You will be considered a victim of crime if you are wronged by an act that is a crime under Hungarian law, for example if you suffer an injury or your property is damaged or stolen. As the victim of a crime, you have various rights under Hungarian law, before, during and after court proceedings (the trial). You can request information on your rights and obligations in criminal proceedings from the investigating authority, the public prosecutor or the court, depending on the stage of proceedings.

Hungary criminal proceedings begin with an investigation. The investigation is usually performed by the police, under the supervision of the public prosecutor. Once the investigation is completed, either the public prosecutor will decide to bring charges and the case will go to court, or the case will be closed at the investigation stage, due to insufficient evidence or because criminal liability is precluded or no longer applies.

If the case reaches court, the court will examine the evidence gathered and decide whether the accused is guilty or not. In Hungarian criminal proceedings (except for some forms of proceedings) the court can also take evidence directly in a public hearing, so you may be summoned to the court hearing and examined as a witness. If found guilty, the accused will be convicted and sentenced. If found not guilty, the accused will be acquitted.

Click on the links below to find the information that you need:

1 - My rights as a victim of crime

2 - Reporting a crime and my rights during the investigation or trial

3 - My rights after trial

4 - Compensation

5 - My rights to support and assistance

Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokuratuurilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne, kui ma sellest teatan?

Kriminaalmenetluse seaduse kohaselt peavad kohus, prokurör ja uurimisasutus teavitama enne igat menetlustoimingut isikut tema õigustest ja kohustustest.

Kuriteost saab teatada prokurörile või uurimisasutusele suuliselt või kirjalikult. Kuriteoteate võib vastu võtta ka mõni muu ametiasutus või kohus, kes edastab kuriteoteate uurimisasutusele. Seaduses ei ole sätestatud kuriteost teatamise vorminõudeid – kuriteost võib teatada kirja või e-kirja teel või isiklikult.

Kriminaalmenetlus toimub ungari keeles, kuid ohvril, kes ei räägi ungari keelt, on võimalik kasutada oma emakeelt või omal valikul ükskõik millist muud keelt. Isegi kui ohver valdab ungari keelt, võib ta kasutada kriminaalmenetluses oma riigi keelt. Ohvril ei tule kanda tõlkimiskulusid ja ohvrit ei tohi kohustada tegema selliste kuludega seoses ettemaksu.

Kuriteoohvril on õigus ohvriabiteenustele, kui tegemist on füüsilise isikuga, kes on langenud Ungari territooriumil kuriteo või varavastase süüteo ohvriks, või füüsilise isikuga, kellele on tekitatud Ungari territooriumil toime pandud kuriteoga või varavastase süüteoga kahju, eelkõige kehavigastusi, emotsionaalset kahju, psüühiline šokk või majanduslikku kahju, tingimusel et asjaomane isik on Ungari kodanik, ükskõik millise ELi liikmesriigi kodanik, Euroopa Liidu territooriumil seaduslikult elav kolmanda riigi kodanik, Ungari territooriumil seaduslikult elav kodakondsuseta isik, inimkaubanduse ohver või mõni muu isik, keda peetakse abiõiguslikuks asjaomase isiku riigi ja Ungari vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel või vastastikkuse põhimõtet silmas pidades.

Riik pakub ohvrile tugiteenuseid pärast ohvri vajaduste hindamist. Tugiteenused võivad hõlmata ohvri huvide kaitse hõlbustamist, kohese rahalise abi andmist, isiku ohvristaatuse tõendamist, tunnistajakaitset ja turvatud majutuse pakkumist. Kui seaduses kindlaks määratud tingimused on täidetud, on ohvril lisaks õigus saada riigilt hüvitist.

Peale selle võidakse anda korraldus tagada ohvrile isikukaitse, juhul kui kavandatakse isikuvastast kuritegu või mitut inimest ühiselt ohustavat süütegu või kui selline tegu on toime pandud eesmärgiga takistada ohvril osaleda kriminaalmenetluses, kasutada oma õigusi või täita oma kohustusi või kui sellise kuriteo toimepanek on tõenäoline. Taotluse võib esitada või registreerida kohtus, prokuratuuris või kriminaalmenetlust teostavas uurimisasutuses.

Et tagada isiku füüsilise puutumatuse või vabaduse vastaste süütegude ärahoidmine või peatamine, hõlmab isikukaitse ohvri eramu või muu eluaseme kaitset, liikumisteede turvamist ning kriminaalmenetluses ja muudes ametlikes toimingutes osalemise turvalisuse kindlustamist.

Isikukaitse tähendab eelkõige korrapäraseid patrulle, tehnilisi vahendeid, pidevat sideühendust, kaitseriietust ja – kui muud isikukaitse meetodid on ebatõhusad – valvureid. See võidakse tagada paigas, mida haldab õiguskaitseasutus, kellel on volitused korraldada isikukaitse ja seda ise pakkuda.

Kui ohver teeb märkimisväärset kaalu omavas kriminaalmenetluses ametiasutusega koostööd ja on ohus, kuid tema kaitset ei ole võimalik isikukaitsega tagada, mistõttu tuleb korraldada erikaitse, võib ohver osaleda ka tunnistajakaitseprogrammis, kui on täidetud konkreetsed lisatingimused.

Teatud juhtudel on ohvril õigus sellele, et teda esindab menetluses teine isik, ja kui ta tegutseb ase-erasüüdistajana, on tal õigus saada tasuta õigusabi. Üldjuhul on tingimuseks see, et ohver neid vajab, st ohvri igakuine netosissetulek ei ületa temaga sama katuse all elavate isikute sissetulekut arvesse võttes töösuhte põhjal kindlaksmääratud vanaduspensioni miinimumsummat (2017. aastal 28 500 Ungari forintit) ja tal puudub vara, mille arvelt tasuda õigusteenuse eest.

Ohvril võib olla õigus esitada tsiviilhagi, et taotleda ükskõik millises kriminaalmenetluse etapis süüdistatavalt kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist. Oma tsiviilhagi tagamiseks võib ohver taotleda süüdistatava vara arestimist, mille kohus määrab juhul, kui on mõistlik alus eeldada, et nõude rahuldamisel tekib probleeme. Kohus otsustab tsiviilnõude üle kohtuotsuses selle rahuldades või tagasi lükates. Kui sellega lükkuks oluliselt edasi menetluse lõpuleviimine, kui süüdistatav mõistetakse õigeks või kui taotluse kohta otsuse tegemine kriminaalmenetluses on välistatud muudel asjaoludel, teeb kohus määruse tsiviilnõude täitmisele pööramiseks muude õiguslike vahendite abil.

Ohvril on teatud tingimustel õigus osaleda ohvri ja süüdistatava vahelises vahendusmenetluses. Vahendusmenetlust ei saa toimetada ilma ohvri nõusolekuta ning isegi ohvri nõusoleku korral ei ole see automaatne, vaid sõltub mitmest muust tingimusest.

Kulud, mis tuleb ohvril ja tema esindajal seoses juhtumiga kanda, nagu ka kulud, mis tekivad ohvril seoses tunnistajana kohal viibimisega, on kriminaalmenetluse kulud. Neist esimeste katmiseks riik ettemaksu ei tee, viimati nimetatud aga hüvitatakse pärast menetluse lõppemist. Kui süüdistatav mõistetakse süüdi, jäetakse kriminaalmenetluse kulud tema kanda.

Ma ei ela selles ELi riigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Kriminaalmenetluse seaduses on sätestatud ohvri õiguste kaitse Ungari kohtute pädevusse kuuluvates menetlustes, olenemata ohvri kodakondsusest ja elukohast. Ohvriabiteenistus osutab kõikide ELi liikmesriikide kodanikele samu teenuseid kui Ungari kodanikele.

Kui ma teatan kuriteost, siis millist teavet ma saan?

Ohvrit teavitatakse individuaalselt otsusest, millega antakse korraldus alustada eeluurimist, vaid siis, kui kuriteost ei teatanud ohver. Lisaks on kriminaalmenetluse seaduses kindlaks määratud olukorrad ja otsused, mille puhul tuleb ohvrit teavitada.

Ohvril on õigus sellele, et taotluse korral teavitatakse teda temaga seotud kuriteo puhul eelvangistuses viibiva isiku vabastamisest või põgenemisest, vangi mõistetud isiku tingimisi või lõplikust vabastamisest, põgenemisest või vanglakaristuse kandmise katkestamisest, vahi alla võetud isiku vabastamisest, põgenemisest või vahi all hoidmise katkestamisest, ajutiselt sundravil viibiva isiku vabastamisest või põgenemisest, sundravil viibiva isiku vabastamisest, loata lahkumisest või kohanemispuhkusest ning noore õigusrikkuja ajutisest või alalisest vabastamisest noortele õigusrikkujatele mõeldud haridusasutusest, sealt loata lahkumisest või hariduse omandamise katkestamisest.

