotletakse;
  • ohvri perekondlik olukord;
  • ohvri Lingil klikates avaneb uus akenvaraline olukord.

Ohver võib nimetada ka advokaadi(d), keda ta soovib endale õigusabi andma, või asjakohasel juhul ära märkida endale juba määratud advokaadi nime.

Ohver peab lisama taotlusele järgmised dokumendid:

  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • Lingil klikates avaneb uus akentõend, mis kinnitab registreerimist ühises sotsiaalkindlustuskeskuses (Centre Commun de la Sécurité Sociale – CCSS), ja tõend leibkonna liikmete kohta;
  • enda ja iga leibkonna liikme viimase kolme kuu palgalehed (või ühise sotsiaalkindlustuskeskuse väljastatud sissetulekutõend), garanteeritud miinimumsissetuleku tõendid, töötushüvitise- või pensionitõendid või muud tõendid, millest on näha kogusumma (kontoväljavõtetest ei piisa);
  • kui leibkond ei saa riiklikust solidaarsusfondist (Fonds national de solidarité) ühtegi toetust, siis iga leibkonna liikme kohta nimetatud fondist seda kinnitav tõend;
  • kui leibkond saab või maksab elatist, dokument saadud või makstud summa kohta (nt viimase kolme kuu kontoväljavõte);
  • iga leibkonna liikme puhul Luksemburgi maksuameti (Administration des contributions directes) väljastatud tõend kinnisvara omamise või mitteomamise kohta;
  • vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad kinnisvara omamist välismaal;
  • dokumentaalsed tõendid vallasvara kohta (sularaha, säästud, aktsiad, võlakirjad jne);
  • kui leibkond on üürnik, üürilepingu koopia ja viimase kolme kuu üürikviitungid;
  • kui leibkond maksab tagasi hüpoteeklaenu, tõend igakuise makse kohta;
  • dokumentaalsed tõendid kinnisvara- ja vallasvaratulu kohta;
  • asjaomase juhtumiga seotud dokumendid.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Pärast vahendite piisavuse kontrollimist annab advokatuuri nõukogu esimees või esimehe volitatud liige teada tasuta õigusabi andmisest või selle andmisest keeldumisest, kasutades õigusabi andmise korral teavitamiseks tavaposti ja õigusabi andmisest keeldumise korral tähtkirja. Esimees määrab advokaadi, kelle ohver on vabalt valinud, või kui ohver ei ole valikut teinud või kui esimees peab tehtud valikut ebasobivaks, määrab ta ohvrile ise advokaadi.

Notarid ja kohtutäiturid määrab tasuta õigusabi raamistikus ex officio juhtumit menetlev kohus.

Kui tasuta õigusabi antakse menetluse käigus, hüvitatakse ohvri kantud kulud.

Kulud, mida ei hüvitata

Kui ohver saab tasuta õigusabi ja talle antakse korraldus kanda kulud, kannab need kulud riik.

Kriminaalasjades ei kaeta tasuta õigusabiga süüdimõistetu kulusid ja trahve.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui juhtum lõpetatakse enne kohtusse jõudmist, nimetatakse lõpetamisteates tingimused, mille alusel ohver võib algatada erasüüdistusmenetluse või esitada nõude tsiviilhagejana.

Kui asjaomase kuriteo eest on võimalik määrata kriminaalkaristus või vanglakaristus, sisaldab kõnealune teade teavet selle kohta, et ohver võib pöörduda peaprokuröri poole, kellel on õigus anda prokurörile korraldus esitada süüdistus.

Kui kohtunõukogu (Chambre du conseil) otsustab mitte suunata kriminaalasja kohtusse, kes teeks otsuse väidetava kuriteo toimepanija süü kohta, võib ohver esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtu nõukogule. Seepärast võib ohver esitada sellele nõukogule taotlusi ja märkusi.

Kui kohtunõukogu otsustab juhtumit mitte menetleda faktilistel, mitte õiguslikel põhjustel, võib ohver siiski esitada tsiviilkohtule kahju hüvitamise taotluse.

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Nii nagu eeluurimise ajal, võib ohver osaleda menetluses eristaatust omamata või tsiviilhagejana.

Ohver võib osaleda nii avalikel kui ka kinnistel istungitel, kuid üksnes juhul, kui ta on kutsutud tunnistajaks. Samuti võidakse ohver kutsuda tunnistajana istungile, kus esitatakse suulised avaldused. Selleks saab ta prokurörilt kirjaliku kohtukutse ning ta peab vastama nii kohtu kui ka vastaspoole advokaadi küsimustele. Kohtuistungi ajal istub ohver kohtusaali tagaosas, et vältida tema otsest kokkupuutumist süüdistatavaga.

