Ohvrite õigused riigiti

Kreeka

Sisu koostaja:
Kreeka

Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokurörilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?

Kui pöördute politsei või muu pädeva asutuse poole, antakse Teile tarbetu viivituseta ja olemasolevate vahendite kaudu järgmist teavet: kuriteoteate vastuvõtmise tingimused ning õigus osaleda tsiviilkohtumenetluses, et nõuda tsiviilhagejana kahju hüvitamist (politikós enágon); kuidas ja millistel tingimustel taotleda õigusabi, esitada kahju hüvitamise nõue või taotleda kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid; kättesaadav restoratiivne õigus ja asutused, mis Teie ja kurjategija vahelise vahendajana aitavad kahju heastada; kuidas ja millistel tingimustel hüvitatakse Teile kriminaalmenetluses osalemisega seotud kulud ning kuidas saate esitada ametiasutuse vastu kaebuse, kui tunnete, et Teie õigusi on rikutud.

Lisaks Teie õigustele kriminaalmenetluses esitatakse Teile ka järgmine teave:

kuidas saada arstiabi ja spetsialiseeritud abi, sealhulgas psühholoogilist abi ja alternatiivset majutust, ning kuidas ja millistel tingimustel võidakse kohaldada kaitsemeetmeid.

Kui Te elate teises ELi liikmesriigis, saate konkreetset teavet selle kohta, kuidas ja millistel tingimustel saate kasutada oma õigusi.

Teabe ulatus ja sisu sõltuvad Teie konkreetsetest vajadustest ja isiklikust olukorrast ning kuriteo liigist ja laadist. Menetluse käigus antakse Teile pädeva asutuse äranägemisel ja sõltuvalt Teie vajadustest täiendavat ja põhjalikumat teavet (seaduse 4478/2017 artikkel 57, milles on sätestatud õigus saada teavet alates esimesest kokkupuutest pädeva asutusega (direktiivi 2012/29/EL artikkel 4)).

Ma ei ela selles ELi liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Kui Te elate kuriteo toimumise liikmesriigist erinevas ELi liikmesriigis, võetakse Teiega kohe pärast kuriteoteate esitamist ühendust, et saaksite anda oma ütlused. Seda tehakse kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga (Kódikas Poinikís Dikonomías – KPD), mille kohaselt võib ütluste andmiseks kasutada telekommunikatsioonivahendeid, näiteks videokonverentsi, telefoni või internetti (KPD artikli 233 lõige 1).

Kui Te elate Kreekas ja kuritegu pandi toime teises ELi liikmesriigis, võite esitada kuriteoteate oma elukoha järgse väärteokohtu (eisangeléas plimmeleiodikón) juures tegutsevale prokurörile, kes edastab selle tarbetu viivituseta apellatsioonikohtu (eisangeléas efetón) prokuröri kaudu asjaomase liikmesriigi pädevale õiguskaitseasutusele, välja arvatud juhul, kui asi kuulub Kreeka kohtu pädevusse. Prokurör ei ole kohustatud edastama Teie kaebust liikmesriigile, kus kuritegu toime pandi, kui kohaldatav on Kreeka õigus ja kriminaalmenetlus algatatakse Kreekas. Sellisel juhul teavitab asja menetleva väärteokohtu prokurör sellest tarbetu viivituseta apellatsioonikohtu prokuröri kaudu selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kuritegu toime pandi, et tagada, et saate piisavat teavet, ning edendada vastastikuse õigusabi andmist.

(Seaduse 4478/2017 artikkel 64, milles käsitletakse teises liikmesriigis elava kuriteoohvri õigusi (direktiivi 2012/29/EL artikkel 17))

Kui ma kuriteost teatan, siis millist teavet ma saan?

Kui esitate kuriteoteate, peab vastutav ametnik Teid teavitama sellest, et Teil on õigus saada kuriteoteate ärakiri.