Ohvrit tuleb teavitada eelkõige otsusest määrata ekspert, peatada eeluurimine, eeluurimine lõpule viia, lõpetada eeluurimine, esitada süüdistus vaid osaliselt ja süüdistusest loobuda, samuti iga sellise otsuse vastuvõtmisest, mis sisaldab otseselt ohvriga seotud punkte, ja lõpliku otsuse vastuvõtmisest.

Ohvrile tuleb teatada kõikide nende menetlustoimingute koht ja aeg, kus ta võib osaleda. Selliste toimingute hulka kuuluvad eksperdi ärakuulamine eeluurimise käigus, kontrollid, rekonstruktsioonid, äratundmiseks esitamine ning kohtumenetluse raames toimuvad avatud istungid.

Eeluurimise ajal võib ohver tutvuda eksperdiarvamustega ja dokumentidega, mis käsitlevad uurimistoiminguid, mille juures tal on õigus viibida, ning saada ettenähtud lõivu tasumisel nende või mõne muu dokumendi koopia, kui see ei ole vastuolus eeluurimise huvidega. Pärast eeluurimise lõpuleviimist on ohvril lubatud tutvuda kõikide dokumentidega, mis on seotud tema suhtes toime pandud kuriteoga.

Eeluurimise käigus võib ohver esitada kõikide otsuste peale, mis sisaldavad otseselt temaga seotud punkte, apellatsioonkaebuse. Muu hulgas võib ohver edasi kaevata otsuse, millega tema kuriteoteade lükatakse tagasi, või otsuse, millega eeluurimine peatatakse või lõpetatakse.

Kui kuriteoteade lükatakse tagasi või eeluurimine lõpetatakse ja teatud juhtudel ka siis, kui ohver on esitanud süüdistuse teatud osa suhtes ametliku kaebuse, kuid see ei ole toonud soovitud tulemust, võib ohver tegutseda seaduses sätestatud tähtaja jooksul ase-erasüüdistajana. Ohver võib tegutseda ase-erasüüdistajana ka siis, kui prokurör ei tee eeluurimise tulemusel kindlaks kuritegu, mille eest saab esitada süüdistuse, või kui prokurör ei ole erasüüdistajalt süüdistusmenetlust üle võtnud. Ase-erasüüdistajana tegutsev ohver võib teha oma advokaadi kaudu ettepaneku algatada süüdistusmenetlus ja võib seega esitada kostja suhtes ise süüdistuse.

Kohtumenetluse käigus võib ohver esitada apellatsioonkaebuse üksnes otsuse selle punkti peale, kus otsustatakse tsiviilnõude põhjendatuse üle, mitte aga seoses otsuse enda põhjendatusega. Ohver võib tegutseda kohtumenetluses ase-erasüüdistajana, kui prokurör on süüdistusest loobunud.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Kriminaalmenetlus toimub ungari keeles, kuid ungari keele mittetundmine ei ole alus diskrimineerimiseks. Kriminaalmenetluses võite kasutada nii suuliselt kui ka kirjalikult oma emakeelt, piirkondlikku keelt või vähemuskeelt või mõnda muud keelt, mida Te väidate end valdavat. Sellisel juhul on Teil õigus tõlgile ja Teile suunatud ametlike dokumentide tasuta tõlkele.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja minust saadakse aru (kui ma olen laps, kui mul on puue)?

Ametiasutus püüab suhelda Teiega nii suuliselt kui ka kirjalikult lihtsal ja hõlpsasti arusaadaval viisil. Teave Teie õiguste kohta ja hoiatused, mis on seotud Teie kohustustega, edastatakse Teile nii, et neist on kerge aru saada, võttes arvesse Teie seisundit ja võimeid. Verbaalse suhtlemise käigus peab ametiasutus veenduma, et Te olete Teile edastatud teabest aru saanud, vastasel korral peab ta seda teavet Teile selgitama. Kui Te olete alaealine või Teil on mõni puue, peab ametiasutus olema Teiega suhtlemisel eriti tähelepanelik. Kui Teil on kuulmis- või kõnepuue või kui Te olete pimekurt, võite paluda viipekeele tõlki või anda ärakuulamise asemel ütlusi kirjalikult.

Ohvriabiteenused

Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

Riigi tasandil täidavad ohvrite kaitsmise ja õigusabi andmise ülesannet riigi pealinna ja 19 maakonna valitsusasutused. Kui Te olete kuriteoohver, pakuvad valitsusasutused Teile tasuta personaalset abi, sealhulgas

• annavad teavet Teie õiguste ja võimaluste kohta;
• pakuvad emotsionaalset tuge;
• annavad lihtsate juhtumite puhul praktilist abi ja õigusabi;
• kinnitavad Teie ohvristaatust;
• võivad anda taotluse alusel, mis on esitatud viie päeva jooksul alates kuriteo toimepanekust, kohest rahalist abi.

Õigusabi raames pakuvad valitsusasutused Teile tasuta õigusnõustamist, juhul kui juhtumi asjaolud on võrdlemisi selged, ning kui Te olete rahalistes raskustes, võidakse Teile pakkuda õigusteenuseid, mis seisnevad väljaspool kriminaalmenetlust pakutavas õigusabis (nt dokumentide koostamine) ja selles, et kriminaalmenetluses esindab Teid advokaat.

Budapesti ja maakondade valitsusasutuste kontaktandmed leiab aadressilt http://www.kormanyhivatal.hu/ ning lisateavet ohvriabi ja õigusabi kohta aadressidelt https://igazsagugyiinformaciok.kormany.hu/aldozatsegito-szolgalat ja http://igazsagugyihivatal.gov.hu/jogi-segitsegnyujtas.

Kui Te olete langenud kuriteo ohvriks, võite pöörduda riiklike ohvriabiorganisatsioonide kõrval ka mitme kodanikuühiskonna organisatsiooni poole. Sellised organisatsioonid on näiteks

• heategevusühing Valge Ring, ühenduse Victim Support Europe liige, mis pakub kuriteoohvritele ja nende sugulastele – peamiselt neile, kes kannatavad oma sotsiaalse olukorra tõttu puudust – rahalist, õigusalast, psühholoogilist ja muud tuge ning abi (http://fehergyuru.eu/);
• riiklik kriisijuhtimis- ja teabetelefoni teenuse osutaja (Országos Kríziskezel? és Információs Telefonszolgálat) pakub abi koduvägivalla, prostitutsiooni ja inimkaubanduse ohvritele ja kuritarvitatud lastele ning vajaduse korral võib korraldada nende isikute majutuse (http://bantalmazas.hu/);
• vabaühenduse ESZTER kiirabi (ESZTER Alapítvány és Ambulancia) pakub tasuta psühholoogilist ravi ja rehabilitatsiooni kuritarvitatud ja traumeeritud lastele ja täiskasvanutele ning õigusteavet ja õigusnõustamist (http://eszteralapitvany.hu/);
• vabaühenduse NANE naiste õiguste ühendus hoiab käigus tasuta abitelefoni ning pakub personaalset õigusabi ning psühholoogilist ja sotsiaalset nõustamist alaealistele ja täiskasvanutele, kes on langenud koduvägivalla ohvriks (http://nane.hu/).

Kas politsei suunab mu automaatselt ohvriabiteenuste osutaja juurde?

Kui Te pöördute kuriteoohvrina politseisse, annab politsei Teile kirjalikku teavet asjakohase ohvriabiteenuste osutaja kohta ja Teid teavitatakse Teie võimalustest saada ohvriabi. Taotluse korral väljastab politsei vajaliku tõendi, mis antakse Teie kätte või saadetakse ohvriabiteenuste osutajale.

Kuidas on kaitstud minu eraelu puutumatus?

Kriminaalmenetluses tuleb austada Teie isiklikke õigusi ja kõigi kaasatud isikute õigust olla koheldud lugupidamisega. Igasugune Teie eraelu puudutavate andmete tarbetu avalikustamine on keelatud. Seepärast võite juhul, kui vajatakse Teie kui tunnistaja ütlusi, nõuda, et Teie andmeid käsitletakse konfidentsiaalsetena, mis tähendab seda, et alates sellest hetkest avalikustatakse need üksnes juhtumit menetlevale ametiasutusele.

Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Teid kahjustanud kuriteo kohta teate esitamine ei ole üldine tingimus, mis peab olema täidetud riigi pakutava ohvriabiteenuse kasutamiseks. Sellegipoolest on Teil õigus saada rahalist abi (hüvitist, kohest rahalist abi) vaid siis, kui Teil on kirjalik tõend kriminaalmenetluse algatamise kohta.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Te võite saada isikukaitse pärast kriminaalmenetluse algatamist. Kui Te olete kriminaalmenetluses osalemise tõttu ohus, võite taotleda juhtumit menetlevalt asutuselt endale kui ohvrile või tunnistajale ning oma pereliikmetele ja sugulastele isikukaitset. Isikukaitse korraldamise võib algatada juhtumit menetlev uurimisasutus, prokuratuur või kohus ning vastava otsuse teeb politsei, kes isikukaitset pakub.

