Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokurörilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?
Pöördudes ametiasutuste poole, saate teavet ja abi selle kohta:
- Kuidas esitada kuriteoteadet
- Millised ohvriabiteenused on kättesaadavad ilma kuriteoteadet esitamata
Nõuanded on saadaval ka politsei veebilehel.
Ma ei ela selles ELi liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?
Teie õiguste kaitse ei sõltu sellest, millises EL liikmesriigis kuritegu Teie suhtes toime pandi. Teil on võimalus esitada kuriteoteade ning vajadusel saada ohvriabiteenuseid nii selles liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi, kui ka oma elukohariigis.
Kui ma kuriteost teatan, siis millist teavet ma saan?
Te olete esitanud kuriteoteate, siis antakse Teile järgmist teavet:
- Teie soovil antakse Teile kirjalik kinnitus kuriteoteate esitamise kohta
- Kümne päeva jooksul antakse Teile teada kriminaalmenetluse alustamise või mittealustamise kohta
- Kui kriminaalmenetlus alustatakse, kuulatakse Teid kannatanuna üle ja küsitakse, kas Te soovite saada informatsiooni kahtlustatava vahistamise, vabanemise ning kohtuistungi aja ning koha kohta
- Kui kriminaalasja eeluurimine on lõpetatud, annab prokurör Teile teada, et Teil on õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega
Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?
Igale isikule, kes ei oska eesti keelt, tagatakse menetluse käigus suuline tõlge. Kirjalik tõlge tehakse Teie taotlusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või kohtuotsuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast olulistest tekstidest.
Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps; kui mul on puue)?
Ametiasutused kohustuvad tagama, et Te saate selgitatust aru ning et Teist saadakse aru. Selleks on politseis ja prokuratuuris infolehed, mis on koostatud lihtsas keeles ning koolitatud spetsialistid. Samuti on alati tagatud tõlge viipekeelest.
Ohvriabiteenused
Kes osutavad ohvriabiteenuseid?
Ohvriabiteenuseid osutab Sotsiaalkindlustusamet.
Juhul kui olete naistevastase vägivalla ohver, võite samuti abi saamiseks pöörduda naiste varjupaikade poole.
Kas politsei aitab mul kohe võtta ühendust ohvriabiteenuste osutajatega?
Politsei informeerib Teid ohvriabiteenustest ning suunab vajadusel Teid ohvriabitöötaja juurde. Paljudes politseijaoskondades on ohvriabitöötaja pidevalt olemas.
Kuidas kaitstakse mu eraelu puutumatust?
Kõik kriminaalmenetluse käigus kogutud andmed on salajased ning neid ei jagata avalikkusega enne avalikku kohtuistungit. Kohus võib ka kohtuistungi kuulutada Teie kaitseks kinniseks, sellisel juhul ei muutu ka kohtuistungil arutatud andmed avalikuks.
Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?
Ei, üldine ohvriabiteenus on avatud kõigile isikutele ning kuriteost ei ole vaja selle saamiseks teatada. Küll aga pakutakse ohvriabiteenuse raames spetsiifilisi abiteenused, nagu vägivallaohvrite hüvitis ning psühholoogilise abi hüvitis, mille saamiseks peate olema kuriteost teatanud.
Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus
Millist liiki kaitset on võimalik saada?
Teil on võimalik kohtult prokuröri vahendusel taotleda kahtlustatava suhtes ajutise lähenemiskeelu kehtestamist, millega keelab kohus kuriteos kahtlustataval kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise.
Samuti võib Teie kaitsmiseks kohaldada tunnistajakaitse meetmeid, mida pakub politsei prokuratuuri korraldusel.
Kes mulle kaitset pakub?
Juhul kui olete ohus, andke sellest teada politseile, kes tagab Teie turvalisuse.
Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?
Politsei on kohustatud hindama igat juhtumit ning tagama ohu ärahoidmise.
Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib mind ka edaspidi ohustada (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?
Kõik menetlejad on kohustatud Teie huvisid alati arvestama ning vältima Teie teisest ohvristamist kriminaalmenetluse käigus.
Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?
Kui tegemist on raske kuriteoga, siis võidakse Teid kohtus mitte üle kuulata või kasutada kaugülekuulamist või kasutada kohtus ülekuulamiseks Teid süüdistatava eest varjavat vaheseina.
Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?
Alaealisel kannatanu ülekuulamisel on raskematel juhtudel menetlejal kohustus kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoog, kui menetlejal endal ei ole vastavat eriväljaõpet.
Kui Te olete alaealine kannatanu, kelle huvid on vastuolus seadusliku esindaja või oma vanemate huvidega, võib menetleja määrata Teile tasuta õigusabi advokaadi.
Kõigi psüühikahäiretega alaealiste, kõigi alla 10-aastaste laste ning alla 14-aastaste laste pere- või seksuaalvägivallaga seotud juhtudel ei kuulata alaealist kohtus üle, vaid videosalvestatakse politseis toimuv ülekuulamine, mida saab kasutada kohtus tõendina.
Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?
Kui Teie pereliige on kuriteo tagajärjel surnud, siis on Teil menetluses kõik kannatanu õigused.
Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?
Kui Teie pereliige on langenud kuriteo ohvriks, siis on Teil võimalik vajadusel kasutada ohvriabiteenuseid sarnaselt kannatanule.
Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?
Prokuratuur võib Teie ja kahtlustatava nõusolekul otsustada, et kriminaalmenetlus lõpetatakse lepitusmenetluse (vahenduse) abil. Lepitusteenust viib läbi ohvriabitöötaja.
Teil on igal hetkel õigus otsustada, et Te siiski ei soovi lepitusmenetluses osaleda.
Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?
Kriminaalmenetluse seadustik
Ohvriabi seadus
