Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2024. aasta lõpuni.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje inglise keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Ohvrite õigused riigiti

Inglismaa ja Wales

Sisu koostaja:
Inglismaa ja Wales

Kuidas mind võib kohtuprotsessi kaasata?

Millised on minu õigused tunnistajana?

Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavaid õigusi?

Kas ma võin saada õigusabi?

Kuidas ma saan kaitset, kui olen hädaohus?

Kuidas ma saan nõuda õiguserikkujalt kahjutasu või saada riigilt kompensatsiooni?

Kas on võimalust saavutada lepitus/kokkulepe või alustada läbirääkimisi õiguserikkuja ja minu vahel?

Ma olen välismaalane. Kuidas on mu õigused ja huvid kaitstud?

Täiendav teave

Kuidas mind võib kohtuprotsessi kaasata?

Teid teavitatakse kohtuistungi toimumise kuupäevast ja kohtuistungi liigist. See võib olla järgmine:

  • eelistung, mille käigus langetatakse näiteks otsus kautsjoni või selle kohta, kas süüasja arutatakse kõrgema või madalama astme kohtus;
  • kohtuistung, mille käigus süüdistatav vaidlustab oma süü ja mille käigus kuulatakse tõendeid;
  • kohtuistung, mille käigus süüdistatav oma süüd ei vaidlusta ja mille käigus ta kindlasti süüdi mõistetakse;
  • kohtuistung karistuse määramiseks (mitmel juhul määratakse karistus spetsiaalse kohtuistungi käigus, mis leiab aset nädal või isegi kuu pärast süü tuvastamist).

Te võite menetluses osaleda:

  • tunnistajana (kui süüdistatav ei tunnista end süüdi ja kui teil palutakse anda ütlusi);
  • vaatlejana;
  • esitades soovi korral kuriteoohvri avalduse (1).

Teil on õigus viibida kohal kogu kohtuistungi jooksul, välja arvatud järgmistel juhtudel:

  • kui kohtuistung on kinnine (tavaliselt vaid noortekohtu istungid) või
  • kui te annate ütlusi (sellisel juhul võite te kohtuistungil osaleda vaid pärast ütluste andmist).

Te ei pea kohtuistungil osalema, välja arvatud juhul, kui teid palutakse tunnistajaks ja te olete kohustatud ütlusi andma.

Millised on minu õigused tunnistajana?

Samuti antakse teile teada, kui te peate andma ütlusi tunnistajana. Üldjuhul on seda vaja ainult siis, kui süüdistatav ennast süüdi ei tunnista. Tunnistajana peate te osalema kohtuistungil ja vastama teile esitatavatele küsimustele.

Kui te olete eeluurimisel tunnistajana ütlusi andnud ja teil on palutud anda kohtuistungil suuliselt ütlusi, siis on teil lubatud eelnevalt antud ütlusi enne tunnistuse andmist lugeda.

Kohtuistungi alguses palutakse teil anda vanne või kinnitada, et te räägite tõtt. Kohtuistungil esitavad prokurör ja süüdistatava advokaat teile küsimusi. Küsitleja võib öelda või väita midagi, mis on teie meelest vale. Sellisel juhul peaksite te sõnaselgelt teatama, et te ei ole sellega nõus. Teie ülesanne tunnistajana on rääkida tõtt. Kui küsimusi enam ei ole, lubab kohtunik teil lahkuda. Te võite lahkuda, või kui te olete 14- aastane või vanem, jääda soovi korral kohtusaali ja kuulata ülejäänud kohtuistungit.

Kui te tunnete ennast haavatavana või teil on hirm ning kui te vastate asjaomastele kriteeriumidele, võib prokurör taotleda kohtult enne kohtuistungit erimeetmete võtmist, et teid ütluste andmisel aidata. Nimetatud meetmete hulka kuuluvad varjav vahesein, millega teid eraldatakse kohtusaalis viibivast süüdistatavast, või ütluste andmine väljaspool kohtusaali reaalajas toimiva videolingi kaudu. Kohus otsustab, milliseid meetmeid te võite kasutada, kuid otsuse tegemisel peab ta teie arvamust arvesse võtma.