Kui Teid tahetakse tunnistajana ära kuulata ja Teie ütlused on seotud eriti tõsise juhtumi oluliste asjaoludega, võidakse Teid kuulutada eriti kaitstud isikuks, kui tõendid, mida Teie ütlustest loodetakse saada, on asendamatud ja kui Teie isiku avalikustamine seoses Teie osalemisega kriminaalmenetluses seaks tõsiselt ohtu kas Teie või Teie sugulaste elu, tervise või vabaduse.

Tunnistaja eriti kaitstud isikuks kuulutamise otsustab eeluurimiskohtunik ja vastava ettepaneku võib teha prokurör, seega peate algatama sellise kaitse korraldamise süüdistuse esitamise etapis. Kui Teid kuulutatakse eriti kaitstud tunnistajaks, võib Teid küsitleda üksnes eeluurimiskohtunik ja Teid ei tohi kutsuda kohtuistungile, Teie nime, isiku- ja elukohaandmeid käsitletakse konfidentsiaalsetena ja neid ei avalikustata kostjale ega tema kaitsjale.

Teid võidakse kaitsta ka spetsiaalse kaitseprogrammi raames. Kui Te osalete sellises programmis, võib menetlustoimingutes osalemise kutseid, teateid selliste toimingute kohta või dokumente saata Teile üksnes Teie kaitsmise eest vastutava organi kaudu ning selle organi aadress märgitakse Teie elukohana. Kellelegi, sealhulgas ametiasutustele, ei tohi anda Teid käsitlevat teavet sisaldavate dokumentide koopiaid, välja arvatud juhul, kui Teie kaitsmise eest vastutav asutus on andnud selleks loa. Sellisel juhul võite keelduda selliste ütluste andmisest, mis sisaldavad teavet Teie uue identiteedi või elukoha kohta või milles osutatakse sellisele teabele.

Kui Teie suhtes on toime pandud kuritegu, mis on karistatav vangistusega, võite taotleda, et kohus kehtestaks kostjale 10–60 päevaks lähenemiskeelu.

Millist liiki kaitset on võimalik saada? Kes mulle kaitset pakub?

Kriminaalmenetluse ajal kontrollivad kohus, prokurör ja uurimisasutus pidevalt seda, kas Te olete ohver, kes vajab erikaitset, lähtudes Teie isikut ja elamistingimusi iseloomustavatest faktidest ja asjaoludest ning kuriteo laadist ja asjaoludest. Kriminaalmenetlust teostav kohus, prokurör või uurimisasutus võib anda korralduse võtta meetmeid, millega tagatakse Teile isikukaitse, sätestades, et isikukaitse ja punktis 7 osutatud kaitseprogrammi eest kannab hoolt politsei, ent lähenemiskeelu võib välja anda kohus.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Jah. Kohtu, prokuröri ja uurimisasutuse üks põhiülesandeid on vältida seda, et õigusrikkuja paneb toime uue kuriteo. Selleks rakendatakse kostjale ja tema isikuomadustele keskenduvaid sunnimeetmeid, mille hulka kuulub vabadusekaotus või vabaduse piiramine (nt lähenemiskeeld, koduarest), ning teiselt poolt Teie kui ohvri huvidest lähtuvaid meetmeid, millega tagatakse Teie nõuetekohane kaitse.

Kas keegi annab minu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib põhjustada mulle täiendavat kahju (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?

Jah. Kriminaalmenetluses peavad kohus, prokurör ja uurimisasutus valmistama need menetlustoimingud, kus Te osalete tunnistajana, ette ja ka teostama nii, et neid asjatult ei korrataks ja Te ei kohtuks tarbetult kostjaga. Selleks võidakse näiteks Teie vastastamine kostjaga Teie taotlusel või omal algatusel ära jätta, kostja võidakse viia Teie küsitlemise ajaks kohtusaalist välja ja Teid võidakse küsitleda telekommunikatsiooniseadme vahendusel (isegi moonutades Teie näojooni või häält).

Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?

Kui Te olete Teie isikut ja elamistingimusi iseloomustavate faktide ja asjaolude või kuriteo laadi või asjaolude põhjal isik, kes vajab erikaitset, ollakse kriminaalmenetluse teostamisel Teie suhtes eriti tähelepanelik ning iga Teid mõjutava (menetluse huvidest lähtuva) toimingu ettevalmistamisel ja teostamisel võetakse nii palju kui võimalik arvesse Teie vajadusi.

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Kooskõlas ÜRO Peaassamblees 20. novembril 1989 vastu võetud lapse õiguste konventsiooniga peetakse Ungari õigussüsteemis isikut lapseks, kui ta on alla 18aastane.

Kriminaalmenetluses, mis mõjutab ohvreid, kes on alaealised, on üldine nõue, et ametiasutused ja kohtuorganid peavad tagama rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud lapse õiguste täieliku kohaldamise, eeskätt selle, et alaealisi mõjutavates otsustes võetakse eelkõige arvesse lapse parimaid huve.

Alaealisel ohvril on kriminaalmenetluses võrreldes täiskasvanuga lisaõigused ja talle pakutakse lisakaitset. Kui ohver on kriminaalmenetluse algatamise ajal alla 18aastane, loetakse ta erivajadustega ohvriks, ilma et selleks oleks vaja esitada eraldi taotlust.

Erivajadustega ohvrite puhul on üldine reegel, et menetlustoimingute ettevalmistamisel ja teostamisel tuleb olla ohvri suhtes eriti tähelepanelik ja võtta nii palju kui võimalik arvesse ohvri vajadusi.

Alla 18aastasel ohvril on võrreldes täiskasvanuga täiendavad eriõigused.

1. Elu, tervist või seksuaalvabadust ohustava kuriteo, seksuaalkuriteo, lapse või pere huve kahjustava kuriteo ja teiste isikute suhtes toime pandud vägivallateo puhul tuleb kriminaalmenetlust kiirendada, kui lapse huvides oleks lõpetada kriminaalmenetlus võimalikult ruttu. Kiirmenetlus on eriti põhjendatud juhul, kui ohvri füüsiline, vaimne või moraalne areng on suures ohus või kui kostja vastutab menetluse ajal ohvri kasvatamise, ohvri eest hoolitsemise või ohvri järelevalve eest või elab muul põhjusel koos ohvriga.
2. Suulisel ja kirjalikul suhtlemisel alaealise ohvriga tuleb olla tavapärasest hoolikam. Alaealist tuleb teavitada tema õigustest ja kohustustest asjakohasel viisil, võttes arvesse tema vanust ja küpsust, ning vajaduse korral tuleb anda talle eraldi selgitusi.
3. Alaealise eestkostjat tuleb teavitada kohtukutsest ja koos sellega tuleb edastada palve, et eestkostja tagaks alaealise kohtusse ilmumise.
4. Alaealise kui tunnistaja ärakuulamisel võivad olla kohal tema seaduslik esindaja, toetaja ja eestkostja. Tunnistajat saatval isikul on õigus samade kulude hüvitamisele kui tunnistajal.
5. Alaealise ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ei tohi kasutada valedetektorit.
6. Kui seaduses ei ole sätestatud isikliku koostöö kohustust, võib alaealise õigusi rakendada ka tema seaduslik esindaja.
7. Võidakse anda korraldus kasutada ärakuulamisel sisekommunikatsioonisüsteemi. Sellisel juhul paigutatakse ohver eraldi ruumi ja ta saab suhelda istungil viibijatega reaalajas pilti ja heli edastava seadme vahendusel (videokonverents).
8. Kohus võib omal algatusel või taotluse korral rahva istungisaalist välja saata, et kaitsta menetluses osalevat alaealist.
9. Kui prokurör soovib küsitleda erivajadustega ohvrit tunnistajana kriminaalmenetluses, mis toimub seoses seksuaalvabaduse vastase kuriteoga, seksuaalkuriteoga või mõne sugulase suhtes toime pandud isikuvastase kuriteoga, võib ohvri ära kuulata üksnes samast soost isik, kui ohver on seda taotlenud ja see ei kahjusta menetluse huve.

Alla 14aastasel ohvril on lisaks eespool nimetatud õigustele veel hulk eriõigusi.