Tsiviilhageja saab kirjaliku kutse istungile, kus esitatakse suulised avaldused. Samuti on tal õigus osaleda avalikel ja kinnistel istungitel ning ta peab olema kohal, et esitada oma hagiavaldus. Põhimõtteliselt sekkub ta pärast tunnistajate ärakuulamist. Peale selle võib ta esitada väiteid kõigis oma tsiviilhuvidega seotud küsimustes ja anda ütlusi faktide kohta.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Teie ametlik roll kohtusüsteemis on eristaatust mitteomava ohvri oma. Ohvril on õigus astuda menetlusse tsiviilhagejana.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Ohvril on eelkõige õigus

  • talle arusaadava keele kasutamisele või politseiametile kaebuse esitamise korral tõlgi kasutamisele;
  • saada kaebuse ja enda esitatud kaebust toetavate dokumentide tasuta koopiad;
  • saada talle arusaadavas keeles tõend, kuhu on märgitud toimiku number ning kaebuse esitamise kuupäev ja koht, saada kinnitus selle kohta, et prokuratuur on tema esitatud kaebuse kätte saanud;
  • saada abi advokaadilt või lasta advokaadil end esindada;
  • saada automaatselt teavitatud enda juhtumi lõpetamisest ja selle põhjustest;
  • et teda teavitatakse taotluse korral sellest, et tema juhtumit uuritakse kohtulikult;
  • saada taotluse korral teavitatud kriminaalmenetluse seisust;
  • saada prokuratuurilt automaatselt teade selle kohta, mis kuupäeval toimub kohtuistung, kus tema juhtumit käsitletakse;
  • saada taotluse korral teavet süüdistusasjas tehtud lõpliku otsuse kohta;
  • paluda ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul määrata esialgne hüvitis, tingimusel et vastaspoole vastutust ei ole võimalik tõsiselt kahtluse alla seada.

Tsiviilhagejal on lisaks õigus

  • nõuda süüdistatavalt hüvitist;
  • osaleda eeluurimiskohtuniku korraldatavas uurimises;
  • taotleda eeluurimiskohtunikult täiendavate uurimistoimingute tegemist;
  • esitada kohtu kolleegiumile apellatsioonkaebus uurimistoimingu peale, mis kahjustab tema tsiviilhuve;
  • lasta end küsitleda vaid siis, kui ta seda soovib;
  • kohtuda vajaduse korral süüdistatavaga silmast silma;
  • tutvuda eeluurimiskohtuniku kabinetis toimikuga pärast süüdistatava esimest küsitlemist ja päev enne igat sellist uurimistoimingut, mille puhul on vaja õigusabi;
  • küsida eeluurimiskohtunikult toimiku koopiat, kui eeluurimine on lõppenud;
  • taotleda eksperdiaruannet, tunnistajate ärakuulamist ja konfiskeeritud esemete tagastamist;
  • viibida kuriteopaiga ülevaatuse juures.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Tunnistaja võib osaleda kohtuistungitel ja rääkida kohtunikule vande all ära kõik, mida ta faktide kohta teab. Tunnistaja peab vastama nii kohtu kui ka vastaspoole advokaadi küsimustele.

Tsiviilhageja võib esitada väiteid kõigis oma tsiviilhuvidega seotud küsimustes ja anda ütlusi faktide kohta. Tsiviilhageja advokaat võib küsitleda nii eksperte kui ka tsiviilkostja tunnistajaid.

Põhimõtteliselt tunnistatakse vastuvõetavaks kõik tõendid, kui kogemuste põhjal on põhjust arvata, et kohtunik võib teha nende põhjal süüdimõistva otsuse. Tõendeid on võimalik esitada juhul, kui pooltel on olnud võimalik vahetada nendega seoses seisukohti ja väiteid.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Ohvrile edastatakse järgmine teave:

  • taotluse korral: teave kriminaalmenetluse seisu kohta;
  • automaatselt: kuupäev, millal toimub kohtuistung, kus menetletakse tema juhtumit;
  • taotluse korral: süüdistusasjas tehtud lõplik otsus.

Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga?

Kaebuse esitamisel politseile saab kaebuse esitaja kas kohe või ühe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist kaebuse tasuta koopia. Kaebuse esitaja võib paluda tema juhtumit menetleval kohtul astuda konkreetseid menetlussamme.

Kui kaebuse esitaja on astunud menetlusse tsiviilhagejana, on tal õigus tutvuda eeluurimiskohtuniku kabinetis toimikuga pärast süüdistatava esimest küsitlemist ja päev enne igat sellist uurimistoimingut, mille puhul on vajalik õigusabi.

Kui menetlus on lõppenud, edastab eeluurimiskohtunik kohtuasja toimiku prokurörile. Tsiviilhagejana on Teil õigus toimikuga tutvuda vähemalt kaheksa tööpäeva enne juhtumi läbivaatamist kohtunõukogus.

Tsiviilhagejatel ja isikutel, kes suudavad tõendada õigustatud isiklikku huvi, on õigus saada toimikust, välja arvatud konfiskeeritud dokumentidest, koopia mõistliku aja jooksul enne istungi toimumiseks määratud kuupäeva. Selleks peavad nad esitama prokurörile taotluse.

