Kuriteoohvril on järgmised õigused:
Lapsed on kõik alla 18aastased isikud.
Lapstunnistajaid ja -ohvreid peab küsitlema eeluurimiskohtunik tõendite kogumise istungil ning lapstunnistaja tuleb kohtusse kutsuda vanemate või eestkostjate kaudu.
Kui esitatakse kuriteoteade, esitab enamikul juhtudel süüdistuse prokurör omal algatusel.
Kuritegudega seoses võib esitada erasüüdistuse juhul, kui kriminaalasja on võimalik menetleda erasüüdistusmenetluse abil. Avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil füüsiline või juriidiline isik sai teadlikuks kuriteo toimepanemisest ja õigusrikkuja isikust.
Kuriteoohver on ka kannatanu ja tal on õigus esitada kohtule seotud kahjunõue.
See võib hõlmata järgmist:
Kahtlustatava/süüdistatava vastu võib esitada seotud kahjunõude kas kriminaalmenetluse raames või eraldi tsiviilkohtumenetluse raames. Kui kahjunõue esitati kriminaalmenetluse raames, siis rahuldatakse see tingimusel, et kohus mõistab süüdistatava süüdi.
Tsiviilkohtumenetluse raames esitatud kahjunõude puhul sellist eeltingimust ei ole.
Uurimise ajal on kuriteoohvritel õigus erasüüdistajate ja kannatanutena esitada asjaolusid ja taotleda selliste tõendite kasutamist, mis on olulised kuriteo tuvastamiseks, õigusrikkuja(te) kindlakstegemiseks ja seotud kahjunõuete esitamiseks.
Ohvril, kes osaleb kriminaalmenetluses kannatanuna, on järgmised õigused:
Prokuratuur ja kohus on kohustatud nii enne kriminaalmenetlust kui ka selle igas etapis uurima, kas süüdistataval on võimalik kannatanule kuriteoga tekitatud kahju heastada. Nad on ka kohustatud teavitama kannatanut teatavatest seadusega kehtestatud õigustest (kannatanu õigus kasutada oma keelt, õigus esitada seotud kahjunõue jne).
Kuriteoohvritele hüvitise maksmise seadusega (Zakon o novčanoj naknadi žrtvama kaznenih djela (Narodne Novine (NN), Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 80/08 ja nr 27/11)) on sätestatud Horvaatias tahtlikult toime pandud vägivallakuritegude ohvrite või nende sugulaste õigus saada hüvitist kõnealuses seaduses kehtestatud tingimustel.
Selles on ette nähtud tahtlikult toime pandud vägivallakuritegude ohvrite õigus hüvitisele ja sätestatud hüvitise saamise õiguse tingimused ja menetlus, organid, kes teevad otsuseid ja osalevad hüvitise saamise õigust käsitlevas otsustusprotsessis, ning organid ja menetlus piiriülestel juhtudel.
Tahtlikult toime pandud vägivallakuritegude ohvritel on õigus saada hüvitist riigieelarvest.
Politsei, prokuratuur ja kohtud peavad jagama teavet hüvitise saamise õiguse kohta, andma vajalikud taotlusvormid ning ohvri palvel üldjuhiseid ja -teavet selle kohta, kuidas avaldust täita ja millised avaldust toetavad dokumendid tuleks lisada.
Hüvitise saamise taotlused tuleb esitada justiitsministeeriumile, kasutades vormi, mille saab alla laadida ministeeriumi veebisaidilt.
Kuriteoohvritele makstava hüvitise taotlemise vorm_hr (223 Kb)
Taotlused tuleb esitada kuue kuu jooksul alates kuriteo toimepanemise päevast. Kui ohvril ei olnud võimalik esitada seda taotlust tähtaja jooksul seaduslikel põhjustel, peab ta seda tegema kolme kuu jooksul alates nende põhjuste lõppemise päevast ning igal juhul kolme aasta jooksul alates kuriteo toimepanemise päevast.
Kui ohver on alaealine või teovõimest ilmajäetud isik ja tema seaduslik esindaja ei esitanud taotlust kuue kuu jooksul alates kuriteo toimepanemise päevast, algab kuuekuuline periood isiku kaheksateistkümnendal sünnipäeval või kriminaalmenetluse algatamise päeval pärast ohvri täisealiseks saamist või isiku teovõime taastamise päeval.
Hüvitist on õigus saada järgmistel isikutel:
Hüvitise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse ohvri käitumist kuriteo ajal ja pärast seda või tema panust kahju põhjustamisse ja kahju ulatusse, seda, kas isik on vahetu ohver ning kas ja millal on ta teatanud kuriteost pädevatele asutustele. Lisaks hinnatakse ohvri koostööd politsei ja pädevate asutustega õigusrikkuja vastutusele võtmiseks, võttes arvesse, kas vahetu ohver aitas kahju põhjustada või suurendas kahju; nendel juhtudel vähendatakse vastavalt hüvitist, millele ohvril on õigus. Hüvitise taotlus lükatakse tagasi või summat vähendatakse, kui leitakse, et ohver on seotud organiseeritud kuritegevuse või kuritegeliku organisatsiooniga. Hüvitisest võidakse keelduda või summat vähendada ka juhul, kui hüvitise maksmine täissummas oleks vastuolus õigluse, kõlbelisuse ja avaliku poliitika põhimõttega.
Kui süüdistatav mõistetakse vangi, teavitab justiitsministeeriumi juures asuv sõltumatu ohvrite ja tunnistajate toetamise teenistus kuriteoohvrit kinnipeetava vangist vabastamise kuupäevast (tingimusteta vabastamine ja tingimisi vabastamine).
Seadusest tulenev kohustus teavitada kuriteoohvreid kinnipeetava vangist vabastamisest
Kooskõlas vanglakaristust käsitleva seaduse muutmise seadusega (Zakon o izmjenama i dopunama Zakona o izvršenju kazne zatvora) peab justiitsministeeriumi juures asuv ohvrite ja tunnistajate toetamise teenistus teavitama kuriteoohvrit, kannatanut või nende perekondi kinnipeetava vangist vabastamisest.
Kuriteoohvrit teavitatakse kinnipeetava vabastamisest, kui tegemist oli seksuaalvabaduse ja kõlbluse vastase kuriteoga, elu- ja isikuvastase kuriteoga või vägivallakuriteoga.
Eespool nimetatud teavet antakse ohvrile, kannatanule või nende perekondadele sellest olenemata, kas kinnipeetav vabastatakse tingimusteta või tingimisi.
Otsuse tegemisel selle kohta, kas on kohane lubada kinnipeetaval lahkuda vanglast oma alalisse või ajutisse elukohta, võivad kinnipidamisasutused/vanglad nõuda, et kriminaalhooldusteenistus selgitaks välja ohvri või tema perekonna suhtumise toimepandud kuriteosse. Sõltumatu ohvrite ja tunnistajate toetamise teenistus koostab ohvriga peetud arutelude alusel kriminaalhooldusteenistuse jaoks aruanded.
Horvaatia Vabariigis koordineerib ohvrite ja tunnistajate toetamist justiitsministeeriumi juures asuv sõltumatu ohvrite ja tunnistajate toetamise teenistus (Samostalna služba za podršku žrtvama i svjedocima).
Ohvritel ja tunnistajatel on võimalik saada ohvrite ja tunnistajate toetamise osakonnalt tuge ja teavet oma õiguste ja menetluste kohta.
Sellised osakonnad on loodud seitsme kohtu, nimelt Zagrebi, Zadari, Osijeki, Vukovari, Spliti, Sisaki ja Rijeka maakonnakohtute (županijski sudovi) juurde. Osakonnad pakuvad kuriteoohvritele (ja tunnistajatele) ning nendega kaasas olevatele isikutele emotsionaalset tuge, praktilist teavet ja teavet õiguste kohta. Tuge pakuvad ka pädevate munitsipaalkohtute ja väärteoasjade kohtute (općinski and prekršajni sudovi) osakonnad.
Kuriteoohvritel on võimalik saada teavet oma õiguste ja võimaliku abi liikide kohta, helistades kuriteo- ja väärteoohvrite riikliku kõnekeskuse tasuta abinumbril 116 006 (vt riikliku kõnekeskuse veebisait).
Justiitsministeerium annab kuriteoohvritele ja tunnistajatele teavet ka nende õiguste kohta. Küsimused võib saata e-posti aadressil zrtve.i.svjedoci@pravosudje.hr või esitada Horvaatia justiitsministeeriumi veebisaidi https://pravosudje.gov.hr/ kaudu.
Ohvrite ja tunnistajate toetamine piiriüleste juhtumite korral
Justiitsministeeriumi juurde loodud sõltumatu ohvrite ja tunnistajate toetamise teenistus pakub tuge ja teavet tunnistajatele ja ohvritele, kes on kutsutud kohtusse rahvusvahelise õigusabi korras (kaasa arvatud sõjakuritegude tunnistajad).
Teabekirjad saadetakse tunnistajatele, kes kutsutakse tunnistusi andma Horvaatia Vabariigi kohtutesse, või Horvaatia tunnistajatele, kes kutsutakse välisriikide kohtutesse.
Sõjakuritegude tunnistajatele pakutakse vajaduse korral füüsilist kaitset ja abi reisi ettevalmistamisel ning pädevasse kohtuasutusse ilmumisel (kui on tegemist tunnistajate ja muude pooltega, kes kutsutakse sõjakuritegudega seotud kriminaalmenetluse raames küsitlemiseks Horvaatia Vabariigi pädevatesse kohtuasutustesse või väljaspool Horvaatiat asuvatesse kohtuasutustesse, kui toetus on seotud rahvusvahelise õigusabi taotlusega).
Vajaliku teabe leidmiseks klikkige alltoodud linkidel
1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks
2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimisevõi kohtumenetluse ajal
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.