1. Ohvri võib tunnistajana ära kuulata vaid siis, kui tõendid, mida loodetakse ütlustest saada, on asendamatud. Ohver peab osalema vastastamises üksnes juhul, kui see ei tekita temas ärevust.
2. Kohtukutsed ja teated tunnistaja ärakuulamise kohta tuleb esitada ohvri eestkostja kaudu. Kohtukutsest ja ärakuulamise teatest tuleb teavitada alaealise seaduslikku esindajat.
3. Enne süüdistuse esitamist kuulab eeluurimiskohtunik alaealise ära eesmärgiga teha kindlaks, kas on mõistlik alus eeldada, et küsitlemine avalikul istungil kahjustab alaealise isiklikku arengut. Ettepaneku, et eeluurimiskohtunik tunnistaja ära kuulaks, võivad esitada prokurörile seaduslik esindaja, eestkostja ja tunnistaja advokaat. Kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud, algatab prokurör alaealise ärakuulamise sel viisil. Kostja ja tema kaitsja ei tohi viibida eeluurimiskohtuniku korraldataval istungil.
4. Tunnistaja kuulatakse ära ruumis, mis on spetsiaalselt ette nähtud alaealiste ärakuulamiseks. Sellest eeskirjast on lubatud kõrvale kalduda vaid erandjuhtudel. Ärakuulamine võib toimuda ka sisekommunikatsioonisüsteemi abil (videokonverents).
5. Alla 14aastase tunnistaja ärakuulamine tuleb salvestada, kasutades video- või audiosalvestusseadet. Alaealiste puhul, kes on vanemad kui 14aastased, on see lubatud vaid juhul, kui kulude jaoks tehakse ettemakse.
6. Alaealist ei tohi kutsuda avalikule istungile, kui eeluurimiskohtunik kuulas ta ära enne süüdistuse esitamist.
7. Kui eeluurimiskohtunik seda enne süüdistuse esitamist ei teinud, kuid hiljem muutub alaealise kui tunnistaja ärakuulamine vajalikuks, võib alaealise ära kuulata üksnes väljasool kohtulikku arutelu. Kui alaealine on saanud kohtumenetluse ajal 14aastaseks, võib kohus eriti põhjendatud juhul alaealise ära kuulata ka kohtuliku arutelu käigus. Kostja ja tema kaitsja teavitamisest võib mõlemal juhul loobuda.

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?

Enne või pärast kriminaalmenetluse algatamist surnud ohvri asemele võib astuda ja tema õigusi võib kasutada otseliinis sugulane, abikaasa, elukaaslane, vend või õde, seaduslik esindaja või ülalpeetav, keda ohver kokkuleppe või seaduse alusel toetas.

Kui sellise õigusega isikuid on mitu, võivad nad määrata isiku, kes kasutab ohvri õigusi. Taolise kokkuleppe puudumise korral võib kasutada ohvri õigusi isik, kes tegutseb menetluse raames esimesena.

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Kui seaduses ei ole sätestatud isikliku koostöö kohustust, võib ohvri õigusi rakendada ka tema seaduslik esindaja. Esindajana võib tegutseda vastava volituse alusel advokaat või täisealine sugulane.

Kui kaebuse esitaja esitab suulise kaebuse, võib kaebuse esitaja määratud täisealine isik viibida istungil, et pakkuda tuge (sh keelelist), tingimusel et sellise isiku kohalviibimine ei kahjusta menetluse huve.

Selliste uurimistoimingute puhul, mille juures viibimine on Teile kohustuslik või lubatud, võib Teie kõrval olla ka Teie esindaja, toetaja ja – kui see ei kahjusta menetluse huve – Teie määratud täisealine isik. Seda eeskirja kohaldatakse ohvri ärakuulamisel ja ohvri kui tunnistaja küsitlemisel.

Ase-erasüüdistaja surma korral võib teda kolmekümne päeva jooksul asendada otseliinis sugulane, abikaasa, elukaaslane, vend või õde, seaduslik esindaja või ülalpeetav, keda asjaomane isik kokkuleppe või seaduse alusel toetas.

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Vahendusmenetluse põhieesmärk on tagada, et kostja hüvitab kuriteo tagajärjed viisil, mis on vastuvõetav ka ohvrile. Seepärast tuleks vahendusmenetluses pingutada selle nimel, et jõuda kostja ja ohvri vahel kahju hüvitamise küsimuses asjakohasele kokkuleppele.

Kui seaduses sätestatud tingimused on täidetud, võib prokurör või – kui juhtum on jõudnud kohtusse – kohtunik menetluse kuni kuus kuud edasi lükata ja anda korralduse kasutada vahendust.

Vahendust võidakse kasutada kriminaalmenetluses juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

• kostja või ohver on teinud sellekohase ettepaneku või nad on sellega vabatahtlikult nõus;
• elu või tervist ohustava kuriteo, inimväärikuse või mõne muu peamise inimõiguse vastase kuriteo, inimkaubandusega seotud kuriteo või vara või intellektuaalse omandi vastase kuriteo puhul on algatatud kriminaalmenetlus ja asjaomane kuritegu on karistatav kuni viieaastase vangistusega;
• vastavalt kriminaalseadustikule saab pärast edukat vahendusmenetlust kriminaalmenetluse lõpetada või karistust piiramatult vähendada;
• kahtlustatav on tunnistanud oma süüd enne süüdistuse esitamist ning on nõus ja suuteline maksma ohvri poolt heaks kiidetud viisil ja ulatuses hüvitist;
• kriminaalmenetlusest on võimalik loobuda, võttes arvesse kuriteo laadi, selle toimepaneku viisi ja kostja isiklikke asjaolusid, või on mõistlik alus eeldada, et kohus hindaks karistuse määramise raames kostja pakutavat hüvitist.

Ohver võib teha ettepaneku kasutada vahendust ükskõik millises menetluse etapis. Vahendust võib kasutada juhtumi puhul siiski vaid üks kord – kui vahendusmenetlus ei lõpe ükskõik millisel põhjusel edukalt, ei ole võimalik seda korrata.

Vahendusmenetluse nõuetekohase teostamise eest vastutab riigi palgatud vahendaja, kes on saanud asjakohase koolituse. Vahendusmenetluses võib ohver otsustada, et ta kohtub kostjaga vaid vahendaja juuresolekul; ning vahendaja kohalolekuga on piisavalt tagatud ohvri isiklik julgeolek.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

• 1998. aasta seadus XIX kriminaalmenetluse kohta;
• 2012. aasta seadus C kriminaalseadustiku kohta;
• 1991. aasta seadus LXIV 20. novembril 1989 New Yorgis allkirjastatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni väljakuulutamise kohta;
• 2005. aasta seadus CXXXV kuriteoohvrite toetamise ja riigi makstava hüvitise kohta;
• 2003. aasta seadus LXXX õigusabi kohta;
• 2001. aasta seadus LXXXV kriminaalmenetluses osalevate isikute ja õigusemõistmise juures abistavate isikute kaitse programmi kohta;
• 2006. aasta seadus CXXIII kriminaalasjade puhul kohaldatava vahendustegevuse kohta;
• siseministri 12. detsembri 2015. aasta dekreet nr 64/2015 politsei ülesannete kohta seoses ohvriabiga;
• valitsuse 26. veebruari 1999. aasta dekreet nr 34/1999 kriminaalmenetluses osalevate isikute ja menetlusasutuste töötajate isikukaitse korraldamise tingimuste ja rakendamise eeskirjade kohta;
• siseministri ja justiitsministri 24. juuni 2003. aasta ühisdekreet nr 23/2003, mis sisaldab siseministeeriumi alla kuuluvate uurimisasutuste teostatavate uurimiste üksikasjalikke eeskirju ja eeskirju, mis käsitlevad uurimistoimingute registreerimist muul viisil kui protokolli koostamise teel;
• justiitsministri 23. detsembri 2016. aasta dekreet nr 25/2016, mis käsitleb kostja ja kaitsja kantud kulude riigipoolset hüvitamist ning kriminaalmenetluses osalevate isikute kantavaid kulusid ja tasutavaid lõivusid;
• justiits- ja õiguskaitseministri 27. juuni 2008. aasta dekreet nr 14/2008 tunnistajatele hüvitise maksmise kohta;
• justiitsministri, siseministri ja rahandusministri 24. juuni 2003. aasta ühisdekreet nr 21/2003 kriminaalmenetluse kuludega seotud ettemaksete kohta;
• riikliku politseiameti 31. jaanuari 2013. aasta korraldus nr 2/2013 politsei ülesannete kohta seoses ohvriabiga.

Kuidas ma pean kuriteost teatama?

Kuriteost võib teatada igaüks.

Üldjuhul teatatakse kuriteost prokurörile või uurimisasutusele

• isiklikult (kirjalikult või suuliselt) – suulise teate registreerib ametiasutuse töötaja, kes küsib Teilt Teie suhtes toime pandud kuriteo üksikasju ja asjaolusid, teavet teo toimepanija isiku kohta ja mis tahes tõendeid, mis Teil võivad olla;
• telefoni teel – politsei hoiab käigus tasuta abitelefoni, kuhu helistades tunnistajad ja ohvrid saavad teatada kuriteost anonüümselt. Abitelefoni number on 003680555111 ja Budapesti politseiprefektuuri partnerid võtavad sellel kuriteoteateid vastu ööpäev läbi. Ungarikeelset lisateavet abitelefoni kohta leiab Ungari politsei ametlikult veebisaidilt http://www.police.hu/en;
• mis tahes muud sidevahendit kasutades, sealhulgas valides ELi hädaabinumbri 112.

Kuriteoteate võib vastu võtta ka mõni muu ametiasutus või kohus, kes on kohustatud edastama selle uurimisasutusele. Kui teade eeldab viivitamatut tegutsemist, tuleb see vastu võtta.

