Ohvrite õigused riigiti

Millist teavet ma saan ametiasutustelt (nt politseilt, prokurörilt) pärast kuriteo toimumist, kuid enne kui ma sellest teatan?

Teil on õigus saada kirjalikku teavet kriminaalõigussüsteemi toimimise kohta, näiteks kuriteoohvrite teabelehte või veebisaidi andmeid, millel selline teave on avaldatud.

Olenevalt kuriteo liigist, Teie isiklikust olukorrast ning sellest, kas see on uurimise või kriminaalmenetluse konkreetses etapis asjakohane, peate politseisse pöördumisel saama politseilt järgmist teavet:

• kust ja kuidas saada nõu ja abi, sealhulgas meditsiinilist abi, spetsialisti tuge (näiteks psühholoogilist tuge) või ajutist majutust;
• kuidas teatada kuriteost ning kelle poole pöörduda, kui Teil on juhtumi kohta küsimusi;
• meetmed, mida vajaduse korral rakendatakse Teie kaitsmiseks;
• kuidas taotleda hüvitist;
• mis juhtub, kui kuriteoohver ei viibi Inglismaal või Walesis;
• suulise ja kirjaliku tõlke kasutamine;
• kuidas esitada kaebust teenuseosutaja vastu;
• taastavate õigusemõistmisteenuste (lepitusmenetluse) kättesaadavus;
• kuidas taotleda kriminaalmenetluses tunnistajana osalemisega seotud kulude hüvitamist.

Teil on õigus kasutada ohvriabiteenuseid igal ajal olenemata sellest, kas Te olete esitanud kuriteoteate või mitte, ning pärast uurimise ja kohtumenetluse lõppemist.

Ma ei ela selles ELi liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi (ELi ja kolmandate riikide kodanikud). Kuidas on mu õigused kaitstud?

Teil on õigus kuriteoohvrite tegevusjuhendis sätestatud teenustele, kui kuritegu pandi toime Inglismaal või Walesis või teenused on seotud kriminaalmenetlusega, mis toimub Inglismaal või Walesis. [1]

[1] Õigus saada kuriteokahjude hüvitamise ametilt (Criminal Injuries Compensation Authority) hüvitist võib sõltuda Teie elukohast või kodakondsusest, välja arvatud juhul, kui Teid on lõplikult tunnistatud inimkaubanduse ohvriks või Teile on antud varjupaik, humanitaarkaitse või luba jääda riiki.

Kui ma kuriteost teatan, siis millist teavet ma saan?

Teil on õigus saada politseilt järgmist teavet:

• kirjalik kinnitus, et olete esitanud kuriteoteate, sealhulgas kuriteo põhiandmed. Kirjalik kinnitus võidakse saata kirjaga, elektrooniliselt (näiteks e-kirjaga või tekstsõnumiga) või esitada käsitsi kirjutatud dokumendina. Võite kinnituse saamisest loobuda. Kui politsei leiab, et kirjaliku kinnituse saatmine võib Teid ohtu seada (näiteks koduvägivallajuhtumite puhul), võib ta Teiega kokkuleppel selle saatmisest loobuda;
• selgitus, mida oodata kriminaalõigussüsteemilt, kui esitate kuriteoteate või kui uurimise käigus võetakse Teie kui kannatanuga ühendust;
• hinnang, kas ning millist abi või tuge vajate. See aitab kindlaks teha, kas kuulute ühte kuriteoohvrite kolmest kategooriast, kes vajavad suuremat tuge, ning kas ja mil määral võidakse Teie suhtes kohaldada erimeetmeid. Ohvriabiteenistused võivad politsei nimel olukorda põhjalikumalt hinnata;
• kirjalik teave selle kohta, kuidas toimib kriminaalõigussüsteem, näiteks kuriteoohvrite teabeleht või sellise veebisaidi andmed, millel selline teave on avaldatud; teave esitatakse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui olete teatanud kuriteost või Teie kui kannatanuga on uurimise käigus ühendust võetud;
• teave selle kohta, kui tihti Teid teavitatakse juhtumi käigust pärast sellest politseile teatamist;
• viie tööpäeva jooksul selgitus selle kohta, miks otsustati kuritegu mitte uurida;
• teave uurimise lõpetamise kohta süüdistust esitamata ning selle põhjendus.

