Ohvrite õigused riigiti

Kellega ma pean abi ja toetuse saamiseks ühendust võtma, kui ma olen kuriteoohver?

Üksikasjalikku teavet toe ja abi kohta võite saada föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi (BMJV) keskselt ohvrikaitseplatvormilt aadressil http://www.hilfe-info.de või te võite selle ministeeriumi kodulehelt alla laadida brošüüri „Opferfibel“ (kuriteoohvrite käsiraamat) (ministeeriumi väljaanne, saksa keeles). Riiklikul ohvrikaitseplatvormil on ka nõustamiskeskuse otsingu funktsioon, mille abil saavad ohvrid kiiresti leida oma piirkonna keskusi, mis pakuvad abi telefoni teel, veebis või kohapeal. Asjakohase teabe avaldab kuriteoohvrite veebipõhine andmebaas ODABS aadressil www.odabs.org, mida omakorda toetab föderaalne töö- ja sotsiaalministeerium.

Allpool on loetletud mitmesugused abi allikad.

Ohvriabitelefoni liinid

Ülevaade kõige olulisematest tasuta telefoniliinidest (nendele numbritele ei saa helistada välismaalt). Saksamaal võib hilfe-info.de lehelt leida järgmised numbrid:

Hilfetelefon Sexueller Missbrauch (abitelefon seksuaalse kuritarvituse korral): 0800 22 55 530

Hilfetelefon Gewalt gegen Frauen (abitelefon naistevastase vägivalla korral): 08000 116 016

Hilfetelefon Gewalt an Männer (abitelefon meestevastase vägivalla korral): 0800/1239900

berta – Beratung und telefonische Anlaufstelle (üldiste nõuannete abitelefon): 0800 30 50 750

Elterntelefon (lapsevanemate abitelefon): 0800 11 10 550

Hilfetelefon Schwangere in Not (hädas olevate rasedate naiste abitelefon): 0800 40 40 020

Medizinische Kinderschutzhotline (lastekaitsega seotud meditsiiniline abitelefon): 0800 19 21 000

Ohvrid võivad saada ööpäev läbi abi ja tuge Weisser Ring e.V. loodud, kogu Euroopas kehtivalt abitelefoni numbrilt 116006.

Kas ohvriabi on tasuta?

Jah.

Millist abi võin ma saada riiklikelt ametiasutustelt?

Saksamaal vastutab ohvritele üldise abi andmise eest iga liidumaa ise. Liidumaades on kuriteoohvrite olukorra parandamiseks ja neile sobiva abi andmiseks võetud eri meetmeid. Nende meetmete hulka kuuluvad politseijaoskondades ohvrikaitse esindajate määramine, tunnistajatoetuse üksuste asutamine, vägivalda kannatanud naistele ja tüdrukutele ajutise majutuse korraldamine, kuriteoohvritele teabe pakkumine ning rahaline abi. Mitu liidumaad on loonud eriotstarbelised piirkondlikud ühendused, mis haldavad nõustamiskeskusi ja ohvriabiüksusi. Loetelu iga liidumaa pakutavatest võimalustest on aadressil https://www.hilfe-info.de/WebS/hilfeinfo/DE/HilfeUndBeratung/AnsprechpartnerUndBeratungsstellen/EinrichtungenOpferhilfe/EinrichtungenDerOpferhilfe.html.

Samuti on olemas kesksed kontaktpunktid nii föderaalsel kui ka liidumaade tasandil. Näiteks on riigi tasandil ametisse nimetatud prof dr Franke kui riigi territooriumil toime pandud terrorikuritegude ohvrite ja nende lähedaste muredega tegelev liiduvalitsuse volinik. Saksamaa juutide elu ja antisemitismi vastase võitluse liiduvalitsuse volinikuks on määratud dr Felix Klein ning laste seksuaalse väärkohtlemise sõltumatuks volinikuks dr Rörig.

Ohvrite volinikud on ametisse määranud ka kolmteist liidumaad, aga neil volinikel on erinevad ülesanded. Ülevaate konkreetsetest kontaktisikutest leiab veebilehelt www-hilfe-info.de.

Kriminaalmenetluses võite kuriteoohvrina saada õigusabi advokaadilt näiteks tunnistajana ütluste andmisel või kõrvalsüüdistajana isegi enne seda, kui olete teatanud soovist menetluses osaleda. Kannatanuna on teil õigus seadusjärgsele esindamisele või teid võib kohtuistungil saata usaldusisik, tingimusel et see ei kahjusta uurimise eesmärki.

Peale õigusabi on teil õigus saada ka psühhosotsiaalset tuge enne kohtuistungit, selle ajal ja pärast seda. Selline tugi on tasuta mitte ainult alaealistele seksuaal- ja vägivallakuritegude ohvritele, vaid ka raskete seksuaal- ja vägivallakuritegude eriti haavatavatele täiskasvanud ohvritele.

Ravi

Traumakeskused pakuvad vägivallakuritegude ohvritele lühiajalist psühholoogilist tuge. Sellised keskused on olemas kogu Saksamaal. Traumakeskuses saavad vägivallakuritegude ohvrid viivitamatult psühholoogilist tuge. Paljud kuriteoohvrid tunnevad enda vaid mõne nõustamis- ja psühhoteraapiaseansi järel tunduvalt paremini. Vajaduse korral võib ravi pakkuda ja anda ka pikema aja jooksul. See võib olla näiteks ambulatoorne psühhoteraapia või statsionaarne ravi psühhiaatria- või psühhosomaatilise meditsiini kliinikus. Paljud traumakeskused tegutsevad psühhiaatriakliiniku või -haigla juures, nii et enamikul juhtudest saavad nad pakkuda psühhiaatri abi.

Traumakeskuste nimekirja võib leida veebilehelt www-hilfe-info.de.

Seksuaalse või füüsilise rünnaku ohver võib lasta oma nähtavad vigastused dokumenteerida. Üldjuhul väljastab teile arstitõendi vigastuste kohta arst pärast läbivaatust kohalikus arstipraksises või haiglas. Mõnes linnas on ka spetsiaalsed vägivallavastased kliinikud, mis dokumenteerivad kuriteoohvrite vigastusi.

Sellises kliinikus võib lasta end kohtuarsti poolt uurida ja vigastusi või muid jälgi kinnitada.

Rahaline toetus

Lisaks pakub riik mitut liiki rahalist toetust. Vägivallakuriteo tõttu tervisekahjustusi saanud isikud võivad saada hüvitismakseid ohvrihüvitise seaduse (Opferentschädigungsgesetz) alusel. Selleks tuleb esitada ametlik avaldus oma liidumaa pensioni- ja sotsiaaltoetuste ametile (Landesversorgungsamt). Loetelu kõigist pensioni- ja sotsiaaltoetuste ametitest on olemas ohvrikaitseplatvormi veebilehel hilfe-info.de. Hüvitised hõlmavad ka traumakeskuses antavat abi.

Pärast ekstremistide või terroristide rünnakuid võivad raskustesse sattunud ohvrid saada erihüvitist (Härteleistungen). Sellise hüvitise taotlemise kontaktpunkt on Bundesamt für Justiz (föderaalne justiitsamet).

Kui te saate viga vägivallakuriteo tõttu tööl, kooliekskursiooni või ülikoolikursuse väljasõidu ajal või teel tööle või töölt koju, võib teil teatavatel tingimustel olla õigus nõuda hüvitist seadusjärgselt õnnetusjuhtumikindlustuselt. Sellisel juhul on asjakohane kontaktpunkt Unfallkasse või Berufsgenossenschaft (õnnetusjuhtumikindlustuse fond või tööõnnetuskindlustuse fond).

Sõidukiga seotud vägivallakuriteo korral on asjakohane kindlustusfond Verkehrsopferhilfe e.V. (liiklusõnnetuste ohvrite abistamiseks loodud ühendus). See fond hüvitab näiteks juhtumeid, kus sõiduk ei olnud kindlustatud, õnnetuse põhjustanud sõidukijuht põgenes sündmuskohalt või kui sõidukijuht käitus teadlikult seadusevastaselt.

Millist abi võin ma saada valitsusvälistelt organisatsioonidelt?

Kutselistel ja vabatahtlikel valitsusvälistel ohvriabikeskustel on kuriteoohvrite olukorra parandamiseks ja neile sobiva abi andmiseks eri meetodeid.

Ohvriabikeskustes töötavad eksperdid pakuvad võimalust rääkida kuriteo tagajärgedest, annavad psühhosotsiaalset tuge ning teavitavad teid võimalikust kriminaalmenetlusest ja rahalistest hüvitistest. Samuti võivad nad teid suunata täiendavaid abiteenuseid, näiteks advokaadi või terapeudi teenuseid saama.

Riigi tasandil pakub ohvritele tuge näiteks Weisser Ring e.V. Lisaks kogu Saksamaal asuvatele keskustele pakub see ühendus eespool nimetatud ohvriabiliini (116006), mille kaudu saavad kuriteoohvrid viivitamatut professionaalset abi. Weisser Ring e.V. pakub eelkõige üldist nõustamist, abi ametiasutuste ja kohtutega suhtlemisel, ühte tasuta konsultatsiooni advokaadiga, tasuta esmast meditsiinilist/psühholoogilist tuge kuriteost põhjustatud stressiga toimetulekuks, saatjat kohtuistungil osalemiseks ning rahalist toetust. Lisaks on ühendusel Weisser Ring e.V. ohvrite hüvitamise ning ohvri ja kurjategija vahelise lepitusmenetluse kavad.

Arbeitskreis der Opferhilfen in Deutschland e.V. (ADO, Saksamaa ohvrite toetamise töörühm) on mitmesuguste selles valdkonnas aktiivselt piirkondlikul tasandil tegutsevate ohvriabikeskuste katusorganisatsioon. Selle eesmärgid on muu hulgas soodustada korrapärast teabevahetust Saksamaa ohvriabikeskuste vahel, sätestada kutselise ohvritoe standardid, asutada veel kutselisi ohvriabikeskusi ning soodustada keskuste vahelist koostööd. Ka ADO-lt võib saada nõustamist ja abi ametiasutustega suhtlemisel ning erakorralist psühholoogilist tuge. Lisaks võib ADO suunata kuriteoohvreid saama ravi ja teraapiat või õigusabi, pakkuda neile saatjaid kohtumistele politsei, ametiasutuste ja kohtutega ning aidata korraldada ohvri ja kurjategija lepitusmenetlust või suunata ohvrid sellise menetluse korraldajate juurde.

Eri tugikeskused on spetsialiseerunud konkreetset liiki kuritegude, näiteks seksuaal-, rassistlike, juudivastaste, homofoobiast tulenevate ja transfoobsete kuritegude ohvrite nõustamisele ja abistamisele. Ka need keskused on koondunud eri katusorganisatsioonide alla, näiteks:

VBRG – Verband der Beratungsstellen für Betroffene rechter, rassistischer und antisemitischer Gewalt (paremäärmusliku, rassilise ja juudivastase vägivalla ohvrite nõustamiskeskuste ühendus),

BFF – Bundesverband der Frauenberatungsstellen und Frauennotrufe in Deutschland (Saksamaa naiste nõustamiskeskuste ja abiliinide ühendus).

Lisaks riiklikele ohvritoe algatustele tegutsevad paljud abikeskused väga pühendunult piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Piirkondliku ja kohaliku tasandi nõustamiskeskuste loetelu võib leida aadressil http://www.hilfe-info.de.