Kõik esitatud kuriteoteated registreeritakse kohe.

Võite teatada kuriteost anonüümselt – oma isiku- või kontaktandmete esitamine ei ole kohustuslik. Teie teade peab sisaldama kuriteo üksikasju. Ametiasutused ei nõua kuriteost teatamisel spetsiaalse vormi kasutamist.

Kuriteost teatamiseks ei ole ette nähtud kindlat tähtaega, kuid ametiasutused lükkavad Teie teate tagasi, kui Te esitate selle pärast teatud ajavahemiku möödumist. See ajavahemik (nn aegumistähtaeg) on tavaliselt sama pikk kui asjaomase süüteo eest määratava maksimumkaristuse kestus, kuid vähemalt viis aastat.

Mõne kuriteo puhul võite esitada ka eraldi avalduse, kus nõuate sõnaselgelt kuriteo toimepanija karistamist. Sellise avalduse esitamiseks on Teil pärast teo toimepanija isiku teadasaamist aega 30 päeva.

Kuidas ma oma juhtumi kohta teavet saan?

Kaebuse esitajat või – juhul kui kaebust ei esitanud ohver, kuid tema isik on teada – ohvrit teavitatakse eeluurimise algatamisest.

Kaebuse esitajat ja tsiviilhagejat tuleb teavitada kuriteoteate tagasilükkamisest.

Kohus teeb otsuse ja annab Teile teavet järgmise kohta:

• Teie ase-erasüüdistajaks hakkamise taotluse tagasilükkamine;
• menetluse lõpetamine, kui Teie kui erasüüdistaja esitatud kurteoteate alusel algatatud eeluurimine ei olnud edukas.

Eeluurimise ajal võib politsei või prokurör teavitada Teid

• uurimistoimingutest;
• juhtumi jaoks eksperdi määramisest;
• õigusrikkujale lähenemiskeelu väljastamisest.

Kuriteoohvrina on Teil hulk eelisõigusi, mis võimaldavad Teil saada eeluurimise kohta teavet:

• võite olla kohal (kuid Teie kohalolek ei ole kohustuslik) ekspertide ärakuulamisel, kuriteopaiga või -objekti ülevaatamisel, tõendite saamiseks katsete tegemisel ja kahtlusaluse valikäratundmiseks esitamisel ning Teid tuleks sellistest toimingutest teavitada, kuid sellisest teavitamisest võidakse loobuda, kui seda õigustab uurimistoimingu kiireloomulisus, ja sellest tuleb loobuda, kui menetluses osaleva isiku kaitset ei ole võimalik muul viisil tagada;
• võite tutvuda kõikide nende uurimistoimingute protokollidega, mille juures Teil on lubatud viibida, ja võite tutvuda ka muude dokumentidega, kui see ei ole vastuolus eeluurimise huvidega;
• selliste uurimistoimingute puhul, mille juures viibimine on Teile kohustuslik või lubatud, võib Teie kõrval olla ka Teie esindaja, toetaja ja – kui see ei kahjusta menetluse huve – Teie määratud täisealine isik; kui Teid küsitletakse tunnistajana, võib lisaks Teie huve esindavale advokaadile olla Teie kõrval ka Teie määratud täisealine isik;
• Teil on õigus sellele, et Teie taotluse korral teavitatakse Teid Teiega seotud kuriteo puhul
  • eelvangistuses viibiva isiku vabastamisest või põgenemisest,
  • vangi mõistetud isiku tingimisi või lõplikust vabastamisest, põgenemisest või vanglakaristuse kandmise katkestamisest,
  • vahi alla võetud isiku vabastamisest, põgenemisest või vahi all hoidmise katkestamisest,
  • ajutiselt sundravil viibiva isiku vabastamisest või põgenemisest,
  • sundravil viibiva isiku vabastamisest, loata lahkumisest või kohanemispuhkusest,
  • noore õigusrikkuja ajutisest või alalisest vabastamisest noorte eri-õppekasvatusasutusest, sealt loata lahkumisest või hariduse omandamise katkestamisest;
• võite saada koopia eksperdiarvamustest ja dokumentidest, mis käsitlevad uurimistoiminguid, mille juures Teil on seadusest tulenev õigus viibida; muude dokumentide koopia võite saada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus eeluurimise huvidega, ja alles pärast seda, kui olete andnud tunnistajana ütlusi; pärast menetluse lõppemist võite taotluse korral saada koopia kõikidest politsei või prokuröri koostatud dokumentidest;
• võite tutvuda pärast eeluurimise lõppemist menetlustoimikuga, esitada taotlusi ja teha tähelepanekuid.

Kas mul on õigus õigusabile (uurimise või kohtumenetluse ajal)? Millistel tingimustel?

Jah.

Kriminaalmenetlustes annab riik õigusabi raames järgmist abi:

• ase-erasüüdistaja vabastamine kulude kandmisest;
• advokaat kannatanu, erasüüdistaja, eraõigusliku menetlusosalise ja muude huvitatud isikute ning ase-erasüüdistaja esindamiseks.

Teil on õigus sellisele abile, kui Teid peetakse vastavalt õigusabi seadusele puudust kannatavaks isikuks, kuid õigus kasutada enda esindajana advokaati antakse puudust kannatavale ohvrile, erasüüdistajale või muule huvitatud isikule vaid siis, kui ta ei suuda juhtumi keerukuse, õigusalaste teadmiste puudumise või muude isiklike asjaolude tõttu oma menetlusõigusi ise tõhusalt rakendada.

Abitaotluse võib esitada õigusabiteenistusele, täites ühes eksemplaris selleks ette nähtud vormi. Taotleja peab lisama sellele abikõlblikkust kinnitavad dokumendid ja/või ametlikud tõendid või esitama enda abikõlblikkust tõendava ametliku kaardi.

Abitaotluse võib esitada õigusabiteenistusele kõige hiljem kohtumenetluse ajal, enne lõpliku otsuse tegemiseks peetavat istungit.

Kui õigusabiteenistus lubab Teil kasutada õigusabi, võite valida sel otstarbel sisse seatud registrist endale õigusabi osutaja.

Kas mul on õigus nõuda kulude hüvitamist (uurimises või kohtumenetluses osalemise eest)? Millistel tingimustel?

Jah.

Kui Te osalete menetluses ohvri, erasüüdistaja, ase-erasüüdistaja või tsiviilhagejana, hüvitatakse järgmised Teil või Teie esindajatel tekkivad kulud:

• sõidu- ja majutuskulud;
• kulud, mis on seotud arvamuse saamisega eksperdilt, kelle Te olete prokuröri/kohtu nõusolekul ise kutsunud;
• menetluse täieliku või osalise video- või audiosalvestamisega või stenografeerimisega seotud kulud;
• menetlustoimiku ühe koopia hankimise kulud;
• kommunikatsioonikulud (telefon, faks, post, muu);
• esindajate kulud.

Oma kulud ning oma esindajate kulud ja lõivud tasute Te ise, olenemata sellest, milline on Teie roll menetluses.

Kulud, mis tekivad seoses sellega, et osalete menetluses tunnistajana (sõidukulud, majutuskulud, elamiskulud, töölt puudumisega seotud kulud), hüvitatakse Teie taotluse korral.

Sõidukulud: kulud, mis on tunnistajal tegelikult tekkinud sõitmisel oma elukohast ärakuulamise paika ja sealt tagasi.

Majutuskulud: kui tunnistaja ärakuulamine algas sellisel kellaajal, et tunnistajal tuli alustada sõitu oma elukohast ärakuulamise paika õhtul, hüvitatakse tunnistaja kulud, mis on seotud majutusega kommertsalustel tegutsevas majutuskohas või peremajutuses.

Elamiskulud: need kulud hüvitatakse tunnistajale juhul, kui tal on õigus saada hüvitist majutuskulude katmiseks või kui sõit tunnistaja elukohast ärakuulamise toimumise paika ja sealt tagasi koos ärakuulamisega võtab ühe päeva jooksul aega enam kui kuus tundi.

Töölt puudumisega seotud kulud: tunnistajal, kellele ei maksta tasu päevade eest, mis ta on viibinud ärakuulamise tõttu töölt eemal, on õigus saada puudutud päevade, sealhulgas sõidule kulunud päevade eest hüvitist, mille suurus on 1,5 % minimaalsest pensionist tunnis.

Tunnistaja, kes viibis ekspertiisi tegemise juures, peab saatma kulusid tõendavad dokumendid ekspertiisi tellinud ametiasutusele või kohtule, kes määrab hüvitise suuruse kindlaks pärast eksperdiavamuse saamist.

Kui Te olete esitanud tsiviilhagejana tsiviilnõude, annab kohus juhul, kui ta oma otsuses Teie nõuet toetab, süüdistatavale korralduse kanda Teie kulud ning Teie esindaja kulud ja lõivud. Kui kohus toetab nõuet osaliselt, on süüdistatav kohustatud maksma proportsionaalse osa kuludest.

Kui Te olete algatanud ase-erasüüdistajana süüdistusmenetluse ja kohus mõistab süüdistatava süüdi, annab kohus süüdistatavale korralduse kanda Teie kulud ning Teie esindaja kulud ja lõivud.

Kas ma võin edasi kaevata, kui juhtumi uurimine lõpetatakse enne kohtusse jõudmist?

Ohver võib esitada seaduses kindlaks määratud juhul apellatsioonkaebuse, kui uurimisasutus või prokuratuur on lükanud kuriteoteate tagasi või lõpetanud eeluurimise. Kuriteoteate tagasilükkamise korral võib ohver taotleda eeluurimise teostamist vaid siis, kui ta esitas kuriteoteate ise.

Kuriteoteate tagasilükkamise või eeluurimise lõpetamise otsuse võib vaidlustada kaheksa päeva jooksul pärast otsuse teatavaks tegemist. Kui otsuse teinud uurimisasutus või prokuratuur ei ole vaidlustamisega nõus, peab ta edastama selle prokurörile, kellel on õigus seda hinnata. Otsuse puhul, mille prokurör on teinud vaidlustamise kohta, ei saa kohaldada täiendavaid õiguskaitsevahendeid.

Kas ma võin osaleda kohtumenetluses?

Pärast süüdistusest teavitamist määrab kohus kindlaks kohtuistungi toimumise kuupäeva ning teeb istungi jaoks ning kohtukutsete ja teadete esitamiseks ettevalmistusi. Isikutele, kelle istungil viibimine on kohustuslik, saadetakse kohtukutse ja neile, kellel on seaduse alusel lubatud seal viibida, saadetakse teade.

Istungil tõendite esitamise korra määrab kindlaks kohus. Tõendamismenetlus algab süüdistatava ülekuulamisega ja ohver on tavaliselt tunnistajate seas esimene, kes ära kuulatakse. Tunnistaja küsitlemisel ei tohi kohal viibida ükski teine tunnistaja, keda ei ole veel küsitletud. Ohvri kui tunnistaja küsitlemisel võib teha sellest eeskirjast siiski erandi. Ohvri seaduslik esindaja võib olla kohal kogu kohtumenetluse vältel, et ohvrit oleks võimalik tema kaudu teavitada ükskõik millisest tõendamismenetlusest, mis toimus ohvri kohalviibimiseta.

Milline on minu ametlik roll õigussüsteemis? Kas ma olen või kas ma saan valida, et ma olen: ohver, tunnistaja, tsiviilhageja või erasüüdistaja?

Menetlusõiguse alusel võib ohver osaleda kriminaalmenetluses järgmises neljas rollis:

• tunnistaja – isik, kes võib olla teadlik asjaoludest, mis vajavad tõendamist;
• tsiviilhageja – ohver, kes esitab kriminaalmenetluses tsiviilnõude (kõige sagedamini kahjunõude);
• erasüüdistaja – mõne seaduses kindlaks määratud kuriteo puhul võib ohver algatada süüdistusmenetluse erasüüdistajana ise;
• ase-erasüüdistaja – mõne seaduses kindlaks määratud kuriteo puhul, mille korral tavaliselt esitab süüdistuse prokurör, võib ohver prokuröri esindada.

Kui seda peetakse tõendamismenetluses vajalikuks, kohustatakse ohvrit andma ütlusi või panustama menetlusse seaduses kindlaks määratud juhtudel ja vahenditega muul viisil. Seevastu erasüüdistaja või ase-erasüüdistaja lähtub tsiviilhagejana tegutsedes vaid ohvri otsustest.

Millised on minu õigused ja kohustused seoses minu rolliga?

Ohvril on kriminaalmenetluse igas etapis õigus

1. viibida menetlustoimingute juures ja tutvuda menetluse käigus endaga seotud dokumentidega (v.a juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti);
2. esitada igas menetluse etapis ettepanekuid ja vastuväiteid;
3. saada kohtult, prokurörilt ja uurimisasutuselt teavet oma õiguste ja kohustuste kohta kriminaalmenetluse ajal;
4. taotleda seaduses kindlaks määratud juhtudel õiguskaitsevahendi kohaldamist;
5. saada endaga seotud kuriteo puhul taotluse korral teavitatud eelvangistuses viibiva isiku, vangi mõistetud või sundravile saadetud süüdistatava vabastamisest või põgenemisest.

Kui uurimisasutus, prokurör või kohus peab seda tõendamismenetluses vajalikuks, kohustatakse ohvrit andma ütlusi või panustama menetlusse seaduses kindlaks määratud juhtudel ja vahenditega muul viisil. See tähendab eeskätt kohustust anda ütlusi, millest tehakse erand, juhul kui ohvrit ei tohi tunnistajana ära kuulata (nt kutsesaladuse hoidmise kohustuse korral) või kui ohver võib keelduda ütluste andmisest (nt kui ohver on süüdistatava sugulane või kui ohvril tuleks anda ütlusi enda või oma sugulase vastu).

Ohver võib osaleda kriminaalmenetluses tsiviilhagejana ja ta võib anda teada oma kavatsusest esitada tsiviilnõue (tavaliselt kahjunõue) juba kuriteost teatamise ajal. Tsiviilnõude esitamisel ei tule tasuda lõivu. Sellisel juhul teeb kohus otsuse süüdistatava kriminaalvastutuse ja tsiviilnõude kohta ühe ja sama kriminaalmenetluse raames, mille eelis tsiviilhageja jaoks seisneb selles, et ta ei pea algatama tsiviilmenetlust. Tsiviilhageja võib teha kriminaalmenetluse käigus ettepaneku süüdistatava vara arestida, kui on mõistlik alus eeldada, et nõude rahuldamisel tekib probleeme.

Teatavate seaduses kindlaks määratud kuritegude puhul (rünnak, eraelu puutumatuse rikkumine, kirjavahetuse konfidentsiaalsuse rikkumine, laim ja lugupidamatus) võib ohver tegutseda erasüüdistajana. Nende kuritegude puhul peab ohver teatama kuriteost 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on teada saanud õigusrikkuja isiku. Kuriteoteates peab ohver esitama kuriteo kohta kõik tõendid ja selgelt märkima, kas ta soovib kurjategija karistamist.

Kuriteost võib teatada kohtule suuliselt või kirjalikult. Kohus määrab eeluurimise, kui teo toimepanija isik, isikuandmed või elukoht ei ole teada või kui on vaja kindlaks teha tõendite asukoht. Kohus lõpetab menetluse, kui õigusrikkuja isikut ei olnud võimalik eeluurimise käigus välja selgitada.

Kohus määrab kindlaks isikliku ärakuulamise, kus ta püüab ohvrit ja kohtualust lepitada. Kui lepitamiskatse on edukas, lõpetab kohus menetluse; vastasel juhul jätkub juhtumi menetlemine avaliku kohtumenetluse raames.

Kui ohver võtab süüdistuse tagasi või loobub sellest, menetlus lõpetatakse. Samad tagajärjed on sellel, kui ohver ei ilmu isiklikule ärakuulamisele või kohtuistungile ega esita eelnevalt kaalukat vabandust või kui ohvrit ei ole võimalik kohtusse kutsuda, sest ta ei ole teatanud oma aadressi muutumisest.

Erasüüdistajal on täielikud süüdistusmenetluse algatamisega kaasnevad õigused, sealhulgas õigused, mida saab kasutada menetluse ajal, ja õigus õiguskaitsevahendile kohtu tehtud otsuste puhul.

Kui kõik eeluurimise ajal kättesaadavad õiguskaitsevahendid on ära kasutatud, võib ohver mõnel juhul tegutseda ase-erasüüdistajana ja kohtus ise süüdistajana üles astuda. Te võite tegutseda ase-erasüüdistajana muu hulgas siis, kui kuriteoteade lükati tagasi või kui eeluurimine peatati põhjusel, et tegu ei liigitunud kuriteoks, või kui on olemas mis tahes alus, mille tõttu on välistatud teo karistatavus (nt sundimine ja ähvardamine, eksimus, seaduslik enesekaitse või ähvardav oht). Kui juhtumi puhul on seaduse alusel võimalik tegutseda ase-erasüüdistajana, annab vaidlustuse üle otsustav prokurör sellest ohvrile eraldi teada.

Kui vaidlustus lükatakse kuriteoteate tagasilükkamise või eeluurimise lõpetamise tõttu tagasi, lubatakse ohvril tutvuda prokuröri ametlikes tööruumides tema suhtes toime pandud kuriteoga seotud dokumentidega. Ase-erasüüdistajana tegutsev ohver võib esitada 60 päeva jooksul pärast oma vaidlustuse tagasilükkamist juhtumit menetlenud esimese astme kohtu juures tegutsevale prokuratuurile ettepaneku esitada süüdistus. Ase-erasüüdistaja on kohustatud kasutama õigusesindajat (advokaati). Süüdistuse esitamise ettepaneku vastuvõetavuse üle otsustab kohus.