(Seaduse 4478/2017 artikkel 58, milles käsitletakse kuriteoohvri õigusi kuriteokaebuse esitamisel (direktiivi 2012/29/EL artikkel 5))

Kuriteost teatamisel antakse kuriteoteatele unikaalne registreerimisnumber (arithmós vivlíou mínysis). Selle numbri abil saate jälgida oma juhtumi menetlemise käiku, kasutades prokuratuuri registrit või võttes ühendust kaebuste lahendamise eest vastutava asutusega. Samuti võite taotleda ja saada tõendi juhtumi käigu kohta (pistopoiitikó poreías), milles täpsustatakse asjaomane menetlusetapp (nt et toimub uurimine kaebuse paikapidavuse kontrollimiseks või et toimub eeluurimine) ning kirjeldatakse iga etapi tulemust (nt et prokurör on menetluse lõpetanud; esitatud on kriminaalsüüdistus ja asi on kohtusse antud; viimasel juhul teatatakse Teile kohtuistungi aeg ja koht ning see, milline süüdistus on esitatud; toimub kohtuistungi eelne uurimine (kyría anákrisi) või on tehtud kohtumäärus, millega lükatakse süüdistus ümber või lõpetatakse menetlus; tehtud on kohtuotsus, kui osalete kriminaalmenetluses tsiviilhagejana, nõudes kahju hüvitamist).

(Seaduse 4478/2017 artikkel 59, milles käsitletakse kuriteoohvri õigust saada teavet enda suhtes toime pandud kuriteo menetlemise kohta (direktiivi 2012/29/EL artikkel 6))

Kui Teie asi kuulub Ateena Esimese Astme Kohtu (Protodikeío Athinón) pädevusse, saab Teie advokaat jälgida kohtumenetluse käiku Ateena advokatuuri veebisaidil (Dikigorikós Sýllogos Athinónhttp://www.dsa.gr/). Kuriteoohver ise seda teha ei saa, sest juurdepääs on ainult volitatud kasutajatel.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Kui Te ei mõista või ei räägi kreeka keelt, saate kuriteoteate esitada Teile arusaadavas keeles või Teile antakse vajalikku keeleabi vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus või konkreetses kriminaalõiguse seaduses sätestatud tingimustele. Vastutavad ametnikud teavitavad Teid sellest. Võite taotleda oma kuriteoteate tasuta tõlkimist.

(Seaduse 4478 artikkel 58, milles käsitletakse kuriteoohvri õigusi kuriteokaebuse esitamisel (direktiivi 2012/29/EL artikkel 5))

Kui Teid kuulatakse mõnes menetlusetapis üle tunnistajana ning Te ei räägi või ei mõista kreeka keelt piisavalt hästi, tagatakse Teile viivitamatult suulise tõlke teenused. Õigus suulise tõlke teenustele hõlmab kuulmis- või kõnepuudega isikute nõuetekohast abistamist. Vajaduse korral võidakse kasutada sellist kommunikatsioonitehnoloogiat nagu videokonverents, telefon või internet, välja arvatud juhul, kui Teid küsitlev isik peab hädavajalikuks tõlgi füüsilist kohalviibimist (KPD artikli 233 lõige 1).

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps; kui mul on puue)?

Esimesel kokkupuutel Teiega suhtlevad politsei ja muud asutused Teiega suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles, võttes arvesse Teie isikuomadusi, eelkõige vanust, küpsusastet, intellektuaalseid ja vaimseid võimeid, haridust, keeleoskust, kuulmis- või kõnepuuet või asjaolu, et olete emotsionaalselt nii raskes olukorras, et see mõjutab Teie võimet saada aru või teha ennast arusaadavaks. Kirjalik teave Teie õiguste kohta on kättesaadav kõige levinumates keeltes ja punktkirjas (seaduse 4478/2017 artikli 56 lõige 2 (direktiivi 2012/29/EL artikkel 3)). Kui Teil on kuulmis- või kõnepuue, abistab Teid nõuetekohaselt tõlk (KPD artikli 233 lõige 1).

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Kui olete alaealine (alla 18aastane), võib kuriteoteate Teie eest esitada Teie esindaja (vanem või eestkostja). Kui olete vanem kui 12aastane, võite kuriteoteate esitada koos oma esindajaga (kriminaalseadustiku (Poinikós Kódikas – PK) artikli 118 lõige 2).