Teil on õigus saada politseilt teavet ohvriabiteenistuste kohta, sealhulgas politsei kontaktandmed, et saaksite igal ajal pöörduda politsei poole abi saamiseks.

Teil on õigus saada politseilt järgmist teavet ning põhjendusi viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui kahtlustatav on:

• vahistatud,
• talle on esitatud süüdistus,
• ta on süüdistust esitamata vabastatud,
• kautsjoni vastu vabastatud või kautsjoni tingimusi on muudetud või on need tühistatud.

Kas mul on õigus tasuta suulise või kirjaliku tõlke teenustele (kui ma suhtlen politsei või muude ametiasutustega või uurimise või kohtumenetluse ajal)?

Kui Te ei mõista või ei räägi inglise keelt, on Teil õigus taotleda suulist tõlget Teile arusaadavasse keelde:

• kriminaalkuriteost teatamisel,[1]
• politseis ülekuulamisel ja
• tunnistajana ütlusi andes

Kui Te ei mõista või ei räägi inglise keelt, on Teil õigus taotleda järgmiste dokumentide kirjalikku tõlget Teile arusaadavasse keelde:

• kirjalik kinnitus kuriteoteate esitamise kohta;
• kui ülekuulamise või kohtuistungi seisukohast on esmatähtis, et Te tutvuksite mõne konkreetse dokumendiga, selle dokumendi asjakohased osad;
• dokument, millega Teile teatatakse kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht; ning
• kriminaalmenetluse tulemus, kui Teil on vastavalt kuriteoohvrite tegevusjuhendile õigus seda teada, ning vajaduse korral vähemalt otsuse lühike põhjendus.

[1] Kui Te ei räägi inglise keelt, on Teil õigus teatada kuriteost Teile arusaadavas keeles või saada vajalikku keeleabi.

Kuidas ametiasutused tagavad, et mina saan aru ja et minust saadakse aru (kui ma olen laps; kui mul on puue)?

Kuriteoohvrite tegevusjuhendi kohaselt teenuseid osutavad asutused peavad suhtlema Teiega lihtsas ja arusaadavas keeles, võttes asjakohaseid meetmeid, et Te saaksite aru ja Teist saadaks aru (näiteks EasyRead, Braille või registreeritud vahendaja kasutamine). Asjakohaste meetmete valimisel peavad teenuseosutajad võtma arvesse kõiki isiklikke asjaolusid, mis võivad mõjutada Teie võimet saada aru ja teha ennast arusaadavaks.

Koostatud on palju mitmesugustes vormingutes ja lihtsas keeles teabelehti.

Ohvriabiteenused

Kes osutavad ohvriabiteenuseid?

2004. aasta koduvägivalda, kuritegusid ja kuriteoohvreid käsitleva seaduse (Domestic Violence, Crime and Victims Act 2004) paragrahvis 56 on sätestatud, et ohvriabiteenuseid tellib ja nende eest tasub justiitsministeerium. Ministeerium tagab rahalised vahendid ka politsei- ja kuritegude volinikele (Police and Crime Commissioners (PCC)) kuriteoohvritele emotsionaalse ja praktilise abi andmiseks kooskõlas 2014. aasta antisotsiaalset käitumist, kuritegusid ja politseitööd käsitleva seaduse (Anti-social Behaviour, Crime and Policing Act 2014) paragrahviga 143.

Kas politsei aitab mul kohe võtta ühendust ohvriabiteenuste osutajatega?

Politsei selgitab Teile, et ta edastab Teie andmed ohvriabiteenistusele automaatselt kahe tööpäeva jooksul pärast kuriteoteate saamist. Teil on õigus paluda politseilt, et ta Teie andmeid ohvriabiteenistusele ei edastaks.

Kui olete seksuaalkuriteo või koduvägivalla ohver või hukkunu lähisugulane, küsib politsei Teilt nõusolekut Teie andmete ohvriabiteenistusele edastamiseks.

Kuidas kaitstakse mu eraelu puutumatust?

Kui teenuseosutajad on kuriteoohvrite tegevusjuhendi kohaselt kohustatud teavet jagama, peavad nad tegema seda tõhusalt ja kooskõlas oma 1998. aasta andmekaitseseaduses ja muudes asjaomastes õigusaktides sätestatud kohustustega.

