Ohvrite õigused riigiti

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

• Kui olete teadlik kuriteost, milles prokuratuur saab esitada süüdistuse omal algatusel, võite esitada prokuratuurile või kriminaalpolitsei ametnikule avalduse (denuncia). Kuriteost teatamine on enamasti vabatahtlik, ent muutub mitmel seadusega selgelt ette nähtud juhul kohustuslikuks. Kuriteoteade sisaldab vahejuhtumi olulisi üksikasju ning sellesse märgitakse päev, mil Te saite süüteost teada, ja juba teada olevate tõendite allikad. Lisaks sisaldab see võimaluse korral isikuandmeid, elukohaandmeid ja mis tahes muud teavet, mis võib aidata kindlaks teha kuriteo toimepanekus kahtlustatava isiku, ning Teie kui kannatanu isikuandmeid ja ükskõik millise teise sellise isiku andmeid, kes võib olla suuteline andma asjakohast teavet, mis aitab välja selgitada, mis juhtus. Kui kasulikku teavet, mis võib aidata kindlaks teha kuriteo toimepanekus kahtlustatava isiku, ei esitata, ei takista see kriminaalmenetluse algatamist, sest Te võite esitada kuriteoteate ka teadmata isiku kohta. Politsei peab edastama selle teate asjakohasele prokuratuurile koos teabega kõikide uurimismeetmete kohta, mis on võetud kuriteo toimepanija väljaselgitamiseks.
• Kaebus (querela) on avaldus, mille abil kuriteo ohvriks langenud isik (või tema seaduslik esindaja) väljendab soovi, et teo toimepanijale esitataks süüdistus. See on seotud süütegudega, milles prokuratuur ei saa esitada süüdistust omal algatusel. Avalduses tuleb kirjeldada toime pandud süütegu ning väljendada kaebuse esitaja selget tahet esitada süüdistus ja süüdlast karistada. Esitatud kaebuse võib tagasi võtta, välja arvatud seksuaalse rünnaku või alaealisega sooritatud seksuaalakti korral. Kaebusest loobumiseks peab isik, kelle suhtes kaebus on esitatud, olema kaebuse tagasivõtmisega nõus. Juhul kui asjaomane isik on süütu, võib ta selle asemel soovida tõendada kohtumenetluse abil, et tal ei ole kuriteoga mingit seost.
• Eraisikute vaheliste lahkarvamuste korral esitab üks asjaomastest pooltest või mõlemad pooled avalduse (esposto), milles taotletakse õiguskaitseasutuse sekkumist. Pärast ametliku sekkumise taotlust kutsub õiguskaitseametnik pooled kokku, et proovida lepitamist ja koostada aruanne. Kui tehakse kindlaks, et toime on pandud kuritegu, peab õiguskaitseametnik juhul, kui tegemist on kuriteoga, milles prokuratuur saab esitada süüdistuse omal algatusel, teavitama kohtuasutust. Kui tegemist on kuriteoga, mille menetlemiseks tuleb esitada kaebus, võib õiguskaitseametnik otsida vaidlusele esialgse lahenduse, mis ei piira Teie õigust esitada hiljem kaebus.

Kuriteoteated, kaebused ja petitsioonid tuleb saata õiguskaitseasutuse büroosse (provintsi politseiprefektuur, kohalik politseijaoskond või sõjaväepolitsei (Carabinieri) jaoskond). Teate või petitsiooni võib esitada ka prokuratuurile.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Pärast seda, kui olete esitanud kuriteoteate, antakse Teile teavet ametiasutuste kohta, kellega võite ühendust võtta, kui soovite saada juhtumi kohta teavet, Teie rolli kohta eeluurimises ja kohtumenetluses, Teie õiguse kohta saada teavet kohtuistungi toimumise kuupäeva ja koha ning lõivude kohta, ning kui olete astunud menetlusse tsiviilhagejana, Teie õiguse kohta saada teada kohtuotsusest, sealhulgas kohtuotsuse kokkuvõtte. Peale selle on Teil õigus saada värsket teavet menetluse seisu ja teatatud süütegude registrisse tehtud kannete kohta, Teid teavitatakse mis tahes taotlusest juhtum lõpetada, Teile antakse nõu, kuidas vaidlustada oma õiguste rikkumine, ning Te võite juhtumi lõpetada, võttes võimaluse korral taotluse tagasi või kasutades vahendust (kriminaalmenetluse seadustiku (Codice di procedura penale, edaspidi „seadustik) artikkel 90-bis).