Tavaliselt küsitletakse teid tunnistajana vaid üks kord. Teid võidakse siiski vajaduse korral uuesti kohtusse kutsuda, et te vastaksite lisaküsimustele.

Te võite taotleda teatavate kohtusse kohale minekuga kaasnevate kulude ning toidu, saamata jäänud töötasu ja muu rahalise kahju, näiteks lapsehoidmisteenusega seotud kulude hüvitamist. Taotletava hüvitise summa oleneb sellest, kui kaua te peate kohtuistungil osalemiseks kodust või töölt eemal viibima.

Inglismaal ja Walesis on teil võimalik kasutada kohaliku tunnistajate tugiüksuse abi. Tunnistajate tugiüksuse ametnik võtab teiega ühendust pärast seda, kui õigusrikkujale on esitatud süüdistus. Tema on teie kontaktisik kuni kohtumenetluse lõpuni. Ta võib teile korraldada külaskäigu kohtusse enne ütluste andmist, et kohus teile võõrastav ei tunduks. Samuti hoolitseb ta muud liiki abi eest, mida teil võib vaja minna, näiteks transpordi, suulise tõlke, arstiabi jms korraldamise eest.

Olenevalt sellest, kus kuritegu toime pandi, võite te saada abi ka tunnistajateenistuselt, mis on vabatahtlik organisatsioon ja aitab tunnistajaid kohtusse minekul, pakkudes neile teavet ja abi.

Lisateabe saamiseks palume teil tutvuda brošüüriga „Tunnistaja kohtus”. Lisateabe saamiseks teie kui tunnistaja õiguste kohta palume teil tutvuda tunnistaja õiguste hartaga.

Ma olen alaealine. Kas mul on täiendavaid õigusi?

Kui te olete alla 17-aastane laps, võite te nõuda, et prokurör taotleks kohtult enne kohtumenetlust erimeetmete võtmist, et teid kohtus ütluste andmisel aidata.

Need erimeetmed on järgmised:

  • ütluste andmine väljaspool kohtusaali TV otseühenduse abil (te saate näha kohtusaali ja kohtusaalis viibijad näevad teid teleriekraanilt);
  • videosalvestise abil ütluste andmine (kui teie poolt politseile antud ütlused salvestati videole, esitatakse see salvestis kohtus);
  • ütluste andmine varjava vaheseina taga (tunnistajapingi ümber asetatakse sein, et te süüdistatavat ei näeks);
  • parukatest ja talaaridest loobumine (kohtunik ja advokaadid ei kanna parukaid ega talaare, et kohtus oleks sundimatum õhkkond);
  • ütluste andmine eraviisiliselt – seksuaalkuritegude ja hirmutamisjuhtumite korral (tavakodanikel ei lubata kohtusaalis viibida);
  • suhtlemisel abivahendite, näiteks tähestikuga tahvli kasutamine;
  • kui teil esineb suhtlemisraskusi, kuulatakse teid üle vahendaja abil (vahendajaks võib olla isik, kes aitab teil mõista teile esitatud küsimusi).

Kas ma võin saada õigusabi?

Teil ei ole õigust õigusabile, välja arvatud juhul, kui te esitate erasüüdistuse – siis on teatavatel juhtudel võimalik saada õigusabi. Põhjuseks on asjaolu, et Ühendkuningriigis ei ole kuriteoohvrid menetlusosalised.

Kuidas ma saan kaitset, kui olen hädaohus?

Kohtumenetluse ajal saate te samasugust kaitset nagu eeluurimise ajal. Politsei võtab vajalikud ja põhjendatud kaitsemeetmed, võttes arvesse ohu taset, tõenäosust ja vahetust. Kaitset võib pakkuda eri moel, näiteks korrapäraselt teie kodu läheduses patrullides või kohaliku politseijaoskonnaga ühendatud häireseadme abil. Mõjusamate kaitsemeetmete võtmist (näiteks anonüümsuse tagamine kohtuistungitel või tunnistajakaitseprogrammid) kaalutakse üksnes eriti raskete kuritegude korral.