Viimati uuendatud: 08/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust

Kas mul on õigus otsus edasi kaevata?

Iga lõplik kohtuotsus omab seadusjõudu alates otsuse tegemise hetkest. Seni kuni otsust ei ole seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendi kasutamise teel tühistatud, väljendub selles tõde. Kohtunik teeb kriminaal- ja tsiviilhagi kohta otsuse tavaliselt samas kohtuotsuses.

Seoses õigusega õiglasele kohtulikule arutamisele laieneb jõustunud otsus vaid kriminaalmenetluse pooltele ja seadusjõud on vaid nendel otsuse elementidel, mille kohta pooltel oli võimalik väljendada oma seisukohti. Ohvrina võite otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui olite menetlusosaline, olles astunud menetlusse tsiviilhagejana.

Tänu sellele rollile on Teil võimalik esitada apellatsioonkaebus, ent vaid seoses oma tsiviilhuvidega ja juhul, kui Teil on selleks põhjendatud huvi, st kui kohus on Teie hüvitisnõude tagasi lükanud või kui Te leiate, et välja mõistetud summa ei ole piisav.

Seega ei saa Te otsust edasi kaevata põhjusel, et Te ei ole nõus määratud karistusega või kostja õigeksmõistmisega kohtus. Menetluse kriminaalaspektidega seoses võib esitada apellatsioonkaebuse üksnes prokurör.

Pidage nõu oma advokaadiga, et teha kindlaks, kas apellatsioonkaebuse esitamine on mõistlik. Kui Teie advokaat kiidab selle heaks, tuleb kaebus esitada 40 päeva jooksul otsuse teinud kohtu kantseleisse.

Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?

Pärast otsuse tegemist võite saada selle koopia.

Samuti on Teil võimalik esitada apellatsioonkaebus, ent üksnes juhul, kui olite menetlusosaline, olles astunud menetlusse tsiviilhagejana, ja üksnes seoses oma tsiviilhuvidega (vt vastus esimesele küsimusele).

Kui on kavas tingimisi vabastamine, võite oma vastuseisust teavitada karistuse täideviimise eest vastutavat peaprokuröri.

Teid võib jätkuvalt esindada advokaat.

Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua?

Tsiviilhagejana on Teil õigus saada tasuta õigusabi ükskõik millises kohtuotsuse täitmisega seotud küsimuses.

Kehavigastuse kaasa toonud tahtliku süüteo ohvrina saate teatud tingimustel taotleda justiitsministeeriumilt riigi makstavat hüvitist, kui kuriteo toimepanijalt ei ole võimalik hüvitist saada.

Politsei ja kohtusüsteem on kohustatud pakkuma Teile kui ohvrile kaitset. Süüdimõistetu tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tegemisel võidakse kohaldada eritingimusi, mis on seotud eelkõige ühiskonna ja ohvri kaitsega.

Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija mõistetakse süüdi?

Teil on õigus saada taotluse korral teavet kriminaalmenetluses tehtud mis tahes lõpliku otsuse kohta.

Mis puudutab süüdimõistetule määratud karistust, siis tuleb arvestada sellega, et süüdimõistvas otsuses tuleb märkida kohaldatavad seadussätted, ilma neid uuesti lahti kirjutamata, asjaolud, milles isikut süüdistatakse, ja määratud karistus või karistused (kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 195). Muudes karistuste elluviimisega seotud küsimustes võite ühendust võtta peaprokuratuuri karistuste täideviimise talitusega.

Luksemburgis saadetakse lõplikult süüdi mõistetud isik Schrassigi või Givenichi vanglasse.

Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb?

Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 4 lõike 1 alusel võidakse Teid – juhul kui olete esitanud peaprokurörile sellekohase taotluse – teavitada kurjategija vabastamisest või põgenemisest, kui on oht, et ta tekitab Teile kahju, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et selle teabe edastamine võib kahjustada kurjategijat.

Kas mind kaasatakse (tingimisi) vabastamist käsitleva otsuse tegemisse? Kas mul on näiteks õigus teha avaldus või esitada kaebus?

Ei.

Viimati uuendatud: 08/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

4 - Hüvitis

Kuidas nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist? (nt kohtuasi, tsiviilnõue, tsiviilhagi kriminaalmenetluses)

Enamikul juhtudel on teo toimepanija süüasja arutav kohus see, kes – juhul kui ta mõistab süüdistatava süüdi – määrab kindlaks ohvrile kantud kahju korvamiseks maksatava kahjuhüvitise suuruse.

Selleks et kohus saaks hüvitise üle otsustada, tuleb kannatanul esitada kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi. Kannatanu võib esitada tsiviilhagi ükskõik millal eeluurimise jooksul. Kannatanu ei pea ilmuma kohtuistungile. Kannatanut võib esindada advokaat ja ta võib esitada oma taotlused kirjalikult enne istungit.

Kui ohver ei esita tsiviilhagi ega ühtki taotlust, ei saa kohus kannatanule omal algatusel kahjuhüvitist välja mõista.

Kui kannatanu ei esita kriminaalmenetluse käigus tsiviilhagi, ei kaota oma õigust saada hüvitist.

Kannatanul on endiselt võimalik esitada kuriteo toimepanija suhtes hagi tsiviilkohtule, tingimusel et ta teeb seda enne tsiviilõiguses sätestatud aegumistähtaja lõppu ning tõendab, et tegemist on eraõigusliku rikkumisega.

Kohus andis kurjategijale korralduse hüvitada mulle kahju / maksta hüvitist. Kuidas ma saan tagada, et kurjategija järgib seda korraldust?

Kriminaalkohtu ülesanne on määrata kindlaks ohvri kantud kahju suurus, kuid väljamõistetud hüvitise sissenõudmisega ta ei tegele.

Sammud selle tagamiseks, et süüdimõistetu selle kahjuhüvitise maksab, peab astuma pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist kannatanu.

Enamasti kannab kahju hüvitamise eest hoolt advokaat: alguses rahumeelselt, võttes ühendust süüdimõistetu advokaadiga, seejärel kasutades kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäiturit.

Kui süüdimõistva otsuse teinud kohus on määranud tingimisi karistuse, millega kaasneb kohustus maksta hüvitist, kontrollib karistuse täidesaatmise eest vastutav peaprokurör, kas süüdimõistetu täidab oma kohustust.

Kas riik võib teha mulle ettemakse, juhul kui kurjategija korraldust ei järgi? Millistel tingimustel?

Kohtumenetluse ajal võib kohus ette näha vahemakse tegemise, näiteks enne eksperdiaruande tulemuste selgumist. Kui süüdistatav keeldub makset tegemast või ei suuda seda teha, võib põhjendatud vajaduse korral teha selle justiitsministeerium.

Kas mul on õigus saada riigilt hüvitist?

12. märtsi 1984. aasta muudetud seadusega, milles käsitletakse hüvitise maksmist teatavatele kuriteo tagajärjel kehavigastuse saanud ohvritele, on teatud kuriteoohvritele antud õigus riigieelarvest makstavale hüvitisele. See on ohvrile oluline meede, juhul kui

rünnaku toimepanijat ei ole kindlaks tehtud, rünnaku toimepanija on küll kindlaks tehtud, kuid teda ei leita, või teo toimepanija on maksejõuetu.

Selle õiguse kasutamiseks peab ohver esitama taotluse justiitsministeeriumile, kes teeb hüvitisnõude kohta otsuse kuue kuu jooksul. Nõue tuleb koostada prantsuse, saksa või letseburgi keeles, sellesse tuleb märkida kuupäev ja koht ning kirjeldada täpselt asjaolude laadi. Nõudele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid asjaolude ja ohvri kantud kahju kohta.

Hüvitise saamiseks peavad olema täidetud teatud tingimused.

Ohver peab kas elama alaliselt Luksemburgi Suurhertsogiriigis või olema mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Nõukogusse kuuluva riigi kodanik. Peale selle pidid ohvri dokumendid Luksemburgi Suurhertsogiriigis olema süüteo toimepaneku ajal korras või peab ohver olema langenud kriminaalseadustiku artikli 382 lõikes 1 osutatud kuriteo [inimkaubandus] ohvriks.

Kahju peab olema kantud tahtliku teo tõttu, mis on oma olemuselt õigusrikkumine.

Kahju peab seisnema kehavigastuses, mitte pelgalt varalises kahjus (millega on välistatud hüvitise maksmine näiteks lihtsa varguse korral).

Kahju kandmise tagajärjel peavad halvenema märkimisväärselt elamistingimused, mille põhjuseks võib olla sissetuleku vähenemine või sellest ilmajäämine, erakorraliste kulude või väljaminekute suurenemine, suutmatus harrastada kutsetegevust, õppeaasta kaotsiminek, füüsiline või vaimne kahjustus, moraalne või esteetiline kahju ning füüsilised või vaimsed kannatused. Kriminaalseadustiku artiklites 372–376 osutatud kuriteo ohver ei pea esitama tõendeid füüsilise või vaimse kahjustuse kohta, mille olemasolu eeldatakse.

Riik maksab hüvitist üksnes juhul, kui ohvril ei ole võimalik saada piisavat hüvitist ühelgi moel (nt kuriteo toimepanijalt, sotsiaalkindlustuselt või isikliku kindlustuslepingu alusel).

On oluline teada, et hüvitise maksmisest võidakse keelduda või hüvitist võidakse vähendada ohvri käitumise tõttu asjaolude aset leidmise ajal või ohvri ja kuriteo toimepanija vahelise suhte tõttu.