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Pärast esimest kokkupuudet prokuratuuriga antakse Teile keeles, millest Te aru saate, teavet Teie õiguse kohta saada õigusnõustamist ja õigusabi, mille eest tasub Itaalia riik (artikkel 90-bis). Võite esitada riigi rahastatava õigusabi saamiseks taotluse kooskõlas normidega, mis on sätestatud ebasoodsas olukorras olevatele inimestele pakutavat abi käsitlevates õigusaktides (seadustiku artikkel 98). Teil võib olla juurdepääs riigi rahastatavale õigusabile ka juhul, kui Teie sissetulek ei ületa seadusega ette nähtud künnist. Riigi rahastatava õigusabi saamiseks peate esitama vahetult pärast kuriteoteate esitamist esimese astme kohtule asjakohase taotluse. Kui viiakse lõpule esimene toiming,, milles kaitsjal on õigus osaleda, ja igal juhul enne kutset tulla ülekuulamisele või hiljemalt samal ajal, kui teatatakse eeluurimise lõpetamisest, peab prokuratuur teavitama eeluurimise all olevat isikut sellest, et kohus on määranud talle kaitsja, vastasel juhul on mis tahes edasine toiming tühine (seadustiku artikkel 369-bis).

See teade peab sisaldama järgmist:

a) teave selle kohta, et elukutselise kaitsja omamine on kriminaalmenetluses kohustuslik, koos teabega eeluurimise all olevale isikule seadusega antud õiguste kohta;

b) kohtu määratud kaitsja nimi, aadress ja telefoninumber;

c) teave süüdistatava õiguse kohta nimetada oma kaitseadvokaat ja teave selle kohta, et kui ta seda ei tee, esindab teda eeluurimise ajal kohtu määratud kaitsja;

d) teave selle kohta, et süüdistataval tuleb kohtu määratud kaitsjale maksta, kui ta ei vasta riigi rahastatava õigusabi saamise nõuetele, ja hoiatus selle kohta, et kui ta kuulutatakse maksujõuetuks, algatatakse tema suhtes täitemenetlus;

d-bis) teave selle kohta, et süüdistataval on õigus tõlgile ja oluliste dokumentide tõlkimisele;

e) teave nõuete kohta, mis peavad olema täidetud riigi rahastatava õigusabi saamiseks.

Tasuta õigusabi põhineb Itaalia põhiseaduse artiklis 24 sätestatud kaitseõigusel, mille alusel on igaühel õigus abile igal kohtusüsteemi tasandil ja igas õigusemõistmise etapis. Lisaks sellele, et see võimaldab rahalistes raskustes olevatel inimestel saada riigi kulul abi juristilt ja spetsialistidelt, sealhulgas tehnilistelt konsultantidelt, võimaldab see kõnealustel isikutel mitte tasuda kohtukulusid. Tasuta õigusabi on võimalik kasutada kriminaalasjades ja kriminaalasjadega seotud tsiviilasjades, lisameetmete võtmiseks sellistes valdkondades nagu kriminaalõiguslikud täitemeetmed, julgeolek, ennetus ja järelevalve, ning kriminaalmenetlusest tulenevates tsiviilasjades.

Juurdepääs tasuta õigusabile on Itaalia kodanike kõrval ka välisriikide kodanikel, isegi juhul, kui nende väljasaatmiseks on algatatud haldusmenetlus ning nad ei ole Itaalia elanikud või on Itaalias elavad kodakondsuseta isikud.

Tasuta õigusabi võivad taotleda kõik menetluse osalised, kuid kui Te olete teatud seksuaalkuriteo ohver, seadusega ette nähtud sissetulekukünnist ei kohaldata.

Riik kaitseb ka alaealisi, kellel – nii nagu isikutel, kelle suhtes on algatatud eeluurimine – on võimalik saada tasuta õigusabi arreteerimise, kinnipidamise või eelvangistuses hoidmise korral.