Kuidas ma saan nõuda õiguserikkujalt kahjutasu või saada riigilt kompensatsiooni?

Teatavatel tingimustel võite te nõuda õigusrikkujalt hüvitist. Sellisel juhul peate te politseid oma kuriteoteadet esitades või veidi hiljem teavitama teie kantud kahju üksikasjadest. Politsei edastab selle teabe prokuratuurile, kes nõuab teie nimel kahju hüvitamist. Kui keegi mõistetakse kuriteos süüdi, näeb karistuse määranud kohus tõenäoliselt ette, et õigusrikkuja peab tasuma teile tekitatud kahju kas kogu ulatuses või osaliselt, välja arvatud juhul, kui õigusrikkuja ei ole võimeline seda tegema. Kahju tasumine võib toimuda osade kaupa regulaarselt, kas siis kord nädalas või kord kuus. Selline kohtu poolt ette kirjutatud kulude hüvitamise määrus on ülimuslik mis tahes trahvide suhtes, mida õigusrikkuja võib olla kohustatud maksma.

Kui te olete vägivaldse kuriteo ohver, võite te taotleda rahalist hüvitist riigilt. Te peate esitama oma taotluse kuriteokahjude hüvitamise ametile. Täpsemat teavet Inglismaal ja Walesis kuriteoohvritele makstava hüvitise kohta leiate Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastavalt teabelehelt (kättesaadav nii inglise kui ka paljudes muudes keeltes).

Kas on võimalust saavutada lepitus/kokkulepe või alustada läbirääkimisi õiguserikkuja ja minu vahel?

Olenevalt kuriteo olemusest võidakse kohtumenetluse ajal püüda jõuda kokkuleppele ja/või kasutada vahendust.

Tavaliselt palutakse teil selles menetluses osaleda. Vahendus on võimalik vaid teie nõusolekul ja seda korraldavad kas politsei või siis kriminaalhooldustöötajad.

Ma olen välismaalane. Kuidas on mu õigused ja huvid kaitstud?

Kui te olete välismaalane, on teil kõik eespool kirjeldatud õigused.

Lisaks püüavad ametiasutused juhul, kui te ei räägi inglise keelt, tagada, et vajaduse korral osutataks teile kirjaliku ja suulise tõlke teenust, näiteks siis, kui teile edastatakse teavet, või eelkõige siis, kui teid kutsutakse kohtusse tunnistajana ütlusi andma.

Täiendav teave

  • Praktiline juhend kuriteoohvritele – inglise keeles
  • Tunnistaja õiguste harta – inglise keeles
  • 2004. aasta koduvägivalla, kuritegude ja kuriteoohvrite seadus – inglise keeles
  • Kuriteoohvri avaldus: juhend politseiametnikele, eeluurijatele ja kriminaalõiguse valdkonna töötajatele – inglise keeles
Märkused
1. Kuriteoohvri avaldus
Kuriteoohvri avaldus on kirjalik avaldus, milles te saate selgitada, kuidas kuritegu on teid mõjutanud. Tegemist on ametliku dokumendiga, mis on teie toimiku osa, ning sellega võivad tutvuda kõik asjaga seotud isikud. Kuriteoohvri avalduses on teil võimalik selgitada, kuidas on kuritegu teid füüsiliselt, emotsionaalselt, rahaliselt või mõnel muul viisil mõjutanud. Kuriteoohvri avaldust ei kasutata süü või süütuse kindlakstegemiseks, vaid kohtu teavitamiseks kuriteoohvrile tekitatud kahjust. Juhul kui süüdistatav tunnistatakse kuriteos süüdi, võite te otsustada, kas te soovite lugeda oma kuriteoohvri avalduse kohtus ette ise või soovite, et selle loeks teie nimel ette keegi teine (harilikult teeb seda riigiprokuratuuri prokurör). Lõpliku otsuse selle kohta, kas te võite lugeda ette terve avalduse või ainult osa sellest, teeb kohus. Te saate kuriteoohvri avalduse esitada igal ajal enne kohtuistungit.
Viimati uuendatud: 30/01/2019

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.