Kas ma pean kuriteost teatama enne, kui ma saan kasutada ohvriabiteenuseid?

Ei, Teil on õigus ohvriabiteenustele igal ajal olenemata sellest, kas Te olete teatanud kuriteost või mitte, ning pärast uurimise ja kohtumenetluse lõppemist.

Isikukaitse juhul, kui ma olen ohus

Millist liiki kaitset on võimalik saada?

Kui kuriteoohver teatab kuritegude uurimise eest vastutavale teenuseosutajale kuriteost, peab teenuseosutaja tagama kuriteoohvri olukorra individuaalse hindamise, et teha kindlaks tema erilised kaitsevajadused ja see, kas ja mil määral tuleb ülekuulamise või tunnistuste andmise ajal kohaldada kuriteoohvri suhtes konkreetseid kaitsemeetmeid või erimeetmeid.

Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas kuriteo raskusastet ja kuriteoohvrile tekitatud ilmse kahju suurust. Hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteoohvri isikuomadusi, tema arvamust ning kuriteo laadi ja toimumise asjaolusid.

Kui teenuseosutaja on individuaalse hindamise tulemusel kindlaks teinud, et kuriteoohver vajab erilist kaitset ning et ülekuulamise ajal tuleb kohaldada erikaitsemeetmeid, peab kuriteo uurimise eest vastutav teenuseosutaja tegevus- ja praktilisi piiranguid arvesse võttes tagama ka, et:

• kuriteoohvrit kuulab võimaluse korral alati üle sama isik, välja arvatud juhul, kui see takistaks kuriteo nõuetekohast uurimist;
• ülekuulamine toimub vajaduse korral selleks ette nähtud või kohandatud ruumis;
• ülekuulajaks on eriväljaõppe saanud spetsialist ning
• seksuaalkuritegude, soopõhiste vägivallakuritegude või koduvägivalla ohvritele pakutakse võimalust, et neid kuulab üle nendega samast soost isik. Kõikidele sedalaadi soovidele tuleks võimaluse korral vastu tulla, välja arvatud juhul, kui see takistaks kuriteo nõuetekohast uurimist.

Juhul kui kahtlustatav põgeneb vahi alt, mis on küll ebatõenäoline, teavitab politsei pärast põgenemisest teada saamist või pärast seda, kui vangla, noorsoopolitsei, haigla või sisserändajate kinnipidamiskeskus on talle põgenemisest teatanud, Teid võimaluse korral põgenemisest ning Teie kaitsmiseks võetud meetmetest, kui leitakse, et kahtlustatav kujutab Teile suurt ohtu.

Kes mulle kaitset pakub?

Kui kuriteoohver teatab kuritegude uurimise eest vastutavale teenuseosutajale kuriteost, peab teenuseosutaja tagama kuriteoohvri olukorra individuaalse hindamise, et teha kindlaks tema konkreetsed kaitsevajadused. Enamasti teeb seda politsei.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kurjategija võib mind ka edaspidi ohustada?

Kõikidel kuriteoohvritel on õigus politsei tehtavale hindamisele, mille eesmärk teha kindlaks, millist abi või tuge nad vajavad, sealhulgas kas ja mil määral tuleks nende suhtes kohaldada erimeetmeid. Hindamise ulatus ja sisu sõltub kuriteo raskusastmest ja Teie isiklikest vajadustest. Hindamisel võetakse arvesse Teie isikuomadusi, kuriteo laadi ja toimumise asjaolusid ning Teie arvamust. Mida rohkem teavet saate hindamise ajal anda, seda paremini on kaitse kohandatud Teie isiklikele vajadustele.

Kas keegi annab mu juhtumile hinnangu, et selgitada välja, kas kriminaalõigussüsteem võib mind ka edaspidi ohustada (uurimise ja kohtumenetluse ajal)?

Kõikidel kuriteoohvritel on õigus politsei tehtavale hindamisele, mille eesmärk on teha kindlaks, millist tuge nad vajavad, sealhulgas kas ja mil määral tuleks nende suhtes kohaldada erimeetmeid. Hindamise ulatus ja sisu sõltub kuriteo raskusastmest ja Teie isiklikest vajadusest. Hindamisel võetakse arvesse Teie isikuomadusi, kuriteo laadi ja toimumise asjaolusid ning Teie arvamust. Mida rohkem teavet saate hindamise ajal anda, seda paremini on kaitse kohandatud Teie isiklikele vajadustele.