Kas ma võin kohtumenetluse ajal teha avalduse või anda tunnistusi? Millistel tingimustel?

Ohvril on õigus sellele, et ta kuulatakse kriminaalmenetluse käigus ära. Vastavalt seadusele ei ole ohvril mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus teha omal äranägemisel tõendamismenetluses koostööd. Ohver võib anda ütlusi ja esitada tõendeid ka muul viisil (nt esitada ametiasutusele dokumentaalseid tõendeid). Ohver võib esitada igas menetluse etapis ettepanekuid ja vastuväiteid. Üldjuhul küsitletakse ohvrit tunnistajatest esimesena.

Pärast seda, kui prokurör on esitanud süüdistuse, võib ohver sõna võtta ning öelda, kas ta taotleb süüdistatava kriminaalvastutusele võtmist ja karistamist. Tsiviilhageja võib teha avalduse seoses täitmisele pööratava tsiviilnõudega.

Millist teavet mulle antakse kohtumenetluse ajal?

Enne kohtuistungit võib istungile kutsutud tunnistaja võtta asjakohase teabe saamiseks ühendust kohtus töötava tunnistajate toetajaga. Tunnistajate toetaja on kohtuhaldur, kes jagab tunnistajatele teavet ütluste andmise kohta ja hõlbustab selleks vajalikku kohtuskäimist. Tunnistajate toetaja ei anna teavet juhtumi kohta ja ta ei tohi tunnistajat mõjutada.

Kriminaalmenetluses on ohvril õigus saada teavet oma õiguste ja kohustuste ning juhtumi kohta, samuti – v.a juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti – viibida menetlustoimingute juures ja tutvuda tema suhtes toime pandud kuriteoga seotud dokumentidega ning saada neist dokumentidest pärast eeluurimise lõpuleviimist koopia.

Ohvrit tuleb teavitada süüdistusest, temaga seotud mis tahes otsusest ja lõplikust otsusest.

Kas mul on võimalik tutvuda menetlustoimikuga?

Ohvril on õigus tutvuda tema suhtes toime pandud kuriteoga seotud dokumentidega ja saada nende koopia ükskõik millal pärast eeluurimise lõpuleviimist.

Kohus peab tagama dokumentidega tutvumise õiguse viisil, millega välditakse eraelu puudutavate andmete tarbetut avalikustamist. Dokumentide koopiate väljastamist võib piirata siiski vaid kaalutlustel, mis on seotud inimväärikusega, isikuõigustega ja õigusega lugupidavale kohtlemisele.

Kas mul on õigus otsus edasi kaevata?

Ohver võib otsuse edasi kaevata, kui ta on ase-erasüüdistaja, erasüüdistaja või tsiviilhageja või kui otsus sisaldab edasikaebamist võimaldavat sätet. Tsiviilhageja võib esitada apellatsioonkaebuse otsuse punkti osas, mis puudutab tsiviilnõude põhjendatust. Kui otsus sisaldab mõnda muud ohvriga seotud punkti, võib ohver esitada apellatsioonkaebuse ka selle punkti peale.

Millised on minu õigused pärast süüdimõistmist?

Kui esimese või teise astme kohtus määratud karistusega seoses on esitatud apellatsioonkaebus, on ohvril õigus viibida teise või kolmanda astme kohtu avalikul istungil, tutvuda menetluse käigus koostatavate dokumentidega, esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning pöörduda pärast prokuröri kohtukõnet sõnavõtuga kohtu poole.

Kas mul on pärast kohtumenetlust õigus abile või kaitsele? Kui kaua?

Vastus sellele küsimusele kuulub ohvrite toetamise osas justiitsministeeriumi justiitsküsimuste ja eraõiguse asekantsleri ning metoodika juhtimise asekantsleri vastutusalasse, ohvrite kaitsmise osas aga siseministeeriumi vastutusalasse.

Millist teavet mulle antakse, kui kurjategija mõistetakse süüdi?

Kohus peab esitama kannatanule kohtuotsuse, kust kannatanu saab teavet karistuse või süüdimõistetu suhtes rakendatavate meetmete laadi, liigi, ulatuse ja sisu kohta.

Kas mulle teatatakse, kui kurjategija vanglast vabaneb (sealhulgas ennetähtaegselt või tingimisi) või põgeneb?

Ohvril ja ohvri surma korral isikul, kes kasutab ohvri õigusi, on õigus sellele, et taotluse korral teavitatakse teda ohvriga seotud kuriteo puhul järgmisest:

a) eelvangistuses viibiva isiku vabastamine või põgenemine;

b) vangi mõistetud isiku tingimisi või lõplik vabastamine, põgenemine või vanglakaristuse kandmise katkestamine;

c) vahi alla võetud isiku vabastamine, põgenemine või vahi all hoidmise katkestamine;

d) ajutiselt sundravil viibiva isiku vabastamine või põgenemine;

e) sundravil viibiva isiku vabastamine, loata lahkumine või kohanemispuhkus ning

f) noore õigusrikkuja ajutine või alaline vabastamine noorte eri-õppekasvatusasutusest, sealt loata lahkumine või hariduse omandamise katkestamine.

Kas mind kaasatakse (tingimisi) vabastamist käsitleva otsuse tegemisse? Kas mul on näiteks õigus teha avaldus või esitada kaebus?

Viimase vangistuspäeva määrab kindlaks kinnipidamisasutus ja sel päeval korraldab asjaomane asutus vangi vabastamise. Kui kinnipidamisasutus teeb ettepaneku vabastada vang tingimisi, korraldab kriminaalkohtunik ärakuulamise, millest ohvrit ei teavitata ja kus ohver ei saa osaleda. Ohver ei saa teha avaldust ega esitada apellatsioonkaebust otsuse peale, mille kohus on teinud tingimisi vabastamise kohta.

Kuidas nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist? (nt kohtuasi, tsiviilnõue, tsiviilhagi kriminaalmenetluses)

Üldjuhul saab kannatanu esitada kriminaalmenetluses nõude süüdistuse aluseks oleva teo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagejana. Sellisel juhul lahendatakse tsiviilnõue kriminaalmenetluse raames. Tsiviilnõue võidakse maksma panna ka muude õiguslike vahendite abil. Asjaolu, et kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagejana hagi, ei välista nõude täitmisele pööramise võimalust. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus kindlaks määratud tingimustel võib tsiviilnõude kannatanu asemel täitmisele pöörata ka prokurör.

Kohus andis kurjategijale korralduse hüvitada mulle kahju / maksta hüvitist. Kuidas ma saan tagada, et kurjategija järgib seda korraldust?

Täitemenetluse võib algatada 30 päeva jooksul pärast kohtu kindlaks määratud kohustuste täitmiseks ette nähtud aja lõppu. Sellega seoses esitab kohus täitemenetluse toimiku, võttes aluseks kriminaalmenetluses tehtud otsuse selle osa, mis käsitleb tsiviilnõuet.

Kas riik võib teha mulle ettemakse, juhul kui kurjategija korraldust ei järgi? Millistel tingimustel?

Riik ei saa teha Teile ettemakset. Ent kui Teie suhtes on toime pandud tahtlik vägivallategu, millega on tekitatud Teile kehavigastusi ja kahjustatud Teie tervist, võite saada riigilt hüvitist. Riigi makstav hüvitis ei sõltu tsiviilnõudest, kuid kui Teie kantud kahju hüvitati kolme aasta jooksul pärast Teie hüvitistaotluse kohta lõpliku otsuse tegemist muudest allikatest (nt kohus või kindlustusandja), peate riigi antud hüvitise tagasi maksma.

Kas mul on õigus saada riigilt hüvitist?

Teil on õigus saada riigilt hüvitist, kui Teie suhtes on toime pandud tahtlik vägivallategu, mis on tõsiselt kahjustanud Teie füüsilist puutumatust ja tervist.

Teil võib olla õigus riigi makstavale hüvitisele ka siis, kui olete sellise ohvri lähedane või ülalpeetav või kui olete tasunud hukkunud ohvri matuste eest.

Riigilt on õigus hüvitist saada vaid neil ohvritel, kes kannatavad rahalist olukorda või muid seaduses sätestatud tingimusi arvesse võttes puudust.

Võite esitada oma taotluse riigilt hüvitise saamiseks ükskõik millisele ohvriabiteenistusele (piirkondlikus valitsusasutuses). Teie taotluse kohta otsust tehes uurib ametiasutus kahjusumma ja kuriteo vahelist põhjuslikku seost.

Hüvitistaotluse võib tavaliselt esitada kolme kuu jooksul pärast kuriteo toimepanekut ja hüvitise maksimumsumma on 2017. aastal 1 599 105 Ungari forintit.

Kas mul on õigus saada hüvitist juhul, kui kurjategijat ei mõisteta süüdi?