See, kas Teil on kriminaalmenetluses eriõigused, sõltub kuriteo laadist. Näiteks kui on piiratud Teie isiku- või seksuaalset vabadust või olete inimkaubanduse, seksiturismi, inimröövi, lapseröövi või seksuaalkuriteo ohver, on Teil järgmised õigused:

  • tutvuda oma toimikuga isegi siis, kui Te ei osale kriminaalmenetluses tsiviilhagejana (KPD artikkel 108A);
  • lasta ülekuulamine salvestada, et salvestist saaks kasutada kriminaalmenetluses ja Te ei peaks rohkem prokuröri juurde või kohtusse ilmuma (KPD artikkel 226A);
  • saada psühholoogilt või lastepsühhiaatrilt abi, kui Teid kuulatakse tunnistajana üle;
  • saada teavet kurjategija vabastamise kohta (KPD artikkel 108A);
  • taotleda kurjategija suhtes lähenemiskeeldu, mis keelab tal Teiega ühendust võtta või läheneda Teie kodule.
  • Lisaks sellele on Teil alati õigus
  • individuaalsele hindamisele, et teha kindlaks, kas tuleks kohaldada erikaitsemeetmeid, kui on korduva ohvristamise oht (seaduse 4478/2017 artikkel 68, milles käsitletakse kuriteoohvrite individuaalset hindamist eriliste kaitsevajaduste väljaselgitamiseks (direktiivi 2012/29/EL artikkel 22));
  • taotleda prokurörilt või kohtuasutuselt alaealisele seadusjärgse eestkostja (epimelitís anilikón) määramist, kes esindaks Teid kriminaalmenetluse kõikides etappides, kui Teie vanemad ei saa seda teha või olete saatjata või perekonnast lahutatud (seaduse 4478/2017 artikli 69 lõige 7, milles käsitletakse eriliste kaitsevajadustega kuriteoohvrite õigust saada kriminaalmenetluse ajal kaitset (direktiivi 2012/29/EL artiklid 23 ja 24));
  • taotleda menetluses osalemist kahju hüvitamist nõudva tsiviilhagejana, keda abistab esindaja (KPD artikli 82 lõige 2).

Millist teavet saan ma politseilt või ohvriabiorganisatsioonidelt kuriteo uurimise ajal?

Menetluse käigu kohta saate teavet prokurörilt, kui prokurörile on saadetud asja toimik (dikografía).

Kui osalete kriminaalmenetluses tsiviilhagejana, võite tutvuda toimiku sisuga ning Teile antakse dokumentide koopiad pärast seda, kui süüdistatav on esitanud oma kaitseargumendid (apología) või kui on väljastatud vahistamismäärus (éntalma sýllipsis) või sundtoomise määrus (éntalma viaías prosagogís) (KPD artikkel 108) või kui ametivõimud on kutsunud kahtlusaluse välja selgituste andmiseks. Enne seda on menetlus konfidentsiaalne.

Ohvriabiteenistused pakkuvad teavet ja annavad nõu selle kohta, kuidas saate kasutada oma õigusi, sealhulgas õigust nõuda kuriteo tõttu kantud kahju hüvitamist, ning Teie rolli kohta kriminaalmenetluses tsiviilhagejana või tunnistajana (seaduse 4478/2017 artikkel 62, milles käsitletakse ohvriabiteenistuste pakutavat abi (direktiivi 2012/29/EL artikkel 9)).

Millised on minu õigused tunnistajana?

Kui Teid kuulatakse üle tunnistajana, saadab prokurör, eeluurimise eest vastutav politseiametnik, piirkonna kriminaalkohtu kohtunik (ptaismatodíkis) või eeluurimiskohtunik (anakritís) Teile kohtukutse. Te peate ilmuma nende juurde ütlusi andma niipea, kui olete kutse saanud. Teil palutakse juhtunut kirjeldada ning Teile võidakse esitada täiendavaid küsimusi. Kui olete kahtlusaluse sugulane, võite keelduda ütluste andmisest (KPD artikkel 222).