Kui riik maksab ohvrile hüvitist, võib ohver siiski esitada tsiviilhagi ja nõuda kuriteo toimepanijalt lisasummat, kui ta leiab, et hüvitis ei ole piisav. Sellisel juhul peab ohver teavitama kohut sellest, et ta on esitanud riigile hüvitisnõude või on saanud riigilt hüvitist.

Kas mul on õigus saada hüvitist, juhul kui kurjategijat ei mõisteta süüdi?

Ohvril on õigus saada teo toimepanija süüdi mõistmata jätmise korral hüvitist, juhul kui ta on kuriteo ohver ja rünnaku toimepanijat ei ole kindlaks tehtud või rünnaku toimepanija on küll kindlaks tehtud, kuid teda ei leita, või kui kuriteo toimepanija on maksejõuetu.

Kui kohtumenetlust ei toimu ja kohus seega hüvitist ei määra, võib justiitsiministeerium eraldada kindlaksmääratud summa ja/või tellida omal kulul eksperdiaruande, et määrata kindlaks ohvrile makstava hüvitise suurus.

Kas mul on õigus erakorralisele maksele, kui ma ootan otsust oma hüvitisnõude kohta?

Nõuetekohaselt põhjendatud vajaduse korral võib justiitsiministeerium teha makse nõude läbivaatamise ajal.

Viimati uuendatud: 08/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

5 - Minu õigus saada abi ja toetust

Kellega ma pean abi ja toetuse saamiseks ühendust võtma, kui ma olen kuriteoohver?

Kuriteoohvrina võite ühendust võtta järgmiste peamiste ohvriabiteenuste osutajatega.

A. Valitsustalitus

Sotsiaalabi keskteenistuse ohvriabitalitus (Service central d’assistance sociale (SCAS) – Services d’Aide aux Victimes (SAV)) Luxembourgis

Pakutav toetus:

  • psühholoogia ja psühhoteraapia alane nõustamine
  • õigusteave
  • koduvägivalla ohvrite teraapiarühm
  • ohvrite saatmine kogu kohtuprotsessi vältel

KONTAKTANDMED:

Plaza Liberty Building, Entrance C
12-18 rue Joseph Junck
L-1839 Luxembourg

Tel: (+352) 47 58 21-627
(+352) 47 58 21-628
GSM: (+352) 621 32 65 95

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenscas-sav@justice.etat.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttps://justice.public.lu/fr/aides-informations/assistance-sociale/scas-service-aide-victimes.html

B. Valitsusvälised organisatsioonid (vabaühendused)

1. Kuriteoohvrite toetamine (Aide aux Victimes de la Criminalité) – Wäisse Rank Lëtzebuerg Asbl

Pakutav toetus:

  • õigusnõustamine
  • moraalne, rahaline ja materiaalne tugi

KONTAKTANDMED:

84 rue Adolphe Fischer
L-1521 Luxembourg

Tel: (+352) 40 20 40

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenwrl@pt.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.benevolat.public.lu/de/espace-benevole/decouvrir-associations/chercher-association/associations/?~=/de/assoc/212

2. Tugiteenused koduvägivalla ohvritele

Selliste teenuste pakkujaid on kolm:

– SAVVD Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)

Pakutav toetus:

  • psühhosotsiaalne nõustamine
  • õigusteave ja -abi
  • õigus-, haldus- ja sotsiaalteave ja -abi pärast seda, kui prokurör on vägivallateo toimepanija välja tõstnud
  • õigustoimingute kavandamine
  • ohvrite saatmine kohtus, advokaadibüroos, arsti juures jne
  • juhendamine
  • nõustamine ja kaitsemeetmed võitluseks ahistamisega
  • ohvrile kaitsekava koostamine

KONTAKTANDMED:

BP 1024
L-1010 Luxembourg

Tel: (+352) 26 48 18 62
Faks: (+352) 26 48 18 63

E-post: Lingil klikates avaneb uus akencontact@savvd.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fed.lu/wp/services/savvd/

– PSY EA Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)

Lastele, kes on langenud seoses väljatõstmiskorraldusega otseselt või kaudselt koduvägivalla ohvriks.

Pakutav toetus:

  • hoolitsemine laste ja noorukite eest, kes on langenud koduvägivalla ohvriks, väljatõstmismeetme raames
  • psühholoogiline tugi koduvägivalla ohvritest lastele ja noorukitele ning nende peredele

KONTAKTANDMED:

BP 1024
L-1010 Luxembourg

Tel: (+352) 26 48 20 50
Faks: (+352) 26 48 18 63

E-post: Lingil klikates avaneb uus akencontact@psyea.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fed.lu/wp/services/psyea/

– ALTERNATIVES Dudelange’is, mida haldab sihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia)

Tugikeskus lastele, kes on langenud seoses väljatõstmiskorraldusega otseselt või kaudselt koduvägivalla ohvriks.