Kui Teie kuriteoteade lükatakse tagasi, kui eeluurimine lõpetatakse või kui süüdistatav vabastatakse süüdistusest seaduses kindlaks määratud alustel (alaealisus, vaimse tervisega seotud probleemid, sundimine või ähvardamine, eksimus, seaduslik enesekaitse, äärmine vajadus või ülema käsk), on Teil õigus saada riigilt hüvitist.

Riigi makstav hüvitis ei sõltu tsiviilnõudest, kuid kui Teie kantud kahju hüvitati kolme aasta jooksul pärast Teie hüvitistaotluse kohta lõpliku otsuse tegemist muudest allikatest (nt kohus või kindlustusandja), peate riigi antud hüvitise tagasi maksma.

Kui Te panete oma tsiviilõigusi maksma väljaspool kriminaalmenetlust, käsitletakse kriminaalvastutuse ja hüvitise küsimust teineteisest eraldi, st kahe eraldi menetluse tulemusel võidakse teha erineva sisuga otsused.

Kas mul on õigus erakorralisele maksele, kui ma ootan otsust oma hüvitisnõude kohta?

Süüteo ohvrina võib Teil olla õigus saada kohest rahalist abi, millega leevendatakse süüteoga põhjustatud kriisiolukorda väga lühikese aja jooksul. Võite esitada oma taotluse ohvriabiteenistusele (piirkondlikus valitsusasutuses). Hüvitise saamise tingimus on see, et olete teatanud kuriteost politseile. Kohese rahalise abi andmise kohta otsuse tegemisel lähtutakse võrdsuse põhimõttest ja seda abi võib anda ohvrile, hindamata seda, kas ohver kannatab puudust. Menetluse käigus tuleb siiski kontrollida, kas ohvri isiklikud asjaolud, mis on tingitud kuriteost, õigustavad sellist liiki rahalise abi andmist. Kohene rahaline abi ei ole hüvitis ja selle eesmärk ei ole korvata või leevendada kuriteoga põhjustatud kahju. Seda võib anda kannatanu toitlustus-, majutus-, sõidu-, riietus-, ravi- ja matusekulude katmiseks. Kohese rahalise abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks kuriteost tulenev kannatanu olukord ja selle aja pikkus, mille vältel kannatanu ei suuda lahendada oma finantsprobleeme ise. Maksimaalne abisumma on 2017. aastal 106 607 Ungari forintit.

Kellega ma pean abi ja toetuse saamiseks ühendust võtma, kui olen kuriteoohver?

Kui Te olete langenud kuriteo ohvriks, võite teatada sellest lähimas politseijaoskonnas või helistades hädaabinumbril 107 või 112.

Riikliku ohvriabiteenistuse ja õigusabiteenistuse töötajad saavad aidata Teid lähimas piirkondlikus valitsusasutuses. Tasuta ohvriabitelefoni (Áldozatsegít? Vonal) (+36-80-225-225) töötajad pakuvad telefoni teel ööpäev läbi kohest abi.

Riiklik kriisijuhtimis- ja teabetelefoni teenuse osutaja (Országos Kríziskezel? és Információs Telefonszolgálat, OKIT, http://www.ncsszi.hu/national-institute-for-family_-youth-and-population-policy) pakub telefonil +36-80-205-520 abi koduvägivalla ja sugulastevahelise vägivalla ohvritele, kuritarvitatud lastele ning prostitutsiooni ja inimkaubanduse ohvritele.

Ohvriabitelefonid

• Politsei: 107
• Üldine hädaabinumber: 112
• Tunnistajate telefon (Telefontanú): +36-80-555-111 (et teatada süüteost anonüümselt)
• Ohvriabitelefon (Áldozatsegít? Vonal): +36-80-225-225 (tasuta telefon, millele võib helistada ööpäev läbi)
• Riiklik kriisijuhtimis- ja teabetelefoni teenuse osutaja (Országos Kríziskezel? és Információs Telefonszolgálat): +36-80-205-520
• Vabaühenduse NANE naiste õiguste ühendus (N?k a N?kért Együtt az Er?szak Ellen Egyesület):
  • +36-80-505-101 (kuritarvitatud naistele ja lastele mõeldud abitelefon, millele saab helistada tasuta, ka mobiiltelefonilt, esmaspäeviti, neljapäeviti ja reedeti ajavahemikus 18.00–20.00)
  • +36-40-603-006 (abitelefon seksuaalvägivalla ohvritele, millele saab helistada reedeti ajavahemikus 10.00–14.00, tasudes kohaliku tariifi) 1164388
• Õiguskaitseühing „PATENT“ (Patent Egyesület): +36-70-25-25-254 (olulistes õigus- ja psühholoogilistes küsimustes nõu andmiseks sisse seatud tasuta abitelefon kuritarvituslikus suhtes elavatele naistele, millele saab helistada kolmapäeviti ajavahemikus 16.00–18.00)

Kas ohvriabi on tasuta?

Ohvriabiteenuseid saab kasutada tasuta. Kui Te ei räägi ungari keelt või kui Te peate kasutama puude tõttu, mis raskendab Teil suhtlemist, viipekeele tõlki, kannab tõlkimise kulud riik.

Millist abi võin ma saada riiklikelt ametiasutustelt?

Ohvriabiteenistus (Áldozatsegít? Szolgálat)

• teavitab Teid Teie õigustest, kohustustest ja võimalustest;
• annab teavet sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste ning tervisekindlustushüvitiste kohta;
• annab kohest rahalist abi (viie päeva jooksul pärast kuriteo toimepanekut);
• pakub emotsionaalset tuge (sh vajaduse korral psühholoogilist abi);
• annab lihtsate juhtumite puhul õigusabi ja praktilist abi;
• kinnitab Teie ohvristaatust;
• peale selle võivad tõsiselt vigastada saanud isikud ja vägivallateo tõttu hukkunud ohvrite sugulased taotleda riigilt hüvitist.

Riiklik kriisijuhtimis- ja teabetelefoni teenuse osutaja (Országos Kríziskezel? és Információs Telefonszolgálat)

• annab kohest abi kodanikele (peamiselt naistele ja lastele), kes on kuritarvitamise tagajärjel tõsises kriisiolukorras;
• tagab pärast konsulteerimist viivitamata turvalise majutuse varjupaigas isikutele, kes seda vajavad. Majutust pakutakse kriisikodus, kus on võimalik viibida 30 päeva, kuid põhjendatud juhtudel võib seda aega pikendada veel 30 päeva võrra. Majutus on tasuta. Kriisikodu spetsialistid aitavad samal ajal leida probleemile turvalise pikaajalise lahenduse ning hoiavad ühendust ka asjakohase perede toetamise ja lapse heaolu talituse perenõustajaga.

Õigusabiteenistus (Jogi Segítségnyújtó Szolgálat)

• pakub õigusnõustamist juhul, kui juhtumi asjaolud on võrdlemisi selged,
• ning kui seaduses kindlaks määratud tingimused on täidetud,

1. osutab tasuta või soodsatel tingimustel kohtuväliseid teenuseid (nõustamine, dokumentide toimetamine);
2. pakub võimalust kasutada kohtumenetluses ja kriminaalmenetluse kohtueelses etapis (ajal, mil uurimisasutus või prokurör uurib juhtumit) enda esindajana advokaati. Kui esindamine on lubatud, pakuvad teenust advokaadid ja õigusbürood, kellel on õigusabiteenistusega lepinguline suhe.

Millist abi võin ma saada valitsusvälistelt organisatsioonidelt?

Te võite abi saada eelkõige järgmistelt valitsusvälistelt organisatsioonidelt.

Heategevusühing Valge Ring (Fehér Gy?r? Közhasznú Egyesület):

• hoolitsemine pärast kuriteo toimumist;
• tasuta õigusabi;
• tasuta vahendamine;
• tasuta psühholoogiline abi;
• rahaline toetus puudust kannatavatele isikutele (vaid juhul, kui politseile on kuriteost teatatud);
• abi muude ametiasutuste teostatavates menetlustes;
• muude organisatsioonide ja asutuste pakutava toetuse vahendamine.

Vabaühenduse NANE naiste õiguste ühendus (N?k a N?kért Együtt az Er?szak Ellen Egyesület):

• teabe esitamine;
• kohene praktiline abi isikutele, kes on kriisiolukorras (nt paigutamine naiste varjupaika, ametiasutuste teavitamine, nõu andmine meetmete ja võimaluste kohta);
• arutelurühmad;
• õigusabi (vajaduse korral õigusnõustamise kaudu).

Vabaühenduse ESZTER kiirabi (ESZTER Alapítvány és Ambulancia):

• psühholoogiline abi;
• õigusabi.

Õiguskaitse ühing „PATENT“ (Patent Egyesület):

• teave ja nõustamine;
• psühholoogi või sotsiaaltöötaja konsultatsioonid;
• õigusabi kuritarvitatud naistele ning soolise vägivalla ja diskrimineerimise ohvritele.

Sihtasutus Anonüümsed Teed (Névtelen Utak Alapítvány):

• turvaline majutus;
• rehabiliteerimine;
• taaslõimimine.