Kui Teil on kuulmis- või kõnepuue, võidakse Teid küsitleda kirjalikult. Kui Te ei räägi kreeka keelt, on Teil õigus tasuta suulise tõlke teenusele.

Kui Te olete inimkaubanduse ohver, siis kuulute tunnistajate erikategooriasse: enne ülekuulamist abistab Teid psühholoog või psühhiaater, kes kasutab nõuetekohaseid diagnostikameetodeid, et koostöös uurimise eest vastutavate politsei- või kohtuametnikega teha kindlaks Teie intellektuaalne võimekus ja psühholoogiline seisund. Psühholoog või psühhiaater viibib Teie ülekuulamise juures. Teiega võib kaasas olla ka Teie esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtunik keelab tal osalemise, täpsustades selle põhjused.

Teie ütlused protokollitakse ja võimaluse korral salvestatakse audiovisuaalselt, et esitada need kohtule elektroonilisel kujul; sellisel juhul ei pea Te menetluse järgmistes etappides ise kohal olema.

Kui tegemist on koduvägivalla juhtumiga ja Te olete pereliige, ei pea Te vande all ütlusi andma. Kui olete alaealine, siis Teid ei kutsuta kohtusse tunnistajana ütlusi andma. Kui Teie kohalolekut kohtus ei peeta vajalikuks, saate selle asemel teha kirjaliku avalduse, mis loetakse kohtus ette.

Ülekuulamise lõppedes võite taotleda Teid välja kutsunud asutuselt sellega seotud kulude (reisi- või majutuskulude) hüvitamist (KPD artikkel 288).

Kuidas saan ma kaitset, kui olen ohus?

Pakutav kaitse sõltub kuriteo laadist ja Teie rollist kriminaalmenetluses.

Kui olete organiseeritud kuritegevuse või terrorismi ohver ja Teid on kutsutud kuriteo kohtueelse uurimise käigus võtmetunnistajana ütlusi andma, võite taotleda erikaitset võimaliku kättemaksu või hirmutamise eest. Asjast sõltuvalt võidakse kohaldada politseikaitset, kaitsta Teie anonüümsust (Teie nimi, sünnikoht, kodune ja töökoha aadress, ametikoht, vanus jne jäetakse välja kõikidest kirjalikest dokumentidest) või isegi muuta Teie identiteeti ja paigutada Teid teise riiki. Võite taotleda ütluste andmist audiovisuaalseadmete abil. Kui töötate riigiasutuses, võite taotleda ajutist või püsivat üleviimist teisele ametikohale. Kaitsemeetmeid rakendatakse Teie nõusolekul ning need piiravad Teie vabadust ainult ulatuses, mis on vajalik Teie ohutuse tagamiseks; meetmed võidakse peatada, kui taotlete seda kirjalikult või ei tee koostööd, et tagada meetmete toimimine (seaduse 2928/2001 artikkel 9, milles käsitletakse tunnistajate kaitset).

Kui olete koduvägivalla ohver, ei tohi Teie juhtumiga tegelevad politseiametnikud mingil juhul avalikustada Teie isikut, kodust aadressi või muud teavet, mis võib paljastada Teie isiku (seaduse 3500/2006 artikkel 20).

Kuriteoohvrina saate esitada kirjaliku taotluse selliste meetmete rakendamiseks, millega keelatakse kurjategijal ühendust võtta Teiega või Teie pereliikmetega kohas, kus toimub kriminaalmenetlus. Teie taotlust arutab kriminaalmenetluse toimumise koha kolmeliikmeline väärteokohus (trimelés plimmeleiodikeío) menetluse mis tahes etapis kooskõlas kuritegude menetlemise kiirendatud menetlusega in flagrante delicto.

(Seaduse 4478/2017 artikkel 65, milles käsitletakse õigust vältida kokkupuudet kuriteoohvri ja kurjategija vahel (direktiivi 2012/29/EL artikkel 19))

Viimati uuendatud: 24/06/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.

Tagasiside

Kasutage allpool esitatud vormi oma märkuste ja tagasiside esitamiseks meie uue veebisaidi kohta