Tasuta õigusabi saamiseks ei tohi Teie sissetulek olla suurem kui seadusega ette nähtud 11 369,24 eurot, millele lisandub 1 032,90 eurot iga Teiega koos elava isiku kohta.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Itaalia põhiseaduse artiklis 24 sätestatud kaitseõigusel põhinev tasuta õigusabi võimaldab igaühel, kes vastab nõuetele (mis on seotud isiku rahalise seisuga), saada igal kohtusüsteemi tasandil ja igas õigusemõistmise etapis riigi kulul abi juristilt ja spetsialistidelt, sealhulgas tehnilistelt konsultantidelt; samuti vabanetakse tänu sellele kohtukulude maksmisest.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Kui Te esitate juhtumi lõpetamise taotlusele vastulause, palute Te eeluurimise jätkamist. Te peate ära märkima edasise uurimise eseme ja esitama vastavad tõendid, vastasel juhul kuulutatakse vastulause vastuvõetamatuks. Kui Teie vastulause on vastuvõetamatu ja süüteoteade põhjendamatu, annab kohtunik põhjendatud määrusega korralduse juhtum lõpetada ja tagastab dokumendid prokuratuuri. Kui juhtumi lõpetamise taotlust ei võeta vastu, määrab kohtunik Teie ja eeluurimise all oleva isiku jaoks kindlaks eelistungi kuupäeva ning teavitab sellest prokuratuuri. Kohtunik teatab kavandatud istungist ka peaprokurörile ja apellatsioonikohtule (Corte di Appello). Kui kohtunik leiab pärast istungit, et asja on vaja edasi uurida, annab ta sellest teada prokuratuurile väljastatava määruse kaudu, kus määratakse kindlaks mitteläbiräägitav tähtaeg asjaomase uurimise jätkamiseks. Kui kohtunik ei võta juhtumi lõpetamise taotlust vastu, annab ta prokuratuurile korralduse sõnastada kümne päeva jooksul süüdistus. Kahe päeva jooksul pärast süüdistuse esitamist annab kohtunik välja määruse, et määrata kindlaks eelistungi toimumise aeg.

Kui Te olete isikuvastase vägivallateo ohver, on Teil lisaks alati õigus sellele, et Teile antakse teada taotlusest juhtum lõpetada, isegi kui Te ei ole sõnaselgelt soovinud enda teavitamist, ning Teil on alates selle teabe saamisest 20 päeva, et vaadata dokumendid läbi ja esitada põhjendatud taotlus eeluurimise jätkamiseks (seadustiku artikli 408 lõige 3-bis).

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Kuriteo ohvrina võite nimetada õigusnõustaja, et kasutada endale antud õigusi. Kandmaks hoolt selle eest, et teave, mida Teil on seadusest tulenevalt õigus saada, jõuaks Teieni, ja selleks, et kasutada konkreetseid õigusi, peate teatama kättetoimetamisaadressi. Samuti peate teatama selle aadressi muutumisest kriminaalmenetluse ajal. Kui olete nimetanud õigusnõustaja, ei pea Te seda teavet esitama, sest kõik teated saadetakse Teie nõustajale.

Teil on õigus esitada menetlusdokumente ja nimetada tõendeid nii eeluurimisetapis kui ka kohtumenetluse käigus (seadustiku artikkel 90-bis). Samuti võite kontrollida teatatud süütegude ametlikku registrisse tehtud kandeid (seadustiku artikkel 335). Teid tuleb teavitada, kui ekspertide teostatavad hindamised, mida ei ole võimalik korrata, jõuavad lõpule (seadustiku artikkel 360). Te võite ka esitada prokuratuurile taotluse tõendite kogumiseks kohtueelse ärakuulamise käigus. Võite nii kohe kuriteoteate esitamisel kui ka hiljem paluda, et Teile antaks teada mis tahes taotlusest eeluurimine edasi lükata või juhtum lõpetada. Seda, et Teid teavitataks taotlusest eeluurimine edasi lükata (seadustiku artikkel 406) ja taotlusest juhtum lõpetada (seadustiku artikkel 408), peate eraldi paluma. Kohtumenetluse toimumise korral on Teil õigus sellele, et Teile teatatakse esimese istungi toimumise koht, kuupäev ja aeg. Järgmistest istungitest Teid ei teavitata ja istungi edasilükkamise korral peate hankima teabe istungi toimumise kuupäeva kohta esimese astme kohtult ise. Te ei ole kohustatud istungitel osalema, välja arvatud juhul, kui esitate oma tõendid. Pärast eeluurimise lõppemist on Teil õigus näha kõiki juhtumiga seotud dokumente ja teha neist koopiaid. Kui eeluurimine alles kestab, ei ole Teil üldjuhul lubatud seda teha, ehkki prokuratuur võib anda selleks konkreetsel põhjusel loa.

Kriminaalmenetluse korral võite juhul, kui toime pandud kuriteoga on Teile kahju tekitatud, küsida hüvitist ja osaleda menetluses, astudes sellesse tsiviilhagejana.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Ohvril kui kuriteo tõttu kannatanud isikul on kõik eespool nimetatud õigused. Lisaks võidakse Teid kuulata kohtumenetluses ära tunnistajana ja kui Teil on õigus saada kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist, võite esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi, astudes menetlusse tsiviilhagejana.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Ilma et see piiraks seda, mis on sätestatud eespool seoses Teie õiguste ja huvidega kannatanuna, kohaldatakse juhul, kui tegutsete tunnistajana, järgmisi eeskirju.

