Ohvrite õigused riigiti

Itaalia

Sisu koostaja:
Itaalia

Kas mul on õigus otsus edasi kaevata?

Vaid kannatanul, kes on astunud menetlusse tsiviilhagejana, on autonoomne õigus otsus edasi kaevata ja igal juhul on see õigus piiratud tema enda tsiviilhuvide kaitsmisega.

Itaalia seaduse nr 46/2006 kohaselt ei ole tsiviilhagejal enam üldist edasikaebamise õigust – Te võite otsuse edasi kaevata üksnes kassatsioonikohtusse (Corte di Cassazione).

Võite esitada apellatsioonkaebuse järgmise kohta:

  • süüdimõistva otsuse aspektid, mis on seotud tsiviilhagiga;
  • õigeksmõistev otsus (vaid seoses juhtumi tsiviilaspektidega);
  • kohtuotsuse aspektid, mis on seotud Teie õigusega nõuda kahju ja kulude hüvitamist.

Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?

Kui Te astusite kannatanuna tsiviilhagejana menetlusse, mille tulemusel on tehtud kohtuotsus, mille läbivaatamist Te soovite taotleda, on Teil õigus kohtuistungi staadiumis sekkuda seoses taotluse enda vastuvõetavusega. See kehtib isegi juhul, kui olete esitanud erakorralise apellatsiooni kokkuleppemenetluse raames mõistetud karistuse peale, kui eraldi kohtuotsuses on sätestatud, et on võimalik taotleda otsust, millega nõutakse süüteo toimepanijalt õiguskulude hüvitamist.

Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua?

11. veebruari 2015. aasta seadusandlikus dekreedis nr 9 on sätestatud direktiivi 2011/99/EL rakendusnormid. Direktiiv põhineb vastastikuse tunnustamise põhimõttel ja sellega reguleeritakse Euroopa lähenemiskeelu kasutamist eesmärgiga kanda hoolt selle eest, et meetmeid, millega kaitstakse isikut kuriteo eest, mis võib asjaomast isikut kahjustada või seada ohtu tema elu, füüsilise või vaimse tervise, väärikuse, isikuvabaduse või seksuaalse puutumatuse, kohaldatakse edasi isegi siis, kui asjaomane isik suundub mõnda teise liikmesriiki. Direktiivis on sätestatud, et Euroopa lähenemiskeelu võib välja anda üksnes juhul, kui otsuse teinud riigis on varem vastu võetud kaitsemeede, millega kehtestatakse ohustava isiku suhtes üks või mitu järgmist keeldu või piirangut: keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab; keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti või selliste kontaktide reguleerimine; keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise reguleerimine. Täidesaatva liikmesriigi pädev asutus peab Euroopa lähenemiskeelu kättesaamisel seda keeldu viivitamata tunnustama ning võtma kõik meetmed, mis oleksid võimalikud asjaomase riigi õiguse alusel samalaadsel juhul, et tagada kaitstava isiku kaitse.

Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija mõistetakse süüdi?

Kui arutelud on lõppenud, koostab ja allkirjastab kohtu eesistuja kohtuotsuse resolutiivosa ning samuti koostatakse otsuse aluseks olnud faktiliste ja õiguslike asjaolude lühikokkuvõte. Kohtuotsus avalikustatakse kohtuistungil selle resolutiivosa ettelugemise teel. Põhjenduste ja resolutiivosa ettelugemine on samaväärne istungil viibivate poolte või seal viibima pidanud poolte teavitamisega kohtuotsusest. Kohtunik teeb süüdimõistva otsuse, kui süüdistatav on vähimagi põhjendatud kahtluseta kuriteos süüdi. Kohtuotsusega määrab kohtunik kindlaks määratava karistuse ja mis tahes kaitsemeetmed (misure di sicurezza). Kui süüdimõistetu on maksejõuetu, annab kohtunik tema tsiviilesindajale korralduse maksta rahatrahv. Lisaks mõistetakse kohtuotsuses süüdimõistetult välja menetluskulud. Tsiviilhageja taotlusel annab kohtunik korralduse avaldada süüdimõistev otsus ajalehtedes. Seda tehakse süüdimõistetu ja vajaduse korral ka tema tsiviilesindaja kulul.

Kohtuotsus sisaldab järgmist:

  1. pealkiri „in nome del popolo italiano“ (Itaalia rahva nimel) ja teave otsuse teinud asutuse kohta;
  2. süüdimõistetu isikuandmed ja muu süüdimõistetuga seotud teave, mis aitab kindlaks teha tema isiku, ja üldine teave muude juhtumiga seotud eraõiguslike isikute kohta;
  3. lõiv;
  4. viide poolte esitatud dokumentidele;
  5. otsuse aluseks olnud faktiliste ja õiguslike asjaolude lühiselgitus koos viitega tõenditele, millel otsus rajaneb, ja selgitusega selle kohta, miks kohtunik ei pea vastupidiseid tõendeid usaldusväärseteks;
  6. resolutiivosas viide kohaldatud seadussätetele;
  7. kuupäev ja kohtuniku allkiri.

Pärast avaldamist antakse kohtuotsus kohtu kantseleile. Kui kohtuotsust ei avaldata 30 päeva jooksul või muu tähtaja jooksul, mis ei ületa 90 päeva otsuse tegemisest, edastatakse teade otsuse tegemise kohta prokuratuurile ja edasikaebamisõigust omavatele eraõiguslikele isikutele ning õigusrikkuja kaitsjale.

Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb?

Kriminaalmenetluse seadustiku (Codice di procedura penale) artikliga 90-ter on ette nähtud, et isikuvastaste vägivallategude puhul tuleb Teid Teie taotluse korral viivitamata teavitada vabastamiseks või vabadust piirava meetme kohaldamise lõpetamiseks tehtavatest ettevalmistustest, samuti sellest, kui süüdistatav põgeneb eelvangistusest või vanglast, ja sellest, kui süüdimõistetu ei täida tahtlikult kinnipidamiskorraldust.

Kas mind kaasatakse (tingimisi) vabastamist käsitleva otsuse tegemisse? Kas mul on näiteks õigus teha avaldus või esitada kaebus?

Enne nende otsuste tegemist ei ole tavaks pidada nõu ohvriga.

Viimati uuendatud: 11/10/2018

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta