Ohvrite õigused riigiti

Kuidas nõuda kurjategijalt kahju hüvitamist (nt kohtuasi, tsiviilnõue, tsiviilhagi kriminaalmenetluses)?

Kui te olete kuriteo tõttu kannatanud ja kahju kandnud, on teil õigus nõuda põhjustatud valu ja kannatuste või kahju hüvitamist kriminaalmenetlusest eraldi. Selleks tuleb esitada hagi tsiviilkohtule. Samas on teil ka õigus nõuda kahju hüvitamist kriminaalmenetluse raames, esitades tsiviilhagi (Adhäsionsantrag). Kui kriminaalasjas tehtud otsuse tagajärjel konfiskeeriti teile kuulunud vara (Tatbeute), mis on võrdväärne teile võlgnetava varalise kahjuga, võite selle vara või sellega võrdväärse rahasumma prokuratuurilt tagasi saada.

Kohus andis kurjategijale korralduse hüvitada mulle kahju / maksta hüvitist. Kuidas ma saan tagada, et kurjategija järgib seda korraldust?

Tsiviilhagi kohta tehtud otsuseid ja tsiviilhagi menetluses saavutatud kokkuleppeid saab samuti kui tsiviilmenetluses tehtud otsuseid ja saavutatud kokkuleppeid pöörata täitmisele kooskõlas sundtäitmise üldeeskirjadega. Sundtäitmine toimub tehtud otsuse või saavutatud kokkuleppe täitmisele pööratava ärakirja alusel, mille väljastab kriminaalkohtu sekretär.

Kas riik võib teha mulle ettemakse juhul, kui kurjategija korraldust ei järgi? Millistel tingimustel?

Seaduses ei ole ette nähtud, et riik peaks tegema süüdimõistetu poolt makstava hüvitise ettemakseid.

Kas mul on õigus saada riigilt hüvitist?

Üldised kaalutlused

Kui te olete langenud Saksamaal vägivallakuriteo ohvriks ning teile on tekitatud tervisekahjustus, võite nõuda kahjuhüvitist.

Sama kehtib juhul, kui te olete kuriteo tagajärjel surnud ohvri lähedane.

Alates 1. juulist 2018 võivad ka muu riigi kodakondsusega ohvrid tagantjärele taotleda samu hüvitisi, mida saavad Saksa kodanikud.

Alates 2009. aastast võivad Saksamaa alalised elanikud taotleda ohvrite hüvitamise seaduse (Opferentschädigungsgesetz, OEG) alusel hüvitist isegi siis, kui vägivallakuritegu toimus välisriigis.

Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?

Vägivallakuriteo, st isiku tahtliku ja ebaseadusliku ründamise korral (nt füüsiline rünnak, seksuaalne rünnak, terrorirünnak, mõrv, mürgitamine, süütamine).

Millist hüvitist võin ma saada?

Hüvitist ei maksta mitte ainult (füüsiliste ja vaimsete) tervisekahjustuste tekitamise, vaid ka sellistest kahjustustest tulenevate majanduslike tagajärgede eest.

Hüvitise summat ja selle maksmise kestust reguleerib föderaalne hoolekandeseadus (Bundesversorgungsgesetz). Seda makstakse eelkõige järgmiste kulude katteks:

• ravi/haiglaravi;
• meditsiinilised abivahendid (nt proteesid, hambaproteesid, ratastool);
• hüvitis kannatanutele ja lähedastele;
• matusekulud ja surmatoetused;
• täiendavad toetused majanduslikku puudust kannatavatele isikutele (nt hooldusabi, täiendav toimetulekutoetus).

Varalise või finantskahju eest hüvitist ei maksta. Ohvrite hüvitamise seaduses ei ole nähtud ette ka makseid valu ja kannatuste eest. Ohvrid, kelle alaline elukoht on Saksamaal, võivad saada hüvitist vägivallakuriteo eest, mis leidis aset välismaal, kuid saadav summa on väiksem.

Kuidas ja kus saan ma hüvitist taotleda?

Te võite taotleda riigilt hüvitist vabas vormis või siis ametlikul taotlusvormil. Nendele taotlustele ei ole määratud tähtaega. Üldiselt saate te hüvitist siiski ainult alates päevast, mil te hüvitist taotlesite.

Oma taotluse võite saata selle liidumaa sotsiaalasutusele, mille alaline elanik te olete.

Kui te ei ole Saksamaa alaline elanik, kuid olete langenud Saksamaal vägivallakuriteo ohvriks, võite saata taotluse selle liidumaa sotsiaalasutusele, kus kuritegu toime pandi.

Üldiselt tähendab riigilt hüvitise taotlemine seda, et teil on kohustus osaleda hüvitusmenetluses. See tähendab kõigi vajalike andmete esitamist juhtumi asjaolude selgitamiseks ja hõlmab ka kuriteost politseile teatamist. Mõnel juhul ei pruugi kuriteost teatamine siiski vajalik olla.

Te ei pea uurimise või kriminaalmenetluse tulemusi ära ootama.

Täiendavat olulist teavet riigilt saadava hüvitise kohta võib leida siit:

BMAS – Opferentschädigung (saksa keeles)

BMAS – Opferentschädigung (inglise keeles) [Föderaalne töö- ja sotsiaalministeerium – ohvritele hüvitise maksmine]

Kas mul on õigus saada hüvitist juhul, kui kurjategijat ei mõisteta süüdi?

Riigilt on võimalik hüvitist saada olenemata sellest, kas kuriteo toimepanija on tuvastatud või süüdi mõistetud. Reeglina ei ole teil riigilt hüvitise saamiseks vaja oodata kriminaalmenetluse lõpetamist. Hüvitise eest vastutavad pädevad asutused teevad riigilt saadava hüvitise taotluste kohta otsused sõltumatult.

Kui kurjategijat kriminaalmenetluses süüdi ei mõisteta, saab hüvitist nõuda ainult tingimusel, et kurjategijat ei mõistetud õigeks ning menetlust ei lõpetatud tõendite puudumise tõttu. Kergemate kuritegude korral makstakse hüvitist ainult juhul, kui menetlus peatatakse, kuid kurjategijale määratakse konkreetsed kohustused või tingimused. Sellisel juhul võib prokuratuur või kohus määrata teile kui kannatanule hüvitise, s.o valu ja kannatuste või kahju hüvitamise. Kui hüvitis on täies ulatuses makstud, siis menetlus lõpetatakse. Ei ole aga enesestmõistetav, et kohus või prokuratuur sellised sammud teie kui kannatanud kasuks astub.

Tsiviilmenetluses ei sõltu kohtu otsus kriminaalkohtu otsusest, sealhulgas süüdistatava õigeks mõistmise otsusest. Tsiviilkohus kontrollib sõltumatult, kas väidetav kahju või valu ja kannatused annavad põhjust saada hüvitist.

Kas mul on õigus erakorralisele ettemaksele, kui ma ootan otsust oma hüvitisnõude kohta?

Ei, teil ei ole enne kriminaal- või tsiviilmenetluses lõpliku otsuse langetamist õigust ettemakset saada.

Rahalist ettemakset ei tehta ka riigilt hüvitise taotlemise korral. Kui olete taotlenud hüvitist riigilt, võib teil siiski olla võimalus saada raha ravi/haiglaravi või traumakeskuses saadud psühholoogilise esmaabi eest tasumiseks, enne kui pädev asutus lõpliku otsuse langetab.