Tunnistajana peate ilmuma kohtuniku ette ja järgima tema menetlusnõuetega seotud juhiseid ning vastama tõeselt Teile esitatavatele küsimustele. Te ei ole kohustatud paljastama midagi, mis võib kaasa tuua Teie vastu süüdistuse esitamise. Kui peaks juhtuma, et istungi toimumise päeval tekib probleem, mis muudab Teie osalemise võimatuks, peate sellest aegsasti teatama, märkides oma puudumise põhjuse. Sellisel juhul – kui kohtunik peab Teie puudumist õigustatuks – esitab kohtunik uue kohtukutse ilmumiseks järgmisele istungile. Kui Teid kutsutakse kohtusse mitu korda ja Te ei tule kohale, nimetamata õiguspärast põhjust, võidakse Teid tuua kohtusse sunniviisiliselt, samuti võidakse Teid kohustada maksma trahvikassasse (cassa delle ammende) trahvi ja kandma Teie ilmumatajätmisest tulenevad kulud seadustiku artikli 133 tähenduses. Te olete kohustatud vastama Teile esitatavatele küsimustele tõeselt. Seadustiku artikliga 372 on ette nähtud tunnistajate karistamine, kui nad keelduvad vastamast, esitavad valeväiteid või ei räägi sellest, mida nad teavad. Kui olete tunnistajana tõrges ja ei ole valmis tegema koostööd, võidakse Teid karistada vanglakaristusega. Tunnistajat ei ole võimalik kinni pidada istungi ajal. Kui võtate valeväite tagasi või kinnitate tõtt enne kohtuotsuse väljakuulutamist, ei saa Teid süüdistada kuriteos. Teile ei määrata karistust, kui annate valeütlusi selleks, et päästa ennast või oma lähisugulast kriminaalkaristusest (seadustiku artikkel 384).

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Kuriteo ohvrina võite ilmuda kohtusse ka tunnistajana. Teie avaldusi võidakse kasutada tõenditena süüdistatava süüdimõistmisel, kui nad on osutunud kontrollimisel nii objektiivselt kui ka subjektiivselt usutavateks. Kohtunik võib hinnata Teie ütlusi vabalt ja süüdistatav võidakse süüdi mõista isegi üksnes Teie tõendite alusel. Te peate rääkima tõtt, ehkki Te ei ole kohustatud andma ütlusi iseenda vastu (õigus vaikida). Süüdistatava lähisugulased ei ole kohustatud astuma tunnistajatena kohtu ette, välja arvatud juhul, kui nad ise on esitanud kuriteoteate või kaebuse või kui nad ise või mõni lähisugulane on langenud menetluse raames käsitletava kuriteo ohvriks. Samuti on lubatud keelduda vastamast küsimusele, kui võite paljastada sellega ärisaladuse. Kui Te teete avalduse eeluurimise käigus, võib Teil olla õigus mitmesugustele kaitsemeetmetele.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

(Vt eespool.)

Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga?

Prokuratuur teeb oma kantselei hallatavasse asjakohasesse registrisse viivitamata kande iga kuriteo kohta, millest talle on teatatud või mille ta on ise avastanud, kandes samal ajal või kohe kui võimalik sinna ka kuriteo toimepanekus süüdistatava isiku nime. Kui vahejuhtumi õiguslik liigitus eeluurimise käigus muutub või üksikasjad osutuvad teistsugusteks, ajakohastab prokuratuur tehtud kandeid. Kannetest teavitatakse kuriteos süüdistatavat isikut, Teid kui ohvrit ja taotluse korral õigusnõustajat ja kaitsjat. Kui taotletakse teavet teatatud süütegude ametlikku registrisse tehtud kannete kohta, esitab prokuratuuri sekretariaat taotletud teabe, kui sellised kanded on tehtud ja miski ei takista taotlusele vastamast. Vastasel juhul teatab ta, et kanded, mille kohta saaks teavet anda, puuduvad. Kui eeluurimise suhtes kohaldatakse erinõudeid, võib prokuratuur anda taotletud teabe esitamise kohta otsust tehes põhjendatud määrusega korralduse, et tehtud kanded peavad jääma salajasteks kuni kolmeks kuuks ja seda aega ei saa pikendada (seadustiku artikkel 335).

Kui juhtum on seotud pereliikme või partneri kuritarvitamisega või jälitamisega, teavitab prokuratuur, juhul kui tal ei ole kavas taotleda menetluse lõpetamist, Teie seaduslikku esindajat või, kui Teil sellist esindajat ei ole, Teid ennast eeluurimise lõpetamisest (seadustiku artikkel 415-bis).