Pakutav toetus:

  • hoolitsemine laste ja noorukite eest, kes on langenud koduvägivalla ohvriks, väljatõstmismeetme raames

KONTAKTANDMED:

5, Route de Zoufftgen
L-3598 Dudelange L-1010 Luxembourg

Tel: (+352) 51 72 72 89

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenalternatives@profamilia.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.profamilia.lu/Enfants+Adolescents/ALTERNATIVES+_+Centre+de+consultation+pour+enfants+et+adolescents+victimes+de+violence-p-470.html

3. Nõustamisteenused vägivalla ohvriks langenud naistele

Pakutav toetus:

  • telefoni teel nõustamine
  • psühhosotsiaalne nõustamine
  • õigus-, haldus ja -sotsiaalteave ning -abi
  • õigustoimingute kavandamine
  • naiste saatmine advokaadi juures, kohtus, politseis
  • vastuvõtuintervjuud naiste varjupaigas
  • koduvägivalla teemalised koolitused ja loengud
  • seminarid ja arutelurühmad

Selliste teenuste osutajaid on neli:

– VISAVI ((Elu Ilma Vägivallata)(VISAVI (Vivre Sans Violence)) Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)

Nõustamiskeskus koduvägivalla ohvriks langenud naistele.

KONTAKTANDMED:

2, rue du Fort Wallis
L-2714 Luxembourg

Tel: (+352) 49 08 77-1
Faks: (+352) 26 48 26 82

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenfeminfo@visavi.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fed.lu/wp/services/visavi/

– Luksemburgi riikliku naistenõukogu (Conseil national des femmes du Luxembourg) LÕUNAKESKUS (FOYER SUD) Esch-sur-Alzette’is

Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele.

KONTAKTANDMED:

41, rue de Luxembourg
L-4220 Esch sur Alzette

Tel: (+352) 54 55 77 / 26 53 03 26 / 54 57 57
Faks: (+352) 54 57 57 57

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenfoyersud@pt.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.cnfl.lu/site/foyersud.html

– Keskus OZANAM Luxembourgis

– Keskuse OZANAM Põhja-Luksemburgi osakond (Centre OZANAM Nord) Wiltzis, mida haldab sihtasutus Avatud Ustega Maja (Fondation Maison de la Porte Ouverte)

Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele.

KONTAKTANDMED:

Ozanam Luxembourg
64, rue Michel Welter
L-2730 Luxembourg

Tel: (+352) 48 83 47

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenozanam@fmpo.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fmpo.lu/foyers/centre-ozanam/

KONTAKTANDMED:

Ozanam Nord
49, Grand-Rue
L-9530 Wiltz

Tel: (+352) 26 95 39 59

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenozanam.nord@fmpo.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fmpo.lu/foyers/centre-ozanam-nord/

– PROFAMILIA Dudelange’is, mida haldab sihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia)

Nõustamiskeskus hättasattunud naistele, sealhulgas vägivalla ohvritele.

KONTAKTANDMED:

5, route de Zoufftgen
L-3598 Dudelange

Tel: (+352) 51 72 72-41
Faks: (+352) 52 21 88

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenfemmes@profamilia.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.cnfl.lu/

4. Nõustamiskeskused registreeritud vägivallaohvritest lastele ja noorukitele

Selliseid keskusi on neli:

– PSY EA Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)

Psühholoogilise nõustamise keskus 3–21aastastele lastele ja noorukitele, kes on koduvägivalla ohvrid või tunnistajad, ning nende peredele.

Pakutav toetus:

  • psühholoogiline tugi lastele ja noorukitele, kes on koduvägivalla ohvrid või tunnistajad, ning nende peredele

KONTAKTANDMED:

BP 1024
L-1010 Luxembourg

Tel: (+352) 26 48 20 50
Faks: (+352) 26 48 18 63

E-post: Lingil klikates avaneb uus akencontact@psyea.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fed.lu/wp/services/psyea/

– ALTERNATIVES Dudelange’is, mida haldab sihtasutus Pro Familia (Fondation Pro Familia)

Nõustamiskeskus 0–27aastastele lastele ja noorukitele, kes on füüsilise või vaimse vägivalla, sealhulgas koduvägivalla ohvrid või tunnistajad, ning nende peredele.

Pakutav toetus:

  • psühholoogiline tugi lastele ja nende peredele
  • toetus heade peresuhete ja vastastikuse lugupidamise edendamiseks
  • vägivallaalaase teadlikkuse suurendamine ja ennetustöö

KONTAKTANDMED:

5, Route de Zoufftgen
L-3598 Dudelange L-1010 Luxembourg

Tel: (+352) 51 72 72 89

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenalternatives@profamilia.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.profamilia.lu/Enfants+Adolescents/ALTERNATIVES+_+Centre+de+consultation+pour+enfants+et+adolescents+victimes+de+violence-p-470.html

– OXYGENE Dudelange’is, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)

Nõustamis- ja teabekeskus tüdrukutele (vanuses 12–21 aastat), kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks.

Pakutav toetus:

  • individuaalsed intervjuud
  • toetus haldusmenetlustes
  • abi järelevalvega majutuskoha otsimisel
  • abi võimalikul suundumisel Meederchershausi varjupaika

KONTAKTANDMED:

2, rue du Fort Wallis
L-2714 Luxembourg

Tel: (+352) 49 41 49
Faks: (+352) 27 12 59 89

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfofilles@pt.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fed.lu/wp/services/oxygene/

– ALUPSE DIALOGUE Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Alupse

Psühholoogilise nõustamise ja ravi keskus 0–21aastastele lastele ja noorukitele, kes on langenud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks, ning nende peredele.

KONTAKTANDMED:

8, rue Tony Bourg
L-1278 Luxembourg

Tel: (+352) 26 18 48-1
Faks: (+352) 26 19 65 55

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenalupse@pt.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.alupse.lu/fr/lassociation-alupse/

5. Akrediteeritud nõustamis-, teabe- ja abikeskus vägivalla ohvriks langenud meestele ja poistele – infoMann Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus actTogether

Pakutav toetus:

  • psühholoogiline ja sotsiaalne tugi ja nõustamine
  • teave ja dokumentatsioon
  • teadlikkuse suurendamine ja koolitamine
  • meeste saatmine ja toetamine suundumisel meeste varjupaika

KONTAKTANDMED:

5, Cour du Couvent
L-1362 Luxembourg

Tel: (+352) 27 49 65
Faks: (+352) 27 49 65 65

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@infomann.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.infomann.lu/

6. Akrediteeritud nõustamis- ja abikeskus vägivalla, sealhulgas perevägivalla toimepanijatele – Riicht eraus Luxembourgis, mida haldab Luksemburgi Punane Rist

Pakutav toetus:

  • perevägivalla toimepanijate (meeste ja naiste) nõustamine, ärakuulamine, toetamine, abistamine ja saatmine seoses kohtu korraldusel toimuva väljatõstmisega või vabatahtliku kodunt lahkumisega
  • vägivalla toimepanija teadlikkuse ja vastutuse suurendamine
  • lühiajaline ohvrikaitse
  • konfliktide lahendamine ja eneseusu suurendamine
  • end muuta otsustanud isikute toetamine
  • abi selliste praktiliste strateegiate väljatöötamisel, mis võimaldavad kestvaid muutusi vägivallateo toime pannud isikute hoiakutes ja käitumises
  • oma vägivaldset käitumist muuta soovivate isikute toetamine
  • arutelurühm

KONTAKTANDMED:

73 rue Adolph Fischer
L-1520 Luxembourg

Tel: (+352) 27 55-5800
Punase Risti abitelefon: (+352) 27 55
Faks: (+352) 27 55-5801

E-post: Lingil klikates avaneb uus akenriichteraus@croix-rouge.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.croix-rouge.lu/riichteraus/

7. Abikeskused inimkaubanduse ohvritele

Ambulatoorne ja statsionaarne ravi kõikidele inimkaubanduse ohvritele (naised, mehed ja lapsed).

Selliseid keskusi on kaks:

– SAVTEH Luxembourgis, mida haldab mittetulundusühendus Hättasattunud Naised (Femmes en détresse)

– COTEH Luxembourgis, mida haldab sihtasutus Avatud Ustega Maja (Fondation Maison de la Porte Ouverte)

Pakutav toetus:

  • telefoni teel nõustamine ja personaalne nõustamine
  • psühhosotsiaalne tugi ja järelevalve
  • psühholoogiline tugi ja stabiliseerimine
  • nõustamise või ravi korraldamine
  • ohvri saatmine kriminaaluurimisosakonnas identifitseerimise otstarbel
  • ohvri toetamine koostöö tegemisel politsei ja prokuratuuriga
  • ohvri saatmine eelkõige kohtu- ja haldusmenetluste ning sotsiaalküsimustega seotud menetluste käigus
  • ambulatoorse ravi koordineerimine ja ohvrite majutuse korraldamine vastavalt soole ja vanusele
  • materiaalne ja rahaline abi
  • teave inimkaubanduse ohvrite õiguste, kohtu- ja haldusmenetluste ning pakutavate hüvitiste kohta
  • ühenduse võtmine päritoluriikide vabaühendustega vabatahtliku tagasipöördumise korral

KONTAKTANDMED:

SAVTEH
BP 1024
L-1010 Luxembourg

Tel: (+352) 26 48 26 31
Faks: (+352) 26 48 26 82
GSM: (+352) 621 316 919

E-post: Lingil klikates avaneb uus akentraite.humains@visavi.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fed.lu/wp/services/savteh/

COTEH

Tel: (+352) 24 87 36 22
GSM: (+352) 621 351 884

E-post: Lingil klikates avaneb uus akencoteh@fmpo.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://fmpo.lu/services/service-dassistance-aux-victimes-de-la-traite-des-etres-humains/