Millist kaitset pakutakse väga haavatavatele ohvritele?

Vastavalt kuriteoohvrite tegevusjuhendile on Teil haavatava kuriteoohvrina[1] täiendavad õigused, kui Teie ütlusi võib mõjutada asjaolu, et:

1. Te kannatate psüühikahäirete all 1983. aasta psühhiaatrilise abi seaduse (Mental Health Act 1983) tähenduses;
2. Teie psüühika ja sotsiaalne toimimine on oluliselt kahjustatud või
3. Teil on füüsiline puue või Te kannatate füüsilise tervisehäire all.

[1] Kohus teeb õiguse erimeetmetele kindlaks vastavalt 1999. aasta seaduse (mis käsitleb noorte üle õigusemõistmist ja tunnistuste andmist kriminaalasjades (Youth Justice and Criminal Evidence Act 1999)) paragrahvis 16 sätestatud kriteeriumitele (vt 1. peatüki punktid 1.13-1.15).

Ma olen alaealine. Kas mul on eriõigused?

Vastavalt kuriteoohvrite tegevusjuhendile on Teil haavatava kuriteoohvrina[1] täiendavad õigused, kui olite kuriteo toimumise ajal alla 18 aasta vana. See hõlmab õigust erimeetmetele kohtus ütluste andmisel.

[1] Kohus teeb õiguse erimeetmetele kindlaks vastavalt 1999. aasta seaduse (mis käsitleb noorte üle õigusemõistmist ja tunnistuste andmist kriminaalasjades (Youth Justice and Criminal Evidence Act 1999)) paragrahvis 16 sätestatud kriteeriumitele (vt 1. peatüki punktid 1.13-1.15).

Mu pereliige suri kuriteo tagajärjel. Millised on mu õigused?

Surnu lähisugulastel on õigus kuriteoohvrite tegevusjuhendis ette nähtud teenustele kõige raskemate kuritegude ohvritena.

Mu pereliige langes kuriteo ohvriks. Millised on mu õigused?

Puudega kuriteoohvrite või selliste kuriteoohvrite esindusisik, kes on kuriteo tagajärjel nii raskelt vigastatud, et ei ole võimelised suhtlema.

Kui Teil on puue või olete kuriteo tagajärjel nii raskelt vigastatud, et ei ole võimeline suhtlema, on Teil ja Teie lähisugulastel õigus nimetada pere esindusisik, kes on kuriteoohvrite tegevusjuhendis ette nähtud teenuste osutamisel kontaktisikuks.

Alla 18-aastase kuriteoohvri vanem või eestkostja

Kui olete alla 18-aastane kuriteoohver, on Teil ja tavaliselt Teie vanemal või eestkostjal õigus kuriteoohvrite tegevusjuhendis ette nähtud teenustele.[1]

[1] Välja arvatud juhul, kui Teie vanem või eestkostja on uurimise all või politsei süüdistab teda kuriteos või asjaomase teenuseosutaja põhjendatud arvamuse kohaselt ei ole vanemale või eestkostjale selliste teenuste osutamine Teie parimates huvides.

Kas mul on võimalik kasutada vahendust? Millistel tingimustel? Kas vahenduse ajal tagatakse minu turvalisus?

Taastav õigusemõistmine (vahendusmenetlus) on menetlus, mille käigus viiakse kokku kannatanu ja talle kahju tekitanud isik, et püüda leida olukorrale positiivne lahendus.

Vahendus on vabatahtlik - Te ei pea selles osalema ning see eeldab nii Teie kui ka õigusrikkuja nõusolekut. Võite taotleda vahendust Teile sobival ajal või Teil palutakse selles osaleda, sest seda on taotlenud õigusrikkuja. Isegi kui mõlemad pooled soovivad lepitust, ei tarvitse see olla sobiv ning selle sobivust peab hindama lepitaja.

Rakendatakse asjakohaseid meetmeid, et tagada Teie ohutus menetluse jooksul; Teie ja õigusrikkuja vahelised kohtumised toimuvad alati vastava väljaõppe saanud vahendaja juuresolekul. Kui õigusrikkuja on oma süüd tunnistanud ja on valmis osalema kohtumisel või Teiega suhtlema, saate talle selgitada, kuidas kuritegu on Teid mõjutanud. Võite nõuda vabandamist või kokku leppida, mida õigusrikkuja peab tegema, et tehtu heastada.

Taastav õigusemõistmine ehk vahendusmenetlus (Restorative Justice) ei ole sama mis kogukondlik menetlus (Community Resolution). Kogukondlik menetlus (Community Resolution) on mitteametlik politseimenetlus, mis võimaldab politseil tegeleda kergemate kuritegude ja antisotsiaalse käitumisega kohtuväliselt. Kogukondlikud menetlused on suunatud esmakordsetele seadusrikkujatele, kes oma tegu tõeliselt kahetsevad, ning juhtudele, mil kuriteoohver ei soovi ametlikku menetlust algatada.

Kust ma leian õigusaktid, milles on sätestatud minu õigused?

Kuriteoohvrite tegevusjuhend (Code of Practice for Victims of Crime) võeti vastu kooskõlas 2004. aasta koduvägivalda, kuritegusid ja kuriteoohvreid käsitleva seaduse (Domestic Violence, Crime and Victims Act 2004) paragrahviga 32 ning rakendati määrusega, mis võeti vastu kooskõlas 2004. aasta koduvägivalda, kuritegusid ja kuriteoohvreid käsitleva seaduse (kuriteoohvrite tegevusjuhend) (Domestic Violence, Crime and Victims Act 2004 (Victims' Code of Practice)) paragrahviga 33; 2004. aasta koduvägivalda, kuritegusid ja kuriteoohvreid käsitleva seaduse 2015. aasta määrus (2015. aasta õigusakt nr 1817) esitati parlamendile 23. oktoobril 2015 ning 16. novembril 2015 jõustus kuriteoohvrite tegevusjuhendi muudetud versioon.

Kuriteoohvrite tegevusjuhendis on sätestatud teenused, mida peamised kriminaalõigusorganisatsioonid (sissejuhatus, 1.-4. peatükk) ja muud asjakohased organisatsioonid (5. peatükk) osutavad kuriteoohvritele Inglismaal ja Walesis. Neid organisatsioone nimetatakse teenuseosutajateks. Kuriteoohvrite tegevusjuhendis on loetletud kuriteoohvrite õigused ja vastavate teenuseosutajate kohustused.

Kuriteoohvrite tegevusjuhendi 3. peatükis on lastele arusaadavas keeles loetletud lapskuriteoohvritele osutatavad teenused. Kuriteoohvrite tegevusjuhendi 3. peatükki tuleb käsitleda koos sissejuhatuse ning 1. ja 2. peatükiga.

Kuriteoohvrite tegevusjuhendi sissejuhatuse punktiga 1 ja 5. peatüki punktiga 1 tagatakse, et pädevad asutused võtavad oma tegevusjuhendi kohaseid ülesandeid täites arvesse direktiivi üldisi eesmärke.

Kuriteoohvrite tegevusjuhendis sätestatud õigused on kõikidel kuriteoohvritel olenemata nende elanikustaatusest.

2004. aasta koduvägivalda, kuritegusid ja kuriteoohvreid käsitleva seaduse (Domestic Violence, Crime and Victims Act 2004) paragrahv 56: ohvriabiteenuseid tellib ja nende eest tasub justiitsministeerium. Ministeerium tagab rahalised vahendid ka politsei- ja kuritegude volinikele (Police and Crime Commissioners (PCC)) kuriteoohvritele emotsionaalse ja praktilise abi andmiseks kooskõlas 2014. aasta antisotsiaalset käitumist, kuritegusid ja politseitööd käsitleva seaduse (Anti-social Behaviour, Crime and Policing Act 2014) paragrahviga 143.

Justiitsministeeriumi ning politsei- ja kuritegude volinike vahelise toetuslepingu punkti 3 kohaselt peavad viimastelt tellitud teenused olema kooskõlas kuriteoohvrite direktiiviga, eelkõige selle artiklitega 8 ja 9. Lepingu punktis 4 on sätestatud, et tellitud või osutatud teenused peavad vastama artikli 8 lõikes 1 loetletud tingimustele.