C. Politsei:

Luksemburgi politsei
peadirektoraat
(Police Grand-Ducale Direction Générale) L-2957 Luxembourg

Tel: (+352) 49 97-1
Hädaabitelefon: 113
Faks: (+352) 49 97-20 99

E-post: Lingil klikates avaneb uus akencontact@police.public.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.police.public.lu/fr/aide-victimes/

D. Kohalikud omavalitsused

Vastuvõtu- ja õigusteabetalitused (Service d’accueil et d’information juridique):

– DIEKIRCH

Justice de paix
Place Joseph Bech
L-9211 Diekirch

Tel: (+352) 80 23 15

– ESCH-SUR-ALZETTE

Justice de Paix
Place Norbert Metz
L-4239 Esch-sur-Alzette

Tel: (+352) 54 15 52

– LUXEMBOURG

Cité judiciaire
Building BC
L-2080 Luxembourg

Tel: (+352) 22 18 46

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justice.public.lu/fr/aides-informations/accueil-info-juridique/

Naiste õigustele keskenduv õigusteabetalitus:

PEAPROKURATUUR (PARQUET GÉNÉRAL)

Cité judiciaire
Building BC or CR
L-2080 Luxembourg

Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.justice.public.lu/fr/aides-informations/droits-femme/index.html

E. Ministeeriumid

– Justiitsministeerium (Ministère de la Justice)

13 rue Erasme
L-2934 Luxembourg

Tel: (+352) 247-84537
Faks: (+352) 26 68 48 61

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@mj.public.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mj.public.lu/

Vastutusvaldkonnad:

  • tsiviilasjad
  • kriminaalasjad: ohvritele hüvitise maksmine, tasuta õigusabi, vahendus kriminaalasjades
  • kaubandusasjad
  • kohtusüsteemi korraldus
  • halduskohtutes toimuvate haldusvaidluste üldine koordineerimine
  • karistusasutused

– Siseministeerium (Ministère de l’Intérieur)

BP 10
L-2010 Luxembourg

Tel: (+352) 247-84600
Faks: (+352) 22 11 25

E-post: Lingil klikates avaneb uus akeninfo@miat.public.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mi.public.lu/

Vastutusvaldkonnad vastavalt suurhertsogi 28. jaanuari 2015. aasta dekreedile:

  • hädaabiteenuste koordineerimine
  • koostöö vabaühendustega

– Siseministeerium (Ministère de l’Intérieur)

19-21 Boulevard Royal
L-2449 Luxembourg

Tel: (+352) 247-84659
Faks: (+352) 22 72 76

E-post: Lingil klikates avaneb uus akensecretariat@msi.etat.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.gouvernement.lu/3313529/minist_securite_interieure

Ohvriabi vastavalt suurhertsogi 28. jaanuari 2015. aasta dekreedile:

  • Luksemburgi politsei peainspektsioon (Police Grand-Ducale, Inspection générale de la Police), Euroopa justiits- ja sisepoliitika, rahvusvahelise politseikoostöö poliitika

– Võrdsete võimaluste ministeerium (Ministère de l’Égalité des Chances (MEGA))

6A, bd. F. D. Roosevelt
Hôtel Terres Rouges
L-2921 Luxembourg

Tel: (+352) 247-85806
Faks: (+352) 24 18 86

E-post> : Lingil klikates avaneb uus akeninfo@mega.public.lu
Veebisait: Lingil klikates avaneb uus akenhttp://www.mega.public.lu/fr/index.html

Vastutusvaldkonnad:

  • koduvägivald
  • koostöö vägivallavastase võitluse spetsialistidega
  • tegevus ja partnerlus ministeeriumi akrediteeritud vabaühendustega perevägivalla ohvrite ja perevägivalla toimepanijate ambulatoorse ja statsionaarse ravi, hättasattunud naiste ja meeste abistamise, soolise vägivalla ning inimkaubanduse valdkonnas
  • partnerlus ja koostöö riigi heaks kiidetud vabaühendustega hoolitsemisel vägivalla ohvriks langenud isikute eest

Ohvriabitelefonid

– Luksemburgi politsei

Abitelefon: 113

Esmaspäevast pühapäevani ööpäev läbi

– Luksemburgi Punane Rist

Abitelefon: 2755

Esmaspäevast pühapäevani 7.00 kuni 22.00

– Fraenhaus (hättasattunud naised)

Abitelefon: (+352) 44 81 81

Esmaspäevast pühapäevani ööpäev läbi

– Fraentelefon (hättasattunud naised)

Abitelefon: (+352) 44 81 81

Esmaspäevast reedeni 9.00 kuni 15.00

Kas ohvriabi on tasuta?

Millist abi võin ma saada riiklikelt ametiasutustelt?

Jah, ohvriabi antakse tasuta.

Millist abi võin ma saada valitsusvälistelt organisatsioonidelt?

Vt punkti B alapunkt 1.

Viimati uuendatud: 08/11/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.